eesti otsused ühise põllumajanduspoliitika raames 2014-2020 ja seisukohad perioodiks 2020+
TRANSCRIPT
Eesti otsused ühise põllumajanduspoliitika raames 2014-2020 ja seisukohad perioodiks 2020+
Ivari PadarTallinn27. jaanuar 2015
Poliitika fookus aastani 2020
• Soovime, et põllumajandusmaa oleks aktiivses põllumajanduslikus
kasutuses
• Soovime, et säiliks põllumajandustootmise mitmekesine struktuur, sh
peretalud. Soovime toetustega kaasa aidata sellele, et igas peretalus oleks
vähemalt üks tasustatud töökoht
• Eelisarendame aiandussektorit ja teisi põllumajandustootmise valdkondi,
kus isevarustatuse tase on madal
• Soovime, et suureneks kõigi põllumeeste konkurentsivõime
toidutarneahelas
• Pöörame erilist tähelepanu ühistegevusele ja teistele koostöövormidele
• Edendame kohalikku arengut ja toetame maaettevõtlust
• Toetame kohaliku toiduga seotud tegevusi
• Hoiame keskkonda
• Pöörame suuremat tähelepanu teadus- ja arendustegevusele ning
… et põllumajandusmaa oleks aktiivses põllumajanduslikus
kasutuses
Põllumajandusmaa kasutus (2013)
Allikas: Statistikaamet
MAK 2014-2020 meetmed põllumajandusmaa aktiivseks kasutamiseks• Keskkonnasõbraliku majandamise toetust makstakse
üksnes põllumaa kohta (sh kuni 4-aastane rohumaa)
• Mahepõllumajanduse toetuses väheneb rohumaa kohta makstav toetus, kasvab looma kohta makstav toetus
• Poolloodusliku koosluse toetuse diferentseerimine karjatamise (kõrgem toetus) ja niitmise korral
• Kohalikku sorti taime ja ohustatud tõugu looma toetuses lisandub mitmeid toetatavaid kohalikke põllukultuure, marja- ja puuviljasorte, tõuge
• Põllu- ja metsamajanduse taristu arendamise ja hoiu meetme raames jätkub maaparandusinvesteeringute toetamine (49 miljonit eurot)
… et igas peretalus oleks vähemalt üks tasustatud
töökoht
Otsetoetuste ettepanekud peretalude toetuseks 2014-2020
Eesti ettepanekud tootmisega seotud toetuste rakendamiseks:
• puu- ja köögivilja kasvatamise toetus kasvatatavate kultuuride ja tootjate arvu pikaajaline
vähenemine (referents 5910 ha, ca 700 majapidamist), seos maapiirkonna tööhõivega
• piimalehma kasvatamise toetus toetada piimasektori seda osa, milles tootjate ja
loomade arvu vähenemine on olnud valdav (referents 2754 karja)
• ammlehma ning ute ja kitse kasvatamise toetus toetada peamiselt peretalusid, et säiliksid
talumajapidamised, mis annavad vähemalt ühe täistöökoha (referents 2371 karja)
MAK 2014-2020 meetmed peretalude toetuseks
• Väikeste põllumajandusettevõtete arendamine
Eesmärk on aidata kaasa mitmekesise põllumajandusettevõtete struktuuri säilimisele
Maksimaalne toetussumma 15 000 eurot
Eelarve 30 miljoni eurot
• Noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamine
Eesmärk on noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamise hõlbustamine ja põlvkondade vahetusele kaasaaitamine
Maksimaalne toetussumma 40 000 eurot
Eelarve 22,1 miljonit eurot
MAK 2014-2020 meetmed peretalude toetuseks (2)
• Teadmised ja nõuanne
Väikestele põllumajandusettevõtetele eraldi nõuandeteenus, tasuta nõuanne kuni 25 tundi aastas
• Investeeringud (tootmine, töötlemine, taristu, mitmekesistamine)
