eesti maaelu arengukava 2007 –2013 vahehindamine · 2014. 1. 23. · 31.12.2010 eesti maaelu...

Maaelu Arengu Euroopa

Euroopa investeeringud


Põllumajandusfond:


maapiirkondadesse


Põllumajandusfond:


maapiirkondadesse


Põllumajandusfond:


maapiirkondadesse

Eesti maaelu arengukava 2007vahehindamineLõpparuanne



Eesti maaelu arengukava 2007vahehindamine Eesti maaelu arengukava 2007Eesti maaelu arengukava 2007Eesti maaelu arengukava 2007––20132013

MAK 2007–2013 vahehindamise lõpparuanne

2

Sisukord Kasutatud lühendid .................................................................................................................. 5 Kasutatud mõisted ................................................................................................................... 6

I OSA. Sissejuhatus ............................................................................................................... 7 Kokkuvõte ............................................................................................................................... 8 1. Sissejuhatus ................................................................................................................ 17

1.1 Hindaja lühikirjeldus ............................................................................................... 17 1.2 Aruande eesmärk ................................................................................................... 17 1.3 Aruande struktuur .................................................................................................. 18

2. Hindamise taust ........................................................................................................... 20 2.1 Majandusolukorra lühikirjeldus ................................................................................ 20 2.2 MAKi prioriteetide ja telgede kirjeldus ...................................................................... 22 2.3 MAKi rakendamisse kaasatud osalised, institutsiooniline taust .................................... 26 2.4 Seonduvad siseriiklikud poliitikad ............................................................................. 28 2.5 MAKiga seonduvate eelmiste programmide ja hindamiste lühikirjeldus ........................ 31

3. Metodoloogiline käsitus ................................................................................................ 35 3.1 Hindamine ............................................................................................................. 35 3.2 Andmekogumise meetodid ...................................................................................... 35 3.3 Analüüsimeetodid .................................................................................................. 40 3.4 Meetmete analüüsi põhimõtted ................................................................................ 41 3.5 Metoodika kasutamise piirangud ja hindamisel ilmnenud probleemid ........................... 43 II OSA. Meetmete analüüs.................................................................................................... 45

4. Esimene telg: põllumajandus- ja metsandussektori konkurentsivõime parandamine ............ 46 4.1 Meede 1.1 „Koolitus- ja teavitustegevused“ (111) ..................................................... 46

4.1.1 Ülevaade meetmest ............................................................................................ 46 4.1.2 Meetme asjakohasus ja eesmärkide saavutamine .................................................. 48 4.1.3 Vastused hindamisküsimustele............................................................................. 52 4.1.4 Kokkuvõtvad järeldused ja soovitused ................................................................... 54 4.1.5 Muud tähelepanekud ........................................................................................... 54

4.2 Meede 1.2 „Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus“ (112) ....... 55 4.2.1 Ülevaade meetmest ............................................................................................ 55 4.2.2 Meetme asjakohasus ja eesmärkide saavutamine .................................................. 57 4.2.3 Vastused hindamisküsimustele............................................................................. 61 4.2.4 Kokkuvõtvad järeldused ja soovitused ................................................................... 63

4.3 Meede 1.3 „Nõuandesüsteemi ja nõuandeteenuse toetamine“ (114, 115) ................... 64 4.3.1 Ülevaade meetmest ............................................................................................ 64 4.3.2 Meetme asjakohasus ja eesmärkide saavutamine .................................................. 66 4.3.3 Vastused hindamisküsimustele............................................................................. 70 4.3.4 Kokkuvõtvad järeldused ja soovitused ................................................................... 72 4.3.5 Muud tähelepanekud ........................................................................................... 73

4.4 Meede 1.4 „Põllumajandusettevõtete ajakohastamine“ (121) ..................................... 73 4.4.1 Alameede 1.4.1 „Investeeringud mikropõllumajandusettevõtete arendamiseks“ ...... 73 4.4.2 Alameetme asjakohasus ja eesmärkide saavutamine ............................................. 76 4.4.3 Vastused hindamisküsimustele............................................................................. 79 4.4.4 Kokkuvõtvad järeldused ja soovitused ................................................................... 81 4.4.5 Muud tähelepanekud ........................................................................................... 82 4.4.6 Alameede 1.4.2 „Investeeringud loomakasvatusehitistesse“ .................................. 82 4.4.7 Alameetme asjakohasus ja eesmärkide saavutamine ............................................. 84 4.4.8 Vastused hindamisküsimustele............................................................................. 87 4.4.9 Kokkuvõtvad järeldused ja soovitused ................................................................... 88 4.4.10 Alameede 1.4.3 „Investeeringud bioenergia tootmisesse“ ...................................... 89 4.4.11 Alameetme asjakohasus ja eesmärkide saavutamine ............................................. 90 4.4.12 Vastused hindamisküsimustele............................................................................. 94 4.4.13 Kokkuvõtvad järeldused ja soovitused ................................................................... 95

4.5 Meede 1.5 „Metsade majandusliku väärtuse parandamine ja metsandussaadustele lisandväärtuse andmine“ (122, 123, 226) ............................................................................ 96

4.5.1 Ülevaade meetmest ............................................................................................ 96


3

4.5.2 Alameetme 1.5.1 asjakohasus ja eesmärkide saavutamine ................................... 100 4.5.3 Vastused hindamisküsimustele........................................................................... 103 4.5.4 Kokkuvõtvad järeldused ja soovitused ................................................................. 104 4.5.5 Alameetme 1.5.2 asjakohasus ja eesmärkide saavutamine ................................... 105 4.5.6 Vastused hindamisküsimustele........................................................................... 108 4.5.7 Kokkuvõtvad järeldused ja soovitused ................................................................. 109 4.5.8 Alameetme 1.5.3 asjakohasus ja eesmärkide saavutamine ................................... 110 4.5.9 Vastused hindamisküsimustele........................................................................... 111 4.5.10 Kokkuvõtvad järeldused ja soovitused ................................................................. 112 4.5.11 Muud tähelepanekud ......................................................................................... 113

4.6 Meede 1.6 „Põllumajandustoodetele ja mittepuidulistele metsasaadustele lisandväärtuse andmine“ (123) ................................................................................................................ 113

4.6.1 Alameede 1.6.1 „Põllumajandustoodete ja mittepuiduliste metsasaaduste töötlemine“ 113 4.6.2 Meetme asjakohasus ja eesmärkide saavutamine ................................................ 115 4.6.3 Vastused hindamisküsimustele........................................................................... 119 4.6.4 Kokkuvõtvad järeldused ja soovitused ................................................................. 121 4.6.5 Muud tähelepanekud ......................................................................................... 121

4.7 Meede 1.8 „Põllu- ja metsamajanduse infrastruktuuri toetus“ (125) ......................... 122 4.7.1 Ülevaade meetmest .......................................................................................... 122 4.7.2 Meetme asjakohasus ja eesmärkide saavutamine ................................................ 124 4.7.3 Vastused hindamisküsimustele........................................................................... 127 4.7.4 Kokkuvõtvad järeldused ja soovitused ................................................................. 128

5. Teine telg: keskkonna ja paikkonna säilitamine .............................................................. 129 5.1 Meede 2.1 „Ebasoodsamate piirkondade toetus“ (212) ........................................... 130

5.1.1 Ülevaade meetmest .......................................................................................... 130 5.1.2 Meetme asjakohasus ja eesmärkide saavutamine ................................................ 131 5.1.3 Vastused hindamisküsimustele........................................................................... 134 5.1.4 Kokkuvõtvad järeldused ja soovitused ................................................................. 138 5.1.5 Muud tähelepanekud ......................................................................................... 138

5.2 Meede 2.2 „Natura 2000 toetus põllumajandusmaale“ (213) ................................... 138 5.2.1 Ülevaade meetmest .......................................................................................... 138 5.2.2 Meetme asjakohasus ja eesmärkide saavutamine ................................................ 140 5.2.3 Vastused hindamisküsimustele........................................................................... 143 5.2.4 Kokkuvõtvad järeldused ja soovitused ................................................................. 145 5.2.5 Muud tähelepanekud ......................................................................................... 145

5.3 Meede 2.3 „Põllumajanduslik keskkonnatoetus“ (214) ............................................. 145 5.3.1 Ülevaade meetmest .......................................................................................... 145 5.3.2 Meetme asjakohasus ja eesmärkide saavutamine ................................................ 147 5.3.3 Vastused hindamisküsimustele........................................................................... 147 5.3.4 Alameede 2.3.1 „Keskkonnasõbraliku majandamise toetus“ ................................. 153 5.3.5 Meetme asjakohasus ja eesmärkide saavutamine ................................................ 155 5.3.6 Kokkuvõtvad järeldused ja soovitused ................................................................. 158 5.3.7 Muud tähelepanekud ......................................................................................... 159 5.3.8 Alameede 2.3.2 „Mahepõllumajandusliku tootmise toetus“ .................................. 159 5.3.9 Meetme asjakohasus ja eesmärkide saavutamine ................................................ 162 5.3.10 Kokkuvõtvad järeldused ja soovitused ................................................................. 167 5.3.11 Alameede 2.3.3 „Ohustatud tõugu looma pidamise toetus“ .................................. 167 5.3.12 Meetme asjakohasus ja eesmärkide saavutamine ................................................ 168 5.3.13 Kokkuvõtvad järeldused ja soovitused ................................................................. 170 5.3.14 Muud tähelepanekud ......................................................................................... 170 5.3.15 Alameede 2.3.4 „Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus“ ............................. 171 5.3.16 Meetme asjakohasus ja eesmärkide saavutamine ................................................ 171 5.3.17 Kokkuvõtvad järeldused ja soovitused ................................................................. 172 5.3.18 Alameede 2.3.5 „Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus“ .............................. 173 5.3.19 Meetme asjakohasus ja eesmärkide saavutamine ................................................ 174 5.3.20 Kokkuvõtvad järeldused ja soovitused ................................................................. 177 5.3.21 Muud tähelepanekud ......................................................................................... 177


4

5.4 Meede 2.4 „Loomade heaolu: loomade karjatamise toetus“ (215) ............................ 177 5.4.1 Ülevaade meetmest .......................................................................................... 177 5.4.2 Meetme asjakohasus ja eesmärkide saavutamine ................................................ 178 5.4.3 Vastused hindamisküsimustele........................................................................... 180 5.4.4 Kokkuvõtvad järeldused ja soovitused ................................................................. 181 5.4.5 Muud tähelepanekud ......................................................................................... 182

5.5 Meede 2.5.1 „Kiviaedade rajamise ja taastamise toetus“ (216) ................................ 182 5.5.1 Ülevaade meetmest .......................................................................................... 182 5.5.2 Meetme asjakohasus ja eesmärkide saavutamine ................................................ 183 5.5.3 Vastused hindamisküsimustele........................................................................... 184 5.5.4 Kokkuvõtvad järeldused ja soovitused ................................................................. 186 5.5.5 Muud tähelepanekud ......................................................................................... 186

5.6 Meede 2.7 „Natura 2000 toetus erametsamaale“ (224) .......................................... 186 5.6.1 Ülevaade meetmest .......................................................................................... 186 5.6.2 Meetme asjakohasus ja eesmärkide saavutamine ................................................ 188 5.6.3 Vastused hindamisküsimustele........................................................................... 191 5.6.4 Kokkuvõtvad järeldused ja soovitused ................................................................. 192 5.6.5 Muud tähelepanekud ......................................................................................... 192

6. Kolmas telg: maapiirkondade elukvaliteet ja maamajanduse mitmekesistamine ................ 193 6.1 Meede 3.1 „Majandustegevuse mitmekesistamine maapiirkonnas“ (311, 312, 313) ... 194

