eesti mereakadeemia toimetised nr. 6 - mtÜ...

1

EESTI MEREAKADEEMIATOIMETISED NR. 6

PROCEEDINGS OF ESTONIANMARITIME ACADEMY № 6

VÄINAMERE REGIOONIJÄTKUSUUTLIKU KALANDUSE

ARENGUKAVA 2007–2013

ISSN 1736-2075

TALLINN 2008

2

Toimetuse kolleegium:

Toimetaja: Helje HeinojaKaanekujundus: Janika Vesberg

Makett: Tiiu Ründal

© Eesti Mereakadeemia, 2008ISSN 1736-2075

3

SISUKORD

Sissejuhatus 4

Kasutada olnud riiklikud, maakondlikud ja omavalitsuslikud arengukavadning teised dokumendid 6

Kasutatud lühendid 6

1. Väinamere regiooni üldiseloomustus 7

2. Metoodika ja materjal 9

3. Väinamere kalavarud ja -saagid 11

Kalavarude jätkusäästliku kasutamise edendamise kava (E) 13

4. Väinamere piirkonna kutselise kalapüügi arengukava (A) 14

Pessimistlik stsenaarium 31

Keskmine stsenaarium 32

Optimistlik stsenaarium 33

5. Kalatöötlemise ja -kaubanduse arenguvõimaluste selgitamine (B) 34

6. Koolitusvajaduste ja äritegevuse õppe vajaduste selgitamine (C) 39

7. Kalaturism (D) 40

8. Väinamere piirkonna regionaalse arengu iseärasuste selgitamine (F) 43

9. Väinamere piirkonna kalanduse SWOT 44

Kokkuvõtteks 48

Lisad

1. Väinamere kalastik ja selle muutused

2. Kutseliste kalurite küsitluse lõppraport

3. Väikekalasadamad ja lossimiskohad

5

SISSEJUHATUS

Euroopa Liidu Ühise Kalanduspoliitika (http://www.neti.ee/cgi-bin/otsing?query=EL+%DChine+kalanduspoliitika&src=web) praegusel etapil aastateks 2007–2013 on ühekspeamiseks ülesandeks seatud rannikualade kalanduse arendamine, sest see on kohalikuregionaalse arengu seisukohast ülimalt tähtis. Seejuures arvestatakse, et tegemist on reeg-lina suhteliselt kaugete äärealadega, kus aga on olemas pikaajalised kalandusega tegele-mise traditsioonid ja kultuuriliselt ning ajalooliselt väärtuslikud elukeskkonnad, mille säi-litamine on iga liikmesriigi seisukohast eraldi ja ka ELile tervikuna väga oluline.Regionaalse arengu toetamiseks ja edendamiseks Läänemere piirkonnas (eelkõige Baltiriikides) on EL käivitanud INTERREG-programmid. Üheks neist on Lõuna-Soome ja EestiInterreg IIIA programm, millest toetatakse oskusteabe koondamist ja ühiste tippalade aren-damist ning uudsete tegevusviiside edendamist, kogemuste ja heade eeskujude propagee-rimist piirialade koostöös. Lõuna-Soome ja Eesti koostöö eesmärgiks on omalt poolt toe-tada ELi laienemist, Eesti liitumist ja sulandumist ELiga ning eriti regionaal- ja kohalikutasandi osalemist struktuurifondide programmides (http://www.interreg-finest.net/?id=1181).2006.a. käivitus Eesti-Soome ühine INTERREG IIIA projekt : „VAKKA-SOOME JAVÄINAMERE JÄTKUSUUTLIKU KALANDUSE ARENGUKAVAD”, mille täitmisekuludest Eestis 70 % rahastab EL, 10 % EV Siseministeerium ja 15 % Eesti Mereakadee-mia. Projekti peapartneriks on Turu Ülikool, juhtpartneriks Eestis on Eesti Mereakadee-mia ja Eesti poolelt osalevad projektis veel MTÜ Saarte Kogu ning MTÜ Saaremaa Kodu-kant. Projekti põhiülesandeks on töötada välja võimalikud stsenaariumid rannakalandusesäilimiseks ja rannakülade jätkusuutlikuks arenguks. Projekti täitmisel on lähtutud eeldu-sest, et rannakalandus ja rannakülad üldse on lahutamatu osa eesti rahvuslikust idenditeedist.Lisaks, Väinamere rannikualade aastasadade jooksul väljakujunenud looduslik omapäraeelkõige ranna- ja puisniitude näol on tekkinud just inimese ja looduse koostööna ja sellesäilimine ka tulevikus ei ole võimalik ilma rannaküladeta. Seda on tähtsustatud ka ELitasandil, kuna kogu Väinameri ja paljud piirnevad alad maismaal on lülitatud Natura 2000võrgustikku. Samas, nii Eestis kui ka Soomes ei ole võimalik praegu, ja ilmselt ei saa ole-ma ka tulevikus, rannakülades ära elada ainult kalapüügist, vaja on leida teisi sissetuleku-allikaid. Eriti tähtis on kalandusega seotud teiste tegevuste – väike-kalatöötlemise, kalatu-rismi, kalakasvatuse ja ka kalakaubanduse arendamine. See tähendab, et on vaja leida või-malused kala kui piirkonna peamise taastuva loodusressursi jätkusuutlik kasutamine javõimalikult kõrge väärindamine kohapeal. Just nendele aspektidele oligi suunatud käes-oleva projekti täitmisel peatähelepanu.Projekti täitjatel on meeldiv tänada Lõuna-Soome je Eesti INTERREG IIIA sekretariaate,EV Siseministeeriumi, Saare, Lääne ja Hiiu maakonna valitsusi ning Väinamerega piirne-vaid omavalitsusi abi ja konstruktiivse koostöö eest. Tõstame esile projekti juhtrühma liik-mete – Eve Külmallik EV Põllumajandusministeeriumist, Kari Ranta-aho Varsinais-Soo-me TE-keskusest, Kari Koski Uusikaupunki linnavalitsusest ja Petri Ranniko LS – asja-tundlikku osalemist projekti täitmisel. Täname projekti peapartnerit Turu Ülikooli Meren-

6

duskoolituse ja Uurimiskeskust ja eriti projekti üldjuhti hr. Reima Helmineni abivalmi jatulemusliku juhendamise eest.Käesoleva aruande koostajad: Ahto Järvik, Eesti Mereakadeemia, projekti juht Eestis; Jaak-Velori Sadul, Eesti Mereakadeemia, projektijuhi abi; Reet Kokovkin, MTÜ Saarte Koguja Elvi Viira, MTÜ Saaremaa Kodukant.

INTERREG III A osalusala

7

KASUTADA OLNUD RIIKLIKUD, MAAKONDLIKUDJA OMAVALITSUSLIKUD ARENGUKAVAD,

SEADUSAKTID NING TEISED DOKUMENDID

• Eesti kalanduse strateegia 2007–2013• Euroopa Kalandusfondi 2007–2013 rakenduskava• Kalapüügiseadus• Kalandusturu korraldamise seadus• Kalapüügieeskiri• Euroopa Nõukogu määrus kalastus- ja akvakultuuride ühise korralduse kohta• Sadamaseadus• Looduskaitseseadus• Riiklik turismi arengukava 2002–2005 ja 2007–2013• Eesti regionaalarengu strateegia 2005–2015• Eesti keskkonnastrateegia 2010• Hiiu, Lääne ja Saare maakonna arengukavad ja maakonnaplaneeringud• Noarootsi, Ridala, Martna, Lihula, Hanila, Vormsi, Pühalepa, Käina, Emmaste, Leisi, Orissaare, Pöide ja Muhu valla arengukavad• Hiiumaa, Läänemaa ja Saaremaa turismi arengukava 2013

KASUTATUD LÜHENDID

EKS – Eesti kalanduse strateegia 2007–2013EKF – Euroopa Kalandusfondi 2007–2013 rakenduskavaEL – Euroopa LiitEMA – Eesti MereakadeemiaFAO – ÜRO Toitlustus- ja PõllumajandusorganisatsioonICES – Rahvusvaheline Mereuurimise NõukoguKIK – Keskkonnainvesteeringute KeskusKPE – Kalapüügieeskiri

8

1.VÄINAMERE REGIOONI

ÜLDISELOOMUSTUS

Väinameri on Lääne-Eesti saarestikuga eraldatud riimveeline mereala Läänemeres pind-alaga ligikaudu 2 200 km2. Väinamere rannikualad kuuluvad kolme maakonna – Hiiu, Saareja Lääne maakonna koosseisu. Vahetult asuvad Väinamere ääres Pühalepa, Käina ja Em-maste vald Hiiumaal, Vormsi, Noarootsi, Oru, Ridala, Martna, Lihula ja Hanila vald Lää-nemaal ning Leisi, Orissaare, Muhu ja Pöide vald Saaremaal (joonis 1.1). Lisaks asubVäinamere ääres Haapsalu linn. Väinamerega vahetult piirnevates valdades elab (valdadekodulehtede andmetel) käesoleval ajal Hiiumaal 5 501, Saaremaal 7 516 ja Läänemaal10 910 elanikku. Kõikides valdades võib viimase kümnendi jooksul täheldada püsielanik-konna vähenemist. Haapsalu linna elanike arv oli 2006. a. 11 966 inimest. Seega kokku onVäinamerega piirnevate valdade ja linnade elanikkond ligi 36 000 – 2,6 % Eesti rahvasti-ku üldarvust. Kalanduse seisukohast tuleb aga arvestada, et kutselised rannakalurid ei piirdutihti püügiga vaid oma vallaga piirnevas meres. Näiteks Hiiumaal käib osa neist püüdmas

Joonis 1.1. Väinamere regiooni administratiivse jaotuse kaart.Punase joonega merel on tähistatud Väinamere piirid

9

üle kogu saare rannikumere. Selline pilt on omane tegelikult tööhõivele kalandussektoristervikuna. Eriti Hiiumaa ja Saaremaa puhul võib Väinamere kalandusest sõltuvate aladeelanikkond olla seega märgatavalt suurem kui eespool kirjas.Regiooni tervikuna võib sotsiaal-majanduslikust seisukohast hinnata kui ääremaad. Eran-diks on Haapsalu linn. Eriti kehtib see saartel asuvate valdade suhtes, kus keskmised sis-setulekud leibkondade kohta jäävad tunduvalt allapoole riigi keskmisest tasemest. Peami-seks majandustegevuseks enamikus Väinamere regiooni valdades on põllumajandus ja

Joonis 1.3. Rannakalurite osakaal kogu tööhõivest maakonniti (Kangur 2006)

Joonis 1.4. Kalatöötlemises hõivatute osakaal maakondade tööealisest elenikkonnast*(Kangur, 2006)

* Märkus: Praeguseks on Hiiumaal suur, üle saja töötajaga Kõrgessaare kalatööstus oma tegevuse lõ-petanud ja kalatööstuses töötab maakonnas vaid 12-15 inimest (alla 0,3 % saare tööhõivest).

10

metsandus. Töötleva tööstuse (mitte arvestades kalatöötlemist) osatähtsus on märkimis-väärne vaid mõnes vallas (eelkõige Käina, Lihula ja Ridala). Kalanduse osatähtsus oli re-gioonis suhteliselt kõrge eelmisel sajandil, kuid viimasel kümnendil on see märgatavaltvähenenud. Endiste kalurikolhooside ajal piirkonnas rajatud suured kalatöötlemisettevõt-ted on oma tegevuse praktiliselt lõpetanud (vt. lähemalt peatükis 5). Kalanduses hõivatudinimeste arv regioonis (arvestades tööhõivet kalatöötlemises kolmes maakonnas terviku-na) on viimasel kümnendil kokkuvõttes tunduvalt vähenenud (K. Kangur 2006).