Põllumajanduse investeeringute puhul väiketootjatele liikuva tehnika erisus, võrdsete hindepunktide korral eelistus väiksema müügituluga ettevõtjatele
Mitmekesistamise investeeringute sihtgrupp piiratud mikroettevõtetega
• Ühistegevus, koostöö
• Lühike tarneahel, otseturustus, kvaliteedikavad
… et isevarustatuse tase paraneks
Eesti isevarustuse tasemed
147
76 76
95
67
14
184199
9083
60
12
0
50
100
150
200
250
Piim Teravili Liha Kartul Köögivili Värske puuvili,marjad
2004 2013*
%
MAK 2014-2020 meetmed isevarustatuse parandamiseks
• Väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse raames projektide hindamisel eelistus valdkondadele, kus isevarustatuse tase madal
• Põllumajanduse investeeringutoetuse raames projektide hindamisel eelistus valdkondadele, kus isevarustatuse tase madal
• Põllumajanduse investeeringutoetuse raames liikuva tehnika erisus aiandussektorile
• Uus meede – keskkonnasõbraliku aianduse toetus
… et suureneks kõigi põllumeeste konkurentsivõime
toidutarneahelas
Faktortulu tööjõu ühiku kohta EL-27
10,755
5,538
15,50618,585
0
5,000
10,000
15,000
20,000
25,000
30,000
35,000
40,000
45,000
50,000
RO SI LV PL LT B
UH
U PT
SK CY
MT
EL2
7 EL IR CZ IT EE AT
LU SE FIFR
A SP DE
BE
UK
DK
NL
2004 2007 2013
MAK 2014-2020 meetmed konkurentsivõime suurendamiseks toidutarneahelas
• Investeeringutoetused – Investeeringud põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamiseks, Investeeringud põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks, Põllu- ja metsamajanduse taristuarendamine ja hoid
• Meetmed positsiooni parandamiseks toidutarneahelas – kvaliteedikavad, lühike tarneahel
• Meetmed ühistegevuse edendamiseks – tootjarühmade loomine
• Kapitalile juurdepääs (laenud, tagatised) – 38 miljonit eurot
MAK 2014-2020 meetmed konkurentsivõime suurendamiseks toidutarneahelas (2)
• Investeeringud põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamiseks
Eesmärk on põllumajandusettevõtjate tulemuslikkuse parandamine ja keskkonnahoidliku põllumajandustootmise arendamine
Investeeringud hoonetesse, masinatesse, seadmetesse
Eelarve on 145 miljonit eurot
• Investeeringud põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks
Eesmärk on põllumajandustoodetele lisandväärtuse andmine
Ehitistesse ja seadmetesse tehtavad investeeringud, uute töötlemisüksuste rajamine (suurprojekt – 18 miljonit eurot)
Eelarve on 67 miljonit eurot
… et areneks ühistegevus ja erinevad koostöövormid
Tegutsevate põllumajandussaaduste hulgimüügi ja töötlemisega tegelevate TÜ-de arv
13
9
4
4
4
0
5
10
15
20
25
30
35
19
94
19
95
19
96
19
97
19
98
19
99
20
00
20
01
20
02
20
03
20
04
20
05
20
06
20
07
20
08
20
09
20
10
20
11
20
12
20
13
Sega
Puu- jaköögivili
Liha
Teravili
Piim
Põllumajandussaaduste hulgimüügi ja töötlemisega tegelevate TÜ-de müügitulu
0
50
100
150
200
250
300
19
94
19
95
19
96
19
97
19
98
19
99
20
00
20
01
20
02
20
03
20
04
20
05
20
06
20
07
20
08
20
09
20
10
20
11
20
12
20
13
Sega
Puu- jaköögivili
Liha
Teravili
Piim
mln eurot
MAK 2014-2020 meetmed ühistegevuse ja koostöö edendamiseks
• Tootjarühmade loomine
Eesmärk on konkurentsivõime tõstmine ja turujõu suurendamine läbi ühise majandustegevuse edendamise
Eelarve on 6 miljoni eurot
