ehitusESTPROJEK TEERI JA EHITA nr 1 detsember 2014

AASTA EH ITAJA :

AruväliAhto

Konkursi nominendid

ÜLEVAADE

PROJEKTEERIMINEETTEVÕTLUSMATERJALIDLAHENDUSED

Fookuses: seadused

3

EhitusEST: ühiselt sündinud hea mõte

TUTVUSTUS

EhitusESTVäljaandja: OÜ MeediapiltKoduleht: www.meediapilt.eeToimetaja Liivi Tamm, e-post: liivi@meediapilt.ee, telefon +372 51 07011Reklaami müük Ellen Ostrat, e-post: ellen@meediapilt.ee, telefon +372 566 88 515Kujundusosakonna e-post: kujundus@meediapilt.eeTrükk: AS KroonpressToimetusel on õigus kaastöid lühendada ja toimetada. Ajakirjas avaldatud artiklid ja fotod on autoriõigusega kaitstud, levitami-seks vajalik OÜ Meediapilt nõusolek. Kae-buste korral ajakirja sisu osas võib pöörduda Pressinõukogusse (meil: pn@eall.ee).

MEEDIAP LToüHoiame Sind pildil

Sisu:Projekteerijad: hangete korraldamine vajab selgust lk 4 – 5

Ehitusettevõtjad ootavad riigilt pikemat plaani lk 6 - 8

Materjalitootjad: müük olgu aus ja nõuded selgemad lk 10 - 11

Aasta Ehitaja on Ahto Aruväli lk 12 - 15

Aasta Ehitaja nominendid lk 16 - 28

Seadusemuudatused vajavad tähelepanu lk 32 - 33

Toimivusdeklaratsioonid bürokraatiamasinas lk 34 - 35

Teedeehituse kvaliteet põhjustab vaidluseid lk 36 - 40

Edulugu: kuidas edukalt eksportida? lk 42 - 45

Hoonete energiatõhusus lk 46 - 49

Erialaliitude infoküljed lk 50 - 57

Siin ta on: esi-mene num-ber ajakirjast

EhitusEST, mis pa-kub lugemist ehitus-valdkonna professio-naalile.Ajakirja sisu aitavad koostöös toimetuse-ga kokku panna Eesti Ehitusettevõtjate Liit, Eesti Projektbüroode Liit, Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liit ning Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendus. Ajakiri ilmub kuus korda aastas: veebruaris, aprillis, juunis, oktoob-ris, novembris ning detsembris.Siit saab edaspidigi lugeda, mida ar-vavad erialaliitude juhid ning ette-võtjad valdkonna käekäigust, kus punktides ehitusseadustik täpse-mat tähelepanu vajab, millised on edulood, kust teisedki õppida saaks ning milliste probleemidega ehita-jad ning materjalitootjad igapäeva-selt maadlevad. Lisaks püüame ülevaatlikult ka-jastada valdkonna tähtsündmu-

seid, sestap on mahu-kas osa ajakirja ava-numbrist pühendatud Aasta Ehitaja valimi-sele, kelleks 2014. aas-tal valiti projektijuht Ahto Aruväli. Tänavusel konkur-sil tuli nominentidel läbida eriti tihe sõel, sest tiitlile kandidee-ris tervelt 18 projek-tijuhti. Merko Ehitus

Eesti AS projektijuht Ahto Aruväli suutis Tondiraba Jäähalli valmimist kindlalt ohjata. Ehitaja sai mahukad tööd tähtajaks valmis ning hoone ehituskvaliteet annab tunnistust, et ta on jaksanud tähelepanu pöörata ka detailidele ning neid lausa filig-raanse täpsusega viimistleda. Head lugemist!

Ajakirja EhitusEST saab tellida aadressilt www.meediapilt.ee, erialaliitude liikmete postkastidesse jõuab väljaanne tasuta. Ootame tagasisidet ajakirja sisu osas meiliaadressile liivi@meediapilt.ee.

Liivi Tamm, toimetaja

4

ÜLEVAADE

Täna on riigihangete puhul hanki-ja lepingut ettevalmistavaks poo-leks. „Lepingute tase ja pädevus on väga erinevad, lugemine tihti keeruline ja sisu mitmetimõiste-tav,“ osutab Tõnis Tarbe Eesti Pro-jektbüroode Liidust probleemidele, mida ta näeb.

„Sooviksime jõuda sinnani, et riigi ja omavalitsustega sõlmitava-tel lepingutel oleks ikkagi kindlad tüüptingimused, lisanduksid eri-tingimused, info töö sisu, aja- ja maksegraafiku kohta.

Eesti Projektbüroode Liidu ju-hatuse esimees Merike Rannu soo-

vitab siinkohal kasutada FIDICi vormi: „Riigisisesteks tegevusteks võiks kasutada FIDICi Valge raa-matu analoogi, see aitaks kaasa tasakaalustatud lepingute tekki-misele. FIDIC on paljudes maades aktsepteeritav kui vaikimisi tüüp-lepingu vorm ja toimiks hästi ka siin. Euroopa hanked fondidest, mida finantseerib näiteks EBRD ja Maailmapank, on tegelikult FI-DICi põhised.“

Täna on selles osas pooleli läbi-rääkimised Rahandusministeeriu-miga ning Majandus- ja Kommuni-katsiooniministeeriumiga: „Looda-

Hangete

Eesti Projektbüroode Liidu hinnangul peaks konsultandi valik riigihangetel olema väärtuspõhine ning lepingud muutuma selgemini mõisteta-vaks.

korraldamine vajab selgust

PROJEKTBÜROOD:

5

me väga järgmisel aastal kokku-leppeni jõuda,” hindab Rannu. Ees-märk on välja töötada üks konk-reetne lepingu vorm, mis võtab ar-vesse kõiki olulisi aspekte.

Fookuses eksportJärgmisel aastal on Eesti Projekt-büroode Liidu fookuses ka ekspor-di küsimused. „Suurem osa meie liikmeid tegeleb ekspordiga, soo-vime võimekust veelgi avardada,“ tunnistab Rannu. „Suhtlus käib nii EASi kui MKMi, samuti erialaliitu-dega, ent tundub siiski, et meie ha-ru tõelist potentsiaali pole riik veel teadvustanud: on ju tootmisharu keskkonnasäästlik ja väga suure vaimse potentsiaaliga. Teadmis-tepõhise tootmisharu puhul müü-megi teadmist, lisandväärtus on 100% ja välja saab müüa kõiki pro-jekti osi, eriti insenerteenust. Meie valdkond pole mingil juhul väik-sema lisandväärtusega kui näi-teks IT-teenused, millest on riikli-kul tasemel tunduvalt rohkem rää-

gitud. Heaks näiteks on siinkohal Rootsi eksportiv AS Tari, kes paik-neb Tartus.“

Projekteerimine ületab riigipiire – oma teadmisi ja oskusi saab eks-portida otse Eestist ning välismaa-le kolimine pole eelduseks: lapsed saab üles kasvatada Eestis ning ka maksumaksja raha jääb siia. „Va-het pole, kas tegutseda Tõrvas, Valgas, Viljandis või Eestist väl-jas, sidetehnika on tänapäeval häs-ti arenenud,“ nendib Tarbe.

Olukorra Eesti turul muudab keeruliseks meie turu kõikumine: täna on projekteerijad tellimuste ja hinnapoliitika osas 2004. aas-ta tasemel, samal ajal on turusi-tuatsioon toonase ajaga võrreldes hoopis teine. Et Euroopa Liidus on projekteerimistööde hinnad Ees-tiga võrreldes oluliselt kõrgemad, aitaks eksport turu kõikumiste pinget leevendada ning looks sta-biilsust.

