eestis ÖÖbinud vÄlisturistid 2014.-2015.a ... · usa jaapan hiina tallinna sadam 96 82 44 7 37...

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS)

Registrikood 90006006 Tel: 6279700 www.eas.ee

Lasnamäe tn 2, Tallinn 11412 Faks: 6279701 [email protected] 1

EESTIS ÖÖBINUD VÄLISTURISTID 2014.-2015.A. VÄLISKÜLASTAJATE UURINGU PÕHJAL TAUSTAINFO UURINGU KOHTA

Väliskülastajate uuringu teostas Statistikaamet Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse tellimusel. Väliskülastajate uuring on valikuuring, millega kogutakse infot Eestist lahkuvatelt vähemalt 15-aastastelt välisriikide elanikelt silmast-silma intervjuuna. KÜSITLUSPERIOOD: 2014.a. uuring toimus 1.08–11.09.2014 ja 17.11–14.12.2014, 2015.a. uuring toimus 1. 07-11.08.2015 ja 16.11-13.12.2015. Kuna 2014.a. toimus uuringu suvine küsitlusetapp augustis-septembris, 2015.a. aga juulis-augustis, ei ole tulemused päris otseselt võrreldavad, kuna 2015.a. andmestikus on suvisel puhkuste tipphooajal reisinute osatähtsus suurem kui 2014.a. andmestikus. NB! Uuringu tulemused on üldistatavad ainult küsitlusperioodidel Eestis käinud väliskülastajatele; uuringu tulemusi ei saa üldistada kogu aasta jooksul (s.t. kõigil hooaegadel) Eestis käinud väliskülastajatele. 2014.a. uuringus vastas suvisel etapil 67% ja sügistalvisel etapil 33% Eesti ööbinud välisturistidest. 2015.aastal uuringus oli suvisel etapil vastanute osakaal 75% ja sügistalvisel etapil vastanute osakaal 25%. Kahe aasta koondtulemustes oli suvisel etapil vastanute osakaal u. 70%. Eesti Panga ja OÜ Positium LBSi mobiilpositsioneerimise andmetel käis suvekuudel Eestis umbes 1/3 kogu aasta jooksul Eestis ööbinud välisturistidest, II ja III kvartalis kokku (mida võiks käsitleda laiema suvehooajana) aga 61% kogu aasta jooksul Eestis ööbinud välisturistidest. Seega ei saa uuringu tulemusi üldistada kogu aasta jooksul (s.t. kõigil hooaegadel) Eestis käinud väliskülastajatele. KÜSITLUSKOHAD paiknesid 2014.aastal Tallinna sadama A ja D terminalides, Tallinna lennujaamas, bussijaamas ja raudteejaamas (Venemaale suunduvates rongides), Narva, Koidula ja Luhamaa piiripunktides, Tartus Ahhaa keskuse juures, Valgas (valdavalt kaubanduskeskuste ja bensiinijaamade parklates, kuid ka endistes piiriületuskohtades), Iklas endises piiripunktis (v.a. 2014.a. sügistalvel) ja Pärnu spaades (sügistalvisel etapil). 2015.a. suvel küsitleti lisaks Lottemaal ja Kuivastu sadamas (mandrile suundujad) ning sügistalvel 2 Saaremaa spaahotellis. Väljaspool piiriületuskohti (Tartus, Lottemaal, Pärnus, Saaremaal ja Valgas) küsitleti vaid neid, kes kavatsesid samal päeval lahkuda Eestist üle Läti piiri (need, kes kavatsesid Eestist lahkuda järgnevatel päevadel, jäid uuringust välja). NB! Kuna valdav osa vastanud Läti elanikest vastaski küsitlusele väljaspool piiriületuskohti (s.t. nende reis ei olnud küsitlemise hetkeks veel lõppenud) ning uuringust jäid välja need Läti elanikud, kes näiteks pärast Ahhaa keskuse, Lottemaa või Saaremaa külastamist kavatsesid Eestist lahkuda alles järgnevatel päevadel, ei ole Läti elanike kohta kogutud andmestik võrreldav ülejäänud vastajate andmestikuga ning seetõttu neid siin ülevaates eraldi ei esitata (andmed avaldatakse eraldi ülevaates). Järgnevalt on esitatud 2015.a. uuringu tulemused nende elukohariikide kohta, kust 2015.a. uuringuga koguti piisavalt esinduslik arv vastanuid (Soome, Venemaa, Saksamaa, Suurbritannia). Ülejäänud riikide kohta on esitatud 2014.-2015.a. koondtulemused, mis võimaldab kirjeldada ka nende riikide turiste, kust ühe aasta vastajate arv ei ole piisavalt esinduslik. Ülevaates kajastatud vastanute arv elukohariikide kaupa: Riikliku turismiarengukava järgi prioriteetsed sihtturud: Soome Rootsi Norra Venemaa Saksamaa Suurbritannia USA Jaapan Hiina

705 564 554 1920 539 449 341 151 70 Muud sihtturud:

Itaalia Prantsusmaa Hispaania Holland Belgia Taani Leedu Poola Ukraina Valgevene Austraalia 285 265 217 237 158 174 252 166 190 65 132

EESTIS ÖÖBINUD VÄLISTURISTID 2014.-2015.A. VÄLISKÜLASTAJATE UURINGU PÕHJAL 2

Vastanute jaotus küsitluskohtade järgi (%) Soome Rootsi Norra Venemaa Saksamaa Suurbrit. USA Jaapan Hiina Tallinna sadam 96 82 44 7 37 10 32 56 59

Tallinna lennujaam 1 16 52 6 43 77 49 24 18 Narva pp 0,3 0,1 0,3 68 3 1,4 6 0,7 8 Luhamaa pp 0 0 0 6 0 0 0 0 0 Koidula pp 0 0 0 4 0,2 0 0 0 0

Valga 0,4 0,2 0,6 1,3 0,9 0 0 0 0 Ikla 1 1 2,5 3 14 10 11 18 15 Tartu AHHAA keskus 0,4 0,2 0,6 2,7 0,6 1,1 1,2 1,3 0 Pärnu spaad ja Lottemaa 1 0,2 0 0,2 0 0 0 0 0

Saaremaa spaad ja Kuivastu 0 0 0 0,2 0,9 0 0 0 0 Tallinna rongijaam 0 0 0 1,1 0 0 1,8 0 0 Kokku 100 100 100 100 100 100 100 100 100 Itaalia Prantsusmaa Hispaania Holland Belgia Taani Leedu Poola Ukraina Valgevene Austraalia Tallinna sadam 43 43 49 37 8 19 20 56 28 27 43 Tallinna lennujaam 30 38 35 48 73 74 11 15 47 3 25

Narva piiripunkt * 3 2 2 2,5 1,1 1,6 1 1,8 4 4 6 Luhamaa pp 0 0 0 0 0 0 0,5 0 1,8 0,8 0 Koidula pp 0,3 0,2 0 0 0 0 0 0 0 1,4 0 Valga 1,4 1,6 0 2 0 0 9 2,4 0 4 0

Ikla * 19 14 11 9 15 5 39 21 17 48 25 AHHAA keskus 1,6 0 1,1 1,3 2,5 0 15 2,6 0 12 0 Pärnu spaad ja Lottemaa

0 0 0 0 0 0 2 0 0 0 0

Saaremaa spaad ja Kuivastu

0 0 0,6 0,7 0 0 2 0,5 0 0 0

Tallinna rongijaam 1,1 0 0,7 0 0 0 0 0 0,7 0 1

Kokku 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 *Narva piiripunkti ja Ikla hulgas kajastuvad ka Tallinna bussijaamas küsitletud inimesed, kes lahkusid liinibussiga vastavalt Narva või Ikla kaudu. NB! Vastanute jaotus küsitluskohtade järgi kajastab küsitluskohtade lõikes kaalutud andmeid. S.t. küsitlusega kogutud andmed kaaluti vastavalt küsitluskoha / piiripunkti tegelikule hinnangulisele osakaalule küsitlusperioodil Eestist lahkunud väliskülastajate seas. Küsitluskoha kaal omakorda hinnati olemasoleva transpordistatistika (laeva-, lennu-, rongi- ja bussireisijate statistika), Vene piiri ületavate transpordivahendite statistika, Valga lähedal ja Iklas paiknevate maanteeloendurite andmete ning küsitluse käigus kogutud loendusandmete põhjal.

