ESTONIAN NEWS - eestlaste ajaleht Suurbritannias www.eestihaal.co.uk

Nr. 2369 17. märts 2017 asutatud 1947

Järgmine Eesti Häälilmub

17. aprililKaastööd ja kuulutused

palume hiljemalt10. aprilliks

EESTI VABARIIGI 99. AASTAPÄEVA TÄHISTAMINEBRADFORDIS JA LONDONIS

UudisedSport

4

Eesti uudisedEnglishSection

3

VabariigiaastapäevatähistamineSuur-britannias

1

Ladina-rütmides aastapäevapidu BradfordisEesti Vabariigi 99.aastapäeva pidu peeti Eesti Kodus, Bradfordis, maha

seekord 25.veebruaril. Kohaletulnud ligi 100 inimest nautisid õdusatõhtupoolikut maitsvate suupistete ning meeleoluka muusika saatel.

Õhtu algas traditsioonilise aktusega, kus tervitussõnad lausus klubiesimees Vello Vahter. Järgmisena pidas palvuse Virge James, EELKkonsistooriumi assessor, kes tundis heameelt nii paljudest kohaletulnudlastest, sest just nemad on järjepidevuse edasikandjad. Aktuse muusikalisepoole täitsid Reet Kromeli REE-koori naishääled, esitades laulud "EestiLipp", "Mu kodu" ning "Mu isamaa armas". Õhtu juht Reet Järvik luges kaksFred Ise luuletust 'Mu sünnimaa' ja 'Kodumaa laps'. Lühikese tervitusegaesines suursaatkonna esindaja Sven Tölp, kes rõhutas samuti laste olulisusttaolistel kokkusaamistel ning innustas vanemaid rääkima lastega eestikeeles. Aktus lõppes eesti hümni ühislaulmisega.

Peale aktust oli paras aeg kinnitada keha. Rikkalikult kaetud peolaualtvõis leida lisaks kartulisalatile, rosoljele ja kiluvõileibadele ka muuhulgas katäidetud mune, singi-juusturulle, lihapalle, võileivatorti ning crostinisid. Kohvikõrvale pakuti laias valikus koduseid kooke ja küpsetisi. Suureksrahvalemmikuks said isetehtud täidetud pähklid.

Õhtu jätkus vabas vormis ja kaasahaarava muusika saatel. Muusikalisedkülalised olid seekord Londonist ja Eestist – Reet Kromeli imeliselthelisevale häälele sekundeerisid Kristiina Killo ning Madis Mälgandbongodel ja teistel rütmipillidel ning Madise vend, Ülo, klaveril. Ülo Mälgandon juba pikki aastakümneid olnud kõrgelthinnatud retro-, swing ja jazz-pianist Eestis. Üheskoos esitati vanu tuntud viise ladinavõtmes. Kahelauluga astusid veelkord üles ka REE-koori naishääled, esitades "Me poleenam väikesed" ning "Ei ma tea". Pidu Eesti Kodus kestis südaööni!

Sellel korral oli klubis ka üks uuendus - artikli kirjutajale teadaolevaltavas esimest korda klubi ajaloo vältel ajutise "filiaali" Bradfordis EVsuursaatkond Londonis, kus konsulaarnõunik Sven Tölp võttis vastu EVpassi ja ID-kaardi uuendamisavaldusi ning nõustas inimesi muudeskonsulaarküsimustes. Kuna selline võimalus saatkonna töötajaga kohtuda jadokumente uuendada osutus Põhja-Inglismaal elavate eestlaste seasäärmiselt populaarseks, siis teeb klubi omaltpoolt kõik, et saatkond kaedaspidi oma esindaja suuremate ürituste ajal klubisse inimesi nõustamasaadaks. Agne Larm

Mis minu isa mulle ütles?Ütles, et hukkas on praegused ajad,ütles, et enne nad olivad paremad.Mis sinu isa sulle ütles?Ütles, et praegu on ilusad ajad,ütles, et enne nad olivad pahemad.Mis tema isa talle ütles?Ütles, et kõike, mis möödas, ei tea,ütles, mis tulemas, kartma ei pea.Juhan Liivi luuletus “Mis isad ütlevad” (1900)

Kes olid Eesti Vabariigipidulikul aktusellaupäeval, 25.veebruarilWestminster CathedralHalll’is, kuulsid neidluuleriime EestiSaaatkonnasuursaadiku Lauri

Bambuse poolt. Suursaadik pidas seekord veidi pikema kõne kui tavaliselt. LauriBambus rääkis, kuidas eestlased hoiavad alati kokku, ta ütles, et on olemas niiõnnelikumad kui ka raskemad ajad, kuid me peame neist kaasa võtma ikka paremaja seda edasi kandma, tuletas meelde kui tähtis osa meie elus on sõprussuhted jaliitlassuhted, meenutas Eestimaa toredust, kus igaüks alati leiab midagi omalesüdamelähedast. Olles lugenud vastuseid küsimusele : Mis teeb Eestimaa eriliseks?jäi talle meelde üks neist: “Eestimaa teeb eriliseks tema lõhn.” Eestimaal on tõestieriline lõhn, nõustus Suursaadik. Ta teatas, et sel sügisel saab tema ametiaeg täis jaolles olnud eemal kodumaast juba mitmeid aastaid, suundub ta koju rõõmsalt jaootusärevalt. Ta kutsus kodumaale ikka külla minema, vähemalt veidikesekskiajaks.Eesti Vabariigi 99. aastapäeva aktusel esinesid jazz-laulja Kelli Uustalu ja KustiLemba Eestist. Kohalike tähtedena särasid laulja Mirjam Mesak, klaveril mängisidKristiina Rokasevich ja Heldur Harry Põlda. Oma esinemist alustas regilaulugaLondoni Eesti Seltsi Segakoor ja rütmika Trad Attack loo "Oleks minu olemine" saateltantsis LES Rahvatantsurühm. Publikut üllatas Eesti Kool Londonis imelise häälegaõpilane Mirjam Elessawi rahvalauluga “Lauliku lapsepõlv” ning teda saatis klaverilHeldur Harry Põlda. Mõlemad olid ka aastapäeva õhtujuhid.Valdur Mikita on öelnud, et väikerahvastel on teistsugune roll kui suurrahvastel.Suurrahvastele pole kultuur nii oluline, ta jääb ellu ka teistsuguste strateegiatega.Väikerahva ainus võimalus välja paista on oma kultuuri läbi. Eesti Vabariik 99sünnipäeva pidamine on Londoni eesti kogukonna võimalus oma kultuuri hoida,kanda ja välja paista. Sed üritust külastavad nii noored kui vanad, kõik on korragaühe katuse all ja tunnevad ühte sama tukset südames, kui lauldakse eesti hümni.Westminster Cathedral Hall on tähtis eesti kogukonnale Londonis ka sellepärast, etsiin on peetud Eesti Vabariigi sünnipäevi 1962 aastast kuni Eesti Vabariigidiplomaadi August Torma lahkumisega aastal 1971. See on erakordne, et samassaalis, aastakümneid hiljem leiab aset igal Eesti Vabariigi sünnipäeval (aastast 2011)pidulik aktus eesti kogukonnale ja kõnet peab Suursaadik. Eesti kogukond hoidisoma kultuuri ja kannab seda uhkelt edasi.Soovime Eesti Vabariigile: palju õnne sünnipäevaks!kirjutas Evelin Siilak

