eesti tööandjate ja töötajate palgauuring · 2017-03-23 · cv-online, läti tööandjate...

Eesti tööandjate ja töötajate palgauuring

(Tasuta versioon)

Raport - kevad 2013

Autoriõigus: Palgainfo Agentuur, OÜ Tark Tööandja

Koostaja: Kadri Seeder

Tööandjate ja töövõtjate palgauuring, kevad 2013

2 Autoriõigus: Palgainfo Agentuur, OÜ Tark Tööandja Käesolev väljaanne kuulub OÜ-le Tark Tööandja ja selle sisu ei ole õigust levitada või edasi anda ükskõik millisel viisil ilma Tark

Tööandja OÜ kirjaliku loata.

Hea lugeja,

Palgad ja palgainfo on tundlik teema nii tööandjate kui töötajate jaoks – see on seotud ühelt poolt

meie õiglustunde ja väärtustega, teisalt igapäevase heaoluga. Töötaja jaoks küsimus tema tuludes,

tööandja jaoks ressursside ja kulude efektiivses juhtimises. Palgaläbirääkimistel kardavad mõlemad

pooled küsida-pakkuda liialt odavat või liialt kõrget hinda. Adekvaatse hinna kujundamiseks on vajalik

palgainfo, mille osas on palju erinevaid allikaid.

Tänane tööturuolukord on kiires muutumises ja palju on töötasusid mõjutavaid tegureid – majanduses

ja rahvastikus toimuvad protsessid, teiste tööandjate käitumine ning inimeste ootused. Seepärast on

oluline olla kursis hetke arengutega ning osata vaadata ka tulevikku.

Palgainfo Agentuuris soovime pakkuda tuge nii tööandjatele kui töötajatele orienteerumisel palgainfos,

samuti anda kiiret ja lihtsat originaalinfot pakutavate ja oodatavate palkade kohta erinevatel

ametialadel.

Täname kõiki, kes osalesid uuringus ja uuringu valmimisele kaasa aitasid! Loodame, et leiate raportist

huvitavat ja kasulikku lugemist.

Head lugemist!

Kadri Seeder Palgainfo Agentuuri juht ja analüütik

Anton Kuznetski Palgainfo Agentuuri arendusjuht




Sisukord 1. Uuringu taust ja läbiviimine .............................................................................................................. 4

2. Eesti majandusseis ja –prognoos ning selle mõju tööturule ............................................................ 6

3. Palgainfo allikad ............................................................................................................................... 7

Palgainfo allikate kasutamine ............................................................................................................ 11

4. Muutused värbamisturul ................................................................................................................. 15

5. Palgauuringule vastajad ................................................................................................................. 21

6. Töötasude muutused: toimunud ja kavandatavad muutused, muutuste põhjused ........................ 22

7. Tööjõuvajadus ja hinnangud tööturu olukorrale ............................................................................. 22

8. Töökorraldus organisatsioonides ................................................................................................... 23

9. Kokkuvõte ....................................................................................................................................... 26

Kasutatud materjalid .............................................................................................................................. 27

Lisatud slaidid ja palgagraafikute lugemine........................................................................................... 28

Palgainfo Agentuuri väljaanded ja teenused ......................................................................................... 30

Teenused ........................................................................................................................................... 31

Töötajate ja tööandjate uuringutes osalenute arv ................................................................................. 32




1. Uuringu taust ja läbiviimine

Käesolev uuring on läbi viidud Palgainfo Agentuuri (OÜ Tark tööandja), CV-Online ja teiste partnerite

poolt. Esimest korda piloteeriti uuringut kaks aastat tagasi 2011. aasta kevadel koostöös Eesti

Tööandjate Keskliiduga.

Kevadel 2012 alustati tihedat koostööd CV-Online-ga, kellega piloteeriti möödunud aasta sügisel

töötajate ja tööotsijate küsitlemist sarnase metoodika alusel.

Käesoleva aasta kevadel viidi sarnane uuring esmakordselt läbi ka Lätis ja Leedus. Partneriteks olid

CV-Online, Läti Tööandjate Konfederatsioon (Latvijas Darba devēju konfederācija) ning Leedu

Ärikonföderatsioon (Lietuvos verslo konfederacija) tööandjate organisatsioonid.

Seoses uuringutegevuste laienemisega tegutseb Palgainfo Agentuur alates 2013. aasta kevadest

iseseisva ja sõltumatu ettevõtmisena, pakkudes palgainfot nii tööandjatele kui töötajatele.

Palgainfo Agentuuri uuringutes küsitleme tööandjaid ja töötajaid sarnase metoodikaga, mis annab

unikaalse võrdlusmaterjali pakutavate palkade ja palgaootuste osas.

Viime uuringuid läbi kaks korda aastas – aprilli ja oktoobri palkade kohta. Käesolev uuring on

järjekorras viies. Aprillis ja oktoobris on reeglina kõige vähem ebaregulaarseid ja ühekordseid

preemiaid (nt jõulupreemiad) või puhkusetasusid, seepärast kogutakse andmeid nende kuude kohta.

Oktoobrikuu palkade kohta läbiviidav uuring annab võimaluse võrrelda saadud tulemusi ametliku

statistikaga nii Eestis kui ka rahvusvahelisel tasandil, kuna paljude riikide statistikaametid koguvad

andmeid sama perioodi kohta koos töötasu struktuuri vaatlusega.

Palgauuringutes osalemine on tasuta, et kaasata võimalikult palju ettevõtteid, kus töötab valitud

ametialade esindajaid. Töötajate ja tööotsijate uuringus osalemist motiveerime auhindadega, mille sel

kevadel olid välja pannud Microsoft ja Prisma Peremarket. Osalejad saavad tasuta uuringu tulemused

vastava(te) valdkonna või valdkondade tööde osas, kus vastuseid anti.

Uuringusse valitud ametialade arv ja uuringuga kaetud töötajate arv on pidevalt kasvanud, seekordses

uuringus võimaldati vastajatel esitada andmeid üle 300 ametiala kohta.

Palgauuringus küsitakse tööandjatelt keskmisi brutotöötasusid vastaval aastal täistööajaga

töötamisel ning madalaimat ja kõrgeimat töötasu vastaval ametialal. Samuti küsitakse töötajate arvu

ametialal ning töötasu jagunemist põhitasu ja muutuvtasu osas.

Töötajatelt ja tööotsijatelt küsiti nende staatust tööturul ja kui aktiivselt nad tööd otsivad, millisel

ametialal 2013 aprillis töötasid (ametialad olid esitatud samuti ISCO klassifikaatori järgi), milline oli

nende netokuutöötasu, kas see on aasta jooksul muutunud, kui jah, siis kui palju. Samuti küsiti,

millistel ametialadel vastajad töötada sooviks ja millised on palgaootused. Uuringus oli esindatud 310

erinevat ametiala. Uuringus osalemine oli anonüümne, kuid vastajatelt küsiti selliseid taustaandmeid

nagu sugu, vanus, haridustase, peamine elukoht ja ka töötajate arv organisatsioonis, kus aprillis 2013

töötati.

Seekordses uuringus oli fookuses töökorraldus ja töötajate iseseisvus töökorralduses. See

küsimustiku osa töötati välja ja viidi läbi koostöös Microsofti ja CPD Arenduskeskusega.

Palgauuringu raport kevad 2013 koosneb tekstifailist ja slaididest. Tekstis anname ülevaate uuringu

peamistest tulemustest ning juhised tabelite ja graafikute tõlgendamiseks. Tabelid ja graafikud on

esitatud pdf ja powerpoint formaadis, et võimaldada lugejatel vaadata ka graafikute aluseks olevaid

numbreid ning vajadusel kasutada andmeid.




Uuringu tehniline läbiviimine

Uuringu läbiviimiseks moodustati organisatsioonide kontakt- ja taustaandmetega andmebaas

Krediidiinfost tehtud väljavõtte baasil, millest jäeti välja üksnes 1–9 töötajaga ettevõtted.

Ettepanek uuringus osaleda tehti kõigepealt e-kirja teel u 5700 organisatsioonile ja seejärel telefoni

teel 1500-le välja valitud organisatsioonile.

Uuringus osaleda soovivad organisatsioonid täitsid vastava taotluse, kus küsiti põhilisi taustaandmeid

nagu tegevusvaldkond, töötajate arv ja registrikood. Pärast andmete kontrolli väljastati ettevõttele

ankeedile vastamiseks unikaalne veebiaadress.

Töötajate ja tööotsijate küsitlusse kaasamine toimus peamiselt CV-Online kontaktandmebaasi kaudu

e-maili teel.

Küsitlus viidi läbi veebipõhiselt. Küsimustikule sai vastata eesti, vene ja inglise keeles.

Küsimustikule vastamine toimus maikuu jooksul.

Pärast andmekogumise lõppemist kontrolliti laekunud infot. Tööandjate uuringus sisestusvea kahtluse

korral helistati vastajatele üle ja vajadusel tehti parandused. Töötajate ja tööotsijate uuringu puhul

eemaldati äärmuslikud vastused analüüsist.

Laekunud andmete lõikes viidi läbi statistiline analüüs, tulemusi võrreldi ka ametiliku statistika ja teiste

uuringutega.

Uuringus kasutatud põhimõisted: Kogu kompensatsioonipakett

rahalised tasud

soodustused ja hüved

mitterahalised motivaatorid Rahalised tasud

Põhipalk – lepingus fikseeritud ja töötajale garanteeritud brutokuupalk / brutotunnipalk

Muutuvpalk o seadusega ettenähtud lisatasud (nt öötöö, ületunnitöö) o tulemustasu – töömahu, kvaliteedi, tulemuse vms kriteeriumi järgi regulaarselt makstav

rahaline tasu o preemia – erakordse töösaavutuse eest makstav ühekordne tasu

Toetused ja lojaalsuspreemiad – otseselt töötaja töötulemusega mitteseotud tasud, nt jõulupreemia või toetus lapse sünni puhul

21. juunil 2013 tutvustati uuringu esimesi tulemusi seminaril.

Eesti palgauuringu raport ilmus 1. juulil 2013.




2. Eesti majandusseis ja –prognoos ning selle mõju tööturule

Autor: Majandusanalüütik Maris Lauri, Palgainfo Agentuur

Majandusprognoosid ei oota selleks aastaks väga tugevat majanduskasvu, kuigi loodetakse, et aasta

teine pool osutub paremaks. Nii ootab Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) selleks aastaks maailma

majandust kasvavat 3,3% ja järgmisel aastal 4%. Euroopa Liidus ootab IMF nullilähedast kasvu, kuigi

järgmise aasta osas ootused optimistlikumad. Seda võtavad aga maha viimased numbrid

tegelikkusest, mis osutavad võimalusele, et ka selle aasta kokkuvõttes võib Euroopa Liidu majandus

olla languses, isegi kui aasta lõpp on positiivne.

Millised on arengud Eesti majanduses ja meie lähiturgudel ning mis toimub tööturul ja palkadega

saate lugeda artikli täisversioonist, mis on esitatud Eesti tööandjate ja töötajate palgauuringu raportis

(vt hinnakirjast: Riigiraport Kevad 2013) .




3. Palgainfo allikad

Autor: analüütik Kadri Seeder, Palgainfo Agentuur

Palgainfo allikaid on mitmeid ja nende poolt avaldatavad andmed sageli erinevad. Kõik andmeallikad võivad olla kasulikud, kui osata hinnata nende tausta ja sobilikkust turuvõrdluse tegemiseks ning vastavalt sellele neid kasutada.

Palgainfo Agentuuri uuringutes osalenud ettevõtted ja organisatsioonid kasutavad lisaks agentuuri uuringutele palju ametlikku statistikat (80% vastajatest), kolmandik vastajatest osaleb paralleelselt ka mõnes teises erasektori uuringus, peamiselt Fontese palgauuringus, üksikud ka Hay Groupi ja Merceri uuringus.

Muude allikatena oli nimetatud erialaliitude poolt läbiviidavaid uuringuid, ajakirjandust, värbamisel saadavat infot, sama valdkonna tööandjatega suhtlemist jms.

Neljandik vastajatest vajab palgainfot üks kord kuus, üle poolte üks kord kvartalis, 23% vastajatest üks kord aastas. Palgainfot vajatakse sagedamini eelarve koostamisel, arenguvestlustel ja palgaläbirääkimistel ning värbamissituatsioonis.

Eristada võib järgmisi palgainfo allikaid:

Rahvusvaheliste organisatsioonide poolt avaldatavad näitajad – Euroopa Liidu tasandil nt Eurostat, rahvusvahelisel tasandil nt OECD ja ILO.

Riigi tasandi organisatsioonide poolt avaldatavad näitajad – Eestis Statistikaamet, Maksu- ja Tolliamet, Sotsiaalkindlustusamet.

Erasektori uuringud – Palgainfo Agentuur, Fontes, Hay Group, Mercer, TNS EMOR, erialaliitude uuringud jt.

Veebileheküljed – nt CV Keskus, Glassdoor jt.

Muud allikad – värbamisel saadav info, suhtlemine konkurentidega jm mitte-formaalne info.

Erinevate allikate kasutamiseks töös tuleks hinnata järgmisi küsimusi:

Kellelt on andmeid kogutud

Kuidas on andmeid kogutud

Milliseid andmeid on kogutud

Millise aja kohta on andmeid kogutud

Kas ja kuidas on andmeid töödeldud

Milliseid näitajaid on avaldatud ja mida nad sisaldavad

Kellelt on andmeid kogutud ehk milline on olnud uuringu valim – see mõjutab palgainfo puhul väga oluliselt tulemusi.