11

2.METOODIKA JA MATERJAL

Projekti eesmärgid olid:A. Kutselise kalapüügi arengukava väljatöötamineB. Kalatöötlemise ja -kaubanduse arenguvõimaluste selgitamineC. Koolitusvajaduste ja äritegevuse õppe vajaduste selgitamineD. Kalaturismi praeguse olukorra ja arenguvõimaluste selgitamineE. Kalavarude jätkusuutliku kasutamise edendamiskava väljatöötamineF. Vakka-Soome ja Väinamere piirkonna regionaalse arengu iseärasuste selgitamine

Projekti sihtrühmadena olid määratletud:• Kutselised kalurid• Kalatöötlejad ja -kauplejad• Kalakasvatajad• Kohalikud omavalitsused ja maakonnad, eriti piirkondliku arengu osas• Turismiettevõtted• Looduskaitseorganisatsioonid, Eestis ka Natura 2000 võrgustiku korraldajad

Soomes ka:• Veealade omanikud (Soomes) ja haldajad

Antud projekt oli ehitatud üles n-ö altpoolt tuleva initsiatiivi võimalikult laialdasele kasu-tamisele. See tähendab, et peamine töö (algandmete kogumine, nende analüüs ja tulemus-te interpretatsioon) toimus suuresti projekti täitmiseks moodustatud töörühmades. Algseltoli Eestis nähtud ette tabelis 2.1 toodud töörühmad ja nende kokkutulekute arv. Hilisemasprojekti täitmise käigus seda korrigeeriti lähtuvalt tegelikult kujunenud vajadusest ja lõp-lik töörühmade arv ning nende koosolekute arv on antud tabelis 2.2.Lisaks osalesid projekti täitjad aastatel 2006–2007 toimunud maakondlikel kalurite aasta-koosolekutel Saaremaal, Hiiumaal ja Läänemaal (kokku 6) ja muudel kalandust puuduta-vatel maakondlikel ning maakondadevahelistel koosolekutel ja seminaridel. Kohtuti kamaakondade administratsiooni esindajatega, EV Põllumajandusministeeriumi kalapüügikorraldamise ja andmete analüüsi piirkondlike büroode töötajatega, samuti EV Keskkon-naministeeriumi kohalike keskkonnateenistuste esindajatega.Projekti käigus tutvuti kõigi kolme maakonna ja peatükis 1 loetletud Väinamere-äärsetevaldade arengukavadega ning muude asjassepuutuvate dokumentidega ja analüüsiti nen-des sisalduvat kalandust ning regionaalarengut puudutavat teavet. Samuti tutvuti ja arves-

12

tati hilisemal projekti aruande koostamisel äsjavalminud Eesti kalanduse strateegiat 2007–2013 ja Euroopa Kalandusfondi 2007–2013 rakenduskava (Põllumajandusministeerium2007).Suureks abiks olid projekti teostmisel EV Põllumajandusministeeriumi poolt viimastel

Tabel 2.1. Esialgselt kavandatud töörühmad ja nende kokkutulekute arv

Eesti

Projekti töövaldkonnad Rühmi Kogune- Kokkutulekuidmiste arv kokku

Kutselise kalapüügi arengukava 2 3 6Kalatöötlemise ja -kaubanduse arenguvõima-luste selgitamine 2 2 4Koolitusvajaduste ja äritegevuse õppe vaja-duste selgitamine 0 0 0Kalaturismi hetkeseisundi ja arenguvõimalusteselgitamine 2 2 4Kalavarude jätkusäästliku kasutamise edenda-mise kava 1 3 3Vakka-Soome ja Väinamere piirkonna regio-naalse arengu iseärasuste selgitamine 1 2 2

Kokku rühmade kokkutulekuid 19

Tabel 2.2. Tegelikult rakendunud töörühmad ja nende kokkutulekute arv

Eesti

Projekti töövaldkonnad Rühmi Kogune- Kokkutulekuidmiste arv kokku

Kutselise kalapüügi arengukava 3 3 9Kalatöötlemise ja -kaubanduse arenguvõima-luste selgitamine * – – –Koolitusvajaduste ja äritegevuse õppe vaja-duste selgitamine 0 0 0Kalaturismi hetkeseisundi ja arenguvõimalusteselgitamine 1 2 2Kalavarude jätkusuutliku kasutamise edenda-mise kava** 1 – –Vakka-Soome ja Väinamere piirkonna regio-naalse arengu iseärasuste selgitamine 1 2 2

Kokku rühmade kokkutulekuid: 13

* et kalatöötlejaid on Väinamere piirkonnas üksikud, siis projekti käigus kohtusid projekti täitjad tea-daolevate kalatöötlemisettevõtete omanikega igaühega eraldi.Joonisel 1.4 on arvesse võetud kogu Saare, Hiiu ja Lääne maakonna kalatöötlemisettevõtete tööhõivet,nendest ettevõtetest aga valdav osa ei asu Väinamerega piirnevates valdades.** – kalavarude jätkusuutliku kasutamise töörühm töötas elektroonilist sidet kasutades.

13

aastatel tellitud uuringute tulemused, eelkõige „Tööhõive Eesti kalandussektoris” (K.Kangur 2006), “Rannapüügi osakaal püügikoormuses” (Helmes AS 2006), “Kalanduseinvesteeringuvajadus” (OÜ United Partners 2006) ja “Kalandusega seotud sadamate olu-kord ja investeeringuajadus” (OÜ United Partners 2006).Kvantitatiivsete andmete kogumisel kasutati EV Põllumajandusministeeriumi kalandus-andmebaase ja Väinamere-äärsete valdade ning maakondade vastavaid andmeid ja doku-mente. Kalavarude seisundi hindamisel, kalasaakide dünaamika ja Väinamere ökoloogili-se olukorra kirjeldamisel olid aluseks Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudis tehtud uurin-gud ning nende põhjal koostati projekti käigus eraldi ülevaade (Lisa 1).Regiooni kutselisest kalapüügist ülevaate saamiseks ja kutseliste kalurite vajaduste selgi-tamiseks koostati spetsiaalne küsitlusleht ja saadeti see 2006. a. kevadel laiali 180-le ad-ressaadile (Lisa 2).Eelmainitud andmestik ja küsitluse tulemused arutati läbi toimunud töörühmade koosole-kutel ja ka muudel eespool loetletud koosolekutel ning seminaridel ja kohtumistel. Seevõimaldas paremini arvestada teiste uuringute tulemusi ja verifitseerida käesoleva projek-ti käigus kogutud andmeid, vähendades projekti täitjate subjektiivsete seisukohtade mõju.

14

3.VÄINAMERE KALAVARUD JA -SAAGID

Põhjalikum ülevaade Väinamere kalavarudest ja -saakidest on antud käesoleva aruandeLisas 1 (T. Saat 2007). Käesolevas peatükis on seda teemat käsitletud eelkõige seoses pro-jekti peaeesmärgiga – regiooni kalanduse jätkusuutliku arengukava koostamisega. Järgne-valt on toodud kokkuvõtlik ülevaade Lisast 1.Väinameri on ajalooliselt olnud üks olulisemaid kalapüügipiirkondi Eesti rannikumeres,andes eelmisel sajandil aastakümneid pidevat ja suhteliselt kindlat elatist mitmesajalekohalikule kutselisele kalurile. Ajaloost on teada, et Väinameres käisid möödunud sajandialguses püügil isegi kalurid Peipsi-äärsetest kaluriküladest.Madal ja kevadel kiiresti soojenev ning biotoopiderohke meri sobib kudemiseks ja noor-kalade arenguks paljudele liikidele, sealhulgas mõnele suurema osa aastast väljaspoolVäinamerd elavale kalaliigile (nagu räim ja tuulehaug). Väinamere kalastikku mõjutavadtegurid saab kõige üldisemalt jaotada kaheks: antropogeensed (inimmõjust põhjustatud)ja looduslikud. Antropogeensete tegurite mõju on viimastel aastakümnetel olnud kahtle-mata prevaleeriv. Ühelt poolt on selleks rannikumere ja eriti merelahtede eutrofeerumine,mis tugevnes 1970. aastatest seoses intensiivse põllumajandusega, kuid viimastel aastatelnäitab pidurdumistendentsi seoses põllumajanduse langusega.Peamine ebasoodne mõju on seotud koelmualade mudastumisega ja hapnikusisalduse lan-gusega vee põhjakihtides, mis avaldab ennekõike negatiivset mõju veekogu põhjas arene-vate loodetega liikidele – Väinameres merisiiale, meritindile, aga ka teistele liikidele.Eutrofeerumisega kaasneva vee läbipaistvuse vähenemise tõttu ei ulatu päikesekiirgussügavamatesse veekihtidesse, mistõttu väheneb põhjataimestiku leviku sügavuspiir ningka taimestikuga seotud loomade levik. Mõnele kalaliigile, näiteks kohale on vee läbipaistvu-se vähenemine aga soodne. Tugeva eutrofeerumise korral võib veekogus (eriti talvel jääall) tekkida hapnikupuudus, mis võib viia kalade massilisele suremisele. Talvine hapniku-puudus on tavaline tugevasti eutrofeerunud madalates mudastunud lahesoppides (Väikeväin, Matsalu laht, Haapsalu Tagalaht). Viimase umbes kolmekümne aasta vältel oneutrofeerumine selgelt negatiivselt mõjutanud ennekõike hapnikulembeste liikide (meri-siig, meritint) sigimist ja seeläbi ka arvukust ning kalade elutingimusi madalates lahesop-pides (eriti talvel).Alates 1990-ndate algusest on Väinamere kalastikku kõige enam mõjutanud siiski kala-püük, mis oluliselt intensiivistus ja nn. rannaküla elanikele püügiõiguse andmisega sisuli-selt väljus kontrolli alt. Kahjuks leevendati tol ajal püügipiiranguid oluliselt ka piirkonnapeamisel kudemisalal, Matsalu lahes, mille tagajärjel see laht püüti väärtuslikumatest ka-ladest mõne aastaga praktiliselt tühjaks. Eriti tuleb siin märkida ahvenavaru tohutut üle-ekspluateerimist. Töönduslike karpkalalaste varu on (vaatamata soodsatele keskkonnatin-gimustele ja röövkalade vähesusele 1990-ndatel aastatel) intensiivse püügi tagajärjel sa-muti madalseisus.Väinamere kalastik on muutunud ka seoses võõrliikide introduktsiooniga ja nende põge-nemisega kalakasvatustest. Püsiva (taastootva) ja arvuka populatsiooni on moodustanud

15

hõbekoger; üsna sageli püütakse ka siin mittekudevaid karpkala ja vikerforelli. Viimastelaastatel on Väinameres kiiresti suurenenud kalatoiduliste lindude – kormoranide arvukus.Väinamerest püüavad kormoranid mitmete uurijate arvates rohkem kalu, kui seda teevadkutselised, harrastus- ja röövpüüdjad kokku (Eschbaum & Veber 2002; Eschbaum, Veber,Vetemaa & Saat 2003). Madal Väinameri on kormoranidele kuni põhjani läbipüütav japaljude saarte kaitsestaatus soosib kormoranide pesitsemist.Tõusnud on ka hüljeste arvu-kus, kes samuti toituvad Väinameres kaladest.Kõigist loetletud põhjustest tingituna on Väinameres peamiste püügiobjektide (räim, ah-ven, merisiig, meritint, haug, koha, särg ja säinas) varud juba aastaid olnud madalseisus,kohati isegi lähedal kollapseerumisele.

Joonis 3.1. Kalapüük Väinamerest ametliku püügistatistika andmetel 1961–2006, t

Joonis 3.2. Väinamere kalasaak ilma räimeta, tonnides

16

Väinamere kalapüügi kogusaak püsis 1970. ja 1980. aastatel üpris stabiilsena (ca 6000 t),ent suurenes hüppeliselt, isegi tollase puuduliku püügistatistika andmetel, taasiseseisvu-mise perioodi kalapüügibuumi ajal (kuni üle 11 000 t 1989–1990) ning on seejärel pide-valt vähenenud; 2006. a. saak oli andmerea väikseim, vaid 225,4 t (joonis 3.1). Tõsi, mittekõik saagid ei väljendu jätkuvalt ametlikus püügistatistikas.Valdava osa Väinamere kalasaagist on eelnevalt moodustanud räim, kelle saagid on palju-del aastatel küündinud üle 4 000 tonni ja jõudnud 1980-ndate lõpus isegi kuni 10 000 ton-nini. 2006. a. oli räimesaak ametliku statistika alusel aga ainult 114.8 tonni. Ka teiste ka-lade kogusaak ületas 1960. aastatel 1200 t, samuti aastal 1979. Pärast seda on ilmne lan-gustrend saakides ja alates aastast 1999 on muude kalade kogusaak reeglina olnud kuni200 t, minimaalsena aastal 2006 vaid 110,6 t (joonis 3.2).

Kalavarude jätkusuutliku kasutamiseedendamise kava

Kahtlemata on viimastel aastatel kalastikku kõige enam mõjutanud kalapüük, mis 1990-ndate alguses oluliselt intensiivistus ja nn. rannaküla elanikele püügiõiguse andmisegasisuliselt väljus kontrolli alt. Ennekõike tuleb siin märkida ahvenavaru tohutut üleeksplua-teerimist. Ka töönduslike karpkalalaste varu on intensiivse püügi tagajärjel madalseisus.Lisaks kalapüügi ülemäärasele intensiivsusele on Väinameres olnud ja on jätkuvalt prob-leemiks kasutatavate püüniste (eriti lõkspüüniste – mõrdade) vähene selektiivsus ja kakalapüügi selektiivsus tervikuna. Kalapüügieeskirjaga on küll kehtestatud terve rida teh-nilisi meetmeid – lubatavad silmasuurused, kalapüügi keeluajad ja -kohad Väinameres,nende meetmete efektiivsus jätab aga soovida. Näiteks räime-, ahvena- ja tuulehaugipüü-gil mõrdadega satuvad saaki ka paljude teiste liikide noorjärgud: haug, säinas, merisiig, kalest Väinamere põhjaosas. Viimastel aastatel on mujal EL-is tehtud uuringuid mõrdadesselektiivsustarindite kasutamise võimaluste ja efektiivsuse selgitamiseks. Neid uuringuidtuleks teha ka Väinameres.Väinamere kalastik on muutunud ka seoses võõrliikide introduktsiooniga. Püsiva (taastoot-va) ja arvuka populatsiooni on moodustanud hõbekoger. Üsna sageli püütakse ka tõenäo-liselt kalakasvandustest pärit karpkala ja vikerforelli, ent nende looduslik sigimine Väina-meres pole tõestatud.Viimastel aastatel on Väinameres kiiresti suurenenud kalatoiduliste lindude – kormorani-de arvukus. Väinamerest püüavad kormoranid kahtlemata rohkem kalu, kui seda teevadkutselised, harrastus- ja röövpüüdjad kokku (Eschbaum & Veber 2002; Eschbaum, Veber,Vetemaa & Saat 2003).Võrreldes kümmekonna aasta taguse kalapüügibuumiga on püügimahud ja püügi inten-siivsus Väinameres küll oluliselt vähenenud, kuid võib arvata, et paljude liikide puhul poleüldine suremus vähenenud (võib olla on see koguni suurenenud), seda pidevalt suurenevakormoranide arvukuse tõttu. Madal Väinameri on kormoranidele kuni põhjani läbipüütavja paljude saarte kaitsestaatus soosib kormoranide pesitsemist. Seetõttu on üheks olulisekslahendamist vajavaks probleemiks, mis tagaks kalavarude suurenemise, kormoranide oh-jamiskava viivitamatu rakendamine. Isegi sel juhul võtab aastaid, enne kui kormoranidearvukus vähenema hakkab.Viimased kaks aastakümmet on oluliselt mõjutanud Väinamere kalakooslusi ja nende täieliktaastumine varasema perioodi seisundisse ei ole usutav. Siiski võib praeguse püügi inten-