2

Eelseisvadüritused,teated ja info

KultuurSoomepoistenäitusKokakunst

5

6

Foto: Kirret Kanna

Foto: Kirret Kanna

Foto: Triinu Rajasalu

2 EESTI HÄÄL - www.eestihaal.co.uk 17. märts 2017

Leicesteris, reedel 24 veebruaril.Jaanipäev, jõulud, vabariigiaastapäev - need on tugisambad, mishoiavad koos eestlaste kogukondi ülemaailma. Need on tähistamistväärivad tähtpäevad ja tekitavad meillausa vajaduse samameelseteinimestega kokku saada ning ükskorralik eestimeelne pidu pidada.Sellel aastal langes 24. veebruarreedesele päevale ja kuna LeicesteriEesti Maja on tavapäraselt reedeõhtuti lahti, siis avanes meil võimalusvabariigi aastapäeva lausa õigelpäeval pühitseda. Kui varasemaidaastaid meenutada, mil Leicesteriklubi liikmeskond arvukam oli, siistulevad meelde saalitäis rahvast,kontserdid, saadikute etteasted jajumalateenistused. Ma isiklikult leianaga, et õigel päeval tähistaminetasakaalustas tänavust õdusamatkeskonda. Lisaks pidasimeaastapäeva Martini sünnipäevagakahasse, nii jagus peotuju topelt. Estaoli sünnipäeva puhul teinudvõileivatordi ning meesterahvalesobiliku kaunistusega imemaitsvatordi. Ringi käisid muidugi katraditsioonilised heeringavõileibadevaagnad ja maiustati

porgandikoogiga. Kokku kõlasidklaasid ning Eestile lauldi “Ta elagu!”Kohaletulnud inimeste arv lubas meilkõigil hubaselt baari mahtuda agakvantiteedist tähtsam ongi kvaliteet.Tervitasime hea meelega Hinckley’sttulnud noormehi ja kostitasimekaugemalt, Torquay’st tulnud neidu.Väiksem seltskond lähendas inimesija nii tore oli uusi sõprusi luua ningolemasolevaid sidemeid tugevdada.Lõbu pakkusid A Le Coq õlle pudelikorgi alt nähtavale tulnud küsimusedvaria valdkonnast. Selle mängureeglid on meil kindlad, juua saaballes siis kui on käsimusele õigestivastatud. Kui valesti läheb, siis ei jäämuud üle kui uus pudel osta. Kaasavõivad aga muidugi kõik mõelda.Kui õhtutunnid hakkasid jubasüdaööd taga ajama, oli aeg lapsedtantsupõrandalt puhkama saata.Sünnipäevalaps visati õhku, lauldiõnnitluslaulu ning tantsiti.Pidu lõppes umbes kell 4 hommikullauluga “Eestlane olen ja eestlaseksjään”.Minu arvates igati sobilik peaproovjärgmise aasta 100. juubeliks!Eva Piirimägi

Nottinghamis, pühapäeval19. veebruaril

Pühapäevasel pealelõunal kogunesUkraina' Federation House' majja ligi 50inimest, et tähistada Eesti sünnipäeva.Laud oli kaetud eestipäraste roogadega,mida olid valmistanud osakonnajuhatuse liikmed. Ei puudunudkartulisalat, rosolje, täidetud munad egakringel. Tähtpäeva puhuks oli inglasestkokk Sean küpsetanud ilusa ning vägamaitsva tordi sini-must-valge glasuuriga,mida kõik imetlesid.Ürituse avas osakonna esinaine Kadrilühikese tervitusega, mille järel lauldiEesti hümni. Siis asuti kohe maitsvateinelauda proovima. Külastati ka baarija tõsteti klaasid Eesti Vabariigiterviseks.

Merle näitas ekraanil lühifilmi EV100ettevalmistustest ning lauldi koos kaksühislaulu 'Põhjamaa' ja 'Eestlane olen jaeestlaseks jäen'. Laulud tungisidsüdamesse ja tõid nii mõnelegi pisaradsilma.Kadri tutvustas osakonna juhatuseliikmeid, kes valiti ühel häälel tagasi.

Juhatus ootab ka juurde uusi abilisi, kessoovivad kaasa aidata üritustekorraldamisega ja organiseerimisega.Nottinghami eestlaste aastategevusaruannet saab lugeda'Estonians in and around Nottingham'facebooki lehel.Rikkaliku loterii auhindade valik loositivälja ja paljud osalised rõõmustasidpudeli veini või ŝokolaadi karbi üle!Vahepeal jätkus aega ka vestlemiseksja üksteisega mõtete vahetamiseks.Jutuajamised olid elavad ja lõbusad,kuna hubane koht tekitas kõikides niihea meeleolu. Oli tore kohata vanusõpru aga rõõmu valmistasid ka uuedkülalised meie hulgas, kes olid esimestkorda meie koosviibimisel.

Mõned peolised (mina ise ka nendehulgas!) jäid veel õhtuks edasi nautimahead seltskonda ja lahke pererahvakülalislahkust.Loodame kõiki taas näha jaanipeollaupäeval 24. juunil.Reet Järvik

PRESIDENT KALJULAIDI TERVITUS EESTLASTELE ÜLE MAAILMA

Head eestlased kõikjal maailmasHead Eesti Vabariigi 99. sünnipäevateile! Ma olen kindel, et neid riike, kustäna seda päeva tähistatakse, võibkiolla umbes nii palju, pisut alla saja.Võib-olla oled sa täna üksi ja ainukeeestlane, võib-olla on sinu ümber sadu.See ei olegi nii oluline.Meie siin kodu-Eestis mõtleme teiepeale ja ootame teid külla ja ootameteid tagasi.Päriseks. Välismaal elades on sidekodumaaga nii tähtis. Iga pisike asi –must leib, kilud, sült – kõik see saabhoopis teistsuguse tähenduse.Paljudel teist ei ole täna lund. See eiole oluline, ka meil ei ole siin lund.Paljudel teist on täna hoopis palav –

olgu teil tore suvepäev. Minge randa,olge koos sõpradega! Ja kui olete kuskil,kus tõepoolest on palju lund, siis mingesuusatama! Tehke sellest üks toreperepäev, üks tore pidupäev.Ja teie, kes te elate koos paljude teisteeestlastega mõnes suuremas välis-eestikogukonnas – ma tean, mida te tänateete. Te laulate täna koos omalaulukooriga või kuulate heldinult lastelaulu. Sest seda teevad ju eestlasedvälismaal alati ja hästi ruttu – mõnelaulukoori või tantsurühma.Teie laul kostab meieni!Head vabariigi aastapäeva!Hoidke eestlust!President Kersti Kaljulaid

Ninety-nine. A numberpregnant with promise, Ithought, as I stepped overthe threshold of EestiKodu, Bradford, on theevening of the celebrationof Estonian IndependenceDay. The country was justa year short of thecentenary of its steppingout of the shadow of tsaristRussia.

This would be my thirdexperience of such anevent in Bradford, thoughon previous occasions I’d arrived acouple of hours into proceedings, inother words at the merriment stage,when Saku beer and red wine hadloosened many a tongue and anyEstonian reserve had been banished.This time I made a point of catchingthe opening ceremonies, whichincluded a reading of Estonianpoems, an Estonian prayer, and thesinging of the Estonian nationalanthem – lump (rather than Saku) inthe throat time, I confess. MyEstonian language skills are scarcelymore advanced than those of thatevening’s youngest attendees –babes in arms who gurgled amiablythroughout – but it felt no lesspoignant for all that.

I was grateful for the buffet providedas this facilitated a mobile andunrestricted form of socialising as allpresent moved about the place,paper plates in hand, and chatted towhomsoever they wished. This alsoenabled British-born Estonians, suchas myself, to avoid the raw fish onoffer! Previously, at sit-down formaldinners, we’d had to push any suchunwanted food to the edge of ourplates, and perhaps risk the mildcensure of an august, elderly

Estonian next to us, who mightenquire if – horror of horrors – wewere vegetarian.

I find Estonian events often throwup pleasing serendipities, andIndependence Day was noexception. Chatting at the bar, Ilearned of the opportunity for BritishEstonians with the requireddocumentation to acquire anEstonian passport and become dualnationals. The besuited Mr SvenTolp, an Estonian consular officialfrom London who was standing onlyyards away from me, could help.Sadly, I missed my chance as MrTolp fell into a protracted discussionwith Paul Ratnik (who runs EestiKodu, Bradford) on the day’sPremiership football results. I stillcherish the prospect, however.Imagine displaying your Estonianpassport to British friends. Quite anice-breaker at parties, I’m sure.