Rahvusvahelised ja riigi tasandi organisatsioonid koguvad andmeid tavaliselt kas aruannetega kõigilt üksustelt või valimite alusel. Näiteks Statistikaameti poolt avaldatud palgastatistika ja tööturustatistika on valimi põhjal läbi viidud uuringu andmed, Maksu- ja Tolliameti poolt avaldatud väljamaksete statistika on tööandjate poolt esitatud maksudeklaratsioonide alusel koostatud ja sisaldab kõikide deklaratsioonide andmeid. Hindamaks, kuivõrd sobivad avaldatud andmed palgaturu võrdluse tegemiseks, tuleks vaadata valimi koostamise põhimõtteid. Kui soovitakse võrrelda end peamiselt suuremate ettevõtetega, ei pruugi Statistikaameti palgastatistika andmed olla kõige paremad, kuna neis on suur osa väiksematel ettevõtetel. Ettevõtte majandusnäitajate statistika võib selles osas olla parem, kuna seal saab võrrelda tööjõu ja palgakulusid ettevõtte töötajate arvust lähtuvalt.

Erasektori tööandjate uuringute puhul on samuti oluline küsimus, millised on uuringus osalevad organisatsioonid ning kuidas on võimalik uuringus osaleda




- kas seda saavad teha kõik soovijad ja tasuta, - kõik soovijad, kuid raha eest, või - ainult uuringu läbiviija poolt välja valitud organisatsioonid.

Kui uuringus osalemine või ka tulemuste saamine on tasuline, võivad uuringus osalemise tulemused olla kaldu rikkamate ja suuremate organisatsioonide poole. Kui soovitaksegi võrrelda end vaid suuremate ja jõukamatega, sobivad need andmed turuvõrdluseks hästi. Samas tuleks arvestada ka millist turuvõrdlust ja kellega teevad töötajad ning kuidas nad ettevõtete ja sektorite vahel liikuda võivad.

Kui uuringus saavad osaleda kõik organisatsioonid, kes seda soovivad, siis kogutakse andmeid turuvõrdlusest huvitatud organisatsioonidelt ning tulemusi ei tohiks laiendada kõigile organisatsioonidele. Samas, kui valim mingite gruppide osas on piisavalt suur, nt suuremate ettevõtete osas, siis on ka suurem tõenäosus, et tulemused kehtivad ka teiste sarnaste tunnustega organisatsioonide osas. Lisaks on suurematel organisatsioonidel ka suurem mõjujõud turul ning nende tegevus mõjutab ka väiksemaid ettevõtteid.

See, et uuringus osalevad vaid organisatsioonid, mis soovivad turuvõrdlust teha, ei pruugi uuringu tulemuste suhtes halb olla, kui seda teadvustatakse tulemuste tõlgendamisel. Need on organisatsioonid, mis teadlikult jälgivad oma konkurentsivõimet tööturul ja kasutavad palgainfot. Eelmisel sügisel tööandjate seas läbiviidud telefoniküsitlus näitas, et paljud uuringutes mitteosalevad ettevõtted (33%) ei vaja ajakohast palgainfot ja ilmselt ei võrdle ka töötajate palkaside turupalkadega.

Kohustuslikus korras uuringusse kaasamine võib tuua kaasa moonutatud andmete esitamise. Valimi põhjal uuringusse kaasamine, kus keeldunud organisatsiooni asemel võetakse järgmine samade tunnustega organisatsioon, tähendab lõppkokkuvõttes ikkagi seda, et uuringus osalevad need organisatsioonid, kes seda tahavad, ning mingi osa jääb välja ja me ei tea, kas neil on mingi ühine tunnus või põhjus, miks nad ei soovi uuringutes osaleda. Näiteks Palgainfo Agentuuri uuringusse tööandjate kaasamisel võib välja tuua ühe grupi ettevõtteid, kus organisatsiooni sisemised põhimõtted ja reeglid keelavad palgauuringutes osalemise.

Kõigi Eesti erasektori uuringute puhul on probleem väiksemate ettevõtete ja väljapool Tallinna ning Harjumaad asuvate organisatsioonide uuringusse kaasamisel – neid on reeglina uuringutes liialt vähe esindatud analüüsi tegemiseks. Seda tuleks arvestada erasektori uuringute andmete kasutamisel, eriti sektorites, kus väiksemate ettevõtete osakaal ja mõju turule on suur, ning kasutada paralleelselt ka teisi allikaid.

Enamus palgainfo allikaid on keskendunud tööandjatelt palgainfo kogumisele. Sellel on kaks põhjust – esiteks on tööandjatelt kogutav palgainfo tavaliselt adekvaatsem kui töötajatelt kogutud info, teiseks on tööandjad reeglina ka suuremad infotarbijad ja rohkem turuinfost huvitatud.

Eraisikutelt kogub sissetulekute kohta infot Statistikaamet sotsiaaluuringuga, mille eesmärk on hinnata leibkondade ja isikute sissetulekute jaotust, elamistingimusi ning sotsiaalset tõrjutust. Uuringus ja selle väljundites kajastuv sissetulek hõlmab tulu palgatööst, ettevõtlusest, maa ja muu vara rendist, teistelt leibkondadelt saadud regulaarseid makseid (näiteks elatis) ning sotsiaalseid siirdeid (vanaduspension, lapsetoetus jm), omanditulu ja tulumaksu tagastust.

Samuti koguvad isikutelt andmeid mitmed interneti portaalid, pakkudes enda andmete esitamisele vastutasuks võrdlust varem teiste poolt esitatud andmetega. Selliste infoportaalide puhul on sageli küsimuseks, kas tarkvaraga suudetakse välistada suvaliselt esitatud andmete sattumine andmebaasi, mille põhjal väljundeid tehakse. Kui andmete esitamine on tehtud väga lihtsaks, võivad vastajad jätta andmebaasi ebatõeseid andmeid info saamiseks või lihtsalt ajaviiteks. Küsimus on ka, millise perioodi andmetega on tegemist ja milline on olnud tööaeg – kas osaline, täistööaeg, kas töötaja on puudunud. Ka ametialade nimetused võivad olla segadust tekitavad, eriti kui vastajad neid ise lisada saavad. Selliste andmete kasutamisel peaks olema pigem ettevaatlik ja hindama kriitiliselt metoodikat, kui see kättesaadav on.




Kuidas ja milliseid andmeid on kogutud – töötasu andmeid võib koguda väga erinevalt ja sellest, kuidas on andmed kogutud sõltub uuringu usaldusväärsus ja ka see, milliseid andmeid on võimalik avaldada.

Statistikaamet kogub näiteks palgastatistikat tasuliikide summana. Keskmise statistilise palga saamiseks jagatakse see töötajate arvu või töötundidega. Osaajaga töötajate arv taandatakse täistööajale. Seega ei saa nende andmete põhjal analüüsida töötasusid ametialade, ametiala rühmade vms järgi, kuid teada on töötatud aeg ja selle eest saadud tasu, samuti mittetöötatud aja eest saadud tasu (nt preemiad vms). Maksu- ja Tolliameti poolt avaldatud väljamaksete statistikas seevastu töötatud aeg ei kajastu ning erinevalt Statistikaametist on need kassapõhised, mitte arvestuslikud, ehk kui töötajale maksti välja kahe kuu palk, siis nii see ka väljamaksete statistikas kajastub. Seega ei saa otseselt võrrelda Statistikaameti poolt avaldatud keskmise palga statistikat ja Maksu- ja Tolliameti poolt avaldatud väljamaksete statistikat.

Keskmise brutopalga statistika avaldamisel kommenteeritakse sageli mediaani avaldamise vajalikkust. Statistiline keskmine sõltub tõepoolest palju sellest, kui erinevad on statistilise rea elemendid, kuna arvutusmetoodikas jagatakse elementide summa elementide arvuga. Seega näiteks palgastatistika puhul, kui meil on kogumis kümme 400 eurose, kümme 600 eurose ning kaks 4000 eurose brutopalgaga üksust, siis statistiline keskmine selle valimi pealt on 818 eurot, mis tegelikkuses ei iseloomusta otseselt ühtegi üksust. Mediaan, mis jagab järjestatud elementide rea võrdselt pooleks, on selle valimi pealt 600 eurot. Kuna statistiline keskmine ja mediaan sõltuvad palju elementide erinevusest jadas, siis mida väiksem on uuringus esindatud andmekogum võrreldes üldkogumiga, seda väiksem on ka nende näitajate usaldusväärsus.

Statistikaameti poolt kogutava palgastatistika andmete põhjal saaks avaldada organisatsioonide mediaani, aga mitte palgasaajate mediaani, kuna andmeid ei koguta persooniti. Maksu- ja tolliameti andmete põhjal saab arvutada väljamaksete mediaani väljamaksete saajate lõikes, kuna andmed esitatakse persooniti. Ka erasektori uuringutes tuleb teha vahet, kas tegemist on organisatsioonide või palgasaajate keskmise ja mediaaniga ning kumb näitajata on turuvõrdluse tegemiseks olulisem – kas meid huvitab konkureerivate ettevõtete ja organisatsioonide palgatase mingil ametialal või kõigi palgasaajate palgatase.

Palgaturu võrdluse mõttes on olulised näitajad nii statistiline keskmine kui mediaan, aga lisaks võiks arvutada ka kvartiile, mis jagavad järjestatud elemendid nelja võrdsesse osasse. 25 ja 75 kvartiili vahemik on see, kuhu jäävad 50% andmete esitajate näitajad ning suure tõenäosusega ka statistiline keskmine ja mediaan.

Kui rääkida palgaandmetest ametiala tasemel, on kõikide andmeallikate probleem, et me ei tea, milline on üldkogum mingi ametiala lõikes. Näiteks me ei tea, millistes ettevõtetes või organisatsioonides on töödejuhataja või autojuhi ametikoht. Me võime oletada organisatsiooni tegevusala järgi, kus selliseid ametialasid leida võiks. Samas võib autojuhi ametialasid leida pea kõikidest sektoritest, samuti töötab näiteks elektrikuid väga erinevate tegevusvaldkondadega ettevõtetes.

Statistikaamet kogub ametialade töötasu andmeid iga nelja aasta tagant (varem sagedamini). Viimane uuring viidi läbi 2011. aastal 2010. aasta oktoobrikuu palkade kohta. Valimis on üle 10 tuhande organisatsiooni – väiksematest organisatsioonidest koostatakse valim, lähtudes nende tegevusalast ja asukohast ja nad esitavad töötasu andmed kõigi oma töötajate kohta. 150 ja rohkema töötajaga organisatsioonid on kõik uuringusse kaasatud, kuid nad teevad valiku oma töötajatest, kelle kohta andmeid esitatakse. Töötasu andmeid kogutakse persooniti, mis teeb töödeldava andmemahu eriti suureks ning töömahukaks nii andmeesitajate kui töötlejate jaoks. Kuid ka sellise andmemahu juures ei saa kõigi ametialade töötasude suurusi avaldada liialt väikese vastajate hulga tõttu.

Erinevalt Statistikaameti töötasude uuringust ei kogu Palgainfo Agentuur töötasude andmeid persooniti, vaid ametiala keskmisi, mis vähendab oluliselt andmete esitamise ja töötlemise mahtu. Selleks, et saada ülevaadet, kuivõrd erinevad palgad ametialal organisatsiooni sees, küsitakse ka madalaimat ja kõrgeimat töötasu vastaval ametialal. Avaldatav statistiline keskmine, mediaan ja kvartiilid on organisatsioonide poolt esitatud keskmiste näitajate pealt arvutatud.




Kuigi Statistikaameti töötasude uuring ilmub suure viiteajaga ja nelja aasta tagant, annab see siiski võimaluse analüüsida ametialade töötasude omavahelisi proportsioone ning seda väga suure ja esindusliku valimi baasilt – võrdluseks: suuremate erasektori uuringute valimid jäävad 300 organisatsiooni piiresse, väiksemates on alla 100 osaleja, Statistikaameti uuring katab 10 tuhat organisatsiooni. Seepärast lähtub Palgainfo Agentuur oma metoodikas suures osas Statistikaameti metoodikast.

Ametialade lõikes töötasude turuvõrdluse tegemisel on kõikide uuringute puhul küsimus, kuivõrd võrreldavad on erinevad tööd ning kuidas võrrelda töötasustamise kõiki aspekte.

Statistikaamet kasutab ametialade töötasude kohta andmete kogumiseks Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) poolt välja töötatud ametialade klassifikaatorit (Vt ametialade klassifikaator ISCO, mida kasutavad ka teiste riikide statistikaameid ja rahvusvahelised organisatsioonid.

ISCO klassifikaator on ametialade kirjeldamisel suhteliselt lai võrreldes mitmete erasektori uuringute väga detailse ja analüütilise tööde kirjeldusega, kuid suhteliselt lihtsalt arusaadav.