Kõik järgnevas tekstis esitatud osatähtsused põhinevad kaalutud andmetel.

UURINGUTULEMUSED VANUSEGRUPID Eestis ööbinud välisturistide jaotus vanusegrupiti on suhteliselt ühtlane. 8% välisturistidest olid 15-24aastased, 21% 25-34aastased, 23% 35-44aastased, 20% 45-54aastased, 17% 55-64aastased ja 11% üle 65aastased. Soome turistide seas on keskmisest mõnevõrra vähem nooremaid ehk 15-34aastasi inimesi (22%) ja keskmisest mõnevõrra rohkem vanemaid ehk üle 55aastasi inimesi (36%). Kõige rohkem oli vanemate vanusegruppide esindajaid aga Saksamaa turistide seas, kellest ligi pooled – 47% – olid 55aastased või vanemad (seejuures 18% olid 55-64aastased ja koguni 29% üle 65aastased). Kõige vanemat vanusegruppi ehk 65aastasi või vanemaid oli keskmisest mõnevõrra rohkem (18%) ka Rootsi ja USA turistide seas. Nooremaid inimesi oli keskmisest rohkem nende riikide elanike seas, kus nooremad vanusegrupid reisivadki aktiivsemalt välismaale (Leedu, Venemaa, Ukraina, Valgevene) või kust saabunute seas on rohkem Eestist välismaale tööle või elama kolinud inimesi – kes enamasti ongi pigem nooremad inimesed (Suurbritannia, Norra, Belgia). Üle poole Norra turistidest, kes on Eestist pärit, olid 25-34aastased ja ligi kolmandik olid 35-44aastased. Ülejäänud Norra turistid aga jaotuvad vanusegrupiti oluliselt ühtlasemalt (joonisel on nad ka


eraldi näidatud). Need Suurbritannia turistid, kes on Eestist pärit, on valdavalt nooremad inimesed: koguni 61% neist olid 25-34aastased ja 16% olid 35-44aastased. Ülejäänud Suurbritannia turistid jaotuvad vanusegrupiti ühtlasemalt, kuigi ka nende seas on 25-34aastasi mõnevõrra rohkem kui muude vanusegruppide esindajaid – 32% (vt. joonis).

8 4 5 7 6 7 11 9 6 8 11

1414

3118 24 19

41

32

25 2325

2323

24

21

30

10

16

17

2329

2619

21

16

19

24

16

16

19

1412

312320

15

23

12

18

913

1517

51318

9 124

29

7 1018

113

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%Eestis ööbinud välisturistid vanusegrupiti (%)

65+

55-64

45-54

35-44

25-34

15-24

*tärniga on eraldi esitatud Norra ja Suurbritannia turistid, kes pole Eestist pärit

1914 11 10 7

22

9 10 1121

11

19 30

1827 30

17

2936

4028

40

10

15

2921 20 20

36 22

2627

1321

15

31

17 1721

18

14

1019

8

1718

9

2015

14

7

12

102

19

13 82 5

117

17

2 38

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

Eestis ööbinud välisturistid vanusegrupiti (%)

65+

55-64

45-54

35-44

25-34

15-24

Allikas: Statistika-amet

REISIMINE KOOS LASTEGA 17% välisturistidest reisis koos alla 15a. lastega. Keskmisest veidi rohkem oli lastega reisijaid lähiriikide elanike seas (Venemaa, Soome). Suhteliselt palju oli neid ka Leedu ja Valgevene turistide seas, kust välismaale reisijate seas ongi rohkem nooremaid inimesi (kellel on väiksemaid lapsi). Teisalt võis lastega reisijate osatähtsus neist riikidest pärit vastajate seas olla kõrgem seetõttu, et Leedu turistidest 15% ja Valgevene turistidest 12% sattusid valimisse Ahhaa keskuse juures (kus domineerisidki lastega reisijad).


Lisaks oli lastega reisijaid rohkem nende vastajate seas, kes on Eestist pärit. Norra turistidest, kes on Eestist pärit, reisis koos lastega 1/3, ülejäänud Norra turistidest vaid 1/10. Rootsi turistidest, kes on Eestist pärit, reisis koos lastega 1/4, ülejäänud Rootsi turistidest 16%. Suurbritannia turistidest, kes on Eestist pärit, reisis koos lastega 23%, ülejäänutest vaid 8%. Soome turistidest, kes on Eestist pärit, reisis koos lastega 23%, ülejäänutest 20%. % välisturistidest, kes reisis koos kuni 15-aastaste lastega: Soome Rootsi Norra Venemaa Saksamaa Suurbrit. USA Jaapan Hiina

21 19 18 24 6 12 19 11 16

Itaalia Prantsusmaa Hispaania Holland Belgia Taani Leedu Poola Ukraina Valgevene Austraalia 7 7 19 8 19 11 20 6 7 23 1

EELNEVAD REISID EESTISSE Tulenevalt lähiriikide (eelkõige Soome ja Venemaa) elanike suurest osakaalust Eestis ööbinud välisturistide seas, domineerivad turistide hulgas korduvalt Eestis käinud inimesed. Vaid 20% Eestis ööbinud välisturistidest oli Eestis esmakordselt, ülejäänud olid kas varem Eestis käinud või koguni siin varem Eestis elanud. 6% oli eelnevalt Eestis käinud ühe korra, 4% oli käinud 2 korda ja koguni 56% oli Eestis käinud vähemalt 3 korda (sh. 10% oli käinud 3-5 korda, 9% oli käinud 6-10 korda ja 37% oli käinud üle 10 korra). 13% oli varem Eestis elanud – valdavalt on need Eestist välismaale elama või tööle läinud inimesed, kuid on vähesel määral ka neid, kes on Eestis pikemalt elanud seoses õpingute või tööga.

2

2227

10

66

40

59

88 88

3

76

6

8

8

12

4 2

2

10 3

6

4

3

3

3 5

11

15

6

12

3

5

4

2 1

13

7

6

7

4

3

3

0 0

54

21

18

51

9

9

10

2 215 18

35

8 7

33

101 2

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%Mitu korda olid turistid varem Eestis käinud? (% vastanutest)

VaremEestiselanudÜle 10korra

6-10 korda

3-5 korda

2 korda

1 kord

Mitteühtegi


Soome turistidest vaid 2% polnud varem Eestis käinud, seevastu 54% oli käinud Eestis üle 10 korra ja 15% oli varem Eestis elanud. Vene turistidest polnud varem Eestis käinud 10%, seevastu 51% oli käinud Eestis üle 10 korra ja 8% oli varem Eestis elanud. Leedu turistidest polnud varem Eestis käinud 15%, kuid üle 10 korra Eestis käinuid oli nende seas siiski tunduvalt vähem kui Soome ja Venemaa turistide seas (23%) ning varem Eestis elanuid oli vaid 2,7%. Rootsi turistidest polnud varem Eestis käinud 22%, üle 10 korra Eestis käinuid oli nende seas 21%, samas varem Eestis elanuid oli peaaegu viiendik (18%). Kaugematest riikidest pärit turistide seas oli siiski märkimisväärsel hulgal esmakordseid külastajaid. Saksa turistidest oli Eestis esimest korda 66%, Prantsuse turistidest 70%, Itaalia ja Hispaania turistidest 78% ning Hiina ja Jaapani turistidest 88%. Võrreldes muude kaugemate turgudega on USA turistide seas esmakordseid külastajaid mõnevõrra vähem (59%). Kümnendiku USA turistidest moodustavad varem Eestis elanud inimesed, lisaks on turistide seas üsna palju ka neid, kes on Eestis korduvalt käinud kas tööga seoses või seetõttu, et nende esivanemad on Eestist pärit. Osa USA turistidest on ilmselt kunagi Eestis


käinud Läänemere kruiisi raames (kuna rohkem kui 20 aasta jooksul on kruiisilaevadega Eestit külastanud märkimisväärne hulk ameeriklasi). Varem Eestis elanuid oli kõige rohkem Norra ja Suurbritannia turistide seas (vastavalt 35% ja 33%). Märkimisväärselt oli neid ka Belgia ja Taani turistide seas (vastavalt 29% ja 23%). Teatud hulk varem Eestis elanuid oli kõigist vaadeldud riikidest saabunud turistide seas – isegi näiteks Hiinast ja Jaapanist saabunute seas.