Merike Rannu sõnutsi on mure-kohaks ka hinnapõhised hanked:

„Projekteerimist ostetakse ena-masti nagu pliiatsit: odava hinna põhjal,“ nendib ta.

Tõnis Tarbe hinnangul oleks riigi ja omavalitsuste tellimus-tes mõistlik eelnevalt paika pan-na arukas sihthind, milles oleks analoogselt põhjanaabrite prak-tikaga määratletud ka projektee-rimise osa: kui hange läheb siht-hinnast palju alla, on tõenäoli-ne, et ka saadav kvaliteet on oluli-selt madalam, kui ta peaks olema. „Projekteerimine on teenus, mi-da riik võiks osta mõistliku hin-naga,“ nendib Tarbe. „Riigi suure-mate tellijatega oleksid mõistlikel tingimustel riigihanked väga vaja-lik samm, praegu on RKASega ol-nud pikad läbirääkimised väärtus-põhiste hangete teemal.“

Oluline vastutuskindlustus Projekteerijatel oleks vaja ka sel-gemat ülevaadet erinevatest kind-lustuse pakettidest: käivitunud on arutelu, kas turul võiks olla mitu erinevat vastutuskindlustuse pa-ketti, mis annaks nii suurtele kui väikestele büroodele võimalusi.

Täna on erinevad riskid üht-moodi kindlustatud, mis on vii-nud selleni, et ühelt poolt muu-tuvad kindlustusseltsile maksta-vad summad osade ettevõtete pu-hul väga suureks, samal ajal pole kindlustusseltsid suurte summade puhul huvitatud lepingu sõlmimi-sest, viidates, et selline leping on vabatahtlik.

„Kokkuvõttes on hädas nii kindlustusseltsid kui ka meie. Otsime koos kompromissi. Ole-me suuremate kindlustusandjate-ga ning Kindlustusseltside Liidu-ga suhelnud, et leida mingi lahen-dus. Üheks võimaluseks ongi see, et luuakse erinevad kindlustuspa-ketid, mis võimaldaks erinevaid riske erinevalt kindlustada,“ nen-dib Tarbe.

Eksport aitaks turu kõi-kumiste pinget leevendada ja looks stabiilsust.

6

KÜSIS : LIIVI TAMMVASTAS: INDREK PETERSON

ÜLEVAADE

Kui käesoleva aasta II kvartalis langesid ehitusmahud eelmise aas-ta sama perioodiga võrreldes 4%, siis III kvartalis oli langus juba 8%.

Viimastel aastatel on suur osa rahast sisse tulnud läbi europro-jektide, ent praeguses rahastamis-perioodis on neid investeeringuid oluliselt vähem. See on ka peami-seks ehitusmahtude vähenemise põhjuseks. Vaatamata erasektori mõningasele elavnemisele ei suu-da see kaugeltki katta riigipoolsete investeeringute vähenemist.

Mida näitab statistika?Ettevaatlikuks teeb muuhulgas

mitteeluhoonete kolmanda kvarta-li ehituslubade väljastamise statis-tika, mis näitab eelmise aasta sa-ma perioodiga võrreldes juba mõõ-dukat langust. Selle mõju peaks lä-hema poole aasta jooksul avaldu-ma ka ehitusmahtudes. Kui sektori elavdamiseks lähiajal täiendavaid meetmeid ei rakendata, siis on pi-

Ehitusettevõtjad ootavad riigilt pikemat plaani

Ehitusettevõtjatele valmistab muret Eestis levinud projektipõhine majandamismudel, mis põhjustab suuri kõikumisi ehitusturul ning on sektori taaskord langusesse pööranud.

gem lähiaastatel oodata ehitustu-ru langustrendi jätkumist.

Kuidas on lood teedeehituses? Ka rajatiste ehituse osas pole

olukord kiita ja seda eriti teedeehi-tuses. Seni kehtis teeseaduses re-gulatsioon, mis kehtestas riigieel-arves teehoiu rahastamiseks kulud üldsummas, mille suurus vastab vähemalt 75-le protsendile kütuse-aktsiisi kavandatavast laekumisest ehk teisisõnu laekuvast kütuseakt-siisist oleks vähemalt 75% ulatuses tulnud rahastada teede ehitamist. Seni on riik suutnud teeseaduse-ga kehtestatud nõuet ka enam-vä-hem täita. Viimastel aastatel on see protsent reaalselt küündinud 70-ni. Märkimata ei saa aga jätta, et selles 70%-is sisaldusid ka EL toetusfondide rahad, mis tähen-dab, et riigi enda panus oli keh-testatud piirist oluliselt madalam.

Täna oleme jõudnud seisu, mi-da tööandjad juba mõne aasta eest ette nägid: uues perioodis on ehi-tusinvesteeringuteks raha oluli-selt vähem, samas survestavad rii-

Indrek Peterson, Eesti Ehitusettevõtjate Liidu juht

gieelarvet valimislubadustega võe-tud kohustused, millele kattealli-kate leidmine saab olema suureks väljakutseks. Olukorda peegeldab ilmekalt ka hiljuti riigikogus vas-tu võetud teeseaduse muudatus, mis jõustub 1. jaanuarist ja mille kohaselt on teehoiu rahastamiseks seatud 75% määr aktsiisimaksu ka-vandatavast laekumisest teeseadu-sest välja võetud. Kuna riigil pole enam kohustust aktsiisimaksu lae-kumistest raha teedeehitusse suu-nata, siis võib eeldada, et raha lä-heb teedeehitusse oluliselt vähem ja teede olukord halveneb.

Oleme arvamusel, et nii korras meie teed veel ei ole, et investee-ringute kärpimist lubada saaksi-me. Valitsusel on plaan rahasta-misperioodi lõppu kavandatavad investeeringud ettepoole tuua, et selle arvelt puudujääk katta, ent

0

500

1000

1500

2000

2500

3000

201420132012201120102009200820072006

0

20

40

60

80

100

201420132012201120102009200820072006

2050

59,9

Ehitustööd 2006–2014miljonit eurot

Ehitussektoris hõivatud inimesedtuhat inimest

SOODA- ja KLAASPRITSITÖÖD

• PLASTIK- JA PUITPINDADE PUHASTAMINE

• KLAASIST PINDADE PUHASTAMINE

• KIVIST JA METALLIST PINDADE PUHASTAMINE

• MÖÖBLI JA FASSAADIDE PUHASTAMINE

• TÄNAVAKIVIDE PUHASTAMINE

• PAATIDE PUHASTAMINE

• MÄLESTUSMÄRKIDE PUHASTAMINE

• GRAFFITI EEMALDAMINE

SoodaHai OÜ

GSM: 566 58 804E-post: info@soodahai.ee

www.soodahai.ee

Eemaldame mustuse, värvi ja muud kattekihid kahjustamata puhastatavat pinda ja keskkonda.

Aiamajakese puitpinna puhastamine

Graffi tist puhastamine

Kortermaja fassaadi puhastamine

Rõdude samblast puhastamine

Aiamajakese puitpinna puhastamine

Graffi tist puhastamine

Kortermaja fassaadi puhastamine

Rõdude samblast puhastamine

8

tekib küsimus, mida me teeme kolme-nelja aasta pärast, kui pole enam kasutada ei EL ega aktsiisi-rahasid? Teedeehitusega tegeleva-te ettevõtjate jaoks on turukõiku-mistega seotud riskid eriti suured, sest teedeehitus on seotud suurte alginvesteeringutega (teedemasi-nad, asfalditehased, karjäärid), äri-plaanid on koostatud 15-20 aastast perspektiivi arvestades.