Mitmed erasektori uuringud (Fontes, Mercer, Hay) baseeruvad tööde analüütilisel hindamisel, kus erinevate töö komponentide põhjal ning tööde omavahelise võrdluse baasil antakse tööle mingi väärtus. Organisatsioonisiseselt aitab selline süsteem luua alused ja põhimõtted tööde süstematiseerimiseks, tasustamiseks, töötaja hindamiseks ja sisemise õigluse kujundamiseks. Turuvõrdluse tegemise eelduseks sarnase süsteemi alusel on see, et uuringus osalejad süstematiseerivad oma organisatsiooni ametialad sama metoodika alusel. Kuna väiksemates organisatsioonides ei ole tavaliselt ressursse ega ka vajadust nii põhjalikuks analüüsiks ning töötasustamise süsteemid on lihtsamad, siis jäävad nad sellistest uuringutest ka eemale.

Kuna organisatsioonides on tööd ametialade vahel erinevalt jaotatud – suuremates organisatsioonides täidavad töötajad sageli kitsaid lõike ja ametialadel on mitu taset, väiksemates organisatsioonides katab üks töötaja tavaliselt aga mitut funktsiooni – siis on kõigile hästi sobivat tööde süstematiseerimise viisi raske leida.

Palgainfo Agentuur kasutab samuti oma uuringutes ISCO klassifikaatorit, et võrrelda uuringu tulemusi statistikaameti uuringu tulemuste ning rahvusvahelise statistikaga ning kaasata ühtsetel alustel uuringutesse võimalikult palju tööandjaid ja töötajaid.

Tööde hindamine ja neile väärtuste andmine aitab selgitada töötasude erinevusi ametialade lõikes, samas peab arvestama, et see peegeldab paratamatult nii organisatsiooni kui ühiskonna kultuurilisi väärtusi. Erinevatel ajaetappidel on erinevad tööd prestiižsed ja väärtustatud olnud, nt õpetaja või kirikuõpetaja amet, müüja, traktoristi, uksehoidja jpm ametite tähendus on ajas muutunud. Sama kehtib nn naiste ja meeste tööde puhul – kas ühiskonnas on rohkem väärtustatud masinate ja seadmetega ning rahaga või inimressursi ja järelkasvuga tegelemine. Seega on töö väärtus alati mingil määral subjektiivne ning kultuurikontekstist sõltuv.

Nõudluse ja pakkumise vahekord on samuti väga oluline palkade kujunemise tegur ning mõnede analüütikute hinnangul kasvab organisatsioonide hulk, mis lähtuvad palgasüsteemide kujundamisel eelkõige turupalkadest. Ka eelmisel kevadel Palgainfo Agentuuri (eelkäija) poolt läbiviidud tööandjate palgauuringus osalenud organisatsioonidest paljud kinnitasid, et nad on vajaliku spetsialisti värbamisel valmis tegema mööndusi sisemise palgakorralduse osas ning lähtuma turu olukorrast. Sellistes olukordades võib organisatsiooni sisene õiglus ja turuõiglus vastuollu minna ning töötasu erinevusi võib olla keeruline kommunikeerida.

Mitmed tööandjad ja värbamisspetsialistid on juhtinud tähelepanu sellele, et rohkem tuleks värvata inimesi kompetentside, potentsiaali, isikuomaduste ja väärtuste järgi ning mitte niivõrd ajaloo või CV järgi. Kindlasti on paljudel ametitel oluline elementaarne baasharidus ja kogemus, kuid kui inimene on ametiala enda jaoks ammendanud, ei pruugi tal enam motivatsiooni olla tööd hästi teha. Lisaks on viimasel ajal mitmed uuringud välja toonud, et konkreetse persooni mõju töö sisule ja saadavale töötasule on kasvamas. See tähendab, et lisaks organisatsiooni sisesele palgakorraldusele,

http://metaweb.stat.ee/get_classificator_file.htm?id=3007566&siteLanguage=ee

http://metaweb.stat.ee/get_classificator_file.htm?id=3007566&siteLanguage=ee




ühiskonnas valitsevatele väärtushinnangutele ning nõudluse ja pakkumise vahekorrale on kasvamas isiksuse roll töö ja palga kujunemisel.

Palgainfo Agentuuri töötajate küsitlus peegeldab lisaks palgasoovidele ka hästi seda, kuidas tunnetavad töötajad turuõiglust ja ametite vahelisi õiglasi proportsioone. Töötajate ja tööotsijate küsitlus annab infot selle kohta, milliste taustaandmetega inimesed millistele ametitele liikuda soovivad ning millised on nende palgasoovid.

Palgaandmete võrdlemisel on oluline roll palgakomponentidel ning arusaamisel, mida mingi näitaja sisaldab. Näiteks Statistikaameti poolt avaldatav keskmine brutokuupalk sisaldab lisaks põhipalgale ka muutuvtasusid, sh ebaregulaarseid preemiaid ja tasu mittetöötatud aja eest. Kui neljandas kvartalis brutokuupalk tõuseb, siis ei pruugi see tähendada, et tööandjad on põhipalkasid tõstnud, vaid et aastapreemiaid maksti välja. Keskmist brutokuupalka võivad mõjutada ka struktuursed muutused, nt kui oluline hulk madalapalgalisi töötajaid on koondatud, võib brutokuupalk selle tulemusena tõusta. Eriti võivad sellised muutused mõjutada palganäitajaid maakondlikul ja sektoritasandil, kus andmeid esitavaid üksusi on vähem.

Seepärast küsime Palgainfo Agentuuri uuringutes tööandjatelt, kas ja kui palju on nad korrigeerinud põhipalkasid mingites ametiala rühmades ning kas see on puudutanud kõiki töötajaid või ainult osasid. Samuti uurime palkade muutmise põhjuseid. Vastused nendele küsimusele annavad indikatsiooni, mis võib olla töötasude muutuse taga.

Palgainfo allikate kasutamine

Ametlikust statistikast saab palju väärtuslikku palgainfot organisatsioonide tegevusala, asukoha, omaniku liigi ja töötajate arvu järgi. See on tasuta saadaval ning mitmed näitajad ilmuvad ka üsna lühikese viiteajaga.

Keskmine brutopalk

Riigi tasandil on oluliseks palgainfo allikaks statistikaameti poolt avaldatav keskmise palga statistika. Amet avaldab lühiajalist statistikat, so kvartalite ja pressiteadetes ka kuu lõikes, ning aastastatistikat keskmise neto- ja brutopalga ning tööjõukulu kohta. Vaata ka keskmise palgastatistika slaide.

2012. aastal oli statistiline keskmine netopalk 706 eurot, brutokuupalk 887 eurot ja tööjõukulu 1203 eurot. 2013. a. I kvartalis oli keskmine brutokuupalk 900 eurot ja brutotunnipalk 5,65 eurot.

Netopalk on töötajale väljamakstav palk. Brutokuupalk on arvestuslik kogu töötasu ning sisaldab tulumaksu, töötuskindlustust ja töötajapoolset pensioni II sammast. Tööjõukulu sisaldab lisaks brutopalgale tööandja sotsiaalmaksu ja töötuskindlusmaksu ja muid hüvitisi.

Brutokuupalk sisaldab nii tasusid töötatud aja kui mittetöötatud aja eest, nt puhkuse tasu, lisatasud, toetused ja preemiad, ehk brutopalga muutust võivad mõjutada ka puhkuste perioodid ja aastapreemiad, mida ka palgastatistikast kvartalite lõikes näha on. Brutotunnipalk tasusid mittetöötatud aja eest ei sisalda.

Palgastatistikat kogutakse ettevõtetelt, asutustelt ja organisatsioonidelt kuulise aurandevormiga „Palk“ valimi alusel, st andmeid ei koguta kõigilt Eestis tegutsevatelt üksustelt. Valimisse kuulub üle 10 tuhande organisatsiooni, sh nii era- kui avalikust sektorist, neist esitab andmed pisut alla 10 tuhande. Üle 50 töötajaga organisatsioonid kuuluvad kõik valimisse, väiksema töötajate arvuga organisatsioonidest on moodustatud valim.

http://www.palgainfo.eu/palgastatistika/keskmine-brutopalk




Praktiliselt kõikidel tegevusaladel, v.a. haridus, avalik haldus, tervishoid ning kunst ja meelelahutus, moodustavad alla 50 töötajaga ettevõtted üle poole vastajatest. Seda peab ka palgastatistika puhul arvestama, et osades sektorites võib väiksemate ettevõtete ja organisatsioonide palgaandmete mõju keskmisele palgale olla suur. Kui vaadata tööjõukulude statistikat töötatud tunni kohta ettevõtete majandusnäitajate statistikast töötajate arvu järgi saab, on näha, et väiksemates, 1-9 töötajaga ettevõtetes on palgakulud töötunni kohta reeglina märgatavalt madalamad, kui suuremates ettevõtetes. Seega sektorites, kus alla 50 töötajaga ettevõtete seas on palju ka väikeettevõtteid, võib see mõjutada keskmist brutopalka allapoole.

Piirkondlikud palgaerinevused

Statistikaamet avaldab palgastatistikat maakondade lõikes. Piirkondliku statistika puhul peab arvestama, et Tallinnas ja Harjumaal, vähemal määral Tartus ja Pärnus, asuvad sagedamini kõrgemapalgaliste sektorite(info- ja side, finants- ja kindlustustegevus) organisatsioonid, samuti teiste asutuste ja ettevõtete peakontorid, mis kergitab ka keskmist palka nendes piirkondades. Mõned üle Eesti asuvad ettevõtted esitavad palgastatistikat ainult oma peakontori aadressist lähtudes, nt suuremad kaubandusketid, st nende palgaandmed kajastuvad kõik Tallinna keskmises brutopalgas.

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Tegevusalad kokku

Põllumajandus, metsamajandus ja…

Mäetööstus

Töötlev tööstus

Elektrienergia, gaasi, auru ja…

Veevarustus; kanalisatsioon; jäätme- ja…

Ehitus

Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite…

Veondus ja laondus

Majutus ja toitlustus

Info ja side

Finants- ja kindlustustegevus

Kinnisvaraalane tegevus

Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus

Haldus- ja abitegevused

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik…

Haridus

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne

Kunst, meelelahutus ja vaba aeg

Muud teenindavad tegevused

Alla 50 töötajaga organisatsioonide osatähtsus kõigist vastajatest (IV kv 2012)




Palgainfo Agentuuri tellitud Statistikaameti väljavõte tunnipalkadest ametialade ja maakondade lõikes näitas, et ametialade lõikes ei pruugi töötasude erinevused nii suured olla – ka väljapool Tallinna ja Harjumaad on keskmisest kõrgema palga maksjaid mitmetel ametialadel. Töötasude erinevused on suuremad juhtivamatel ja kõrgema kvalifikatsiooniga ametialadel, madalama kvalifikatsiooniga ametialadel on erinevused väiksemad (Vt Piirkondlikud palgaerinevused slaidid).

Palgad erinevates sektorites

Statistikaamet avaldab palga ja tööjõukulu statistikat põhitegevusalade (EMTAK - Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator 2008) ja tegevusalade 2-kohalise koodi lõikes, mis on oluliselt täpsem ja toob välja sektorisisesed palgaerinevused. EMTAK 2-kohalise koodi järgi avaldatud statistika sisaldab vaid üle 50 töötajaga organisatsioonide andmeid.

Veelgi üksikasjalikumat infot saab ettevõtete majandusnäitajate statistikast, kus avaldatakse kõigi üle 20 töötajaga ettevõtete ja valimi alusel väiksemate ettevõtete tulud, kulud ja kasum ning tööhõive ja tunnid nii kvartaalselt kui aastate lõikes. Andmetes sisalduvad vaid turuettevõtete andmed, st nt haiglad ja pangad ei ole esindatud.

Palkade erinevused organisatsiooni suuruse järgi

Ettevõtete majandusnäitajate statistika põhjal saab vaadata tööjõukulude andmeid ka ettevõtte töötajate arvu järgi. Eraldi on välja toodud 1-9, 10-19, 20-49, 50-99 ning 100 ja enama töötajaga ettevõtete majandusnäitajad, sh tööjõukulu, töötajate arv ja töötunnid.

0

2000

4000

6000

8000

10000

Äriregistris registreeritud majanduslikult aktiivsete ettevõtete arv kõrgema brutopalgaga tegevusalal kontaktaadressi järgi 2012.a.

Info ja side

Finants- ja kindlustustegevus

Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus

http://www.palgainfo.eu/palgastatistika/piirkondlikud-erinevused




0

1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

Keskmine tööjõukulu töötatud tunni kohta ettevõtte suuruse järgi

1-9 10-19 20-49 50-99 100 ja enam

Allikas: Statistikaamet, Ettevõtete majandusnäitajate statistika (tööjõukulu sisaldab brutopalka ja sotsiaalmaksu).




4. Muutused värbamisturul

Ivika Born, CV-Online’i värbamiskonsultant

Heikko Gross, CV-Online’i turundusjuht

Üks olulisemaid arenguid, millega tööandjatel tuleb arvestada ja kohaneda, on kandidaatide

arvu vähenemine vaba töökoha kohta. Kogu värbamise protsess peab kohanduma selle uue

olukorraga. Muutuma peavad nii värbamisstrateegiad, meetodid kui ka suhtumine, sest

jõupositsioon on nihkumas töövõtja poolele. Nende arengutega ei tule arvestada ainult

tööandjatel, aga ka meil tööportaalina.