7870

78

50 48 44

15

5546

62

84

917

7

13

4 7

10

12

15

16

74 3 4

4

4 3

13

9

10

3

14 3 1

9

5 6

25

13

8

9

01 2

1

2

5 5

11

2

4

4 23 2

2

11

612

23

613

4 22 4 7

11

2923

3 2 3 2 4

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%Mitu korda olid turistid varem Eestis käinud? (% vastanutest)

VaremEestiselanudÜle 10korra

6-10 korda

3-5 korda

2 korda

1 kord

Mitteühtegi


REISI EESMÄRK Reisil võis olla mitu eesmärki. 3/4 Eestis ööbinud välisturistidest nimetas külastuse ühe eesmärgina puhkusereisi. Sugulaste või tuttavate külastust nimetas 17%, tööreisi (k.a. konverentsireisi) 11%, ostureisi samuti 11%, transiitreisi 3% ja muid eesmärke 7% (nende hulka kuuluvad näiteks ravireis, õppimine, haudade või oma kinnisvara hooldamine, dokumentide vormistamine, spordilaagrid jne.). NB! Siin tuleb uuesti tähelepanu juhtida sellele, et tulemused on üldistatavad ainult küsitlusperioodidel Eestis käinud väliskülastajatele; uuringu tulemusi ei saa üldistada kogu aasta jooksul (s.t. kõigil hooaegadel) Eestis käinud väliskülastajatele. Kuna u. 70% vastajatest küsitleti suvisel tipphooajal, on ilmselt puhkusereisijate osa vastajate seas suurem ja tööreisijate osakaal väiksem, kui see on tegelikult kogu aasta jooksul Eestit külastavate turistide seas. Reisi peamise eesmärgina nimetas 2/3 turistidest puhkusereisi, 14% turistidest sugulaste või tuttavate külastust, 10% tööreisi ja 11% muid eesmärke. Kui tööreisi enamasti teiste eesmärkidega ei kombineerita, siis, 1/10 puhkusereisidest oli kombineeritud muude eesmärkidega – enamasti ostureisiga või sugulaste või tuttavate külastusega). Sugulaste või tuttavate külastajaid oli keskmisest rohkem või isegi tunduvalt rohkem nende riikide elanike seas, kus on palju Eestist väljarännanuid (Suurbritannia, Norra, Belgia, Taani, Rootsi) või kelle rahvuskaaslased on kunagi Eestisse kolinud (Venemaa, Ukraina). Tööreisijaid oli keskmisest rohkem Taani, Leedu, Poola ja Ukraina turistide seas (sh Poola turistidest 8% ja ja Ukraina turistidest 7% töötasid Eestis, saades tasu Eestist). Suhteliselt palju – viiendik – oli tööreisijaid ka USAst, Hiinast ja Belgiast saabunute seas. Transiitreisijaid oli keskmisest rohkem Leedu (15%), Poola (11%) ja Valgevene (7%) turistide seas – kes sõitsid läbi Eesti Soome või Rootsi.


8372 68

7683

5767

94

66

1323 33

3513

45 26

3

5

7 1314

4

9

1523

4

22

19 96

13

1

1 1

313

22

61

32 2

76

8 3

3

4 4

3 2

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

110

120

130

140Reisieesmärgid (% vastanutest)

Muueesmärk

Transiitreis

Ostureis

Tööreis

Sugulaste,tuttavatekülastus

Puhkuse-reis

Reisil võis olla mitu eesmärki


72

5647

63

74

41

58

90

62

11

1829

2811

41

17

2

3

7

13 12

49 14

21

4

21

11 14 125 5 4 3 4

15

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

Reisi peamine eesmärk (%)

Muueesmärk

Tööreis


Puhkuse-reis



78 84 8270 72

5549

57

43

8291

5

124

2025

21

4

5 32

13

8

10

10

12

18

23

38

29

29

27

43

51

0

21

2 310 4

1512

8 1212

35

1

25

65

9 1

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

110

120

130Reisieesmärgid (% vastanutest)

Muueesmärk

Transiitreis

Ostureis

Tööreis


Puhkuse-reis

Reisil võis olla mitu eesmärki


69

80 76

62 58

44 4552

33

77

88

4

7

3

1920

19

4

4

29

9

8

9

9

1217 20

33

29

28

26

4

3

18

38

2 1 4

2216

11 101

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%Reisi peamine eesmärk (%)

Muueesmärk

Tööreis


Puhkuse-reis


EESTIS VIIBIMISE KESTUS 70% Eestis ööbinud välisturistidest viibis Eestis kuni kolm ööd (seejuures 29% vaid ühe öö, 26% kaks ööd ja 15% kolm ööd). 18% viibis 4-7 ööd, 7% viibis 8-14 ööd, 3% viibis 15-30 ööd ja veidi alla 2% viibis pikemalt (Maailma Turismiorganisatsiooni definitsiooni järgi loetakse reisiks kuni aasta kestvat viibimist sihtkohas).


29 33

1015

24

135 7

16

30

66

29 18

19

22

25

26

1520

14

45

1019

11

20

22

17

11

22

3016

91515

23

26

2520

27

28

30

25

13 56

9

9

89

1620

11

15

2 22

312

54 7 7

2

7

13 4 2 1 0 0 6

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%Eestis ööbinud välisturistid reisi kestuse järgi (%)

92 +ööd

31-91ööd

15-30ööd

8-14ööd

4-7ööd

3 ööd

2 ööd

1 öö

Allikas: Statistika-amet*tärniga on eraldi näidatud Norra ja Suurbritannia turistid, kes pole Eestist pärit

1825

1912

6

22

51

3629

49

19

2719

2029

23

12

23

24

11

11

30

1915 21 19

16

25

9

11

8

15

16

2228

34

25

27

26

10

20

25

18

22

10 92

6

8

6

4 3

11

4

7

2 3 2

319

53

0

5

04

1 17

1 2 5

4

2 36

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%Eestis ööbinud välisturistid reisi kestuse järgi (%)

92 +ööd

31-91ööd

15-30ööd

8-14ööd

4-7ööd

3 ööd

2 ööd

1 öö


Kõige lühemalt viibisid Eestis Jaapani ja Hiina turistid, kellest 76% viibis Eestis 1-2 ööd (sh. Hiina turistidest 2/3 viibis vaid ühe öö). See on seotud eelkõige sellega, et suur osa neist käis Eestis mitut riiki hõlmava ringreisi raames, mille jooksul ühes riigis viibitaksegi suhteliselt lühidalt. Keskmisest lühemalt viibisid Eestis ka Valgevene ja Leedu turistid. Nende puhul tuleb aga arvesse võtta, et nende riikide turistidest osa vastas väljaspool piiripunkte (Leedu turistidest koguni üle veerandi), kus valimist jäeti välja need turistid, kes ei kavatsenud samal päeval Eestist lahkuda (s.t. pikemalt Eestis viibivad turistid ei saanud vastata).