And so passed Independence Daycelebration number ninety-nine. Likethe ice cream of that name, it wasenjoyable enough, but left youwanting more. An extra scoop forme, please, and don’t skimp on theraspberry juice topping.Max Boyle

EESTI VABARIIGI 99. AASTAPÄEVA TÄHISTAMINELEICESTERIS JA NOTTINGHAMIS

IMPRESSIONS OF INDEPENDENCE DAY CELEBRATIONSFebruary 2017, Bradford

Foto: Kirret Kanna

Foto: Katrin Puutsa

EESTI VABARI IK 100

Kes on kõige vanem eestlane Suurbritannias.Tuleval aastal tähistab Eesti Vabariik 100. aastast juubelit.Eesti Hääl uurib, kas on Suurbritannias ühtegi eestlast, kes sündis 1918. aastalvõi varem? Kui mitte – kes on kõige vanem eestlane Suurbritannias, kes põgenessiia peale teist maailmasõda.Me sooviksime ka Eesti Hääles avaldada iskiklikke mälestusi esimisest Vabariigiajast 1918-1940. Kallid lugejad! Palun saatke mälestused (ja ka pildid) EestiHäälele.

17. märts 2017 EESTI HÄÄL - www.eestihaal.co.uk 3

Toomas Hendrik Ilves pälvis Columbiaülikoolilt tähtsa tunnustuse

Columbia ülikool tunnustas 1. märtsilpidulikul tänuõhtul president ToomasHendrik Ilvest silmapaistvate saavu-tuste eest. Ilves oli üks viiest ülikoolivilistlastest, kes maineka auhinna sai.Columbia ülikool tunnustas presidentToomas Hendrik Ilvest silmapaistvateprofessionaalsete saavutuste eest JohnJay nimelise auhinnaga.Alates 1978. aastast on Ameerikapõhiseaduse juhtiva põhimõtete toetaja,John Jay nimelise tunnustuse saanud205 inimest."Ma olen tänulik, kuid tunnen endmõnevõrra segaduses olevana, kunaenamik minu saavutusi tugineb sellele,mida ma õppisin Columbias," kirjeldasIlves oma Facebooki lehel.

Ilves õppis USA-s Columbia ülikoolisaastatel 1972–1976, tema erialaks olipsühholoogia.

Toomas Hendrik Ilves - “arvati, et olemeVenemaa vastu paranoilised. Tegelikultoli meil õigus.”9. märtsil esines USA esinajatekojaväliskomitees Eesti endine presidentToomas Hendrik Ilves, kes andis koosteiste tunnistajatega ütlusi Venemaadesinformatsioonikampaamiate jademokraatiavastase mõjutustegevusekohta."President Ilves kõneles komiteeistungil küberrünnakute siseriiklikust jarahvusvahelisest mõjust ning uutelalustel seisvast rahvusvahelisestolukorrast, mille reegleid veel ei ole,"ütles Ilvese nõunik Urve Eslas. delfi

E s t o n i a n I n d e p e n d e n c e D a y i n N o t t i n g h a m

Russia will target British troopsdeployed to Estonia in order to discreditthe NATO mission to reinforce itseastern flank, Estonian intelligencechief Mikk Marran told ‘The Times’.He said that “Honeytraps, staged pubbrawls designed to make British troopslook like thugs and subversive efforts topenetrate social media accounts to findinformation for blackmail purposes areexpected to be attempted by "theopposite team."Estonian and British officials have beendiscussing the threat for months inorder to prepare the 800 Britishpersonnel bound for Estonia to avoidCold War-style spy games. Thedeployment will provide a perfectopportunity for Moscow to create a falseimpression of Western aggression byspreading fake news stories."We are seeing some of it already,"Marran said. "Some degree of noisealong the lines of 'These troops are notwelcome by the local population.'The battalion will arrive in Estonia in thespring. "There will be 800 Britishsoldiers," he continued. "At times theywill be travelling from their bases totowns and cities. They will probably dosome ‘pub-crawling’. We cannotexclude the possibility of some fights

which might be triggered by theopposite team, as we call it in Estonia.Marran said that cyber-espionage anddisinformation campaigns may be used.He warned that "They have a hugetoolbox".Last year, the British Army investigatedclaims that two British soldiers in Latviawere involved in a brawl as part of a plotby Russia to smear U.K. soldiers. Thebrawl with a group of locals was filmedby a crew linked to a media outletsympathetic to Russia.Asked about that incident, Marrancommented, "Certainly it had someRussian background to it."In Lithuania, some media outlets pickedup a false news story, alleging thatsoldiers of the German contingentcurrently deployed there had raped anunderage girl.The British troops will initially beworking alongside 300 French soldiers,to be replaced by Danes later in theyear. The NATO contingent will bestationed in Tapa and will act inconjunction with Estonia's 1st InfantryBrigade. The armoury availableincludes Warrior infantry fightingvehicles (IFVs), Challenger 2 tanks andreconnaissance drones.Source - ERR

1 9 4 4 m ä r t s i p o m m i t a m i s e t ä h i s t a m i n e

9. märtsil möödus 73aastat traagilisestTallinna märtsi-pommitamisest, millekäigus hävis osaTallinna vanalinnastja hukkus sadu meiekaaslinlasi.1989. aastal alustasEesti MuinsuskaitseSelts 1944. aastamärtsipommitamiseohvrite mälestamisthingepalvuseganende keskselmatmispaigalSiselinna kalmistul,mälestusteenistusega Niguliste kirikusning küünalde süütamisega Harjutänava haljasalal Niguliste kirikuümbruses.9-10. märtsil 1944. a. tõi Nõukogudelennuväe rünnak tõi endaga kaasaenneolematuid purustusi, muutesjäädavalt linna nägu. Hävis kolmandikEesti pealinnast. Kahes rünnakulaineshävis kokku 1549 hoonet ja 3350 saikahjustada. Tollasest elamispinnastmoodustas see ligi 30 protsenti. Ligi20000 elaniku jäi ilma oma kodudest.Rünnaku tagajärjel hukkus 554 Eestikodanikku, 50 saksa sõdurit ja 121sõjavangi. Tuhatkond tallinlast leidispommide eest kaitset varjendikskohandatud Ingeri bastioni käikudesehk Harju värava mäe all.

Rünnaku peamiseks sihiks olidrahulike elanike elurajoonid, mittevähesed Tallinnas asunud sõjaliseotstarbega rajatised. Rängalt saikannatada üks hansaperioodi pärlitest- Tallinna vanalinn Harju tänavaümbruses. Maha põles ka Estoniateatrimaja, kus just ennepommirünnakut oli alanud etendus.Süttis Niguliste kirik, Linnaarhiivi hooneRüütli tänaval ja vaekoda Raekojaplatsil.Tallinna linnavalitsus on rajanud Harjutänava varemete kohale haljasala ningtaastanud ajaloolise Trepi tänava koosselle lõpus asuva Nõelasilmaväravaga, mis on kujundatudmälestusmärgiks pommitamiseohvritele. Harju tänav on agarekonstrueeritud ühetasandiliseksjalakäijate alaks. Järgneb lk 4

3. märtsil tähistati Edinburghis EestiVabariigi 99. Aastapäeva. EdinburghiEesti Seltsi poolt korraldatud üritusestvõttis osa sadakond inimest, külalisi tulinii Edinburghist, Glasgow’st,Aberdeenist, Manchesterist kui mujaltki.Õhtu algas eestipärastesuupistete ja tervitus-jookidega. Koos vaadativabariigi presidendiväliseestlastele mõeldudtervitust ja seejäreldokumentaalfilmi Eestitaasiseseisvumisest (“TheSinging Revolution”, 2006,J. Tusty, M. Majoros, M. C.Tusty).Toimus Eesti sünnipäeva-koogi võistlus, mille tarbeksolid vabatahtlikud osalejadkoogid küpsetanud. Õhtujooksul esines muusikalise

vahepalaga laulja ja pianist IngridMarran, kes esitas tuntud eesti artistideloomingut omas võtmes. Õhtu jätkusmeeleloluka peoga, millest võttis osa niihulk eestlasi kui ka välismaalasi.Taavet Kutsar