17

siivsuse ja kormoranide arvukuse vähendamise (vähenemise) ning püügi selektiivsuse tõst-mise korral loota töönduslikku huvi pakkuvate kalaliikide arvukuse suurenemist.Oluline on teha Väinameres kalakoelmute uuring (inventuur) ja selgitada välja nende prae-gune seisund ning selle parendamise vajadused/võimalused, seda eriti Matasalu lahes jaVäinamerre suubuvate vooluveekogude suudmealadel.Kutselised kalurid peavad vajalikuks ka noorkalade Väinamerre asustamise taasalustamist,seda eelkõge haugi ja merisiia osas. Eestis on küll võetud vastu Kalakasvatusliku taastoot-mise programm, kuid selle ellurakendamine Väinamere osas on kalurite arvates olnudpuudulik. Olukorda tuleks parandada, kusjuures riikliku finantseerimisega (KIK-ist).See aga ei tähenda, et oleks tööndusliku rannakalanduse taastumine endisel kujul võima-lik.Tundub üliolulisena efektiivse täiend- ja ümberõppe võimaldamine piirkonna kaluritele,ühe valdkonnana tuleks kõne alla huviliste (sh. ka kalurite pereliikmete) suunamine tegut-sema väike-kalatöötlemise ja (kala)turismi valdkonda. Aastaringset äraealmist ei võimal-da kalapüük Väinameres pea kellelegi, igal juhul tuleb püügist huvitatutel leida kõrvalte-gevus (sissetulekuallikas) ja riik peab seda soosima. Nii ei hääbu kalapüügitraditsioonidja igipõline elulaad selles piirkonnas täielikult.Seetõttu tundub ainuvõimaliku lahendusena kala kui ressursi väärtuse suurendamine väi-ke-kalatöötlemise, harrastuspüügi ja kalaturismi kaudu. Väinamere piirkonna ilus loodusannab viimaseks head võimalused, kuigi miinuseks on harrastuskalurite hinnatumate püü-giobjektide – haugi ja lõhilaste madal arvukus käesoleval ajal. Kui lõhilaste puhul on seeparatamatult madal piirkonna looduslike tingimuste tõttu, siis haugi on Väinameres aja-looliselt olnud tunduvalt rohkem.

18

4.VÄINAMERE PIIRKONNA KUTSELISE KALAPÜÜGI

ARENGUKAVA (A)Kutseline kalapüük Väinamere piirkonnas:

hetkeseis, vajadused ja tulevikuperspektiivid

Käesoleva projekti tiitellehel nimetatud täitjad ja ka kõik projekti täitmisele kaasatud isi-kud ning asutused on veendunud alljärgnevas:Kutseline kalapüük on olnud Väinamere rannakülade elanikele üheks peategevuseks aas-tasadu. See on muutunud faktiliselt rannaelanike elulaadiks ja tänu sellele on kutselinekalapüük ka praeguste, enam kui piiratud kalasaakide juures säilinud ning väga tõenäoli-selt ei kao see ka tulevikus. Kuna kutselise kalapüügi säilimine on otseseks eelduseks karannakülade säilimisele, siis on siin kindlasti tegemist Eestile riiklikult tähtsa probleemi-ga, millele adekvaatse lahenduse leidmine on äärmiselt vajalik.Selle seisukoha veenvaks kinnituseks on kutseliste kalurite küsitluse tulemused (Lisa 2).Küsitluslehti (vt. Lisa 2) saadeti kokku välja 180. Küsimused olid osaliselt sarnased töös“Rannapüügi osakaal püügikoormuses” (Helmes AS 2006) kasutatutega, kuid valdavaltolid siiski erinevad, kuna olid koostatud spetsiaalselt käesoleva projekti eesmärke silmaspidades (Lisa 2). Küsitlusega olid haaratud kõik Väinamere-äärsed vallad Saaremaal, Hiiu-maal ja Läänemaal.Küsitluslehele vastasid Saaremaalt 30 (42 %), Hiiumaalt 22 (48 %) ja Läänemaalt 24 (36%) kutselist kalurit. Valdavalt olid kutselised kalurid füüsilisest isikust ettevõtjad (FIE-d):Saaremaal 77 %, Hiiumaal 86 % ja Läänemaal 79 %. Osa neist olid siiski ühinenud kalu-rite ühistutesse (Hiiumaal 9 %). Osaühingutes oli vastavalt 3 %, 9 % ja 13 % kutselistestkaluritest. Seega tegutseb valdav osa kutselistest kaluritest eraldatuna, mis kindlasti vä-hendab nende investeerimispotentsiaali. Väinameres kalastavate kutseliste kalurite kogu-arv ei ole täpselt määratletav, sest paljud neist, kes Väinamere-äärsetes valdades elavad, eipüüa ainult Väinameres ja vastupidi. Siiski hinnanguliselt on Väinamere piirkonnas prae-gu tegutsevaid kutselisi kalureid kokku üle 370: Saaremaal üle 80, Hiiumaal üle 220 jaLäänemaal üle 70.Kuigi Väinamere rannakalurid ei ole kõik erialase ettevalmistusega, pole olukord kokku-võttes halb. Kui AS-i Helmes uuringus (Helmes 2006) oli ainult 44 % kõigist Eesti ranna-kaluritest läbinud mingi kalandus- või merendusalase koolituse ja 31 % ei omanud mingiterialast haridust, siis käesolevas uuringus selgus, et Väinamere piirkonna rannakalurite puhuloli viimaste osatähtsus märgatavalt väiksem – 21 % (Lisa 2). Vastanud kutselistest kaluri-test olid läbinud küsitluse ajaks atesteerimise (rannakalur II tasandil) viimase 2 aasta jook-sul: Hiiumaal 100 %, Saaremaal 83 % ja Läänemaal samuti 83 %. Praegu peaks see olematõenäoliselt 100 % kõikides maakondades, sest alates 1. jaanuarist 2008 on see eeldusekspüügiõiguse saamisele. Kuna atesteerimiskomisjoni kontrollis atesteerimisel ka teadmisi– sellele eelnesid lühiajalised konsultatsioonid koos õppematerjalide edastamisega soovi-jatele –, siis võib praegu hinnata regiooni kutseliste kalurite erialaseid teadmisi rahulda-

19

vaks. Selle tunnistuseks on, et erialast täienduskoolitust pidasid vajalikuks vaid vähesedküsitlusele vastanuist – üle 70 % kõigis kolmes maakonnas seda ei soovinud. Rannakalu-rite üldine haridustase oli laiadiapasooniline – algharidusest kuni kõrghariduseni, kuiderialane (kalapüügialane) haridus piirdus valdavalt kursustega.Umbes pool küsitletutest olid rannakalapüügiga tegelenud üle 20 aasta: Saaremaal 47 %,Hiiumaal 45 % ja Läänemaal 54 %. Päriselt ei puudunud aga ka uustulnukad, kes kalapüü-giga tegelenud vaid mõned aastad. Nii oli Saaremaal 10 % küsitletuist kaluristaaži alla 5aasta ja Läänemaal oli see näit 4 %. Ühtegi uut kutselist kalurit ei olnud vastanute hulgasaga Hiiumaal. Ühtlasi tähendab see, et ligi pooled kutselised kalurid on tegelenud ranna-püügiga veel enne EV taasiseseisvumist, s.t. endistes kalurikolhoosides. Nende eeliseksoli peale kogemuste ka see, et kuni viimase ajani oli neil veel kasutada kolhooside lagune-misel saadud püünismaterjalid ja paadid, s.t. neil ei ole seni olnud vajadust märkimisväär-sete investeeringute järele. Praeguseks on need püünismaterjalide varud praktiliselt lõppe-mas ja ka paadid vajaksid juba uuendamist, vähemalt renoveerimist. Seega tuleb püügijätkamiseks ka vanematel kaluritel hakata tegema investeeringuid, mis võib kaasa tuua agaselle, et mitmed neist võivad lõpetada (aktiivse) rannapüügiga tegelemise. Ühtlasi aga seabsee vanemad ja nooremad kalurid võrdsesse olukord, millega võib kaasneda püütud kalaesmakokkuostuhinna tõus, sest seni oli vanematel kaluritel võimalused realiseerida saakiteatud määral madalamate hindadega (väheste kulude tõttu investeeringutele).Samas selgub ülaltoodust põhimõtteliselt sama järeldus, milleni jõuti ka Eesti Maaülikoo-li tööhõiveuuringus Eesti kalandussektoris (K. Kangur 2006), s.t. kalurkond on ka Väina-mere piirkonnas vananemas, kuid siin (eriti Saaremaal) on tulnud siiski ka uusi rannakalu-reid juurde.Pidades silmas võimalikke toetusi EKFist ja muudest ELi fondidest, on kutseliste kaluriteootused seotud eelkõige kalasadamate ja -lossimiskohtade, aga ka püügilaevastiku (paati-de) moderniseerimisega. Rahuldavaks või üle selle olevaks pidasid kalasadamate ja kalalossimise kohtade tehnilist taset Saaremaal 33 %, Hiiumaal 32 % ja Läänemaal 34 % kalu-reid (Lisa 2). Enamik Väinamere kalasadamaist ja -lossimiskohtadest ei ole registreeritud(joonis 4.2, Lisa 3) ja seetõttu ei ole olnud võimalik saada nende renoveerimiseks seni katoetusi ELi struktuurifondidest ning ka pangalaene (Lisa 2). Lisaks on Saaremaal ja Hiiu-maal valdav enamik kalasadamatest ja -lossimiskohtadest erastatud, peamiselt mitte kalu-rite endi poolt (Lisa 3). Tingituna rahaliste vahendite vähesusest on sadamate ja lossimiskoh-tade tehniline tase madal ning enamikus neist puuduvad igasugused kala esmakäitlemi-se ja saakide säilitamise võimalused. Samuti puuduvad ka elementaarsed olmetingimused(Lisa 3).Kalurite küsitluse järgi on praegu nende poolt enimkasutatavad sadamad (joonis 4.1):Saaremaa: Orissaare – 23 %, Võrkaia – 10 %, Papisaare*, Koguva, Veere*, Lalli, Muhu– 7 % ja Varese, Kuivastu, Murika, Kallaste, Küdema*, Triigi , Ranna , Jaagurahu*, Mujaste– 3 % vastanuist. 3 % vastanuist ei oma aga mingit sadamakohta.Hiiumaa: Sarve – 18 %, Tärkma – 18 %, Orjaku – 14 %, Suursadama – 14 %, Puulaid* –9 %, Värsso, Kärdla, Kõrgessaare – 9 %. Kalureid, kes käivad püüdmas ümber Hiiumaa,oli 9 % ja mittevastanuid 14 %.Läänemaa: Virtsu – 29 %, Topu – 29 %, Puise ja Haapsalu – 8 % ning Hara (Riguldi),Pusku, Rumpo, Nõva* ja Saastna – 4 %. Mittevastanuid oli 4 %.Kalasadamad ja -lossimiskohad iseenesest ei oma suurt tähtsust regiooni tööhõives, kuid

* sadamad, kust tõenäoselt toimub püük valdavalt väljaspool Väinamerd

20

Joonis 4.1. Enimkasutatavad kalasadamad ja kalasaakide lossimiskohad Väinamere regioonis

Joonis 4.2. Kalasadamate ja -lossimiskohtade registreerituse tase EestisAllikas: Eesti Maaülikool, Põllumajandus- ja keskkonnainstituut, uuring