Keskmisest pikemalt viibisid Eestis need inimesed, kes on varem Eestis elanud (enamasti Eestist välismaale tööle või elama kolinud Eestist pärit inimesed). Suur osa neist tuleb suvel Eestisse pikemat (mitu nädalat kestvat) puhkust veetma. Näiteks Norrast, Suurbritanniast ja Belgiast saabunud inimeste pikemat viibimise kestust seletab just see, et nende seas oli suurel hulgal Eestist pärit inimesi. Neist Norra elanikest, kes on Eestist pärit, 30% viibis Eestis 1-3 ööd, veerand viibis 4-7 ööd ja üle 40% viibis kauem. Ülejäänud Norra turistid aga viibisid märksa lühemalt: ligi 60% viibis Eestis 1-3 ööd, veerand viibis 4-7 ööd ja vaid 15% viibis kauem (järgneval joonisel on nad ka eraldi näidatud). Neist Suurbritannia elanikest, kes on Eestist pärit, vaid 13% viibis Eestis 1-3 ööd, 27% viibis 4-7 ööd, 41% viibis 8-14 ööd ja 19% viibis veelgi kauem. Ülejäänud Suurbritannia turistid aga viibisid märksa lühemalt: 57% viibis Eestis 1-3 ööd, 30% viibis 4-7 ööd ja vaid 13% viibis kauem (vt. järgnev joonis). KULUTUSED Ööbimisega külastaja kulutas Eestis tarbitud kaupade ja teenuste eest reisi jooksul keskmiselt 318 eurot ja ööpäeva jooksul 125 eurot (kõik kulutused on näidatud inimese kohta, s.t. näiteks koos reisinud ja kulutanud pere kulutused on jagatud pereliikmete arvuga, sisaldades ka lapsi). Keskmise arvutamisel on arvesse võetud ka need, kes üldse ei kulutanud (s.t. kelle kulutus oli 0 eurot). Tuleb aga silmas pidada, et siin esitatud kulutused ei sisalda reisipaketti kasutanute puhul reisipaketi maksumust, kuna sellest ei saa eristada ainult Eestis tehtud kulutusi. Reisipaketti kasutas ööbimisega külastajatest 16% (keskmisest rohkem oli neid Jaapani, Valgevene, Austraalia, Soome, Rootsi ja Saksa turistide seas – kelle kulutuste puhul tuleb silmas pidada, et siin esitatud keskmised on ilmselt väiksemad, kui nende poolt tegelikult Eestis tarbitud teenuste eest makstud summad). Samuti ei sisalda siin esitatud tööreisijate kulutused kõiki tööandja makstud kulutusi (mida vastaja ise ei maksnud ja seetõttu ka ei teadnud). Kulutused reisi kohta sõltuvad olulisel määral reisi pikkusest. Reisi kohta kulutasid kõige rohkem Norra (567 eurot) ja USA turistid (553 eurot). Samas on nende viibimise kestus suhteliselt pikk (mõlema riigi elanike, eriti aga Norra elanike seas on suurel hulgal Eestist pärit inimesi, kes tulevad Eestisse pikemale puhkusele). Vaadates keskmisi kulutusi ööpäeva kohta, on need USA turistide puhul sarnased kõigi riikide keskmisega (120 eurot), Norra turistide puhul aga vaid mõnevõrra kõrgemad riikide keskmisest (155 eurot). Nii reisi kui ka ööpäeva kohta kulutasid keskmisest tunduvalt vähem Leedu ja Valgevene turistid (ööpäeva kohta vaid u. 70 eurot). Siin tuleb küll silmas pidada, et Leedu turistidest 28% ja Valgevene turistidest 15% ei vastanud küsitlusele piiripunktides, s.t. küsitlemise hetkel ei olnud nad veel Eestist lahkumas ja võisid Eestis raha kulutada ka veel pärast küsitlemist. Kuivõrd see nende kulutuste suurust mõjutas, pole teada. Lisaks kasutas 1/4 Valgevene turistidest pakettreisi, mille tõttu teenuste eest eraldi makstud kulutused võisid olla väiksemad (osa teenuseid sisaldus juba paketi hinnas). Suhteliselt vähe kulutasid nii reisi kui ka ööpäeva kohta Vene turistid. Ühelt poolt tuleneb see sellest, et Vene turistidest vaid veidi üle poole kasutas tasulist majutust. Teiselt poolt on see tõenäoliselt seotud 2015.aastaks süvenenud majanduslangusega Venemaal, mille tõttu olid 2015.aastal nende reisid mõnevõrra lühemad kui 2014.a. ja kulutused ööpäeva kohta olid 2015.a. peaaegu veerandi võrra väiksemad kui 2014.aastal. Kululiigiti kulutasid välisturistid 1/3 kaupade ostule, 27% majutusele, 22% toitlustusele, 10% kohalikule transpordile, 4% ajaveetmisele ja meelelahutusele ning 4% muudele teenustele. See tähendab, et keskmiselt kulutasid välisturistid 108 eurot kaupade ostule, 80 eurot majutusele, 69 eurot toitlustusele (restoranides ja kohvikutes), 34 eurot kohalikule transpordile (piletid, autorent, bensiin), 14 eurot ajaveetmisele ja meelelahutusele (ekskursioonid, vaatamisväärsuste külastused, kultuuri- ja spordisündmused, sportimine jms.) ning 14 eurot muudele teenustele. Iga liigi keskmise arvutamisel on arvesse võetud ka need, kes antud liigile üldse ei kulutanud (s.t. kelle kulutus oli 0 eurot). Kaupade ostule kulutasid kõige rohkem Norra turistid (184 eurot), kuid siin tuleb arvestada ka nende suhteliselt pikka viibimise kestust (Eestist pärit inimeste suurest osatähtsusest nende seas). Eesti päritolu Norra elanike kulutused kaupadele on u. veerandi võrra suuremad kui muude Norra turistide kulutused kaupadele. Osalt võib see olla seotud sellega, et suurem osa Eesti päritolu inimestest ööbis oma elamispinnal või tuttavate juures ning seetõttu käisid nad ka vähem väljas söömas ja ostsid rohkem toidukaupu kauplustest (mis kajastuvad kaupade ostuna, mitte toitlustusena). Keskmisest rohkem (138 eurot) kulutasid kaupade ostule ka Soome turistid. Keskmisest mõnevõrra vähem kulutasid ostudele aga Vene (99 eurot) ja Rootsi turistid (93 eurot).


321309

567

229

314

390

553

310

231

142

111

155

85 87 76

120144 133

0

50

100

150

200

250

300

350

400

450

500

550

600Kulutused Eestis (eurodes inimese kohta)

reisi jooksul

ööpäevas

Allikas: Statistikaamet

236

300325

459

402

345

149

257

385

148

394

7586

10482 88

99

7283

97

69

125

0

50

100

150

200

250

300

350

400

450

500Kulutused Eestis (eurodes inimese kohta)

reisi jooksul

ööpäevas


REISIKORRALDUS 78% Eestis ööbinud välisturistidest reisifirmade teenuseid ei kasutanud, 16% ostis pakettreisi ja 6% broneeris reisifirma kaudu üksikuid reisiteenuseid. Reisifirmade teenuste kasutajaid on keskmisest rohkem kaugturgude elanike seas (Jaapan, Hiina, Austraalia), teisalt aga Soome elanike seas (kus Eesti turismiteenuseid ja reisipakette müüvad reisifirmad saavad suurte müügimahtude tõttu pakkuda soodsamaidki hindu kui need, mis on kättesaadavad omal käel broneerijatele). NB! Siin tuleb märkida, et


pakettreisi kasutanuid (eriti bussiga üle Läti piiri lahkunud grupireisijaid) võis valimisse sattuda vähem kui neid tegelikult turistide seas on.

25 26

6 3

16

510

34

19

6 7

8

1

12

6

8

30

14

69 66

8696

72

8982

35

66

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

Reisikorraldus (% vastanutest)

Reisisreisifirmavahendu-seta

Kasutasreisifirmaüksik-teenu-seid

Pakett-reis


158 10 10 11

612

410

26 25

17

8 6 815

136

6

7

7 13

68

85 84 8274

81 8291

83

6762

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

Reisikorraldus (% vastanutest)

Reisisreisifirmavahendu-seta

Kasutasreisifirmaüksik-teenu-seid

Pakett-reis


MILLISTES RIIKIDES KÄISID TURISTID LISAKS EESTILE? 28% välisturistidest käis lisaks Eestile sama reisi jooksul ka teistes riikides (muude riikide külastusena ei võetud arvesse neid riike, kust sõideti vaid läbi või kus istuti vaid ümber teisele transpordivahendile selles riigis midagi külastamata). Mida kaugemal Eestist vastaja elab, seda suurema tõenäosusega ta muid riike külastas. Näiteks Vene turistidest käis lisaks Eestile muudes riikides 20%, sh. Peterburi elanikest 14%, kuid Moskva elanikest koguni 40%. Soome turistidest käis lisaks Eestile muudes riikides 9% (enamasti käisid nad Lätis) ja Rootsi elanikest 17% (sh. 8% käis Soomes, 7% Lätis ja 6% Leedus).


