Eesti maksebilansi aastaraamat 2017Veebileht www.eestipank.ee
ISSN 1736-7859
tabelite ja joonistega. Lisaks sisaldab aastaraamat metoodikapeatükki: välissektori mõisteid ja selgi-
tusi, koostamissüsteemi, õiguslikke aluseid, andmekaitset ning andmete avaldamise ja korrigeerimise
põhimõtteid. Ilmub kord aastas veebiväljaandena.
SISUKORD
SISSEJUHATUS ............................................................................................................................. 4
LÜHIÜLEVAADE .............................................................................................................................. 7
JOOKSEVKONTO ......................................................................................................................... 11
Kaubad .................................................................................................................................... 12
Teenused ................................................................................................................................. 15
FINANTSKONTO ........................................................................................................................... 23
Otseinvesteeringud .................................................................................................................. 23
Muud investeeringud ................................................................................................................. 32
31. DETSEMBRIL 2017...................................................................................................................36
IV. MAJANDUSTEOREETILINE KONTSEPTSIOON, METOODIKA JA KOOSTAMINE ............................ 48
Maksebilanss ............................................................................................................................ 48
Andmete avaldamise ja korrigeerimise põhimõtted ..................................................................... 51
Maksebilansistatistika koostamise õiguslikud alused ja andmekaitse .......................................... 52
4
SISSEJUHATUS
2017. aasta oli Eesti majanduse jaoks kiire kasvu aasta: SKP 4,9% reaalkasvu poolest oli Eesti Euroopa
Liidus neljas1, edestades selle näitajaga kõiki naaberriike. SKP reaalse kasvu mõttes võib 2017. aasta
kujuneda lähiaastate parimaks, arvestades kasvavat protektsionismi maailmakaubanduses, mis ei
jäta (otseselt või kaudselt) mõjutamata ka euroala majandust.
Eesti väliskaubandusele oli 2017. aasta edukas aasta. Kaupade ja teenuste ekspordi reaalkasv oli
3,5% ning turuosa maailmakaubanduses ei muutunud (Eesti eksport suhtena muu maailma eksporti
oli püsiv). Kaupade konto defitsiit jäi eelnevate aastatega võrreldavale tasemele. Viimaste aastate
kaupade ja teenuste ülejääk on tulenenud teenuste ekspordi märkimisväärsest kasvust (6% reaalkasv
2017. aastal). Eraldi võib ära märkida telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenuste, ehituse ja muude
äriteenuste panuse kasvu teenuste netoekspordi ülejäägis.
Jooksevkonto saldo oli 2017. aastal 750 mln euroga plussis, mis on kõigi aegade suurim ülejääk (3,2%
SKPst). Suureneva jooksevkonto ülejäägiga on alates 2015. aastast kaasnenud põhivarainvesteerin-
gute vähesus, mis pikemas ettevaates pidurdab tootlikkuse kasvu majanduses. Hea majanduskon-
junktuuriga 2017. aastal investeeringud küll mõnevõrra suurenesid, kuid suhtena SKPsse ei ületanud
need 2014. aasta taset. Osalt seetõttu on kaubaimpordi mahud viimasel kolmel aastal jäänud suhteli-
selt muutumatuks, toetades suurt jooksevkonto ülejääki ka 2017. aastal.
Väikeste põhivarainvesteeringute taustal alanesid 2015.–2016. aastatel ettevõtete kasumid.
Majandustsükli harjal 2017. aastal kasumid küll kasvasid, kuid kasumlikkus ei paranenud. Arvestades
töövõtja turgu tööturul ja palkade kiiret kasvu juba pikema perioodi vältel (sh 6,9% 2017. aastal), on
investeerimisvõimalused olnud palgasurve tõttu mõnevõrra piiratumad, seda vaatamata nüüdseks
pikaajalisele ajalooliselt madalale intressitasemele.
aastat järjest, sh otseinvesteeringuid ettevõtete omakapitali tehti ca 400 mln euro ulatuses. Seejuures
olid Eestisse ja Eestist välja suunatud otseinvesteeringud omakapitali 2017. aastal võrreldavas suurus-
järgus ja kajastasid omavahel seotud finantssektori tehinguid. Seetõttu oli reaalmajanduse jaoks oluli-
semaks omakapitali välismaiste otseinvesteeringute allikaks endiselt reinvesteeritud tulu (3,5% SKPst).
Aasta kohta kokku oli jooksevkonto ja kapitalikonto summa positiivne 0,98 mld euro ulatuses. Ka
see on aegade suurim tulemus ja tulenes valdavalt teenuste konto ülejäägist. Ühtlasi tähendab
see seda, et Eesti majandus paigutas välismaailma rohkem vahendeid kui välismaailm Eestisse.
Rahvusvaheline netoinvesteerimispositsioon oli 2017. aastal lõpuks 7,4 mld euroga negatiivne (–32%
SKPst). Netoinvesteerimispositsioon näitab seda, et välismaiseid investeeringuid Eestis on rohkem kui
Eesti investeeringuid väljaspool.
Koguvälisvõlg oli 2017. aasta lõpus 83% SKPst ning jäi aasta jooksul praktiliselt muutumatuks; vähe-
nemine eelmise aasta suhtes tulenes SKP kasvust, mitte võla vähenemisest. Eesti netovälisvõlg (võla-
kohustuste ja -nõuete vahe) oli 2017. aastal juba kuuendat aastat järjest negatiivne ehk võlanõuded
välisriikide vastu olid võlakohustustest suuremad.
Ülevaate Eesti maksebilansist ja maksebilansi rahvusvahelistest põhinäitajatest annavad tabelid 1.1
ja 1.2.
5
2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
Jooksevkonto 222,5 -349,6 98,5 161,7 381,0 425,0 750,5
Kaubad ja teenused 954,6 277,6 532,2 713,3 827,6 882,9 1 075,6
Kaubad -351,4 -1 280,1 -924,8 -993,1 -882,2 -760,9 -816,3
Kreedit (FOB) 10 384,0 10 749,5 10 968,3 11 025,8 10 688,9 11 294,0 12 022,4
Deebet (FOB) 10 735,4 12 029,5 11 893,1 12 018,9 11 571,2 12 054,9 12 838,7
Teenused 1 306,0 1 557,7 1 457,0 1 706,4 1 709,8 1 643,8 1 891,9
Kreedit 4 040,0 4 672,4 4 992,2 5 384,6 5 284,3 5 531,7 6 053,5
Deebet 2 734,0 3 114,7 3 535,1 3 678,3 3 574,5 3 887,9 4 161,7
Esmane tulu -850,1 -720,8 -436,6 -570,6 -454,2 -447,2 -471,3
Kreedit 1 010,7 1 005,0 1 181,9 1 129,2 1 019,6 1 239,6 1 220,6
Deebet 1 860,8 1 725,9 1 618,5 1 699,7 1 473,7 1 686,8 1 691,8
Teisene tulu 118,0 93,6 2,8 19,0 7,6 -10,6 146,2
Kreedit 434,4 435,6 429,7 444,8 470,7 495,5 619,0
Deebet 316,4 342,0 426,9 425,8 463,1 506,1 472,8
Kapitalikonto 676,5 607,7 491,3 215,3 424,1 225,4 230,2
Kreedit 680,4 624,9 588,6 418,2 480,2 228,5 386,3
Deebet 3,9 17,2 97,3 202,9 56,2 3,1 156,1
Finantskonto 1 008,4 507,1 439,3 302,8 953,4 281,5 1 008,3
Otseinvesteeringud -1 768,7 -398,0 -192,4 -483,6 132,4 -503,7 -859,5
Nõuded -950,8 995,8 641,1 846,9 -521,1 340,8 543,2
Kohustused 817,9 1 393,8 833,5 1 330,5 -653,5 844,5 1 402,7
Portfelliinvesteeringud -1 190,5 100,1 527,1 495,5 541,9 2 421,9 2 649,5
Nõuded -1 010,1 279,7 687,0 561,6 502,6 2 442,2 2 764,6
Omandiväärtpaberid ja inves- teerimisfondide osakud -82,6 175,6 317,3 131,5 212,8 302,4 91,0
Võlaväärtpaberid -927,5 104,1 369,8 430,0 289,8 2 139,8 2 673,6
Kohustused 180,4 179,6 160,0 66,1 -39,2 20,3 115,2
Omandiväärtpaberid ja inves- teerimisfondide osakud -20,5 -94,0 14,0 -47,1 -36,1 42,5 89,6
Võlaväärtpaberid 200,9 273,6 145,9 113,2 -3,2 -22,2 25,6
Tuletisinstrumendid 48,0 -61,8 -97,8 -73,3 -84,4 -6,1 37,3
Nõuded 25,4 -88,2 -158,7 -130,2 -171,0 -117,9 -60,4
Kohustused -22,7 -26,5 -60,9 -56,9 -86,5 -111,8 -97,7
Muud investeeringud 3 906,9 796,3 194,4 244,4 340,5 -1 582,6 -795,3
Nõuded 1 991,8 1 588,3 -237,0 1 221,4 446,1 -1 687,9 -744,3
Sularaha ja hoiused 1 558,3 884,2 -333,2 729,7 434,7 -1 915,5 -950,5
Laenud 29,3 442,0 242,9 277,7 75,3 97,2 26,4
Muud nõuded 404,2 262,1 -146,8 214,0 -63,9 130,4 179,8
Kohustused -1 915,1 792,0 -431,3 977,1 105,6 -105,3 50,9
Sularaha ja hoiused -1 944,6 -649,5 -562,4 457,7 622,1 -114,7 -675,2
Laenud 205,1 1 325,5 201,1 227,0 -167,5 -128,9 676,4
Muud kohustused -175,6 116,0 -70,1 292,2 -348,9 138,2 49,7
Reservvarad 12,9 70,3 8,1 119,9 23,1 -48,1 -23,6
Statistiline viga 109,4 249,0 -150,5 -74,3 148,3 -369,0 27,7
* Eelmiste perioodide andmeid on vastavalt täiendava teabe laekumisele korrigeeritud.
6
2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
Jooksevkonto saldo mln eurodes 222,5 -349,6 98,5 161,7 381,0 425,0 750,5
Jooksevkonto saldo suhe SKPsse % 1,3 -1,9 0,5 0,8 1,8 2,0 3,2
Kaupade ja teenuste saldo suhe SKPsse % 5,7 1,5 2,8 3,6 4,0 4,1 4,6
Väliskaubanduskäibe osatähtsus SKPs % 126,7 127,0 120,8 114,9 107,8 107,7 105,3
Kaupade ekspordi suhe kaupade importi % 96,7 89,4 92,2 91,7 92,4 93,7 93,6
Reinvesteeritud tulu (neto) osatähtsus SKPs % -5,9 -4,9 -3,8 -3,6 -2,5 -2,9 -3,5
Jooksevkonto saldo suhe SKPsse (reinvesteeri- tud tuluta) % 7,2 2,9 4,3 4,4 4,4 4,9 6,7
Reaalse efektiivse vahetuskursi indeks (2002 dets = 100) 116,6 116,0 118,5 119,7 119,8 120,8 122,2
Eesti koguvälisvõla suhe SKPsse % 100,3 100,1 93,1 96,3 94,2 90,8 84,8
Eesti netovälisvõla* suhe SKPsse % 6,0 -1,1 -4,9 -10,7 -10,4 -10,8 -16,0
Valitsemissektori välisvõla suhe SKPsse % 3,1 7,0 6,6 6,9 6,3 6,2 5,5
Valitsemissektori netovälisvõla suhe SKPsse % -3,5 -2,8 -1,4 -1,2 -2,2 -1,6 -0,7
Otseinvesteeringute kohustuste positioon % SKPst 89,9 94,2 98,8 103,7 97,9 98,8 95,5
Võlakohustuste osakaal väliskohustuste posit- sioonis % 57,1 55,3 51,9 51,5 52,2 50,5 49,7
SKP mln eurodes 16 667,6 17 934,9 18 932,3 20 061,2 20 652,0 21 682,6 23 615,1
SKP reaalkasv % 7,6 4,3 1,9 2,9 1,9 3,5 4,9
* Netovõlg = võlakohustused miinus võlanõuded.
Kaupade konto
m ld
e ur
o d
kaupade müük kaupade ost saldo saldo suhe SKPsse (parem telg)
Jooksevkonto käive ja saldo
0,75 mld euro suuruses ülejäägis, mis kasvas
aastatagusega võrreldes 77% ja moodustas
3,2% SKPst. Kaupade konto oli 0,8 mld suuruses
puudujäägis ja see suurenes aastaga 7%. Tulude
netoväljavool oli 0,3 mld eurot. Kaupade ja tulude
miinussaldot kompenseeris aga teenuste konto
1,9 mld suurune ülejääk, mis kasvas aastaga 15%
ja oli 8% SKPst. Eesti välismajanduspartnerid
asuvad peamiselt Euroopa Liidus: EL 28 riigid
andsid jooksevkonto kreeditist 75% ja deebetist
83%. Euroala riikide (EL 19) osakaal oli vastavalt
52% ja 57%.