”Tööhõive Eesti kalandussektoris” 2006

21

on väga olulisteks logistilisteks sõlmpunktideks piirkonna kalandusele, nende puudulik-kus või ebaefektiisus põhjustavad kogu kalandussektorile olulisi negatiivseid tagajärgi (OÜUnited Partners 2006). Suurem osa piirkonna kalasadamatest ja -lossimiskohtadest onehitatud 1960–1970-ndatel aastatel ja peale kai on seal tihti vaid kuurid püüniste hoidmi-seks. Sageli puuduvad neis igasugused seadmed (OÜ United Partners 2006; Lisa 3). OÜUnited Partners (2006) on oma uuringus jõudnud järedusele, et kalasadamad ja -lossimis-kohad vajavad riiklikku toetust moderniseerimiseks. Kusjuures perspektiivseks kohtadekstuleks lugeda eelkõige need, kus on juba (või on selleks eeldused) peale rannakalurite tee-nindamise ka muid tegevusalasid – kalatöötlemine, kala- ja mereturism. Märkigem, et EVsadamaseaduse § 11 p. 3 järgi ei tohi registreerimata sadam osutada mingeid sadamatee-nuseid.Ka Väinamere kutseliste rannakalurite püügialused (paadid) on veel valdavalt endise NSVLiidu aegsed. Need ei ole mitte ainult tugevasti amortiseerunud, vaid ka aegunud jõualli-katega – eriti statsionaarsete mootoritega paatide osas. Kutseliste kalurite töörühmades jaka vestlustes kalurite aastakoosolekutel oli püügilaevastiku moderniseerimine/uuendami-ne üks enim tõstatatud probleeme. Lisaks ei oma (v.a. üksikud) kaluripaadid kaasaegsetkalaotsimisaparatuuri (kajaloode ja/või paadi-hüdrolokaatoreid), ka navigatsioonivarustust(positsionseerimissüsteemi GPS eelkõige) ei ole paljud suutnud muretseda. See ei ole ainultmereohutuse, vaid ka kalapüügi efektiivsuse ning selektiivsuse tõstmise probleem.Teiseks teravaks probleemiks rannakalurite arvates on kalavarude seisund Väinameres.Kalasaagid Väinameres on pidevalt langenud alates 1990-ndate keskpaigast ja 2006. a. olidregistreeritud saagid kõigi aegade väiksemad – 225,4 tonni (ptk 3, joonis 3.1). Kaluritearvates on kalavarude madalseisu põhjuseks nii ülepüük 1990-ndatel aastatel kui ka kesk-konnatingimuste halvenemine. TÜ Eesti Mereinstituudi teadlaste seisukoht on ligiläheda-selt sarnane (ptk. 3, Lisa 1). Keskkonnatingimuste halvenemise hulka tuleb lugeda ka kor-moranide tulek Väinamerre paarkümmend aastat tagasi ja seejärel toimunud nende arvu-kuse järsk kasv. Kormoranide ja hüljeste osa kalasaakide vähenemises hindas väga oluli-seks (teravaks) Saaremaal 83 %, Hiiumaal 86 % ja Läänemaal 71 % küstletutest (Lisa 2).Kormoranide mõju Väinamere kalastikule uurinud R. Eschbaumi arvutuste järgi sõid kor-moranid 2002. a. Väinameres 1 422 tonni kala, mis on tunduvalt rohkem kui selle aastakalurite saak – 815 tonni (Eschbaum 2004). Hüljeste puhul peetakse olulisemaks just nen-de tekitatud kalapüüniste kahjustusi, mitte niivõrd nende poolt toiduks kasutatud kaladehulka. Kohati, eriti Hiiumaal, ei ole kalurite arvates enam mõtet asetada püügile mõrdu,sest hülged lõhuvad need kohe ära. Hülgekindlatest materjalidest püüniste valmistamineon aga kutselisele kalurile võimatu raha vähesuse tõttu.Kolmas probleemide kogum, mis kaluritele muret teeb, on kalapüügi korraldamine. Prae-gust, täielikult tsentraliseeritud kalapüügi korraldamist pidas õigeks ainult väike osa kalu-ritest: Saaremaal 22 %, Hiiumaal 19 % ja Läänemaal 12 %. Ligi pooled küsitletud kaluri-test on kõigis kolmes maakonnas seisukohal, et rannapüüki peaks korraldatama maakond-likul tasandil. Läänemaa kalurid peavad õigemaks, kui rannapüüki korraldaks kohalik ka-lurite ühendus. Igal juhul peetakse aga kõige halvemaks viimastel aastatel toimunud suhte-liselt sagedasi muutusi ning sellega kaasnenud segadust kalapüügi korraldamises ja regu-leerimises (Lisa 2).Kutseliste kalurite küsitlusel selgunud probleemid ja nende võimalikud lahendused olidpõhjaliku arutelu objektideks käesoleva projekti kutseliste kalurite töörühmades kõigiskolmes maakonnas. Samuti käsitleti neid maakondade kalurite aastakoosolekutel. Kokku-võtteks valmis neid probleeme ja võimalikke lahendusvariante kajastav tabel 4.1, mis võetivastu kolme maakonna töörühmade ühisistungil (lõppistungil) 7. novembril 2007. a.

22

Tabel 4.1. Peamised probleemid kutselisel kalapüügil Väinameresja nende võimalikud lahendused ning oodatav tulem

Probleem Probleemi Indikaator Lahendused Oodatav tulemusolulisus (arv, kirjeldus jne.)

1 Väikekalasada-mate ja -lossi-miskohtade halbtehniline olu-kord

Väga olulineSaaremaal,Hiiumaal jaLäänemaal

Kalasadamate ja-lossimiskohtade arv:Saaremaa: 6–8 (maa-kond + 4) Hiiumaa: 5(+ 1) Läänemaa: 7–8(+ 4)

Vaja luua MTÜ-d tähtsa-mate (kala-) sadamatehaldamiseks (munitsipaal-omandis sadamad) või pi-kaajaliseks rentimiseksvaldade osavõtul loodudMTÜ-dele ja taotleda toe-tust EKF-ist sadamaterajatiste/ehitiste renoveeri-miseks, süvendamiseks(kus vaja) ning kala esma-töötlemiseks ja säilitami-seks, sh. külmutus/jahu-tuskonteinerite muretsemi-seks ja ka ujuvkaide pai-galdamiseks

Väikekalasadamad ja -lossi-miskohad on moderniseeri-tud ja meresõidu seisuko-hast ohutud. Osades neist,2–3 igas maakonnas, onrajatud kala väiketöötlemis-ruum(id), mida kutselisedkalurid saavad vajaduselrentida. Ülejäänud olulise-mad väikesadamad ja lossi-miskohad on varustatudjäämasinatega ja/või külma-konteineritega saagi jahuta-tult säilitamiseks. Kalasaaksaab kohapeal rohkem vää-rindatud ja kalurite sõltu-vus esmakokkuostjast vähe-neb, sissetulek kalapüügistsuureneb

2 Ujuvvahendidon vanad ja va-javad väljavahe-tamist või reno-veerimist. Kateise paadi soe-tamine on palju-del kaluritel (kespüüavad mõrda-dega) aktuaal-ne. Kalurkonnainvesteerimis-võime on selleksliiga väike (sisu-liselt olematu)

Üks paat on ca 50 %kaluritest e. umbes 200kaluril, 2 või rohkempaati on ca 170-l kalu-ril. Paatidest ligikaudu70% on juba vähemalt2/3 ulatuses amortisee-runud. Väljavahetamistvõi moderniseerimistvajab ligikaudu 400paati. Arvestades, etaktiivsete rannakaluritearv lähiaastatel siiskiväheneb, oleks see arvca 300

Kutseliste kalapüügiga ak-tiivselt tegelevatele kaluri-tele tuleks ette näha toetu-se saamise võimalused(EKF-ist see võimalik pole)teise, (abi)ujuvvahendisoetamiseks, kel seda veelpole ja kes tegeleb mõrra-püügiga. Samuti toetadaamortiseerunud ujuvva-hendite renoveerimist(EKF-ist). Toetuse oma-osalus kaluril 5–10% (kaa-sata EKF-i kõrval teisifonde). Seejuures ei tohiaga suureneda rakendatavpüügivõimsus Väinameres

Mõrrapüügiga tegelevatekalurite arv tõuseb (kuigi eisaavuta 10–15 aasta tagusttaset), taastub potentsiaalräimepüügiks. Vähenebmerereostuse risk: uuedpaadid on merekindlamadja mootorid ei reosta merd.Paraneb mereohutus ja paa-te saab kasutada ka turis-minduses. Kokkuvõtteslaienevad rannakaluriteteenimisvõimalused ja vä-heneb tööõnnetuste risk,mis omakoda tõstab ranna-kaluri töö atraktiivsust. Vä-heneb Väinamere reostus-oht

Oluline kõigismaakondades.

3 Kala kui kiirestirikneva toidu-aine realiseeri-mine, kala säili-tamise võima-luste ja töötlevatööstuse puudu-mine kohtadel

Väga olulineprobleem kõigiskolmes maakon-nas

Kala lossitakse Väina-mere piirkonnas kokku20–22 kohas. Praegupole neist üheski kaas-ajale vastavaid kalasäilitamise tingimusi,rääkimata väiketöötle-misest. Erandiks onSuursadam (Hiiumaal),

Vajadus luua kõigis oluli-semates sadamates -lossi-miskohtades kala esmasedsäilitamisvõimalused –külmakonteinerid ja/võijäämasinad. Valikuliselt,1–3-s sadamas (vt. stse-naariume) igas maakon-nas, näha ette võimaluste

Tõusevad Väinamerest püü-tud kala inimtoiduks kõlbu-lik osak ja selle kvaliteet.Minimeerub püütud kalariknemise oht. Väinamerekalapüük jälgib tunduvaltparemini FAO kohusetead-liku kalanduse koodeksit.Väheneb keskkonnareostus

23

kus asub kalatöötle-misettevõte, kuid puu-dub siiski kala esma-töötlemise võimalus

loomine kalasaakide väi-ketöötlemiseks (suitsuta-mine, marineerimine, ku-linaariatooted). Luua või-malused värskelt ja jahu-tatult kala realiseerimisekskohapeal. Sadamate halda-miseks luua MTÜ-d val-dade osalusega. Toetusedon võimalikud EKF-ist,samuti Leader-projektideraames

kalasadamates ja -lossimis-kohtades e. jälgitakse roh-kem Natura 2000 alademajandamisprintsiipe.Kalasaak saab kohapealrohkem väärindatud jakalurite sõltuvus esmakok-kuostjast väheneb, sissetu-lek kalapüügist suureneb.Rannapüük muutub jätku-suutlikumaks

4 Puudulik logisti-ka püütud kalarealiseerimisel,puudulik kom-munikatsioon

Püütud värske kala eijõua tarbijani otse janõutava kvaliteediga.Kalasaagi riknemiseoht. Kalasaagi väärtusevähenemine

Parandada juurdepääse sa-damatele ja lossimiskohta-dele (sh. teede asfalteeri-mine). Interneti viiminesadamatesse. Kalurite ar-tellide (ühistute) loominekalasaagi turustamiseksilma vahendajateta. Kala-turgude loomine piirkon-nas

Kalasaak saab rohkem vää-rindatud ja kalurite sõltuvusesmakokkuostjast väheneb,sissetulek kalapüügist suu-reneb. Paraneb kala pakku-mine kohalikele elanikelepiirkonna valdades

Probleemoluline igasmaakonnas


5 Kalurkonnalpuudub võima-lus kalatöötle-miseks väikesteskogustes (puu-dub väikekala-töötlemine)

Oluline kõigismaakondades,eriti saartel

Valdav osa kalasaagistpotentsiaalselt saada-vast tulust läheb kaluri-perest (ka rannaküla-dest) välja, s.t kasumläheb kokkuostjale.Hinnavahe kalurilemakstava hinna ja turuvõi kaupluse realiseeri-mishinna vahel onpraegu sageli kuni 5–7korda

Olukorda leevendaks p. 3pakutud MTÜ-de loomineväikesadamates ja viimas-tes tingimuste loominekala väiketöötlemiseks.See hõlmaks ka saagi säi-litamist värskena/jahutatu-na pikemat aega. Seejuu-res peavad olema täidetudhügieeni jt. kvaliteedinõu-ded. Lahendada kala väi-ketöötlemise ja väikesteskogustes kohapeal turusta-mise õiguslikud problee-mid

Kõigil Väinameres kalasta-vatel kutselistel kaluriteltekib võimalus oma püütudkalast valmistoodangu te-gemiseks ning valmistatudtoodete müügiks, sh. Ran-dades. Kalasaak saab koha-peal rohkem väärindatud jakalurite sõltuvus esmakok-kuostjast väheneb, sissetu-lek kalapüügist suureneb.Paraneb tööhõive probleemrannakülades tervikuna jasuureneb rannakülade säi-limise tõenäosus. See onpositiivne ka Väinamererannikualade Natura 2000objektide säilimise seisuko-hast. Paraneb kala pakku-mine kohalike valdade ela-nikele

6 Kalapüügi kor-raldamine (re-guleerimine)puudulik, naguka KKM–PM

Kalapüügist saadavsissetuleku osak onalla 10%: Saaremaal53%, Hiiumaal 56% jaLäänemaal 59% kutse-

Eelnevate punktide 1–5evitamine, mis aitab palju-del kaluritel tegeleda roh-kem kalapüügiga ja kaa-sata osaliselt kalandussek-

Väinamere kalapüük jälgibparemini FAO kohusetead-liku kalanduse koodeksit.Kalapüük muutub jätku-suutlikumaks ja ka praegus-

Oluline kõigismaakondades,s.t iga Väina-mereäärse 15omavalitsusepiires

24

kalandusalanekoostöö. Kala-püügi reguleeri-misel ja korral-damisel ei olearvestatud ran-nakalurkonna japiirkonna huvening vajadusi,puudub ranna-kalurite konsul-teerimissüsteem.Puudub asja-tundlik süsteemrannikualadeintegreeritudmajandamiseks

listest kaluritest. EVasjassepuutuvates aren-gukavades ei ole senikajastatud rannakalan-duse ja rannikualadeintegreeritud arenguvajadusi. Kalurid onsunnitud otsima teisitöövõimalusi tihti ko-dust kaugel, mis oma-korda vähendab nendekalapüügialast aktiiv-sust. Tulemuseks onoht, et traditsioonilinerannakalandus kui aja-loolis-kultuurilise väär-tusega elulaad ei säili

torisse tööle ka pereliik-meid (väiketöötlemisse).Rööbiti peaksid leidmaaset rannikualade integ-reeritud majandamise(kalandus, põllumajandus,metsandus, turism jt.) pro-jektid Väinamere piirkon-nas, kasutades EKF-i,Leaderi jt. programmiderahastamisvõimalusi

te madalseisus olevatekalavarude juures võivadkalasaagid teatud määraltõusta. Väinamere ranniku-alade areng vastab pareminiNatura 2000 eesmärkidele.Paraneb tööhõive ja sisse-tulekute vähesuse probleemrannakülades tervikunaleeveneb. Suureneb ranna-külade säilimise tõenäosus,mis on positiivne ka Väina-mere rannikualade Natura2000 objektide säilimiseseisukohast


7 Kohalike maa-ja omavalitsusteroll kalapüügikorraldamiselpuudub täieli-kult

Oluline kõigismaakondades,sest omavalitsu-si ei ole kaasa-tud kalandusekorraldamissening kalapüügireguleerimisse

Rannakalandust juhi-takse tsentraliseeritult,Põllumajandus-minis-teeriumi esindajadmaakondades on pea-miselt lubade väljasta-jad ja andmete kogu-jad, kuid neil puudubkompententsus ranna-püügiga seotud prob-leemide lahendamisel

Maakonnas tuleb luua ka-landuse spetsialisti (kalan-duskonsulendi) ametikoht(maavalitsuses, omavalit-suste liidus, või kalandus-piirkonna administraatori-na) ja temale delegeeridarannapüügi (ka väikekala-töötlemise ja kalasadamatehaldamise) korraldaminening nõustamine, sh. kaEKF-ile taotluste esitami-se ja saadud toetuste ellu-viimise nõustamine. Oma-valitsused peaksid tähtsus-tama rannikualade integ-reeritud arengut, kui ainsattagatist rannakülade säili-misele. Nendele projekti-dele tuleb otsida finatsee-rimisallikaid (Leader?)