Mis aitaks turgu stabiliseerida? Ühe abinõuna oleme Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi-le teinud ettepaneku, mis puudutab aastast 2019 ja 2020 jõustuvaid uusi energiatõhususe nõudeid. Näiteks võimalikult kiiresti käivitada hoo-nete energiatõhususele suunatud meede, mille kohaselt neile, kes on valmis juba alates 2015. aastast li-ginullenergiastandardile vastava hoone ehitama, võiks riik kehtes-tada 20-25% investeeringutoetuse.

Meetme positiivsed mõjud: Avaldab elavdavat mõju ehitus-

sektorile. Toetab ausat konkurentsi ja pa-

randab ehitusettevõtjate makse-käitumist (ehitajatel peab olema vastav pädevus ning majanduslik võimekus ja nad ei saa olla mak-supetturid).

Toetab 20/20/20 eesmärkide saa-vutamist ja aitab tasandada 2020. aastast karmistuvate hoonete energiatõhususe nõuetega seotud hüppelist ehitushindade tõusu.

Seoses majanduse elavnemisega suureneb riigi maksutulu.

Stabiilsel või ebastabiilsel ehitus-turul on ka laiem mõju, kasvõi ha-ridusmaastikule mõeldes. Täna ei suuda Eesti haridussüsteem meie suurtele turu kõikumistele rea-geerida, ehituses töötab ca 50% os-kustöölisi, ülejäänud on ehitusala-se väljaõppeta. Kui tekib hetkeline buum, pole kvaliteetset tööjõudu võtta, kui mahud vähenevad, siis tekib jälle surve väljarändeks, mis

tööjõu probleemi veelgi võimendab. Seda teemat on korduvalt kirjelda-nud ka Konjunktuuriinstituut.

Kuidas on seadusandlusega? Mis puudutab ehitusseadustikku, siis oleme veendunud, et nüüd, kus majandustegevuse register on saanud uue vormi, ei tohiks vastu-tavad spetsialistid tegutseda roh-kem kui kolme ettevõtja pädeva isikuna. Kahjuks on täna regist-ris vastutavaid spetsialiste, kes on enam kui 20 ettevõtte juures vas-tutavaks spetsialistiks registreeri-tud. Selline olukord muudab kogu ehitustegevuse protsessi kvalitee-di nõuete tagamise formaalseks.

Kuidas kommenteerite üürima-jade ehitamist? Üürimajad pole nn riigikapitalis-mi arendamine, pigem näen seda riigi ja erasektori partnerlusena. Kui mõtleme, miks täna ehitatakse müügiks, mitte üüriks, siis seepä-rast, et müügiks ehitades on inves-teering tunduvalt tasuvam. Samal ajal turul üürikorterite järgi nõud-lust on. Meie ettepanek on, et kui maksuseaduse mõttes ehitisi liigi-tame, siis võiks ju ka üüripinda-de ehitamise liigitada äripindade alla, millel on käibemaksuerisus, sest ka üüripind on sisuliselt ärili-

8%langesid ehitus-mahud 3. kvar-talis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.

ne pind. See muudaks ka arenda-ja „mustal“ üüriturul tegutsejate-ga võrreldes konkurentsivõimeli-semaks. Seega saaks mõned asjad lihtsate muudatustega paremaks teha. Analoogselt Helsingiga võiks teha elamuarenduskavasid, mis ar-vestab 10-20 aasta demograafilise perspektiiviga. Üürimajade ehi-tamise idee rakendamisel on suur mõju ka majanduse elavdamisele ja sektori turgutamisele. Lisaks võiks selle siduda energiatõhususe meet-mega ja need ühendada.

Majandus- ja Kommunikatsioo-niministeerium tellis TTÜst ka hinnaanalüüsi, kust ilmnes, et lä-bi ehitusinvesteeringute laekuks riigieelarvesse maksutuludena ca 30%. EEEL tegi analoogse analüü-si juba 2008. aastal ja on hea tõde-da, et meie järeldused leidsid kin-nitust. Igal juhul on see win-win olukord: kui riik annab investo-rile 15-20% investeeringutoetust, on tulu riigieelarvesse igal juhul suurem, lisaks vähendaks see töö-tust. Meetmete puhul on see eelis, et riik saab endale jätta taganemis-tee: kui turg hakkab üle kuumene-ma, siis saab meetme ajutiselt pea-tada. Ja nii peakski ehitusturg toi-mima, tagades, et aastased kõiku-mised ei ületaks 5% piiri.

Kus olete liidu saavutustega ra-hul? Liidu jaoks oli üks saavutus, et ole-me suutnud TEAN nimekirja käi-vitada (tunnustatud ehitusettevõt-jate ametlik nimekiri). Täna on küll registreeringuga ettevõtjaid suhteliselt vähe, ent loodame, et nende arv tulevikus jõudsalt kas-vab. Oleme mõelnud Rahandus-ministeeriumi poole pöörduda, et TEAN nimekiri saaks riigihange-te seaduse mõistes veelgi suurema jõu. Kui TEAN nimekirja on re-gistreerunud juba suurem arv ehi-tusettevõtteid, siis pole ka eratel-lijal põhjust tegijat mujalt otsida.

ÜLEVAADE

ENERGIA-SÄÄSTLIK

GENEO® – RAU-FIPRO-st aknad, mida võib uhkusega esitleda.Täna, homme ja ülehomme.

www.rehau.ee/geneo

GENEO®. ESILEKERKIV AKEN.

Küsige GENEO profiilist tooteid REHAU aknatootjatelt!

10

ÜLEVAADE

Ettevõtete kasumlikkus on vähene-nud, sest tihe konkurents surub al-la pakkumiste hinnapiiri: sisuliselt üritavad paljud ettevõtted end kah-jumlikkuse piiril elus hoida.

„Talv tuleb madala kasumlikku-sega üle elada ning järgmisel aas-tal on väga vaja kasumlikkust tõs-ta,“ lausub Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu juht Enno Rebane. „Küsimus on ettevõtlus- ja mak-sukeskkonnas. Kui vaadata statis-tikat, siis ilmneb, et näiteks palju-des aknaid tootvates ettevõtetes on keskmine kuu brutopalk mõ-nisada eurot. Palju müüakse era-isikutele ilma käibemaksuta ja li-saks hoitakse kokku tööjõumak-sudelt. Need, kes maksavad samal ajal palka ausalt ja ametlikult, sa-tuvad mõistagi ebavõrdsesse olu-korda. Täna ootame ka riigilt pa-remat järelevalvet, et Maksuameti poolt kontrollitaks ka väikeseid fir-masid,“ osutab ta.

Teise olulise punktina toob Rebane esile vajaduse Euroopa ra-

Müük olgu aus ja nõuded selgemad

MATERJALITOOTJAD:

2014. aasta kolme esimese kvartali tulemused on kokku löödud: rahalises plaanis kasvati paar protsenti, samal ajal on ehitushinnaindeksi ehitus-materjalide osa Statistikaameti andmetel miinuses, mis ei luba tuleviku suhtes liiga optimistlik olla.

had võimalikult kiiresti kasutusele võtta, mis elavdaks sektorit.

Nõuded tekitavad segadustTurul tekitavad segadust ka nõu-ded, palju arusaamatusi on näiteks tehniliste andmete, toimivusdek-laratsioonide, CE-märgise ja ener-giasäästu teemadel.