6.1.1 Ülevaade meetmest .......................................................................................... 194 6.1.2 Meetme asjakohasus ja eesmärkide saavutamine ................................................ 198 6.1.3 Vastused hindamisküsimustele........................................................................... 203 6.1.4 Kokkuvõtvad järeldused ja soovitused ................................................................. 206 6.1.5 Muud tähelepanekud ......................................................................................... 208

6.2 Meede 3.2 „Külade uuendamine ja arendamine“ (321, 322, 323)............................. 209 6.2.1 Ülevaade meetmest .......................................................................................... 209 6.2.2 Meetme asjakohasus ja eesmärkide saavutamine ................................................ 213 6.2.3 Vastused hindamisküsimustele........................................................................... 218 6.2.4 Kokkuvõtvad järeldused ja soovitused ................................................................. 224 6.2.5 Muud tähelepanekud ......................................................................................... 225

7. Neljas telg: Leader ..................................................................................................... 227 7.1 Meede 4 „Leader“ (341, 41, 421, 431) .................................................................. 227

7.1.1 Ülevaade meetmest .......................................................................................... 227 7.1.2 Meetme eesmärkide saavutamine ...................................................................... 231 7.1.3 Vastused hindamisküsimustele........................................................................... 235 7.1.4 Kokkuvõtvad järeldused ja soovitused ................................................................. 242 7.1.5 Muud tähelepanekud ......................................................................................... 244

III OSA. Programmi analüüs ............................................................................................... 247 8. Vastused horisontaalsetele hindamisküsimustele .......................................................... 248 9. Kokkuvõtvad järeldused ja soovitused .......................................................................... 277

9.1 Hinnang olukorra kirjelduses kaardistatud probleemide asjakohasusele ja vajadusele käsitleda täiendavaid probleeme ........................................................................................ 277 9.2 Hinnang MAKi rahakasutusele ............................................................................... 277

9.2.1 Esimene telg .................................................................................................... 279 9.2.2 Teine telg ......................................................................................................... 283 9.2.3 Kolmas telg ...................................................................................................... 286 9.2.4 Neljas telg ........................................................................................................ 286

Lisa 1. MAK 2007–2013 vahehindamises kasutatud materjalid ................................................ 287 Lisa 2. Intervjueeritute nimekiri ............................................................................................ 289 Lisa 3. Fookusgruppides ja paneeldiskussioonides osalenute nimekirjad ja toimumisajad ............ 291 Lisa 4. Küsitluste tulemused ................................................................................................. 291 Lisa 5. PMK uuringud ........................................................................................................... 291


5

Kasutatud lühendid

BLV – brutolisandväärtus BTO- British Trust for Ornithology CMEF – Maaelu arengukava 2007–2013 ühise seire- ja hindamisraamistiku käsiraamat (The Common Monitoring and Evaluation Framework) EAFRD – Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond (The European Agricultural Fund for Rural Development) EAGF – Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond (European Agricultural Guarantee Fund) EK – Euroopa Komisjon EKF – Euroopa Kalandusfond EL – Euroopa Liit EMTAK – Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator ERF – Euroopa Regionaalarengu Fond ESA – ebasoodsamad alad ESF – Euroopa Sotsiaalfond EÜ – Euroopa Ühendus FADN – põllumajanduslik raamatupidamise andmebaas (Farm Accountancy Data Network) FIE – füüsilisest isikust ettevõtja HPK – head põllumajandus- ja keskkonnatingimused KHG – kasvuhoonegaasid KKM – Keskkonnaministeerium KLV – kõrge loodusväärtusega KOV – kohalik omavalitsus KSM – keskkonnasõbralik majandamine KST – keskkonnasõbralik tootmine KTG – kohalik tegevusgrupp LKK – Riiklik Looduskaitsekeskus LÜ – loomühik MAHE – mahepõllumajanduslik tootmine MAK – Eesti maaelu arengukava 2007–2013 MAK 2004–2006 – Eesti maaelu arengukava 2004–2006 MAS – maaelu arengustrateegia MES – Maaelu Edendamise Sihtasutus MKM – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium MMIK – Maamajanduse Infokeskus MTÜ – mittetulundusühing NLV – netolisandväärtus PKT – põllumajanduslik keskkonnatoetus PLK – poollooduslike koosluste hooldamise toetus PMK – Põllumajandusuuringute Keskus PRIA – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet PVT – parim võimalik tehnika PÜ – püsihindaja RAK – Eesti Riiklik Arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument 2004–2006 SAPARD – põllumajanduse ja maaelu arendamise ühinemiseelne programm SIM – Siseministeerium SKT – sisemajanduse kogutoodang ÜF – Ühtekuuluvusfond ÜPP – ühine põllumajanduspoliitika ÜPT – ühtne pindalatoetus


6

Kasutatud mõisted

Heaks kiidetud taotlus – toetuse taotlus, millele on PRIA teinud toetuse määramise otsuse (sõltumata sellest, kas toetus on juba välja makstud või mitte). Üks isik võib olla mitme heaks kiidetud taotlusega toetuse saaja. Määratud toetuse summa – toetuse taotlejale PRIA määratud toetuse summa (sõltumata sellest, kas toetus on juba välja makstud või mitte). Tegemist on heaks kiidetud taotlusele vastava toetussummaga, mille alusel võib teha investeeringu ja järgnevad maksed. Põllumaa – põllumajanduslikus kasutuses olev haritav maa, millel rakendatakse viljavaheldust või külvikorda. Põllumajandusmaa – põllumajanduslikus kasutuses oleva maa. Põllukultuur – viljavahelduses või külvikorras kasvatatav kultuur. Taotletud toetuse summa – toetuse taotleja esitatud toetussumma (sõltumata sellest, kas toetus on juba määratud või mitte). Tegemist on PRIA-le esitatud taotlusele vastava toetussummaga, mille alusel saab hinnata taotlemisaktiivsust. Tegevusala – toetuse saaja märgitud tootmisliigitus CMEFi juhendi kohaselt: põllukultuurid, aiandus, püsikultuurid, piimakarjakasvatus, loomakasvatus (v.a piimakari), seakasvatus, linnukasvatus, segatootmine. Mõnel juhul on vahehindaja rakendanud tegevusala jaotust ka teiste metodoloogiliste jaotuste alusel, mis vastavalt ära märgitakse (nt EMTAK 2008). Toetatava investeeringu summa – määratud abikõlblik maksumus, s.o toetuse saaja planeeritud investeeringu summa. Toetuse saaja – isik, kellele toetus on määratud (sõltumata sellest, kas toetus on juba välja makstud või mitte). Toetuse taotleja – isik, kes esitab PRIAle taotluse (sõltumata sellest, kas toetus on juba määratud või mitte). Toetusõiguslik maa – põllud, mille pindala on vähemalt 0,30 ha ning mille kohta on PRIA põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris andmed. Välja makstud toetus – toetuse taotlus, millele PRIA on teinud toetuse maksmise otsuse (toetus on välja makstud). Eelnevalt on teostatud ka toetuse määramine (olemas määratud toetuse summa).


7

Käesolevas osas tehakse kokkuvõte hindamistulemustest, ning esitatakse ülevaade vahehindamise eesmärgist ja institutsionaalsest taustast. Sissejuhatuses tutvustatakse aruande struktuuri, kirjeldatakse hindamise käiku ning andmekogumis- ja analüüsimeetodeid. Samuti tuuakse välja kaasnevad piirangud ja esinenud probleemid.

Eesti maaelu arengukava 2007–2013 vahehindamine

I OSA. Sissejuhatus


8

Kokkuvõte

Ernst & Young Baltic AS korraldas Põllumajandusministeeriumi tellimusel ajavahemikus 17.03.–31.12.2010 Eesti maaelu arengukava 2007–2013 (MAK) programmi vahehindamise. Vahehindamise peamiseks eesmärgiks oli anda hinnang nimetatud programmi eesmärkide täitmisele selle tulemustele ning mõjule maaelu ja põllumajanduse arengus aga ka anda soovitusi MAKi kvaliteedi parandamiseks. Vahehindamisel vaadeldi perioodi 01.01.2007–30.04.2010. Hindamine tugines suures osas püsihindajate

1 kogutud seirenäitajatele ja tehtud analüüsidele, kes omakorda kogusid andmeid

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametist (edaspidi PRIA), äriregistrist, Statistikaametist ja muudest allikatest. Täiendavalt korraldas vahehindaja kvalitatiivse teabe kogumise eesmärgil kaks küsitlust, 70 intervjuud, viis fookusgrupi arutelu ning viis paneeldiskussiooni. Vajadusel täiendati analüüsi teiste sekundaarallikate kaudu. MAKi üldeesmärgiks on toetada Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitikaga kaasnevate maaelu arengu meetmete kaudu maapiirkonna tasakaalustatud arengut. 2007. aasta 1. jaanuaril alanud Euroopa Liidu (EL) uue eelarve- ja programmiperioodi (2007–2013) ajal on Eestil võimalik kasutada MAKi raames kokku u 935 miljonit eurot avaliku sektori toetusraha põllumajanduse ja maaelu arengu toetamiseks. MAKis on kaardistatud probleemid, mida meetmete kaudu soovitakse lahendada või leevendada. Probleemidena on MAKis välja toodud näiteks rahvaarvu vähenemine maapiirkondades, maaettevõtete juhtide kõrge vanus, hõivatute arvu vähenemine põllumajanduses jms. Vahehindamine tõi välja, et käesoleva programmiperioodi eel kaardistatud probleemid on valdavalt samaks jäänud ning 2008. aastal alanud majanduslangus on neid pigem süvendanud. Majandustingimuste muutuste tõttu on täiendavaks sõlmküsimuseks kujunenud investeeringute finantseerimine. Kuna taotlejatel pole piisavalt omavahendeid ning pankadelt laenu saamine on muutunud keerukaks, siis ei suudeta enne toetusrahade väljamaksmist alati investeeringuid teostada, mis on aga enamasti toetuse väljamaksmise tingimuseks ja, seetõttu on oluline otsida võimalusi maaettevõtete finantsvõimekuse suurendamiseks. Finantsprobleemide leevendumiseni tasuks kaaluda osaliselt tasutud kuludokumentide alusel väljamaksete tegemise süsteemi juurutamist või alternatiivina suurema arvu kuludokumentide esitamise lubamist, ettemakseid, kokkuleppeid pankadega vms. Hindamine tõi ka välja vajaduse liikuda põhivara investeeringutelt kogu tootmisahela väärtuse kasvatamisele ja integreerimisele ning soodustada enam põllumajanduse ja toiduainesektori jätkuvat integreerumist, mistõttu võiks rakendusperioodi teises pooles rohkem vahendeid just sinna suunata. Programmi rakendamine on seni tervikuna õnnestunud rahuldavalt – eesmärkide saavutamise tase programmis on üldjuhul oodatud tasemel. Finantsvahendite kasutamine on samuti ootuspärane – määratud toetuse summa moodustab 49% ja välja makstud toetuse summa 32% programmiperioodi eelarvest, selliste näitajatega on vahendite ärakasutamine programmiperioodi lõpuks tõenäoline. Mõnede meetmete puhul ei ole taotlejaid olnud eeldatud mahus, samal ajal kui näiteks meetmetes 1.2, 3.1 ja 3.2 on olnud väga aktiivne taotlemine. Probleeme on mõnedes investeeringumeetmetes (nt meetmed 1.4, 1.5 ja 3.1) toetuse väljamaksmisega. Näiteks olenemata ootuspärasest toetuse määramisest meetmes 3.1, on väljamaksete osakaal olnud oodatust väiksem. See tuleneb asjaolust, et muutunud majandusolukorras oli toetuse taotlejatel raskusi investeeringuteks raha leida. Administreerimisel esinenud raskused olid seotud peamiselt toetussüsteemi reeglite mõistmise ja

1 Esimese, kolmanda ja neljanda telje püsihindaja on Eesti Maaülikool ning teise telje püsihindaja Põllumajandusuuringute

Keskus.