Tõuseb omavalitsuste osa-tähtsus kalanduse korralda-mises Väinameres. Kala-püügi (kalanduse tervikuna)korraldamine muutub de-tsentraliseeritumaks ja de-mokraatlikumaks. Väina-mere kalapüük jälgib tun-duvalt paremini FAO kohu-seteadliku kalanduse koo-deksis sätestatud printsiipe.Paraneb kalapüügi korral-damine ja suureneb Väina-mere regiooni kalandusejätkusuutlikkus. Luuaksealus Väinamere rannaküla-de integreeritud arenguprojektide käivitumiseks

8 Haigrud, hül-ged ja kormora-nid. Nende ar-vukus on ületa-nud Väinameretaluvuse piiri,see tekitab olu-list kahju kala-varudele. Kalu-ritele ei ole tas-kukohane uute

Kormoranid jahülged vägaolulised kõigismaakondades,haigrud – Hiiu-maal ja Lääne-maal

Kohati on hülgekahjus-tused põhjustanud ran-napüügi lõppemise,kuna püünised on pide-valt lõhutud. Kormora-nid mõjutavad Väina-mere kalavaru tundu-valt rohkem kui kalurid– hinnanguliselt söö-vad kormoranid Väina-meres aastas käesole-

Hülgekahjustuste kompen-satsioonimehhanismidetäpsustamine ja lihtsusta-mine. Saamata jäänudtulude kompenseerimine.Hülgekindlate püüniste(mõrdade) juurutamineEKF-i toetuste abil. Reaal-selt toimiva kormoranideohjamise riikliku program-mi koostamine ja evitami-

Kalavarud ja (teatud ajanih-kega) -saagid Väinameressuurenevad. Väheneb mõr-dade kahjustamine (püügi-kõlbmatuks muutumine) javõrku sattunud kala rikku-mine hüljeste poolt. Räimekudemise taasintensiivistu-misel Väinameres suurene-nevad uuesti nii mõrrapüükkui räimesaagid. Püük hak-

25


hülgekindlatepüüniste soeta-mine

val ajal üle 1 500 tonnikala (Eschbaum 2004)

ne. Hülgete hirmutamiseksnende sihtotstarbelise küt-timise lubamine erilubadealusel

kab ühtlasemalt levima ületerve Väinamere. Paranebkalavarude seisund ja tõu-sevad kalasaagid Väina-merest – hinnanguliselt300–500 tonni võrra aastas(kormoranide „saagi” ar-velt). Suureneb rannaküla-de säilimise tõenäosus, mison positiivne ka VäinamereNatura 2000 loodushoiualaeesmärkide tagamise seisu-kohast. Väheneb kormora-nide mõju laidudele ja loo-duslikule mitmekesisusele.Väinamere kalapüük jälgibparemini FAO kohusetead-liku kalanduse koodeksissätestatud printsiipe

Kalavarude ma-dalseis ja kasvu-perspektiivipuudumine.Väinameres po-le räim viimase9 aasta jooksulkudemas käi-nud. Usaldus-väärse kalapüü-gistatistika puu-dumine 1990-ndatel aastatel,osaliselt kapraegu

Oluline koguVäinameres japea kõikide ka-laliikide suhtes,v.a. seni veeluustulnuk –hõbekoger

Tegelike kalasaakidesuurus Väinameres onviimastel aastatel ol-nud väiksem kui 15%paljuaastasest keskmi-sest, räime osas veelgiväiksem

Parendada järelevalvetkutselise ja harrastuslikukalapüügi üle. Ilmselt onvaja teostada põhjalikkeuuringuid – EKF finant-seerib uurimisprojekti:Väinamere rannikualadeökoloogiline inventuur, shkalakoelmute seisundihindamine. Suurendadavarude rikastamiseks taas-tootmist liikide osas, kellepuhul on see perspektiivne(haug, merisiig, koha); vä-hendada kalade looduslik-ku suremust (kormoran,hüljes). Korraldada kah-justatud kalakoelmutetaastamist, kus see onefektiivne, nt. Väinamerresuubuvates vooluveekogu-des ja ka rannikumere väi-kelahtedes. Hakata raken-dama kalurkonna püügi-piirkonna printsiipi kala-püügi kontrollimisel(„naabrivalve”).

Juurutatakse efektiivsem japõhjendatud püügikorraldu-se ja -reguleerimise süsteem(koos p. 8 mainitud lahen-dustega). Koostatakse jaevitatakse Väinamereskalade reproduktsioonitin-gimuste parandamiseprogramm. Suurenevadkalavarud ja kalasaagidVäinamerest. Väinamerekalapüük jälgib pareminiFAO kohuseteadliku kalan-duse koodeksis sätestatudprintsiipe. Väinamere Na-tura 2000 loodushoiualamajandamise kava adek-vaatsus ja selle elluviimisevõimalused suurenevad

9

10 Mõrrapüügi ma-dal selektiivsus

Mõrrad on valmistatudeelkõige ahvena ja räi-me püügiks, mistõttu

Käivitada mõrdade selek-tiivsuse tõstmiseks uuri-misprojekt, nt. selektiiv-

Alamõõdulise kala (haugi,säina, vimma siia jt. kalalii-kide noorjärkude) kaaspüük

Oluline koguVäinameres,eriti praeguse

26

kalavarude ma-dalseisu puhul

silmasuurused mõrra-päras ei saa olla suu-red. Alamõõdulistehaugi, säina, vimma,siia jne. liikide kaas-püük on praegu välti-matu

sustarindite mõrrapärasseinstalleerimise võimalusteja efektiivsuse selgitami-seks


väheneb, mille tagajärjelsuurenevad kudekarjad jakalavarude olukord Väina-meres paraneb. Suurenevadkalavarud ja kalasaagidVäinamerest.Väinamerekalapüük jälgib pareminiFAO kohuseteadliku kalan-duse koodeksis sätestatudprintsiipe

11 Rannakaluriteorganisatsiooni-desse ei ole se-nini suudetudkaasata enamik-ku Väinamereregiooni kalu-reist

Oluline kõigismaakondades

Eesti Kalurite Liitpraktiliselt ei koondaenam rannakalureid.On loodud uus ranna-kalurite ühendus: EestiKalapüüdjate Ühing

Eesti Kalapüüdjate Ühin-gu tugevnemisele kaasa-aitamine nii ülevalt (riik-likud institutsioonid, oma-valitsused) kui alt (kalu-rid). Koostöö tagamineVäinamerega piirnevatekalanduspiirkondade jaloodavate tegevusgruppidevahel. Ühingu tunnustami-ne Väinamere piirkonnarannakalurite esindajanakõikidel tasanditel. Aktiiv-ne meedia, eriti piirkondli-ku meedia kasutamineEesti Kalapüüdjate Ühin-gu poolt eesmärgiga muu-ta rannakalapüük atrak-tiivsemaks, sh. hõlmatakseka väike-kalatöötleminening kalaturism. Ühingtähtsustab rannikualadeintegreeritud arengut kuiainsat tagatist rannaküladesäilimisele. Rahastamis-võimaluste leidmine nen-deks tegevusteks

Paraneb kalurite ühistege-vus Väinamere regioonis,tõuseb rannakaluri prestiižja areneb (projektipõhiselt)integreeritud majandamiseprintsiipide kasutamineVäinamere rannaküladearengukavade koostamisel.Väinamere kalapüük jälgibparemini FAO kohusetead-liku kalanduse koodeksissätestatud printsiipe. Tõu-seb rannakalurite osatäht-sus kalapüügi korraldamiseprotsessis ja ka regiooniarengut käsitlevate stratee-giate koostamises

12 Koolituses,täienduskoolitu-ses ja täiendus-õppes puudubjärjepidevusning ka süste-maatilisus

Kalurite teadmised jät-kusuutliku kalapüügiprintsiipidest on kesi-sed. Puuduvad teadmi-sed väike-kalatöötlemi-sest, praktiliselt ka pro-jektide taotlemisest jajuhtimisest

Rannakalurite täiendus-koolituse süsteemi koosta-mine. Õppimisvõimalusteloomine, kaasates EKF-itoetusi, väike-kalatöötle-mise ja projektijuhtimisesuundadel. Koostatakseerialaseid käsiraamatuid jarannakalanduse ning ran-nikualade integreeritudarengut käsitlevaid juhend-materjale

Rannakalurid saavad omatäienduskoolituse riiklikukava. Rannakaluritel ja nen-de pereliikmetel on võima-lik saada vajalik väljaõpeväike-kalatöötlemise käivi-tamiseks ning mitmesugus-te projektide taotlemiseks jateostamiseks. Olemas onvajalikud käsiraamatud jajuhendmaterjalid. Kaluriteja nende pereliikmete kon-

Oluline kõigismaakondades,kuigi kalurid se-da ise ei rõhuta

27

Kutseliste kalurite tulevikuperspektiivid

Vaatamata sellele et rannakalurid on Väinamere regioonis viimasel kümnendil puutunudkokku väga suurte raskustega oma kutsetegevuse jätkamisel ja nende sissetulekud kala-püügist on kukkunud märgatavalt (eelkõige saakide vähenemise tõttu), ei ole valdav ena-mik neist kalapüügist loobunud. Ka tulevikus ei ole see küsitluse andmetel enamikul ran-nakaluritel kavas: Saaremaal tahab seda tegevust jätkata 77 %, Hiiumaal 94 % ja Lääne-maal 88 % kaluritest. Tegemist on aastasadadega kinnitunud elulaadiga rannakülades (joonis4.3). Traditsiooniliselt on Väinamere piirkonna kalurkonnale ka omane see, et nende koguaastane sissetulek ei tule kalapüügist. Isegi endise NSV Liidu ajal asetleidnud kalurikol-hooside arengubuumi ajal töötas valdav osa Väinamere kaluritest teatud aja (eriti talvel)ka muudel tööaladel (metsanduses, kalatöötlemises jne.). Nii oli see ka Eesti esimese ise-seisvusperioodi ajal.Samas arvas ligikaudu 75 % küsitletutest praegustest Väinameres kutselise kaluri õigusteskalastavatest kaluritest, et kutseline kalapüük Väinameres hääbub täielikult (joonis 4.4).Eesti Maaülikooli uuringus (K. Kangur 2006) on toodud andmed rannakalurite arvu dü-naamikast aastatel 1996–2005 (joonis 4.4). Selgub, et see vähenes kuni aastani 2001 ja edasihoopiski tõusis. Hiiumaal näiteks oli see tõus joonise 4.5 järgi ligi kahekordne.Käesoleva projekti täitjate arvates on siin tõenäoliseks põhjuseks nn. kolme-võrgu-püüd-jate staatuse kaotamine, misjärel paljud endised kolme võrguga püüdjad registreerusidümber kutselisteks kaluriteks. Seda väidet kinnitab fakt, et käesoleva uuringu käigus saa-dud andmetel oli kõigis kolmes maakonnas üle poolte vastanud kutseliste kalurite sissetu-lek kalapüügist alla 10 % nende kogusissetulekust ehk iga teine praegune kutseline kalur


kurentsivõime olelusvõitlu-ses tõuseb, mis omakordasuurendab rannaküladesäilimise tõenäosust

13 Kalurite kõrgevanus ja järel-kasvu vähesus

Väga olulinekõigis maakon-dades

Rannakaluri tööd tulebrohkem väärtustada mee-dias ja ka omavalitsustetasandil. Eestis tuleb käi-vitada kalatoidu kui tervis-liku toidu propageerimine.Soovitav on luua soodsadvõimalused ja toetadanoortele mõeldud kalan-dusalaseid huviringe ningõpet, eriti Väinamere re-giooni koolides. Viia sissetoetus (stardiraha) noorka-lurile. Eesti KalapüüdjateÜhing võiks hakata korral-dama kalurite kutsevõist-lusi ja kokkutulekuid