„Meil toimetatakse samaaegselt Soome, Eesti, Venemaa või Türgi nõuete järgi küsimata, mis oleks meil Eestis normaalne. Vaja oleks süstematiseeritud materjale ja ju-hendeid koostoimes õigusaktidega, et oleks selgem, kuidas on mõistlik asju teha,“ selgitab Enno Rebane. “Et oleks ohutu ehitada ja ela-da, peaks riik organiseerima ning juhtima sellise süsteemi teket. Kui erialaliit juhendeid teeb, siis need luuakse oma kompetentsi raames, aga erinevad kompetentsid peaksid kokku saama ning kokku sobima.“

Ühe võimaliku lahendusena näeb ta riigi koostööd TTÜ-ga. „Oleme küll ka omalt poolt üri-

tanud juhendeid luua, näiteks Tööinspektsiooni heakskiidul on valminud juhend katusetööde ohu-tuks teostamiseks ja kasutusju-hend tõstustele, RKASga koostöös koostati juhend nõuetest akende-le-ustele, tegeleme EPS-soojustuse juhendi ning betooniga, mis too-vad välja tehnilised lahendused hoonete ohutuks muutmisel,” osu-tab Rebane. “On tähtis, et ettevõt-jad ja isikud saaksid aru, kuidas on Eestis mõistlik ja normaalne ehitada.“

Tublid eksportijadÜheksa kuu kokkuvõttena Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liitu kuuluvate ettevõtete müügikäive siiski kasvas paar protsenti, ulatu-des 317 miljoni euroni. „Positiivne tulemus tekkis eelkõige tublide eksportijate betoonelementide, samuti seinamaterjalide, sillutus-kivide ning soojustusmaterjalide osas, keerulisem on seis killustiku ja liiva osas,“ osutab Rebane.

Prioriteetsed valdkonnad:

Võrdne keskkond. Koostöö Tehnilise Järelevalve Ametiga dokumentatsiooni korrastamise ja Maksuametiga ausa töötasu teemal. Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu liikmed peavad täitma häid tavasid, sh eeldatakse, et ettevõtte puhul makstakse piirkonna keskmisest kõrgemat töötasu ning ümbrikupalga mittemaksmist.

Praegused standardid ei järgi Euroopa ehitustoodete määrust (CPR), järgmine aasta toob standarditesse täien-dusi. Oluline oleks tähtsamad neist eesti keelde tõlkida kui näited, milline võiks toimivusdeklaratsioon olla.

Juhendite täpsustamine: ohutusklaasi alane juhend, EPS-soojustuse juhend, talviste betoonitööde juhend, katuse ja aluskatete juhend.

0

100

200

300

400

500

20142013201220112010200920082007200620052004200320022001

0

30

60

90

120

150

20142013201220112010200920082007200620052004200320022001

0

50

100

150

200

250

300

350

400

20142013201220112010200920082007200620052004200320022001

317,3

EETL ehitustoodete müük miljonit eurot

EETL ehitustoodete müük Eestis miljonit eurot

EETL ehitustoodete eksportmiljonit eurot

113,9

203,4

puukeskus@puukeskus.ee tel 605 4930

www.puukeskus.ee

• Saematerjalid • Höövelprussid • Sise- ja välisvoodrilauad• Põrandalauad• Saunamaterjalid• Terrassimaterjalid• Liimpuitplaadid• Lae- ja seinapaneelid• Vineerid • OSB-plaadid• Melamiinplaadid• MDF-, HDF-, PKP-,

PLP- plaadid

12

TEKST: LIIVI TAMMPILDID: MERIKE KÜTT

AASTA EHITAJA

Aasta Ehitaja on valitud. Selle auväärse tiitliga pärjati Tondiraba Jäähalli projektijuht Ahto Aruväli.

Ahto Aruväli: elu parim kogemus

Tondiraba Jäähalli peaareenil saab tegeleda muuhulgas jäähoki, iluui-sutamise, võrkpalli, korvpalli või iluvõimlemisega, samuti korral-datakse hoones kontserte. Aasta-ringselt on avatud kaks jääspordi-alade harjutusväljakut ning jää-keegli hall.

Edukalt lahendati keerukad tehnosüsteemid, muljet avaldavad 2000-ruutmeetrine betoonpõrand ja Eesti suurimad puitfermid.

AS Merko Ehitus Eesti projek-tijuht Ahto Aruväli on saavutuse-ga silmnähtavalt rahul. 2000-ruut-meetrisel betoonpõrandal ei pais-

13

14 kuud kulus Tondiraba Jäähalli ehita-miseks.

ta ühtegi pragu ja võimsad puit-fermid sunnivad külalisi tunnus-tavalt noogutama.

Betoonpindadega nähti tõsist vaeva. “Esimene tööprojekti joo-nis tekkis arhitekti ja ehitaja koos-töös tokiga liivale visandades,” räägib Aruväli ja kirjeldab, kui-das esimesel maa-alusel korrusel betoonseinte puidumustrit luues algset mustrit õige pisut nihutati, et ka naelte kinnituskohad filig-raanseks saada. „Küsimus oli mil-limeetrites,“ teab Arumägi ja lisab pisut kahetsevalt, et täna vaid har-jutusväljaku perimeetris ning tua-lettide ees nähtav pind oleks või-nud olla ka esimese korruse pub-likualas. „Võite vaadata, sama kva-liteet, pole nii, et üks koht oleks välja valitud. See kõik on võima-lik vaid siis, kui arhitekt ja ehitaja teevad koostööd. Kiitus projektee-rijatele,“ lisab ta.

Esimeseks suuremaks väljakut-seks said pinnasetööd. „Alustasi-me 5. mail ning 18. juunil oli nur-gakivi panek. Pooleteise kuuga oli-me pinnasetöödega graafikus ning betoonitööd käisid. Betoonimees-

tega meil väga vedas, vahepeal ol-di lausa nelja brigaadiga ehitus-platsil, töötasid kaheksa kraanat ja samas valasime põrandaid,“ kirjel-dab Aruväli.

Olukorras, kus töö- ja tootejoo-niseid tuli teha 2500 elemendile, tuli tööde järjekord piinliku täp-susega läbi mõelda. Aega kaotada ei tohtinud, sest enne suure lume saabumist pidi hoone karbi kinni saama. „Kui peahallil katust pole, ei tee ühtki sisetööd. Novembri lõ-pus tõstsime viimase fermi paika. Mul on tunne, et miski nagu hoidis meid, et asi õnnestuks,“ meenutab

mees. Kui hoone karp kinni, võis kogu meeskond nautida pikki jõu-lupühi. „Jõulude ajal ning jaani-päeva paiku ei tasu vinti üle keera-ta, siis ei tule tööst niikuinii õiget asja,“ teab kogenud projektijuht.

Aruväli olekust kiirgab uhkust õnnestunud töö üle kogu Tondi- raba ringkäigu vältel:

Jääkeegli hallile tegi jää sama kodanik, kes Sotši olümpial, kont-rolliti isegi vooliku marki, et ve-si jõuaks väljakule soovitud tem-peratuuriga.

Heliisolatsiooni esimesel katse-tusel panime Rammsteini peale. Toimis! Järelkaja kestvus suures saalis on täna 2,1 sekundit. Aku-kon tegi akustiliste lahenduste väl-ja töötamisel väga kiiduväärt tööd.

Fermid toodi 280 kilomeetrit eri-veona läbi Eesti – aga ära toodi.

„13. juunil oli maja sisuliselt val-mis. Palju aitasid arhitektide jul-ged mõtted ja ning kogenud konst-ruktor Paavo Pikandi julgustus. Objektimeeskonnast oli Ando Valk meeletute kogemustega. Sellise tii-miga võiks elu lõpuni rahulikult tööd teha,“ kiidab Aruväli.

Tondiraba Jäähall

14

AASTA EHITAJA

Ahto Aruväli räägib enda koh-ta, et on lihtne maapoiss Lääne-Virumaal Laekvere vallas asuvast Rahkla külast. „Näen talvel üle põl-lu Baruto maja,“ muheleb ta.