Baltikumi ja Eesti juhtiva tööportaalina on meil hea ülevaade tööturul toimuvast ning viimaste aastate

trendid näitavad, et kasvanud on nii külastajate kui tööpakkumiste arv, kuid kandideerimiste arv on

jäänud samasse suurusjärku. Nende näitajate omavaheline suhe aga ütleb sisuliselt, et ühe

tööpakkumise kohta on kandidaate vähemaks jäänud ning see ei sõltu kandideerimiste arvu

kahanemisest. Põhjus on selles, et tööpakkumisi on varasemast enam, mille vahel kandidaadid

jaotuvad, mis sisuliselt viib varasemast suurema konkurentsini töötaja pärast.

Graafikul on toodud CV-Online’i Eesti andmebaasi väljavõte. Erinevate aastate jaanuari kuud on hästi

võrreldavad ja iseloomustavad üsnagi hästi kogu aasta arenguid.

Kandidaadid ei ole kuhugi kadunud ja kandideerimised ei ole vähenenud, kuid värbavaid ettevõtteid

on ühe juurde tulnud ning samal ajal väheneb pidevalt vabade töökäte arv nii Statistikaameti kui

996 937 1240 1 370 1 473

20439

21802

18 618 19 887 20 310

20,5

23,3

15,0 14,5 13,8

0,0

5,0

10,0

15,0

20,0

25,0

0

5000

10000

15000

20000

25000

2009 2010 2011 2012 2013

Tööpakkumiste ja kandideerimiste suhe

Avaldatud tööpakkumisi Kandideerimisi (jaan) Kandidaate tööpakkumise kohta

Allikas: CV-Online andmebaas




Töötukassa andmetel. Sellest aga ka mõnedest teiste põhjustest tulenevalt võivad tööandjad paljudes

sektorites tajuda, et värbamine on võrreldes paari aasta taguse ajaga oluliselt keerulisemaks

muutnud. Suurimaks küsimuseks selles turuolukorras ongi, mida edasi teha ja kuidas olla suuteline

sobivad töötajaid (soovitatavalt talente) värbama?

Siinkohal toome välja mõned meie hinnangul võtmetähtsust omavad aspektid. Mida tihedamaks läheb

konkurents, seda määravamaks need muutuvad.

Tööandja maine

Oleme täheldanud, et järjest olulisemaks on muutunud tööandja maine ehk teisisõnu see, mida

räägitakse tööandja kohta – mida arvavad ettevõttest selle enda töötajad, mida nad räägivad

sõpradele, mida arvavad ettevõttega asju ajanud inimesed, mida lihtsalt kõrvalseisjad. Mida enam

valikuid ja erinevaid tööpakkumisi inimesel valikus on, seda olulisemaks saab tööandja maine.

Paratamatult soovitakse ennast siduda nende tööandjatega, kes usutakse olevat töötajasõbralikud,

paindlikud, head palgamaksjad jne. Kuvandit mõjutab vast kõige tugevamalt tutvusringkonnast, aga ka

internetist hangitav info. Tööandjana tasub sellise infoga kursis olla, sest see võib kohati saada

määravaks selle osas, kas teie silmis hea kandidaat soostub teie ettevõttesse kandideerima.

Palgainfo Agentuuri ja CV-Online’i koostöös läbi viidud 2013. aasta kevade palgauuring ka viitas

sellele, et tööandjad tajuvad järjest tugevamalt vajadust panustada värbamistegevustesse ja ettevõtte

maine kujundamisse.

49%

44%

51%

38%

50%

35%

23%

13%

7%

29%

29%

24%

23%

10%

19%

14%

6%

5%

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90%

Oleme tööd olemasolevate töötajate vahelümberkorraldanud

Tegeleme aktiivselt järelkasvuga - õpetame iseinimesi välja ja tutvustame noortele…

Panustame rohkem värbamistegevusse jaorganisatsiooni maine kujundamisele

Investeerime tehnoloogiasse, et vähendadatööjõuvajadust ja tõsta efektiivsust

Tõstame palkasid vastavatel ametialadel

Oleme võtnud kasutusele alternatiivseidvärbamise viise ja vorme

Teeme aktiivselt koostööd Töötukassaga

Ostame teistelt organisatsioonidelt töötajad üle

Värbame tööjõudu välisriikidest

Reageerimine tööjõupuudusele, kevad 2013

4 - pigem on see nii

5 - See on täiesti nii




Ülalolevast graafikust on näha, et 75% tööandjast vastaja sõnul võiks maine kujundamine olla iga

organisatsiooni värbamisstrateegia osa. Lisaks peab arvestama, et uuringus osalesid peamiselt

organisatsioonid, mis jälgivad turgu ja tegelevad personaliga. Kõige olulisem küsimus on, kuivõrd

tajub „inimene tänavalt“ planeeritud või ellu viidud muudatusi ning maine kujundust, sest see on ainus,

mis tegelikkuses organisatsiooni värbamist mõjutab ning seda tuleks tööandjana kindlasti endalt

küsida. Miks mitte püüda ka vastavasisulist infot väljastpoolt enda organisatsiooni hankida?

Järgnevad on paar näidet meie praktikast, kus just tööandja maine on saanud värbamisel suureks

takistuseks::

Näide – suure jaemüügi ettevõtte maine on saanud kahjustada. Ainuke võimalus leida töötaja, on kutsuda ta vestlusele, kuhu on tema teadmata kaasatud ka ettevõtte esindaja, et vestluse käigus saaks kandidaat enda võimalikele küsimustele vastused otse algallikast.

Näide – ettevõte, mis otsib tegevjuhti, kuid kes ei ole panustanud maine kujundamisse (puudub ka toimiv koduleht). Ainuke võimalus mitte kaotada häid kandidaate on juba enne konkurssi avaldada anonüümne kuulutus ning panustada personaalselt ettevõtte tegevuse tutvustamisele kandidaatidele.

Toodud lahendused aga on pigem hädaabinõu ja tegelikkuses peaks probleemiga hoopis

põhjalikumalt tegelema, sest ettevõtte maine mõjutab ka seda, kas töötajad jäävad su juurde ja

tunnevad uhkust ettevõttes töötamise üle. Töötajad on ka need, kes suures osas ettevõte ja ameti

mainet kujundavad, eriti need, kes töötavad nö eesliinil. Võib ju panustada palju ressursse maine

kujundamisesse, aga kui su oma töötajad räägivad midagi muud, siis on see sisuliselt mahavisatud

raha. Eesti on väike ja negatiivne info levib kiiresti.

Paindlikkus

CV-Online värbamispraktika näitab, et sobiva tööjõunappus sunnib tööandjaid lisaks maine

kujundamisele ka töökorralduses paindlikum olema ja töötajate soovidega rohkem arvestama. Kui

tavapärasest sihtrühmast on raske töötajaid leida, tasuks kaaluda erinevate, seni võib-olla kõrvale

jäänud rühmade seast värbamist, nagu tudengid ja 50+ vanuse rühm ja olema ka valmis tööd

suurema hulga inimeste vahel paindlikul moel jagama. See ei ole alati mugav võimalus ja selle

võimalikkus sõltub kindlasti töö iseloomust, aga sobiva tööjõu vähenemine seab fakti ette, mis sunnib

otsima uusi lahendusi ning see võiks olla üks neist.

Paindliku töökorralduse üks osa on ka see, kuivõrd tööandja võimaldab töötajatel ja tulevastel

töötajatel ise oma aega planeerida.. Meie värbamispraktika näitab, et see muutub üha olulisemaks –

näiteks isegi ühe konstruktori värbamisprojekti puhul oli iseseisvus tööaja korraldusel parima

kandidaadi seatud eeldus, et ta tööpakkumise vastu võtaks.




Kandidaadi taust

Üha olulisem on mõista ettevõttesse kandideerijate tasuta, nende varasemaid ametipositsioone ja

sektoreid, kust nad tulevad ja miks nad tulevad. Teisisõnu tuleb mõista, kes on see sihtrühm, keda

tuleb meelitada ja millega. Töötajate ja tööotsijate seas läbiviidud uuringu andmed võimaldavad väga

erineval moel erinevaid ametialade vahelist liikumist analüüsida. Näiteks turvatöötaja positsiooni puhul

oli selgelt näha, et inimesed töötavad sellel ametialal ilmselt ajutiselt ja tihtilugu soovivad mõnele

teisele ametikohale edasi liikuda, olgu selle põhjuseks siis mõnel muul positsioonil pakutav parem

töötasu või töötingimused. Seda infot tuleks tööandjatel analüüsida ja panna paika strateegia – näiteks

turvatöötajate puhul reklaamidagi seda positsiooni eelkõige kui võimalust edasi areneda, tuua välja

edulood (a la Urmas Sõõrumaa – ka mina alustasin turvamehena) ning perspektiiv, kuidas ettevõtte

sees edasi areneda. Samuti on head näited inimestest, kes on turvatöötaja ametilt mõnda teise

valdkonda heale positsioonile saanud.

54%

34%

28%

25%

23%

23%

19%

10%

0% 50% 100%

Töötajate iseseisvus oma töös on meieorganisatsiooni töökultuuri oluline osa.

Töötajad saavad kaasa rääkida tööeesmärkide, oodatavate tulemuste ja…

Töötajad saavad valida ise, kuidas nad töödteevad, milliseid meetodeid või töövõtteid…

Töötajad saavad mõjutada suurel määral omatöötasu suurust.

Töötajad saavad mõjutada kriteeriume, midakasutatakse nende töö tulemuste hindamiseks.

Töötajad saavad ise planeerida omatööprotsessi ise, millal nad mida teevad.

Töötajad saavad juhtida oma tööaega ise,tööaegadest kinnipidamist ei kontrollita.

Töötajad saavad ise otsustada omakohalkäimise vajaduse ja liikumiste üle.

Töötajate iseseisvus töökorraldusel

5 - See on nii enamusetöötajate puhul

4 – See on nii ainult juhtide ja tippspetsialistide puhul

3 - See on nii kontoritöötajatepuhul olenevalt tööiseloomust




Kandidaatide vs tööandjate aktiivsus

Võrreldes veel paari aasta taguse ajaga võib öelda, et jõupositsioon on läinud tööandjatelt töövõtjate

kätte, millele viitab kõige otsesemalt eelnevalt mainitud kandidaatide arvu langemine tööpakkumise

kohta. Selles olukorras tuleb tööandjatel ise aktiivsemaks osapooleks olla. Sellele vajadusele viitavad

ka töötajate ja tööotsijate uuringu tulemused, mille järgi enamik palgatöötajatest on avatud

pakkumistele, kuid ei otsi aktiivselt tööd – seega on järjest suurem rõhk sihtpakkumistel olenemata

positsioonist ehk ka lihtsamate tööde puhul tuleb kandidaadile läheneda personaalselt.

15%

70%

14% 13%

69%

18%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

Otsin aktiivselt tööd läbierinevate kanalite

Olen avatud pakkumistele,ise aktiivselt tööd ei otsi

Ei otsi üldse tööd ja ei olehuvitatud pakkumistest

Aktiivsus tööturul – täisajaga palgatöötajad

Kevad 2013 Sügis 2012




Lootma ei saa jääda pelgalt traditsioonilise kuulutuse avaldamisele, arvates, et sobivad kandidaadid

on ootel ja reageerivad kohe. Tavapärane on olukord, kus kandideerijate arv on paarikümne ringis,

kuid töökuulutust on seevastu vaadanud tuhanded.

Selleks, et suurima tõenäosusega leida sobiv kandidaat, tuleb n.ö. huvitundjatega otse ühendust

võtta, anda neile lisainformatsiooni ning julgustada kandideerima, tagades seejuures

konfidentsiaalsuse. Seda CV-Online’i süsteem ka võimaldab. Lisaks sellele kaalume tulevikus ka

„kandideeri“ nupu asendamist „tunnen huvi“ nupuga. See annab tööandjale võimaluse saada kontakti

ka huvitatud kandidaatidega, kes mingil põhjusel koheselt kandideerima ei ole valmis. See tähendab,

et tööandjal tuleb sel juhul ise aktiivsemalt kandidaatidega töötada ja heas mõttes enda ettevõtet

müüa. Lisaks sellele kaalume ka CV muutmist põhidokumendist täiendavaks dokumendiks, mida

tööandja saab kasutada hiljem lähema huvi puhul. Esmaseks infoallikaks oleks konkreetse ametikoha

jaoks koostatud inimese profiil, mis sisaldaks kompetentse ja motivatsiooni hõlmavaid põhiandmeid.

Kõik eelnevad teemad ja ka CV-Online poolsed planeeritavad muudatused on seotud peamiselt

kandidaatide arvu vähenemisega töökuulutuse kohta ehk üha kasvava konkurentsiga tööandjate vahel

heade töötajate pärast. Tööandjatel tuleb hakata üha enam panustama mainesse, läbimõeldud

värbamisprotsessi ja tööpakkumiste atraktiivsusse, et olla suuteline värbama vajaminevat

kvalifitseeritud ja sobilikku tööjõudu. CV-Online’il juhtiva tööportaalina tahab teha omalt poolt kõik, et

aidata tööandjatel praeguses turuolukorras saavutada värbamisel parim võimalik tulemus ning viia nad

kokku sobivate kandidaatidega.

