eesti maksusÜsteemi mÕju eesti metsandus...
TRANSCRIPT
-
1
EESTI MAKSUSÜSTEEMI MÕJU EESTI METSANDUS-
SEKTORILE JA ERAMETSAOMANIKE KÄITUMISELE
Mirjam Marastu,
Office Services ABC OÜ
13 veebruar, 2007
-
2
UURINGU TELLIJAD
• MTÜ Eesti Erametsaliit
• MTÜ Eesti Metsatööstuse Liit
• SA Eestimaa Looduse Fond
-
3
UURINGU KOOSTAJAD
• Uuringu põhikoostaja:
Mirjam Marastu
6837200
(Office Services ABC OÜ)
• Kaasabi intervjuude läbiviimisel ja uuringu toimetamine: Merike Viilup (Office Services ABC OÜ)
mailto:[email protected]:[email protected]:[email protected]
-
4
UURINGU EESMÄRK
• Uuringu eesmärk: analüüsida
kehtiva Eesti maksusüsteemi
mõju Eesti metsandussektorile
tervikuna (makrotasand) ja
erametsaomaniku käitumisele
(mikrotasand)
-
5
UURINGU ALLIKAD
• Uuringu allikateks olid: – Eesti maksundust reguleeriv seadusandlus
(pearõhk Eesti maksuseadusandlusel, lühidalt Läti, Saksamaa, Rootsi ja Soome metsandussektorit reguleeriv maksuseadusandlus);
– Metsandust reguleeriv seadusandlus;
– Erialased uuringud ja analüüsid;
– 31 intervjuud erametsaomanikega, metsatööstusettevõtjate ja riigiasutuste esindajatega
-
6
UURINGU STRUKTUUR
Analüüs on jaotatud kolmeks
peatükiks:
1) Eesti metsandussektor ja
metsaomanikud
2) Eesti maksusüsteem
3) Maksusüsteemi mõju
-
7
METSANDUSSEKTOR JA
METSAOMANIKUD
• Eesti pindalast moodustab metsamaa 50,5%, koguulatuses 2 284,6 tuhat hektarit
• Metsamaast moodustab riigimets 36%, eramets 38% ja reformimata metsamaa 26%
• Füüsiliste isikute omandis on 34,8%, juriidiliste isikute omandis 8,3% ja riigi metskondadade omandis 36,9% kogu Eesti metsamaast
Allikas: Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus, SMI-d (2004 ja 2005)
-
8
METSANDUSSEKTOR JA
METSAOMANIKUD
• Maa-ameti andmetel on 2006.a 31.detsembri seisuga maakatastris registreeritud 81,9% Eesti maade üldpindalast (s.o 3 704,2 tuhat hektarit)
• Metsandussektori ja looduskeskkonna jaoks tervikuna on oluline tähendus maareformi kiirel lõpuni viimisel ning kõikide Eesti metsamaade registreerimisel maakatastris
-
9
• Eesti metsanduspoliitikas on
kehtestatud kaks lahutamatut ja
teineteisest tulenevat üldeesmärki:
– säästlik (s.o ühtlane, pidev ja
mitmekülgne) metsandus; ja
– metsade efektiivne majandamine.
Eesti Metsanduse Arengukava aastani 2010.
Eesti Vabariigi Keskkonnaministeerium, lk 7.
METSANDUSSEKTOR JA
METSAOMANIKUD
-
10
• Riigil on oluline roll metsanduspoliitika sisustamisel, metsandussektori kujundamisel ja suunamisel. Riigi vahend: luua õiguslik keskkond, s.h maksusüsteem
• Seadusandja poolt kehtestatud maksusüsteem peab toetama metsanduspoliitikas ja metsanduse pikaajalises arengukavas kehtestatud eesmärkide ellu viimist
METSANDUSSEKTOR JA
METSAOMANIKUD
-
11
• Eesti maksusüsteem (MKS § 3 lg 1) – Riiklikud maksud, maksuseaduse alusel
– Kohalikud maksud, seaduse alusel KOV poolt
• Käesolev analüüs: – maamaks
– tulu- ja sotsiaalmaks (vara võõrandamisest ja kasutamisest saadud tulu maksustamine)
– käibemaks
– maksualaseid süütegusid metsandussektoris
EESTI MAKSUSÜSTEEM
-
12
MAAMAKS
• Maamaks on riiklik maks, mis võetakse omandilt
• KOV kehtestab maa maksustamis-hinnast lähtuvalt oma haldus-territooriumil ühtse maamaksu määra (0,1% - 2,5% maa maksustamishinnast aastas), v.a erandid
• Põllumajandussaaduste tootmiseks kasutusel oleva haritud maa ja loodusliku rohumaa maamaksu määr 0,1% - 2% maa maksustamishinnast aastas
-
13
• Maa hindamist ei saa pidada alati õiglaseks ja hindamist vaidlustada on väga keeruline
• Metsaomanike seisukohalt ebaõiglane, et põllumaa (s.t põllumajandus-saaduste tootmiseks kasutusel oleva haritava maa ja loodusliku rohumaa) osas kehtib madalam maamaksu määr
• Välisriikidest ei ole metsamaa maamaksuga maksustatud näiteks Soome ja Rootsi metsamaa