Seda, et talle joonestada meel-dib, sai Aruväli aru juba Avinur-me Keskkoolis õppides, ent lõplik elukutse valik sai tehtud sõjaväes. „Ilma naljata. Väljas oli pakast -20 kraadi, istusin kuuse all valvepos-til ja siis see otsus sündis,“ ütleb ta. Sõjaväest tulles oli mees Tallin-na Tehnikakõrgkooli avaaktusel, et hakata õppima hoonete ehitust. „Olen pakutud haridusega väga ra-hul,“ kiidab ta.

Õpipoisist tegijaksPeale kooli läks Ahto Aruvä-

lil mõned kuud aega, et aru saa-da: olen paberitega õpipoiss. „See, et olen insener ja maailm valla, oli küll tore, aga roheline olin ja mul oli vaja vitsad kätte saada. Esime-sel suuremal tööl olin objektiju-hiks projektijuht Urmas Piirsoole ja tagantjärgi ütleksin, et oma ko-

gemustega tegi ta minust inimese. Kui ma tema alluvusse ei oleks sat-tunud, poleks praegu neid objek-te, mida olen teinud. Ta õpetas ka juhtimist ning et enne tegutsemist tuleb mõelda.“

Enne Tondiraba projekti juh-tis Aruväli ka Rakvere Aqua Spa ehitust. „See oli päris keeruline ja järsk vastutus, aga seda kogemust oli vaja. Teadsin nüüd siin Tondi-rabas, mis vigu tuleb vältida.“

Projektijuht jõudku kõikjale„Projektijuht peab vajadusel suut-ma telefonitsi asju ajada ja rääkida samal ajal kahe inimesega,“ muhe-leb Aruväli. „Ikka juhtub kellegagi probleeme, kui objektil töötab 300 meest, aga kui ei lase probleemidel kasvada, siis saab hakkama.“

Ehitusvaldkonda laiemalt vaa-dates teevad Aruvälile muret kut-setunnistustega seonduvad nõud-mised. „Ma pelgan, mis 3-4 aas-ta pärast saama hakkab, eriti, mis puudutab platsil töötavaid inse-nere. Standardite välja töötamis-

se tuleks kaasata ka platsiinsene-re, et kutsetunnistuse nõuded olek-sid realistlikud. Mina olen teinud 5 aastat objektijuhi ja 10 aastat pro-jektijuhi tööd, ent täna on 29aas-tane ülikooli lõpetaja, kes on tei-nud paar korteri remonti, väga pal-judest suurte kogemustega projek-ti- ja objektijuhtidest paberite järgi peajagu üle. Milles need objektiju-hid süüdi on? Selles, et nad on valel aastal sündinud ja õppisid Tallinna Tehnikakõrgkoolis? Aastakümneid on teada, et see kool valmistabki et-te rohkem platsi kallakuga insene-re ja ma ei tea täna ehitusettevõtet, kes selle peale viltu vaataks. Loo-dan, et üleminekuperioodil tunnis-tatakse tekkinud probleemi ja asja parandatakse.”

Probleemiks on Aruväli hinnan-gul ka see, et palju lahtise peaga töömehi ja insenere on läinud üle lahe: „Soome riik süstib ehitusse raha, et turgutada majandust. Ka Eesti võiks sellest õppida. Muidu-gi kõike mõistlikkuse piires – uut ehitusbuumi vaja ei ole.“

Ahto Aruväli: kogemused õpetavad

15

Võrratu puidutööTondiraba Jäähalli võimsad puitfermid valmistas Peetri Puit OÜ. Need sillutavad nüüd 61-meet-rist ava. Tegu on Eesti suurima ma-huga liimpuitlahendusega.

Fermide Tallinna transportimi-seks tuli korraldada 7 meetri laiu-ne erivedu, mis võttis enda alla 2 sõidurada. Nii liikusid Põlvamaalt Tallinna suunas kolmesed autoko-lonnid saateautodega. „Pelgasin, et kas linnast ikka tullakse läbi, aga tuldi,“ rõõmustas Aruväli. Et vastu pidada 280-kilomeetrine vahemaa ja vältida määrdumist, tuli iga de-tail piinliku hoolega kinni katta, mis oli lausa projekt projektis.

Tondiraba Jäähall Aadress: Varraku 14, Tallinn Tellija: Tallinna Spordi- ja

Noorsooamet Omanikujärelevalve: Tallinna

Linnaehituse AS Peatöövõtja: AS Merko Infra Projekteerija: Civen OÜ; Paa-

vo Pikand Arhitektid: Ott Kadarik ja

Mihkel Tüür Sisearhitektid: Kadri Tamme

koostöös Liis Mägi ja Eeva Massoga

Peamised alltöövõtjad: Peetri Puit OÜ, Maleko AS, Monik OÜ, AEK OÜ, E-Betoonelement AS

Ehituslik maksumus: 26,49 miljonit eurot + km

Ehituskestvus: 14 kuud

Tondiraba Jäähall:

4500 raudbetoonist elementi1350 kuupmeetrit liimpuitu2000 ruutmeetrit ilma ühegi vuugita valatud betoonpõrandatkuni 62 meetri sildega puitfermid8,7 kilomeetrit jahutustorusid väljakutes jää tegemiseks.

16

AASTA EHITAJA

250 inimest töötas objektil tipp-hetkel.

OBJEKTI ISELOOMUSTUS

Nimetus: ...................................................................... Ülemiste Liiklussõlm

Tellija: ............................................................................... Tallinna Kommunaalamet

Peatöövõtja: .............................................................. AS Merko Ehitus Eesti

Projekteerija: ........................................................... K-Projekt AS

Omanikujärelevalve: ..................................... Teede Projektijuhtimise AS

Ehituslik maksumus: ..................................... 37,386 miljonit eurot (+ km)

Ehituskestvus: ....................................................... 34 kuud

Ülemiste liiklussõlmNOMINENT: AS MERKO EHITUS EESTI PROJEKTIJUHT TIIT JOOSTI

Ülemiste liiklussõlme ehituspro-jekti juhtimine tähendas koge-nud projektijuht Tiit Joosti jaoks sisuliselt mitmekümne väiksema projekti üheaegset juhtimist: liik-lussõlme kuus rajatist, sõidutee, kergliiklusteed ning kommuni-katsioonid.

Protsessi muutis keerulisemaks Ülemiste järve naabrusest tingitud kõrge pinnavesi, lisaks tuli tööta-da pidevas liiklusvoolus, toimiva rongiliikluse ja töötavate kommu-nikatsioonide alas. Kogu ehituste-gevuse juhtimiseks oli moodusta-tud lisaks torutööde, kommuni-katsioonitööde ning betoonitööde meeskonnale 20-liikmeline projek-timeeskond.

Tipphetkel oli objektil tööl 250 inimest. Kokku on valminud liik-

lussõlmes 8,7 kilomeetrit teid ja 7 kilomeetrit kergliiklusteid, asfal-teeritud on 155 000 ruutmeetrit.

Tiit Joostil jagub erialast ko-gemust 17 aastat, sellest viimasel üheksal aastal on ta juhtinud suu-remahulisi ning suure avaliku hu-vi all olevaid projekte. Ämari len-nubaasi eest on talle neli aastat ta-gasi antud ka Aasta Ehitaja tiitel. Hetkel juhib ta Tallinna trammi-teede rekonstrueerimise projekti.

Foto: Tiit Veermäe

Küsi endale jõulupakkumist!