Töötajate ja tööotsijate poolt värbamisprotsessi vaadates tuleb tõdeda, et valituks osutuvad

kandidaadid, kes oskavad analüüsida tööpakkumist ning vastavalt sellele oma tugevused hästi välja

tuua, kes teavad värbamisprotsesside mängureegleid ning teavad oma hinda turul. Meie praktikas on

mitmeid kordi ette tulnud juhuseid, kus kandidaat jäetakse kõrvale mitte ainult liialt kõrge, vaid ka liialt

madala palgasoovi tõttu. Koostöös Palgainfo Agentuuriga pakume tuge töötajatele ja tööotsijatele

adekvaatsete palgaootuste kujundamisel ning tööturul orienteerumisel.




5. Palgauuringule vastajad

Vaata ka lisatud slaide.

Tööandjate palgauuringus osalemise soovi avaldas 350 ettevõtet ja organisatsiooni. Veebipõhise

ankeedi täitis 306 vastajat, palgaandmeid esitasid 283 organisatsiooni, mis on suurem arv kui

varasemates uuringutes.

Peamiselt mõjutas vastamise protsenti ajapuudus – uuringu andmeid kogutakse suhteliselt lühikese

aja jooksul ning osadel tööandjatel on keeruline lisatööd oma tööplaanidesse mahutada.

Üsna palju on ka tööandjaid, kes enda sõnul ei vaja ajakohast palgainfot või saavad seda peamiselt

mitteformaalsetest allikatest.

Nagu varasemateski uuringutes oli tööandjate palgauuringus osalejate seas rohkem ettevõtteid ja

organisatsioone töötleva tööstuse, ehituse, hulgi- ja jaekaubanduse, veonduse ja laonduse, info ja

side ning muude teenindavate tegevuste valdkondadest.

Töötajate arvu osas on selle kevadises uuringus üsna hästi esindatud nii alla 50 töötajaga

organisatsioonid, kui ka suuremad organisat-sioonid. Ametiliku statistika järgi on väikeettevõtteid küll

oluliselt rohkem, kuid nende kaasamine uuringusse on keerukas ning neil ei ole sageli ka võrreldavaid

ametialasid, kuna tööd on jaotatud teisiti.

Kuna suurem osa ettevõtteid ja organisatsioone asub Tallinnas ja Harjumaal, peegeldub see ka

uuringu vastajate taustaandmetes. Rohkem on vastajaid veel Tartu, Pärnu ja Ida-Viru maakonnast.

273 268 271 261

283

0

1000

2000

3000

4000

5000

6000

7000

8000

9000

10000

0

50

100

150

200

250

300

350

400

Kevad 2011 Sügis 2011 Kevad 2012 Sügis 2012 Kevad 2013

Tö

öta

jate

ja t

öö

ots

ijate

arv

Org

an

isats

ioo

nid

e a

rv

Vastanud organisatsioonide arv ja töötajate ja tööotsijate arv

Vastanud organisatsioone Telefoni kiirküsitlus (sügis 2012)

Aintul veebipõhine ankeet (kevad 2013) Vastanud töötajaid ja tööotsijaid




Organisatsioone, mis tegutsesid ainult Tallinnas ja Harjumaal oli uuringus 42%, mitmes Eesti

piirkonnas tegutsevaid organisatsioone 36%, väljaspool Tallinna ja Harjumaad tegutsevaid 26% ning

Eestis ja välisriikides tegutsevaid 14%.

Töötajate ja tööotsijate uuringus osalejate tausta kirjeldus on esitatud Eesti tööandjate ja töötajate

palgauuringu raportis.

6. Töötasude muutused: toimunud ja kavandatavad

muutused, muutuste põhjused

Tööandjate palgauuringus küsime, kas ettevõtted on põhipalkasid viimasel kuuel kuul muutnud või

kavandavad teha seda järgmisel kuuel kuul, millistes ametiala rühmades on muutused toimunud või

neid kavandatakse ning kui suured muutused on. Samuti uurime, millised on põhipalkade muutmise

peamised põhjused.

Töötajatelt küsime, kas nende netotöötasu on viimase aasta jooksul muutunud ja kui palju see on

tõusnud või langenud.

Millised on töötasude muutused olnud ja milliseid muutusi kavandatakse, saate lugeda Eesti

tööandjate ja töötajate palgauuringu raporti tasulisest täisversioonist, mille juurde kuuluvad ka slaidid

(vt hinnakirjast: Riigiraport Kevad 2013) .

7. Tööjõuvajadus ja hinnangud tööturu olukorrale

Eesti tööturu olukorda mõjutab lähiaastatel oluliselt demograafiline olukord, kus rahvastik väheneb ja

vananeb lähema kümne aasta jooksul drastiliselt. Võrreldes Statistikaameti tööjõu-uuringu 2011. a. IV

kvartali ja 2011. a. rahvaloenduse andmeid, siis näeme, et hõivatud arv võib olla tööturu statistikas üle

hinnatud 55 tuhande ja töötute arv 10 tuhande võrra, mitteaktiivsete arv aga alahinnatud 7 tuhande

võrra. Erinevused tulenevad sellest, et tööjõu-uuringut viiakse läbi rahvastikuregistrist tehtud valimi

alusel ning tulemused laiendatakse.

Tööturu üldandmetest on näha, et töötus väheneb ja hõive kasvab mõõdukalt, lähiaastateks

prognoosib Eesti Pank hõive kasvu pidurdumist, mis on peamiselt seotud rahvastiku kahanemisega.

Töötajate ja tööotsijate uuringus küsiti vastajatelt, kas nad otsivad aktiivselt tööd, on avatud

pakkumistele või ei otsi üldse tööd.

Tööandjate uuringus küsisime vastajatelt, kas nad vajavad juurde uusi töötajaid, jääb neil töötajaid üle

või on töötajaskond püsiv.

Küsisime tööandjatelt ka hinnangut tööturu olukorrale, kas tunnetatakse kvalifitseeritud spetsialistide

puudust, lihtsamate tööde tegijate puudust või hinnatakse tööturu olukorda normaalseks. Uurisime ka,

kuidas tööandjad reageerivad tööjõupuuduse olukorrale.

Milline on tööandjate tööjõuvajadus lähiajal, kuidas tööandjad hindavad tööturuolukorda, kes

töötajatest aktiivsemalt tööd otsivad, saate lugeda Eesti tööandjate ja töötajate palgauuringu raporti

tasulisest täisversioonist, mille juurde kuuluvad ka slaidid (vt hinnakirjast: Riigiraport Kevad 2013) .




8. Töökorraldus organisatsioonides

Vaata ka lisatud slaide.

Töökorralduse uuring viidi tööandjate ja töötajate seas läbi koostöös Microsofti ja CPD

Arenduskeskusega.

Paindlikust töökorraldusest rääkimine tekitab mõnedes tööandjates tõrget, kuna palju on räägitud

kaugtööst ja osaajaga tööst kui paindlikest töövormidest ning arutatud selle üle, miks tööandjad neid

kasutusele ei taha võtta.

„Kaugtöö“ mõiste viitab sellele, et keegi peab kaugel olema ning mõiste assotsieerub reeglina kodus

töötamisega. Tavalised vastuargumendid kaugtöö rakendamisele on, et selline töövorm ei sobi kõigile

ja kõikide tööde puhul ei ole eemalt töötamine võimalik. Mitmetest aruteludest jääb mulje, et tegemist

ei ole praktilise töökorraldusliku lahendusega, vaid usu või ideoloogilise küsimusega.

Targa või ka otstarbeka töökorralduse (smartwork) kontekstis kaugtööst palju ei räägita, pigem

räägitakse töökorraldusest, mis on hästi läbi mõeldud, arvestab tööandja ja töötajate vajadustega ning

annab töötajatele suurema vabaduse ja ka vastutuse oma töökorralduse osas. Erinevate uuringute

tulemused on näidanud, et töötajad on sellise töökorralduse puhul motiveeritumad ja töötulemused

paremad. Sama kinnitavad ka Palgainfo Agentuuri töötajate ja tööotsijate küsitluse tulemused –

töötajad peavad paindlikku töökorraldust motiveerivaks ning tööandjaid, kes seda pakuvad,

atraktiivseteks.

Kindlasti tuleb silmas pidada, et suurema paindlikkuse eelduseks on seda toetav töökultuur – aja- ja

kohakontrolli keskses töökultuuris erandina rakendatud paindlikkus toob reeglina kaasa tagasilöögid –

töötajate motivatsiooni- ja töötulemuste languse, kommunikatsioonihäired jpms. Töötajatele suurema

iseseisvuse andmine ei tähenda, et kellaaegadest või tähtaegadest ei peeta kinni, vaid seda, et

töötajad täidavad neid ka ilma pideva järelevalveta. Kõigile töötajatele ei sobi iseseisev töötamine ja

mitmed töötajad saavutavad paremad töötulemused selges süsteemis ja struktuuris koos

kolleegidega. Tark inimressursi juhtimine selles seisnebki, et korraldada tööd nii, et kõigilt tuleks

nende parim võimalik tulemus.

Palgauuringus vaatasime töökorralduse paindlikkuse ja töötajate autonoomsuse erinevaid aspekte –

kuivõrd töötajad saavad kaasa rääkida oma tööaja, töökoha, töömeetodite, protsessi, eesmärkide ja

tulemuste püstitamisel, tulemuste hindamise kriteeriumide määramisel ning kuivõrd mõjutada töötasu

suurust.

Samuti uurisime, kuivõrd nõustuvad töötajad, et nende töökohal kehtivad väited selliste pehmete

motivaatorite osas nagu head suhted kolleegidega, usalduslik õhkkond, ametialase arengu

võimalused, töö- ja isikliku elu ühitamise võimalused ning juhtimiskvaliteet.

Lisaks palusime hinnata erinevaid väiteid paindliku töökorralduse osas, kuivõrd nendega nõustutakse

või mitte.

Sarnased küsimused olid esitatud ka tööandjatele.




Töökorraldus - tööandjad Töökorraldus - töötajad

Tööandjate hinnangul on töötajate sisuline iseseisvus töökorraldusel üsna suur, samas aja- ja kohapaindlikkus enamuse töötajate puhul nii suur ei ole.

Silma paistab tööandjate hinnangu erinevus töötasu suuruse mõjutamise osas – 25% tööandjatest vastajatest märkis, et enamus töötajatest saab suurel määral mõjutada oma töötasu suurust, töötajatest arvas nii vaid 11%.

Varasematest uuringute ja ka käesolevast uuringu tulemustest on näha, et üsna paljud tööandjad kasutavad tulemustasu skeeme ning mitmed ettevõtted kasutavad küllaltki keerukaid skeeme. Töötajate arvamus, et nad ei saa suurel määral oma töötasu suurust mõjutada, võib viidata sellele, et tulemustasu skeemidest ei saada hästi aru või ei tajuta oma tegevuse mõju töötasu suurusele.

Üle poolte tööandjatest vastajatest märkis ka, et töötajate iseseisvus töökorraldusel on organisatsiooni töökultuuri oluline osa.

Töötajate vastustest näeme, et töötajad saavad üsna palju kaasa rääkida töö sisulisel korraldusel – üle poolte vastajatest saab valida, kuidas nad oma tööd teevad – milliseid meetodeid või töövõtteid kasutavad, samuti planeerida oma tööprotsessi ning öelda sõna sekka töö eesmärkide, tulemuste ja tähtaegade seadmisel.

Tööaja ja koha osas oli uuringus osalejatel vähem sõnaõigust – 36% ütles, et saavad ise korraldada oma tööaega ja tööajast kinnipidamist ei kontrollita, 25% märkis, et saavad ise otsustada oma töötamise asukoha ja liikumiste üle.

Kõige vähem saavad töötajad mõjutada töötasu suurust, vaid 11% vastajatest märkis, et nad saavad suures osas mõjutada töötasu suurust.

Iseseisvus töökorraldusel on enamuse vastajate jaoks tähtis – nii vastas 80% uuringus osalenutest.

Enamus tööandjaid hindas töötajate omavahelisi suhteid samuti heaks ning märkis ka, et töötajaid usaldatakse. Töötajatest oluliselt paremal arvamusel oldi organisatsiooni ja/või osakonna juhtimiskvaliteedi osas, samuti selles osas, kas organisatsioonis on parim võimalikust töökorraldusest.

Hinnangutest töötingimustele paistab töötajate puhul silma, et kõrgelt hinnatakse häid suhteid kolleegidega ning enamus uuringus osalenutest tunneb, et neid usaldatakse töö juures. Üle poolte vastajate märkis ka, et nende töökorraldus praegusel ametikohal sobib hästi nende isikliku elu korraldusega.

Vähem olid töötajad nõus väidetega, „meie organisatsioon ja/või osakond on hästi juhitud“ ja „olen oma töökorraldusega rahul“, samas otsest rahulolematust oli nende väidete suhtes vähe - kolmandik vastajatest oli pigem kõhkleval seisukohal.

Rohkem olid oma töökorraldusega rahul vastajad, kel oli suurem vabadus oma töökorraldusel. Töötajatel, kes töötasid väiksemates ettevõtetes, oli iseseisvus töökorraldusel suurem.

Uuringus osalenud tööandjad näivad suhtuvat paindlikku töökorraldusse positiivselt.

Rohkem oli nõustujaid väidetega:

„Ajuga“ töötajate puhul on oluline hinnata eelkõige tulemust, mitte kontrollida kellajaliselt kohalolekut.

Selleks, et paindlik töökorraldus toimiks, peab ta olema organisatsiooni töökultuuri loomulik osa, mitte individuaalselt kokkulepitud erand.