91 83

52

80

30

55

31

625

0 8

18

4

35

17

3871

54

1 022

724 13 19

1224

9 7 15 10

54

2125

60 26

3 67

3

44

1217

50

22

0 12

0

4

4

13

3

12

2 4

10

4

17

10

26

13

22

0

20

40

60

80

100

120

140

160

180

200

220Millistes riikides käisid turistid lisaks Eestile? (% vastanutest)

käis muudes riikides

käis Venemaal

käis Leedus

käis Lätis

käis Rootsis

käis Soomes

ei käinud teistes riikides


18 23 2239 46

6740 28

47

10 5

50 3758 22 15

19

15 4325

5

62

6 17

13

14 7

16

2

12 12

24

28

60 4440

35 41

23

49

5123

71

74

45

3633

25 36 8

0

41

2042

6310

622

22

1

3

1

4

3

32

10

19

11

26 1110

2

14

14

1

32

0

20

40

60

80

100

120

140

160

180

200

220

240

260

280

300Millistes riikides käisid turistid lisaks Eestile? (% vastanutest)

käis muudes riikides

käis Venemaal

käis Leedus

käis Lätis

käis Rootsis

käis Soomes

ei käinud teistes riikides


Norra ja Suurbritannia turistidest käis muudes riikides veidi alla poole, samas Saksa turistidest 70% ja Lõuna-Euroopa riikide turistidest u. 80%. Neist Suurbritannia turistidest, kes pole Eestist pärit, käis teistes riikides 43%, sh. 23% Lätis, 18% Soomes, 15% Leedus ja 8% Rootsis. Saksa turistidest 59% käis lisaks Eestile veel vähemalt kahes riigis: enamasti olid need Läti ja Leedu, kuid veidi üle 1/3 käis ka Soomes ja 1/4 Rootsis.


Kaugturgude (USA, Jaapani, Hiina) turistide seas aga oli Soomes käijaid mõnevõrra rohkem kui Lätis käijaid. Hiina turistidest 1/4 vastas, et nad ei käinud reisi jooksul muudes riikides, kuid vaadates nende ankeete detailsemalt, on alust arvata, et tegemist võis olla inimestega, kes töö või õpingutega seoses viibisid/ elasid pikemalt mõnes Eestile lähemalasuvas riigis ja tegid lühema reisi Eestisse sealt, mitte otse Hiinast.

9183

52

80

30

55

31

6

25

6

9

29

12

12

23

29

26

35

14

10

5

30

10

13

27

11

0 16

1

4

5

12

29 6

2 2 2 2

25

715 12

24

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%Mitut riiki turistid reisi jooksul lisaks Eestile külastasid? (% vastanutest)

vähemalt4 riiki

külastas3 riiki

külastas2 riiki

külastas1 riiki

ei käinudteistesriikides

1823 22

3946

67

40

28

47

105

26

28

20

2010

15

49

25

28

34

6

21

2131

20 26

3

10

20

7

53

11

25 1117

2

11 8

0

147

0

27

916

1020

7 70

12 112

51

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%Mitut riiki turistid reisi jooksul lisaks Eestile külastasid? (% vastanutest)

vähemalt4 riiki

külastas3 riiki

külastas2 riiki

külastas1 riiki

ei käinudteistesriikides


EESTIS KÜLASTATUD KOHAD Ööbimisega külastajatest 57% külastas Eestis vaid ühte sihtkohta, 27% kahte, 8% kolme ja 8% vähemalt nelja sihtkohta. Külastatud sihtkohad loeti siin linna / suurema asula / omavalitsuse täpsusega, s.t. samas maakonnas asuvad linnad või suuremad asulad (näiteks Narva ja Narva-Jõesuu) loeti erinevateks sihtkohtadeks. Külastatud sihtkohaks ei loetud kohti, kus peatuti vaid läbisõidul (nt. bensiinijaamas), teisele transpordivahendile ümberistumiseks (näiteks ei loetud külastatud kohaks Tallinna, kui turistid saabusid mujalt Eestist bussi või autoga Tallinna sadamasse ja läksid laevale) või piiriületuseks (näiteks ei loetud külastatud kohaks Narvat, kui turistid saabusid mujalt Eestist bussi või autoga Narva piiripunkti vaid piiriületuseks).

56 5954

4535

56 57

85 85

31 22

18 34

37

2124

13 1169

1612

9

16 10

1 27 10 11 919

7 91 1

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%Mitmes sihtkohas turistid Eestis käisid? (% vastanutest)

käisvähemalt4sihtkohas

käis 3sihtkohas

käis 2sihtkohas

käis 1sihtkohas


57 5464 61

43

65

54

67 6673

55

3331

28

15

37

19

29

2520

24

30

67

3

18 86 11

28

2

11

48 4 7

11 9 7 5 61 4

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%Mitmes sihtkohas turistid Eestis käisid? (% vastanutest)

käisvähemalt4sihtkohas

käis 3sihtkohas

käis 2sihtkohas

käis 1sihtkohas



Kõige vähem külastasid erinevaid sihtkohti Jaapani ja Hiina turistid, kellest 85% käis Eestis vaid ühes sihtkohas (Tallinnas). Kõige rohkem külastasid erinevaid sihtkohti Saksa turistid, kellest koguni 65% käis Eestis mitmes sihtkohas (kusjuures koguni 19% neist käis vähemalt neljas sihtkohas). Eestis ööbinud külastajatest 82% käis reisi jooksul Tallinnas, 21% Pärnus, 14% Tartus, 9% Narvas, 6% Saaremaal, 5% Haapsalus, 4% Rakveres ja 4% Narva-Jõesuus. Reisi peamise sihtkohana nimetas 60% välisturistidest Tallinna, 11% Pärnut, 6% Tartut, 3% Saaremaad, 3% Narvat, 2% Haapsalut, 2% Narva-Jõesuud. Teiste riikide elanikega võrreldes käisid Vene turistid oluliselt vähem Tallinnas: vaid 55% neist käis reisi jooksul Tallinnas. Palju käisid nad erinevates Ida-Virumaa sihtkohtades: 45% külastas Narvat, 20% Narva-Jõesuud, 6% Sillamäed, 6% Jõhvit, 6% Toilat ja 6% Kohtla-Järvet. Neid kohti külastavad paljud Vene turistid seetõttu, et neil elavad seal sugulased või tuttavad, kuid on ka neid, kellel on seal kinnisvara. 16% Vene turistidest käis Tartus, 6% Pärnus ja 5% Rakveres. Reisi peamise sihtkohana nimetas 42% Vene turistidest Tallinna, 14% Narvat, 13% Narva-Jõesuud ja 7% Tartut. Ülejäänud turistidega võrreldes mõnevõrra vähem käisid Tallinnas ka Leedu ja Valgevene turistid (kes valdavalt saabuvad ja lahkuvad üle lõunapiiri ja kellest osa piirdub vaid näiteks Pärnu või Tartu külastusega). Tallinna kaudu saabuvatest ja lahkuvatest turistidest valdav osa külastas ka Tallinna. Soome turistidest 91% külastas Tallinna, 27% Pärnut, 10% Tartut, 7% Saaremaad ja 7% Haapsalut. Peamise sihtkohana nimetas Tallinna 52%, Pärnut 21%, Saaremaad 6%, Tartut 5% ja Haapsalut 5%. Rootsi turistidest 91% külastas Tallinna, 18% Pärnut, 12% Tartut, 9% Haapsalut ja 8% Saaremaad. Peamise sihtkohana nimetas Tallinna 65%, Pärnut 9%, Tartut 8%, Haapsalut 3% ja Saaremaad 2%. Saksa turistidest käis 94% Tallinnas, koguni 42% käis Pärnus, 17% käis Tartus, 14% Haapsalus ja 13% Saaremaal. Umbes pool Saksa turistidest käib Eestis Balti riikide ringreisi raames ning suurem osa neist külastab Riiast Tallinna sõites ka Pärnut, samas peamiseks sihtkohaks nimetas Pärnut vaid 0,8% Saksa turistidest. Tallinna nimetas peamise sihtkohana 83%, nii Tartut kui ka Haapsalut veidi alla 3% Saksa turistidest. Need turistid, kes on Eestist pärit, külastavad Eestis rohkem erinevaid sihtkohti ning käivad rohkem väiksemates või vähemkülastatavates sihtkohtades, kus neil on kas tuttavaid / pereliikmeid või oma kinnisvara. Neist Suurbritannia turistidest, kes on Eestist pärit, külastasid pooled vähemalt 3 sihtkohta. Neist Suurbritannia turistidest, kes pole Eestist pärit, käis 2/3 vaid ühes sihtkohas (enamasti Tallinnas), veerand kahes sihtkohas ja vaid kümnendik külastas vähemalt 3 sihtkohta. Suurbritannia turistidest, kes pole Eestist pärit, käis 97% Tallinnas, 13% Pärnus ja 11% Tartus; kõigis muudes sihtkohtades käis neist alla 4%. Neist Norra turistidest, kes on Eestist pärit, 43% külastas vähemalt 3 sihtkohta. Neist Norra turistidest, kes pole Eestist pärit, käis 69% vaid ühes sihtkohas (enamasti Tallinnas), 12% kahes sihtkohas ja 19% külastas vähemalt 3 sihtkohta. Norra turistidest, kes pole Eestist pärit, käis 97% Tallinnas, 10% Tartus, 9% Haapsalus ja 5% Pärnus. Neist Norra turistidest, kes on Eestist pärit, käis 80% Tallinnas, rohkem kui kolmandik Pärnus, veerand Tartus ja viiendik Haapsalus. % vastanutest, kes Eestis antud kohta külastas Soome Rootsi Norra Venemaa Saksamaa Suurbrit. USA Jaapan Hiina