(eksport) ja deebetkäive (import) samas tempos,
kumbki ligi 6,5%, ja olid vastavalt 12 ja 13 mld
eurot. Kaubaimpordi suurema mahu tõttu kasvas
kaupade konto puudujääk aastaga 7% ja oli 0,8 mld
eurot ehk 3,5% SKPst.
oli 76% kaupade kreeditkäibest ja 84% deebet-
käibest. Euroala riigid andsid kreedit- ja deebet-
käibest vastavalt 50% ja 60%.
8
% S
Teenused
impordi maht 4,2 mld eurot, kusjuures aastatagu-
sega võrreldes kasvasid nii teenuste eksport kui
ka import, vastavalt 9% ja 7% võrra. Enim panus-
tasid teenuste käibe suurenemisse Euroopa Liidu
riigid, teiste maade panus oli tagasihoidlikum.
Hoogsaimalt kasvas telekommunikatsiooni-,
konto ülejääk suurenes märgatavalt, 1,9 mld
euroni, mis on 8% 2017. aasta SKPst.
Esmane tulu
eurot ehk 2% SKPst. Tööjõutulu kategoorias jäi
tulu sissevool aastatagusele tasemele, samas tulu
väljavool suurenes kolmandiku võrra. Vähenesid
nii otseinvesteeringutulude kui ka muude inves-
teeringutulude sisse- ja väljavool, portfelliinves-
teeringutulude käibed seevastu suurenesid. Muu
esmase tulu kategoorias suurenes nii tulude
sisse- kui ka väljavool.
Teisene tulu ja kapitalikonto
oli 473 mln eurot, millest valitsemissektori osa oli
250 mln eurot ehk 53%.
Kapitalikonto ülejääk ulatus 230 mln euroni.
Kapitalikonto kreedit suurenes 386 mln euroni, sest
aastal 2017 kasutati Euroopa Liidu struktuuritoetusi
rohkem kui aasta varem. Kuna 2017. aastal osteti
välismaalt CO2 kvoote rohkem kui aasta varem,
kasvas kapitalikonto deebet 156 mln euroni.
9
Otseinvesteeringud
Portfelliinvesteeringud
Finantskonto
1 mld euro võrra. Põhiliseks väljavoolukanaliks
olid pensionifondide investeeringud välismais-
tesse väärtpaberitesse. Investeeringute netoväl-
javool pangandussüsteemi, st krediidiasutuste
ja Eesti Panga kaudu oli 1,2 mld eurot. Nii nagu
2016. aastal, olid mittefinantsettevõtted neto-
laenuvõtjad, 924 mln euroga. Netolaenuvõtja oli
endiselt ka valitsemissektor, keda välismaailm
finantseeris 200 mln euroga.
0,5 mld ja kohustused 1,4 mld eurot. Kohustused
kasvasid seega nõuetest 0,9 mld euro võrra
rohkem. Nõuete suurenemist põhjustasid enne-
kõike 0,5 mld euro ulatuses tehtud investeeringud
välismaiste tütar- ja sidusettevõtete omakapitali.
Kohustuste kasvu taga oli kasumi (0,8 mld)
reinvesteerimine Eesti ettevõtetesse.
Euroopa keskpankade varaostukava raames
jätkas keskpank investeerimist võlaväärtpabe-
investeerisid pensionifondid enamjaolt inves-
peamiselt omandi- ja võlaväärtpaberitesse.
Tuletisinstrumentide netoväljavool küündis aasta
jooksul 37 mln euroni.
Eesti majanduse kogu- ja netovälisvõlg
% S
Muud investeeringud
investeeringute netosissevool, kokku 795 mln euro
väärtuses. Netosissevoolule avaldasid olulist mõju
pankade struktuurimuudatused, mille tulemusena
ettevõtete senised laenukohustused residentidest
krediidiasutuste vastu asendusid kohustustega
Koguvälisvõlg
kokku oli 2017. aasta lõpus 19,5 mld eurot ehk 17%
väiksem kui sama aasta SKP. Aastaga suurenes
koguvälisvõlg 2%. Koguvälisvõlast moodustas
tuste (v.a keskpank) välisvõlg. Valitsemissektori
välisvõla osakaal oli koguvälisvõlas pisut alla
8%, vähenedes 2016. aastaga võrreldes ligi 1%.
Alates 2012. aastast on Eesti välisvõlanõuded
ületanud välisvõlakohustusi (koguvälisvõlga), mis
ehk ligi 16%ni SKPst.
11
2016 2017
Soome* 937,9 1 133,8
Norra 468,1 494,8
Hiina -388,5 -408,3
USA 331,0 391,1
Šveits 148,6 296,9
Kokku 425,0 750,5
Joonis 1.1. Eesti maksebilansi jooksevkonto
m ld
e ur
o d
-18
-15
-12
-9
-6
-3
0
3
6
-2,0
-1,5
-1,0
-0,5
0,0
0,5
1,0
2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
JOOKSEVKONTO
Maksebilansi jooksevkonto positiivne saldo kasvas aastaga 77% ja oli 0,75 mld eurot (3,2%
SKPst, vt joonis 1.1). Kaupade konto puudujääk ja teenuste konto ülejääk suurenesid vastavalt 7% ja
15%, tulude netoväljavool vähenes ligi 30%. Kaupade ja teenuste netoeksport kokku oli 1,1 mld eurot,
see kasvas aastaga 22% ja moodustas 4,6% SKPst.
Jooksevkonto kreedit- ja deebetkäive, mille kasv aastatel 2012–2014 tunduvalt aeglustus ja mis 2015.
aastal isegi kahanesid, alustasid 2016. aastal taas tõusu. 2017. aastal suurenes jooksevkonto kreedit
aastatagusega võrreldes 7% ja ulatus 20 mld euroni, deebet kasvas 6% ja oli 19 mld euro suurune.
Eesti välismajanduspartnerid asuvad peamiselt Euroopa Liidus: EL 28 riigid moodustasid jooksev-
konto kreeditist 75% ja deebetist 83%. Jooksevkonto saldo oli Euroopa Liidu riikidega ligi 0,8 mld
euro suuruses miinuses, SRÜ riikidega tasakaalus ja ülejäänud riikidega 1,6 mld euroga plussis (vt
tabel 1.3). Nii kreedit- kui ka deebetkäibes olid viis suurima osatähtsusega Euroopa Liidu riiki Soome,
Rootsi, Läti, Leedu ja Saksamaa, mis kokku andsid üle poole jooksevkonto kreedit- ja deebetkäibest
ning vastavalt 68% EL 28 kreeditist ja 61% EL 28 deebetist. EL 28 riikidest oli Eestil suurim jooksev-
konto ülejääk Soomega (1,1 mld eurot), järgnesid Rootsi ja Taani; suurim puudujääk aga Poola (0,8 mld
eurot), Saksamaa ja Hollandiga. Euroopa Liidu välistest riikidest oli suurim ülejääk Norra, USA ja Šveitsiga
ning puudujääk Hiinaga.
Kaubad – kreedit (FOB) Kaubad – deebet (FOB) Saldo
Maht* mln euro-
%
perioodiga %
2008 7 157,9 4,7 64,9 9 254,0 -1,5 79,2 -2 096,1 -17,9
2009 5 295,1 -26,0 61,6 6 020,7 -34,9 76,2 -725,6 -65,4
2010 7 481,8 41,3 67,7 7 887,3 31,0 78,0 -405,6 -44,1
2011 10 384,0 38,8 72,0 10 735,4 36,1 79,7 -351,4 -13,4
2012 10 749,5 3,5 69,7 12 029,5 12,1 79,4 -1 280,1 264,3
2013 10 968,3 2,0 68,7 11 893,1 -1,1 77,1 -924,8 -27,8
2014 11 025,8 0,5 67,2 12 018,9 1,1 76,6 -993,1 7,4
2015 10 688,9 -3,1 66,9 11 571,2 -3,7 76,4 -882,2 -11,2
2016 11 294,0 5,7 67,1 12 054,9 4,2 75,6 -760,9 -13,8
2017 12 022,4 6,4 66,5 12 838,7 6,5 75,5 -816,3 7,3
* Maksebilansi kaupade konto andmed.
Kaubad
Kaupade konto käive on peale 2015. aasta tagasilangust kaks aastat jõudsalt kasvanud. 2017. aastal suurenesid nii kaupade kreedit- kui ka deebetkäive ligi 6,5% ja olid vastavalt 12 ja 13 mld eurot (vt tabel 1.4). Kaubaimpordi suurema mahu tõttu kasvas kaupade konto puudujääk
eelmise aastaga võrreldes 7% ja oli 816 mln eurot ehk 3,5% SKPst.
Maksebilansi kaupade kontol on kolm alamkirjet: üldkaubad, mis sisaldab väliskaubanduse normaaleks-
porti ja -importi2 ning maksebilansi metoodikast tulenevaid täiendusi; vahenduskaupade3 netoeksport,
mis näitab välisriikides edasimüügi eesmärgil ostetud ja müüdud kaupade saldot; ning mitterahaline
kuld, mis on Eestis väga väikese osatähtsusega. Vahenduskaupade ost kirjendatakse negatiivse kreedi-
tina ning nende müük positiivse kreeditina.
Üldkaupade eksport oli 2017. aastal 11,6 ja import 12,8 mld eurot, suurenedes 2016. aastaga võrreldes
vastavalt 6,4 ja 6,6%. Üldkaupade saldo kasvas aastaga veidi ja oli –1,4 mld eurot. Vahenduskaupade
ost ja müük suurenesid ligi 12% ning nende netoeksport oli 362 mln eurot. Vahenduskaupu osteti 2,3
ja müüdi 2,7 mld euro eest ja need moodustasid vastavalt kaupade koguimpordist 18% ja -ekspordist
23%.
Kaupade müük Euroopa Liidu riikidesse suurenes aastatagusega võrreldes 3%: kaupu müüdi
9,2 mld euro eest, mis moodustas kreeditkäibest 76% (vt tabel 1.5). Suurimad ekspordipartnerid
olid Soome ja Rootsi, kuhu läks Euroopa Liidu suunalisest ekspordist 42%. Viie suurima partner-
riigi osakaal ekspordis ELi oli 72%. Kaupade müük SRÜ riikidesse suurenes 2017. aastal 72%.
Märkimisväärse kasvu põhjustas müük Venemaale, mis suurenes ligi kolm korda. Kaupade eksport
ülejäänud (st ELi- ja SRÜ-välistesse) riikidesse kasvas 10%. Partnerriikide esireas olid Norra, USA ja
Šveits. Vahenduskaupu müüdi enim Leetu, Šveitsi, Taani, Venemaale, Suurbritanniasse ja Rootsi (vt
joonis 1.2).
Kaupade ost Euroopa Liidu riikidest kasvas 6%: kaupu osteti 10,7 mld euro eest, mis moodustas
deebetkäibest 84%. Suurimate ELi partnerriikide esiviisik oli sama mis kreediti puhul, erines vaid
2 Kaupade välja- ja sissevedu, mis ei hõlma selliseid töötlemise otstarbel üle piiri liikuvaid kaupu, mille omandisuhe ei muutu. Ühtlasi ei hõlma see kaudtransiiti ehk mitteresidentide vahelisi kaubavooge läbi Eesti. Maksebilansis kajastatakse normaalimporti FOB (franko laeva pardal) hinnas.
3 Kaubad, mida residendist kaupmees ostab kolmandatest riikidest ja müüb edasi mitteresidendile, ilma et kaubad siseneksid Eesti territooriumile.
13
Kaupade müük (kreedit) Kaupade ost (deebet)
Maht mln eurodes
%
Euroopa Liidu riigid, sh 9 163,5 76,2 3,4 Euroopa Liidu riigid, sh 10 732,4 83,6 6,1
Soome 1 943,0 16,2 10,9 Soome 1 593,4 12,4 3,0
Rootsi 1 866,3 15,5 -15,3 Saksamaa 1 473,7 11,5 4,7
Läti 1 110,1 9,2 -1,5 Leedu 1 254,5 9,8 10,1
Leedu 952,6 7,9 0,3 Läti 1 192,0 9,3 8,9
Saksamaa 710,0 5,9 69,4 Rootsi 1 168,9 9,1 12,0
SRÜ, sh 506,3 4,2 72,4 SRÜ, sh 757,5 5,9 28,7
Venemaa 333,4 2,8 188,9 Venemaa 612,4 4,8 29,4
Valgevene 86,0 0,7 23,4 Ukraina 87,3 0,7 36,1
Kasahstan 29,7 0,2 207,2 Valgevene 51,4 0,4 17,2
Ülejäänud riigid, sh 2 352,7 19,6 9,9 Ülejäänud riigid, sh 1 348,8 10,5 0,1
Norra 480,7 4,0 4,5 Hiina 531,5 4,1 531,5
USA 332,9 2,8 -2,1 USA 131,0 1,0 131,0
Šveits 275,6 2,3 101,9 Šveits 112,9 0,9 112,9
Kokku 12 022,4 100,0 6,4 Kokku 12 838,7 100,0 6,5 1 Kaupade müük (kreedit) sisaldab lisaks tavapärasele ekspordile ka vahenduskaupade netoeksporti.