18

AASTA EHITAJA

Ülemiste liiklussõlme rekonstrueerimineNOMINENT: AS EHITUSFIRMA RAND JA TUULBERG PROJEKTIJUHT REIN POKK

Rein Pokki insenertehnilised tead-mised ja betoonialased kogemused olid Ülemiste liiklussõlme ehita-misel asendamatud: olid ju kohati 15 meetrit alla Ülemiste järve ta-set ulatuvad ehitussüvendite töö-projektid töövõtja koostada. Tä-na võib Rein Pokki eestvedamisel valminud tunnelite ja viaduktide-ga igati rahul olla ning ka betooni-tööde kvaliteeti tuleb kiita. „See oli suur töö,“ nendib Pokk. „Alates raudtee nihutamisest, et autotunnelit ehitada ja lõpetades sellega, et suur osa välistrassidest tuli ümber teha. Töid tuli planee-rida elavas liiklussõlmes.“ Ka koos-tööpartnerite hinnangul kureeris Rein Pokk tööd oskuslikult.

OBJEKTI ISELOOMUSTUS Nimetus: .............................................Ülemiste liiklussõlme rekonstrueerimine Tellija: ......................................................Tallinna KommunaalametPeatöövõtja: ...................................AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg (konsortsioumis koos .........................................................................ASga Merko Ehitus Eesti ja Tallinna Teede ASga).Projekteerija: ...................................K-Projekt AS, EstKonsult OÜ, IB Järelpinge OÜEhituslik maksumus: ............37 573 000 eurot + kmEhituskestvus: ..............................22 kuud

Ülemiste liiklussõlm ja Tartu maantee rekonstrueerimineNOMINENT: TALLINNA TEEDE AS PROJEKTIJUHT MAREK RAND

Aasta Ehitaja nominent on Tallin-na Teede ASis alates 1998. aastast töötanud Marek Rand.

Tallinna Tehnikaülikooli tee-deehituse eriala lõpetanud mees on viimastel aastatel vedanud näi-teks Veerenni tänava ja Filtri tee ühenduse valmimist või Jäneselja ristmiku ehitust, samuti Ülemiste liiklussõlme teise etapi ning Tartu maantee rekonstrueerimise vastu-tusrikkaid objekte. Hetkel tegeleb ta J.Smuuli tee ja linna piiri ehk Suur-Sõjamäe tänava rekonstruee-rimise projektiga.

Marek Rand on teedeehituse ja remondi valdkonnas töötanud kokku 17 aastat.

OBJEKTI ISELOOMUSTUSNimetus: .............................................Ülemiste liiklussõlme rekonstrueerimise 2. etapp, .........................................................................Tartu maantee rekonstrueerimine (Vana -Tartu mnt/Tähnase tee)Tellija: ......................................................Tallinna KommunaalametPeatöövõtja: ...................................Tallinna Teede ASProjekteerija: ..................................K-Projekt ASEhituslik maksumus: ............9 488 000 eurotEhituskestvus: .............................. 15 kuud

20

AASTA EHITAJA

Vääna-Jõesuu veetorustikudNOMINENT: MERKO INFRA AS PROJEKTIJUHT PEETER LAIDMA

Vääna-Jõesuu projekti juhtis pro-jektijuht Peeter Laidma, kes on spetsialiseerunud just veevarus-tuse- ja kanalisatsioonisüsteemi-de rajamisele.Projekti eripäraks oli selle suur maht – 144 km vee- ja kanalisat-sioonitorustikke paigaldati kitsas-te tänavatega elamupiirkonnas. 2400 kinnistule loodi veevärgiga liitumise võimalus ning korrasta-ti uuesti asfalt, tänavad, haljastus jmt. Kogu torustik suudeti valmis ehitada ühe aastaga, lõpetades esi-mese kolme osa tööd poolteist aas-tat enne lõpptähtaega. Peamised alltöövõtjad olid Ferel Ehitus OÜ, Gabariit OÜ, MSM OÜ, Ducto OÜ, Findesk OÜ, Trassiehi-tus OÜ ja Timberston Ehitus OÜ.

OBJEKTI ISELOOMUSTUS Nimetus: .............................................Vääna-Jõesuu vee- ja kanalisatsioonitorustiku ehitustöödAadress: ..............................................Vääna-Jõesuu, HarjumaaTellija: ......................................................OÜ Strantum Peatöövõtja: ...................................Merko Infra ASProjekteerija: .................................. Infragate Eesti OÜ (Kaupo Kaskla)Ehituslik maksumus: ............22,483 miljonit eurot + kmEhituskestvus: ............................... 17,5 kuud

Vana elektrijaama hoone rekonst-rueerimist kaasaegseks Energia avastuskeskuseks juhtis AS Res-tor projektijuht Meelis Saan. Pro-jektijuhi roll oli suur juba pakku-mise tegemisel: kogu protsess tu-li läbi mõelda, pidi leidma tehnili-sed lahendused ja tegema kompro-misse, et mahtuda rahalistesse pii-ridesse, säilitades seejuures algse kontseptsiooni ja funktsionaalsu-se. „Süvendasime keldrikorrust 1,3 meetri võrra, rajasime drenaaži,“ kirjeldas Meelis Saan Aasta Ehi-taja žüriile. „Keeruliseks osutus ka 3000 tonni pinnase ja betooni mi-nema toimetamine.“

Ka Muinsuskaitseamet tunnus-tas tehtud tööd “2014 Aasta Ehitis-mälestisena”.

Energia avastuskeskusNOMINENT: AS RESTOR PROJEKTIJUHT MEELIS SAAN

OBJEKTI ISELOOMUSTUSNimetus: .............................................Energia avastuskeskuse rekonstrueerimineAadress: ..............................................Põhja pst.29, TallinnTellija: ......................................................Sihtasutus Tallinna Tehnika- ja TeaduskeskusPeatöövõtja: ...................................AS RestorProjekteerija: ..................................KAOS Arhitektid OÜ; arhitektid Margit Argus, Margit Aule, .........................................................................Sander Aas, Pelle-Sten ViiburgEhituslik maksumus: ............2 649 150 eurot + kmEhituskestvus: .............................. 12 kuud

21

1913. aastal ehitatud paekivist lao-hoone rekonstrueerimine nõudis YIT Ehituse projektijuhilt Raul Re-baselt mitmekülgsust: tal tuli juh-tida nii projekteerimist kui ehi-tamist ning leida ühine keel tel-lija BLRT Grupp ASi, Muinsus-kaitseameti ja teiste partneritega. Hoones õnnestus säilitada muin-suskaitselised detailid kooskõlas kaasaegse büroo nõudmistega. Sil-mas tuli pidada ka 12 rentniku eri-nevaid vajadusi.

Rebase sõnul oli koostöö Muin-suskaitseametiga konstruktiivne: „Nõudmised olid igati mõistlikud ja leidsime lahendused,“ ütles ta. Kõige keerulisemaks osutus tre-pikodade sissevalamine, sest tööd komplitseerisid kandvad talad.

Noblessneri loometsehhNOMINENT: YIT EHITUS AS PROJEKTIJUHT RAUL REBANE

OBJEKTI ISELOOMUSTUSNimetus: ...............................................Creative House/Noblessneri loometsehhAadress: ................................................Peetri 11, TallinnTellija: ........................................................BLRT Grupp ASPeatöövõtja: .....................................YIT Ehitus ASProjekteerija: ...................................ARS Projekt OÜ; arhitekt R.TammeEhituslik maksumus: ..............2,5 miljonit eurot + kmEhituskestvus: ............................... 12 kuud

YIT Ehitus ASi projektijuht Aigar Kristovaldi juhtimisel kerkis bü-roohoone Navigator plaanipära-ses graafikus: karp sai püsti kuue kuuga.

Capital Mill OÜ võttis büroo-hoone ehitajalt vastu 2013. aasta lõpus. Tulenevalt rentnikest vii-maste kontoripindade väljaehita-mine veel käib.