Kalurite vanuseline struk-tuur muutub normaalse-maks, keskmine vanus lan-geb 40–50 aastani. Toimibpõlvkondade vaheline jär-jepidevus ja kalurikoge-muste edastamine järeltuli-jatele (isalt pojale). Ranna-külade ellujäämine muutubtõenäolisemaks, tõusebrannakalurite kutse-eetika(suureneb vastutustunnejäreltulijate ees)

Rannakalureid kala-püügistaažiga üle 20aasta on: Saaremaal47 %, Hiiumaal 45%,Läänemaal 54%, staa-žiga alla 5 aasta: Saa-remaal 10%, Hiiumaal0%, Läänemaal 4%

28

on tegelikult nn. kodutarbekalur (tabel 4.2). Sellega võib seletada ka ülapool märgitudküsitletud kalurite ülimalt pessimistlikku üldhinnangut rannapüügi säilimisele Väiname-res – poolharrastuslikul kaluril ei pruugi olla selget tulevikuplaani. On tähelepanuväärne,et tabelis 4.2 toodud nende kutseliste kalurite osak, kes kalapüügist saavad üle 30 % omakogutulust, langeb suhteliselt hästi kokku joonisel 4.4 toodud kalurite osakuga (Hiiumaapuhul küll mitte sedavõrd tugevalt), kes usuvad rannapüügi olukorra paranemist või vähe-malt praegusel tasemel jätkumist.Arvestades suure osa kutseliste kalurite praegust vanust (pensioniealised) ja uute kaluriteüpris vähest lisandumist, on tõenäoline, et lähima 5–10 aasta jooksul väheneb aktiivselttegutsevate kutseliste rannakalurite arv Väinamere piirkonnas praegusega võrreldes igaljuhul 20–30 % võrra.Praegune 10 võrguloa nõue selleks, et saada kutselise kaluri õiguslikku staatust, ei arvestaseda, et paljudel juhtudel ei tekita 10 võrguloa ostmine selle ostjale mingit rahalist prob-

Joonis 4.3. Kalurite tulevikukavad küsitluse andmetel

Joonis 4. 4. Kalurite arvamus rannapüügi olukorra muutumisest järgneva 3–5 aasta jooksul

29

Tabel 4.2. Kalapüügist saadava sissetuleku osakaal kutseliste kalurite kogusissetulekust

Saaremaa Hiiumaa Läänemaa

Alla 10% 53% 56% 59%10–30% 20% 18% 21%30–50% 20% 9% 8%50–75% 0% 4% 4%75–90% 0% 0% 0%üle 90% 0% 4% 4%Ei vastanud 7% 9% 4%

Joonis 4.5. Registreeritud kutseliste kalurite arvu dünaamika 1996–2005 (K. Kangur 2006)

leemi. Samas käib suur osa neist 10 võrguloa omanikest aastas püügil tegelikult vaid mõnekorra ehk tegemist on ikkagi harrastuskalastajaga. Sellise püügikorralduse problemaatili-sust rõhutasid nii kalurite maakondlikel aastakoosolekutel kui ka töörühmades osalevadkutselised kalurid. Teisalt võib rannakülades elavatel pensionäridest kutselistel kaluritel,kes püüavad praktiliselt oma pere tarbeks (edaspidi kodutarbekalur) see 10 võrgu püügi-loa ostmine olla finantsiliselt ka raske. Eraldi tuleks siinkohal rõhutada võimalust, et pen-

30

sionär, kes ei suuda (ei pea vajalikuks) osta luba kümnele võrgule, hakkab oma püügiõigustedasi müüma. Ostja ei pruugi aga olla sugugi mitte teine kutseline kalur, isegi mitte ranna-küla elanik. Sel juhul läheb püügiõigus Väinamere piirkonna arengu seisukohast reaalseltkaotsi. Seda tuleks aga kindlasti vältida.Käesoleva projekti täitjate arvates tuleb Väinameres, tegelikult ka mujal Eestis, kutselisekalapüügiga seonduvate probleemide paremaks lahendamiseks soovitada Soome kogemus-tele toetudes ka Eestis lugeda, et täieõiguslikuks kutseliseks kaluriks on vaid see, kes vä-hemalt30 % oma aastasissetulekust saab kalapüügist, ja kalurid, kelle kalapüügist saadava sisse-tuleku osa moodustab 10–30 % nende aastasissetulekust, oleksid poolkutselised kalurid.Ülejäänud kutseliste kalurite puhul oleks tegemist kodutarbekaluritega. Vastavalt tulekseristada ka nendele antavat (jaotatavat) püügiõigust. Siis oleks praeguse seisuga Väina-meres kalastavaid täieõiguslikke kutselisi kalureid (edaspidi: kutselised kalurid) ligikau-du järgmiselt: Saaremaal 20, Hiiumaal 40 ja Läänemaal 12; poolkutselisi kalureid: Saare-maal 20, Hiiumaal 40 ja Läänemaal 15; kodutarbekalureid: Saaremaal 40, Hiiumaal 140 jaLäänemaal 43.Projekti raames tehtud küsitlus ei sisaldanud küsimust kalurite sissetulekute ja kalapüügi-le tehtavate kulutuste absoluutväärtuste kohta, kuna eelnevalt on neid andmeid juba mit-me uuringu käigus kogutud. Peipsil AS-i Hansa Uuringud tehtud uuringute andmetel onkulutused kalapüügile (põhimõtteliselt samuti rannapüük) aastas aktiivselt (s.o täiskoor-musega) tegutseva kutselise kaluri puhul 45 000–50 000 krooni, millest muutuvkuludmoodustavad 70 % ehk 32 000–35 000 krooni (Hansa Uuringud 2005). Loogiliselt lähtu-des on muutuvkulud proportsionaalsed püügil oldud ajaga ja sõltuvad kasutada olnud püü-nistest, ei sõltu kuigivõrd aga sellest, kus konkreetselt püük toimub. Kuna valdav osa praeguja ka tulevikus Väinameres püüdvatest kutselistest kaluritest ei tegele ainult kalapüügiga,siis hinnaguliselt võiksid Väinameres täieõiguslike kutseliste kalurite aastakulud kalapüü-gile moodustada keskmiselt ligikaudu 25 000–30 000 krooni ning poolkutselistel kaluritel10 000–12 000 krooni. Võttes aluseks Eesti kalanduse strateegia lisas 3 toodud kala kesk-misi kokkuostuhindu (tabel 4.3) ja suurendades neid hinnanguliselt 30 % (2007. aasta te-gelikke hindu arvestades), jõuti käesoleva projekti kutseliste kalurite töörühmades seisu-kohale, et täieõigusliku kutselise kaluri kohta kalapüügist saadav tulu peaks Eesti kroonipraeguse ostujõu juures olema keskmiselt vähemalt 60 000–70 000 krooni ja poolkutseli-sel kaluril 25 000–30 000 krooni. Teisisõnu, 2007. aasta kala esmakokkuostuhindade jasaakide struktuuri juures peaks kalasaak kutselise kaluri kohta olema 15–20 tonni aastas,millest umbes 60 % oleks räimesaak. Poolkutseliste kalurite saagid peaksid olema 3–5 tonniaastas, millest räim moodustaks kuni 20 %. Kodutarbekaluritele, kes reeglina ei püüa tulusaamiseks, vaid oma pere (ja tuttavate) tarbeks, ei ole kalasaagi maksumusel erilist täht-sust. Nende aastasaagiks võib arvestada praeguse varude madalseisu juures kuni mõnisa-da kilogrammi iga püüdja kohta, kalasaakide paranemisel (kalavarude taastumisel) aga võibsee näit olla ka kuni tonn või enamgi.Ülaltoodule tuginedes koostati alljärgnevad kolm Väinamere kutselise kalapüügi arengu-stsenaariumi, kusjuures lähtuti eeldusest, et kalasaagid (ka kalavarud) kõiguvad aastati jaseetõttu võetakse aluseks keskmine aastasaak 5 järjestikuse aasta jooksul. Rõhutame, etstsenaariumides toodud ettepanekud on siiski soovituslikud ja konkreetsed ettepanekud ühevõi teise objekti (ja tegevuse) rahastamiseks EKF-ist teevad ikkagi kalanduspiirkondadesselleks moodustatavad tegevusgrupid (Saaremaal ja Läänemaal 5 valla ja Hiiumaal 3 vallapeale, vähemalt), kes hakkavad tegutsema MTÜ-dena. See mööndus kehtib eriti moderni-seerimiseks soovitatavate kalasadamate ja -lossimiskohtade kohta.

31

Tabel 4.3. Keskmised kokkuostuhinnad 2005. aastal (tuh. kr)(EESTI KALANDUSE STRATEEGIA 2007–2013. LISA 3)

Kalaliik Hind Ranna- Avamere Kokku Peipsi ja Kokku Kõik kokkukr/kg meres püük Lämmi- siseveed

järv

räim 1,796 10775,6 28912,9 39688,5 39688,5kilu 1,572 106,4 86801,8 86908,3 86908,3tursk 21,891 33,6 12851,8 12885,4 12885,4lest 4,654 1875,4 1875,4 1875,4lõhe 29,209 224,4 224,4 0,2 224,6meriforell 31,801 360,7 360,7 360,7angerjas 102,801 919,4 919,4 12,8 1975,4 2894,7siig 17.297/7.068 331,7 331,7 10,3 11,1 342,7vimb 3,301 133,5 133,5 133,5latikas 5,896 43,7 43,7 1934,8 2472,4 2516,1koha 31,569 2161,4 2161,4 21244,9 22473,7 24635,1haug 13,784 319,3 319,3 885,1 1738,9 2058,2ahven 26,005 17914,3 17914,3 9734,6 10370,7 28285,0tint 2,573 522,1 522,1 522,1peipsi tint 2,787 471,2 471,2 471,2särg,nurg 3,365 286,8 286,8 778,2 909,7 1196,5emakala 1,000 0,2 0,2 0,0 0,2säinas 4,702 34,4 34,4 2,5 6,5 40,9tuulehaug 3,350 521,6 521,6 521,6luts 6,308 4,9 4,9 105,2 124,5 129,4silm 24,423 18,4 18,4 1513,8 1532,2muud 1,299 74,3 74,3 3,9 260,8 335,1

Kokku 36662,1 128566,5 165228,6 35183,4 42328,8 207557,4

Pessimistlik stsenaarium

Kalavarud Väinameres jäävad praegusele äärmiselt madalale tasemele või tõusevad vähe-märgatavalt – keskmine aastasaak jääb alla 400–500 tonni, sealjuures nn. kõige hinnalise-maid liike (ahven, koha, angerjas) püütakse aastas kokku kuni 100–120 tonni. Teisisõnu:Väinamere keskmiste aasta kalasaakide koguväärtus jääb 2,7–3,2 miljoni krooni piiresse.Kutseline kalapüük praegusel „kiratseval” tasemel jätkub veel mõned aastad, mille järelkutseliste kalurite arv hakkab kiirelt hääbuma. Kalapüük Väinameres muutub oma olemu-selt pooleldi harrastuslikuks. Selline oli küsitluse andmeil suurema osa praeguste Väina-meres kutselise kaluri õigustes kalastavate kalurite arvamus (joonis 4. 4, vt. ka jooniselejärgnevat arutlust). Hinnanguliselt jääks siis Väinamerre püüdma 20–30 kutselist kaluritja samapalju poolkutselisi kalureid.Ülejäänud praegustest kutselistest kaluritest (umbes 300) peaksid taanduma kodutarbeka-luriteks, kel on aga õigus püüda piiratud arvu kutseliste püünistega. Seejuures peaksid sellegrupi moodustama valdavalt rannakülade ja saarte põliselanikud, kes traditsiooniliselt onkalapüügiga tegelenud. Neid tuleb kindlasti eelistada mujalt tulnutele. Kalapüügi regulee-rimisel tuleks arvestada, et kodutarbekalurite aastasaagid Väinameres jääksid kokku alla

32

40–50 tonni (v.a. räim, keda nad püüavad valdavalt siiski juhuslikult).Sel juhul ei ole mõtet käivitada ka mingeid muutusi kalapüügi korraldamises (väide eipuuduta kalapüügi reguleerimist). Ka kalasadamate ja -lossimiskohtade renoveerimismeet-meid (sh. moderniseerimist) on vaja rakendada vaid juhtudel, mis on põhjendatud eelõigemuid prioriteete arvestades, s.t mere-kalaturismi huvisid silmas pidades. Kala väike-tööt-lemisvõimaluste rajamise järele jääb vajadus vaid võib-olla ühesainsas sadamas igas maa-konnas: need võiksid olla Hiiumaal – Suursadam, Saaremaal – Orissaare ja Läänemaal –Topu. Antud juhul ei teki ka nõudlust täiendava tööjõu järele kalasaakide väärindamiseksmuudes rannapiirkondades (eelnimetatud sadamate lähialad välja arvatud).Selle tagajärjel jääb tööhõive suures osas Väinamere-äärsetes rannakülades praeguseletasemele või isegi langeb. Kohalik tööjõunõudlus jääb jätkuvalt liiga väikeseks selleks, ettagada praegustele sealsetele leibkondadele normaalset äraelamist. Üha rohkem rannakü-lade elanikke on sunnitud täiskohaga tööd otsima kodust kaugel, mis võõrandab eriti noo-red täielikult rannaküladest. Täiskohaga mujal töötav inimene ei saa olla aga ka aktiivselttegutsev kutseline kalur. Eelkõige puudutab viimane väide mõrrapüüki.Tagajärjena kaovad ajapikku püsielanikud suure tõenäosusega paljudest Väinamere regioonirannaküladest, mistõttu kaob neil aladel ka arvestataval tasemel põllumajandus – neis või-vad jääda peamiselt vaid mõned elatus- ja turismitalud. Eesti rahvuskultuuri ja rahvuslikuelulaadi ühe lahutamatu osa – rannakülade eksistents Väinamere ääres muutub paljudeskohtades küsitavaks. Ka märgatavalt arenev mere- ja kalaturism võimaldavad siiski vaidväheste rannakülade mingil arvestataval tasemel ellujäämist.Sellega kaasneb teatud ajafaasiga ka paljudes kohtades Väinamere-äärsetele randadele ise-loomulike rannaniitude kadumine, s.t Natura 2000 praegu sätestatud eesmärgid ei ole täiesulatuses täidetavad.Väinamere kalanduse jätkusuutlikust arengukavast rääkimine muutub faktiliselt mõttetuks.