Töötajatele suurema vabaduse ja vastutuse andmine oma töökorralduse üle parandab nende motivatsiooni ja töö tulemuslikkust.

Paindliku töökorralduse plusside ja miinuste osas nõustusid töötajad kõige enam väitega, et juhid võiksid tegeleda rohkem tulemuste hindamisega, mitte kellaaegadest kinnipidamise või kohaloleku kontrolliga. Samuti oli rohkem nõustujaid väitega, et organisatsioonid, mis pakuvad paindlikult töötamise võimalusi, sh kaugtööd, on palju atraktiivsemad tööandjad, ning et töötajad on motiveeritumad ja efektiivsemad, kui nad saavad ise rohkem oma töökorralduse üle otsustada.

Paljud vastajad olid nõus ka väitega, et paindliku töötamise puhul on palju keerulisem seada piire töö ja eraelu vahele.




Vähem oldi nõus väidetega:

Enamusele töötajatele ei saa usaldada oma töökorralduse juhtimist, kuna neil ei ole piisavalt enesedistsipliini ega vastutustunnet.

Kaugtöö lubamine kahjustab meeskonnatööd ja tekitab pingeid ebaõigluse tunde tõttu.

Kaugtöö vormis töötamise lubamine toob tööandjale kaasa mitmeid riske nagu turvalisuse, tööohutuse ja varade säilimise riskid.

Märgatavalt vähem oli nõustujaid väitega, et kaugtöö lubamine kahjustab meeskonnatööd ja tekitab pingeid ebaõigluse tunde tõttu.




9. Kokkuvõte

Palgainfo Agentuuri , CV-Online ja teiste partnerite koostöös 2013. a. kevadel läbiviidud palgauuring

tööandjate ning töötajate ja tööotsijate seas oli hea esinduslikkusega – kokku osales üle 300 tööandja

ja üle 9 tuhande töötaja ning tööotsija.

Uuringu raporti teksti osas on esitatud majandusanalüütik Maris Lauri poolt koostatud

majandusprognoos ja ülevaade tööturul toimuvast. Palgainfo Agentuuri juht ja analüütik Kadri Seeder

kirjutab palgainfo allikatest ja nende kasutamisest. Heikko Gross ja Ivika Born CV-Online-st

analüüsivad värbamisturul toimuvat. Ülevaade on esitatud uuringu peamiste küsimusblokkide

tulemustest, raportile on lisatud tulemusi illustreerivad tabelid ja graafikud slaidide kujul.

Töötasu uuringu tulemused on esitatud eraldi tabelite ja slaididena.

Uuringu peamised tulemused:

1. Põhipalgad on kasvamas, seda kinnitab nii statistikaameti info kui tööandjate uuringu

tulemused. Suuremad palkade korrigeerimised on jäänud aasta esimesse poolde, aga

mõnede ametirühmade osas on oodata palkade korrigeerimist ka järgmisel poolaastal.

2. Organisatsioonid korrigeerivad palkasid peamiselt majandustulemustest lähtuvalt, aga

viimasel ajal on oluliseks teguriks saanud ka tööturul toimuv. Töötute seast töötajate

värbamine on muutub ühe keerulisemaks, kuna lühiajalisi töötuid on vähe, pikaajalistel töötutel

on sageli aga kvalifikatsiooni ja isikuomadustega seotud probleemid. Mitteaktiivsete inimeste

tööturule toomine on aega ja raha nõudev protsess. Seega tuleb värvata hõives olevate

inimeste seast, kes töökoha vahetusel soovivad suure tõenäosusega ka paremaid

töötingimusi ja palka.

3. Palkasid mõjutavad lähiajal oluliselt demograafilised muutused – rahvastik väheneb ja

vananeb. Kaks kolmandikku tööandjatest tunnetab selgelt kvalifitseeritud spetsialistide ja/või

lihtsamate töötegijate puudust. Suurem vajadus on lähiajal müügi ja teenindustöötajate osas,

mis survestab ka palkasid. Tööjõupuudusele reageerivad tööandjad korraldades tööd ümber

ja pöörates rohkem tähelepanu värbamisprotsessile.

4. Värbajate hinnangul peaks värbamisprotsess muutuma personaalsemaks ja juba praegu tuleb

ka lihtsamate tööde tegijate osas teha sihtotsingut. Järjest olulisemaks saab tööandja maine ja

valmisolek tulla vastu tööotsija soovidele paindlikkuse osas.

5. Enamus uuringus osalenud töötajatest ja tööotsijatest pidas iseseisvust oma töökorraldusel

oluliseks ja tööandjaid, kes pakuvad paindlikke töövorme, atraktiivseteks. Kui töö iseloom ei

võimalda sageli aja- ja kohapaindlikkust pakkuda, siis on töö sisulisel korraldusel töötajatel

suhteliselt suur sõnaõigus nii tööandjate kui töötajate hinnangul. Vähem on töötajatel mõju

oma töötasu suurusele.

6. Töötasu andmeid on käesoleva uuringu tulemuste põhjal esitatud üle 300 ametiala kohta,

tööandjate poolt esitatud andmete alusel on avaldatud keskmine statistiline palk 220 ametialal,

71 ametiala osas on esitatud põhjalikum töötasu raport. Töötajate ja tööotsijate uuringu

tulemuste põhjal on esitatud keskmine netopalk aprillis 310 ametialal ja palgaootused 332

ametialal.

Palgainfo Agentuur tänab kõiki uuringus osalejaid.




Kasutatud materjalid

Eesti Panga majandusprognoos

Statistikaameti andmebaas

Tööandjate palgauuringud kevad 2011, sügis 2011, kevad 2012, sügis 2012 (Tark tööandja OÜ)

Töötajate ja tööotsijate palgauuring sügis 2012 (Tark tööandja OÜ)

http://www.eestipank.ee/press/avalik-loeng-vastvalminud-majandusprognoosi-tutvustamine-videosalvestus-ja-slaidid-14062013

http://www.stat.org/




Lisatud slaidid ja palgagraafikute lugemine

Täismahus uuringu raportile lisatud slaidide loetelu

Palgainfo Agentuuri tegevus (4 slaidi)

Palgauuringus osalejad – tööandjate uuringu (4 slaidi)

Palgauuringus osalejad – töötajate ja tööotsijate uuring (5 slaidi)

Muutused põhipalkades – tööandjate uuring (11 slaidi)

Muutused netotöötasudes – töötajate ja tööotsijate uuring (13 slaidi)

Tööturu olukord (8 slaidi)

Töötajate ja tööotsijate aktiivsus tööturul – töötajate ja tööotsijate uuring (8 slaidi)

Tööjõuvajadus ja hinnangud tööturuolukorrale – tööandjate uuring (9 slaidi)

Töötajate liikumine ja palgaootused – töötajate ja tööotsijate uuring (8 slaidi)

Töökorraldus – tööandjate ning töötajate ja tööotsijate uuring (6 slaidi)

Töötasude uuringu raporti slaidid (103 slaidi)

• Tabelitena on esitatud kõik uuringus esindatud ametialad töövaldkondade lõikes. Ära on

toodud vastanud ettevõtete arv ametiala lõikes ning töötajate arv vastaval ametialal.

Ametialade osas, kus on vähemalt 2 vastanud organisatsiooni on esitatud statistiline

keskmine, alates kümnest vastajast ka mediaan. Kokku on avaldatud keskmine statistiline

palk 220 ametialal.

• 10 ja rohkema arvuga vastajatega esindatud ametialade lõikes on esitatud põhjalikum

ametiala töötasu raport. Kokku on esitatud 71 ametiala põhjalikum töötasu raport.

• Ametiala töötasu raport koosneb:

• Tabel: vastanud organisatsioonid, töötajate arv ametialal, statistiline keskmine,

mediaan, töötajate arvuga kaalutud keskmine.

• Brutopalga graafik 10 ja 90 protsentiil, kvartiilid 25 ja 75.

• Organisatsioonisisesed töötasu erinevuste graafik, kus on välja toodud madalaima ja

kõrgeima töötasu keskmine erinevus keskmisest töötasust vastaval ametialal.

• Põhipalga ning põhipalga ja muutuvpalga maksjate osatähtsuse graafik, kus on

näidatud vastajate osakaal, kes vastaval ametialal aprillis 2013 maksis ainult

põhipalka, ning vastajate osakaal, kes maksid lisaks põhipalgale ka muutuvpalka.

• Põhipalga ja muutuvpalga osatähtsus töötasus graafik, kus töötasu komponentide

osatähtsus on arvutatud nende vastajate vastuste põhjal, kes märkisid, et aprillis 2013

maksti lisaks põhipalgale ka lisatasusid või muid muutuvpalga komponente.

Palgaootuste uuringu raport (63 slaidi)

Tabelid ja graafikud on esitatud Palgainfo Agentuuri, CV-Online ja teiste partnerite koostöös

kevadel 2013 läbiviidud töötajate ja tööotsijate uuringu tulemuste põhjal.

Tabelitena on esitatud kõik uuringus esindatud ametialad töövaldkondade lõikes. Ära on

toodud vastajate arv aprillis 2013 sellel ametialal töötanud vastajate lõikes ning vastajate poolt

märgitud keskmine netotöötasu aprillis 2013. Kokku on esitatud töötasu andmed 301

ametiala lõikes.




Tabelis on toodud ära ka vastajate arv, kes soovis vastaval ametialal töötada, nende soovitud

mediaan netotöötasu, millest pooled vastajad soovisid rohkem ja pooled vähem palka, ning

statistiline keskmine soovitud netotöötasu. Palgaootused on esitatud 332 ametiala lõikes.

Rohkema arvuga vastajate osas on esitatud ka palgaootuste graafik, kus on tulbana esitatud

vahemik, kuhu jäävad poolte vastajate poolt märgitud netotöötasu ootused ehk kvartiil 25 ja

kvartiil 75.

Lisainfo ja väljavõtted:

Kadri Seeder

Palgainfo Agentuuri juht ja analüütik

[email protected]

www.palgainfo.eu

mailto:[email protected]

http://www.palgainfo.eu/




Palgainfo Agentuuri väljaanded ja teenused

Raporti nimetus Kirjeldus Avaldamise

kuupäev Hind (EUR)

Hind Uuringus osalejale

(EUR)

Balti riikide palgauuringute raport

Balti riikide palgauuringute raport sisaldab kõigi kolme riigi tööandjate ja töövõtjate palgauuringute tulemusi.

1.08.2013 790 590

Riigi tööandjate ja töövõtjate palgauuringu raport (eraldi Eesti, Läti, Leedu)

Raport sisaldab vastava riigi tööandjate ning töötajate ja tööotsijate palgauuringute võrdlevaid tulemusi: muutused põhipalkades ja muutuste prognoosid tööandjate hinnangul, muutuste põhjused, töötajate netopalga muutused, muutused tööjõuvajaduses ja organisatsioonide reageerimine tööjõuvajadusele, töökorraldus ja töötingimused organisatsioonides, tööandjate ja töötajate hoiakud töökorralduse ja töötingimuste osas, töötajate esindusvormid ja töötajate osalemine nende töös, töötasude suurused (statistiline keskmine, mediaan, 25 ja 75 kvartiilid, 10 ja 90 protsentiil) aprillis 2013, sh töötasu komponendid ja töötajate palgaootused 30-s töövaldkonnas.

1.07.2013 390 195

Tööandjate palgauuringu raport

Raport sisaldab vastava riigi tööandjate palgauuringu tulemusi: muutused põhipalkades ja muutuste prognoosid ning põhjused, muutused tööjõuvajaduses ja organisatsioonide reageerimine tööjõuvajadusele, töökorraldus ja töötingimused organisatsioonides, töötajate esindusvormid, töötasude suurused aprillis (statistiline keskmine, mediaan, 25 ja 75 kvartiilid, 10 ja 90 protsentiil), sh töötasu komponendid 30-s töövaldkonnas.

1.07.2013 250 150/0*

Osaleja raport tööandjale

Raport sisaldab sarnaselt tööandja palgauuringu tulemuste raportile kokkuvõtet põhipalkade muutustest, töökorraldusest jms ning töötasude keskmisi suurusi (statistiline keskmine, mediaan, 25 ja 75 kvartiilid, 10 ja 90 protsentiil) ametialati aprillis 2013 nende valdkondade osas, mille tööandjast vastaja esitas palgaandmed. Kui osaleja vastas rohkem kui kahe töövaldkonna palkade osas, on tööandjate palgauuringu raport osalejale tasuta.

1.07.2013 ei ole saadaval

0

Valdkondlik raport tööandjate ja töövõtjate palgauuringu tulemustest

Raport sisaldab lühikokkuvõtet palgauuringu peamistest tulemustest ning vastava riigi ühe valdkonna (nt tööstus, transport, müük vms) töötasude suurusi aprillis 2013, sh töötasu komponente ja töötajate palgaootusi.