Eesti Vabariigi 99. aastapaeva tähistamine Edinburghis

On Sunday, the 19th February, my wifeand I went to the Ukrainian FederationClub in Nottingham where Estonians inNottingham celebrated the 99thanniversary of the independence of theRepublic of Estonia with a party.My wife, who is Estonian from Tartu,had found out about the party onFacebook and was interested to seehow many Estonians lived in the EastMidlands.I am not Estonian and agreed to go withher with perhaps a little bit of trepidationas my Estonian is not good (Estonianslaugh when I try to speak it!) and reallywondering what I would be doing for theafternoon.I need not have worried as there was asplendid turnout and for me it was apleasant surprise to find that there wereso many Estonians in the EastMidlands, including Derby, where mywife and I live.This was our first visit to the Nottinghamcelebrations and we were warmlygreeted and made to feel very welcome.It was an absolute pleasure for me tosee my wife having the opportunity totalk in her mother tongue with so manyfriendly and welcoming people.The event started with some speechesfrom the committee (in Estonian andEnglish thankfully for me) and then,commencing with the National Anthem,some community singing which wasvery moving and emotional. I joined in

the singing of the National Anthem butI’m not convinced it went too well. Notbecause of the language because I amquite adept at reading Estonian butbecause I generally can’t hold a tune ina bucket and had to content myself withmumbling through it.Oh! If only I could sing like Estonians.We all then got to enjoy some lovelyfood including delicious kartulisalat(potato salad)! However, the centre-piece of the spread was a wonderfulcake in the form of the Estonian flag.When we had all sated our appetites,we watched a short video featuring thewonderful Hirvo Surva encouraging usall to go home to Estonia for the 100th

anniversary of the republic.Now, surprisingly I am familiar withHirvo Surva having first been introducedto the world of Estonian singing in thefilm, The Singing Revolution.I also had the fantastic opportunity ofwatching him conduct the mass choirssinging Ilus Maa whilst we were at the2014 Laulupidu (Song Festival) inTallinn.The party ended with a raffle (õnneloos)with lots of prizes being donated by thecommunity.Everyone had a wonderful day meetingup with acquaintances new and old andthis writer for one will be making theeffort to attend more of these eventsand supporting Estonians inNottingham. Robin Seaton

H o w w i l l B r i t i s h s o l d i e r s f a r e i n E s t o n i a ?

Estonian Independence Day Concert

A lunchtime concert, organised by theEstonian Embassy in conjunction withthe City Music Society, took place on22nd February to celebrate the 99thanniversary of Estonia independence.St Bartholomew-the-Great, an Anglicanchurch in the City of London, foundedin 1123 was a wonderful venue.The concert featured pianist KristiinaRokashevich and soprano Mirjam

Mesak. The programme includedmusic by Heino Eller (Kellad), EduardTubin (Igatsus, Sügise päikene andÕnne ootel) and Mart Saar (Ta tuli...,Latvade kõne and Tuule hõlmas) aswell as pieces by Verdi, Liszt, Pucciniand others.The concert was much appreciated byan audience approaching 100 persons.Toomas Ojasoo

T o o m a s H e n d r i k I l v e s U S A s

Edinburghi Eesti Seltsi komitee. Vasakult: Jörgen Jõgiste,Einar Pius, Sergio Rannula, Kärt Mättikas, Mikaela Springsteen,

Enn Rusi, Martin Jeret, Taavet Kutsar

Foto: Toni Läänsalu

4 EESTI HÄÄL - www.eestihaal.co.uk 17. märts 2017

Leicester i lasterühmLeicesterilasterühmjätkab pealetalvevaheaega.Koos käime igakuu esimeselpühapäeval.Märtsi teema oli"kevad" ningpildil näitavadoma kätetöödAnna-Kaisa, Melanie ja Karl-Erik. Järgminekord kohtume 2. aprillil kell 13:00.Emadepäevaks õpime laulu "Süda tuksub -tuks, tuks, tuks". Ootame alati uusimängukaaslasi.

Tallinna tegevlinnapea Taavi Aas ütles„Teise maailmasõja ja tollasepommitamise armid on siiani meielinnapildis nähtavad. Tallinna vanalinn onüks meie suurimaid varandusi linnana jailma tollase pommitamiseta oleks meielinn palju rikkam. See kurb tähtpäevtuletab meile meelde, et rahu pole alatienesestmõistetav ja sõda pole vaidsõdurite asi, vaid paraku kannatavadseal tsiviilelanikud vähemalt sama palju.Ja kahjuks pole mujal maailmassõjakoledused kaugeltki minevikkujäänud. Seepärast hindame meiepraegust julgeolekut ja ärme unustamesõjast saadud kogemusi. See onmäletamise ja mälestamise, mittesüüdistamise päev” rääkis Aas.

Märtsipommitamine -algus lk 3

Kui küsimusele „Mis on Eestiserilist, mida mujal ei ole?“ vastabteismeline tüdruk Soomest „õigekodutunne“, teeb see südamesoojaks. Kõige erilisem on Eestiseesti keel, loodus, lisaks Eestikommid, lumi, aga ka headmälestused ja Suur Munamägi.Eesti Instituut ja Eesti Laste-kirjanduse Keskus viisid laste janoorte kultuuriaastal läbi küsitluse„Mina ka!“. Vastama oodati 7–12-aastaseid Eesti lapsi kogumaailmast, et saada rohkem teadalaste elust üle ilma. Küsitlusele tulikokku üle 4000 vastuse, neist 311vastust 27 välisriigist. Kõige rohkemvastuseid oli Soomest, järgnesidBelgia, Luksemburg, Saksamaa,Suurbritannia ja USAst. Kõigekaugemad vastused tulidAustraaliast, Tuvalult, PrantsusePolüneesiast ja Malaisiast.Eestiga seostuvad lastel lisaksvanavanematele, eesti keelele,eestlastele ja loodusele veel Eestilõhnad, ühepajatoit, vastlakuklid japäkapikud, murdmaasuusatamineja järves ujumine.Laste arvates on kõige lahedamadeestikeelsed sõnad kalli-kalli,rododendron, hauaööõudused,võidusõiduauto, millimallikas,rüperaal, kuulilennuteetunneliluuk,aga ka igapäevased sõnad nagutere, ilus, armas, lahe, õun, öö,aitäh.

Välismaal elavad lapsed peavadimelikuks, et „Eestis pole suurimägesid“, „Eesti on väike ning siinon kogu aeg külm“, „Eestis on väheinimesi ja autosid“, „maakohtadeson halb bussiliiklus“, „kraanivesi onteise maitsega“, „jõulukuuse võiblihtsalt maha võtta“, „pühapäeval onpoed lahti“ ja et „kooli jaoks peabkõik asjad ise ostma“.Eestlased on laste meelest töökad,sõbralikud ja toredad, samas katõsised, rahulikud ja tagasi-hoidlikud.Eesti raamatutegelastest on tuntudLotte, Supilinna Salaseltsi liikmed,Sipsik ja Naksitrallid; raamatutest„Kaka ja kevad“, „Sirli, Siim jasaladused“, „Kevade“, „Karneval jakartulisalat“ ja „Samueli võlupadi“.Välismaal elavate laste lemmik-muusik on vaieldamatult Karl-ErikTaukar, temale järgnevad GetterJaani, Tanel Padar, Ott Lepland jaLiis Lemsalu.Kõigi vastanute vahel loositakse 1.märtsil välja Eesti-teemalisedauhinnad. Kingitused on väljapannud Eesti Rahva Muuseum,Eesti Meremuuseum, EestiTervishoiu Muuseum, Pillezoo, KinoSõprus, ajakiri Täheke ningHaridus- ja Teadusministeerium.Küsitluse tulemuste põhjal valmibEesti Instituudil eesti- ja ingliskeelnelastetrükis.Eesti Instituut

E m a k e e l e p ä e v a d B r u s s e l i s 2 0 1 7 M i s s u g u n e o n s e e õ i g e k o d u t u n n e ?