Joonis 1.2. Vahenduskaupade ost ja müük riigiti 2017. aastal
Vahenduskaupade ost Vahenduskaupade müük
järjekord. Liidrikohal oli taas Soome, kust saabus 15% EList sisseveetud kaupadest. Import SRÜ
riikidest suurenes 29%, sh import Venemaalt samuti 29%. Kaupade import ülejäänud riikidest jäi
eelmise aasta tasemele, esikolmikus olid Hiina, USA ja Šveits. Vahenduskaupu osteti kõige rohkem
Venemaalt, Saksamaalt, Suurbritanniast, Lätist, Briti Neitsisaartelt ja Ukrainast.
Kaupade konto negatiivne saldo Euroopa Liidu riikidega suurenes aastatagusega võrreldes
veerandi ja ulatus 1,6 mld euroni. Kaubavahetus SRÜga oli ligi 250 mln euroga miinuses, mille põhjustas
280 mln euro suurune puudujääk Venemaaga. Seevastu ülejäänud riikidega oli kaubavahetus miljardi
euro suuruses ülejäägis. Euroopa Liidu riikidest oli Eestil kõige suurem kaubanduspuudujääk Poola,
Saksamaa ja Hollandiga, ülejääk aga Rootsi, Soome ja Taaniga. Kaubavahetuse Venemaaga muutis
negatiivseks vahenduskaubandus, kuna vahenduskaupade ostud Venemaalt ületasid müüki 278 mln
euroga. Ülejäänud riikidest oli kaubabilanss positiivne Norra, USA, Türgi ja Šveitsiga, suurima puudu-
jäägi andis kaubavahetus Hiinaga.
Maht mln eurodes Osatähtsus % Muut %
2016 2017 2016 2017 2017/2016
Toidukaubad 1 016,1 1 146,8 9,3 9,9 12,9
Mineraalsed tooted 650,5 833,7 5,9 7,2 28,2
Keemiakaubad 902,8 981,0 8,3 8,4 8,7
Garderoobikaubad 355,9 369,2 3,3 3,2 3,7
Puit, paber ja tooted neist 1 531,9 1 714,5 14,0 14,7 11,9
Metallid ja metalltooted 801,6 992,8 7,3 8,5 23,9
Masinad ja seadmed 3 241,7 2 981,6 29,6 25,6 -8,0
Transpordivahendid 698,4 838,1 6,4 7,2 20,0
Mööbel, mänguasjad, sporditarbed 1 033,6 1 083,4 9,4 9,3 4,8
Muud 705,7 692,9 6,5 6,0 -1,8
Kokku 10 938,1 11 633,8 100,0 100,0 6,4
Kaupade normaaleksport4 suurenes aastaga 6,4% ja oli 11,6 mld eurot (vt tabel 1.6). Kasvu näitas
enamik peamistest kaubagruppidest, mõningases languses olid vaid masinad-seadmed ja muud töös-
tuskaubad. Masinate-seadmete grupp oli hoolimata 8% langusest endiselt suurim kaubagrupp ja selle
ekspordist ligi 40% moodustasid mobiilsidevahendid ja nende osad, mida müüdi peamiselt Rootsi,
Saksamaale, Soome, aga ka Mehhikosse, Rumeeniasse ja Hiinasse. Ekspordi kasvu panustasid enim
puidu ja puittoodete, metalltoodete ja mineraalsete toodete grupid. Puittoodete grupis olid tähtsamad
ekspordiartiklid kokkupandavad puitmajad ja puidust ehitusdetailid, kuid ka töötlemata (küttepuit) ja
vähetöödeldud puit. Puittooteid tarniti peamiselt Põhjamaadesse, Saksamaale ja Suurbritanniasse.
Metalltooteid, peamiselt raud- ja teraskonstruktsioone ja metalljäätmeid, veeti Soome, Türki ja Rootsi,
mineraalseid tooteid (mootorikütust ja elektrit) müüdi Hollandisse, Lätti ja Soome. Toidukaupade välja-
vedu kasvas 13%. Peamised kaubaartiklid olid nisu ja nisutooted Hollandisse, Aleeriasse ja Saudi
Araabiasse; piim ja piimatooted Leetu, Lätti ja Soome; leib, sai ja kondiitritooted Soome ja Rootsi ning
kange ja lahja alkohol Lätti ja Soome. Mitmesuguseid keemiakaupu, nagu plasttooteid, ehitusmaterjale,
ravimeid, karboksüülhappeid ja kummirehve, veeti Venemaale, Soome, Leetu ja Lätti. Transpordivahendite
väljavedu kasvas viiendiku. Sõiduautosid ja nende osi müüdi Leetu, Lätti, Rootsi, vanad praamid suun-
dusid Saksamaale. Tekstiili- ja jalatsitööstuse toodangut müüdi valdavalt naaberriikidesse.
Kaupade normaalimport CIF-hindades oli 13,7 mld eurot (vt tabel 1.7) ja see suurenes aastaga 8,6%.
Impordi puhul olid kasvumootoriteks transpordivahendid ja mineraalsed tooted. Transpordivahendite
32% kasvu taga oli kaks mõjurit: sõiduautode ja nende varuosade sisseveo kasv 19% ning suure-
mahulised reisi- ja parvlaevade ostutehingud5. Sõiduautosid toodi peamiselt Rootsist, Saksamaalt,
Tšehhist ja Soomest, reisilaev Soomest ning praamid Poolast ja Türgist. Mineraalsete toodete
impordis oli suurim kaubagrupp mootorikütus, mille tarned Leedust, Soomest ja Venemaalt kasvasid
kolmandiku võrra. Venemaalt osteti ka maagaasi ning Soomest ja Lätist elektrit. Suurima kaubagrupi,
masinate ja seadmete sissevedu vähenes veidi. Mobiilsidevahendeid, elektroonikatööstuse kompo-
nente, arvuteid, telereid, kaableid ja juhtmeköidiseid toodi Hollandist, Saksamaalt, Soomest, Hiinast
ja Rootsist. Keemiakaupadest moodustasid ravimid 15% ja neid osteti peamiselt Leedust, Poolast ja
Lätist. Mitmesuguseid keemiatööstuse tooteid (plasttooted, kummirehvid, väetised) toodi lisaks eelni-
metatud riikidele ka Saksamaalt, Soomest ja Hollandist. Toidukaupade sisseveo esireas oli lahja ja
kange alkohol Prantsusmaalt, Itaaliast, Hollandist ja Soomest; järgnesid liha-, kala- ja tubakatooted
Lätist, Leedust, Soomest, Hollandist ja Saksamaalt. Mitmesuguseid metalltooteid (valtsitud raud-
ja terastooted, raudkonstruktsioonid jms) veeti Eestisse Soomest, Rootsist, Poolast, Saksamaalt ja
Venemaalt ning rõivaid ja jalatseid lisaks ELi riikidele ka Hiinast ja Türgist. Puidu ja puittoodete grupist
hõlmas vähetöödeldud puit 36% ning seda tarniti Venemaalt, Soomest ja Lätist.
4 Järgneva analüüsi aluseks on statistikaameti väliskaubandusstatistika, mis ei hõlma maksebilansi metoodikast tulenevaid täiendusi ja parandusi, kaudtransiiti ega töötluskaupade sisse- ja väljavedu. Eksport on esitatud FOB (franko laeva pardal) ja import CIF- (kulud, kindlustus ja vedu) hindades.
5 Reisilaeva puhul oli maksebilansi metoodika järgi tegu kahe mitteresidendi vahelise tehinguga, millega ei kaasnenud residentide välisnõuete ega -kohustuste muutumist. Seetõttu ei kajastu see tehing maksebilansi kaupade konto deebetis.
15
Tabel 1.8. Normaalekspordi ja -impordi saldo peamiste kaubagruppide järgi mln eurodes
2016 2017
Metallid ja metalltooted -257,7 -235,7
Masinad ja seadmed -277,6 -453,2
Transpordivahendid -720,7 -1 029,9
Muud -97,3 -72,1
Tabel 1.7. Normaalimport (CIF-hinnas) peamiste kaubagruppide järgi
Maht mln eurodes Osatähtsus % Muut %
2016 2017 2016 2017 2017/2016
Toidukaubad 1 383,6 1 495,5 11,0 10,9 8,1
Mineraalsed tooted 913,5 1 106,5 7,2 8,1 21,1
Keemiakaubad 1 766,4 1 923,1 14,0 14,1 8,9
Garderoobikaubad 729,0 750,3 5,8 5,5 2,9
Puit, paber ja tooted neist 680,9 749,3 5,4 5,5 10,0
Metallid ja metalltooted 1 059,3 1 228,5 8,4 9,0 16,0
Masinad ja seadmed 3 519,3 3 434,8 27,9 25,1 -2,4
Transpordivahendid 1 419,1 1 868,0 11,3 13,7 31,6
Mööbel, mänguasjad, sporditarbed 328,8 362,1 2,6 2,6 10,2
Muud 803,0 765,0 6,4 5,6 -4,7
Kokku 12 602,8 13 683,0 100,0 100,0 8,6
Tabel 1.9. Teenuste eksport ja import
Eksport Import Saldo
Maht mln eurodes
%
%
%
%
2008 3 875,2 13,0 35,1 2 428,0 4,9 20,8 1 447,2 30,1
2009 3 306,2 -14,7 38,4 1 879,1 -22,6 23,8 1 427,1 -1,4
2010 3 567,1 7,9 32,3 2 225,9 18,5 22,0 1 341,1 -6,0
2011 4 040,0 13,3 28,0 2 734,0 22,8 20,3 1 306,0 -2,6
2012 4 672,4 15,7 30,3 3 114,7 13,9 20,6 1 557,7 19,3
2013 4 992,2 6,8 31,3 3 535,1 13,5 22,9 1 457,0 -6,5
2014 5 384,6 7,9 32,8 3 678,3 4,0 23,4 1 706,4 17,1
2015 5 284,3 -1,9 33,1 3 574,5 -2,8 23,6 1 709,8 0,2
2016 5 531,7 4,7 32,9 3 887,9 8,8 24,4 1 643,8 -3,9
2017 6 053,5 9,4 33,5 4 161,7 7,0 24,5 1 891,9 15,1
Normaalkaubanduse puudujääk oli 2 mld eurot ja see suurenes aastaga 23% (vt tabel 1.8). Suurima
negatiivse saldoga olid transpordivahendid, keemiatooted ja masinad-seadmed, ülejäägiga aga puit
ja puittooted ning mööbel, mänguasjad ja sporditarbed. Transpordivahendite puudujääk kasvas 2016.
aastaga võrreldes üle 300 mln euro ja selle peamine põhjus oli ühekordne suur imporditehing reisilae-
vaga (vt allmärkus 5). Samas puidu ja puittoodete positiivne saldo suurenes üle 100 mln euro.
Teenused
2017. aastal kasvas nii teenuste eksport kui ka import – vastavalt 9% ja 7% (vt tabel 1.9).
Rahvusvaheliste teenuste käivet suurendasid enim Euroopa Liidu riigid, teiste turgude panus oli tagasi-
hoidlikum (vt tabel 1.10). Teenuste konto ülejääk suurenes ja oli 1,9 mld eurot ehk 8% SKPst.
16
0 1 7
Tabel 1.10. Teenuste eksport ja import riikide ühenduste järgi 2017. aastal
Eksport Maht mln eurodes
perioodiga %
Euroopa Liidu riigid, sh 4 279,0 70,7 11,4 Euroopa Liidu riigid, sh 3 254,9 78,2 7,9
Soome 1 504,8 24,9 3,1 Soome 566,7 13,6 8,7
Rootsi 547,5 9,0 18,3 Läti 362,7 8,7 15,4
Läti 390,2 6,4 22,0 Rootsi 362,3 8,7 9,1
Saksamaa 317,4 5,2 7,8 Saksamaa 285,7 6,9 2,0
Suurbritannia 309,3 5,1 14,9 Suurbritannia 247,4 5,9 -5,5
SRÜ, sh 508,7 8,4 2,0 SRÜ, sh 218,3 5,2 2,0
Venemaa 411,1 6,8 3,4 Venemaa 153,5 3,7 5,5
Ukraina 58,7 1,0 55,7 Ukraina 33,3 0,8 49,6
Kasahstan 18,4 0,3 -34,0 Valgevene 21,2 0,5 -33,9
Ülejäänud riigid, sh 1 265,8 20,9 6,0 Ülejäänud riigid, sh 688,4 16,5 4,8
USA 268,4 4,4 8,8 USA 115,3 2,8 -2,9
Norra 226,1 3,7 -7,8 Norra 111,9 2,7 -22,2
Šveits 192,8 3,2 1,7 Hiina 81,2 2,0 8,2
Teenuste eksport kokku 6 053,5 100,0 9,4 Teenuste import kokku 4 161,7 100,0 7,0
Tabel 1.11. Teenuste eksport olulisemate teenuseliikide järgi
Maht mln eurodes Osatähtsus % Muut %
2016 2017 2016 2017 2017/2016
Töötlemisteenused 177,9 195,2 3,2 3,2 9,7
Hooldus- ja remonditeenused 169,0 167,0 3,1 2,8 -1,2
Veoteenused 1 593,1 1 787,9 28,8 29,5 12,2
Reisijatevedu 364,7 447,3 6,6 7,4 22,7
Kaubavedu 652,4 736,0 11,8 12,2 12,8
Muud veoteenused 495,4 523,2 9,0 8,6 5,6
Muud* 80,6 81,4 1,5 1,3 1,0
Reisiteenused 1 386,6 1 443,1 25,1 23,8 4,1
Ehitus 362,1 408,4 6,5 6,7 12,8
Telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenused 519,2 636,0 9,4 10,5 22,5
Muud äriteenused 1 092,3 1 175,7 19,7 19,4 7,6
Valitsusteenused 41,9 38,1 0,8 0,6 -9,1
Ülejäänud teenused 189,7 202,2 3,4 3,3 6,6
Teenused kokku 5 531,7 6 053,5 100,0 100,0 9,4
* Torutransport, elektrienergia ülekandmine ning posti- ja kullerteenused.
