Eesti väikelinnade roll tulevikus

Tarmo Pikner Oulu Ülikooli doktorant, regionaalarengu konsultant tarmo.pikner@oulu.fi

“Eesti väikelinnade neliteist saatust”, 25.aprill 2008, Keila

Kuidas linna mõista? Ja milline on väikelinn?

Linnasid võib kirjeldada kui ühteaegu töö, tarbimise, suhtluse, mängu, loovuse, põnevuse ja igavuse kohtadena. Linn kui erinevate sotsiaalsete praktikate ja võrgustike “lava” koos potentsiaalsete trajektooridega (Amin & Thrift, 2002).

21.sajandi alguses suudavad linnad jääda uuenduslikeks läbi nende ajaloolise rolli pideva adaptsiooni “vahetuste keskustena” (Wood, 2001).

EL-s on linna (või linnaregiooni) rahvaarvu alampiir 50 000 (oluline ka rahvastiku tihedus). Soomes u 20 000 elanikuga linn ja tema tagamaa; samas määratletud 6 regionaalset kasvukeskust (Jauhiainen, 2002).

Väikelinnade määrtlemisel ka muud kriteeriumid peale rahvaarvu

Väikelinnad Eestis

Eestis oleks mõistlik lugeda linnaregiooni alampiiriks 15 - 20 000 elanikku (Jauhiainen, 2002)

Eestis väikelinnad kõiki linnad peale Tallinna, Tartu,Narva, Kohtla-Järve ja Pärnu (!?)

Eestis tihe regionaalsete keskuste süsteem, võiks olla u 12 linnapiirkonda koos tugeva keskusega (Jauhianen, 2002; Raagmaa, 2008)

44 tõmbekeskust tööjõu areaalide järgi (Rahastikuministri büroo, 2001)

Regionaalarengu põhijooned Eestis

Võrdlemisi suured kontrastid Tallinna (ja osaliselt ka Tartu) linnapiirkonna ja ülejäänud Eesti vahel

Võrreldes EL keskmisega Eestis innovatsioonialane ja oskustööjõu valdkonnas mahajäämus, väikse mastaabiline majandus

Rahvastiku koondumine suurematesse regionaalsetesse keskustesse, eriti Tallinasse. Tallinna “laiali valgumine”

Päevane ja nädalane pendelränne tööle käies, väikesed vahemaad linnade vahel

Üldine rahvastiku vähenemine või väga aeglane juurdekasv

Kuidas analüüsida linnade rolli tulevikus?

Glokaalsed arengusuundumused ja kaasnevad muutused/väljakutsed Eesti väikelinnadele

Arengusuundumuste mõistmine läbi võrgustike ja vooluste (Castells, 1997; 2001)

Linnade võrgustik-struktuurid ja sünenergia mitte hierarhilised suhted (Meijers, 2005)

Avatud ajaperspektiiv, erinevate stsenaariumite koostamise võimalus

Läänemere piirkonna linnade struktuur (Nordregio, 2001)

A1: Mobiilsus ja kommunikatsioon

Kiirem infoliikumine ja reisimine vajab uusi füüsilisi infrastruktuure ja oskusi (Urry, 2003)

Töö- ja vabaajavõimalused mitmekesistuvad, suureneb surve linnade tagamaadele

Oht piirkondadevahelise ebavõrdsuse suurenemisele (Graham & Marvin, 2001)

Väikelinnad: vajalikud kommunikatsiooni ja transpordi infrastruktuurid (nt kiirem raudtee ühendus), sobiv elukeskkond, tihe koostöö regionaalsete keskuslinnadega ja rahvusvaheliselt

A2: Teadmistepõhine majandus ja innovatsioon

Uued koostööplatvormid ja teadmiste-oskuste vahetamine; kohalik sumin ja globaalsed torud (Maskell, et al. 2006)

Väiksemad linnapiirkonnad spetsialiseeruvad mõnele majandusklastrile, suuremad keskused mitmekesisemad (Jimmie, 2001; Wood, 2001)

Linnaline keskkond toetab innovatsiooni läbi tehnoloogia ja juurdepääsudega globaalsetele turgudele (Wood, 2001)

Väikelinnad: spetsialsieerumine piirkondliku oskusteabe väljaarendamiseks, miljöö majanduskeskkonna loomine, tihedad koostöövõrgustikud tehnoloogia arendamiseks ja juurdepääsudeks uutele turgudele

A3: Paljukultuurilisus ja turism

Loovklassi kontseptsioon, tehnoloogia-talendid-tolerants (Florida, 2005)

Erilisisuse otsimine, väiksemale grupile mõeldud tooted turisminduses, uued reisisuunad

Väikelinnad: oma tugevus loovinimeste meelitamiseks, lühiajalised õppeprogrammid, kultuuriturism, laiapõhjalisem integratsioon

A4: Elanikkonna vananemine Euroopas

Vajadus uute teenuste järele Täiendav grupp inimesi, kellel aega ja otsivad

tegevust

Väikelinnad: sobiv elu- ja külastuskeskkond, täiendavad eneseteostusvõimlused eakatele (nt mentorlus)

A5: Keskkonnariskid ja energia küsimus

Kliima soojenemine ja uued planeerimistingimised

Suurlinnade müra ja saastamise mõju keskkonnale

Alternatiivste energiaallikate kasutuselevõtmine

Väikelinnad: turvalise elukeskkonna pakkumine, säästliku elukeskkonna planeerimne ja eluviis

A6: Ühiskondlike institutsioonide rolli muutus

Ühiskonna urbaniseerumine, sellel erinevad suunad Progressiivste linnavõrgustike omadused:

assotsiatsiooniline demokraatia, majanduse ja riigi demokratiseerumine, täielik osalus võrdse hääleõigusega, vaba infovahetus partneritega (Leitner & Sheppard, 2002; Jauhiainen, 2004)

Väikelinnad: uued (piirkondlikud) hea-valitsemise ja kaasamise vormid, väiksem sõltuvus administratiivsetest piiridest

Milline saatus linnadel?

Suundi väikelinnade arendamisel (1)

Terviklike arenguvööndite analüüsimine ja planeerimine, regionaalarengu tasakaalustamise võimalused

Linnaliste keskuste roll regionaalses arengus kasvab, koostöö võrgustikud

Kutse- ja täiendõppeasutuste süsteemi edasi arendamine

Ühistranspordi parem korraldamine Eesti siseselt ja ka ühendus Euroopaga

Üldise heakorra ja miljöö parandamine

Suundi väikelinnade arendamisel (2)

Piirkondlike prioriteetide määratlemine ja visiooonipõhine arendustegevus

Majandusstruktuuri muudatused ja majandusklastrite arengu toetamine

Haldusstruktuuri korrastamine (?) ja regionaalpoliitika seadustamine

Linnalise dimensiooni tugevdamine regionaal- ja innovatsioonipoliitikate kavandamisel ja rakendamisel