Tallinn 91 91 91 55 94 95 95 99 100

Pärnu 27 18 16 6 42 18 16 9 2

Tartu 10 12 15 16 17 13 12 6 4

Narva 2 2 5 45 8 5 6 1 10

Saaremaa 7 8 6 2 13 4 9 1 1

Haapsalu 7 9 13 2 14 3 9 1 0

Rakvere 2 3 4 5 2 4 3 0 1

Muud kohad 21 31 33 60* 32 32 24 1 2

*20% Vene turistidest külastas Narva-Jõesuud, 6% Sillamäed, 6% Jõhvit, 6% Toilat ja 6% Kohtla-Järvet


Itaalia Prantsusmaa Hisp. Holland Belgia Taani Leedu Poola Ukraina Valgevene Austraalia

Tallinn 99 99 100 90 98 96 80 92 97 86 100

Pärnu 19 26 12 20 19 10 25 12 10 12 24

Tartu 16 15 5 12 24 10 25 9 16 14 15

Narva 7 3 1 4 3 3 3 6 7 2 4

Saaremaa 2 4 17 3 6 3 14 6 4 1 4

Haapsalu 1 7 4 3 8 2 2 4 1 0 2

Rakvere 1 1 2 2 4 6 1 2 5 0 1

Muud kohad 12 17 10 8 29 24 20 13 6 6 15

Reisi peamine sihtkoht (% vastanutest) Soome Rootsi Norra Venemaa Saksamaa Suurbrit. USA Jaapan Hiina Tallinn 52 65 67 42 83 71 80 96 95

Pärnu 21 9 6 2 0,8 6 1 0,4 0 Tartu 5 8 5 7 3 4 4 4 3 Saaremaa 6 2 2,6 0,8 2 3 0,9 0 0,5 Narva 0,6 1,2 2 14 1,0 0,8 0,8 0 0,5

Haapsalu 5 3 1,8 0,7 3 0,5 0,7 0 0 Muud kohad 11 12 15 34 8 15 12 0,4 1,6 Kokku 100 100 100 100 100 100 100 100 100

Itaalia Prantsusmaa Hisp. Holland Belgia Taani Leedu Poola Ukraina Valgevene Austraalia Tallinn 95 91 90 72 76 79 62 84 80 81 93 Pärnu 0,2 1 0,6 1,4 2,6 0,9 10 1,6 1 5 0,8 Tartu 2 3 0,8 2,6 4,5 4 12 3 8 3 2

Saaremaa 0,6 0,7 2,6 1,4 4 2 9 2 2 0,6 1,5 Narva 0 0,7 0 1,2 0,7 1,1 1,3 4 2 2 0 Haapsalu 0 0 0 1,0 0,5 0 0 0,3 0 0 0 Muud kohad 2 3 6 20 12 13 5 5 7 8 2

Kokku 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 ÖÖBIMISKOHAD 63% välisturistidest ööbis reisi jooksul vähemalt ühe öö Tallinnas, 14% Pärnu maakonnas, 8% Tartu maakonnas, 7% Ida-Virumaal, 5% Saare maakonnas, ligi 5% Harjumaal, 3% Läänemaal ja 8% kõigis ülejäänud maakondades kokku. Summa ületab 100%, kuna kümnendik turistidest ööbis mitmes maakonnas/ linnas. Keskmisest rohkem – 24% – oli mitmes sihtkohas ööbinuid Saksa turistide seas. Sihtkohtade poolest eristusid ülejäänud turistidest Vene turistid, kellest 44% ööbis Tallinnas ja koguni 41% ööbis Ida-Virumaal. Pärnu suurema osatähtsuse poolest eristusid ülejäänud turistidest mõnevõrra ka Soome turistid: 55% neist ööbis Tallinnas ja 23% Pärnu maakonnas. Neist Norra turistidest, kes pole Eestist pärit, ööbis Tallinnas 82%; Ida-Viru, Pärnu, Tartu ja Harju maakonnas ööbinute osakaal oli 3 ja 6% vahel. Neist Norra turistidest, kes on Eestist pärit, ööbis Tallinnas vaid 48%, veidi üle kümnendiku Pärnu ja Tartu maakonnas ning veidi alla kümnendiku Harju ja Võru maakonnas. Neist Suurbritannia turistidest, kes pole Eestist pärit, ööbis Tallinnas 86%; Pärnu maakonnas 6% ja Tartu maakonnas 5%. Neist Suurbritannia turistidest, kes on Eestist pärit, ööbis Tallinnas 58%; Pärnu ja Tartu maakonnas veidi üle kümnendiku ning Harju ja Ida-Viru maakonnas kümnendik. Veedetud öödest 45% veetsid välisturistid Tallinnas, 13% Pärnu maakonnas, 8% Tartu maakonnas, 8% Ida-Virumaal, 5% Saare maakonnas, 5% Harjumaal, 4% Läänemaal ja 12% kõigis ülejäänud maakondades kokku.


5568 70

44

77 7787 87

99

84 87

2312 6

3

7 8

5 710

6 87

8

7 77

8

2

57

23 5

41

5 53

1

2

77 4

313

43 13 10

7

67

4

10

45 2

2

65

95

88

14 6

9

147

3 3

3

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

110

120

130

140Turistide ööbimiskohad Eestis (% vastanutest, kes antud sihtkohas ööbis)

muud

Läänemk

Saaremk

Harjumk

Ida-Viru

Tartumk

Pärnumk

Tallinn

MAJUTUSKOHAD 71% välisturistidest ööbis reisi jooksul tasulises majutusettevõttes (hotell, külalistemaja, hostel jm.), 5% tasu eest üüritud elamispinnal (tuba, korter, maja, suvila), 12% tasuta majutuses (nt. tuttavate juures, telgis) ning 15% isiklikul või tööandja elamispinnal (summa ületab 100%, kuna 4% vastanutest kasutas reisi jooksul mitut liiki majutuskohti). Majutusettevõtete kasutajaid on kõige rohkem (üle 90%) Jaapani ja Hiina turistide seas. Keskmisest rohkem (82%) on neid ka Saksa turistide seas. Kõige vähem on majutusettevõtete kasutajaid aga Venemaa turistide seas (48%), kuna rohkem kui 1/3 Vene turistidest kasutab Eestis oma elamispinda ning paljudel on ka võimalus ööbida sugulaste või tuttavate juures.