Teenuste eksport kasvas 2017. aastal aastatagusega võrreldes 522 mln euro võrra ja oli 6 mld eurot
(vt tabel 1.11). Teenuste ekspordi struktuur on aastate jooksul olnud suhteliselt stabiilne. Kõige kaalu-
kama osa moodustasid endiselt veoteenused (30%), millele järgnesid reisiteenused (24%) ja muud
äriteenused (19%). Viimaste hulka kuuluvad sellised teenuseliigid nagu kaubandus-, õigusabi-, raama-
tupidamis-, juhtimiskonsultatsiooni-, teadus-, tehnilised ja muude kutsealade teenused ning kasutus-
rent. Viimastel aastatel on kiiresti kasvanud ka telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenuste eksport,
mille osakaal jõudis 2017. aastal 11%ni.
Veoteenuseid osutati 2017. aastal välismaale 1,8 mld euro eest ja nende eksport kasvas 12%.
Nüüdseks on üle saadud kahe eelmise aasta madalseisust, mil transiitveod märgatavalt kahanesid.
Veoteenuste eksport jõudis 2017. aastal paari aasta tagusele tasemele (vt joonis 1.3). Kaubaveo
ekspordi kasv oli 13%, samuti kasvas väga kiiresti reisijateveo eksport (23%).
Reisiteenuseid eksporditi 2017. aastal 1,4 mld euro eest, mida oli 4% rohkem kui 2016. aastal (vt joonis 1.4).
Eestit külastati 2017. aastal 6,1 mln korral, kusjuures Euroopa Liidu elanikud moodustasid külasta-
jate üldarvust 73%. Mitmepäevakülastusi tehti 3,2 mln korral ja nende keskmine pikkus oli 4,2 päeva.
Ühepäevakülastajate arv kasvas 3% ning moodustas külastajate üldarvust 47%.
17
0 1 7Tabel 1.12. Reisiteenused riikide ühenduste järgi 2017. aastal
Reisiteenuste eksport Reisiteenuste import
Euroopa Liidu riigid, sh 1 017,1 70,5 Euroopa Liidu
riigid, sh 840,3 76,0
SRÜ, sh 194,5 13,5 SRÜ, sh 67,9 6,1
Venemaa 170,8 11,8 Venemaa 46,4 4,2
Ukraina 19,2 1,3 Ukraina 8,3 0,8
Ülejäänud riigid, sh 231,5 16,0 Ülejäänud riigid, sh 197,7 17,9
USA 79,5 5,5 Norra 38,5 3,5
Norra 22,9 1,6 Türgi 29,8 2,7
Jaapan 22,6 1,6 USA 23,5 2,1
Korea Vabariik 21,7 1,5 Egiptus 14,9 1,3
Eksport kokku 1 443,1 100,0 Import kokku 1 105,8 100,0
Joonis 1.3. Veoteenuste konto
0,0
0,5
1,0
1,5
2,0
2,5
3,0
3,5
4,0
4,5
5,0
0,0
0,2
0,4
0,6
0,8
1,0
1,2
1,4
1,6
1,8
2,0
2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
Joonis 1.4. Reisiteenuste konto
0,0
0,5
1,0
1,5
2,0
2,5
3,0
0,0
0,2
0,4
0,6
0,8
1,0
1,2
1,4
1,6
2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
Eesti külastuste koguarvust moodustasid külastused Soomest 35%. Reisiteenuste koguekspordis
(rahalises väljenduses) ulatus Soome osakaal 38%ni (vt tabel 1.12). Reisiteenuste eksport Venemaale
moodustas 12% koguekspordist. Kuna Venemaa turistide eelistatuim aeg Eesti külastamiseks on
aastavahetus, aitavad nende külastused vähendada Eesti turismisektori talvist madalseisu.
18
Maht mln eurodes Osatähtsus % Muut %
2016 2017 2016 2017 2017/2016
Töötlemisteenused 37,8 47,6 1,0 1,1 26,1
Hooldus- ja remonditeenused 72,9 74,3 1,9 1,8 1,9
Veoteenused 1 241,7 1 389,8 31,9 33,4 11,9
Reisijatevedu 123,5 129,7 3,2 3,1 5,0
Kaubavedu 860,1 945,6 22,1 22,7 9,9
Muud veoteenused 184,8 230,0 4,8 5,5 24,5
Muud* 73,3 84,5 1,9 2,0 15,3
Reisiteenused 1 049,9 1 105,8 27,0 26,6 5,3
Ehitus 117,4 132,6 3,0 3,2 12,9
Telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenused 326,8 379,5 8,4 9,1 16,1
Muud äriteenused 816,1 803,3 21,0 19,3 -1,6
Valitsusteenused 23,0 22,1 0,6 0,5 -4,0
Ülejäänud teenused 202,4 206,6 5,2 5,0 2,1
Teenused kokku 3 887,9 4 161,7 100,0 100,0 7,0
* Torutransport, elektrienergia ülekandmine ning posti- ja kullerteenused.
Muude teenuste ekspordis suurenes 2017. aastal teistest kiiremini telekommunikatsiooni-, arvuti-
ja infoteenuste eksport (23%), kusjuures eriti jõudsalt edenes arvutiteenuste müük. Ehitusteenuste
eksport, mida mõjutas tugev nõudlus Põhjamaades, kasvas 13%.
Teenuste ekspordi riikide struktuur oli 2017. aastal sarnane varasema aastaga. Tähtsaimaks teenuste
ostjaks oli ülekaalukalt Soome, kuhu suundus veerand kogu teenuste ekspordist. Soome müüdud
teenustest moodustasid suurima osa reisi- (37%) ja veoteenused (24%), järgnesid muud äriteenused
(14%) ja ehitus (13%). Tähtsuselt teiseks sihtriigiks oli Rootsi, kuhu müüdi 9% teenustest. Rootsi
ekspordis domineerisid veoteenused (29%) ja muud äriteenused (18%). Veel eksporditi Rootsi ehitus-
ja reisiteenuseid ning telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenuseid. Teenuste eksport Venemaale
kasvas aastaga 3% ja koosnes valdavalt kaht liiki teenustest: reisi- (42%) ja veoteenustest (37%).
Nii reisi- kui ka veoteenused Venemaale näitasid väikest kasvu, vastavalt 1% ja 2%. Lätti eksporditi
põhiliselt veoteenuseid (37%), muid äriteenuseid (27%), reisiteenuseid (16%) ning telekommunikat-
siooni-, arvuti- ja infoteenuseid (12%). Tähtsuselt viiendaks teenuste ekspordi riigiks oli Saksamaa,
kuhu eksporditi peamiselt reisiteenuseid ja veoteenuseid (vastavalt 30% ja 26%).
Teenuste impordi maht oli 2017. aastal 4,2 mld eurot, kasvades aastaga 7% (vt tabel 1.13). Teenuste
impordist moodustasid 33% veoteenused, järgnesid reisiteenused (27%) ja muud äriteenused (19%).
Enim panustasid impordi kasvu telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenused, mis kasvasid aastaga
16%, ja veoteenused, mis suurenesid 12%. Kuigi ka sisseostetud töötlemisteenuste kasv oli kiire
(26%), oli selle teenuseliigi osakaal jätkuvalt väike.
Reisiteenuste import kasvas eelmise aastaga võrreldes 5% ja selle maht oli 1,1 mld eurot. Eesti
elanikud külastasid 2017. aastal välisriike 3,6 mln korral. 80% külastustest tehti Euroopa Liidu riikidesse,
kusjuures iga viies reis suundus naaberriiki Soome (vt joonis 1.5). Ühepäevakülastused moodustasid
külastuste üldarvust 13% ning nende arv aastaga ei muutunud. Eesti elanike mitmepäevareiside arv
kasvas aastaga 5% ja keskmine kestus oli 3,7 päeva. Kuigi neli viiendikku reisidest tegid Eesti elanikud
Euroopa Liitu, oli ELi osakaal reisiteenuste koguimpordis rahalises väljenduses 76% (vt tabel 1.12).
Venemaa osakaal reisiteenuste impordis ulatus 4%ni.
Riikidest oli teenuste impordis esikoht Soomel, mis hõlmas 14%. Esikohal olid reisiteenused ja veotee-
nused – vastavalt 36% ja 28% Soomest sisse ostetud teenuste mahust. Muude äriteenuste osatähtsus
oli 17% ning telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenustel 6%. Rootsi ja Läti osatähtsus oli teenuste
impordis võrdne – 9%. Rootsist osteti kõige enam sisse veoteenuseid ja muid äriteenuseid (vastavalt 37%
19
2016 2017
Veoteenused 351,5 398,0
Reisijatevedu 241,2 317,6
Kaubavedu -207,7 -209,6
Muud äriteenused 276,2 372,4
* Torutransport, elektrienergia ülekandmine ning posti- ja kullerteenused.
Joonis 1.5. Välisreiside arv riigiti 2017. aastal
Mitteresidentide reisid Eestisse Eesti residentide välisreisid
Soome 35%
Ameerika Ühendriigid
muud riigid 12%
ja 17% sealt lähtuvast teenuste impordist). Reisiteenused moodustasid 16% ning telekommunikat-
siooni-, arvuti- ja infoteenused 15%. Lätist osteti enim sisse veoteenuseid (33%), reisiteenuseid (25%)
ja muid äriteenuseid (25%). Ka Saksamaalt sisse ostetud teenuste osas olid juhtival kohal veoteenused
(42% teenuste koguimpordist Saksamaalt). Järgnesid reisiteenused (26%) ja muud äriteenused (17%).
Suurbritanniast osteti kõige rohkem muid äriteenuseid (26%), millele järgnesid veoteenused ja reisi-
teenused (vastavalt 23% ja 20%).
Teenuste konto positiivne saldo oli 2017. aastal 1,9 mld eurot, mis moodustas 8% SKPst. Seega
on teenused jätkuvalt Eesti majandusele oluline sissetulekuallikas ja aitavad negatiivset väliskauban-
dusbilanssi tasakaalustada. Teenuste konto ülejääki panustas enamik teenuseliike (vt tabel 1.14).
Suurima osa ülejäägist ehk 21% andsid veoteenused (vt joonised 1.3 ja 1.6). Seejuures reisijateveo
ülejääk suurenes, muude veoteenuste ülejääk vähenes ja kaubaveo puudujääk jäi aastatagusele tase-
mele. Muude äriteenuste ülejääk panustas koguülejääki 20%, reisiteenused 18%, ehitusteenused 15%
ning telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenused 14%.
Teenuste bilanss oli enamiku olulisemate partnerriikidega positiivne. Suurim ülejääk oli Soome (939
mln eurot) ja Venemaaga (258 mln eurot), suurim puudujääk Küprose (53 mln eurot) ning Hispaaniaga
(51 mln eurot).
Sissevool Väljavool Saldo
2016 2017 Muut % 2016 2017 Muut % 2016 2017
Esmane tulu 1 239,6 1 220,6 -1,5 1 686,8 1 691,8 0,3 -447,2 -471,3
Tööjõutulu 328,1 325,3 -0,9 64,8 87,7 35,4 263,4 237,6
Investeerimistulu, sh 713,2 692,1 -3,0 1 582,8 1 561,5 -1,3 -869,6 -869,4
tulu otseinvesteeringutelt 493,3 449,8 -8,8 1 477,7 1 452,8 -1,7 -984,3 -1 003,0
tulu portfelliinvesteeringutelt 157,1 197,2 25,5 74,2 78,4 5,6 82,9 118,8
tulu muudelt investeeringutelt 62,8 45,1 -28,1 31,0 30,4 -1,8 31,8 14,7
Muu esmane tulu 198,2 203,1 2,5 39,2 42,6 8,6 159,0 160,5
Joonis 1.6. Veoteenuste struktuur transpordiliigi järgi 2017. aastal m
ln e
ur o
d es
Esmane tulu, teisene tulu ja kapitalikonto
Esmaste tulude netoväljavool suurenes 2017. aastal veidi ning oli 471 mln eurot, mis moodustas
2% SKPst (vt tabel 1.15). Esmaste tulude suurim komponent on investeerimistulu, mida käsitletakse
üksikasjalikumalt koos otse-, portfelli- ja muude investeeringute analüüsiga. Siin vaadeldakse ainult
tööjõutulu ja muid tulusid.