9

tõlgendamisega, nõudmiste ja taotlemisel esitatavate dokumentide erineva detailsusega ja arvestamise aluseks olevate kaartide kasutamisega. MAKi toetuste mõju ei ole lühikese rakendumisperioodi tõttu veel täielikult avaldunud ning hakkab ilmnema alles programmi teisel poolel, kui esimestes taotlusvoorudes heaks kiidetud investeeringud teostatakse. Samal ajal on mõju ka raske eristada teiste toetuste ning väliste mõjutajate tulemustest, samuti ei ole mitmed statistilised mõjunäitajad 30.04.2010 seisuga 2009. aasta kohta veel kättesaadavad, mistõttu on selle väljaselgitamisel alternatiivina kasutatud kasusaajate, rakendajate ja arvamusliidrite hinnanguid ja küsitlusi. MAKi toetused on kaasa aidanud maapiirkonna tasakaalustatud arengule, kuid MAK ei tohiks olla ainus vahend maapiirkondade arengu suunamisel. Väga positiivsena tõid programmi koostamisse kaasatud osalised (riigiasutused, kasusaajate katusorganisatsioonid jt) esile Põllumajandusministeeriumi laiapõhjalist kaasamistegevust programmi kokkupanemisel ja rakendamisel. Hindamise käigus ilmnes siiski regionaalpoliitiliste eesmärkide ebaselgus ja vähene ministeeriumidevaheline koordineeritus, seetõttu on oluline teiste riigi rakendatavate programmide tihedam sidumine regionaalarengu ja maaelu arengukava eesmärkide ja meetmetega. Siht on leppida kokku ühised maaelu ja regionaalarengu eesmärgid, millega arvestaksid ka teised valdkonnad (haridus, ettevõtlus, infrastruktuuri investeeringud jne). Sealjuures võiks kaaluda teemapõhiste (turism, ettevõtlus jne) rühmaarutelude korraldamist erinevate programmide üle ja leppida kokku MAKi puudutavate valdkondade arengustrateegias. Selle soovituse rakendamine nõuab mitte ainult Põllumajandusministeeriumi, vaid ka teiste riigiasutuste aktiivsust ja koostööd. Maaelu arengukava jaguneb neljaks teljeks, millest iga telg kannab oma eesmärki: MAKi esimene telg on suunatud põllumajanduse ja metsanduse konkurentsivõime parandamisele. Esimese telje eelarve maht on 351,3 miljon eurot, mis on 39% MAKi toetusteks jagatavast eelarvest. Teljes toetatakse koolitus- ja teavitustegevusi, noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamist, nõuandesüsteemi ja -teenuste toetamist, põllumajandusettevõtete ajakohastamist, metsade majandusliku väärtuse parandamist ja metsandussaadustele lisandväärtuse andmist, põllumajandustoodetele ja mittepuidulistele metsasaadustele lisandväärtuse andmist, põllumajandus- ja toidusektoris ning metsandussektoris uute toodete, töötlemisviiside ja tehnoloogiate arendamist, põllu- ja metsamajanduse infrastruktuuri arendamist ning tootjarühmade loomist ja arendamist. Vahehindamise seisuga ei ole esimese telje meetmetest rakendunud meetmed 1.6.2 (piimasektori ja mahepõllumajandustootmise kohandumine uute väljakutsetega), 1.7 (põllumajandus- ja toidusektoris ning metsandussektoris uute toodete töötlemisviiside ja tehnoloogiate arendamine) ja 1.9 (tootjarühmade loomine ja arendamine). Meede 1.1 „Koolitus- ja teavitustegevused“ Eesmärk on toetada põllumajandus-, toidu- ja metsandussektoris hõivatud isikute täiendus- ja ümberõpet ning teadmiste edasiandmist, et parandada nende konkurentsivõimet tööturul ja arendada nende ettevõtlikkust ning toetada teadmiste levikut teadusteabe, teadussaavutuste ja uudsete tavade levitamise kaudu põllumajandus-, toiduaine- ja metsandussektoris hõivatud isikute seas. Meetme koolitustegevused peaks tuginema koolitusvajaduse uuringus välja selgitatud ootustele. Koolitus- ja teavitustegevusi on ellu viidud järgmistes valdkondades: õigusaktide muudatuste ja põllumajandus-toetuste taotlemise põhimõtete tutvustamine, finantsmajandus ning heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste nõuete täitmine. 2013. aastaks seatud koolitusel osalenute sihttasemest on poole tegevusperioodi jooksul täidetud 15%. Seni on edukamalt kulgenud maakondlike tegevuste elluviimine. Seatud eesmärgi saavutamine eeldaks programmi teisel poolel märgatavalt aktiivsemat just üleriigiliste tegevuste koolituste korraldamist. Põhjustena, miks pole koolituste korraldamine kulgenud ootuspäraselt, tõid eksperdid välja järgmised asjaolud: ebasoodsad majandustingimused,


10

mis on kahandanud osalejate huvi, ning ebapiisavalt koordineeritud koolituskalender, mille tulemusena toimuvad koolitus- ja teavitustegevused sageli samal ajal. Meede 1.2 „Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus“ Meede on oluline põllumajandusettevõtete struktuursete muutuste ning konkurentsivõime toetamise seisukohast. Meede 1.2 on rakendunud programmiperioodil hästi ning nii taotluste arv kui ka summa ületab prognoositud taseme. Meede toetab valdkonnapõhiste eesmärkide saavutamist, tuues põllumajandusse täiendavat kompetentsi ja ettevõtlusinitsiatiivi, mis mõjutab positiivselt põllumajandussektori arengut. Programmi järgmisel poolel peaks toetuse taotlemisel esitatavate äriplaanide vormi muutma sisukamaks, mille alusel on ettevõtjatel võimalus anda üksikasjalikum ülevaade planeeritavatest tuludest ja kuludest ning suurendada põllumajandusettevõtjate äri- ja finantsplaneerimise oskusi koolituste ja nõustamise kaudu. Meede 1.3 „Nõuandesüsteemi ja -teenuste toetamine“ Nõuandeteenuse osutamise toetus on tihedalt seotud teiste meetmetega, seejuures kõige suurem kattuvus on meetme 1.4 alameetmetega. Välja on makstud 34% meetme kogumahust. Toetuse saajatest on põllumajandustootjate osakaal 99% ning vaid 1% on erametsavaldajad. Nõuandetoetust on saanud üheksa nõuande valdkonda 16-st. Kõikidest osutatud nõuandeteenustest üle 52% moodustasid finantsmajanduse nõuanded, teised enim esinenud valdkonnad olid taimekasvatuse ja ettevõtte majandamine. Taotlemise protsessi peetakse keerukaks ja raha väljamaksmine toimub liiga pikal perioodil. Eksperdid tõid peamise probleemina välja konsulentide ebaühtlase taseme, mis mõjutab nõuandeteenuse kvaliteeti. Konsulentide pädevust soovitame ühtlustada konsulentide erialase koolituse ja praktikavõimaluste pakkumise kaudu. Nõuandekeskused pakuvad tuge ettevõtete konkurentsivõime suurendamiseks. Nõuandekeskuste konsulentide küsitlusele tuginedes on nõutuimad nõuandevaldkonnad finantsmajandus (83%) ja ettevõtete tegevuse mitmekesistamine (54%) ning juriidilised teenused (54%) ja mahepõllumajanduse nõustamine (45%). Vahehindaja soovitab nõustajate pädevuse tõstmist erialakoolituste ja konsulentide tööpraktika toetuse kasutamise edendamise kaudu ning kompetentsikeskuste loomist nõuandekeskuste juurde. See võimaldaks arendada välja tervikteenuse pakkumist ning toetaks sisuvaldkonna kompetentside arendamist põllumajandus- ja metsandussektoris. Meede 1.4 „Põllumajandusettevõtete ajakohastamine“ Meetme üldeesmärk on põllumajandusliku tootmise konkurentsivõime suurendamine põllumajandusliku tegevuse mitmekesistamise, nõuetele vastava põllumajanduse edendamise ja biomassi kasutuse edendamise kaudu. Üldeesmärgi saavutamiseks toetatakse põllumajandusettevõtteid kolme alameetme kaudu:

• alameede 1.4.1 „Investeeringud mikropõllumajandusettevõtete arendamiseks“ • alameede 1.4.2 „Investeeringud loomakasvatusehitistesse“ • alameede 1.4.3 „Investeeringud bioenergia tootmisesse“

Alameede 1.4.1 on rakendunud edukalt ning on oluline väikeste kuni kümne töötajaga põllumajandusettevõtete konkurentsivõime toetamisel. Nõudlus sellise toetuse järele on suur, mida kinnitab taotluste suur hulk taotlusvoorudes. Toetuste abil investeeringuplaanide elluviimine on hea, mida kinnitab väljamaksete kõrge osakaal heaks kiidetud toetustest. Toetus on valdavalt läinud teraviljakasvatusse ja segatootmisse ning teised valdkonnad on vähem toetatud. Ettevõtjad näevad investeeringu tegemisel probleemkohana omafinantseeringu osa katmist, kuna raha kaasamine pankadest on raskendatud ning omavahendeid ei ole piisavalt. Alameede 1.4.2 on oluline loomakasvatusega tegelevate põllumajandusettevõtete konkurentsivõime toetamise seisukohast. Toetus on valdavalt määratud loomapidamisehitiste rajamiseks piimakarjale ja veistele ning segatootmisega tegelevatele ettevõtetele. Investeeringuplaanide mitterealiseerumine ei


11

võimalda arendada nõuetele vastavat keskkonna- ja loomapidamistingimusi, mis ohustab ettevõtete jätkusuutlikkust ja sektori konkurentsivõimet. Alameede 1.4.3 aitab kaasa keskkonnasõbralike ja efektiivsete tehnoloogiate kasutuselevõtule põllumajandustootjate seas ning toetab MAKis seatud eesmärke. Probleemne on meetme rakendamine, kuna kahes taotlusvoorus on toimunud alataotlemine ja hetkel on investeeringute sihttasemest saavutatud vaid 4%. Toetust saavad taotleda põllumajandustootjad, kuid arvestades ettevõtlusriskide maandamist ja bioenergia tootmise spetsiifikat, ei ole põllumajandustootja huvitatud täiendavate ettevõtlusriskide võtmisest. Tegemist on kiiresti areneva valdkonnaga ning teadmiste, edulugude ja töötavate näidisprojektide puudus võib olla põhjus, miks investeeringud bioenergia tootmisse on seni tagasihoidlikud. Meede 1.5 „Metsade majandusliku väärtuse parandamine ja metsandussaadustele lisandväärtuse andmine“ Metsa majandusliku väärtuse parandamise ja metsandussaadustele lisandväärtuse andmise toetamise üldeesmärk on suurendada erametsaomanike (füüsilised isikud ja eraõiguslikud juriidilised isikud) ning metsaomanikest mittetulundusühingute ja tulundusühistute (metsaühistu), samuti puidu tööstusliku tootmise ja metsa majandamisega tegelevate mikroettevõtete konkurentsivõimet. Meede 1.5 jaguneb kolmeks alameetmeks:

• alameede 1.5.1 „Metsa majandusliku väärtuse parandamine“ • alameede 1.5.2 „Metsandussaadustele lisandväärtuse andmine (arendusprojekti elluviimine)“ • alameede 1.5.3 „Kahjustatud metsa taastamine ja metsatulekahju ennetamine“

Alameede 1.5.1 on oluline metsaomanike ja metsandusettevõtete konkurentsivõime toetamise seisukohast. Meetmest taotlemine on kulgenud edukalt ja toetuste abil investeeringuplaanide elluviimine on hea. Tegevustest on kõige enam toetusi määratud metsatehnika ostmiseks ja pisut üle veerandi toetussummadest on läinud metsamajandustööde teostamiseks. Metsaomanikud näevad probleemkohana omafinantseeringu osa katmist investeeringu teostamisel, kuna raha kaasamine pankadest on raskendatud ning omavahendeid ei ole piisavalt. Väiksemate töömahtude juures on probleemne asjaolu, et peab teenuse tellima, mis on majanduslikult ebaotstarbekas. Alameetme 1.5.2 eesmärgiks on saavutada uute toodete, töötlemisviiside ja tehnoloogiate kasutuselevõtmine ja parem toodete turustamine. Toetuse saajateks on metsade majandamise ja puiduliste metsandussaaduste töötlemisega tegelevad mikroettevõtted. Taotlemine on küll suur, kuid heaks kiidetud on vaid pooled projektid. Väljamaksete osakaal on madal, vaid 6% alameetme eelarvest. Planeeritud investeeringute sihttaseme kogumahust on täidetud 27%. Tegevustest on kõige suurema osakaaluga biokütuse tootmiseks vajalike masinate ja seadmete ostmine (halumasin, hakkur, pressimisseadmed jne), mis moodustab heaks kiidetud koguinvesteeringutest 51%, kuid selle tegevuse väljamaksete osakaal on vaid 10%. Alameetme 1.5.3 toetatud tegevustest valdav osa on määratud metsatulekahjude ennetamisele ja muu kahjustatud metsa taastamisele. Meetmest on toetust taotletud siiski vähesel määral ja meetme planeeritud mahust on täidetud 3%. Küsitluse tulemusel peavad toetust saanud vastajad meedet väga oluliseks. Meetme tõhusamat kasutamist võib takistada asjaolu, et abikõlblikud piirkonnad on kitsendatud kriteeriumiga – suure või keskmise tuleohuga piirkond. See kitsendus tuleneb ELi õigusaktidest. Perioodil 2007–2009 pole olnud suuri metsapõlenguid ega tormikahjustusi ning taotletud on toetust peamiselt ennetustöödeks. Meede 1.6 „Põllumajandustoodetele ja mittepuidulistele metsasaadustele lisandväärtuste andmine“ Meetme alameede 1.6 1 toetab ettevõtete põllumajandus- ja metsatoodangu turustamise efektiivsust ja konkurentsivõimet. Meetme rakendamine ei kulge ootuspärases tempos – koguinvesteeringute sihttasemest on ellu viidud vaid 10% ja välja makstud 11,5% alameetme eelarvest. Probleemina toodi


12

välja meetme avanemine hilinemisega. Toetatavad tegevused on seotud seadmete ja tehnoloogia ostmisega ja rakendamisega ning toetavad müügi- ja/või ekspordipotentsiaali ning toodete kvaliteedi parandamist. Ettevõtjatest 65% tunnetab investeeringutoetuse positiivset mõju toodete turustamise tõhususe paranemisele ja sellest tulenevalt ka turuosa suurenemisele. Meede 1.8 „Põllu- ja metsamajanduse infrastruktuuri toetus“ Meetme eesmärk on põllumajandus- ja erametsamaal kuivendussüsteemide toimimisvõime säilitamine. Meede on oluline infrastruktuuri arendamise, tootmisvõimsuste rekonstrueerimise ja ettevõtete konkurentsivõime toetamise seisukohast. Meetmest taotlemine ja toetuste abil investeeringuplaanide elluviimine on kulgenud edukalt. Toetuse saajatest 92,9% on vastanud, et meede vastab täielikult nende ootustele. Vahehindaja soovitab maaparanduse meetme jätkamist väljakujunenud viisil ka järgneval programmiperioodil. MAKi teise telje tegevused on suunatud eelkõige selliste põllumajanduslike tootmisviiside rakendamise soodustamisele, mis tagavad stabiilse keskkonnaseisundi ning maakasutuse piirkondades, kus see on oluline traditsiooniliste maastike kujunduses ning Natura 2000 aladel. Teise telje eelarve maht on 334,5 miljon eurot, mis on 37% MAKi toetusteks jagatavast eelarvest. Peamiselt pööratakse tähelepanu bioloogilise mitmekesisuse ning traditsiooniliste põllumajandusmaastike säilitamisele, vee kvaliteedi tagamisele ning kliimamuutuste leevendamisele. Vahehindamise seisuga ei ole teise telje meetmetest rakendunud meetme 2.5 alameede 2.5.2 „Põõsasribade rajamise toetus“ ja meede 2.6 „Kaitsemetsa rajamise toetus põllumajandusmaale“. Meede 2.1 „Ebasoodsamate piirkondade toetus“ Tegemist on eelmisest perioodist üle kantud toetusmeetmega ja huvi toetuse vastu vastab suures osas prognoositule ning programmiperioodi lõpuks on püstitatud eesmärgid saavutatavad. Positiivset mõju toetusele on andnud selle üheaastaseks kohustuseks muutmine. Ebasoodsamate alade toetuse puhul on pigem tegu kompensatsioonitoetusega, mis paneb taotlejatele kohustuse hoida keskkonnaseisundit olemasoleval tasemel, kuid keskkonna seisundi parandamisele antud meede olulisel määral kaasa ei aita. Toetuse mõju maapaikkondade ja sealse kogukonna säilimisele on lühiajaliselt seotud kompensatsiooniefektiga, mis pikendab tõenäoliselt mõne taotleja jaoks tegevuse jätkamise ratsionaalsust. Ebasoodsamate piirkondade toetus on asjakohane, kuna toetab piirkonnas tegutsemist ning kompenseerib selle iseärasusest tingitud täiendavad kulud. Peamise ettepanekuna võiks välja tuua selle, et järgnevaks programmiperioodiks võiks eri piirkondades toetusmäära diferentseerida, kuna ebasoodsamate piirkondade mõjud võivad eri piirkondades olla erinevad ning nõuda erinevas mahus panust nendega toime tulemiseks. Meede 2.2 „Natura 2000 toetus põllumajandusmaale“ Natura toetus põllumajandusmaale on antud piirkonnas tegutsevatele tootjatele väga oluline, kuna kompenseerib nende täiendavaid kulusid ja saamata jäänud tulusid, mis tekivad seoses Natura alal tegutsemisega. Keskkonna seisukohast on antud piirkonnas seatud nõuete täitmine väga oluline. Meetme eelarvest on kasutatud ca 24%, mis on küllaltki hea tulemus. Samas lähtudes senisest taotlemisest pindala osas, siis on tõenäoline, et eesmärki 38 000 ha programmiperioodi lõpuks ei saavutata. Suurimaks probleemkohaks on olnud maaomanike ja rakendajate vaheline ebakõla Natura alade määratlemisel ja kaardistamisel, mille tõttu on tekkinud lahkhelid ka taotlejate ja rakendajate andmete vahel. Peamise ettepanekuna olekski soovitatav jätkata Natura alade kaardimaterjali ühtlustamisega, vältimaks edaspidiseid vastuolusid ja probleeme. Samuti on oluline, et kõik rakendusasutused teeksid Natura alade kohta teavitustööd.


13

Meede 2.3 „Põllumajanduslik keskkonnatoetus“ Põllumajandusliku keskkonnatoetuse (edaspidi PKT) üldistest eesmärkidest aitavad alameetme nõuded kaasa eelkõige bioloogilise ja maastikulise mitmekesisuse säilitamise ja suurendamise eesmärgile. Kogu põllumajanduslike keskkonnatoetuste eelarvest on seisuga 30.04.2010 ära kasutatud ligikaudu 30%, mis on küllaltki hea tulemus. Kuna tegemist on viieaastase kohustusega toetusega, siis on ka järgnevateks aastateks raha broneeritud alameetmete eelarvete ulatuses. Erinevate meetmete puhul on siiski eelarve täitmises mõningasi erinevusi, kuna mõned meetmed on üle taotletud ning teised jäänud eesmärkidele pisut alla. Täpsemalt iga meetme kohta järgnevalt. Alameede 2.3.1 „Keskkonnasõbraliku majandamise toetus“ Keskkonnasõbraliku majandamise meede on olnud taotlejate seas väga populaarne. Vahehindamise perioodiks on eesmärgistatud sihttasemed täidetud ning programmiperioodi lõpuks saab eelarvestatud summa ületatud. Kuna keskkonnasõbraliku majandamise (edaspidi KSM) eesmärgid on suunatud eelkõige keskkonnaseisundi parandamisele, siis Põllumajandusuuringute Keskuse (edaspidi PMK) korraldatud uuringute tulemuste kohaselt on toetatud alad aidanud kaasa bioloogilisele mitmekesisusele, kõrge loodusväärtusega põllumajandusele, metsandusele ning vee ja mulla kvaliteedi säilimise. Keskkonnasõbraliku majandamise toetuse taotlejale püstitatud nõuded on üldjuhul MAK 2007–2013 eesmärkidega kooskõlas. Peamine ettepanek oleks teha täiendavat teavitustööd ja pakkuda koolitusi eelkõige väetiste kasutamise kohta, tagamaks nende teadlik ja õige kasutamine (eelkõige tuleb tähelepanu pöörata sellele, et väetisi kasutatakse normi piires, kuid piisavalt, tagamaks mullaviljakuse säilimine), et seeläbi paremini täita keskkonnakaitselised eesmärgid. Alameede 2.3.2 „Mahepõllumajandusliku tootmise toetus“ Meede on olnud väga asjakohane ja vajalik mahetootjate konkurentsivõime toetamiseks. Mahepõllumajandusliku tootmise (edaspidi MAHE) toetuse eelarvest on 30.04.2010 seisuga ära kasutatud u 24%, mis on alla eesmärgi. Arvestades senist taotlemisaktiivsust ning seda, et osa eelarvest on broneeritud viieaastase kohustusega projektidele, siis kasutatakse arvestatud eelarve ära, kuid tõenäoliselt täiendavat ressurssi meede ei vaja. Vahehindamise tulemusel võib öelda, et antud eesmärk ei ole päris saavutatud ning pigem on toetus olnud suunatud MAHE tootmise toetamisele ja vähem on see kaasa aidanud turustamisele. Peamise ettepanekuna võiks välja tuua selle, et tasuks kaaluda toetusmäära tõstmist nende tootjate puhul, kes tegelevad ka mahetoodangu turustamisega, eesmärgiga soodustada mahetoodangu järelturustamist, või kaaluda uute meetmete (mis aitaksid kaasa turustamisele, töötlemisele) sisseviimise võimalust. Alameede 2.3.3 „Ohustatud tõugu looma pidamise toetus“ Meetme eesmärgiks on tagada ohustatud tõugu loomade säilimine ning toetada nende loomade kasvatamist. Vaadeldes ohustatud tõugu loomade toetuse taotlemise aktiivsust ja analüüsides ohustatud tõugu loomade arvu muutust MAKi perioodil, võime järeldada, et toetus on asjakohane ning oma eesmärki täitmas. Meede on rakendunud hästi ning on oluline ohustatud tõugu loomade säilitamiseks ja kaitseks. Tuginedes vahehindamise käigus tehtud intervjuudest välja tulnud ettepanekutele, soovitaksime järgmiseks programmiperioodiks laiendada toetatavate tõugude nimekirja, näiteks Eesti maalambaga (kui see saab ohustatud tõuna tunnustatud). Alameede 2.3.4 „Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus“ Kohalikku sorti taimede kasvatuse toetuse eesmärgiks on toetada just kohalike taimede kasvatamist, mis oma madalama saagikuse tõttu jäetakse sageli kõrvale ning panustatakse imporditud sortidele, mis kohalike kasvutingimustega on vähem kohanenud. Rahvusvaheliste lepete alusel peab iga riik säilitama kultuurtaimede aretamiseks oma sordiaretuse algmaterjali ning seetõttu on antud meede kindlasti asjakohane. Meede on olnud alataotletud, mille peamiseks põhjuseks on kohalike taimesortide vähene kasvatamine. Sangaste rukki ja geneetilise mitmekesisuse säilimisele on mõju küll olemas, kuid vaadates olukorda laiemalt kogu MAKi teise telje seisukohast, siis on antud kujul