• Teadmussiirde meetmes ühistegevuse teemaline pikaajaline programm (koolitustegevused, esitlus- ja teavitustegevused, ettevõtete külastused ja õpiringid)
• Põllumajanduse investeeringutoetuses ühistutele liikuva tehnika erisus ning lisapunktid projektide hindamisel
• Erinevates investeeringumeetmetes projektide hindamisel eelistus suurema osalejate arvuga projektidele (nt Investeeringud põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks)
• Koostöö meetmes uus tegevus – innovatsiooniklaster
… et areneks maaettevõtlus ja kohalik algatus
Ettevõtete arv
76
,15
9
77
,94
8
81
,90
9
10
0,2
16
10
3,8
33
10
8,8
84
11
2,7
60
24
,85
3
25
,69
5
26
,83
3
34
,75
7
36
,03
1
37
,40
6
38
,00
8
0
20,000
40,000
60,000
80,000
100,000
120,000
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013
Ette
võte
te a
rv
Kõik Eesti ettevõtted Maaettevõtted
MAK 2014-2020 meetmed kohaliku algatuse ja maaettevõtluse arendamiseks
• Majandustegevuse mitmekesistamine maapiirkonnas
Eesmärk on maapiirkonnas püsiva majandusliku baasi ning sobivate ja atraktiivsete töökohtade loomine
Sihtgrupp – maapiirkonna mikroettevõtjad (sh põllumajandus)
Eelarve on 57 miljonit eurot
• Leader kohalikuks arenguks
Eesmärk on maapiirkonna tasakaalustatud areng
Sihtgrupp – ettevõtjad, MTÜ-d, SA-d, kohalikud omavalitsused
Eelarve on 90 miljonit eurot
… et areneks kohaliku toidu tootmine
Kodumaise toidukauba eelistamine
MAK 2014-2020 meetmed kohaliku toidu toetamiseks
• Põllumajandustoodete ja toiduainete kvaliteedikavad Eesmärk on põllumajandustootjate jätkusuutlikkuse ja
konkurentsivõime suurendamine
Kvaliteedikavades osalemine, kvaliteedikavade raames toodetud toodete teavitamis- ja müügiedendustegevused
Eelarve 1 miljon eurot
• Koostöö – lühikesed tarneahelad ja kohalike turgude arendamine Eesmärk on toidu tootmise ja töötlemise tarneahela toimimise
parandamine, põllumajandustoodete tootjate ja töötlejate turujõu suurendamine
Transpordi, turustamise, IT lahenduste investeeringud, koostöökulud, turustamisvõimaluste arendamise tutvustustegevused
Eelarve 4 miljonit eurot
• Leader kohalikuks arenguks (sh kohaliku toidu tootmise, töötlemise ja turustamise arendamisele suunatud projektid) Eesmärk on maapiirkonna tasakaalustatud areng
Sihtgrupp – ettevõtjad, MTÜ-d, SA-d, kohalikud omavalitsused
Eelarve on 90 miljonit eurot (sh toidu toidu tootmise, töötlemise ja
Siseriiklikud meetmed kohaliku toidu toetamiseks• Eesti toidu tutvustamise ja müügiedenduse kava
2015-2020 Kava eesmärgiks on erinevate turundustegevuste kaudu
edendada Eesti toidu positiivset kuvandit ning populariseerida kohalikku toitu ja toidukultuuri nii Eestis kui välisriikides
Kava tegevused jagunevad kolme põhisuunda – Eesti siseturule suunatud tegevused, välisturgudele suunatud tegevused ning lastele ja noortele suunatud tegevused
• Turuarendustoetus Turuarendustoetuse eesmärgiks on suurendada
põllumajandustoodete turustamisvõimalusi, juurutada teadus-ja arendussaavutusi põllumajandustootmisse või põllumajandustoodete töötlemisse ning parandada põllumajandustoodete tootmist või töötlemist
Toetatakse põllumajandustoodete ja töödeldud põllumajandustoodete teavitustegevusi , turu-uuringute läbiviimist, messil osalemist või messi korraldamist, koolitusel või seminaril osalemist ja nende korraldamist, õppereiside