Esindusliku hoone kuue maa-pealse ja ühe maa-aluse korruse il-me kujuneb kogu perimeetrit kat-vast klaaspinnast, lisaks on hoone „sisselõigetes“ kasutatud esimese korruse kõrguseid pealt roheluse-ga kaetavaid kaldpindu. Hoone on esimesena Baltikumis saamas ka energiatõhusa ehitise LEED Gold sertifikaati.

Büroohoone NavigatorNOMINENT: YIT EHITUS AS PROJEKTIJUHT AIGAR KRISTOVALD

OBJEKTI ISELOOMUSTUSNimetus: ...............................................büroohoone NavigatorAadress: ................................................Laeva 2, TallinnTellija: ........................................................Capital Mill OÜPeatöövõtja: .....................................YIT Ehitus ASProjekteerija: ...................................YIT Ehitus AS; arhitekt Urmas LõokeEhituslik maksumus: .............. 12 miljonit eurotEhituskestvus: ............................... 16 kuud

22

AASTA EHITAJA

SiirdemeditsiinikeskusNOMINENT: NORDECON AS PROJEKTIJUHT AIN REBANE

Tartu Ülikooli tellimusel rajatud siirdemeditsiinikeskus (SIME) on üks keerukamate tehnosüsteemi-dega ehitisi, mida Nordecon oma 25-aastase ajaloo vältel on püsti-tanud. Teaduskompleksi projektee-rimis-ehitustöövõttu juhtis ettevõt-tes 1996. aastast töötanud projek-tijuht Ain Rebane. Hoone on jagatud viieks erinevaks tsooniks, kus õhu liikumine peab nakkuste levimise välistamiseks olema garanteeritud suunas. Esimesel ja teisel korrusel on üle-rõhk, et vältida nakkuste tungi-mist neisse ruumidesse. Samuti on keskuses kaks spetsiaalset infekt-siooniblokki, kus töötatakse vii-rustega: vältimaks nende levikut, on need tsoonid tugevas alarõhus.

OBJEKTI ISELOOMUSTUSNimetus: .............................................TÜ siirdemeditsiinikeskuse hoone projekteerimis- ja ehitustöödAadress: ................................................Viljandi mnt 42, TartuTellija: ......................................................Tartu ÜlikoolPeatöövõtja: ...................................Nordecon ASProjekteerija: ...................................OÜ Roolaht ja Partnerid, Pakrum, Nortes-I, U-Disain; arhitekt: .........................................................................Uku KünnapEhituslik maksumus: ............7 228 800 eurot + km

Projektijuht Madis Padu juhtis Aruvalla-Kose teelõigu projektee-rimist ja ehitamist. Projekteerimis-ja ehituslepingu suurim väljakut-se oli tähtaeg: kahe ja poole aas-taga oli vaja valmis projekteerida ja seejärel ehitada 13 kilomeetrit 2+2 sõidurajaga maanteed, 20 kilo-meetrit koguja- ja juurdepääsuteid ning 7 kilomeetrit kergliiklusteid. Samuti kuulusid tööde hulka kahe-teistkümne silla ja vidadukti ning Eesti esimese ökodukti projektee-rimine ja ehitamine, lisaks 7 kilo-meetri jagu müratõkkeid.

Aruvalla-Kose objektil tegeles ehitustöödega igapäevaselt sadu inimesi ja kümneid alltöövõtjaid. Madis Padul tuli neid juhtida ja ta-gada pingelisest ajagraafikust kin-nipidamine.

Aruvalla-Kose teelõikNOMINENT: NORDECON AS PROJEKTIJUHT MADIS PADU

OBJEKTI ISELOOMUSTUS

Nimetus: .....................Maantee E263

.................................................Aruvalla-Kose teelõigu

.................................................projekteerimine ja ehitusTellija: ..............................Maanteeamet

Peatöövõtja/projekteerija:

.................................................Nordecon AS ja

.................................................Ramboll Eesti AS

Ehituslik maksumus: 40 816 115 eurot + km

Madis Padu on teedeehitusega tegelenud aastast 1999, karjäär pro-jektijuhina algas 2006. aastal, ob-jektide ja meeskonna suurus ning vastutus on sealt alates pidevalt kasvanud. Ta on juhtinud näiteks Tallinna lennujaama lennuliiklus-ala rekonstrueerimist, Mäo möö-dasõidu ning Kaarepere eritasan-dilise ristmiku projekteerimist ja ehitamist.

T-TAMMER OÜPeterburi tee 47b, 11451 Tallinn

Tel 614 5500 Faks 614 5501

info@tammer.ee

www.tammer.ee

24

AASTA EHITAJA

Topi liiklussõlmNOMINENT: AS TEEDE REV-2 PROJEKTIJUHT MEELIS SEPPAM

Topi liiklussõlme valmimisse olid kaasatud erinevad kontserni tütar-ettevõtted ja üksused ning Meelis Seppamil tuli tööd koordineerida. Tal õnnestus luua tugev meeskond, kellega koos viidi projekt planeeri-tust oluliselt varem lõpuni. Meelis Seppami pingetaluvus võimaldas tal lahendada ka kriisiolukordi: näiteks tuli korduvalt töö peata-da ja kutsuda eridemineerijad, kes viisid ära Männiku karjääri liiva-ga objektile sattunud lõhkekehad.

Ta hoidis ka projekti eri partne-ritega head kontakti, kuni eraldi kliendiürituse korraldamiseni väl-ja. Hetkel omandab ta teist kõrgha-ridust ning käib täiendkoolitustel: 2014. aasta sügisel omandas ta Läti põhimaanteede ehitamise litsentsi.

OBJEKTI ISELOOMUSTUSNimetus: .............................................Topi liiklussõlme ehitus Aadress: ..............................................Laagri, HarjumaaTellija: ......................................................MaanteeametPeatöövõtja: ...................................AS Teede REV-2Projekteerija: ..................................K-Projekt ASEhituslik maksumus: ............6 271 162,08 (koos km-ga)Ehituskestvus: .............................. 12 kuud

Valgejõe-Rõmeda teelõikude ehi-tus hõlmas nii olemasoleva tee re-konstrueerimist kui ka kahe via-dukti ja ühe silla ehitust, mida juh-tis Heino Väli.

Heino Väli eestvedamisel val-mistati objektil ka freespurust, liivast ja killustikust tehiskruu-sa. See innovaatiline lahendus on üheltpoolt keskkonnasäästlik lä-henemine, teisalt oli see ka majan-duslikult optimaalsem, sest ehitu-sele sobiv killustik oleks tulnud kohale tarnida üsna kaugelt. Ob-jektil kasutatud lahenduse kin-nitas ning tunnustas tellija ehk Maanteeamet, kelle tagasiside ko-haselt kaalub amet taolise lahen-duse lisamist lähiajal ka üldistes-se normidesse.

Valgejõe-Rõmeda teelõikude 5 ja 7 ehitusNOMINENT: AS TEEDE REV-2 PROJEKTIJUHT HEINO VÄLI

OBJEKTI ISELOOMUSTUSNimetus: .............................................Valgejõe-Rõmeda teelõikude 5 ja 7 ehitus Aadress: ..............................................E20 Tallinn-Narva maantee Loobu-Liiguste lõik, .........................................................................Pikasaare-Loobu lõigul, Viitna-Koljaku maantee lõikTellija: ......................................................MaanteeametPeatöövõtja: ...................................AS Teede REV-2Projekteerija: ...................................T-Model OÜEhituslik maksumus: ............9 943 042 EUR + kmEhituskestvus: ..............................23,5 kuud

26

AASTA EHITAJA

Pärnu mudaravila NOMINENT: ASTLANDA EHITUS OÜ PROJEKTIJUHT JANNO NURME

Astlanda Ehitus OÜ projektijuht Janno Nurme juhtis 1927. aastast pärit ajaloolise Pärnu mudaravi-la hoone restaureerimistöid ja uue hotellihoone juurdeehitust loodus-kaitsealuses Pärnu rannapargis.