76 74

5648

82

52

74

91 95

53

25

4

4

8

6 3

9 12

18

12

7

9

13

0 112 15

29

37

13

40

123 3

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

110

Turistide ööbimiskohad Eestis (% vastanutest, kes antud kohta kasutas)

Isiklik võitööandjaelamispind

Tasutamajutus(tuttavatejuures,telkimine)

Üüritudtuba,korter võisuvila

Tasulinemajutus-ettevõte

Summa ületab 100%, kuna vastaja võis reisi jooksul ööbida mitmes ööbimiskohas


7267

7871

66 7079 75

52

7379

1317

16

11

5

11

8

2

14

4

1311

6

419

209

11

4

15

12

710

15 58

20 19 3

19 24 11

4

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

110

120Turistide ööbimiskohad Eestis (% vastanutest, kes antud kohta kasutas)





Summa ületab 100%, kuna vastaja võis reisi jooksul ööbida mitmes ööbimiskohas

51

36

21

32

58

24

40

82

67

9

2

1

6

9

2

5

9

24

21

21

34

20

17

8

31

2 119

42 43 43

16

66

25

7 8

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%Turistide ööbimiskohad Eestis (% veedetud öödest)





Tasu eest üüritud elamispinnal (korteris, majas) ööbisid keskmisest rohkem (üle 10%) kaugemate riikide – Lõuna-Euroopa, aga ka Hollandi, Taani, Ukraina ja Austraalia – turistid. Suurema osatähtsusega riikide (Soome, Venemaa, Rootsi, Saksamaa, Suurbritannia) turistidest kasutas üüritud korterit või maja alla 5%. Tasuta majutuse või oma elamispinna kasutajaid oli keskmisest rohkem nende riikide elanike seas, kus on palju Eestist väljarännanuid (Suurbritannia, Norra, Belgia, Taani, Rootsi, Venemaa, Ukraina) või kelle rahvuskaaslased on kunagi Eestisse kolinud (Venemaa, Ukraina). Neist Suurbritannia turistidest, kes pole Eestist pärit, veetis reisi jooksul vähemalt ühe öö tasulises majutuskohas 78%; kuid neist Suurbritannia turistidest, kes on Eestist pärit – vaid 16%. Neist Norra turistidest, kes pole Eestist pärit, veetis reisi jooksul vähemalt ühe öö tasulises majutuskohas 80%; kuid neist Norra turistidest, kes on Eestist pärit – vaid 14%.


Kuna tasuta majutuses või oma elamispinnal viibitakse enamasti pikemalt, moodustavad seal veedetud ööd Eestis veedetud öödest ligi poole. Tasulises majutusettevõttes (hotell, külalistemaja, hostel jm.) veetsid välisturistid 42% Eestis veedetud öödest, tasu eest üüritud elamispinnal (tuba, korter, maja, suvila) 11%, tasuta majutuses (nt. tuttavate juures, telgis) 21% ning isiklikul või tööandja elamispinnal 26%.

5346

57

31 28

4453

43

16

32

50

16

16

23

23

6

7

33

1

45

2

14

19

14

8

34

36

20

9

8

18

23

17

11

24

12 12

29 29

5

47

21

43

19

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%Turistide ööbimiskohad Eestis (% veedetud öödest)





Turistide jagunemine tasuta ja tasulise majutuse kasutamise järgi (% vastanutest) Soome Rootsi Norra** Venemaa Saksamaa Suurbrit.** USA Jaapan Hiina

kasutas tasulist majutust * 81 76 57 53 85 56 80 97 97

ei kasutanud tasulist majutust 19 24 43 47 15 44 20 3 3

kokku 100 100 100 100 100 100 100 100 100

Itaalia Prantsusmaa Hisp. Holland Belgia Taani Leedu Poola Ukraina Valgevene Austraalia

kasutas tasulist majutust *

82 83 93 81 69 81 86 77 65 77 91

ei kasutanud 18 17 7 19 31 19 14 23 35 23 9

kokku 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100

*vastajad, kes veetsid reisi jooksul vähemalt ühe öö tasulises majutusettevõttes (hotell, külalistemaja, hostel jne.) või tasu eest üüritud elamispinnal (tuba, korter, maja, suvila) **Neist Suurbritannia turistidest, kes pole Eestist pärit, veetis reisi jooksul vähemalt ühe öö tasulises majutuskohas 78%; kuid neist Suurbritannia turistidest, kes on Eestist pärit – vaid 16%. Neist Norra turistidest, kes pole Eestist pärit, veetis reisi jooksul vähemalt ühe öö tasulises majutuskohas 80%; kuid neist Norra turistidest, kes on Eestist pärit – vaid 14%. MILLISTE LIIKLUSVAHENDITEGA SÕITSID TURISTID EESTIS RINGI? NB! Küsimus kajastab linnade/ asulate vahel sõitmiseks kasutatud transporti, s.t ei küsitud linnasisese transpordi kasutamist. Vastaja võis samal reisil kasutada mitut erinevat transpordivahendit, kuid võis ka neid üldse mitte kasutada (nt. kui ta saabus laeva või lennukiga Tallinna ja viibiski ainult Tallinnas). Väiksema vastajate arvuga riikide kohta ei ole võimalik tulemusi eraldi näidata, kuna nende seas oli väljaspool Tallinna erinevaid kohti külastanud vastajate arv väike. 44% välisturistidest kasutas Eestis liikumiseks enda või tuttavate autot, 12% liinitransporti, 8% ekskursioonibussi / rühmale tellitud bussi, 8% rendiautot või taksot, 2% jalgratast ja 1,5% muid transpordivahendeid. Enda või tuttavate autot kasutasid kõige rohkem turistid neist riikidest, kust enamasti reisitaksegi Eestisse oma autoga: 2/3 Venemaa turistidest ja 57% Leedu turistidest. Suhteliselt palju kasutasid enda või tuttavate autot ka Soome ja Rootsi turistid. Suurem osa neist tõigi auto laevaga kaasa,


osa aga kasutas Eestis olevat enda või tuttavate autot (eelkõige varem Eestis elanud inimesed). Soome ja Rootsi turistide puhul tuleb märkida ka seda, et tööreisijate seas oli oma auto kaasatoomine levinum kui puhkusereisijate seas. Soome puhkusereisijatest tõi auto laevaga kaasa 42%, tööreisijatest aga 61%. Rootsi puhkusereisijatest tõi auto laevaga kaasa 21%, tööreisijatest aga 40%. Saksa turistid (kes reisivadki kõige rohkem mööda Eestit ringi) kasutasid muude riikide turistidega võrreldes rohkem nii ekskursioonibussi kui ka jalgratast.

7 715 17

411

19 16 16

4

4437

41

19

68

20

28

18 20

57

10

12

15

10

11

20

17

15

26

48

5

1

2,5

30 3

4

8123

7

3

4

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100Milliste liiklusvahenditega sõitsid turistid Eestis ringi? (% vastanutest)

Muu (ntveoauto,mootorratas)

Jalgratas

Ekskursiooni-buss/väikebuss

Liinibuss,rong vm

Enda võituttavateauto

Rendiauto/takso

Küsimus kajastab linnade/ asulate vahel sõitmiseks kasutatud transporti, s.t ei küsitud linnasisese transpordi kasutamist.

Vastaja võis samal reisil kasutada mitut transpordi-vahendit, kuid võis ka neidüldse mitte kasutada (nt. kui käis ainult Tallinnas)

Allikas: Statistikaamet*tärniga on eraldi näidatud Norra ja Suurbritannia turistid, kes pole Eestist pärit