2017 käivitusid uued suuremahulised taristuprojektid, mistõttu kasutati ELi toetusi veerandi võrra
rohkem kui aasta varem, 726 mln euro eest. Valitsemissektor kasutas struktuuritoetuste summast
pisut üle poole, põllumajandussubsiidiumideks kulus 29% (203 mln eurot) ja ülejäänu kasutati muude
sektorite, peamiselt taristuprojektide rahastamiseks.
Tööjõutulu sissevool jäi aastatagusele tasemele ja oli 325 mln eurot. Enim teenisid Eesti elanikud
tööjõutulu Soomes (46% tööjõutulu sissevoolust), järgnesid Norra ja Rootsi (vastavalt 13% ja 8%)
ning Suurbritannia, Saksamaa ja Läti (4%, 4% ja 3%, vt joonis 1.8). Võrreldes aastatagusega kahenes
Soomest, Norrast ja Suurbritanniast saadud tööjõutulu, suurenes aga Rootsist ja Saksamaalt saadud
tulu.
Tööjõutulu väljavool oli 2017. aastal 88 mln eurot, suurenedes aastaga 35%. Eestis teenisid tööjõu-
tulu põhiliselt Ukraina, Läti, Soome ja Venemaa residendid. Muude tulude väljavoolu moodustasid
Euroopa Liidu tootmis- ja impordimaksud, mis ulatusid 43 mln euroni.
21
Joonis 1.7. Esmane tulu (v.a investeerimistulu), teisene tulu ja kapitalikonto riikide ühenduste järgi
m ln
e u
ro d
0
200
400
600
800
1000
1200
1400
1600
Joonis 1.8. Tööjõutulu sissevool riigiti 2017. aastal
Soome 46%
Norra 13%
Rootsi 8%
Suurbritannia 4%
Saksamaa 4%
Läti 3%
ülejäänud riigid 22%
Teisese tulu ülejääk oli 2017. aastal 146 mln eurot (vt joonis 1.9). Teisese tulu sissevool suurenes
25%, ulatudes 619 mln euroni (vt tabel 1.16). Sellest 39% laekus valitsemissektorile ja ülejäänu
muudele sektoritele. Valitsemissektori tuludest neli viiendikku tulenes välisabi kasutamisest ja ülejäänu
koosnes peamiselt mitteresidentidest töötajate maksudest. Muudele sektoritele laekunud summadest
moodustasid poole välisabi tulud. Olulisel kohal olid veel välismaalt saadud sotsiaaltoetused (peami-
selt pensionid), mis moodustasid 15% muude sektorite saadud tuludest. Välismaal töötajate rahaüle-
kannete osakaal oli 12% ehk 47 mln eurot.
Teisese tulu väljavool oli 473 mln eurot, millest valitsemissektori osa oli 53% ehk 250 mln eurot. Sellest
enamiku moodustasid Eesti maksed Euroopa Liidule. Muude sektorite teisese tulu väljavool oli 223
mln eurot, hõlmates välismaal teenitud tööjõutulult arvestatud makse, ettevõtete tasutud kahjukind-
lustusmakseid, raha- jm ülekandeid.
Kapitalikonto ülejääk jäi 2017. aastal aastatagusele tasemele ja oli 230 mln eurot. Kapitalikonto
kreedit oli 386 mln eurot, kasvades aastaga 69%. Käivitus mitu uut taristuprojekti, mille rahastamisel
kasutati Euroopa Liidu struktuuritoetusi. Kuna 2017. aastal ostsid ettevõtted taas CO2 kvoote, kasvas
kapitalikonto deebet 156 mln euroni.
22
Sissevool Väljavool Saldo
Teisene tulu 495,5 619,0 24,9 506,1 472,8 -6,6 -10,6 146,2
Valitsemissektor 222,6 240,8 8,2 283,4 249,7 -11,9 -60,8 -8,8
Muud sektorid 272,9 378,1 38,6 222,7 223,1 0,2 50,2 155,0
Jooksvad maksud ja toetused 57,2 56,1 -1,9 109,3 109,2 0,0 -52,0 -53,1
Muud jooksevsiirded, sh 215,6 322,0 49,3 113,5 113,9 0,4 102,2 208,1
eraülekanded 111,1 121,6 9,5 45,4 45,3 -0,1 65,7 76,3
töötajate rahaülekanded 46,9 47,1 0,5 3,5 5,1 45,2 43,4 42,0
Kapitalikonto 228,5 386,3 69,0 3,1 156,1 4916,1 225,4 230,2
Joonis 1.9. Teisese tulu sisse- ja väljavool ning saldo m
ln e
ur o
d es
2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
23
m ld
e ur
o d
-4
-3
-2
-1
0
1
2
3
4
2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
FINANTSKONTO
suurenes. Kapitali netoväljavoolu põhjustasid pensionifondide investeeringud välismaistesse väärtpa-
beritesse. Investeeringute netoväljavool pangandussüsteemi, st krediidiasutuste ja Eesti Panga kaudu
oli 1,2 mld eurot. See leidis aset tänu krediidiasutuste struktuurimuudatustele ja klientide hoiuste
kasvule. Pankade struktuurimuudatuste tulemusena vähenesid krediidiasutuste kohustused emapan-
kade vastu ja ettevõtete senised laenukohustused residentidest krediidiasutuste vastu asendusid
samal ajal kohustustega välismaa krediidiasutuste vastu. Klientide hoiuste kasv tulenes jooksevkonto
ülejäägist, st ekspordi suurenemise tulemusel voolas ettevõtetesse rohkem raha, mida hoiustati Eestis
tegutsevates pankades. Jätkuvalt ületas otseinvesteeringute sissevool väljavoolu. Finantskonto struk-
tuurist investeeringuliikide järgi annab ülevaate joonis 1.10.
Otseinvesteeringud
Otseinvesteeringute saldo (nõuded miinus kohustused) oli 2017. aastal 860 mln euroga miinuses, mis on 3,6% SKPst. Otseinvesteeringute nõuded suurenesid 543 mln ja kohustused 1,4
mld eurot. Residentide otseinvesteeringud välismaale suurenesid 660 mln ja mitteresidentide otsein-
vesteeringud Eestisse enam kui 1,5 mld euro võrra (vt tabel 1.17 ja joonis 1.11).
Eestisse tehtud otseinvesteeringud suurenesid 2016. aastaga võrreldes 50% ja olid taas kümnen-
ditagusel tasemel. Investeeringute struktuur näitab, et otseinvesteeringutest poole, 809 mln eurot,
moodustas taasinvesteeritud kasum. See võinuks olla veelgi suurem, kuid välisinvestorid võtsid 594
mln euro ulatuses dividende välja. Võrreldes 2016. aastaga vähenes reinvesteeritud tulu 5 mln euro
võrra ehk 1% ning jaotatud tulu 27 mln euro võrra ehk 4%. 2017. aastal taasinvesteeriti suurimas
mahus finantsvahenduse (156 mln eurot), hulgikaubanduse (138 mln eurot) ning telekommunikat-
siooniga (63 mln eurot) tegelevatesse ettevõtetesse. Eesti ettevõtete omakapitali tehtud otseinves-
teeringud suurenesid 2017. aastal 412 mln euro võrra. Kõige rohkem investeeriti finantsvahenduse
(603 mln eurot), telekommunikatsiooni (64 mln eurot) ning programmeerimisega seotud (51 mln eurot)
tegevusaladesse. Enim vähendati omakapitali investeeringuid keemiatööstuses (–216 mln eurot).
Otseinvesteeringugrupi vastu suunatud võlanõuete vähenemine tõi Eestisse tagasi 23 mln eurot ja
võlakohustuste suurenemine tõi riiki täiendavalt 276 mln eurot (vt tabel 1.18).
24
Standardesitus: nõuded ja kohustused Voog Seis 31.12.2017 Tulu
Otseinvesteeringunõuded 543,2 9 140,8 449,8
N1. Otseinvestori nõue välismaa otseinvesteeringuettevõttele 565,6 6 703,8 421,0
N2. Otseinvesteeringuettevõtte nõue välismaa otseinvestorile -169,1 1 459,9 17,3
N3.1. Nõue ülejäänud grupile (gruppi kontrollitakse Eestist) 0,7 81,4 2,0
N3.2. Nõue ülejäänud grupile (gruppi kontrollitakse välismaalt) 146,0 895,7 9,4
Otseinvesteeringukohustused 1 402,7 22 553,7 1 452,8
K1. Otseinvesteeringuettevõtte kohustus välismaa otseinvestori vastu 1 499,7 21 703,1 1 447,4
K2. Otseinvestori kohustus välismaa otseinvesteeringuettevõtte vastu -116,2 223,9 3,0
K3.1. Kohustus ülejäänud grupi vastu (gruppi kontrollitakse Eestist) 22,6 49,4 0,1
K3.2. Kohustus ülejäänud grupi vastu (gruppi kontrollitakse välismaalt) -3,5 577,3 2,3
Otseinvesteeringud (nõuded - kohustused) -859,5 -13 412,9 -1 003,0
Analüütiline esitus: välismaale ja Eestisse Voog Seis 31.12.2017 Tulu
Otseinvesteeringud välismaale 659,9 6 511,9 419,9
N1. Otseinvestori nõue välismaa otseinvesteeringuettevõttele 565,6 6 703,8 421,0
- K2. Otseinvestori kohustus välismaa otseinvesteeringuettevõtte vastu 116,2 -223,9 -3,0
N3.1. Nõue ülejäänud grupile (gruppi kontrollitakse Eestist) 0,7 81,4 2,0
- K3.1. Kohustus ülejäänud grupi vastu (gruppi kontrollitakse Eestist) -22,6 -49,4 -0,1
Otseinvesteeringud Eestisse 1 519,4 19 924,8 1 422,9
K1. Otseinvesteeringuettevõtte kohustus välismaa otseinvestori vastu 1 499,7 21 703,1 1 447,4
- N2. Otseinvesteeringuettevõtte nõue välismaa otseinvestorile 169,1 -1 459,9 -17,3
K3.2. Kohustus ülejäänud grupi vastu (gruppi kontrollitakse välismaalt) -3,5 577,3 2,3
- N3.2. Nõue ülejäänud grupile (gruppi kontrollitakse välismaalt) -146,0 -895,7 -9,4
Otseinvesteeringud (välismaale - Eestisse) -859,5 -13 412,9 -1 003,0
Joonis 1.11. Otseinvesteeringute vood
-20
-16
-12
-8
-4
0
4
8
12
16
20
-2,0
-1,5
-1,0
-0,5
0,0
0,5
1,0
1,5
2,0
2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
25
Aktsia- või osakapital Tulu reinvesteerimine Muu kapital Otse-
inves- teeringud Eestisse kokku2
%
2008 195,1 15,6 870,6 69,7 125,3 10,0 308,7 24,7 1 249,1
2009 1 219,1 92,1 408,4 30,8 50,0 3,8 -253,4 -19,1 1 324,1
2010 312,3 27,4 1 014,0 89,0 703,8 61,8 516,5 45,3 1 139,0
2011 -536,0 -74,2 1 208,7 167,3 43,3 6,0 93,3 12,9 722,7
2012 309,7 25,4 919,3 75,5 240,2 19,7 229,3 18,8 1 218,0
2013 -58,6 -10,1 802,0 138,5 184,7 31,9 20,5 3,5 579,1
2014 104,8 20,3 892,6 173,0 805,2 156,1 323,7 62,7 515,9
2015 -1 068,3 -3 324,1 547,4 1 703,3 -774,6 -2 410,4 -221,6 -689,5 32,1
2016 24,7 2,5 813,5 82,1 -177,4 -17,9 -25,0 -2,5 990,6
2017 412,1 27,1 808,7 53,2 -22,9 -1,5 275,6 18,1 1 519,4 1 Nõuete suurenemine (tabelis positiivne number) vähendab Eestisse tehtud otseinvesteeringute kogusummat. 2 Kohustused miinus nõuded.
Joonis 1.12. Eestisse tehtud otseinvesteeringud ja neilt teenitud tulu riigiti 2017. aastal
m ln
e ur
o d
-2000
0
2000
4000
6000
8000
Suuremahulisemate otseinvesteeringutehingute partnerid olid Rootsi (608 mln eurot), Suurbritannia
(474 mln eurot) ja Araabia Ühendemiraadid (183 mln eurot, vt joonis 1.12). Välisinvestorite vahen-
dite sissevool oli suurim finants- ja kindlustusteenuseid osutavatesse ettevõtetesse (vt joonis 1.13).