1.07.2013 150 75

*Hindadele lisandub käibemaks

Raportite tellimine http://www.palgainfo.eu lehelt.

http://www.palgainfo.eu/valjaanded/tellimine-ja-hinnad-kevad-2013/tellimine-kevad-2013




Teenused

Konsultatsioonid

• Palkade kujunemine ja muutused erinevatel ametipositsioonidel

• Palgastatistika tõlgendamine ja analüüs

Koolitused ja seminarid:

• Palgaanalüüs ja palgaturu võrdlus

• Palkade kujunemine ja erinevad tasustamise süsteemid

Raportid eritellimusel

• Ametiala(de) töötasude raport koos kommentaaridega ja kvalitatiivse infoga

Tööandjate ja töötajate küsitlused

• Töö tasustamise ja korraldusega seotud küsimustike koostamine, küsitluste läbiviimine ja

raportite koostamine

Hinnapäringud ja tellimine:

Kadri Seeder,

Palgainfo Agentuuri juht

[email protected],

+372 5093039

mailto:[email protected]




Töötajate ja tööandjate uuringutes osalenute arv

Ehitus ja kinnisvara

Praegune ametikoht - töötajate ja tööotsijate

arv

Soovitud ametikoht – töötajate ja tööotsijate

arv

Vastanud organisatsioo-

nid

Töötajate arv ametialal vastanud

organisatsiooni-des

Juht ehituses (1323) 10 107 10 39

Ehituse projektijuht (1323a) 42 136 13 98

Ehitusinsener (2142) 51 105 13 92

Ehitusarhitekt (2161) 11 32 3 11

Maastikuarhitekt (2162) 3 18 1 8

Ehitustehnik (3112) 11 62 6 39

Joonestaja (3118) 14 84 8 19

Ehituse töödejuhataja (3123) 29 129 10 66

Kinnisvaramaakler või haldaja (3334) 28 83 3 23

Üldehitaja (7111) 53 172 5 15

Oskustööline ehituses (7111a) 67 179 4 5

Betoonija, betoonpindade viimistleja vms alade töötaja (7114) 12 43 1 83

Puusepp (7115) 8 89 1 1

Torulukksepp (7126) 18 42 7 30

Maaler vms töötaja (7131) 11 68 3 4

Kraana, tõstuki vm tõsteseadmete juht ehituses (8343a) 3 44 2 16

Teede lihttööline (9312) 1 51 2 47

Hooneehituse lihttööline (9313) 13 89 2 7

MUUD 16

Elektritööstus ja elektritööd


arv


arv


nid


organisatsiooni-des

Juht elektritootmises, elektritöödes ja elektroonika valdkonnas (1320) 7 82 3 4

Projektijuht elektritööstuses ja elektritööde valdkonnas (1320a) 22 88 5 6

Keskastme juht, osakonnajuhataja elektritööstuses ja elektritöödes (1320b) 16 113 3 3

Elektriinsener (2151) 32 93 5 439

Elektroonikainsener (2152) 12 54 6 8

Töödejuhataja elektritööstuses või elektritööde valdkonnas (3122a) 13 69 1 6

Elektrotehniliste alade tehnik (3113) 19 83 5 119

Elektroonikatehnik (3114) 13 71 5 32

Energiatootmisettevõtete operaator (3131) 6 30 2 31

Ehituselektrik (7411) 27 91 3 28

Elektriseadmete mehaanik ja paigaldaja (7412) 13 97 11 597




Elektriliinide paigaldaja ja hooldaja (7413) 7 57 2 123

Elektroonikaseadmete mehaanik ja hooldaja (7421) 10 73 8 34

MUUD 20

Esindusorganisatsioonid ja muud MTÜ-d


arv


arv


nid


organisatsiooni-des

Juhid ja kõrgemad ametnikud ühiskondlikes huviorganisatsioonides (1114) 12 50 0 0

Projektijuht MTÜs või sihtasutuses (1114a) 13 73 0 0

Kontoriametnik ühiskondlikes huviorganisatsioonides (4110) 8 49 0 0

MUUD 13

Finants, raamatupidamine


arv


arv


nid


organisatsiooni-des

Juht finantsalal (1211) 42 164 55 84

Raamatupidaja - tippspetsialist (2411) 225 422 92 182

Audiitor (2411a) 15 60 4 14

Finantskontroller (2411b) 23 187 11 29

Finantsanalüütik (2413) 29 215 15 133

Raamatupidamise keskastme spetsialist (3313) 200 470 64 168

Arve ja raamatupidamisametnik (4311) 68 367 32 165

Palgaarvestaja (4313) 13 225 10 14

MUUD 14

Haridus ja koolitus


arv


arv


nid


organisatsiooni-des

Juht haridus ja koolitusalal (1345) 20 96 4 6

Õppealajuhataja (1345a) 6 44 1 4

Ülikooli või kõrgkooli õppejõud (2310) 27 87 1 617

Kutseõpetaja (2320) 14 71 0 0

Üldhariduskoolide vanema astme õpetaja (2330) 14 54 0 0

Alghariduse õpetaja (2341) 9 42 1 7

Lasteaiaõpetaja (2342) 48 72 0 0

Õppemetoodika tippspetsialist (2351) 5 44 0 0

Eripedagoog (2352) 21 41 0 0

Aineõpetaja (2359) 40 96 1 2

Täiskasvanute koolitaja 15 175 1 1

Töötajate koolitus ja täiendõppe tippspetsialist (2424) 4 89 3 12

Sõiduinstruktor (5165) 2 6 0 0




Õpetajaabi kodus või lasteasutuses (5312) 24 65 0 0

MUUD 18

Humanitaar ja looming


arv


arv


nid


organisatsiooni-des

Kujundaja ja/või multimeediakunstnik (2166) 15 85 2 14

Raamatukoguhoidja vms teabe tippspetsialist (2622) 18 26 3 62

Humanitaarvaldkonna teadlane 0 37 2 106

Ajakirjanik (2642) 13 63 1 26

Tõlkija, tõlk või keeleteadlane (2643) 18 112 5 48

Loominguline töötaja (2659) 7 220 1 32

Fotograaf (3431) 5 54 2 4

Sisekujundaja ja/või dekoraator (3432) 4 65 1 3

Kunsti ja kultuuriala keskastme spetsialist (3435) 8 82 0 0

Raamatukogutöötaja (4411) 25 52 3 4

Meelelahutustöötaja (5162) 4 77 0 0

MUUD 12

Info- ja telekommunikatsioonitehnoloogia


arv


arv


nid


organisatsiooni-des

Juht info ja kommunikatsioonitehnoloogias (1330) 103 283 29 83

Telekommunikatsiooniinsener (2153) 28 95 1 4

Süsteemianalüütik (2511) 26 175 11 86

Tarkvara arendaja (2512) 142 225 17 167

Tarkvara arenduse projektijuht (2512a) 64 187 15 41

Tarkvara testija (2512b) 51 206 8 18,95

Veebi ja multimeediaarendaja (2513) 18 135 7 9

Rakenduste programmeerija (2514) 22 167 11 49

Tarkvara ja rakenduste arendaja ja/või analüütik (2519) 36 183 9 67

Andmebaaside kujundaja ja/või haldaja (2521) 11 109 6 8

Süsteemiadministraator (2522) 80 218 21 105

Arvutivõrkude tippspetsialist (2523) 12 95 6 21

Andmebaaside ja andmevõrkude tippspetsialist (2529) 9 72 7 10

Info ja kommunikatsioonitehnoloogia operatsioonitehnik (3511) 16 94 2 17

Info ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutajatoe tehnik (3512) 50 119 13 62