14

meetme mõju selle telje üleüldiste eesmärkide saavutamisel väga minimaalne. Selleks, et meede oma sihti veelgi paremini täidaks, oleks soovitatav järgneval programmiperioodil kaasata antud toetuse hulka veel teisigi kohaliku väärtusega sorte. Alameede 2.3.5 „Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus“ Meede on rakendunud hästi ning täitmas oma eesmärke. See aitab säilitada ja suurendada elurikkust, maastikulist mitmekesisust ning aitab tagada alade jätkuvat majandamist. Meetme eelarvestatud eesmärgiks on seatud avalik kulu 26,8 miljon eurot. Lähtudes vahehindamise käigus vaadeldud rahakasutusest ning asjaolust, et järgnevatel aastatel pole näha taotlushulga langemist, siis võime järeldada, et kogu programmiperioodi kohta on seatud eelarveline eesmärk mõistlik, kuna senised taotlusvoorud on näidanud, et siiani on eelarvestatud rahaline maht täis taotletud. Võimalik, et programmiperioodi lõpuks on toetuste väljamaksmiseks vajalik täiendavate ressursside suunamine sellesse meetmesse. Meetme probleemidena saab välja tuua, et poolloodusliku koosluse hooldamise toetus hõlmab ainult Natura 2000 alasid, ehkki ka väljaspool neid alasid on väärtuslikke poollooduslikke kooslusi. Peale selle toimivad väljaspool Natura 2000 ala tähelepanuta jäänud poollooduslikud kooslused ka oluliste vahelülidena Natura 2000 alal asuvate poollooduslike ökosüsteemide elurikkuse hoidmisel. Hetkel on kasutusel kaks toetusmäära: puisniidud ja ülejäänud. Antud liigitus on aga kohati liiga üldine ning alad, mis ei liigitu puisniitude alla, vajavad samuti rohkem hooldamist. Meede 2.4 „Loomade heaolu: loomade karjatamise toetus“ Loomade karjatamise toetuse peamine eesmärk on tagada loomade heaolu. Loomade kõrgema taseme heaolu nimel on antud meede oluline ning kindlasti ka asjakohane, kuna toetab karjatamise jätkumist ja tagab sellega seotud kulude hüvitamise. Arvestades, et juba esimese taotlusvooruga taotleti küllaltki palju üle eelarve ning taotluste vähenemist ei ole näha ka järgnevatel aastatel, siis kasutatakse suure tõenäosusega programmiperioodi lõpuks ära kogu eelarve ning võimalik, et ületatakse eelarvestatud summa. Ettepanekutena võiks välja tuua selle, et täiendavat rõhku tuleks panna loomade registrite täiendamisele ning teha teavitustööd e-PRIA kasutamisvõimaluste kohta, eesmärgiga tagada taotlejate teadlikkus oma registriandmete jälgimisest ning tagada registrite sisu ajakohasus. Samuti on keskkonna mõju hindamise seisukohast oluline registripidamisel täpsustavalt leida võimalusi loomapidaja seostamiseks planeeritud karjatamiseks kasutatava maaga. Ühe võimalusena võiks taotlemisel paluda määratleda, millisel maa-alal on planeeritud loomade karjatamine. Meede 2.5 „Vähetootlike investeeringute toetus“ Perioodi alguses toetati nii kiviaedade rajamist kui ka taastamist. Vahehindamise perioodiks on jäänud vaid kiviaedade taastamise toetus. Nii keskkonna seisukohalt kui ka üldise esteetilise väärtuse poolest on kiviaiad kahtlemata olulised, ent toetust on juba perioodi alguses taotletud üle eelarve. Kuna meetme taotlemine ning kiviaedade taastamine ja rajamine on olnud väga edukas, siis soovitatav oleks järgnevaks programmiperioodiks vaadata üle senised meetme eesmärgid ning Eesti olusid arvestades kaaluda, kui palju on tegelikult veel mõistlik ja vajalik kiviaedu taastada. Samuti võiks kaaluda järgmisel programmiperioodil ka teiste aiatüüpide (nt roigasaiad) toetamist, kuna tuginedes vahehindamise käigus intervjueeritud spetsialistidele (u 40%), siis leidub ka teisi aiatüüpe, mis loovad keskkonna- ja miljööväärtust.


15

Meede 2.7 „Natura 2000 toetus erametsamaale“ Natura 2000 erametsamaa toetuse rakendamise aeg on olnud lühike ning seetõttu on raske hinnata selle otsest mõju keskkonnale. Vahehindamise seisuga on tõenäoline, et programmi lõpuks meetmele seatud eesmärke ei saavutata. Kogu eelarvestatud summast on seisuga 30.04.2010 ära kasutatud ligikaudu 6%, mis on oluliselt alla sihttaseme. Peamise soovitusena võiks välja tuua vajaduse, et kõik rakendusasutused suurendaksid teavitustegevust, nii nagu Natura põllumajandusmaa toetuse juures on see välja toodud. Samuti on oluline jätkata kaardimaterjalide ühtlustamist, vältimaks edaspidiseid segadusi ning lihtsustamaks taotlemist. MAKi kolmas telg on suunatud maapiirkondade elukvaliteedi parandamisele ja majandustegevuse mitmekesistamise soodustamisele. Kolmanda telje eelarve maht on 125,3 miljon eurot, mis on 14% MAKi toetusteks jagatavast eelarvest. Teljes toetatakse majandustegevuse mitmekesistamist maapiirkonnas ning külade uuendamist ja arendamist. Vahehindamise seisuga ei ole rakendunud kolmanda telje meetme 3.2 alameede 3.2.2 „Eesti lairiba internetivõrgu katvuse tõstmine“. Meede 3.1 „Majandustegevuse mitmekesistamine maapiirkonnas“ Meede on olnud suure taotlemisaktiivsusega, samas on selle väljamaksete osakaal tagasihoidlik ning esineb oht, et kõik välja valitud projektid ei suuda oma investeeringuid tähtajaks lõpule viia. Seetõttu tuleks taotlusvoorude investeeringuperioodi lõppemisel aegsasti reageerida ning vajadusel kasutamata toetussummad uude taotlusvooru suunata. Antud eelarvemahu ning rakendustingimuste juures on meetme tegevuseesmärkide saavutamine perioodi lõpuks vähetõenäoline, selle üheks põhjuseks on suurprojektide kaasamine meetmesse, mille järel ei ole eesmärkide sihttasemeid muutustele vastavalt kohandatud. Oodatust vähem tähelepanu on saanud mitmekesistamine mittepõllumajandusliku tegevuse suunas (alameede 3.1.1) võrreldes mikroettevõtete arendamise toetamisega (alameede 3.1.2), mille põhjuseks on põllumajandustootjate madal taotlemisaktiivsus. Seetõttu võiks põllumajandustootjaid meetme võimalustest rohkem teavitada ning kaaluda tasuks põllumajandustootja määratlemist kolme viimase aasta müügitulu põhjal, mitte ainult viimase aasta müügitulu põhjal. Meetme suurim potentsiaalne kasutegur on töökohtade loomine, samas on seni tegemist vaid taotluses sisalduvate hinnangutega ning tegeliku töökohtade loomise kohta saab selgust lõpphindamisel. Meetmest on toetust saanud mitme tegevusvaldkonna projektid ning üle poole taotlejatest on laiendanud oma tegevust turismi suunal, mistõttu võiks edasistes taotlusvoorudes kaaluda teiste tegevusvaldkondade eelistamist turismi ees. Meede 3.2 „Külade uuendamine ja arendamine“ Meetme rakendamise kogemus ulatub SAPARDi programmini, mistõttu on meede praeguseks hästi välja kujunenud. See on rakendunud plaanipäraselt ning arvestades antud meetme taotlemisaktiivsust, on tõenäosus toetussummade kasutamatajätmiseks väike. Meede on üldiselt rakendunud hästi, kuid vähe tähelepanu on saanud teenuste kättesaadavuse parandamise (3.2.1) ning maapiirkondade kultuuripärandi säilitamine ja selle kvaliteedi parandamise (3.2.4) alameetmed. Suurem osa meetme toetusest on seotud eelkõige alameetme 3.2.3 „Külade uuendamine ja arendamine“ tegevustega, kuid osa neist investeeringutest aitavad kaasa meetmete 3.2.1 ja 3.2.4 eesmärkide saavutamisele. Eelkõige on meede mõjutanud külade elukeskkonna ning kultuuripärandi säilitamist vaba aja veetmise võimaluste suurenemise ja piirkonna suurema atraktiivsuse kaudu. Kuna meetme alameetmeid rakendatakse ühes taotlusvoorus, siis tasuks viimases taotlusvoorus kaaluda teenuste arendamise eelistamist või taotlusvooru korraldamist vaid teenuste arendamisele. Samuti tasub kaaluda põhiteenustena toetatavate teenuste ringi laiendamist. Koguinvesteeringute sihttaseme saavutamine ei ole antud meetmes praegustes meetme tingimustes tõenäoline, mistõttu vajaksid ülevaatamist alameetmete näitajate sihttasemed.