MAAMAKS
-
14
VARA VÕÕRANDAMISEST JA
KASUTAMISEST SAADUD TULU
• Vara omanik ehk tulu saaja: – Füüsiline isik – Füüsilisest isikust ettevõtja
– Juriidiline isik
• Tehingu objekt: – Metsamaa kui kinnisasi – Kasvava metsa raieõigus
– Metsamaterjal
• Tehingu liik: – võõrandamine – kasutamine
-
15
FÜÜSILINE ISIK - ÜLDREEGEL
• füüsilise isiku tulu maksustatakse tulumaksuga (kasu vara võõrandamisest, ettevõtlustulu, renditulu)
• Kasu vara võõrandamisest = soetamismaksumus – müügihind
• Soetamismaksumus on kõik vara omandamiseks, parendamiseks ja täiendamiseks tehtud dokumentaalselt tõendatud kulud, sealhulgas makstud komisjonitasud ja lõivud
• Kasust on võimalik maha arvata otseselt seotud dokumentaalselt tõendatud kulud
-
16
• Kasvava metsa raieõiguse võõrandamisel loetakse soetamismaksumuseks ka metsa uuendamisega seonduvad dokumentaalselt tõendatud kulud (TuMS § 37 lg 8)
Tingimused: (1) tegemist on metsa uuendamisega metsaseaduse
tähenduses; ja
(2) metsaomanik on metsauuendustööde kohta esitanud asukohajärgsele keskkonnateenistusele metsateatise metsaseaduses sätestatud korras ning keskkonnateenistus ei ole keelanud teatises kavandatud tegevust.
FÜÜSILINE ISIK – ERANDID
-
17
• Kinnisasja võõrandamisel -
maksuvabastus tulule, mis on
saadud omandireformi käigus
tagastatud maa võõrandamisest
(TuMS § 15 lg 4 p 5).
FÜÜSILINE ISIK – ERANDID
-
18
• FIE ettevõtlusest saadud tulu
maksustatakse tulu- ja
sotsiaalmaksuga
• Kõikidest ettevõtlustuludest võib
maha arvata ka kõik ettevõtlusega
seotud kulud
FIE - ÜLDREEGEL
-
19
• Metsaomanikel puudub õigus
täiendavaks tulumaksu
mahaarvamiseks (v.a tulumaksuvaba
miinimum), kuid residendist füüsiline isik
võib omatoodetud töötlemata
põllumajandussaaduste realiseerimisest
saadud tulust, millest on tehtud lubatud
mahaarvamised, maksustamisperioodil
täiendavalt maha arvata kuni 45 000
krooni (TuMS ptk 6 § 32 lõike 4 )
FIE - MAKSUSTAMINE
-
20
• Praktikas võib tekitada probleeme FIE
ettevõtlustulu (TuMS § 14) ja kasu vara
võõrandamisest (TuMS § 15) eristamine
• Eristamine on vajalik, kuna:
– ettevõtlustulult peab maksma sotsiaalmaksu
– erinevused kulude tulust või kasust
mahaarvamise ulatuses (ettevõtluskulu või
soetamismaksumus)
FIE - MAKSUSTAMINE
-
21
JURIIDILINE ISIK
• Juriidilise isiku poolt saadud tulu ei
maksustata, kuni teenitud kasumit
ei viida ettevõtlusest välja
-
22
KÄIBEMAKS
• Käibemaks on universaalne tarbimismaks
• Käive jaguneb käibeks KMS tähenduses (maksuvaba ja maksustatav 18%, 5%, 0%) ja mitte käibeks KMS tähenduses
• Käibemaksukohustuslasena registreerimise kohustus 250 000 krooni
-
23
KÄIBEMAKS
• Kuni 01. maini 2004.a kehtinud käibemaksuseadus nägi ette kasvava metsa ja metsamaterjali müügi käibemaksuga maksustamisel pöördmaksustamise ja see tähendas seda, et käibemaksu arvestas ja tasus kauba või teenuse ostja
• Väidetavalt oli aga kirjeldatud käibemaksu erikord vastuolus Nõukogu 6. direktiiviga
-
24
• Metsamaa kui kinnisasi üldreeglina maksuvaba, võimalus maksustamine km-ga optsiooni korras
• Kasvava metsa raieõigust ja metsamaterjali võõrandamine - käibemaksumäär 18%
• Erandina kehtib 5%-line käibemaksumäär füüsilisele isikule isiklikuks tarbeks müüdavale küttepuidule (KMS § 15 lg 2 punkt 7), kuni 1.07.07
KÄIBEMAKS
-
25
MAKSUALASED SÜÜTEOD
METSANDUSSEKTORIS
• Peamised maksualased süüteod metsandussektoris on: – maksude väärarvutus (KarS § 386),
– maksusumma kinni pidamata jätmine (KarS § 389) ja
– maksuhalduri tegevuse takistamine (KarS § 390)
• Eristatakse süütegusid, mille objektiks on käibemaks ja tulumaks
-
26
• Maksuhalduri võitlus nn käibemaksupettustega metsanduses sai tagasilöögi pärast seda, kui kaotati ära pöördmaksustamise erikord.