Arvutivõrkude ja süsteemide tehnik (3513) 22 168 7 23

Veebitehnik (3514) 7 88 0 0

Ringhäälingu ja audiovisuaalala tehnik (3521) 1 34 1 1




Telekommunikatsiooni tehnik (3522) 9 78 0 0

Info ja kommunikatsiooniseadmete paigaldaja ja hooldaja (7422) 8 127 4 18

MUUD 51

Klienditeenindajad ja infotöötajad


arv


arv


nid


organisatsiooni-des

Andmesisestaja (4132) 22 151 15 123

Infotelefonide operaator (4222) 13 49 5 27

Telefonivahendusjaama operaator (4223) 6 32 1 45

Infopunktide töötajad (4225) 3 81 5 62

Uuringute, sh turuuuringute küsitlejad (4227) 3 33 1 6

Posti sorteerija ja/või kättetoimetaja (4412) 4 25 2 451

MUUD 4

Isikuteenindus


arv


arv


nid


organisatsiooni-des

Juuksur (5141) 8 13 3 5

Kosmeetik, pediküürija, maniküürija vms ala töötaja (5142) 5 26 2 11

Isikuteenindaja (5169) 92 251 0 0

MUUD 15

Juhtimine ja äriteenused


arv


arv


nid


organisatsiooni-des

Suurettevõtte tegevdirektor või juhataja (1120) 3 80 25 48

Juht strateegilise planeerimise alal (1213) 3 139 10 24

Äriteeninduse ja/või haldusala juht (1219) 5 263 17 40

Juht erialateenuseid osutavas asutustes (1349) 7 224 7 39

Juht teenindusasutuses (1439) 12 218 7 19

Väikeettevõtte juht (alla 100 töötajaga) 11 268 47 67

Konsultant või analüütik juhtimise ja äriteenuste valdkonnas (2421) 20 232 9 72

Ärivaldkonna tippspetsialist (2422a) 7 164 8 64

Agent, asjaajaja, vahendaja (3339) 4 151 1 1

Halduse abitööline (9622) 2 56 6 73

MUUD 6

Kaevandus


arv


arv


nid


organisatsiooni-des

Juht kaevanduses (1322) 0 6 1 23




Mäeinsener, metallurg vms ala tippspetsialist (2146) 2 2 1 24

Mäe ja/või metallurgiatehnik (3117) 0 1 1 10

Kaevanduse töödejuhataja (3121) 2 9 1 210

Kaevur, karjääritööline või mäemasina operaator (8111) 1 4 1 409

Kivitöötlusmasinate operaator (8112) 2 3 2 229

Puurimismasinate operaator (8113) 1 2 0 0

Kaevanduse ja/või karjääri lihttööline (9311) 2 3 0 0

MUUD 1

Keskkonnahoid ja jäätmekäitlus


arv


arv


nid


organisatsiooni-des

Juht keskkonnahoius või jäätmekäitluses (1440a) 4 48 4 4

Keskkonnakaitse tippspetsialist (2133) 7 69 8 10

Keskkonnainsener (2143) 0 43 5 29

Jäätmepõletustehase ja/või veepuhastusjaama operaator (3132) 1 14 3 9

Prügivedaja ja muude jäätmete koguja (9611) 2 8 1 48

Prügisorteerija (9612) 2 6 1 22

MUUD 13

Kontoritöö, administratiivtöö


arv


arv


nid


organisatsiooni-des

Juht kontori ja/või administratiivtöö alal (1330a) 31 439 23 26

Arhivaar või kuraator (2621) 7 138 5 11

Juhtivametnik, vanemametnik või osakonna juhataja (3341) 41 383 10 60

Sekretär-asjaajaja, sekretär-juhiabi (3343) 162 627 63 200

Kontoriametnik (4110) 97 670 Üldsekretär (4120) 53 329 25 105

Administraator (4226) 33 507 13 73

Lihtsamate kontoritööde ametnik (4419) 19 389 2 3

MUUD 26

Korrakaitse ja päästeteenistus


arv


arv


nid


organisatsiooni-des

Politseiinspektor või uurija (3355) 8 38 0 0

Kontrolör ja/või konduktor (5112) 0 10 0 0

Päästja või tuletõrjuja (5411) 13 30 1 51

Politseinik (5412) 23 40 0 0

Vangivalvur (5413) 12 22 0 0




Turvatöötaja (5414) 62 55 5 584

Kaitseteenindaja või -töötaja (5419) 5 30 0 0

Sõjaväelane (110a) 13 20 0 0

MUUD 22

Loodus- ja tehnikateadused


arv


arv


nid


organisatsiooni-des

Juht teadus- ja arendusalal (1223) 0 22 9 23

Teadlane reaal- või tehnikateadustes (2110a) 11 39 3 427

Keemik (2113) 4 15 5 34

Matemaatik, aktuaar või statistik (2120) 1 12 2 16

Bioloog, botaanik, zooloog vms ala tippspetsialist (2131) 9 46 2 8

Taime ja loomakasvatuse, metsanduse ja kalanduse nõuandja (2132) 1 25 1 12

Tehnikateaduste tippspetsialist (2149) 1 29 3 114

Kartograaf või maamõõtja (2165) 0 19 1 25

Keemia ja/või füüsikateaduste tehnik (3111) 2 10 4 46

Füüsika ja/või inseneriteaduste tehnik (3119) 3 23 4 74

Biotehnik (mitte-meditsiinialal) (3141) 2 20 1 5

MUUD 2

Majutus ja toitlustus


arv


arv


nid


organisatsiooni-des

Juht majutuses (1411) 8 86 4 8

Juht toitlustuses (1412) 10 79 7 20

Osakonnajuhataja majutuses ja toitlustuses (3120a) 19 121 4 50

Peakokk (3434) 10 34 8 15

Hotelli administraator (4224) 30 123 6 82

Kokk (5120) 71 102 10 147

Kelner või ettekandja, saaliteenindaja (5131) 38 115 6 122

Baarmen või baaridaam (5132) 16 89 4 40

Koristus ja majapidamistööde juhataja (5151) 3 67 5 12

Letitöötaja toitlustuses (5246) 11 85 4 64

Lihunik, kalatöötleja vms toiduainete töötleja (7511) 4 15 1 6

Pagar, kondiiter ja maiustustevalmistaja (7512) 12 48 3 27

Kiirtoitlustusketis abitööline (9411) 2 49 0 0

Köögiabiline (9412) 10 94 6 55

MUUD 9

Müük ja turundus Praegune

ametikoht - töötajate ja

Soovitud ametikoht – töötajate ja


nid





tööotsijate arv

tööotsijate arv

organisatsiooni-des

Juht müügi alal (1221a) 66 276 59 100

Juht turundusalal (1221b) 25 187 25 28

Projektijuht müügis või turunduses (1221c) 32 226 23 80

Juht hulgi ja jaekaubanduses (1420) 24 202 4 15

Kaupluse juhataja (1420a) 63 269 13 116

Tootejuht (1420b) 50 333 17 74

Reklaami ja turunduse tippspetsialist (2431) 14 111 15 48

Müügi tippspetsialist (2433a) 33 161 23 47

Müügi ja turunduse analüütik (2433b) 7 94 6 12

Osakonnajuhataja kaubanduses (3120b) 25 214 5 181

Müügiesindaja (3322) 108 349 35 317

Turunduse assistent (3343a) 13 161 14 27

Müügi assistent (3343b) 58 293 27 59

Müügisekretär (4120a) 27 315 24 69

Kliendinõustaja (4229) 51 145 14 58

Kioski ja turumüüjad (5211) 4 44 1 1

Väikepoepidaja või väiksema kaupluse juhataja (5221) 10 149 1 10

Müüjate vahetuseülem (5222) 28 173 5 91

Poemüüja (5223) 44 194 5 40,7

Klienditeenindaja kaupluses (5223a) 219 406 13 3783

Müüja-kassiir (5230a) 65 175 6 1160

Piletimüüja (5230b) 2 98 2 21

Tootetutvustaja, võrkturustaja (5242) 4 45 0 0

Telefonimüügi töötaja (5244) 24 51 2 128

Tanklatöötaja (5245) 13 90 0 0

Kaubaladuja (9334) 6 109 3 77

MUUD 53

Pangandus, kindlustus


arv


arv


nid


organisatsiooni-des

Juht finantsvahenduse ja/või kindlustusteenuste alal (1346) 21 83 2 2

Matemaatik, aktuaar või statistik (2120a) 0 32 1 2

Finants ja/või investeerimisnõustaja (2412) 12 95 1 1

Väärtpaberi ja valuutamaakler, vahendaja (3311) 4 33 0 0

Krediidi ja/või laenuametnik (3312) 31 125 3 10

Hindaja ja/või kahjuhindaja (3315) 7 62 1 2

Kindlustusagent (3321) 17 57 0 0




Analüütik panganduses või kindlustuses (3340) 15 108 2 9

Pangateller või muu teenindaja (4211) 44 86 3 50

Pangaametnik (4211a) 33 142 0 0

Kindlustusametnik (4312) 18 93 0 0

MUUD 28

Personalitöö ja tööhõive


arv


arv


nid


organisatsiooni-des

Juht tööhõive alal (1212) 15 94 27 41

Personali ja karjääri tippspetsialist (2423) 23 182 29 54

Töötajate koolitus- ja täiendõppe tippspetsialist (2424) 4 123 6 28

Töövahendaja ja värbamise nõustaja (3333) 16 191 4 13

Personaliametnik (4416) 6 334 22 39

Personalitöö analüütik (4416a) 0 92 2 2

Personaliarvestaja (4416b) 4 133 4 6

Palgaarvestaja personaliosakonnas (4313a) 4 83 4 4

MUUD 2

Puhastustööd


arv


arv


nid


organisatsiooni-des

Majahoidja (5153) 5 19 4 5

Koristus- ja majapidamistööde juhataja (5151) 4 51 Puhastustööde oskustööline (8150) 17 68 6 32

Pesumasinate operaator (8157) 1 13 1 6

Koduabiline ja/või korterikoristaja (9111) 3 69 1 3

Abiline või koristaja kontoris, hotellis vms asutustes (9112) 26 107 22 224

Sõidukipesija (9122) 3 12 3 11

Puhastustööde lihttööline (9129) 13 71 7 18

MUUD 6

Põllumajandus, metsandus ja kalandus


arv


arv


nid


organisatsiooni-des

Juht põllumajanduses, metsanduses või kalanduses (1311a) 6 62 1 3

Tehnik põllumajanduses, metsanduses või kalanduses (3142a) 4 56 0 0

Põllusaaduste ja köögiviljakasvataja (6111) 5 35 1 1

Põllumajanduse, metsanduse või kalanduse oskustöötaja (6210a) 15 61 0 0

Aednik, puukooli töötaja ja/või istikukasvataja (6113) 5 51 0 0




Looma, linnu ja/või kalakasvataja, talitaja (6121) 7 40 0 0

Kalur (6221a) 0 15 0 0

Farmi ja metsatööseadmete juht (8341) 6 43 0 0

Põllumajanduse, metsanduse või kalanduse lihttööline (9213a) 8 50 0 0

MUUD 8

Reklaam ja suhtekorraldus


arv


arv


nid


organisatsiooni-des

Juht reklaami ja suhtekorralduse alal (1222) 11 136 9 17

Graafiline disainer (2166a) 9 72 2 4

Avalike suhete tippspetsialist (2432) 14 108 6 33

Reklaamivaldkonna tippspetsialist (2432a) 15 113 2 2

Konverentside ja ürituste korraldaja (3332) 3 128 2 3

Rõiva või muu modell (5241) 0 28 0 0

MUUD 18

Riik ja avalik haldus


arv


arv


nid


organisatsiooni-des

Seadusandja (1111) 1 22 3 3

Kõrgem valitsusametnik (1112) 1 61 3 13

Juht avalikus halduses (1112a) 6 98 2 32

Linnapea või vallavanem (1112b) 3 24 1 5

Abilinnapea või abivallavanem (1112c) 3 42 2 3

Avaliku halduse tippspetsialist (2422b) 18 158 4 320

Statistika, matemaatika vms ala keskastme spetsialist (3314) 17 47 1 23

Juhtivametnik, vanemametnik või osakonna juhataja (3341) 75 251

Valitsuse haldusala ametnik (3359) 18 129 0 0

Kohaliku omavalitsuse ametnik (3359a) 37 245 1 8

Spetsialist avalikus halduses (3359b) 93 282 2 39

Kontoriametnik riigiasutuses (4110a) 52 238 0 0

Lihtsamate kontoritööde ametnik riigiasutuses (4419a) 8 97 0 0

Halduse abitööline riigiasutuses (9622a) 2 32 0 0

MUUD 17

Sotsiaaltöö ja hoolekanne


arv


arv


nid


organisatsiooni-des

Juht lastehoiu teenuste alal (1341) 2 23 0 0

Juht sotsiaalhoolekande alal (1344) 7 46 1 1




Psühholoog (2634) 5 33 1 6

Sotsiaaltöötajad ja nõustajad (2635) 29 163 3 9

Sotsiaaltöö keskastme spetsialistid (3412) 21 119 2 5

Lapsehoidja kodus või lasteasutuses (5311) 7 82 0 0

Hooldaja kodus (5322) 0 69 0 0

MUUD 13

Sport, kultuur ja vaba aeg


arv


arv


nid


organisatsiooni-des

Juht spordi, rekreatsiooni või kultuurialal (1431) 25 131 3 6

Treener, spordikohtunik vm ametnik (3422) 8 88 0 0

Tervisespordiinstruktor või rekreatsioonikorraldaja (3423) 2 46 0 0

Reisikonsultant või reisibüroo ametnik (4221) 9 22 2 31

Kihlvedude vahendaja, krupjee või hasartmängude vahendaja (4212) 2 90 0 0

Giid (5113) 5 53 2 3

Rekreatsiooni ja vaba aja korralduse spetsialist (5162a) 3 121 1 1

MUUD 23

Tervishoid ja meditsiin


arv


arv


nid


organisatsiooni-des

Juht tervishoiuteenuste alal (1342) 5 16 1 5

Üldarst (2211) 2 5 0 0

Eriarst (2212) 2 5 3 111

Õenduse tippspetsialist (2221) 4 18 2 234

Ämmaemand (2222) 3 7 2 14

Parameedik (2240) 2 8 0 0

Hambaarst (2261) 1 1 1 8

Apteeker (2262) 8 12 2 4

Tervisekaitse, töötervishoiu ja tööhügieeni tippspetsialist (2263) 2 18 1 1

Tervishoiu tippspetsialist (2269) 2 30 2 9

Müügiesindaja - meditsiini- ja farmaatsiatooted (2433) 4 36 3 6

Laborandid, meditsiini- ja patoloogialaborite tehnikud (3212) 4 23 2 58

Abiapteeker (3213) 0 10 0 0

Õenduse spetsialist (3221) 43 53 1 1

Hambaraviõde või hambaravi spetsialist (3251) 6 19 1 7

Optometristid ja optikud (3254) 6 5 1 12

Tervisekaitse ja töötervishoiuinspektor vms spetsialist (3257) 1 23 0 0

Spetsialist tervishoiu alal (3259) 11 61 2 25




Hooldaja tervishoiuasutustes (5321) 11 28 3 255

MUUD 46

Transport, laondus, logistika


arv


arv


nid


organisatsiooni-des

Juht tarne, transpordi, laonduse, logistika alal (1324) 49 233 42 103

Laevamehaanik (3151) 5 18 2 3

Varustaja tarne, transpordi, laonduse, logistika valdkonnas (3323) 13 189 9 41

Tolliagent või ekspediitor (3331) 11 55 5 13

Tolli või piiriinspektor (3351) 1 27 0 0

Laoametnik tarne, transpordi, laonduse, logistika valdkonnas (4321a) 52 234 24 120

Transpordiametnik, logistik (4323) 28 158 17 135

Reisi või lennusaatja (5111) 2 27 1 52

Klienditeenindaja tarne, transpordi, laonduse, logistika valdkonnas (5223b) 38 170 7 17

Mootorsõiduki mehaanik ja/või lukksepp (7231) 26 79 11 603

Veduri ja/või rongijuht (8311) 3 11 2 167

Raudtee liiklustöötaja (8312) 1 12 5 107

Sõiduauto, takso või pakiautojuht (8322) 19 266 10 152

Bussi või trammijuht (8331) 25 76 2 85

Veoautojuht (8332) 61 215 19 291

Maaparandus, tee vms masinate juht (8342) 0 44 5 433

Kraana, tõstuki vm tõsteseadmete juht transpordis ja laonduses (8343b) 16 72

Autotõstukijuht (8344) 6 91 9 91

Laeva tekimeeskond jms töötajad (8350) 4 46 1 8

Transporditööline või laadija (9333) 25 150 29 843

MUUD 48

Tööstus ja tootmine


arv


arv


nid


organisatsiooni-des

Juht tööstuses (1321) 51 177 47 369

Tööstus või tootmisinsener (2141) 55 188 21 219

Mehaanikainsener (2144) 35 116 16 126

Keemiainsener (2145) 2 26 5 16

Masinaehitustehnik (3155) 4 58 8 12

Keemiatööstuse tehnik (3116) 6 17 3 28

Tööstuse töödejuhataja (3122) 47 196 43 147

Kvaliteedijuht tööstuses (3122a) 10 137 17 19

Naftasaaduste, õlide või maagaasi töötlemise operaator (3134) 1 21 2 30




Tööstuse protsessijuhtimistehnik (3139) 8 62 11 49

Varustaja tööstuses (3323b) 24 109 14 22

Laoametnik tööstuses (4321b) 16 154 26 81

Ametnik tootmises (4322) 35 109 9 21

Kvaliteedispetsialist tööstuses (4322a) 18 120 19 35

Keevitaja ja leeklõikaja (7212) 31 63 19 382

Metalli töötleja (7213) 19 82 9 326

Metallkonstruktsioonide valmistaja või montöör (7214) 11 62 5 143

Tööstuse käsitööline (7210a) 21 38 5 29

Trükinduse käsitööline (7320a) 11 131 2 5

Põllumajandus ja tööstusmasinate mehaanik või lukksepp (7233) 2 40 21 736

Puidutöötleja (7521) 13 87 4 47

Tisler vms töötaja (7522) 9 54 4 29

Puidutöötluspinkide seadistaja või operaator (7523) 19 57 7 199

Õmbleja, tikkija vms töötaja (7533) 21 57 6 259

Tööstuse ja tootmise oskustöötaja (7549) 74 238 31 570,8

Seadme või masina seadistaja või operaator tööstuses (8100a) 48 118 33 1006

Masinõmbleja (8153) 4 21 3 307

Koostaja, toote osadest kokku panija (8210) 27 135 14 347

Kraana, tõstuki vm tõsteseadmete juht tööstuses (8343a) 2 60

Pakkija (9321) 26 191 15 368

Tootmislihttööline (9329) 52 233 35 580

MUUD 90

Õigusvaldkond


arv


arv


nid


organisatsiooni-des

Advokaat, prokurör või haldusjurist (2611) 21 78 7 50

Kohtunik (2612) 1 13 0 0

Õigusvaldkonna tippspetsialist, õigusnõunik (2619) 33 140 10 20

Asjaajaja õigusküsimustes (3342) 11 102 2 6

Õigusvaldkonna spetsialist (3411) 63 172 6 17

MUUD 10

eesti tööandjate ja töötajate palgauuring · 2017-03-23 · cv-online, läti tööandjate...

Documents