16

MAKi neljanda telje ehk Leader-meetme eesmärk on kohaliku algatuse edendamine, aidates maapiirkonna sisemiste arenguvõimaluste parema kasutamise kaudu kaasa põllumajanduse ja metsanduse konkurentsivõime, keskkonna ja paikkonna ning eriti maapiirkonna elukvaliteedi parandamisele ja majandustegevuse mitmekesistamisele. Seetõttu on oluline senisest suurema otsustusõiguse andmine kohalikule tasandile, nii et aastateks 2009–2010 oleks enamikus valdades kohalikud tegevusgrupid, kes on välja töötanud oma piirkonna arengu strateegiad ja rakendavad neid. Neljanda telje eelarve maht on 85,8 miljon eurot, mis on 10% MAKi toetusteks jagatavast eelarvest. Leader-meetme raames toetatakse kohalike tegevusgruppide strateegiate väljatöötamist ning nende jooksvate kulude katmist ja oskuste omandamist. Programmi Leader peamiseks tegevuseks on siiski strateegiate rakendamise raames projektitoetuste väljajagamine piirkonna taotlejatele. Leaderi oluliseks märksõnaks on ka koostöö. Strateegiate väljatöötamise ning tegevusgruppide juhtimise ja arendamisega seotud tegevuste osas on meetme eelarve praeguseks ületatud. Nendes tegevustes on ka meetme tegevuseesmärgid vahehindamise hetkeks saavutatud. Programmi Leader raames on toetatud kaht kohalikku tegevusgruppi (edaspidi KTG) strateegia väljatöötamisel. Strateegiad valmisid 2009. aastal, misjärel asusid tegevusgrupid neid rakendama. Kokku on strateegiate rakendamiseks ning tegevussuutlikkuse suurendamiseks toetust antud 26-le KTGle (kahele sel perioodil ning 24-le eelmisel perioodil strateegiad välja töötanud KTGle). Nii kaasa haaratud tegevusgruppide pindala kui ka kasu saavate tegevusgruppide arv on ületanud soovitud taseme. Kogu Eesti abikõlbliku piirkonna peale ei ole Leader-gruppidega liitunud vaid kolm abikõlblikku valda. Projektitoetuste eelarve ja tegevuseesmärkide täitmine on seni olnud tagasihoidlik. Esimese telje eesmärke täitvate projektide arv on olnud eriti tagasihoidlik. Kuigi projektitoetuste puhul eeldatigi programmiperioodi esimeses pooles rahulikku käivitumist, siis osade KTG-de puhul on oht, et perioodi lõpuks ei suudeta täita projektitoetuste eelarvevahendeid. Seetõttu on oluline jälgida projektitoetuste ja koostööprojektide vahendite kasutamist ning vajadusel vahendeid ümber suunata. Koostööprojektide eelarve ning tegevuseesmärkide täitmine on osamuti olnud tagasihoidlik. Koostööprojekte on eesmärgiks seatud projektide arvust alustatud vaid alla 10%. Kuigi koostööprojektide käivitumine võtabki aega, siis on takistuseks olnud ka ametlike koostööprojektide asjaajamise keerukus võrreldes mitteametliku koostööga. Ametlike koostööprojektide arvu suurendamiseks võiks seetõttu muuta koostööprojektidega seonduvaid tingimusi Leaderi määruses. Kaaluda võiks ka ametlike koostööprojektide eelarve ja sihttasemete vähendamist. Leader-meede võimaldab tugineda kohapealsele potentsiaalile ning ka otsustamise tasand on kohalikule elanikule lähemal. Seeläbi võimaldab meede kaasata taotlejaid, kellele MAKi üleriigilised meetmed liialt kauged ja keerulised tunduvad. Strateegiate väljatöötamisel ja rakendamisel ning kohalike tegevusgruppide tegevusel piirkonnas on vaatamata vähesele töökohtade loomise prognoosile olnud kasulik mõju piirkonna sidususele. Meetme valdkonnaeesmärkide paremaks täitmiseks on oluline suurema hulga ettevõtlusega seotud projektide toetamine.


17

1. Sissejuhatus

1.1 Hindaja lühikirjeldus Ernst & Young kuulub maailma juhtivate konsultatsiooni- ja audiitorfirmade hulka ning on rohkem kui 100 000 töötajaga esindatud 140 riigis. Balti riikides tegutseb Ernst & Young ühtse organisatsioonina. Ettevõtte ärikonsultatsioonide osakonnas töötab üle 100 inimese, mis teeb neist suurima konsultatsioonifirma Baltikumis. Ernst & Young on kiireima kasvuga konsultatsiooni- ja audiitorfirma Eestis, millel on praegu ligikaudu 90 töötajat. Ettevõtte Tallinna kontori ärikonsultatsioonide osakonnas töötab 15 erineva valdkonna spetsialisti riiklike programmide hindamise ja väljatöötamise, strateegilise juhtimise, äriprotsesside modelleerimise, riskijuhtimise ja infotehnoloogia alal. Osakonna koosseisu kuulub avaliku sektori nõustamisele spetsialiseerunud meeskond, kellel on avaliku sektori töökogemus ning mille liikmed mõistavad avaliku ning mittetulundussektori eripärasid, mistõttu nad suudavad pakkuda just nendele sektoritele sobivaid lahendusi. Ernst & Youngi ärikonsultatsioonide osakonnal on palju kogemusi põllumajandussektori konsultatsiooniprojektide rakendamisel ning ta on olnud Eesti maaelu arengukava 2004–2006 järelhindajaks.

1.2 Aruande eesmärk Ernst & Young Baltic AS teostas Põllumajandusministeeriumi tellimusel Eesti maaelu arengukava 2007–2013 (edaspidi MAK) vahehindamise, mille eesmärgiks on ettepanekute tegemine MAKi ja selle kvaliteedi parandamiseks. Vahehindamise tulemusena:

• vastatakse kõigile ühistele ja MAKi eriomastele hindamisküsimustele; • leitakse tulemus ja mõjuindikaatorid, mille leidmiseks on eeltöö teinud püsihindajad; • antakse hinnang selle kohta, mil määral saavutavad meetmed ja MAK tervikuna seatud

eesmärgid; • antakse tagasisidet ja tehakse ettepanekuid, kas olukorra kirjelduses kaardistatud probleemid

on endiselt asjakohased; • antakse hinnang, kas on probleeme, mida MAKis ei ole käsitletud ja mille lahendamiseks tuleks

meetmeid võtta; • antakse hinnang, kuidas on MAKi vahendite kasutamine kooskõlas muutunud

majandusolukorraga; • analüüsitakse, milliste MAKi meetmete puhul on oht, et vahendid jäävad perioodi lõpuks

kasutamata; • antakse hinnang, kas esineb põhjendatud vajadus meetmeid muuta ja seetõttu vahendeid

meetmete vahel ümber suunata2.

2 Vahehindamise eesmärk tuleneb Põllumajandusministeeriumi korraldatud vahehindamise riigihanke nõuetest.


18

1.3 Aruande struktuur Vahehindamise aruanne koosneb kolmest osast. Esimene osa on aruannet sissejuhatav osa, milles tehakse kokkuvõte hindamistulemustest ning esitatakse ülevaade vahehindamise eesmärgist ja institutsionaalsest taustast. Sissejuhatuses antakse ülevaade aruande struktuurist, kirjeldatakse hindamise käiku ning andmekogumis- ja analüüsimeetodeid. Samuti tuuakse välja kaasnevad piirangud ja esinenud probleemid. Aruande teine osa sisaldab meetmete analüüsi. Selles antakse ülevaade MAKis rakendatud nelja telje meetmete tingimustest ja seatud eesmärkidest3. Esitatakse meetmete sekkumisloogika alusel hinnangud meetme sisend-, tegevus-, valdkonna- ja üldeesmärkide saavutamisele ning vastatakse meetmespetsiifilistele hindamisküsimustele. Meetmete analüüsiosa lõpus tehakse kokkuvõtvad järeldused ja soovitused meetmete kaupa. Aruande kolmas osa sisaldab MAK 2007–2013 programmiülest analüüsi. Selles aruande osas vastatakse horisontaalsetele hindamisküsimustele, esitatakse koondvastused vahehindamise lähteülesandes toodud hindamisküsimustele ning tehakse programmiülesed soovitused. Tabelis 1 on välja toodud vahehindamise lähteülesandes esitatud nõuded ning seostatud need aruande struktuuriga. Tabel 1. Vahehindamise lähteülesandes esitatud analüüsiülesannete kajastamine aruandes

Vahehindamise lähteülesande nõuded Vastuse paiknemine aruandes

Tehakse ettepanekuid MAKi ja selle rakendamise kvaliteedi parandamiseks.

II osa: meetmete analüüs III osa: programmi analüüs

Vastatakse kõigile ühistele ja MAKi eriomastele hindamisküsimustele (hindamisküsimuste loend).


Leitakse tulemus- ja mõjuindikaatorid, mille leidmiseks tegid eeltöö püsihindajad (saamaks teavet, millised näitajad on leitud ja millised veel vaja leida, et vältida topeltandmete kogumist, on vajalik pöörduda püsihindaja poole).


Hinnang selle kohta, mil määral saavutavad meetmed ja MAK tervikuna seatud eesmärgid ning aitavad kaasa MAKis ja ühenduse strateegias seatud eesmärkide saavutamisele.

II osa: meetmete analüüs

Antakse tagasisidet ja tehakse ettepanekuid, kas olukorra kirjelduses kaardistatud probleemid on endiselt asjakohased.

I osa: hetkeolukorra ülevaade II osa: meetmete analüüs III osa: programmi analüüs

Antakse hinnang, kas on probleeme, mida MAKis ei ole käsitletud ja mille lahendamiseks tuleks meetmeid võtta.


3 Viidatud on rakendusmäärustele, mis kehtisid seisuga 30.04.2010.


19

Antakse hinnang, kuidas on MAKi vahendite kasutamine kooskõlas muutunud majandusolukorraga.


Analüüsitakse, milliste MAKi meetmete puhul on oht, et vahendid jäävad perioodi lõpuks kasutamata.


Antakse hinnang, kas esineb põhjendatud vajadus meetmeid muuta ja seetõttu vahendeid meetmete vahel ümber suunata.



20

2. Hindamise taust

2.1 Majandusolukorra lühikirjeldus Demograafiline olukord Rahvaarv on Eestis iseseisvuse taastamise järel kiiresti kahanenud, esimestel taasiseseisvuse aastatel eelkõige väljarände, seejärel negatiivse iibe tõttu. Kui 2005. a 1. jaanuari seisuga oli Eestis 1 347 510 elanikku, siis 19.04.2010 seisuga on alles jäänud vaid 1 340 127. Viimastel aastatel on Eesti rahvaarvu vähenemine siiski pidurdunud. Rahvastiku vähenemine on toimunud viimase viie aasta jooksul keskmiselt 0,11% aastas, seejuures viimasel kahel aastal keskmiselt 0,03%. Maaelanikkonna osatähtsus on aasta-aastalt vähenenud ning nad moodustasid 2010. aastal 30,55% kogu rahvastikust, sh naiste osakaal maarahvastikust on 51,5% (vt tabel 2). Tabel 2. Rahvastiku osakaal 2005–2010

Rahvastik 2005 2006 2007 2008 2009 2010

Kogu Eesti 1 347 510 1 344 684 1 342 409 1 340 935 1 340 415 1 340 127

Linnalised asulad 933 650 932 320 931 389 930 936 930 796 930 753

Maa-asulad 413 860 412 364 411 020 409 999 409 619 409 374 Maaelanikkonna osatähtsus (protsent) 30,71 30,67 30,62 30,58 30,56 30,55 Allikas: Statistikaamet Majanduskasv Sisemajanduse kogutoodang (SKT) perioodil 2004–2007 kasvas 7–10% aastas, majanduskasv pöördus ülemaailmse majanduskriisi tõttu languseks 2008. aastal (vt tabel 3). SKT püsihindades arvestatuna langes 2008. ja 2009. aastal vastavalt 3,6% ja 14,1%. Põllumajandussektorit tabas majanduskriisist tulenev nõudluse vähenemine ja toormehindade langus maailmaturul. Sektori majanduslangus 2008. aastal oli 12% ja 2009. aastal 23% arvestatuna jooksvates hindades. Põllumajandussektori majanduslangust süvendasid ka ebasoodsad kliimaolud 2008. aastal. Jaekaubandusettevõtete müük tõusis vahemikus 2004–2008 keskmiselt 15,3% aastas. Kuigi juba 2008. aastal märgiti majanduslanguseks 3,6%, siis sisetarbimine kukkus järsult alles 2009. aastal, kui jaemüük langes eelneva aastaga võrrelduna 16,8%. Toiduainetööstust toetas 2008. aastal veel sisenõudlus ning seetõttu oli sektoris 8% kasv, ent nii välis- kui ka sisenõudluse langus tabas sektorit 2009. aastal, mil sektori lisandväärtus kahanes 12% võrra. Perioodil 2008–2009 langes Eesti majandus SKT jooksvate hindade ja jaemüügi võrdluses sisuliselt 2006. aasta tasemele. Kasvanud töötus mõjutas otseselt tarbimist ning hetkel ei olda kindlad, kui kaua sisenõudluse taastumine aega võtab.


