EESTI RAHVA TERVISE ARENGUKAVA

EESTI RAHVA TERVISE ARENGU KAVA MILLEKS JA KELLELE?ERTA eesmrgiks on, et Eesti elanikud elaksid kauem, tervemalt ja nnelikumalt. See eesmrk on saavutatav vaid paljude osapoolte koosts: osalema peavad nii Vabariigi Valitsus, kohalik omavalitsus, era- ja kolmas sektor kui ksikisikud. ERTA 2009-2020 annab suunad ja soovitused osalejatele hea tervise nimel tegutsemiseks ning seob kik tegevused tervikuks. Lisaks koondab ERTA eesmrgi saavutamiseks ka suure hulga juba toimivaid vi loomisel olevaid strateegilisi dokumente teistest valdkondadest.

Viimaste aastate arengud rahva tervises on olnud positiivsed: sndivus on tusnud, eluiga pikenenud kiiremini kui Euroopas keskmiselt. Eesti tervishoiussteem on viimase kmne aasta arengute tulemusena kujunenud heks Euroopa kuluthusamaks.

Samas on vahe Lne-Euroopa ja Phjamaadega, kelle tase on meile orientiiriks, ikkagi suur, iive on endiselt negatiivne. Tervis on omaette vrtus, kuid lisaks mjutab tervise olukord ka oluliselt majandust. Terve elanikkond on produktiivsem ja paindlikum. Hinnanguliselt vhendab tervise halb olukord Eesti SKPd igal aastal 6-15%. Mrkimisvrne osa Eesti rahva tervisekaost on aga ennetatav: varajase suremuse kolm peamist phjust on sdame-veresoonkonna haigused, kasvajad ja vigastused. Kiki kolme mjutavad oluliselt tervisekitumine ja elukeskkonna tegurid.

ERTA eesmrgid ja lhtekohad

ldeesmrk: pikk ja kvaliteetne elu

Tervena elatud eluiga on Eestis aastaks s2020 pikenenud meestel keskmiselt 60 ja naistel 65 eluaastani ning keskmine eeldatav eluiga on tusnud meestel 75 ja naistel 84 eluaastani. Thtis pole ainult eluea pikkus, vaid ka svimalikult kaua terve ja tegus olla.

Eesmrk saavutatakse lbi tegevuste viies valdkonnas: sotsiaalne sidusus, laste ja noorte tervis, keskkond, tervislik eluviis, tervishoid.

Fakte:Eesti keskmine eeldatav eluiga on 73,2 aastat, Eu roopa sLiidu keskmine 78 aastat. Niteks vereringeelundkonna haigustesse suremus sletab Eestis 3,5 korda, vlisphjustest tingitud sur-made arv aga lausa 4 korda n- vanade Euroopa riikide vastava nitaja.

13. detsember 2013 13:11otsin les sotsiaalse sidususe miste definitsiooni!!

HINE VASTUTUS JA HOOLKigil on vrdsed vimalused heale tervisele.

Eesmrk 2020: sotsiaalne sidusus on suurenenud ja ebavrdsus tervises vhenenud

Eestis on seni pidevalt suure nenud erinevate elanik konnagruppide eba - vrdsus tervisenitajates. Eriti muret tekitav on laste tervise sltu-mine vanemate majanduslikust ja hariduslikust taustast. Sageli on lapseea haigestumiste ning surmade kaudseks phjustajateks sotsiaalne eraldatus, halvad elutingimused, vaesus ja hoolimatu tervisekitumine. Adekvaatse ja igeaegse sekkumise puhul on meil vimalik ra hoida uue plvkonna trjutud inimeste teket.

hise vastutuse ja hoole abil suudame tagada iga inimese heaolu, letada sotsiaalse lhestumise ja vltida trjutust. Vaesus, pikaajaline ttus, inimestevahelise usalduse puudumine, hiskondlik teadmatus ja kskiksus kujutavad rahva tervisele vhemalt sama suurt ohtu kui ebatervislikud eluviisid vi keskkonnariskid. Mida suurem on sotsiaalne sidusus, seda paremad on ka tervisenitajad.