Keskmine stsenaarium

Kalavarud Väinameres paranevad märgatavalt, kuid ei tõuse siiski 1970–1980-ndate tase-me lähedale. Keskmine aastasaak viie järjestikuse aasta jooksul jääb 800–1 200 tonni pii-resse, s.h on keskmine räimesaak 500–700 tonni aastas. Sel juhul oleks Väinamere kala-saakide aastakeskmiseks minimaalseks rahaliseks väärtuseks ligikaudu 5 000 000–6 000 000 krooni.Lähtudes ülatoodud kaalutlustest kutselise ja poolkutselise kaluri sissetulekute kohta (vas-tavalt 60 000–70 000 ja 25 000–30 000 krooni), võiksid hinnanguliselt jääda Väinamerrepüüdma 50–60 kutselist kalurit ja 60–70 poolkutselist kalurit. Ehk tegelikult jääksid kut-seliste ja poolkutseliste kaluritena Väinameres kala püüdma praktiliselt kõik need praegu-sed kutselised kalurid, kelle aastasissetulekust vähemalt 10 % tuleb kalapüügist.Ülejäänud praegustest kutselistest kaluritest (umbes 220–230) oleksid kodutarbekalurid(kui nad kalapüüki üldsegi ei lõpeta), kel on õigus püüda piiratud arvu kutseliste püüniste-ga. Seejuures tuleks siin kaaluda ikkagi teatud määral rannakülade ja saarte püsielanikeeelistamist mujalt tulnutele. Kalapüügi reguleerimisel tuleks arvestada, et kõigi kodutar-bekalurite aastasaagid (ka nendel, kes juba praegu sellega Väinamerel tegelevad) jääksidselle stsenaariumi teostumisel alla 60–80 tonni, v.a. räim.Selle stsenaariumi rakendumisel tuleks käivitada kõigi tabelis 4.1 loetletud probleemidelahenduskavad, sh. ka need, mis puudutavad kalasadamate ja -lossimiskohtade renoveeri-

33

mist ning väike-kalatöötlemist. Väike-kalatöötlemise võimalustega sadamate arv võikstõusta. Näiteks võib selleks soovitada järgmisi sadamaid: Saaremaal – Triigi (Mujaste),Orissaare, Lalli (Kallaste); Hiiumaal – Suursadam, Salinõmme, Tärkma ja Läänemaal –Virtsu, Topu, Hara (Riguldi).Tulemusena muutuks kalapüük Väinameres jätkusuutlikumaks ja keskkonnasõbralikumaks,praegusega võrreldes suureneksid tööhõive kalanduses ja kaluriperede sissetulekud kalan-dusest tervikuna (arvestades ka kalasaakide väärindamist kohapeal) ning resultaadina pea-tuks või vähemalt aeglustuks rannakülade tühjenemine.Pikemaajalises perspektiivis Säiliks rannakülade omapärane elulaad ja seal aastasadadejooksul väljakujunenud ajaloolis-kultuurilised ning looduslikud väärtused. Väinamere japiirnevate rannikualade Natura 2000 objektide eesmärgid saaksid eeldused olla täidetavad.

Optimistlik stsenaarium

Optimistliku stsenaariumi eelduseks on kalavarude seisundi märgatav paranemine Väina-meres nende praeguse tasemega võrreldes. Kala aastasaagid tõusevad 50–60 %-ni palju-aastasest keskmisest ehk 1 700–2 200 tonnini aastas, sh. räimesaagid kuni 1 300–1 800tonnini. See on võimalik siis, kui räime kudemine Väinameres taastub praktiliselt täielmääral ja praegusega võrreldes asetatakse püügile palju rohkem mõrdu (sh. ka kastmõr-du). Väinamere kalasaakide aastakeskmiseks minimaalseks rahaliseks väärtuseks oleks seljuhul ligikaudu 7 000 000–8 000 000 krooni (praegustes hindades).Aastaks 2013 võib selle stsenaariumi järgselt prognoosida aktiivselt tegutsevate rannaka-lurite arvuks kokku Väinameres 170–200, neist omakorda 80–90 võiksid olla täieõigusli-kud kutselised kalurid (kelle aastatulust laekub kalapüügist üle 30 %) ja 90–110 poolkut-selised kalurid. Ehk tegelikult toimuks aktiivselt kala püüdvate kalurite arvu suurenemineligikaudu kolmandiku võrra, võrreldes praeguse olukorraga.Praegustest kutselistest kaluritest 150–200 jätkaksid kodutarbekaluritena. Viimaseid võibka juurde tekkida, hinnanguliselt umbes 50–70. Ka selle stsenaariumi rakendumisel tuleksikkagi kaaluda rannakülade ja saarte püsielanike teatud määral eelistamist mujalt tulnute-le. Kalapüügi reguleerimisel tuleks arvestada, et kõigi kodutarbekalurite (ka nende, kes jubapraegu sellega Väinamerel tegelevad) aastasaagid jääksid selle stsenaariumi teostumiselalla 80–100 tonni, v.a. räim.Nagu keskmise, tuleks ka optimistliku stsenaariumi rakendumisel käivitada kõigi tabelis4.1 loetletud probleemide lahenduskavad, eriti need, mis puudutavad kalasadamate ja los-simiskohtade renoveerimist ning väike-kalatöötlemist. Väike-kalatöötlemise võimaluste-ga sadamate arv võiks tõusta. Näiteks võib soovitada järgmisi sadamaid: Saaremaal – Trii-gi (Mujaste), Orissaare, Lalli (Kallaste) ja üks sadam Muhu lõunarannikul; Hiiumaal –Suursadam, Salinõmme, Tärkma ning Läänemaal – Virtsu, Puise, Topu, Hara (Riguldi).Tulemusena muutuks kalapüük Väinameres veelgi jätkusuutlikumaks ja ka keskkonnasõb-ralikumaks. Praegusega võrreldes suureneksid märgatavalt kutseliste (vähemal määral kapoolkutseliste) kalurite leibkondade sissetulekud kalandusest tervikuna (kalasaakidestmärgatav osa väärindatakse kohapeal) ja resultaadina peatuks suure tõenäosusega ranna-külade tühjenemine.Säiliks rannakülade omapärane elulaad ja seal aastasadade jooksul väljakujunenud ajaloolis-kultuurilised ning looduslikud väärtused. Väinamere ja piirnevate rannikualade Natura 2000objektide majandamise eesmärgid oleksid täidetavad.

34

5.KALATÖÖTLEMISE JA -KAUBANDUSE

ARENGUVÕIMALUSTE SELGITAMINE (B)

Kalatöötlemine on kalapüügi kõrval olnud läbi aegade teiseks tähtsamaks tööhõive pak-kujaks Väinamere piirkonna rannakülade elanikele. Endise NSV Liidu ajal töötasid kalu-rikolhooside suured kalatöötlemiskompleksid Väinamere ääres Saaremaal – Seaninas(Muhus) ja Kõrkveres (praegu Pöide vald) ja Läänemaal – Virtsus, Haapsalus ning Dirhamis.Hiiumaal oli suur kalatöötlemiskompleks – küll mitte Väinamerega piirnevas – Kõrges-saare vallas, kuid seal töötasid ka paljud Pühalepa, Käina ja Emmaste valla elanikud. KaSaaremaa Väinamere-äärsetest valdadest käidi tööl mujal Saaremaal asetsenud kalatöös-tustes. Kuna kalurikolhoosid püüdsid ka ise kala, polnud kalatööstustel probleeme toor-mega. Peamiselt toodeti kalakonserve ja -preserve, aga ka suitsukala ning vähemal määralkulinaarseid kalatooteid. Samuti polnud mingeid märkimisväärseid probleeme toodanguturustamisega.Eesti taasiseseisvumise järel läksid kalatööstused eravaldusse ja suutmata uutes turuolu-des toime tulla, hakkasid üksteise järel oma tegevust lõpetama, sageli pankrotistudes. Eel-

Joonis 5.1. Kalatöötlemises hõivatud töötajate osakaal maakondade tööealises elanikkonnas*(K. Kangur, 2006)

* seoses Kõrgessaare Kalatööstuse sulgemisega on Hiiumaal praeguse seisuga kalatöötlemises hõiva-tud töötajate arv järsult vähenenud ja kõigub 10–15 piires.

35

nimetatud suurtest kalatöötlemisettevõtetest töötab tänapäeval mingil määral vaid Virtsu(praegune omanik AS Maseko) kalatööstus, kuid sissetoodud tööjõuga. Hiiumaale tervi-kuna oli ränk löök Kõrgessaare kalatööstuse lõplik sulgemine 2006. a. Samasugune olipaljude kalatöötlemisettevõtete saatus Eestis tervikuna. Kui 1980-ndate lõpus oli neis töölüle 13 000 inimese, siis 2004. a. oli see arv langenud 2 500-ni, kuid tõusis 2005. a. uuesti3 000-ni. Aastaks 2010 on prognoositud töötajate arvu kerget tõusu (K. Kangur 2006).Kalatöötlemisega hõivatud inimeste osakaal maakondade kogu tööhõives oli Eesti Maa-ülikooli uuringu andmeil 2005. a. nii Saaremaal kui ka Hiiumaal üle 2 %, Läänemaal üle0,5 % (joonis 5.1) ja töötajate arv valdade kaupa 2005. a. on sama uuringu andmeil antudjoonisel 5.2 (K. Kangur 2006). Siinkohal tuletame meelde, et 2005. a. Kõrgessaare kala-tööstus veel töötas ja seetõttu on eelnimetatud näitaja Hiiumaal praeguseks järsult kukku-nud.Tegelikult töötavaid kalatöötlemisettevõtteid, kus on tööga hõivatud ka kohalikud elani-kud, on praegu Väinamere piirkonnas vaid Suursadamas ja Haapsalus. Sealjuures on Suur-sadama kalatööstus (keskmiselt 12 töötajat) suhteliselt uus ja kaasaegsel tehnilisel tase-mel, kuid töötab valdavalt importkalal ja ka toodang suures osas eksporditakse. Omanik eiole siiski kaotanud huvi kohaliku toorme ja turu vastu ning siin on arenguruumi. Haapsa-lus (Osaühing Morobell) piirdub kala töötlemine külmutamisega.Väinamere rannakülade säilimise ja edasise arengu seisukohast on aga esmatähtis just väike-kalatöötlemise (pere-kalatöötlemise) juurutamine kohapeal. On kindel, et Väinamere re-giooni kalandussektori kui piirkonna ühe traditsioonilise majandustegevuse jätkusuutlikareng on seda tõenäolisem, mida komplekssemalt kogu sektor sellesse kaasatud on. Seegatuleb kalatöötlemise arendamist (eelkõige just väike-kalatöötlemise tasandil) vaadata kooskalapüügi, kalasadamate ja kalaturismi arenguga.Nagu tabelis 1.1 toodud, siis huvitatute vähesuse tõttu kalatöötlemise töörühma käesolevaprojekti raames ei moodustatud. Tabel 5.1 on koostatud projekti täitjate poolt, toetudes

Joonis 5.2. Kalatöötlemises hõivatud töötajate arv valdades 2005. a. (K. Kangur 2006)

36

nendes olemasolevates vähestes kalatöötlemisettevõtetes toimunud kohtumistel saadudandmetele ja teistes (eelkõge kutseliste kalurite) töörühmades selleteemaliste aruteludetulemusena.


Tabel 5.1. Probleemid ja nende lahendusteed kalatöötlemises

Suurte kalatöös-tuste kadumine

Oluline Hiiu-maal ja Lääne-maal, suhteliseltoluline Saare-maal

Oleks vaja maavalitsusteja valdade poolset toetust(teatud soodustusi, näiteksmaakasutuse osas) väikes-tele ja keskmistele kala-tööstustele. Maakondadestuleks kohalikus meediaskäivitada kalatoitude tut-vustamise ja tähtsustamisekampaania. Aktiviseeridakalatoodete reklaami. Abi-finatseerimise taotlemine(EKF-ist, muudest fondi-dest)

Läänemaal pole praeguühtegi kalatöötlemis-ettevõtet (v.a. külmuta-mine), mis kasutakskohalikku tööjõudu,Hiiumaal on 1, kuidtöötab peamiselt im-portkalaga, Saaremaal1 suurettevõte, mis töö-tab peamiselt import-kalaga. Väiksemadettevõtted töötlevad kakohalikku kala, kuid eiasu Väinamere piir-konnas

Uute keskmise suurusega(10–20 töötajat) kalatöötle-misettevõtete tekkiminemõnes Väinamre piirkonnaasumis muutub tõenäolise-maks. Kohapealne (kaluri-perede) tööhõive rannakü-lades tõuseb,Väinamerestpüütud kala väärindatakseenne vahendajatele müü-mist. Rannakülade tühjene-mise oht väheneb.