21

Tabel 3. SKT ja tarbimise tase jooksvates hindades (miljon eurot) ning muutus aastatel 2004–2009

SKT ja tarbimine 2004 2005 2006 2007 2008 2009

Kogumajandus 8567,7 9895,5 11 601,6 13 643,7 14 281,8 11 841,4

Muutus (protsent) 15,5% 17,2% 17,6% 4,7% –17,1%

SKT muutus püsihindades (protsent) 7,2% 9,4% 10,0% 7,2% –3,6% –14,1%

Põllumajandussektor 315,5 330,6 350,8 440,7 386,1 295,8

Muutus (protsent) 5% 6% 26% –12% –23%

Toiduainetööstus 189,4 216,1 260,3 296,4 321,4 284,1

Muutus (protsent) 14% 20% 14% 8% –12%

Jaekaubandusettevõtete müük (miljon eurot) 2539 2857 3516 4204 4449 3700

Muutus (protsent) 15,5% 12,5% 23,1% 19,6% 5,8% –16,8%

Allikad: Statistikaamet; Eesti Pank Sissetulek Keskmine netosissetulek kasvas 2004.–2008. aastal 12–22%, seda toetas kiire majandusareng (vt tabel 4). Maa-asulate keskmine sissetulek on väiksem kui linnalise asula sissetulek, moodustades 89,72% kogu Eesti keskmisest netosissetulekust aastas. Perioodil 2005–2007 see vahe vähenes, kuna maapiirkondade sissetulekute kasv oli kiirem. Sissetulekute kasvu toetas kiire majanduskasv ja tööjõunõudluse kasv sel perioodil, kus seni maapiirkondades esinenud küllalt kõrge tööpuudus kiirelt kahanes. Maapiirkondade sissetulekute kasvu taga on kindlasti ka varasematel perioodidel rakendatud põllumajanduse konkurentsivõimet toetavad programmid. Tabel 4. Elanike aasta keskmine netosissetulek

2003 2004 2005 2006 2007 2008 Kogu Eesti (euro) 3244,3 3629,7 4354,6 5303,9 6333 7206,4 Muutus (protsent) 12% 20% 22% 19% 14% Linnaline asula (euro) 3435,3 3840,1 4573,7 5537,8 6502,6 7532,3 Muutus (protsent) 12% 19% 21% 17% 16% Maa-asula (euro) 2813,7 3154,5 3858,9 4773,8 5947,9 6465,6 Muutus (protsent) 12% 22% 24% 25% 9% Osakaal kogu Eesti sissetulekust (protsent) 86,73 86,91 88,62 90,01 93,92 89,72 Allikas: Statistikaamet Tööhõive ja tööjõu tootlikkus Primaarsektoris toimus aastatel 2004–2007 tööhõive langus ning 2009. aastal oli sektoris hõivatud 24 000 inimest, mis moodustab 4% kogu hõivatute arvust. Primaarsektoris oli tööhõive languse taga majanduskasvuaegne teistes sektorites toimunud tööjõunõudluse suurenemine, ennekõike ehitussektoris toimus järsk tööjõunõudluse ja palkade kasv. Kõrgem pakutav palgatase põhjustas primaarsektorist inimeste lahkumise, seetõttu jäi töötute arv primaarsektoris perioodil 2006–2008 peaaegu samaks. Riiki tabanud majanduslanguse tõttu kasvas 2009. aastal töötute osakaal aga hüppeliselt peaaegu kahekordseks võrreldes 2008. aastaga. Tööjõu tootlikkus on stabiilselt kasvanud


22

pisut üle 6% aastas kuni 2008. aastani. 2009. aastal on tootlikkus langenud ning see on kooskõlas nii hõive kui ka majanduskasvu langusega (vt tabel 5). Tabel 5. Tööhõive ja töötus primaarsektoris (tuhat inimest), 2004–2009 2004 2005 2006 2007 2008 2009 Majandussektorid kokku 595,5 607,4 646,3 655,3 656,5 595,8 Muutus (protsent) 2% 6% 1% 0% –9% Primaarsektor 34,7 31,3 31,1 30,3 25,3 24 Muutus (protsent) –10% –1% –3% –17% –5% Töötud primaarsektoris 4,8 2,9 2,1 2,3 2,2 4,3 Tööjõu tootlikkuse kasv (hõivatute arvu järgi) 8,9% 6,4% 6,4% 6,3% –5,9% Allikad: Rahandusministeerium; Statistikaamet Kaubavahetus Perioodil 2005–2008 eksport kasvas, samas alates 2006. aastast kasvutempo aeglustus ning 2009. aastal toimus 24% langus. Impordi mahud hakkasid alanema juba 2008. aastal, mil andis tunda majanduslangus kokkutõmbuva nõudluse poolelt. Import langes 2008. ja 2009. aastal kiiremas tempos kui eksport, mis väljendus jooksva konto saldo paranemises, ja netoekspordi panus SKTsse paranes võrreldes varasemate aastatega (vt tabel 6). Tabel 6. Väliskaubandus ja jooksva konto suhe SKTsse, 2004–2009

2004 2005 2006 2007 2008 2009 Eksport (miljon eurot) 4769 6202 7719 8034 8467 6475 Muutus (protsent) 30% 24% 4% 5% –24% Import (miljon eurot) 6703 8230 10 711 11 439 10 896 7257 Muutus (protsent) 23% 30% 7% –5% –33% Jooksva konto suhe SKTsse (protsent) –11,3 –10,0 –15,3 –17,2 –9,7 4,5 Allikas: Eesti Pank

2.2 MAKi prioriteetide ja telgede kirjeldus Eesti maaelu arengukava 2007–2013 (MAK) hõlmab ajavahemikku alates 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013. MAKi üldeesmärk on toetada Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitikaga kaasnevate maaelu arengu meetmete kaudu maapiirkonna tasakaalustatud arengut. 2007. aasta 1. jaanuaril alanud Euroopa Liidu eelarve- ja programmiperioodi (2007–2013) raames on Eestil võimalik kasutada MAKi raames u 935 miljonit eurot avaliku sektori toetusraha põllumajanduse ja maaelu arengu toetamiseks. MAKi eelarve jaguneb nelja telje vahel (vt joonis 1), millele lisandub tehniline abi MAKi rakendamiseks.


23

Joonis 1. MAKi toetusteks ette nähtud eelarve jagunemine telgede kaupa

Allikas: MAK 2007–2013 MAKi eelarve jaguneb põhieelarveks ja majandusolukorrast tingitud majanduse elavdamise paketi summadeks (vt tabel 7). Tabel 7. MAKi rahastamine telgede kaupa (kogu perioodi jooksul, eurot)

Eelarve Majanduse elavdamise pakett

Eelarve kokku

1. telg 347 610 068 3 695 754 351 305 822 2. telg 334 460 344 0 334 460 344 3. telg 118 919 233 6 390 912 125 310 145 4. telg 85 759 063 0 85 759 063 Tehniline abi 38 115 139 0 38 115 139 Kokku 924 863 847 10 086 666 934 950 513

Allikas: MAK 2007–2013 MAKi esimene telg on suunatud põllumajanduse ja metsanduse konkurentsivõime parandamisele. Esimese telje eelarve maht on 351,3 miljon eurot, mis moodustab 39% MAKi toetusteks jagatavast eelarvest. Teljes toetatakse koolitus- ja teavitustegevusi, noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamist, nõuandesüsteemi ja -teenuste toetamist, põllumajandusettevõtete ajakohastamist, metsade majandusliku väärtuse parandamist ja metsandussaadustele lisandväärtuse andmist, põllumajandustoodetele ja mittepuidulistele metsasaadustele lisandväärtuse andmist, põllumajandus- ja toidusektoris ning metsandussektoris uute toodete, töötlemisviiside ja tehnoloogiate arendamist, põllu- ja metsamajanduse infrastruktuuri arendamist ning tootjarühmade loomist ja arendamist. MAKi esimese telje meetmed on järgmised: • meede 1.1 „Koolitus- ja teavitustegevused“; • meede 1.2 „Noorte põllumajandustootjate tegevused“; • meede 1.3 „Nõuandesüsteemi ja -teenuste toetamine“; • meede 1.4 „Põllumajandusettevõtete ajakohastamine“;

• alameede 1.4.1 „Investeeringud mikropõllumajandusettevõtete arendamiseks“; • alameede 1.4.2 „Investeeringud loomakasvatusehitistesse“; • alameede 1.4.3 „Investeeringud bioenergia tootmisesse“;

• meede 1.5 „Metsade majandusliku väärtuse parandamine ja metsandussaadustele lisandväärtuse andmine“; • alameede 1.5.1 „Metsa majandusliku väärtuse parandamine“; • alameede 1.5.2 „Metsandussaadustele lisandväärtuse andmine (arendusprojekti elluviimine)“;

39%

37%

14%

10%1. telg

2. telg

3. telg

4. telg


24

• alameede 1.5.3 „Kahjustatud metsa taastamine ja metsatulekahju ennetamine“; • meede 1.6 „Põllumajandustoodetele ja mittepuidulistele metsasaadustele lisandväärtuste

andmine“; • alameede 1.6.1 „Põllumajandustoodete ja mittepuiduliste metsasaaduste töötlemine“; • alameede 1.6.2 „Piimasektori ja mahepõllumajandustootmise kohandumine uute

väljakutsetega“; • meede 1.7 „Põllumajandus- ja toidusektoris ning metsandussektoris uute toodete töötlemisviiside

ja tehnoloogiate arendamine“; • alameede 1.7.1 „Põllumajandus- ja toidusektoris ning metsandussektoris uute toodete;

töötlemisviiside ja tehnoloogiate arendamise alane koostöö“; • alameede 1.7.2 „Põllumajandustootjate osalemine toidukvaliteedikavas“; • alameede 1.7.3 „Toidukvaliteedikavade raames toodetud toodete alane teavitamis- ja

edendamistegevus“; • meede 1.8 „Põllu- ja metsamajanduse infrastruktuur“; • meede 1.9 „Tootjarühmade loomine ja arendamine“. Vahehindamise seisuga (30.04.2010) pole eespool toodud meetmetest rakendunud meetmed 1.6.2, 1.7 ja 1.9. MAKi teise telje tegevused on suunatud eelkõige selliste põllumajanduslike tootmisviiside rakendamise soodustamisele, mis tagavad stabiilse keskkonnaseisundi ning maakasutuse piirkonnas, kus see on oluline traditsiooniliste maastike kujunduses ning Natura 2000 aladel. Teise telje eelarve maht on 334,5 miljon eurot, mis moodustab 37% MAKi toetusteks jagatavast eelarvest. Peamiselt pööratakse tähelepanu bioloogilise mitmekesisuse ning traditsiooniliste põllumajandusmaastike säilitamisele, vee kvaliteedi tagamisele ning kliimamuutuste leevendamisele. MAKi teise telje meetmed on järgmised:

• meede 2.1 „Ebasoodsamate piirkondade toetus“; • meede 2.2 „Natura 2000 toetus põllumajandusmaale“; • meede 2.3 „Põllumajanduslik keskkonnatoetus“; • alameede 2.3.1 „Keskkonnasõbraliku majandamise toetus“; • alameede 2.3.2 „Mahepõllumajandusliku tootmise toetus“; • alameede 2.3.3 „Ohustatud tõugu looma pidamise toetus“; • alameede 2.3.4 „Poollooduslike koosluste hooldamise toetus“; • alameede 2.3.5 „Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus“; • meede 2.4 „Loomade heaolu: loomade karjatamise toetus“; • meede 2.5 „Vähetootlike investeeringute toetus“; • alameede 2.5.1 „Kiviaedade rajamise ja taastamise toetus“; • alameede 2.5.2 „Mitmeliigilise põõsasriba rajamise toetus“; • meede 2.6 „Kaitsemetsa rajamise toetus põllumajandusmaale“; • meede 2.7 „Natura 2000 toetus erametsamaale“.