TEGEVUSED EESTIS Eestis ööbivatest välisturistidest 87% käis restoranis, pubis või kohvikus ning 82% tegi sisseoste. Keskmisest mõnevõrra vähem käisid restoranis, pubis või kohvikus Ukraina ja Poola (kellest käis väljas söömas u. 70%), aga ka Leedu turistid (79%). Sisseoste tegid keskmisest vähem Leedu ja Poola turistid (2/3), aga ka Rootsi turistid (71%), keskmisest rohkem aga Soome turistid (kellest tegi sisseoste 92%). 2/3 välisturistidest tutvus omal käel vaatamisväärsustega, 31% käis muuseumis või näitusel, 28% viibis looduses, 21% kasutas ilu- või raviteenuseid, 20% nautis ööelu, 20% käis kultuuri- või spordiüritustel, 19% tegeles aktiivsete harrastustega ja 12% käis giidiga ekskursioonil. Näitustel käisid keskmisest vähem (20%) Soome turistid. Looduses käisid keskmisest tunduvalt vähem (7%) Jaapani turistid. Suurbritanniast saabunud turistidest, kes on Eesti päritolu, käis looduses 71%, samas neist, kes pole Eesti päritolu, vaid 18%. Sarnased on tulemused ka Norrast saabunud turistide kohta: Eesti päritolu inimestest viibis looduses 60%, ülejäänud Norra turistidest vaid 16%. Keskmisest tunduvalt rohkem käisid looduses Saksa turistid (43%), keskmisest veidi rohkem ka Ukraina ja Vene turistid. Saksa turistid tegelesid keskmisest mõnevõrra rohkem ka aktiivsete harrastustega. Ilu- või raviteenuseid kasutasid keskmisest rohkem Soome ja Norra turistid. Soome turistidest kasutas ilu- või raviteenuseid 31%, neist Norra turistidest, kes ei ole Eestist pärit, kasutas ilu- või raviteenuseid 1/3, Eesti päritolu Norra elanikest aga veidi üle poole. Ka Rootsist saabunud turistide seas on ilu- või raviteenuste kasutajaid rohkem Eesti päritolu inimeste hulgas (neist kasutas ilu- või raviteenuseid 36%; neist, kes ei ole Eesti päritolu, aga 19%). Neid, kes nautisid ööelu, oli keskmisest rohkem Austraalia ja Suurbritannia turistide seas (nii Eestist pärit kui ka muude Suurbritannia turistide seas). Giidiga ekskursioonil käisid keskmisest rohkem kaugturgude (Austraalia, Hiina, Jaapani, USA) turistid, aga ka Saksa turistid.


65 65 59 68 70 66 75 78 84 9363

20 3023

28 33 52 46 4656 45

4018

2432 16

34

43 36 18

297

252624 26 20

14

31 30

23

26

71931

2241

3519

7 24

12

17

2 5

23 20

26

24 10

27

40

42

30

727

18 20

26

1919

14

25

23

23

9

10

912

15

23

7

33

17

22

28

34

37

0

20

40

60

80

100

120

140

160

180

200

220

240

260

280

300% vastanutest, kes võttis osa nimetatud tegevusest:

Giidigaekskursioon

Kultuuri- jaspordiüritused

Ööelu

Ilu- või raviteenu-sed (veekeskus,spaa jms)Aktiivneharrastus

Loodusesviibimine (v.alinnaloodus)Muuseum, näitus

Iseseisvalt vaata-misväärsustegatutvumine*tärniga on eraldi näidatud Norra ja Suurbritannia turistid, kes pole Eestist pärit

76 75 73 76 68 69 63 6683 95 88

47 41 3146 51 42 41 35

41

7064

2724

3131 34

2424 19

37

2731

1817 24

16 1818

1512

21

2 31

511 14

10 2224

22

90

14

27 29 2633 21

26

12 21

18 12

44

17 23 2019 27

23

16 12

25 20

18

25 12 1918

26

11

12 22

12 38

57

0

50

100

150

200

250

300

350% vastanutest, kes võttis osa nimetatud tegevusest:

Giidiga ekskursioon

Kultuuri- jaspordiüritused

Ööelu

Ilu- või raviteenustekasutamine (veekeskus,spaa jms)Aktiivne harrastus

Looduses viibimine (v.alinnaloodus)

Muuseumi, näitusekülastamine

Iseseisvaltvaatamisväärsustegatutvumine


INFOALLIKAD Kuna varem Eestis elanud turistid erinevad infoallikate kasutuse poolest oluliselt muudest välisturistidest, siis on Norra, Suurbritannia ja ka Rootsi puhul tabelis esitatud nende kahe grupi andmed eraldi. NB! Kuna infoallikate kasutamist küsiti ainult 2015.a. uuringus, on mõne grupi puhul vastanute arv üsna väike. Kuna valdav osa välisturistidest oli varem Eestis käinud või elanud, oli ka suurem osa (62%) vastanutest saanud Eestisse reisimiseks vajalikku infot oma varasematelt reisidelt või eelnevast Eestis viibimisest. 51% sai infot internetist, sh. 11% broneerimissüsteemidest (nt booking.com, expedia.com), 10% kodulehelt www.visitestonia.com, 8% reisiblogidest või reisifoorumitest (nt TripAdvisor, VirtualTourist), 7% sotsiaalmeediast (nt Facebook) ja 42% muudelt internetilehtedelt (eelkõige külastatava sihtkoha või atraktsiooni kodulehelt, aga mainiti ka näiteks Google’i otsingut, Google’i kaarti jm.). 10% sai infot reisifirmalt või transpordifirmalt (nt laevafirmalt) – selle hulka loeti nii nende büroost, kataloogist kui ka kodulehelt saadud info. Seega arvestades, et osa neist sai infot reisifirma või transpordifirma kodulehelt, oli tegelik internetist infot saanute hulk veidi suuremgi. 20% sai infot Eestis elavatelt tuttavatelt ja 9% väljaspool Eestit elavatelt tuttavatelt (s.t. ilmselt inimestelt, kes on Eestit külastanud). 4% sai infot reisiraamatutest (reisijuhtidest), 4% tasuta reklaambrošüüridest ja 2% mujalt, nt. turismiinfokeskusest, meediast, messilt, usuorganisatsioonilt, ülikoolist. Reisiraamatuid kasutasid keskmisest tunduvalt rohkem Hiina, Jaapani, Itaalia ja Prantsusmaa turistid ning keskmisest mõnevõrra rohkem Saksa turistid. Väljaspool Eestit elavatelt tuttavatelt sai infot 37% Jaapani turistidest – tunduvalt rohkem kui muude riikide turistid. Reisiblogisid või -foorumeid kasutasid keskmisest tunduvalt rohkem Hiina, Prantsusmaa ja Suurbritannia turistid (need, kes ei ole Eestist pärit). % vastanutest, kes kasutas nimetatud infoallikat (ainult 2015.a. uuringu põhjal) Soome Rootsi Rootsi* Rootsi** Norra Norra* Norra** Venemaa Saksamaa Eelmised reisid / varem Eestis elanud 84 56 92 49 62 98 46 68 29 Tuttavad Eestis 12 18 11 20 30 40 25 46 16 Tuttavad väljaspool Eestit 6 13 1 16 8 1 9 13 10

Reisibüroo või transpordifirma 13 12 0 14 3 0 5 2 19 Broneerimissüsteemid (nt booking.com) 10 8 4 9 8 1 11 15 11 Reisiblogid /-foorumid (nt TripAdvisor) 6 5 0 6 9 1 14 7 7 Sotsiaalmeedia 6 4 1 5 3 3 3 10 4

visitestonia.com 8 9 0 10 5 1 8 10 11 Muud internetilehed 42 37 13 42 26 8 36 35 43 Tasuta reklaambrošüürid 4 6 0 7 3 0 5 3 4 Reisiraamatud 0,5 7 8 6 2 1 3 1 13

Muud 1 4 0 5 1 0 1 1 3 vastanute arv 688 298 43 253 336 81 249 1885 514

*vastajad, kes on varem Eestis elanud, ** vastajad, kes ei ole varem Eestis elanud Suurbrit. Suurbrit.* Suurbrit.** USA Jaapan Hiina Itaalia Prantsusmaa Taani Leedu Eelmised reisid / varem Eestis elanud

48 99 24 38 12 3 10 11 50 41

Tuttavad Eestis 31 19 38 30 6 20 11 20 31 14 Tuttavad väljaspool Eestit 10 1 14 10 37 1,4 12 11 6 10

Reisibüroo või transpordifirma 5 0 7 7 17 7 8 6 2 9 Broneerimissüsteemid (nt booking.com)

9 1,5 13 9 10 21 11 17 11 11

Reisiblogid /-foorumid (nt TripAdvisor)

17 2 22 16 14 31 18 27 6 7

Sotsiaalmeedia 8 3 8 4 14 25 3 1 5 6 visitestonia.com 9 2 12 7 8 24 31 8 8 12

Muud internetilehed 33 10 43 46 36 19 45 63 33 43 Tasuta reklaambrošüürid 4 0 6 2 6 0 4 22 4 2 Reisiraamatud 7 0 10 6 25 36 37 25 10 1 Muud 2 0 3 9 0 0,8 3 1 7 1

vastanute arv 435 119 312 205 74 37 174 144 95 153

eestis ÖÖbinud vÄlisturistid 2014.-2015.a ... · usa jaapan hiina tallinna sadam 96 82 44 7 37...

Documents