Marje: Ma olen esimest aastatdraama ja teatrikooli üliõpilane.Arvan, et ma pole ainuke, kedahuvitavad mõned nõuandeid, midateil, kui kogenenud ja tuntudnäitlejal anda oleks. Millal kaoblavanärv? Kas teil oli lavanärv jakuidas sellega toime tulite?Mait: Mul ei ole lavanärvi jah. Eksalguses ikka oli. Aga see läheb üle.Arvan, et minu murdepunkt toimusaastal 2000, kui mängisimevabaõhu suvelavastust „Kõrbojaperemees“. Seal olid ikkateistsugused stseenid. (Näiteksturniti meetrite kõrguse kiige peal.Autori märkus). Esmakordseltlavale minnes teadsin selgelt jatäpselt mida teha ja mida minultoodatakse. Alates sealtmaalt onläinud kõik sujuvalt.Marje: Aga lavahirm?Mait: Ei, lavahirmu, kui sellist polemul kunagi olnud. Lavale lähen maalati heameelega.Marje: Kuidas te valmistute etteoma rolliks laval enne etendust?Kas teil on rituaale või tavasid.Näiteks hääle lahtiharjutamine võimuud sellist.Mait: Mul pole otseseltlahtilaulmise vajadust olnud. Kuimängisime „Viiuldaja katusel“, kuspidi veidi laulma, siis küll teginveidi hääleharjutusi ennem.Draamateatri puhul ei ole otseseltvaja enne etendust hääleharjutusiteha. Ega mul ei olegi selliseiderilisi rituaale enne etendust....Mõtisklen ja olen rohkem omaettevõib olla.Marje: Millest alustate rolli õppimistja karakteri kujundamist?

Mait: Ausalt öelda on mul seeigakord erinev. Iga karakter onendamoodi ja nii ka temakujundamine. Soovitan hoidaavatud meelt ja uudistavatesilmadega ringi vaadata. Kasutadakeskkonda materjalina.Marje: Olete täheldnud karakterimuutusi ajajooksul? Näiteks„Fenomen“ on nüüd laval olnudtäpselt 62 korda, on peategelanemuutunud nende kordadega?Mait: Kindlasti! Alguses oli ta naguhäbelikum ja kohati isegi õrn. Agamida rohkem mängin, sedaomasemaks tekst muutub ja sedajõulisemaks läheb etendus. Eks maise ka olen muutunud rollis.Marje: Mis te arvate, mis teeb teidheaks näitlejaks?Mait: Ma arvan, et oskan ollamitmekülgne.Marje: Huvitav fakt teie kohta, midaCV’st ei leia?Mait: (laiutab käsi ja muheleb) Mulei ole saladusi.Evelin: Te olete nüüd Londonis,liigute hommes Dublinisse ningsealt tagasi Eestisse. Päris pikkreis kodust eemal. Mil ja kuhu teiljärgmine esinemine väjaspoolEestit on?Mait: Järgmine väljapool Eestitesinemine on kohe varsti Ateenasja siis Itaaliasse, Lorenasse.Mait Malmsten on näitlejatesuguvõsast pärit näitleja, kes elabkoos näitlejannaga. Aastal 2016anti talle Valgetähe IV klassiteenetmärk.Küsis Marje Remmet, kes õpibdraamat ja lavakunsti University ofGreenwich'is. Intervjuu pani kirjaEvelin Siilak

Interv juu Mait Malmsteniga

Igal aastal saavad Eestist väljaspool asuvatekoolide eestvedajad ning õpetajad märtsiskokku, et tähistada emakeelepäeva. Ürituseeesmärk on toetada koolide arengut, tõhustadaõpetajate vahelist koostööd, vahetadakogemusi ning tõsta koolide õppekvaliteeti.Sel aastal toimus üritus 10.-12.03 Brüsselis.Ürituse peakorraldaja oli Eesti kool Belgiasning toetajate hulgas Haridus- jaTeadusministeerium, Eesti Instituut, EV alalineesindus Euroopa Liidu juures, Eesti SeltsBelgias ning Eesti Suursaatkond Belgias,Luksemburgis ja Šveitsis. Londoni eesti kooliesindasid koolijuht ja projektirühma eestvedajaLiina Särkinen, juhatuse liige Katre Põder,laulmisõpetaja Triinu Kübar, eesti keele õpetajaEvelin Garlick, kunstiõpetaja Sille Aule ningjuhatuse liige ja eesti keele õpetaja Kerli Liksor.Ürituse avalöök toimus IV Euroopa koolikülastusega Laekenis, kus hiljuti avati Eestisektsioon. Kuulda sai üldisemat infot EuroopaKoolide kohta ning näha klassiruumi, kus alatessellest õppeaastast saab täiesti eestikeelsetharidust eelkooliealiste laste rühm. Teistesvanuseastmetes õppivatel eesti lastel onsamuti tunniplaanis ka eesti keele tunnid, kuidülejäänud õppetöö ei toimu eesti keeles.Õhtul korraldasid Eesti Vabariigi Suursaatkondja Eesti Vabariigi alaline esindus Euroopa Liidujuures külalistele vastuvõtu, kus esines kaKuressaarest kohale sõitnud Eesti-Belgiarahvamuusikutest duo.Õhtu lõppes II Brüsseli Euroopa kooli eestikeele õpetaja Edward Kessi juhatamisel öössekulgeva jalutuskäiguga siia- ja sinnapoolevalgematesse ning hämaramatesse Brüsselipaikadesse.Laupäeval koguneti Flaami kultuuri-keskusesse, kus tegutseb ka Belgia eesti koolning korraldab üritusi Belgia eesti selts. Päevajuhatas sisse Tunne Kelami ettekanne „Eesti

esindamine ja huvide kaitse tänasesmuutuvas maailmas“. Järgmisena jagasMaili Liinev MTÜst Hooling soovitusi,kuidas vabatahtlikuna töötades endhoida ja motivatsiooni säilitada.Päraslõunal kuulasime HTMi üheesindaja Irene Käosaare ettekanneteestikeelsusest välismaal ningmitmekeelsusest Eestis. Seejäreljagunesid huvilised kaheks: valida saierinevate töötubade vahel. Eelneval õhtulesinenud Leana Vapper ja HartwinDhoore tutvustasid pillimängu saatelpärimuslikke laulumänge, mis saidrühmas koos läbi proovitud, et oleks heaideid edaspidi oma tundideski kasutada.Aivar Paidla Euroopa Majandus- jaSotsiaalkomiteest kõneles muudatustestkeelereeglites. Näitleja ja lavastaja KaidoRannik tutvustas praktilises näidistunnisteatri aluspõhimõtteid ning lastelugemishuvi toetamise ja lugemisoskustekujundamise töötuba juhtis Maili Liinev.Kultuurielamuse eest hoolitses luuletajaContra. Koosviibimine jätkus kultuuri-majas südaööni ning maiasmokad saidosta väga maitsvaid kondiiter MerleMandre küpsetisi.Pühapäeval külastati Belgia eesti koolitunde. Samal ajal toimus ka haridus- jateadusministeeriumi eestvedamiselümarlaud teemal „Koolihariduseomandamine välismaal ning tagasi-pöördumine Eestisse“. Katrin MaisteEesti Instituudist jagas soovitusi, midateha lastega Eestis laste ja noortekultuuriaasta 2017 raames. Kes soovis,sai enne kojusõitu külastada koos HenriKaseloga Euroopa Parlamendiinteraktiivset muuseumi Parlamentarium.Võimalik, et Eesti Vabriigi juubeliaastaltoimub järgmine kohtumine Eestis.Kerli Liksor