Vahehindamise seisuga pole eespool toodud meetmetest rakendunud meetme 2.5 alameede 2.5.2 „Põõsasribade rajamise toetus“ ja meede 2.6 „Kaitsemetsa rajamise toetus põllumajandusmaale“. MAKi kolmas telg on suunatud maapiirkondade elukvaliteedi parandamisele ja majandustegevuse mitmekesistamise soodustamisele. Kolmanda telje eelarve maht on 125,3 miljon eurot, mis moodustab 14% MAKi toetusteks jagatavast eelarvest. Teljes toetatakse majandustegevuse mitmekesistamist maapiirkonnas ning külade uuendamist ja arendamist.


25

MAKi kolmanda telje meetmed on järgmised: • meede 3.1 „Majandustegevuse mitmekesistamine maapiirkonnas“;

• alameede 3.1.1 „Mitmekesistamine mittepõllumajandusliku tegevuse suunas“; • alameede 3.1.2 „Mikroettevõtete arendamise toetus“;

• meede 3.2 „Külade uuendamine ja arendamine“; • alameede 3.2.1 „Majanduse ja maaelanikkonna põhiteenused“; • alameede 3.2.2 „Eesti lairiba internetivõrgu katvuse tõstmine“; • alameede 3.2.3 „Külade uuendamine ja arendamine“; • alameede 3.2.4 „Maapiirkondade kultuuripärandi säilitamine ja selle kvaliteedi

parandamine“. Vahehindamise seisuga ei ole rakendunud meetme 3.2 alameede 3.2.2 „Eesti lairiba internetivõrgu katvuse tõstmine“. MAKi neljanda telje ehk Leader-meetme eesmärk on kohaliku algatuse edendamine, aidates maapiirkonna sisemiste arenguvõimaluste parema kasutamise kaudu kaasa põllumajanduse ja metsanduse konkurentsivõime, keskkonna ja paikkonna ning eriti maapiirkonna elukvaliteedi parandamisele ja majandustegevuse mitmekesistamisele. Seetõttu on oluline senisest laialdasema otsustusõiguse andmine kohalikule tasandile, nii et aastateks 2009–2010 oleks enamikus valdades kohalikud tegevusgrupid, kes on välja töötanud oma piirkonna arengu strateegiad ja rakendavad neid. Neljanda telje eelarve maht on 85,8 miljon eurot, mis moodustab 10% MAKi toetusteks jagatavast eelarvest. Leader-meetme raames toetatakse kohalike tegevusgruppide strateegiate väljatöötamist ning nende jooksvate kulude katmist ja oskuste omandamist. Programmi Leader peamiseks tegevuseks on siiski strateegiate rakendamise raames projektitoetuste väljajagamine piirkonna taotlejatele. Leaderi oluliseks märksõnaks on ka koostöö. Abi õigustavad sotsiaalsed ja majanduslikud vajadused Esimene telg on suunatud põllumajanduse ja metsanduse konkurentsivõime parandamisele, selleks toetatakse koolitus- ja teavitustegevusi, noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamist, nõuandesüsteemi ja -teenuste toetamist, põllumajandusettevõtete ajakohastamist, metsade majandusliku väärtuse parandamist ja metsandussaadustele lisandväärtuse andmist, põllumajandustoodetele ja mittepuidulistele metsasaadustele lisandväärtuse andmist, põllumajandus- ja toidusektoris ning metsandussektoris uute toodete, töötlemisviiside ja tehnoloogiate arendamist ning põllu- ja metsamajanduse infrastruktuuri. Seetõttu on toetuse lõppkasusaajad:

• põllumajandus- või mittepuidulisi metsandussaadusi töötlevad ettevõtjad; • veise-, sea-, lamba-, kitse-, hobuse- või linnukasvatusega tegelevad põllumajandustootjad,

põllumajandustootjate ühistegevuse organisatsioonid või omavahel lepingulist koostööd tegevad iseseisvad põllumajandustootjad;

• tootjarühmana tunnustatud tulundusühistud; • erametsa majandavad omanikud ja metsaühistud; • koolitajad, nõustajad või nõuandekeskused; • maaparandusühistud; • mittetulundusühingud.

Teise telje tegevused on suunatud eelkõige selliste põllumajanduslike tootmisviiside rakendamise soodustamisele, mis tagavad stabiilse keskkonnaseisundi ning maakasutuse piirkonnas, kus see on oluline traditsiooniliste maastike kujunduses ning Natura 2000 aladel. Peamist tähelepanu pööratakse bioloogilise mitmekesisuse ning traditsiooniliste põllumajandusmaastike säilitamisele, vee kvaliteedi tagamisele ning kliimamuutuste leevendamisele. Sarnaselt esimesele teljele on lõppkasusaajad:

• põllumajandustootjad (füüsilised isikud, juriidilised isikud, seltsingud ning muud isikute juriidilise isiku staatuseta ühendused), kes on õigustatud saama sama maa kohta ühtset pindalatoetust;


26

• loomaomanikud, kes karjatamisperioodil karjatavad rohumaadel veiseid, lambaid, kitsi või hobuseid;

• erametsaomanikud. • • Kolmas telg on suunatud maapiirkondade elukvaliteedi parandamisele ja majandustegevuse

mitmekesistamise soodustamisele, selleks toetatakse majandustegevuse mitmekesistamist maapiirkonnas ning külade uuendamist ja arendamist. Maapiirkonnaks loetakse valdu (sh vallasisesed linnad, mille elanike arv jääb alla 4000) ja kuni 4000 elanikuga väikelinnasid. Lõppkasusaajad on:

• mikropõllumajandustootjad ja -ettevõtted, kes annavad tööd vähem kui kümnele inimesele ja kelle aastane müügitulu ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 2 miljon eurot;

• mittetulundusühingud (MTÜ) ja sihtasutused (SA); • väikese ja keskmise suurusega ettevõtjad.

Leader-meetmetele on iseloomulikud piirkonnapõhised kohaliku arengu strateegiad; kohalikud avaliku ja erasektori partnerlused; altpoolt tulev algatus, kus kohalikel tegevusgruppidel on otsustusõigus kohaliku arengu strateegiate koostamisel ja rakendamisel; kohaliku majanduse erinevate sektorite ja projektide vastastikusel toimel põhineva strateegia kavandamine ja rakendamine; uudsete käsitusviiside rakendamine; koostööprojektide rakendamine ja kohaliku tasandi partnerluse koostöövõrkude loomine. Sellest tulenevalt on toetuse lõppkasusaajad:

• kohalikud tegevusgrupid; • ettevõtjad; • omavalitsusüksused; • mittetulundusühingud, sihtasutused ja seltsingud.

2.3 MAKi rakendamisse kaasatud osalised, institutsiooniline taust MAK väljatöötamise ja rakendamisega on seotud järgmised institutsioonid: Institutsioon Roll MAKi elluviimisel ja rakendamisel Korraldusasutus: Põllumajandusministeerium

Korraldusasutus vastutab MAKi tõhusal, tulemuslikul ja korrektsel viisil juhtimise ja rakendamise eest ning teostab järgmist: • tagab, et finantseeritavad tegevused valitakse MAKi suhtes

kohaldatavate kriteeriumide kohaselt; • tagab rakendamist käsitlevate statistiliste andmete

elektroonilises vormis registreerimise ja säilitamise süsteemi olemasolu, mis on vajalik seireks ja hindamiseks;

• tagab, et toetuse saajad ja muud tegevuste rakendamisega seotud organid on teadlikud antavast abist tulenevatest kohustustest ja peavad kas eraldi raamatupidamissüsteemi või vastavaid raamatupidamiskoode kõikide tegevusega seotud tehingute kohta ning on teadlikud nõuetest, mis käsitlevad andmete andmist korraldusasutusele ning tootluse ja tulemuste registreerimist;

• tagab MAKi hindamise ette nähtud tähtaegade jooksul ja vastavuse ühisele seire- ja hindamisraamistikule ning teostatud hindamiste esitamise vastavatele sisemaistele asutustele ja Euroopa Komisjonile;

• juhib seirekomisjoni ja saadab sellele MAKi rakendamise seireks vajalikud dokumendid, pidades silmas MAKi


27

spetsiifilisi eesmärke; • tagab vastavuse MAKist teavitamise ja MAKi

avalikustamisega seotud eesmärkidele; • koostab iga-aastase seirearuande ja pärast seirekomisjoni

heakskiitu esitab selle Euroopa Komisjonile; • tagab, et makseagentuur saab enne maksete lubamist kogu

vajaliku teabe eelkõige teostatud tegevuste ning seoses finantseerimiseks valitud tegevustega teostatud mis tahes kontrollide kohta.

Makseagentuur: Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA)

Makseagentuur peab andma teostatud maksete ja teabe edastamise ning säilitamise osas piisava tagatise selle kohta, et: • enne makse heakskiitmist on kontrollitud taotluste

abikõlblikkust ja toetuste andmise korda maaelu arengu raamides ning nende vastavust ELi eeskirjadele;

• teostatud maksed kajastuvad raamatupidamises täpselt ja põhjalikult;

• on teostatud ELi õigusaktidega ette nähtud kontrollid; • vajalikud dokumendid on esitatud tähtajaks ja ELi

eeskirjades ette nähtud kujul; • dokumendid, sh ELi eeskirjadele vastavad elektroonilised

dokumendid, on kättesaadavad ja neid säilitatakse viisil, mis tagab nende jätkuva terviklikkuse, kehtivuse ja loetavuse;

• PRIA osaleb kõigi Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika ja sellega kaasnevate meetmete rakendamisel, täites makseagentuuri (sh ka MAKi) ülesandeid ning olles eelnevalt akrediteeritud Põllumajandusministeeriumi poolt. Kooskõlas komisjoni määruse (EÜ) nr 1848/2006 ja riiklike õigusaktide kohaselt teavitab PRIA Euroopa Komisjoni MAKi meetmete rakendamisel esinevatest rikkumistest, pettustest ning mittevastavustest ning võtab kirjeldatud juhtudel kasutusele vajalikud meetmed ühenduse finantsvahendite tagasimaksmiseks.

Sertifitseerimisasutus

Sertifitseerimisasutus on liikmesriigi määratud avalik-õiguslik või eraõiguslik üksus, kes vastutab akrediteeritud makseagentuuri sisse seatud juhtimis- ja kontrollisüsteemide sertimise eest, samuti makseagentuuri raamatupidamise aastaaruannete eest. Sertifitseerimisasutuse ülesandeid täidab korraldusasutuse määratud makseagentuurist sõltumatu asutus.

Püsihindajad Eesti Maaülikool Põllumajandusuuringute keskus (PMK)

Püsihindamise süsteemi eesmärgiks on uurida arengukava

eesti maaelu arengukava 2007 –2013 vahehindamine · 2014. 1. 23. · 31.12.2010 eesti maaelu...

Documents