• Pettuse skeem: metsamaterjali ostetakse nn variisiku käest, tegeliku müüja ja tegeliku ostja vahel võib olla terve kett nn variisikuid. Ostja deklareerib käibemaksu ja saab sisendkäibemaksu maha arvata, kuid müüja tehingut ei deklareeri ja ei maksa tasumisele kuuluvat käibemaksu.
KÄIBEMAKS
-
27
• Füüsiliste isikute puhul on
tulumaksupettuste osas levinud
ametlikult madalama müügihinna
kokkuleppimine ja deklareerimine.
• Tööandjate osas makstakse ja
deklareeritakse töötajatele
ametlikult väiksem palk.
TULUMAKS
-
28
MAKSUSÜSTEEMI MÕJU
• Maksusüsteemi mõju hindamiseks
metsaomanike käitumisele
praktilisel tasandil viidi läbi 31
intervjuud metsandussektoriga
otseselt või kaudselt seotud isikuga
-
29
• Hinnangud kehtivale maksusüsteemile: – pärsib metsakasutust, kuna ei arvesta metsa
kasvatamiseks tehtavaid kulutusi;
– pärsib metsast piisavas koguses puidu (toorme) saamist puidutööstusele;
– soodustab ebaratsionaalset metsakasutust, sest suuremad tööd tuleb ajatada pikema perioodi peale ja teha väiksemaid lanke;
– soodustab metsade koondumist juriidiliste isikute kätte; erametsaomanike tegevusetust;
– soodustab metsamaterjali ebaseaduslikku müüki;
– soodustab metsanduse halba mainet
MAKSUSÜSTEEMI MÕJU
-
30
• Maksusüsteemi muutmise vajadus: – kulude mahaarvestamise võimaluse
puudumine füüsilisest isikust metsaomaniku osas
– metsamaa maamaksu määr
– omandireformi käigus tagastatud maade võõrandamisel saadud tulu tulumaksuvabastuse negatiivne mõju metsandussektorile tervikuna
– metsaseadusandluse pidev muutmine on raskendanud metsaomanike orienteerumist selles, mis on lubatud ja mis mitte ning mis on nende õigused ja kohustused
MAKSUSÜSTEEMI MÕJU
-
31
• Valdavalt oldi seisukohal, et kehtiv
maksusüsteem ei soodusta säästvat ja
heaperemehelikku metsamajandamist
(v.a juriidiliste isikute osas).
• Hinnang Eesti metsandussektori
hetkeseisule oli pigem negatiivne, kuigi
märgiti, et olukord on üldjoontes
paremaks muutunud.
MAKSUSÜSTEEMI MÕJU
-
32
• Kehtiv maksusüsteem avaldab suurimat mõju füüsilisest isikust metsaomaniku käitumisele.
• Mõju avaldub kogu metsandussektorile, võttes arvesse erametsaomanike omanduses oleva metsamaa suuruse (34,8% kogu Eesti metsamaast).
• Mõju avaldub kogu majandusele, võttes arvesse metsandussektori osatähtsuse Eesti majanduses – 6% SKP-st
MAKSUSÜSTEEMI MÕJU
-
33
• MÕJU 1: füüsilisest isikust metsaomanike arvu vähenemine
• Mõjutavad tegurid: – omandireformi käigus tagastatud maa tulumaksuvabastus
– füüsilise isiku tulu maksustamine täies ulatuses, maamaksu tasumise kohustus
• Võimalikud tagajärjed: – ohtu satub maaelu säilimine
– võimalikud negatiivsed tagajärjed looduskeskkonnale läbi metsa väärtustamise ja metsa kui rahvusliku rikkuse tunnetamise vähenemise
– väheneb metsa ja inimese seotus
– metsa tähtsuse suurenemine ainult kasumi teenimises
MÕJU FÜÜSILISEST ISIKUST
METSAOMANIKULE
-
34
• MÕJU 2 füüsilisest isikust metsaomaniku tegevusetuse soodustamine
• Mõjutavad tegurid:
– omandireformi käigus tagastatud maa tulumaksuvabastus.