Belgradis sisekergejõustiku Euroopameistrivõistlustel tegi Ksenija Balta hooajatippmargi kaugushüppes tulles 6.79-gaviiendale kohale. Serblanna Ivana Španovicvõitis maailma kõigi aegade kolmandasisetulemuse 7.24-ga. Hõbemedali saiSuurbritannia rekordi hüpanud LorraineUgen 6.97ga.Seitsmevõistluse võitis prantslane KevinMayer, kes püstitas 6479 punktiga Eurooparekordi. 22-aastane Kristjan Rosenberg sai11. koha, kogudes 5846 punkti. Kuulitõukesja teivashüppes rekordi teinud ningkõrgushüpes tippmarki korranudRosenbergi seeria oli 60m jooks - 7,04 sec;Kaugushüpe – 7,06m; Kuul - 14.08m;Kõrgus - 2.13m; - 60m tõkkejooks - 8,50;Teivas - 5.00m; 1000m - 2.54,25.Nädal aega hiljem USA üliõpilasmeistri-võistlustel saavutas Karl Robert Saluriseitsmevõistluses 6051 punktiga (6,79 -7.58 - 14.41 - 1.86 - 8,33 - 4.96 - 2.36,92)

kolmanda koha. Saluri püstitas isiklikudrekordid teivashüppes ja 1000 m jooksus.Devon Williams võitis 6177 punktiga. Eestikõigi aegade seitsmevõistluse edetabelitjuhib Erki Nool 6374 punktiga, mille tasaavutas 1999. aastal. 6000 punkti piiriületanud Saluri tõusis maailma edetabelisseitsmendaks.18. aastane Robin Nool ületas Lasnamäekergejõustikuhallis toimunud võistlustelteivashüppes kõrguse 5.17, mis tähistabjuunioride vanuseklassi uut Eestisiserekordit. Varasem rekord 5.16 kuulusValeri Bukrejevile. U-20 vanuseklassivälitingimustes hüpatud Eesti rekord 5.30kuulub Robin Noole isa Erki Noole nimele!Jalgpall - 11. märtsil Premier liigas, saiLiverpool raske võidu koduväljakul Burnleyvastu. Ragnar Klavan aitas Liverpooli, kuisuudeti välja tulla kaotusseisust ja võita 2:1.Eestlasest keskkaitsja tegi kaasa kogumängu.

S P O R T - Kerge jõus t ik

17. märts 2017 EESTI HÄÄL - www.eestihaal.co.uk 5

Jaan Kross i k i r j andusauh i nna pä l v i sP au l - E e r i k R um m o

Jaan Krossi sünniaastapäeval, 19.veebruaril anti Hiiumaal Kassarirahvamajas üle järjekordne Jaan Krossikirjandusauhind, mille pälvis sel aastalPaul-Eerik Rummo teose "Taevast sajabkõikseaeg kive" eest.Žürii koosseisus Toomas Haug(esimees), Tiit Aleksejev, JohannaRoss, Jaan Undusk ja Märt Väljatagatõstsid esile näidendi seost Eestiajalooga ning konkreetselt Jaan Krossiloominguga.Teose algtõukeks on Jaan Krossiromaan "Taevakivi" (1975),

kolmikdraama Otto Wilhelm Masingu,tema naise Cara ja neid Äksi mõisaskülastava Kristjan Jaak Petersoniosavõtul.Eesti Kirjanike Liidu esimees TiitAleksejev ütles auhinna üleandmisel, etJaan Kross aitas oma loominguga hoidaeestlaste eneseteadvust ja Paul-EerikRummo teosed on järginud sedasamamustrit.Varem on Jaan Krossi kirjandusauhinnapälvinud Ain Kaalep, Mats Traat, JüriHain, Enn Nõu, Juhani Salokannel jaAnts Hein. ERR

Kokakunst - Kihiline vormiroog lambahakklihast,kartulist ja tomatist

Teatritrupp R.A.A.A.M. koosseisusprodutsent Märt Meos, näitleja MaitMalmsten ja valguskunstnik PeeduAdlas käis tuuril Londonis Eesti Majasja Dublinis Civic Teatris. „Londonis onmeie 62. Etendus“, teatas trupp.Mõlemas linnas võeti etendus soojaltvastu. „Rahvast oli rohkem kui ootasin,saal oli peaaegu täis ja tundus, et kõikjäid rahule“.Produtsent Märt Meos meenutas,kuidas bulgaarlane Hristo Boychev oliEestis näinud etendust, kus R.A.A.A.M.ja Mait Malmsten olid mänginud ning olisellest sattunud nii vaimustusse, etotsis sahtlist pikka aega tagasikirjutatud monotüki „Fenomen“, mida tapolnud veel kellelegi usaldanud, jaütles, et ta on kindel, et just nemadsuudavad sellele tõeliselt elu sisselüüa. Nii nad ka tegid. Ollakse vägauhked selle üle, et maailmakuulsakirjaniku teatritüki esietendus toimus2014 aasta kevadel just Eestis.Näitemängu peaosaline ehk siis ainukeosatäitja Mait Malmsten täitis kogu lavaoma võimsa energiaga ning lummasrahvast lõpuminutiteni. Skeptilinearvamus, et kuidas saab ühe-meheteater hoida publikut kütkeis tund

aega järjest, ei olnud õigustatud. Seeõnnestus vägagi lihtsalt. Kui nüüdalustada lõpust, nagu peaosaline omatükis, siis teater algas vägevaaplausiga, et silm tahtmatult kippusringi piiluma: „oot, oot, kas tõesti polesiin mitte mitmesaja-pealine rahvas!“Kahkuks ei saanud olla, sest Eesti Majasaali mahub maksimaalselt 80 inimest.Publikus oli ka mitte-eestlasi, kes omaeestlastest sõprade, kaasade kõrvalistusid.Mõnusalt sujuv meeskonnatöö, heaetendus ja kaasakistud publik - see kõikkokku oli parim Valentiinipäevakinkendale või sõpradele. Sellega olid kasaalisolijad nõus ja hüüdsidkorraldajatele: „Kutsuge veel eestiteatrit Londonisse!“Lavastaja: Madis KalmetKorraldaja: Londoni Eesti Selts. EvelinSiilak (LESi esinaine), Marje (lavalinelahendus), Merlin (majutamine), Villu(transport), Petten (helitehnika), Lagle(võttis külalisi vastu), Kristina(toitlustamine kohvikus) ning JoonasBristolist (IT).Toetajad: Kultuuriministeerium jaMISA (Integratsiooni ja MigratsiooniSihtasutuse).

8. veebruaril avati Tallinna Linnaarhiivis(Tolli tn. 6) näitus, kus oneksponeeritud nii soomepoiste endikirjutatud kui ka teiste pooltsoomepoiste kohta koostatud trükiseid.Näituse avamisel oli kohal kaheksasoomepoissi, samuti osalesid Soomesuursaadik Kirsti Narinen, Soomekaitseatašee Jussi Voutilainen, Eestikaitseväelased ja kaitseliitlased,Soomepoiste Pärimusühingu liikmed,raamatukoguhoidjad, ajaloolased jt.Näitus on pühendatud Eesti Vabariigi99. ja Soome Vabariigi 100.aastapäevale ning jääb linnaarhiivisavatuks kuni 22. septembrini.8. veebruaril 1944 kirjutas marssalMannerheim allakäskkirja, millega asutati200. jalaväerügement(JR 200), millekoosseisus olid põhiliseltEesti vabatahtlikud.Seda päeva tähistati 73aastat hiljem – 8.veebruaril 2017 –pärgade asetamisetseremooniaga soome-poiste rahulas TallinnaMetsakalmistul. Järgnessoomepoiste raamatu-näituse avamine TallinnaLinnaarhiivis ja pidulikaktus ning vastuvõttKaitseliidu Harju Maleva staabisMännikul.Soomepoisid ei võidelnud mitte üksnesSoome ja Eesti vabaduse eest, relvkäes, vaid nad on andnud silmapaistvapanuse Eesti, ja mitte ainult Eesti,kirjanduse, muusika, kunsti, hariduse,teaduse, spordi ja paljude teisteeluvaldkondade arendamisse.Soomepoisid olid pärast sõda maailmalõhestanud raudse eesriide mõlemalpoolel silmapaistvalt tulemuslikud –kõikide raskuste kiuste. NõukogudeLiidu poolt okupeeritud Eestis olisoomepoistel võimude silmis vaenlasemärk küljes, paljud neist vangistati, tehtitakistusi nii õppimisel kui ka töökoha

valikul. Vabasse maailma sattunudsoomepoisid pidid oma elukorraldustalustama praktiliselt nullist.Soomepoiste hulgast võib leida tuntudkirjanikke ja luuletajaid, teadlasi jadiplomaate, heliloojaid ja koorijuhte,kunstnikke ja arhitekte, õpetajaid jaõppejõude, arste, sportlasi, erinevateusukonfessioonide vaimulikke jne. jne.Nende tööd ja looming on rikastanudeelkõige eesti kultuuriruumi, kuidulatanud sellest kaugele väljaspoolegi,mõjutades kaasaegseid ja jäädesmõjutama tulevasi põlvkondi. Tänasenion põhiliselt just trükised võimaldanudinimkonnal oma loometegevust jauurimistulemusi, samuti elukogemusi,

jäädvustada ning teisteleedasi anda. Näitus annabkokkuvõtva ülevaate seniilmunud soomepoistepoolt kirjutatud ja nendekohta käivatest trükistestja võimaldab külastajalsoovi korral minna isesüvitsi teemadesse, misseotud ühe või teisesoomepoisi rolliga meieaja- ja kultuuriloos.Soomepoiste trükistesihikindel kogumineeesmärgiga näituseleksponeerimiseks algasjuba siis, kui raamatu