Tegevused:Motiveerime kohalikke omavalitsusi ja maa kondi, organisatsioone, ettevtteid ja asu tusi sterviseteemadega tegelema.Thustame sotsiaalsete tagatiste ssteemi: nii riik kui kohalik omavalitsus peavad seadma seesmrgiks ennetada vaesust, kodutust ja ttust.Arendame kaasatusel phinevaid tturumeetmeid ja ttamist motiveerivat seadusandlust sparim vahend vaesuse vastu on t.Arendame sotsiaalselt tundlikele gruppidele (niteks pensionrid, noored pered) suunatud sterviseteenuseid.Toetame kolmandat sektorit ja kodanikuhiskonda.s

Fakte:s Naine elab keskmiselt 11 aastat kauem kui mees. s Phiharidusega mees sureb 13,5 aastat varem kui krgharidusega naine.

ksindus on samuti surmav terviserisk. http://healthyliving.msn.com/diseases/caregiving/health-risks-of-loneliness-and-what-to-do

TERVED JA TARGAD LAPSEDTagame tervisliku ja turvalise arengu lastele ja noorukitele.

Eesmrk 2020: laste ja noorte vigastussurmade arv on vhenenud poole vrra

Rahvastiku tervise areng saab alguse lapseeast. Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul on rahva tervise paranemise saavutamiseks kige tulemuslikum suunata thelepanu ja tegevused rasedatele, imikutele ja noortele.

Raseduse ajal ja imikueas mjunud tegurid mju-tavad oluliselt ka inimese hilisemat tervist. Seetttu on ERTAs pratud eraldi thelepanu seksuaal-ja reproduktiivtervisele, emade rasedusaegsele jlgimisele, nustamisele ja arstiabile ning imikute ja vikelaste tervist ning arengut soodustavatele meetmetele.

Laste ja noorte meditsiiniline abi Eestis on 16 aastaga judsalt ja tulemuslikult kujunenud tendusphiseid teadmisi ning kaasaegseid tehnoloogiaid rakendavaks ssteemiks. Selle tenduseks on imikute suremusnitaja kolmekordne langus heaoluriikide Soome ja Rootsiga vrreldavale tasemele. Seevastu noorukiea tervisenitajad on Eestis oluliselt halvemad kui Phjamaades.

Laste tervise ja arengu toetamine phineb tervishoiu-, sotsiaal- ja haridusvaldkonna paindlikul koostl, liikudes meditsiiniliselt mudelilt enam sotsiaalse mudeli poole. Koost on vajalik nii terviseprobleemide ja riskikitumise igeaegsel avastamisel ja sekkumisel kui ka krooniliste haigustega laste arengu toetamisel. Tundlikku ksitlust vajavad ka ebasoodsa sotsiaalse taustaga laste probleemid.

Mitmeid tervist ohustavaid riskifaktoreid on vimalik ennetada kaasaegse ppekava ja ppekavavliste koolitus- ja terviseedenduse programmide kaudu. Samuti tuleb panustada kooli pshhosotsiaalsesse keskkonda.

Tegevused:Parandame seksuaal- ja reproduktiivtervist ning imikuea tervisenitajaid.sEnnetame vigastusi ja mrgistusi.sEnnetame laste ja noorukite vaimse tervise probleeme.s

Fakte:Laste tervis saab olulise tuke seksuaal- ja repro-sduktiivtervisest ning rasedusaegsetest mju dest lootele.Kui vigastustest tingitud laste ja noorte suremus soleks Euroopa kige turvalisema riigi Rootsi tasemel, vinuks 2001. aastal Eestis ra hoida 90 lapse surma.Koolil ja koolis toimuval on oluline roll lapse ssotsiaalsete oskuste, tervise ja toimetuleku kujunemisel. Investeering haridusse vrdub investeeringuga tervisesse.

TERVISLIK ELUKESKKONDTervist toetav elu-, t- ja pikeskkond on kttesaadav kikidele hiskonnaliikmetele. Eesmrk 2020: elu-, pi- ja tkeskkonnast tulenevad terviseriskid on vhenenud