Euroopa Liidu liikmesriikide otseinvesteeringud Eestisse suurenesid rohkem kui 1,2 mld euro võrra
ja ulatusid 2017. aasta 31. detsembri seisuga 17 mld euroni, mis on enam kui neli viiendikku kõigist
Eestisse paigutatud otseinvesteeringutest (vt tabel 1.19).
Otseinvesteeringud välismaale suurenesid 660 mln euro võrra. Kõige rohkem viidi vahendeid välis-
maale paigutustena omakapitali – Eesti investeeringud välismaiste tütarettevõtete aktsia- ja osakapitali
olid 455 mln eurot. Välismaale tehtud otseinvesteeringutelt teenitud kasum võeti välja dividendidena.
Jaotatud kasum küündis 2017. aastal 385 mln euroni, mis on 151 mln eurot ehk 64% enam kui eelmisel
aastal. Kasumi väljavõtmine tõi kaasa taasinvesteeritud tulu muutumise negatiivseks 17 mln euro
ulatuses. Võlanõuete suurenemine tütarettevõtete vastu viis Eestist välja 128 mln eurot ja võlakohustuste
vähenemine 94 mln eurot (vt tabel 1.20).
26
Tabel 1.19. Eestisse tehtud otseinvesteeringud ja neilt teenitud tulu riikide ühenduste järgi 2017. aastal
Voog Seis 31.12.2017 Tulu
aastaga %
Euroopa Liidu riigid 1 209,1 985,4 16 637,9 83,5 6,5 1 140,9 87,1 -1,4
SRÜ 70,9 115,4 1 031,8 5,2 3,5 60,8 6,1 -16,9
Ülejäänud riigid 239,4 -110,1 2 255,1 11,3 6,8 81,8 6,8 6,4
Kokku 1 519,4 990,6 19 924,8 100,0 6,4 1 283,4 100,0 -2,0
Tabel 1.20. Välismaale tehtud otseinvesteeringute voogude struktuur
Aktsia- või osakapital Tulu reinvesteerimine Muu kapital Otsein-
vestee- ringud
välismaal kokku2
mln eurodes
Nõuded Kohustused1
2008 150,7 19,3 136,7 17,5 439,0 56,3 -53,0 -6,8 779,5
2009 772,0 78,0 99,0 10,0 38,8 3,9 -80,0 -8,1 989,8
2010 77,4 61,4 197,2 156,2 -55,7 -44,2 92,7 73,4 126,2
2011 -1 340,9 128,2 225,2 -21,5 121,7 -11,6 51,9 -5,0 -1 046,0
2012 179,2 21,9 46,1 5,6 530,3 64,7 -64,4 -7,9 820,0
2013 319,6 82,7 83,0 21,5 53,7 13,9 69,6 18,0 386,7
2014 -96,6 -299,0 169,5 524,4 -32,4 -100,1 8,2 25,3 32,3
2015 214,9 130,6 29,3 17,8 9,3 5,7 89,0 54,1 164,6
2016 361,2 74,2 185,8 38,2 -29,0 -6,0 31,1 6,4 486,9
2017 455,3 69,0 -17,2 -2,6 128,2 19,4 -93,6 -14,2 659,9 1 Kohustuste suurenemine (tabelis positiivne number) vähendab ning nende vähenemine (negatiivne number) suurendab välis- maale tehtud otseinvesteeringute kogusummat. 2 Nõuded miinus kohustused.
Joonis 1.13. Eestisse tehtud otseinvesteeringud ja neilt teenitud tulu tegevusalati 2017. aastal m
ln e
ur o
d es
m ln
e ur
o d
tegevused
27
Tabel 1.21. Välismaale tehtud otseinvesteeringud ja neilt teenitud tulu riikide ühenduste järgi 2017. aastal
Voog Seis 31.12.2017 Tulu
aastaga %
Euroopa Liidu riigid 621,6 402,6 5 493,5 84,4 6,0 395,4 94,1 1,1
SRÜ 1,4 30,1 643,7 9,9 3,6 17,7 4,2 -59,6
Ülejäänud riigid 36,9 54,2 374,7 5,8 19,6 6,9 1,6 -79,0
Kokku 659,9 486,9 6 511,9 100,0 6,4 419,9 100,0 -10,2
Joonis 1.14. Välismaale tehtud otseinvesteeringud ja neilt teenitud tulu riigiti 2017. aastal
m ln
e ur
o d
-2000
0
2000
4000
6000
8000
-200
0
200
400
600
800
Joonis 1.15. Välismaale tehtud otseinvesteeringud ja neilt teenitud tulu tegevusalati 2017. aastal
* Sh mootorsõidukid ja mootorrattad.
-2000
0
2000
4000
6000
8000
-200
0
200
Otseinvesteeringud suurenesid enim Soome, kuhu liikus 696 mln eurot, järgnes Leedu 115 mln euroga.
Otseinvesteeringuvood Küprosele olid –162 mln eurot (st selles ulatuses vähendati investeeringuid, vt
joonis 1.14). Raha paigutati välismaale töötleva tööstuse (505 mln eurot), finants- ja kindlustusteenuseid
osutavatesse (192 mln eurot) ning kinnisvaraga tegelevatesse (43 mln eurot) ettevõtetesse (vt joonis 1.15).
Riikide ühenduste arvestuses oli 2017. aasta lõpus 84% investeeringutest tehtud Euroopa Liitu, vähemal
määral SRÜsse ja muudesse riikidesse (vt tabel 1.21).
28
Omandiväärtpaberid ja inves- teerimisfondide osakud Võlaväärtpaberid Kokku
Nõuded Kohustu- sed Saldo Nõuded Kohustu-
sed Saldo Nõuded Kohustu- sed Saldo
Mittefinantsettevõtted 34,2 17,4 16,8 65,9 14,8 51,1 100,1 32,2 68,0
Keskpank -5,6 -5,6 1 830,5 1 830,5 1 824,9 1 824,9
Rahaloomeasutused, v.a keskpank 1,4 -7,1 8,5 -58,3 -0,1 -58,1 -56,9 -7,2 -49,7
Muud finantsvahendajad 20,6 79,2 -58,6 1 130,7 16,4 1 114,2 1 151,3 95,7 1 055,6
Valitsemissektor 0,0 -296,9 -5,5 -291,4 -296,9 -5,5 -291,4
Kodumajapidamised ja KTKId 40,3 40,3 1,7 1,7 42,0 42,0
Kokku 91,0 89,6 1,5 2 673,6 25,6 2 648,0 2 764,6 115,2 2 649,5
Joonis 1.16 Portfelliinvesteeringute vood
-9
-6
-3
0
3
6
9
12
15
18
-1500
-1000
-500
0
500
1000
1500
2000
2500
3000
2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
Portfelliinvesteeringud
Portfelliinvesteeringute netoväljavool oli 2017. aastal 2,6 mld eurot (vt joonis 1.16).
Investeeringute netoväljavoolu põhjustasid muude finantsvahendajate (eelkõige pensionifondide) ja
keskpanga investeeringud välismaistesse väärtpaberitesse. Kui eelmistel aastatel investeerisid muud
finantsvahendajad enamjaolt investeerimisfondide osakutesse, siis 2017. aastal peamiselt omandi-
ja võlaväärtpaberitesse. Euroopa keskpankade varaostukava raames jätkas keskpank investeerimist
võlaväärtpaberitesse (vt tabel 1.22). Välismaistesse omandi- ja võlaväärtpaberitesse tehtud inves-
teeringute tulemusena ületas portfelliinvesteeringute tulu sissevool väljavoolu 119 mln euro võrra.
Portfelliinvesteeringute kohustuste seis kasvas 2017. aasta jooksul 12% ja oli aasta lõpu seisuga kokku
2,4 mld eurot (vt tabel 2.1). Portfelliinvesteeringute nõuete seis oli aga 2017. aasta lõpuks 12,1 mld eurot,
kasvades aasta jooksul 31%.
hoogustusid välismaiste investorite paigutused nii investeerimisfondide osakutesse kui ka omandiväärt-
paberitesse (vt joonis 1.17). Institutsiooniliste sektorite arvestuses suurenesid muude finantsvahendajate
omandiväärtpaberitesse ja investeerimisfondide osakutesse tehtud investeeringud 79 mln euro võrra,
sarnased investeeringud mittefinantsettevõtetesse aga suurenesid 17 mln euro võrra (vt tabel 1.22).
Erinevalt 2016. aastast suurenesid võlaväärtpaberitega seotud kohustused. Kohustused kasvasid valda-
valt uute võlaväärtpaberite emiteerimisega. Muude finantsvahendajate võlaväärtpaberitesse tehtud inves-
teeringud suurenesid 16 mln euro võrra, mittefinantsettevõtete võlaväärtpaberitesse investeeriti 15 mln
29
Nõuded Kohustused
Euroala riigid 228,2 8,3 27,9 17,6 15,3 -144,8
Muud ELi riigid 168,9 6,1 -11,4 86,6 75,2 179,9
ELi institutsioonid 1 812,4 65,6 3,5
Ülejäänud riigid 101,4 3,7 -31,9 14,5 12,6 116,2
KOKKU 2 764,6 100,0 13,2 115,2 100,0 467,9
Joonis 1.17. Portfelliinvesteeringukohustuste voogude struktuur
m ln
e ur
o d
-1000
-800
-600
-400
-200
0
200
400
2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
Joonis 1.18. Portfelliinvesteeringute kohustused riigiti 2017. aastal
m ln
e ur
o d
tused enim Rootsi vastu, järgnesid Luksemburg, Kaimanisaared ja Põhjamaade Investeerimispank
(vt joonis 1.18). Riigigruppide ja ühenduste institutsioonide arvestuses kasvasid kohustused enim
euroalaväliste ELi riikide vastu (vt tabel 1.23). Portfelliinvesteeringukohustuste 2017. aasta lõpu
seisust moodustasid valdava osa jätkuvalt euroala riigid (vt joonis 1.19).
30
NAFTA 4% offshore-
m ln
e ur
o d
-2000
-1000
0
1000
2000
3000
4000
2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
Portfelliinvesteeringute nõuded kasvasid aasta jooksul 2,8 mld euro võrra (vt joonis 1.20). Endiselt
investeeriti enim pikaajalistesse võlaväärtpaberitesse, kokku 2,8 mld eurot. Keskpanga varaostukava
raames tehtud investeeringud moodustasid sellest 1,8 mld eurot. Võlaväärtpaberitesse investeerisid ka
muud finantsvahendajad, kokku 1 mld eurot. Aasta jooksul vähendasid muud finantsvahendajad inves-
teeringuid investeerimisfondide osakutesse 635 mln euro võrra ja paigutasid omandiväärtpaberitesse
655 mln eurot. Riikide ja rahvusvaheliste institutsioonide arvestuses suurenesid portfelliinvesteeringute
nõuded enim Euroopa Investeerimispanga, Ameerika Ühendriikide, Prantsusmaa ja Hollandi suhtes (vt
joonis 1.21). Riigigruppide ja ühenduste institutsioonide arvestuses kasvasid nõuded enim ELi insti-
tutsioonide suhtes (vt tabel 1.23). 2017. aasta lõpus moodustasid portfelliinvesteeringute positsioonist
euroala riigid 47% ja ELi institutsioonid 30% (vt joonis 1.22).
Tuletisinstrumendid (v.a reservid) ja töötajate aktsiaoptsioonid
Tuletisinstrumentide netoväljavool oli 2017. aastal 37 mln eurot (vt joonis 1.23).
Tuletisinstrumentidega seotud nõuded vähenesid 60 mln euro võrra, peamiselt tuletisinstrumen-
tide realiseerimise tõttu krediidiasutuste poolt. Riigiti kahanesid nõuded enim Rootsi suhtes.
31
NAFTA 7%offshore-piirkonnad
ln e
u ro
d es
m ln
e u
ro d
0
500
1000
1500
2000
2500
3000
3500
4000
0
200
400
600
800
1000
1200
1400
1600
1800
2000
Joonis 1.23. Tuletisinstrumentide vood
2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
32
0 1 7
Tabel 1.24 Muude investeeringute vood tähtaegade järgi 2017. aastal mln eurodes
Lühiajaline kapital Pikaajaline kapital Kokku
Nõuded Kohus- tused Saldo Nõuded Kohus-
tused Saldo Nõuded Kohus- tused Saldo
Mittefinantsettevõtted 162,6 -29,8 192,5 35,0 610,9 -575,9 197,6 581,1 -383,5
Keskpank -42,7 -72,0 29,3 0,0 5,5 -5,5 -42,7 -66,5 23,8
Rahaloomeasutused, v.a keskpank
-855,0 -1 354,2 499,2 15,4 746,9 -731,5 -839,6 -607,3 -232,4
Muud finantsvahendajad -153,8 49,3 -203,2 -13,0 130,7 -143,7 -166,9 180,0 -346,9
Valitsemissektor 84,4 15,5 68,9 -0,7 -22,0 21,4 83,8 -6,5 90,3
Kodumajapidamised ja KTKId
26,2 0,0 26,2 -2,6 -29,8 27,2 23,6 -29,8 53,4
Kokku -778,3 -1 391,1 612,8 34,0 1 442,0 -1 408,1 -744,3 50,9 -795,3
Joonis 1.24. Muude investeeringute vood mld eurodes
m ld
e ur
o d
-15,0
-100
-50
0
50
100
150
250
20
-3
-2
-1
0
1
2
3
4
5
2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
Tuletisinstrumentidega seotud kohustused, mis olid seotud peamiselt krediidiasutuste ja mittefinant-
settevõtetega, vähenesid 98 mln euro võrra. Riigiti vähenesid tuletisinstrumentidega seotud kohus-
tused enim Rootsi ja Suurbritannia vastu. 2017. aasta lõpus oli tuletisinstrumentide nõuete seis kokku
26 mln eurot ja kohustuste seis 67 mln eurot (vt tabel 2.1).