„Võitlus jätkub. II maailmasõjas Soomearmees võidelnud Eesti vabatahtlikeajalugu 1939–2010“ (Grenader 2010)koostamine oli lõpujärgus – seegaseitsme aasta eest. Kogumistöö jätkusparalleelselt raamatu „Soomepoisteelulood. Soome sõjaväes IImaailmasõja aastatel teeninudeestlased ja Eesti vabatahtlikud“(Grenader 2015) trükiks ettevalmis-tamisega. Paljud näitusel eksponeeritudraamatud on autorite pühendustegasõpradele, võitluskaaslastele, tuttavatele.Raamatute kõrval on välja pandud kaeksliibriseid, noote, CD- ja heliplaate,kirju jne.Peep Pillak, näituse koostaja

Näitus „Põhjala Tähistel / Soomepoiste raamatud“

E T E N D U S „ F E N O M E N ”Londoni Eesti Majas 14. veebruar 2017

Londonis raamatumess14.-16. märtsil toimus Londonisraamatumess, kus osalesid ka Eestiautorid ja kirjastajad. Eesti osalustmessil korraldasid Kirjastajate Liit jaEesti Kirjanduse Teabekeskus.Seoses sellega, et Eesti on koos Läti jaLeeduga järgmise, 2018. aasta Londoni

raamatumessi aukülaline, toimusidseekordsel messil mitmederisündmused. Messi eelõhtul, 13.märtsil toimus Balti riikide ühisvastuvõtt,kus Eestit esindasidKultuuriministeeriumi kantsler PaavoNõgene, kunstide asekantsler HillarSein ja suursaadik Lauri Bambus.

Märtsikuus on ilmad veel külmad ningtihti puhub jahe tuul. See retseptsoendab kõhtu ja südant ning on ühestküljest lihtne ja teisest küljest jällenatuke teistmoodi vormiroog. Kihidmoodustuvad esmalt ürdisestlambalihast, siis tomatitest, sibulatest jakartulitest.Neljale:Valmistamisaeg: 1 tund ja 15 minutit500 g lambahakkliha1 suurem sibul, hakituna + 400 gsibulaid 1 cm ratastena2 sl tomatipastatPeotäis värsket hakitud peterselliPeotäis värsket münti1,5 tl jahvatatud vürtsköömneid600 g tomateid, 1 cm viiludena600 g keedetuid kartuleid, kooritunaja 1 cm viiludenaÕliSoola ja pipart

Töötle 1 sibul, petersell ja münt kaskööginoaga hakkides või purustajasühtlaseks pastataoliseks massiks. Segapasta hakklihaga, lisa soola ja pipartning vürtsköömned. Sega kätegakorralikult läbi. Määri õliga ca 30-35 cmläbimõõduga ahjuvorm. Laota lihaahjuvormi põhjale ühtlase kihina. Kataliha tomativiiludega, maitsestatomativiilud soola ja pipraga.Järgmiseks laota sibulaviilude kiht jamaitsesta see ka soola ja pipraga.Viimasena laota peale kartuliviilud jamaitsesta ka need soolaga. Sega

tomatipasta ca 5-6 supilusikatäieveega, sega läbi ja kalla vormileühtlaselt peale. Kata vorm fooliumi võikaanega ning küpseta 200 kraadijuures umbes 45 minutit. Umbes pooleküpsemise pealt kasta vormiväljaküpsenud mahladega, et tulemusmahlakam jääks. Viimasena pruunistavorm pealt. Selleks eemalda fooliumning kuumuta ahju grillelementmaksimumkuumuseni. Aseta vormgrillelemendi alla ning pruunista mõneminuti jooksul kuni kartulid on kuldsedja krõbedad. Serveeri kuumana jaserveerides võid lisada värsket hakitudpeterselli.Retsept ilmus 2015. aastadetsembrikuises ajakirjas Oma Maitse.

Eesti Laul 2017

London i r aam atum ess

Laupäeval 4. märtsilhilisõhtul Saku Suursaalisselgusid Eesti Laul 2017võitjad, kelleks on KoitToome ja Laura looga"Verona".Superfinaalis said võitjad44818 häält, peaaegu kakskorda rohkem kui Kerli Kõivteisel kohal 23901 häälega.Kolmandale kohale tuliRasmus Randvee (11641).Viiendal kohal oli tuntudkauaaegne laulja Ivo Linna.Foto: err

ABISTAMISE KOMITEE LONDONISPühapäevased lõunad

23. aprillil - Kevadpüha lõunaKõik on teretulnud! Lastele on mängutuba.

Oodatud on annetused loteriiks!Hind: £10; lastele £3.50

Palun teatage oma osavõtust hiljemaltneljapäevaks 20. aprilliks

tel: Ida Lemsalu 020 8893 3816;email: piret@blueyonder.co.uk / mob:

0771742816010. detsembril - JõululõunaLõunad toimuvad kell 13:00

Londoni Eesti Majas, 18 Chepstow Villas, W11 2RB

Eesti Elu (Kanada)Valter Relvik *1927; †2017 TorontosRita Kelder *14.02.24 Tallinnas; †23.01.17 Briti KolumbiasElmar Jõemets *1923 Hiiumaal; †26.01.17 QuebecisLeili Nurm (Kägu) *07.03.37 Tallinnas; †01.02.17 TorontosArmilde Sander *13.01.18 Tallinnas; †02.02.17 VancouverisEndel Tursk *15.04.28; †05.02.17Aili Lees *13.07.42 Hiiumaal; †10.02.17 TorontosElle Puusaag *27.06.45 Kohilas; †13.02.17 TorontosEduard Lillepõld *01.03.19 Koselis; †15.02.17 Cambridge’isValve Tali (Rand) *28.01.26 Mõisakülas; †16.02.17 TorontosErich Kiudorf *10.09.27; †22.02.2017 SudburysEesti Päevaleht (Rootsi)Lilian Kinnander (Lindströom) *03.06.29 Tallinnas; †16.02.17SollentunasNiina Prees *23.05.23 Pärnus; †05.02.17 HelsingborgisJüri Jansen *15.11.38; †29.01.17 VästeråsVaba Eesti Sõna (USA)Aino Tamm (Lind) *26.03.1915 Vändras; †13.02.17 MarylandHerbert Valdsaar *06.12.1925 Tallinnas; †03.02.2017 FloridasOlaf Millert *06.09.1924 Tallinnas; †15.02.2017 MinnesotasMeie Kodu (Austraalia)Lea Wichman (Kivi) *01.03.20 Antslas; †19.12.2016Adelaide’isAino Moyle (Jakobson) *15.08.30; †12.02.2017 NSWUdo Kuuse *31.05.32 Vändras; †10.02.2017 Melbourneis

JUMALATEENISTUS LONDONISRootsi luterlikus kirikus Londonispühapäeval 21. mail kell 15.00

Teenivad - piiskop Tiit Salumäe jaõp Lagle Heinla

Esinevad Londoni Eesti Seltsi segakoorja Reet Kromel

Teenistusele järgneb kohvilaud6-11 Harcourt Street, Marylebone, W1H 4AG.

EESTI HÄÄL - ESTONIAN NEWSPublished by the Association of Estonians in Great Britain

Toimetus - Reet Järvik & Toomas OjasooKorrektuur - Tiina Kõiv

Esindajad: Lydia Järvik (Bradfordis)Ida Lemsalu (Londonis)

Tellimis aastaks (UKs) - £18;Leinakuulutused - miinimum £12.