… et keskkond oleks hoitud
Rohestamine ja metsasuse erisus
MAK 2014-2020 meetmed keskkonnahoiuks
• Jätkuvad mitmed olemasolevad meetmed –KSM, mahepõllumajandus, poollooduslike koosluste hooldamine, Natura toetused
• Lisandub mitmeid uusi meetmeid – piirkondlik mullakaitse toetus, piirkondlik veekaitse toetus, keskkonnasõbraliku aianduse toetus
• Laiendatakse mitmete olemasolevate meetmete ulatust – kohalikku sorti taime kasvatamise toetus, ohustatud tõugu looma pidamise toetus, loomade heaolu toetus
MAK 2014-2020 meetmed keskkonnahoiuks (2)
• Keskkonnatoetustega tellitakse tootjatelt avalikku hüve
• Tegemist ei ole sissetulekutoetustega, kompenseeritakse avaliku hüve pakkumisega kaasnev saamata jäänud tulu ja lisakulu
• Taotlemine on vabatahtlik
• Suund spetsiifilisemate ja fokusseeritumate keskkonnatoetuste suunas
Ei toetata tavapraktikat
Ühe programmiperioodi jooksul rakendatu peaks 7 aasta jooksul muutuma tavapraktikaks, mida järgmisel perioodil ei toetata (Euroopa Komisjon)
… et suureneks teadus- ja arendustegevuse ning
innovatsiooni roll
MAK 2014-2020 meetmed teadus- ja arendustegevusele ning innovatsioonile
• Teadmussiire ja teavitus
Eesmärk on sektori ettevõtjate ning nende töötajate arendamine ja uute teadmiste leviku soodustamine
Koolitustegevus, esitlus- ja teavitustegevused, ettevõtete külastused ja õpiringid, pikaajalised programmid
Eelarve 12 miljonit eurot
• Nõustamisteenused
Eesmärk on aidata kvaliteetse nõustamisteenusega kaasa ettevõtete jätkusuutlikule majandamisele ja tulemuslikkuse tõhustamisele
Individuaalne nõuandeteenus, nõustajate koolitamine
Eelarve 8,6 miljonit eurot
• Koostöö
Eesmärk on innovatsiooni edendamine sektoris
Innovatsiooniklaster, uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamine
Eelarve 18,7 miljonit eurot
Eesti seisukohad perioodiks 2020+
ÜPP 2020+
Poliitika prioriteedid
(Mida me tahame?)
Subsidiaarsus, proportsionaalsus, Kulutuste efektiivsus, kvaliteet
(Kes peaks seda tegema?) (Kuidas me seda tahame?)
Mida me tahame 2020+?
• ÜPP peab ka tulevikus jääma ühiselt finantseeritavaks ühispoliitikaks Euroopa Liidu tasandil
• Liigse bürokraatia vähendamine, lihtsustamine peaks olema üks ÜPP eesmärke
• Otsetoetuste süsteem moonutab Euroopa Liidu sisest konkurentsi ja see tuleks asendada süsteemiga, mis väärtustab põllumajandustootmist võrdselt kogu Euroopa Liidus – otsetoetuste tasemete ühtlustamisega tuleb jätkata
• Liikmesriikide loodusliku eripära arvestamine (metsasus, põllumassiivide suurus)
Mida me tahame 2020+? (2)
• Maaelu vahendid ÜPP eelarves peaksid nii Euroopa Liidus kui ka liikmesriigiti järgmisel eelarveperioodil jääma samale tasemele või suurenema
• Põllumajanduse konkurentsivõime tõstmisel on oluline roll teadus- ja arendustegevusel
• Kuna põllumajandustootmise suureks väljakutseks on konkurentsivõimelise põllumajandussektori kaudu ja bioloogilist mitmekesisust tagades jõuda jätkusuutliku toiduga varustatuseni, tuleb senisest enam rõhku panna struktuursele arengule, uutele väljakutsetele, innovatsioonile ja uute tehnoloogiate kasutuselevõtule