– füüsilise isiku tulu maksustamine täies ulatuses, maamaksu tasumise kohustus
– Ulukite paljusus
• Võimalikud tagajärjed: – Looduskeskkonnale: väärtuslike puuliikide vähenemine
– Puidutööstusettevõtjatele: kohaliku metsamaterjali puudus, halvema kvaliteediga metsamaterjal (väheväärtuslik puit)
– Negatiivne mõju kogu metsandussektorile
MÕJU FÜÜSILISEST ISIKUST
METSAOMANIKULE
-
35
• MÕJU 3 maksualaste süütegude toimepanemise soodustamine
• Mõjutavad tegurid:
– füüsilise isiku tulu maksustamine täies ulatuses, maamaksu tasumise kohustus
• Võimalikud tagajärjed:
– Looduskeskkonnale: hoolimatus looduskeskkonna suhtes
– Puidutööstusettevõtjate: ebaaus konkurents
– Metsandussektorile tervikuna: metsandussektori negatiivne maine, ebaaus konkurents
MÕJU FÜÜSILISEST ISIKUST
METSAOMANIKULE
-
36
• MÕJU 1 maksualaste süütegude toimepanemise soodustamine
• Mõjutavad tegurid:
– FIE ettevõtlustulu maksustamine tulumaksuga ja sotsiaalmaksuga
• Võimalikud tagajärjed:
– Looduskeskkonnale: hoolimatus looduskeskkonna suhtes
– Puidutööstusettevõtetele: ebaaus konkurents,
– Metsandussektorile tervikuna: metsandussektori negatiivne maine, ebaaus konkurents
MÕJU FIE-st METSAOMANIKULE
-
37
• MÕJU 1 toorme puudus
• Mõjutavad tegurid:
– Maksusüsteem, mis soodustab füüsilise isiku tegevusetust metsas
• Võimalikud tagajärjed:
– suurenenud nõudlus toorme järele
– imporditud puidu osakaalu kasv
– halvema kvaliteediga toore
MÕJU PUIDUTÖÖSTUSETTEVÕTJATELE
-
38
• MÕJU 2 ebaausa konkurentsi soodustamine
• Mõjutavad tegurid:
– on maksusüsteem, mis soodustab maksualaste süütegude toime panemist
• Võimalikud tagajärjed: raskendab puidu päritolu väljaselgitamist,
suunab osade ettevõtjate ressursid lisaks igapäevasele majandustegevusele ka nn puiduturu puhastamisele, vältimaks ebaseadusliku puidu tootmisesse võtmist
võib soodustada uute maksualaste süütegude toimepanemist
MÕJU PUIDUTÖÖSTUSETTEVÕTJATELE
-
39
• MÕJU 1 looduskeskkonna mittesäästlik ja jätkusuutmatu kasutamine
• Mõjutavateks teguriteks on maksusüsteem, mis soodustab füüsilisest isikust metsaomaniku poolt maksualaste süütegude toimepanemist.
• Võimalikud tagajärjed: – Maksualaste süütegudega kaasnevad rikkumised ka raiete
keskkonnanormide suhtes
– maksusurve tõttu muutuvad keskkonnakaitselised argumendid metsa-majandamise juures teisejärguliseks,
– suureneb raieoht ohustatud ja haruldaste liikide elupaikadele
– pärsitakse keskkonnasõbralikku peremetsandust
MÕJU LOODUSKESKKONNALE
-
40
• MÕJU 1 Madal maine
• Mõjutavateks teguriteks – maksusüsteem, mis soodustab füüsilisest isikust
metsaomaniku tegevusetust metsas ja maksualaste süütegude toimepanemist
• Võimalikud tagajärjed:
– avalikkuse vastuseisu tõttu võib olla raskendatud maksusüsteemi muudatuste elluviimine, mis omakorda võiks aidata vähendada maksualaste süütegude toimepanemist;
– tööjõupuudus
MÕJU METSANDUSSEKTORILE
-
41
• MÕJU 2 Ebaaus konkurents
• Mõjutavateks teguriteks:
– maksusüsteem, mis soodustab füüsilisest isikust metsaomaniku tegevusetust metsas ja maksualaste süütegude toimepanemist.
• Võimalikud tagajärjed:
– peamiselt samad, mis ebaausa konkurentsi soodustamise osas puidutööstusettevõtetele, kuid kehtivad lisaks puidutööstusettevõtjatele ka füüsilisest isikust ja FIE-st metsaomaniku tasandil
MÕJU METSANDUSSEKTORILE
-
42
LÕPPTULEMUS
Eesti kehtiv maksusüsteem
mõjutab erametsaomaniku
käitumist ja kogu Eesti
metsandussektorit negatiivselt