Paljud terviseprobleemid saavad alguse mbritsevast keskkonnast tl, kodus, koolis. Niteks teatud Eesti piirkondades on looduslikult krge fluoriidi sisaldus phjavees, mida kasutatakse joogiveena. Sellise vee pidev joomine vib phjustada hambakahjustusi, mida on vimalik vhendada joogivee puhastamise vi kasutatava phjavee lahjendamisega pinnaveega. Tervisekahjustusi tehiskeskkonnas aitab ra hoida vimalike terviseriskidega (nt krge mratase, sisehu ja vlishu saaste, puudulik looduslik valgustus, nuetele vastava joogivee ja kanalisatsiooni puudumine) arvestamine nii ruumilisel planeerimisel kui ka hoonete projekteerimisel ja ehitamisel. Samuti on oluline, et hoonete ehitamisel ja siseviimistluse tegemisel arvestataks materjalide tervislikkust, sobilikkust ja ohutust. Lisaks on vimalik rakendada tegevusi, mis aitavad riske vhendada niteks mra tkestavate materjalide kasutamine piirkonnas, kus liiklusmra letab tervisele ohutut taset. mbritseva elu-, pi- ja tkeskkonna ning toodete disainimisel ja teenuste osutamisel tuleb arvestada laste, puuetega inimeste, eakate, noorte emade ja ajutise terviseprobleemiga inimeste erivajadustega. Hea nitena vib tuua madalaphjalised bussid ja trammid, ruumidesse sissepsu vimaldavad kaldteed.

Tkeskkonnas on oluline t korral - damine nii, et oleks tagatud ttajate terviseohutus. Ttajad peavad olema teadlikud oma t iseloomust ning tkeskkonnast tulenevatest tervise-riskidest. Iga tandja saab hinnata vimalikke terviseriske ning vlja ttada tegevused nende riskide vhendamiseks oma organisatsioonis.

Ruumide halb ventilatsioon, lerahvastatus ja mikroobidega saastunud toit on hed olulisemad tegurid nakkuse levikuks. Riski suurendab veelgi hgieeninuete eiramine. Nakkushaiguste leviku tkestamiseks on oluline, et inimesed oleksid teadlikud nende levikut soodustavatest teguristest ning vaktsineerimise vimalustest ja vajadustest. Tegevused:s 4STAMEINIMESTETEADLIKKUSTELUTJAPIKESKKONNASTLHTUVATESTTERVISERISKIDESTNING

nende maandamise meetmetest.Thustame elu-, t- ja pikeskkonnast tulenevate terviseriskide hindamise, juhtimise ja steavitamise ssteemi.Tstame riiklikku valmisolekut nakkushaiguste leviku tkestamiseks ja epideemiateks ning spandeemiateks.Parendame ttervishoiu korraldust, tstame oluliselt selle kvaliteeti.s

Fakte:Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel phjus-stavad keskkonna ohutegurid kuni 33% ldisest haiguskoormusest; 40% langeb sellest alla 5 aastas tele lastele, samas kui nende osakaal on 10% elanikest.Allergiliste haiguste ja astma esinemissagedus ssuureneb Euroopas pidevalt seoses saastekoormuse suurenemisega.mbritsev keskkond mjutab ka meie tulevasi splvkondi, sest paljud kemikaalid on psivad ja kuhjuvad organismides ning keskkonnas.

13. detsember 2013 Tervisekitumine arvutiga td tehes!!! - harjutused teatud aja jrel - silmade harjutused - kehapiirkonnad, mis on enam koormatud

TERVISLIK ELUVIISSuurimad vimalused rahva terviseseisundi paranemiseks ja tervena elatud eluea pikenda miseks peituvad inimeste eluviiside tervislikumaks muutmises.

Eesmrk 2020: elanikkonna kehaline aktiivsus on tusnud, toitumine on muutunud tasakaalustatumaks ja riskikitumine on vhenenud

Eesti elanike tervisekaotuse phjustajad:s SDAMEVERESOONKONNAHAIGUSEDs KASVAJADs VIGASTUSEDs MRGISTUSEDs ()6!)$3 MIS ON LEVINUD SSTIVATE NARKOMAANIDEsihtrhmast vljapoole.

Tervisekaotust phjustavad ennetatavad riskitegurid:s ALKOHOLITUBAKAJANARKOOTIKUMIDETARBIMINEs TASAKAALUSTAMATATOITUMINEJAVHENEKEHALINEAKTIIVSUSs RISKIALDIS KITUMINE KAITSMATA SEKSUAALVAHEKORRAD

liikluses turvavde mitte-kasutamine, lubatud kiiruse letamine, alkoholijoobes sitmine jms).