Ühisleinakuulutus - £4.00 isik; £5 pereTšeki saajaks märkige “Estonian News”, 4 Briar Gate, Long

Eaton, Nottingham. NG10 4BL. Tel: 0115 877 6877e-mail: info@eestihaal.co.uk

Vaated Eesti Hääles avaldatud artikleis ei tarvitse alatiühtuda toimetuse seisukohtadega. Iga artikli eest vastutaballakirjutanu. Toimetaja võib teha muudatusi ilma autori

loata.Prrinted by Diamond Print, Long Eaton, NG10 4HN

Leinateated teistest eesti ajalehtedest

LONDONI KOGUDUS 70Pühapäeval 21. mail 2017 toimub pidulikjumalateenistus Rootsi kirikus tähistamaksLondoni EELK koguduse 70. aastapäeva.Londoni E.E.L.K. kogudus asutati 1946. aastalSaadik August Torma algatusel. Esimeneteenistus toimus nelipühal, 25. mail 1947. Teenisõpetaja Jaak Taul.Olete kõik oodatud teenistusele, eriti need, kellelon olnud ühendus eesti kirikuga Londonis näiteksläbi ristimise, leeri või pulmade. Oodatud on kaendised nõukogu ja juhatuse liikmed ning nendejäreltulijad. Teenistus on kakskeelne.On ka plaanis teha foto näitus koguduse ajaloost.Paluksime koguduse liikmete ja nende järeltulijatekäest fotosid, kas leeridest, pulmadest,ristimistest,jumala teenistustest või teistest kirikuüritustest. Oodatud on ka jumalateenistustelaululehed.Palun võtta ühendust kas Virge Taul-James võiLagle Heinlaga. Email:virge.james@btinternet.com;lagleheinla@gmail.com

I E S T U L E V I KCatthorpe Manoris, Catthorpe, LE17 6DF

12-14. mai Seltskondlik nädalavahetus jaaastapäeva tähistamine laupäeval 13. mail6-13. august Laste ja noorte suvelaager12. august Laste suvelaagri lõpupidu

Info: kristysheldon@hotmail.com

Eesti Hääl soovibsünnipäevalastele õnne

11. märts Harald Luts (juubilar)18. märts Leida Laumets19. märts Katrin Eagle20. märts Tiina Rajamets06. aprill Helga Heinastu (juubilar)07. aprill Rein Laasna09. aprill dr. Gunnar Reiman09. aprill pr. K. Mandreit11. aprill Enn Kamarik

Tähtpäevad25. märts 1949 Küüditamise

ohvrite mälestuspäev29. märts 2004 Eesti NATO liige

Sündinud19. märts 1809 Fredrik Pacius20. märts 1898 Eduard Wiiralt24. märts 1964 Jaan Tätte27. märts 1883 Marie Under29. märts 1929 pres. Lennart Meri8. aprill 1901 Ernst Idla13. aprill 1898 Helmi Mäelo17. aprill 1899 Aleksander Kolmpere

Surnud19. märts 1882 Carl Robert Jakobson23. märts 1953 Oskar Luts25. märts 1994 Bernard Kangro26. märts 1962 Cyrillus Kreek3. aprill 1951 Henrik Visnapuu15. aprill 1971 Friedebert TuglasMälestame Inglismaal elanud eestlasi

21. märts 1996 August Lembra, EestiHääle toimetaja 1983-93

4. aprill 1961 kolonel Harald Riipalu18. aprill 2007 Einar Sanden, kirjanik18. aprill 2007 Praost em dr. Jaak Taul

P A A S T U - J A J Ü R I K U U

25.märts kell 18:00 - Kultuuriõhtu -Kohtumine näitlejaga Ene Rämmeld.Ene jutustab oma elust, näitlejatööst ja eestikultuurist Pariisis. Jutuõhtu jätkuks vaadataksefilmi “Libahunt” (1968), milles Ene mängibpeaosalist Tiinat.Klaveril musitseerib ja teeb õhtu veelgi õdusamakskohalik kauaaegne djazzmuusik Reet Kromel.Londoni Eesti Majas. Soovitav annetus £5

23. aprill kell 13:00 -Eesti Abistamise Komitee kevadlõunaLondoni Eesti Majas (info à)Ka laulavad mõned laulud naisansambel "Mesi"Eestist. Naisansambli õhtune etteaste on kavasLäti majas. See on tegusate naiste vastloodudansambel, kes laulavad laule nagu "Ai,Ai,Ai","Värvilised vankrid", Stevie Wonder "Maestro"eesti keeles.Tantsuhuvilised kogunevad 29. aprillil Trafalgarväljakule, et tantsida eestimaised ühistantseRahvusvahelisel Tantsupäeval. Päeva korraldabLondoni Eesti Seltsi rahvatantsurühm.

14. mai kell 13:00 - EmadepäevEesti Kooli lapsed laulavad emadele: väikekontsert. Eestist tuleb esinema ansambel "Tänaolen laps". Astra Tikas laulab lõbusaid muinasjuttekitarri saatel. Eriti põnev programm lastele ja kalastemeelsetele emmedele.Organiseeriad: LES, Eesti Kool Londonis ja EestiAbistamise KomiteeLondoni Eesti Majas

10. juuniTraditsiooniline üritus - Eestlaste Jaanipäev.Kohal REE-koor ja LES Rahvatantsijad,spordivõistlused suurtele ja väikestele. Ühisedmängud, laulud, tantsud.„The Halfway House”, Southend Arterial Rd, WestHorndon, Brentwood CM13 3LL.

11.juunil - 1941 küüditamise aastapäevamälestamine.St.James’s kirik, 197 Picadilly, W1J 9LLOrganiseerija: Baltic Council in Great Britain

info@londonieestiselts.co.ukinfo@estoniansociety.co.ukwww.estoniansociety.co.ukwww.facebook.com/londonieestiseltsInfo: 078 6055 7544 Evelin Siilak

Mart Raal suri 18.02.2017 Leicesteris66. aasta vanuselt

NOTTINGHAMISJaanipidu grilliminelaupäeval 24. juunil

Salatid ja suupisted. Tooge kaasa liha grillimiseks.loterii, ühislaulud.

Baar avatud.Eestlased ja eesti sõbrad olete kõik teretulnud!

Everyone welcome!Nottingham Ukrainian Social Club,Claremont Road, Notts. NG5 1BH

LEICESTERI EESTI MAJA366 Fosse Road North, LE3 5RS.

Tel: 0116 251 6727 eestimaja@gmail.comJaanipidu grilliminelaupäeval 17. juunil

Baaris laias valikus eesti jooke!Olete kõik oodatud!

LONDONI EESTI SELTSI juhatus aastal 2017Pühapäeval 5. märtsil toimus LES peakoosolek.Uus juhatus aastaks 2017 on järgmine:Evelin Siilak – esinaine; Tiia Avastu – laekur;Andres Kaha – toimetaja.Ülesanded said: Madis Remmet - IT –valdkond,Helen Sau – kommunikatsioonRühmade esindajad:LES Segakoor – Segakoori juhatuse esinaine RagneAavistuLES Rahvatants – eestvedaja, juhendaja MarjeRemmetRevisjoni komisjon: Siim Roosalk ja Madis Remmet

†

6 EESTI HÄÄL - www.eestihaal.co.uk 17. märts 2017

LONDONI EESTI MAJALondoni Eesti Maja kutsub maja tulevikust

huvitatud eestlasi ümarlauale, mis toimub26. märtsil kell 14.00 Londoni Eesti Majas,

18 Chepstow Villas, W11 2RB.Arutamisele tuleb Londoni Eesti Maja visioon,

tegevus ja tulevikuperspektiiv.Osalemisest palume teada anda Kerli Liksorile:

kerli.liksor@hotmail.com, tel 07748953947

EEL SEI S VA D ÜRI T USED

BRADFORDI EESTI KODU8 Clifton Villas, BD8 7BY. Tel: 01274 544221

laupäeval 29. aprillil kell 14.00Eesti Kodu aasta peakoosolek.

Emadepäev 14. mailJaanipidu 17. juunil kell 16.00

Esinevad band 'Vanaviisi' kell 19.00Baaris müügil eesti joogid.

emailil info@eestikodu.co.ukwww.facebook.com/EestiKodu

LONDONIS kevadine hooaeg