Muud investeeringud
Muude investeeringute netosissevool ulatus 2017. aastal 795 mln euroni (vt joonis 1.24).
Netosissevoolu allikaks oli mittefinantsettevõtete ja muude finantsvahendajate pikaajalise kapitaliga
seotud kohustuste kasv (vt tabel 1.24). Muudel finantsvahendajatel vähenesid sealhulgas lühiajalise
kapitaliga seotud nõuded. Muude investeeringute tulude sissevool ületas väljavoolu, kokku 11 mln
euro võrra. 2017. aasta lõpus oli muude investeeringute kohustuste seis 14,3 mld eurot, jäädes ligi-
kaudu eelmise aasta tasemele (vt tabel 2.1). Nõuete seis oli aasta lõpus 10,3 mld eurot, vähenedes
aasta jooksul 7,5%. Laenude puhul ületasid väliskohustused välisnõudeid 2,7 mld euro võrra.
Muude investeeringute kohustused kasvasid aasta jooksul 51 mln euro võrra (vt joonis 1.25).
Aasta jooksul kasvasid kaubanduskrediidi ja ettemaksetega seotud kohustused 57 mln eurot ning
laenukohustused koguni 676 mln eurot. Laenukohustuste kasvu taga olid pankade struktuurimuu-
datused, mille tulemusena ettevõtete senised laenukohustused residentidest krediidiasutuste vastu
asendusid kohustustega välismaa krediidiasutuste vastu. Ühtlasi vähenesid siinsete krediidiasutuste
hoiustega seotud kohustused emapankade vastu. Muu kapitaliga seotud muutused jäid tagasihoid-
likuks. Riikide ja rahvusvaheliste institutsioonide arvestuses kasvasid enim muude investeeringute
kohustused Suurbritannia vastu, millele järgnesid Norra, Leedu ja Läti (vt joonis 1.26). Riigigruppide
33
Nõuded Kohustused
NAFTA 46,2 -6,2 12,1 23,7
Offshore piirkonnad -2,5 0,3 -465,6 -914,3
SRÜ 48,1 -6,5 -100,8 -198,0
Aasia 16,9 -2,3 29,1 57,2
Euroala riigid -15,2 2,0 56,7 111,4
Muud ELi riigid -1 019,5 137,0 310,8 610,4
ELi institutsioonid 99,1 -13,3 -80,6 -158,3
Ülejäänud riigid 82,5 -11,1 289,2 567,9
KOKKU -744,3 100,0 50,9 100,0
Joonis 1.25. Muude investeeringute kohustuste voogude struktuur
m ld
e ur
o d
sularaha ja hoiused laenud kaubanduskrediidid ja ettemaksed muu kapital kokku
-3
-2
-2
-1
-1
0
1
1
2
2
2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
Joonis 1.26. Muude investeeringute kohustused riigiti 2017. aastal
m ln
e ur
o d
0
200
400
600
800
1000
1200
0
100
200
300
400
500
600
(vt tabel 1.25). 2017. aasta muude investeeringute kohustuste positsioonist moodustasid euroala riigid
36%, muud ELi riigid 34% ja ELi institutsioonid 8% (vt joonis 1.27).
Muude investeeringute nõuded vähenesid 2017. aastal 744 mln euro võrra. Välishoiustega seotud
nõuded kahanesid sealjuures 951 mln euro võrra, peamiselt krediidiasutuste hoiustega seotud nõuete
kahanemise ja muude finantsvahendajate grupisiseste tehingute tõttu (vt joonis 1.28). Likviidsete välis-
34
NAFTA 1% offshore-piirkonnad
m ld
e ur
o d
sularaha ja hoiused laenud kaubanduskrediidid ja ettemaksed muu kapital kokku
-3
-2
-2
-1
-1
0
1
1
2
2
3
2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
varade realiseerimisega suurendasid krediidiasutused oma hoiuseid keskpangas. Peamiselt mitte-
finantsettevõtete toel suurenesid kaubanduskrediidi ja ettemaksetega seotud nõuded 80 mln euro
võrra ning laenunõuded 26 mln euro võrra. Muu kapitaliga seotud nõuete 99 mln euro suuruse
kasvu taga oli peamiselt valitsemissektor, mis hõlmas Euroopa Liidust veel laekumata tõukefondide
sihtfinantseeringuid ja põllumajandustoetusi. Enim vähenesid nõuded Rootsi vastu, järgnesid Taani,
Leedu ja Küpros (vt joonis 1.29). Riigigruppide ja institutsioonide arvestuses vähenesid enim nõuded
euroalasse mittekuuluvate ELi riikide vastu (vt tabel 1.25). 2017. aasta lõpu muude investeeringute
nõuete positsioonist moodustasid euroala riigid 51%, ELi institutsioonid 17% ja muud ELi riigid 13%
(vt joonis 1.30). 2017. aasta jooksul suurenesid laenukapitali nõuded 1 mld euro võrra ning vähenesid
990 mln euro võrra. Laenukohustusi võeti perioodi jooksul 5,2 mld eurot ning tagastati 4,6 mld eurot.
Reservvarad
Maksebilansi reservvarad vähenesid 2017. aasta jooksul 24 mln euro võrra (vt tabel 1.26). 2017. aasta
lõpus oli reservvarade kogusumma 288 mln eurot.
35
Maht mln eurodes Osatähtsus %
2016 2017 2016 2017
Reservpositsioon IMFis 39,2 -12,8 -81,5 54,1
Sularaha ja hoiused 13,9 -14,8 -28,8 62,6
Väärtpaberid -62,1 0,8 129,1 -3,5
Võlakirjad -62,1 -96,7 129,1 409,5
Rahaturuinstrumendid 0,0 0,0 0,0 0,0
Omandiväärtpaberid ja investeerimis- fondide osakud
0,0 97,5 0,0 -413,0
Joonis 1.29. Muude investeeringute nõuded riigiti 2017. aastal
m ln
e ur
o d
0
100
200
300
400
500
600
-800
-700
-600
-500
-400
-300
-200
-100
0
Joonis 1.30. Muude investeeringute nõuete seis riikide ühenduste järgi 31.12.2017
NAFTA 3% offshore-riigid
1% SRÜ 7%
Eestisse tehtud välisinvesteeringud ehk väliskohustused ulatusid 2017. aasta lõpus kokku 39,3 mld euroni (vt tabel 2.1). Väliskohustused kasvasid aastaga 1,3 mld euro võrra (3,5%) ja olid 66%
suuremad kui 2017. aasta SKP. Otseinvesteeringud moodustasid 57% väliskohustustest, neile järgnesid
muud investeeringud (36%). Ülejäänud 6% olid portfelliinvesteeringud ja tuletisinstrumendid (v.a reservid)
ning töötajate aktsiaoptsioonid. Välisinvestorid on investeerinud Eestis valdavalt finantsteenuste6 osuta-
misse (38% kogu positsioonist) ning väiksemas mahus kinnisvaraalasesse tegevusse (11%), hulgikau-
bandusse (7%), peakontorite tegevusse ning juhtimisnõustamisse (5%) ja energiavarustusse (4%; vt tabel
2.2). Välisinvesteeringute positsioonist Eestis moodustasid Rootsi ja Soome investeeringud kokku 39%.
Järgnesid Saksamaa, Suurbritannia ja Holland 5–7%ga. Võrreldes 2016. aastaga olid esimesed kolm riiki
samad ja samas järjestuses, 4. kohale tõusis Suurbritannia ja lükkas 5. kohale Hollandi.
6 Siin ja edaspidi v.a kindlustus ja pensionifondid.
Tabel 2.1. Eesti rahvusvaheline investeerimispositsioon mln eurodes
31.12.2016 Osatähtsus % 31.12.2017 Osatähtsus
Otseinvesteeringud 8 818,1 29,8 9 140,8 28,7 3,7
Omakapital 4 517,3 15,3 4 677,4 14,7 3,5
Võlanõuded 4 300,9 14,6 4 463,5 14,0 3,8
Portfelliinvesteeringud 9 241,5 31,3 12 127,3 38,0 31,2
Omandiväärtpaberid ja investeerimisfon- dide osakud
3 248,4 11,0 3 568,4 11,2 9,9
Võlaväärtpaberid 5 993,1 20,3 8 558,9 26,9 42,8
Tuletisinstrumendid (v.a reservid) ja tööta- jate aktsiaoptsioonid 27,1 0,1 25,5 0,1 -5,9
Muud investeeringud 11 120,9 37,6 10 290,8 32,3 -7,5
Muu omakapital 297,0 1,0 297,0 0,9 0,0
Sularaha ja hoiused 6 558,6 22,2 5 554,9 17,4 -15,3
Laenud 2 189,7 7,4 2 128,1 6,7 -2,8
Lühiajalised 558,0 1,9 502,8 1,6 -9,9
Pikaajalised 1 631,7 5,5 1 625,3 5,1 -0,4
Kaubanduskrediidid ja ettemaksed 1 596,1 5,4 1 723,6 5,4 8,0
Muud nõuded 479,5 1,6 587,2 1,8 22,5
Reservvarad 334,4 1,1 288,1 0,9 -13,8
VÄLISKOHUSTUSED (VÄLISPASSIVA) 37 972,4 100,0 39 289,4 100,0 3,5
Otseinvesteeringud 21 427,2 56,4 22 553,7 57,4 5,3
Omakapital 17 838,8 47,0 18 583,4 47,3 4,2
Võlakohustused 3 588,4 9,5 3 970,3 10,1 10,6
Portfelliinvesteeringud 2 138,9 5,6 2 397,0 6,1 12,1
Omandiväärtpaberid ja investeerimisfon- dide osakud
876,1 2,3 1 125,3 2,9 28,4
Võlaväärtpaberid 1 262,7 3,3 1 282,7 3,3 1,6
Tuletisinstrumendid (v.a reservid) ja tööta- jate aktsiaoptsioonid 93,7 0,2 67,0 0,2 -28,5
Muud investeeringud 14 312,7 37,7 14 271,7 36,3 -0,3
Muu omakapital 1,8 0,0 1,9 0,0 5,6
Sularaha ja hoiused 8 233,8 21,7 7 485,7 19,1 -9,1
Laenud 4 213,0 11,1 4 851,7 12,3 15,2
Lühiajalised 594,4 1,6 537,7 1,4 -9,5
Pikaajalised 3 618,6 9,5 4 314,1 11,0 19,2
Kaubanduskrediidid ja ettemaksed 1 461,4 3,8 1 543,7 3,9 5,6
Muud kohustused 402,7 1,1 388,7 1,0 -3,5
NETOINVESTEERIMISPOSITSIOON (nõuded miinus kohustused) -8 430,4 -7 416,9 -12,0
KOGUVÄLISVÕLG 19 162,1 19 511,7 1,8
NETOVÄLISVÕLG (kohustused miinus nõuded) -2 278,6 -3 686,9 61,8
Valitsemissektor -350,4 -176,0 -49,8
Nõuded Kohustused
Kindlustus, edasikindlustus ja pensionifondid**
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkind- lustus
6,4 5,2 Peakontorite tegevus; juhti- misalane nõustamine
5,0 5,1
4,9 4,6 Elektrienergia, gaasi ja auruga varustamine
4,2 3,8
Riigid
Ülejäänud riigid 61,1 57,0 Ülejäänud riigid 45,1 44,0
Kokku 100,0 100,0 Kokku 100,0 100,0
* V.a kindlustus ja pensionifondid. ** V.a kohustuslik sotsiaalkindlustus. *** V.a mootorsõidukid ja mootorrattad.