Riskifaktorid on omavahel sageli seotud. Niteks seksuaalelus riskivamalt kituvad noored sageli ka suitsetavad, tarvitavad alkoholi ja uimasteid. Seetttu on oluline vaadata riskifaktorite ennetust he tervikuna.

Tegevused:s +UJUNDAME %ESTI HISKONNAS

tervisttoetavaid hiskondlikke norme ja vrtushinnanguid.

s +AASAME TERVISLIKKE VALIKUIDsoodus tava keskkonna loomisesse aktiivsemalt erasektorit (sh meediat)

ja valitsusvliseid organisatsioone. Erasektori vastutusalasse peab kuuluma tervislikuma keskkonna lesehitamine, tervislike valikute edendamine ning riskikitumise vhendamine ja vltimine tkohtadel: sportimise soodustamine, tervislik toit asutuse sklas jms.

s 4OOTJAD JA MAALETOOJAD PEAVAD ARVESTAMA TOOTEARENDUSES JA TURUNDUSES RISKIKITUMISEenne tamise phimtteid (vhen dada soola, suhkru, rasva sisaldust, toodetes, vlja tooma toitumisalase teabe toodetel jne). Jaemjad peavad vlistama alkoholi- ja tubaka mgi alaealistele.

s -EEDIA LESANDEKS ON TSTA INIMESTE TEADLIKKUST TERVISLIKEST VALIKUTEST PRESENTEERIDAhiskonnas tervist toetavat kitumisviisi ja rollimudeleid ning edastada avalikkusele riskikitumise kohta vaid tauniva sisuga informatsiooni.

s ,OOME LASTELE JA NOORTELE TERVISTTOETAVA KESKKONNA LBI KAITSVATE TEGURITE MJUsuurendamise.

Fakt:s .OORUSESTEHTAVADTERVISEKITUMUSLIKUDVALIKUD

mjutavad inimese hilisemat tervise seisundit. Oluline on tervena elatud elu, mitte lihtsalt elatud elu.

13. detsember 2013 21:14seksuaalkasvatus vt ppekava

TERVISHOIDKik tervist halvendavad tegurid ei ole kahjuks ra hoitavad vimaluste loomise ja isiklike valikute abil. Thusa ja patsiendikeskse tervishoiussteemi olemasolu ja jtkuv arendamine on ERTA oluliseks osaks.

Eesmrk 2020: kigile inimestele on tagatud kvaliteetsete tervishoiu-teenuste kttesaadavus

Tegevused:s -UUDAMETERVISHOIUSSTEE-

mi patsiendisbralikumaks. Viime ellu tegevusi, mis on suunatud paremale teavita-misele ja nustamisele.

s -OTIVEERIMEARSTE JADESIDning teisi valdkonna t-tajaid ttamiseks Eestis. Viime ellu tegevusi ravi- ja ttingimuste parandamiseks, sh haiglate ja esmatasandi tervisekeskuste renoveerimiseks vi ehitamiseks.

s 0RAME SENISEST ENAM THELEPANU tervishoiu asutuste t tulemustele ja kva-liteedile. Lepime kokku, milliste nitajate alusel vrrelda ja avalikustada erinevate haiglate ja perearstide t tulemuslikkust.

s 6IIME LPULE HOOLEKANDE JA HOOLDUSRAVI-teenuste standardite htlustamise, aren-dame leeestilist teenustevrgustikku ja korrastame teenuste rahastamise.

s *TKAME TERVISHOIU RAHASTAMISEL solidaarse ravikindlustuse phimttega, tagades tervishoiuteenuste vrdse ktte-saadavuse ja kvaliteedi kigile ravikindlus-tusega kaetud isikutele.

s 3UURENDAME PANUSTAMIST SOLIDAARSESSEravikindlustusse, et tagada selle pikaajalist jtkusuutlikkust pakkumaks elanikkonna-le kaitset finantsriski sattumise eest tervi-seprobleemide korral.

s 4OETAMEMEDITSIINIS INNOVAATILISTE LAHEN-duste kasutuselevtmist. Rakendame le-riigilise e-tervise infossteemi: digilugu, digipilt, digiregistratuur ja digiretsept.

Loe lisaks:

www.sm.ee www.tai.ee

www.terviseinfo.ee www.toitumine.ee