1

Väike(pere)-kalatöötlemisepraktiline puu-dumine

Väga olulineHiiumaal,Läänemaal, jaSaaremaal

Tuleb riiklikul tasandilvälja töötada pädev õigus-regulatsioon (lihtsustatudnõuded) kalatöötlemiseksväikestes kogustes. MTÜ-de (KÜ-de) moodustaminevaldade osalusega, taotle-mine EKF-ist finantseeri-mist väike-kalatöötlemisterajamiseks kalasadamates(vt. peatükk 4, tabel 4.1)minimaalselt võimalikuomafinatseerimisega.

On olnud mitteregu-laarselt kala suitsuta-mist jm. kalatoitudevalmistamist mõnesturismitalus.Tehnilisedvõimalused puuduvadja õigusregulatsioon) eiarvesta väike-kalatööt-lemise isärasusi.

Igas maakonnas rajatakse2–3-s (kindlasti vähemaltühes) kalasadamas väike-kalatöötlemiseks vajalikudruumid ja sisustakse needseadmetega, mis tagavadkehtivate normdokumentidetäitmise. Kala ja kalatoodetekättesaadavus kohapealsuureneb, sh. ka turistidele,mis tõstab rannaküladeatraktiivsust. Kaluriperedetööhõive kalandussektorisja sissetulekud püütud kalaeest suurenevad.Väinamerekalandus muutub jätku-suutlikumaks, rannaküladetühjenemise oht väheneb

2

Teadmiste ja ko-gemuste puudu-mine väike-kala-töötlemisest

Väga olulineHiiumaal,Läänemaal, jaSaaremaal

Väike-kalatöötlemineon praktiliselt tundma-tu tegevus kaluriperedejaoks, kus sellega eiole tegeletud

Õppekursuste organiseeri-mine ja täienduskoolitusesüsteemi loomine (arvesta-des ka muude kalandus-piirkonde vajadusi). EKF-irahastamise taotleminekoolituseks.Vastavate ju-hendmaterjalide koostami-ne. Kutsestandardi – väike-kalatöötleja II koostamine.

Käesoleva tabeli p. 2 märgi-tud väike-kalatööstusedkindlustatakse kvalifitseeri-tud kohapealse tööjõuga.Väike-kalatöötleja II kutse-standardi valmimine. Väina-mere kalandus muutub jät-kusuutlikumaks, rannaküla-de tühjenemise oht väheneb.

3

37


Kalandusspetsialisti ame-tikoha loomine maakon-nas/kalanduspiirkonnas,kes suudab konsulteeridaka väike-kalatöötlejaid

Kala ja kalatoo-dete vähene tar-bimine Väina-mere piirkonnas

4 Oluline kõigismaakondades

Kala ja kalatoitude reklaa-mi organiseerimine koha-likus meedias. Omavalit-suste toetus kalaturgude(-laatade) käivitumiseks.Toetusvõimaluste selgita-mine (EKF, Leader jne)

Suurenenud kala ja kalatoo-dete tarbimine Väinamereregioonis, tarbijate teadlik-kuse tõusu ja kala kättesaa-davuse paranemise tagajär-jel. Elutingimused Väina-mere regioonis paranevad.Kalapüügist ja -töötlemisestjääb veelgi suurem tulu koh-tadele. Väinamere kalan-dus muutub jätkusuutliku-maks, rannakülade tühjene-mise oht alaneb.

Kala tarbimine on vii-masel kümnendil mär-gatavalt vähenenud, kakala ning kalatoodeteturg on piirkonnas kor-rastamata

38

6.KOOLITUSVAJADUSTE JA ÄRITEGEVUSE

ÕPPE VAJADUSTE SELGITAMINE (C)

Koolitusvajadusi ja äritegevuse õppe alaseid probleeme on käesolevas aruandes põhjali-kumalt käsitletud koos konkreetsete tegevussuundadega – kutselise kalapüügi, kalatöötle-mise ja kalaturismindusega.Enamik küsitletud kaluritest ei pidanud vajalikuks erialast õpet ja koolitust (joonis 6.1).Küll aga kerkis töörühmades esile just teadmiste ja oskuste vajakajääk projektide taotle-misel ning juhtimisel, seda nii kalanduse kui ka muude võimalike tegevusaladega seoses.Otstarbekas oleks kindlasti koostada väike-(pere)kalatöötlemise ja kalaturisminduse kur-suste õppekavad ja vastavad juhendmaterjalid.

Joonis 6.1. Erialase täiendusõppe vajadus kutseliste kalurite aravates

39

7.KALATURISM (D)

Kalaturism on Väinameres alles tekkimisjärgus. On küll mitmeid kalureid, kes ütlevad, etnad osutavad vahetevahel teenust turistide merele viimise näol. Teadlikult kalaturismileorienteerujaid on kogu regioonis 11–12 kalurit. Samas loevad ka seda teenust seni mitte-osutanud kalurid kalaturismi rannakülade arengu seisukohast perspektiivseks tegevusekslisateenistuse saamisel (joonis 7.1).

Joonis 7.1. Kutseliste kalurite pakutud kõrvaltegevused sissetulekute hankimisel

Kalaturismi kui Lääne Eestis ja Saaremaal ning Hiiumaal perspektiivset turisminduse harutähtsustatakse ka Hiiumaa, Läänemaa ja Saaremaa turismi arengukavas kuni 2013 (AinHinsberg, Turismimaailm OÜ 2005) ning enamikus piirkondlikes arengukavades.Käesoleva projekti kalaturismi töörühm kohtus kahel korral. Nende kohtumiste tulemuse-na, arvestades ka teiste töörühmade arvamust, on koostatud tabel 7.1 probleemidest ja nendevõimalikest lahendusteedest kalaturismi arendamiseks Väinamerel.

40

Tabel 7.1. Kalaturismi probleemid, nende lahendusteed ja oodatavad tulemused


Kalaturismitee-nuse vähesus,selle võimaluste,ja eelduste vähe-ne teadvustami-ne kalurkonnapoolt

Kõigis maakon-dades oluline

1 Praegu on kokku Väi-namere ääres ca 10–11teadaolevat kalaturis-miteenuse pakkujat

Kalaturismi võimalusteselgitamine ja vastava tea-be pakkumine kaluritele.Kalatoitude kaluriperesvalmistamise reklaam jajuhendmaterjalide koosta-mine. Asjakohase kooli-tussüsteemi loomine. Fi-nantsabi võimaluste täp-sustamine. Koostöö laien-damine teiste turisminduseliikidega (mereturism, lin-nuturism jne.)

Kalaturism Väinamereslaieneb oluliselt. Kaluripe-rede tööhõive kalandussek-toris ja sissetulekud suure-nevad. Rannakülade tühje-nemise oht väheneb

Vähene koostööteiste turismiet-tevõtjatega

2 Kogu piirkonna (maakon-dade ja valdade) turismiet-tevõtjate ja kalurite koos-töö arendamine (veebileh-tede koostamine), omava-litsuste toetus sellele. Fi-nantsabi võimaluste täp-sustamine.Väinamere tu-rismiketi loomine


On loodud kogu Väinamerepiirkonna turismikett, mison kättesaadav ka Interne-tis. Tõhustub kalaturismiteenuse pakkumine koosloodus- ja mereturismiga.Kaluriperede tööhõive ka-landussektoris ja sissetule-kud suurenevad. Rannakü-lade tühjenemise oht vähe-neb

Süsteem puudub

3 Korrasolevateväikesadamatepuudumine jaamortiseerunudujuvvahendid,mis ei ole kõlbu-likud turistideteenindamiseks


Korrasolevaid väikesa-damaid on Väinamereääres üksikuid, vajaoleks aga turistidegamerelemineku võima-lust praktiliselt igasrannas

Leeveneb sihtgrupi A(kutselised kalurid) punk-tide 1 ja 2 täitmisel (tabel4.1). Lisaks oleks vaja toe-tada lautrite renoveerimistja korrashoidu ning liht-sustada neile kehtestatudtehnilisi nõudeid. Tulekstagada, et turistidega oleksvõimalik minna merelepaljudes randades

Kalaturismiteenused laiene-vad geograafiliselt üle koguVäinamere. Teenuse mahttõuseb ja sellega ka kaluri-perede potentsiaalsed tee-nimisvõimalused. Kaluripe-rede tööhõive kalandus-sektoris ja sissetulekudsuurenevad. Rannaküladetühjenemise oht väheneb


Kala väiketööt-lemine (eelkõi-ge) suitsukalavalmistaminerannakülades jakalatoitude pak-kumine turisti-dele

Praegu vähe viljeldav,õigusregulatsioon onsegane, puuduvadteadmised

Vastava õigusregulatsioo-ni täpsustamine ja juhend-materjalide koostamine,väljaõppe korraldamine

Kalaturism Väinamereslaieneb oluliselt, kasvabrannakülade atraktiivsusKaluriperede tööhõivekalandussektoris ja sissetu-lekud suurenevad. Ranna-külade tühjenemise oht vä-heneb.

41

Koostöö puudu-mine loodus-kaitsjatega, sh.Natura 2000osas


Praegu koostööpraktiliselt puudub

Looduskaitsjate (MatsaluRahvuspark, Looduskait-sekeskuse Lääne-Eestibüroo) ja kutseliste kalu-rite (potentsiaalsete kala-turismi pakkujate) ühisse-minari organiseeriminekoostöö käivitamiseks.Ühine reklaam meedias

Kalaturism Väinamereslaieneb oluliselt. Avanevadvõimalused loodusturismi jakalaturismi ühitamiseks,kasvab rannakülade atrak-tiivsus. Kaluriperede töö-hõive kalandussektoris jasissetulekud suurenevad.Rannakülade tühjenemiseoht väheneb. Paraneb Natu-ra 2000 alade majandami-ne ja eesmärkide täitmine.


42

8.VÄINAMERE PIIRKONNA REGIONAALSE ARENGU

ISEÄRASUSTE SELGITAMINE (F)

Peatükis 1 on antud Väinamere piirkonna üldiseloomustus. Tegemist on omapäraseajaloolis- kultuurilise pärandväärtusega. Piirkond on Eestis üheks paremaks näiteks, kusinimtegevus ja loodus on aastasadu arenenud suhtelises tasakaalus ja teineteist täiustades.Selle tagajärjel on tekkinud nn. pooltehislikud looduslikud kooslused – eelkõige rannanii-tude näol. Seda väärtustab asjaolu, et kogu Väinameri ja suur osa selle rannikualadest onlülitatud Natura 2000 võrgustikku loodushoiualadena. Ka on Väinameri tervikuna Natura2000 linnuhoiuala ning lisaks on piirkonnas veel mitmeid linnuhoiualasid ka maismaal(joonis 7.1).Kehtestatud Vabariigi Valitsuse korraldusega 08. maist 2004.a. nr. 615-k.: Euroopa Ko-misjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri (RTL 2004,111,1758).1) Väinamere linnuala Saare, Hiiu, Lääne ja Pärnu maakonnas linnudirektiivi I lisa linnu-liikide ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide elupaikade kaitseks.Kood. EE0040001. Pindala 252 100 ha. Liigid, kelle elupaiku kaitstakse: soopart e pahlsaba-part (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anaspenelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anasstrepera), suur-laukhani (Anser albifrons), hallhani e roohani (Anser anser), väike-lauk-hani (Anser erythropus), rabahani (Anser fabalis), hallhaigur (Ardea cinerea), kivirullija(Arenaria interpres), sooräts (Asio flammeus), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythyafuligula), merivart (Aythya marila), hüüp (Botaurus stellaris), mustlagle (Branta bernicla),valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), kassikakk (Bubo bubo), sõtkas (Bucephala clangula),niidurüdi e niidurisla (Calidris alpina schinzii), suurrüdi e suurrisla (Calidris canutus),väiketüll (Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius hiaticula), mustviires (Chlidoniasniger), valge-toonekurg (Ciconia ciconia), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loor-kull (Circus cyaneus), aul (Clangula hyemalis), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnuscolumbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), valge-selg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana), lauk (Fulicaatra), rohunepp (Gallinago media), värbkakk (Glaucidium passerinum), sookurg (Grusgrus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), kalakajakas(Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus), plütt(Limicola falcinellus), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), mustsaba-vigle (Limosa limosa),tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras (Melanitta nigra), väikekoskel (Mergusalbellus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja(Numenius arquata), kormoran e karbas (Phalacrocorax carbo), tutkas (Philomachuspugnax), hallpea-rähn e hallrähn (Picus canus), plüü (Pluvialis squatarola), tuttpütt(Podiceps cristatus), väikehuik (Porzana parva), täpikhuik (Porzana porzana), naaskel-nokk (Recurvirostra avosetta), hahk (Somateria mollissima), väiketiir (Sterna albifrons),räusktiir e räusk (Sterna caspia), jõgitiir (Sterna hirundo), randtii

eesti mereakadeemia toimetised nr. 6 - mtÜ...

Documents