Rootsi investorid on investeerinud Eestis põhiliselt finantsteenuste osutamise valdkonda, mis moodustas
64% kõigist nende investeeringutest. 2016. aastal oli see näitaja 71%. Languse taga olid reorganisee-
rimised finantssektoris. Järgnesid kinnisvaraga seotud tegevusalad (5%), peakontorite tegevus ning
telekommunikatsioon (kumbki 4%). Veel on investeeringuid tehtud elektroonikaseadmete tootmisse,
mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmisse, kindlustusse ja pensionifondidesse ning hulgikau-
bandusse (igasse 2% ringis). Soome investorite kõigist Eestisse tehtud investeeringutest 24% oli paigu-
tatud kinnisvaraalasesse tegevusse ning 11% finantsteenuste osutamise valdkonda. Ka siin oli tähel-
datav märgatav langus finantsteenuste osas võrreldes varasema aastaga. Selle põhjuseks olid samuti
ümberkorraldused finantssektoris. 6% investeeringutest on läinud hulgikaubandusse, 4% veetransporti,
telekommunikatsiooni ja toiduainete tootmisse. Paljudesse tegevusvaldkondadesse nagu jaekaubandus,
puidutööstus, peakontorite tegevus, jookide tootmine, elektriseadmete tootmine, energiavarustus jne on
tehtud 2–3% Soome investorite investeeringutest. Saksamaa investeeringud on sarnaselt Rootsiga kont-
sentreerunud peamiselt ühte valdkonda, milleks on finantsteenuste osutamine (70% kõigist investeerin-
gutest). Investeeringud kinnisvaraga seotud tegevusse hõlmasid 5% positsioonist, hulgikaubandusse 4%
ja energiavarustusse 3%. Suurbritannia investeeringud Eestisse on suundunud põhiliselt finantsteenuste
osutamisse (53%) ja energiavarustusse (15%). Selle riigi investeeringud finantsteenuste osutamisse on
aastaga oluliselt kasvanud. Väiksemas mahus on investeeritud veel hulgikaubandusse (7%), kinnisvara-
alasesse tegevusse (6%) ning peakontorite tegevusse (4%). Hollandi investeeringute positsioonist Eestis
hõlmasid investeeringud kinnisvaraalasesse tegevusse kolmandiku, laonduse ja veonduse abitegevus-
tesse 12%, finantsteenuste osutamisse ja rentimisse ning kasutusrenti kumbagi 7%. Väiksemas mahus
on investeeritud ka hulgikaubandusse (5%), energiavarustusse ja veekogumisse (kumbki 4%).
Eesti residentide välismaale paigutatud investeeringute ehk välisnõuete kogumaht kasvas
aastaga 8% ning oli aasta lõpus ligi 32 mld eurot. Kui pikema aja vältel on suurima osa nõuete positsioo-
nist välismaal hõivanud muud investeeringud (laenud, hoiused jne), siis 2017. aastal tõusid juhtpositsioo-
nile portfelliinvesteeringud 38%ga. Järgnesid muud investeeringud (32%) ja otseinvesteeringud (29%).
Ülejäänud olid reservvarad ja tuletisinstrumendid (v.a reservid) ning töötajate aktsiaoptsioonid. Aasta
38
osakaalu langus – taga oli valdavalt keskpanga tegevus varaostukava raames. Aktiivsemad välismaale
investeerijad olid finantsteenuste osutajad, kelle investeeringud moodustasid välismaisest positsioonist
44%. Järgnesid kapitalipaigutused kindlustuse ja pensionifondide, hulgikaubanduse, avaliku sektori
ja peakontorite tegevuse valdkondadesse (vt tabel 2.2). Eestist välismaale paigutatud investeeringute
geograafiline skaala oli lai. Esmakordselt hõivas välisnõuetest suurima osa Euroopa Investeerimispank (ligi
12%), järgnes Soome 10%ga. Saksamaa, Leedu ja Luksemburgi osakaalud olid igaühel 7–8% ringis. Viis
esimest hõlmasid 43% Eesti investeeringutest välismaale ja ülejäänud riigid 57%.
Euroopa Investeerimispank (EIB) on pank, mis laenab strateegilisteks investeeringuteks eelkõige oma
liikmetele – ELi liikmesriikidele – nii avaliku kui ka erasektori jätkusuutlike investeerimisprojektide toetuseks.
2017. aasta lõpuks olid Eesti välisnõuded EIB vastu 2016. aastaga võrreldes sisuliselt kahekordistunud ja
valdavalt oli see seotud Eesti keskpanga varaostu raames tehtud ostudega.
Soome ettevõtetesse on investeerinud enim finantsteenuste osutajad (28%). Kindlustus- ja pensionifondide
investorite panus investeeringute kogumahust Soome oli 10% ning tööhõive ja kinnisvara valdkondade
investorite oma kumbki 6%. Väiksemas mahus on investeerinud Soome väga paljude valdkondade inves-
torid: 2–4% nõuetest on seotud peakontorite tegevusega, hulgi- ja jaekaubandusega, puidutöötlemisega,
telekommunikatsiooniga, elektriseadmete tootmisega, metallitoodete tootmisega, veetranspordiga, elekt-
riseadmete tootmisega, joogitootmisega ning mootorsõidukite ja haagiste tootmisega. Saksamaale on
investeeringuid teinud valdavalt finantsteenuste osutamise valdkonna investorid – nende nõuded hõlmasid
sarnaselt kahele eelmisele aastale üle 70% kõikidest nõuetest Saksamaa vastu. Järgnesid kindlustuse ja
pensionifondide investorite (11%) ning hulgikaubanduse investorite kapitalipaigutused (3%). Leetu tehtud
investeeringute kogumahust 34% on teinud finantsteenuste osutajad, 24% on investeerinud peakonto-
rite tegevusega tegelevad investorid, 15% kindlustuse ja pensionifondide, 7% hulgikaubanduse ning 5%
kinnisvaraalase tegevuse investorid. Luksemburgi tehtud investeeringud olid valdavalt seotud finantstee-
nuste osutamise ning kindlustus- ja pensionifondide tegevusega – vastavalt 71% ja 18% Luksemburgi
tehtud investeeringute kogumahust.
aasta lõpus 7,4 mld euroga miinuses, kuna Eestisse tehtud välisinvesteeringud ületasid residentide välis-
maale tehtud investeeringuid; välisnõuete ja -kohustuste vahe vähenes aastaga 12%.
Eesti koguvälisvõlg ehk riigi kõigi institutsionaalsete sektorite välisvõlg suurenes aastaga 350 mln euro
võrra (ligi 2%) ja oli 2017. aasta lõpus 19,5 mld eurot (vt tabel 2.3 ning joonised 2.1, 2.2 ja 2.3). Koguvälisvõlg
moodustas 50% Eestisse paigutatud välisinvesteeringute kogumahust ja 83% SKPst. Valitsemissektori
välisvõlg jäi sisuliselt samaks, keskpanga ja krediidiasutuste oma vähenes ning muude sektorite välis-
võlg (sh otseinvesteeringuettevõtete grupisisesed võlad) kasvas. Koguvälisvõlast enam kui poole (53%)
moodustasid muude sektorite (sh otseinvesteeringute grupisisesed) võlad, 31% krediidiasutuste võlad,
8% keskpanga ja 8% valitsemissektori võlad. Valitsemissektori koguvälisvõlas on oluline osa Euroopa
Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF) raames antud finantsabil.7
Juba kuuendat aastat järjest ületasid Eesti välisvõlanõuded välisvõlakohustusi – 2017. aasta lõpus oli neto-
välisvõlg ligikaudu –3,7 mld eurot (vt tabel 2.3). See tähendab, et selle summa ulatuses on välismaailm
Eestile rohkem võlgu kui Eesti välismaailmale. Võrreldes 2016. aastaga kasvas netovõlanõue 2017. aastal
62% võrra. Keskpanga välisvõlanõuded ületasid välisvõlakohustusi 6,3 mld euro võrra ja muude sektorite
nõuded (sh grupisisesed) kohustusi 1,2 mld euro võrra. Valitsemissektori võlanõuded ja -kohustused olid
peaaegu tasakaalus. Vastupidine oli olukord krediidiasutustes, kus võlakohustused ületasid võlanõudeid
3,8 mld euro võrra.
7 Maksebilansis kajastatakse EFSFi raames antud finantsabi muude investeeringute kirjetel nii laenunõuete kui ka -kohustuste poolel, mis seega ei avalda mõju finantskonto tulemile. Koguvälisvõla arvestuses kajastatakse samas vaid laenukohustusi, mistõttu EFSFi raames antud finantsabi mõjutab koguvälisvõlga.
39
31.12.2016 Osatähtsus % 31.12.2017 Osatähtsus
Lühiajalised 66,0 0,3 81,6 0,4 23,6
Pikaajalised 1 424,0 7,4 1 396,0 7,2 -2,0
II. Keskpank 1 723,5 9,0 1 645,3 8,4 -4,5
Lühiajalised 1 644,5 8,6 1 571,6 8,1 -4,4
Pikaajalised 79,0 0,4 73,7 0,4 -6,7
III. Rahaloomeasutused, v.a keskpank 6 637,7 34,6 5 958,3 30,5 -10,2
Lühiajalised 5 111,2 26,7 3 690,0 18,9 -27,8
Pikaajalised 1 526,5 8,0 2 268,4 11,6 48,6
IV. Muud sektorid 5 722,4 29,9 6 460,1 33,1 12,9
Lühiajalised 2 135,8 11,1 2 159,7 11,1 1,1
Pikaajalised 3 586,5 18,7 4 300,5 22,0 19,9
V. Otseinvesteeringud: grupisisesed võlad 3 588,4 18,7 3 970,3 20,3 10,6
VÕLAKOHUSTUSED KOKKU (KOGUVÄ- LISVÕLG) 19 162,1 100,0 19 511,7 100,0 1,8
VÕLANÕUDED
Lühiajalised 877,2 4,1 736,8 3,2 -16,0
Pikaajalised 813,9 3,8 736,1 3,2 -9,6
II. Keskpank 6 398,4 29,8 7 987,7 34,4 24,8
Lühiajalised 2 658,8 12,4 2 579,8 11,1 -3,0
Pikaajalised 3 739,6 17,4 5 407,9 23,3 44,6
III. Rahaloomeasutused, v.a keskpank 3 135,1 14,6 2 151,1 9,3 -31,4
Lühiajalised 2 095,9 9,8 1 183,9 5,1 -43,5
Pikaajalised 1 039,3 4,8 967,3 4,2 -6,9
IV. Muud sektorid 5 915,2 27,6 7 123,5 30,7 20,4
Lühiajalised 3 808,5 17,8 3 921,9 16,9 3,0
Pikaajalised 2 106,7 9,8 3 201,6 13,8 52,0
V. Otseinvesteeringud: grupisisesed võlad 4 300,9 20,1 4 463,5 19,2 3,8
VÕLANÕUDED KOKKU 21 440,7 100,0 23 198,6 100,0 8,2
NETOVÄLISVÕLG (võlakohustused miinus võlanõuded)
Lühiajaline -811,2 -655,1 -19,2
Pikaajaline 610,1 660,0 8,2
Lühiajaline -1 014,3 -1 008,2 -0,6
Pikaajaline -3 660,6 -5 334,2 45,7
III. Rahaloomeasutused, v.a keskpank 3 502,5 3 807,2 8,7
Lühiajaline 3 015,3 2 506,1 -16,9
Pikaajaline 487,2 1 301,1 167,1
IV. Muud sektorid -192,9 -663,3 243,9
Lühiajaline -1 672,7 -1 762,2 5,4
Pikaajaline 1 479,8 1 098,9 -25,7
V. Otseinvesteeringud: grupisisesed võlad -712,4 -493,2 -30,8
NETOVÄLISVÕLG KOKKU -2 278,6 -3 686,9 61,8
40
ld e
ur o
d es
koguvälisvõlg suhtena SKPsse (parem telg) netovälisvõlg suhe SKPsse (parem telg)
-30
0
30
60
90
120
150
-5
0
5
10
15
20
25
2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
Joonis 2.2. Eesti koguvälisvõlg majandussektorite järgi
m ld
e ur
o d
0
2
4
6
8
10
12
14
16
18
20
2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
Joonis 2.3. Eesti netovälisvõlg (võlakohustused miinus võlanõuded) majandussektorite järgi
m ld
e ur
o d
-10
-8
-6
-4
-2
0
2
4
6
8
10
2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
41
Allikas: Eurostat.
- 92 800
7 10
III. EESTI MAKSEBILANSS RAHVUSVAHELISES VÕRDLUSES Järgnevad joonised annavad ülevaate Eesti maksebilansist võrdluses teiste ELi riikidega. Andmete
allikaks on valdavalt Eurostati andmebaas (vt Eurostat), mõnel juhul ka riikide statistikaametite või
keskpankade kodulehed. Mitu näitajat kuuluvad välise ja sisemise makromajandusliku tasakaalu jälgi-
mise näidiku koosseisu (ingl Macroeconomic Imbalances Procedure Scoreboard, MIP Scoreboard).
Näidiku lõid ELi institutsioonid eesmärgiga tuvastada võimalikult varakult liikmesriikide majanduste
sisemist ja välist tasakaalustamatust ja ennetada majanduskriise. Näidik on kättesaadav Eurostati
kodulehel (MIP) ning selle koosseisu kuulub 14 põhinäitajat ja 28 lisanäitajat. Põhinäitajatele on
kehtestatud künnised, mille ületamine annab märku makromajanduslikust tasakaalustamatusest. Igal
aastal koo