Hooned on ühenduses kahe ga-leriiga. Vana hoone keskmises ja parempoolses tiivas asuvad spaa hoolitsusruumid koos basseini-de, saunade ja raviprotseduuri-de ruumidega. Vasakpoolses tii-vas meditsiinikeskus ja ajaloolise hõnguga neli sviiti. Siin tuli ehi-tajal teha tihedat koostööd Muin-suskaitseametiga. Hotellihoonest leiab hotellitoad, lobby, restorani ning köögi.

Juurdeehituse maht oli seejuu-res 4481,6 m² ning restaureeritav pind 2342,9 m².

OBJEKTI ISELOOMUSTUS Nimetus: .............................................Pärnu mudaravila restaureerimis- ja juurdeehitustööd Aadress: ..............................................Ranna pst 1, PärnuTellija: ......................................................Mudaravila Investeeringud OÜPeatöövõtja: ...................................Astlanda Ehitus OÜProjekteerija: .................................. juurdeehitus Resand OÜ ja restaureerimine Sajas Projekt OÜ Arhitekt: ................................................Allianss Arhitektid OÜ; sisearhitektuur: Vaikla stuudio OÜEhitusmaksumus: ....................6 892 350 eurot + kmEhituskestvus: .............................. 12 kuud

Tartu Ülikooli Füüsika Instituu-di valmimist juhtis OÜ Astlanda Ehitus projektijuht Margus Uu-vits, kes on tõusnud karjääri jook-sul ehitusettevõtte töödejuhatajast projekteerimise ja ehitustööde pro-jektijuhi ametikohale.

Füüsika Instituudi uus hoone laiub 13 000 ruutmeetril, ühe katu-se alla toodi varem erinevates hoo-netes tegutsenud õppe- ja teadus-töö. Hoones asub regiooni mood-saim materjaliuuringute keskus ja on loodud võimalused nanotehno-loogilisteks uuringuteks.

OÜ Astlanda juhatuse esimees Kaupo Kolsar tõstis esile Margus Uuvitsa teadmisi ja kogemusi, mis võimaldavad tal osaleda ka inse-nertehniliste lahenduste loomisel.

Physicum, Tartu Ülikooli Füüsika InstituutNOMINENT: ASTLANDA EHITUS OÜ PROJEKTIJUHT MARGUS UUVITS

OBJEKTI ISELOOMUSTUSNimetus: ..................................................Physicum (Tartu Ülikooli Füüsika Instituut) Aadress: ...................................................Ravila 14 c, Tartu Tellija: ...........................................................Tartu Ülikool Peatöövõtja: .......................................Astlanda Ehitus OÜProjekteerija: ......................................Pikoprojekt OÜ; arhitekt Kadarik Tüür Arhitektid OÜ Ehituslik maksumus: ...............14 073 149 eurot + kmEhituskestvus: ...................................24 kuud

Lottemaa teemapargi valmimist juhtis Eventus Ehitus OÜ projek-tijuht Kaido Karula. Lottemaa väljub tavapärase pro-jekti mõõtmetest, seda nii arhi-tektuuri, keerukate konstruktiiv-sete lahenduste ja kõikvõimaliku atribuutika kui kiire ajagraafiku poolest. Teemapargi joonisfilmile sarnanev ja taotluslikult ebakor-rapärane väljanägemine on ilmselt enamusele tuttav. “Naersime, et tu-leb ehitada, nagu loomad oleks tei-nud. Aga olles harjunud laudu sir-gelt asetama, oli taotluslikku sega-dust vahel raske saavutada,” rää-kis Karula.

Žüriile avaldas muljet viimist-letud ja detaile arvestav ehitus- kvaliteet.

LottemaaNOMINENT: EVENTUS EHITUS OÜ PROJEKTIJUHT KAIDO KARULA

OBJEKTI ISELOOMUSTUSNimetus: ...............................................Lottemaa teemapargi hoonete ja rajatiste ehitustöödAadress: ................................................Pärnumaa, Tahkuranna vald, Reiu küla, LinnakuTellija: ........................................................OÜ Lottemaa TeemaparkPeatöövõtja: .....................................Eventus Ehitus OÜProjekteerija: ...................................Architec OÜArhitekt: ................................................Architec OÜEhituslik maksumus: ..............4 558 193 eurot + kmEhituskestvus: ...............................8 kuud

Puit- ja puitalumiiniumaknadKaheraamsed aknadSise- ja välisuksed

EI-30 sile- ja tahveluksed

Puit- ja puitalumiiniumaknadKaheraamsed aknadSise- ja välisuksed

EI-30 sile- ja tahveluksed

Rekman OÜ | Paneeli 4, 11415 TallinnTelefon: +372 601 45 51, +372 601 45 52 | Faks: +372 601 45 59

E-mail: rekman@rekman.com | www.rekman.ee

28

AASTA EHITAJA

Kortermajad Kosemetsa teelNOMINENT: RAND JA TUULBERG AS PROJEKTIJUHT LAURI TUULBERG

Kosemetsa tee korterelamute val-mimist juhtis Lauri Tuulberg. Hoo-ne on Y-kujuliselt jagatud kolme tiiba ümber keskse trepikoja nõn-da, et igas tiivas paikneb üks kor-ter. „Hoone kuju võimaldab pinda maksimaalselt ära kasutada,“ rää-kis Tuulberg. „Igal korteril on kolm välisseina ja kontakt naabritega on vaid vahelae kaudu, seega võimal-dab lahendus eramule omast pri-vaatsust.“

Ehitamise muutis keeruliseks ka asjaolu, et suured puud paiknevad hoonele väga lähedal ja neid tahe-ti kindlasti säilitada.

Tähelepanuväärne on fassaadi-kattematerjaliks kasutatud kiltki-vi, mille paigutus ja kinnitus oli Eestis esmakordne.

Nimetus: .............................................Kortermajade ehitusAadress: ..............................................Kosemetsa 11/ 13/ 14, TallinnTellija: ......................................................Kosemetsa OÜPeatöövõtja: .....................................AS Ehitusfirma Rand ja TuulbergProjekteerija: ...................................EstConsult OÜ; arhitekt Salto AB OÜEhituslik maksumus: ............3,7 miljonit eurot + kmEhituskestvus: ............................... 13 kuud

Ehitusfirma Rand ja Tuulberg AS projektijuht Krist-jan Kotkas juhtis Narva tööstuspargi Kadastiku lo-gistikakeskuse valmimist. Hoone on uues tööstus-pargis esimene: tööd algasid tühermaal, kuhu täna-seks on kerkinud hooned koos kommunikatsiooni-dega. Tegu on ühe suurima uue laohoonega Narvas: juulis 2013 valmis 8000 m2 suurune lao- ja büroo-kompleks, millest kontor moodustab 1200m2. Kol-manda etapina on valmimas 21 300 m2 suurune hoo-ne. Tellija OÜ Febparts on Venemaa kodanikele kuu-luv firma ning seetõttu oli ka töökeeleks vene keel.

Kristjan Kotkase juhtimisel suudeti kõik tööd korraldada plaanipäraselt ning püsiti graafikus.

LogistikakeskusNOMINENT: KRISTJAN KOTKAS

OBJEKTI ISELOOMUSTUSNimetus: .....................................Kadastiku logistikakeskusAadress: ......................................Kadastiku 23a, 23b, 25a, Narva tööstusparkTellija: ..............................................Febparts OÜPeatöövõtja: ...........................AS Ehitusfirma Rand & TuulbergProjekteerija: ...........................OÜ Projektbüroo 363Ehituslik maksumus: ....10,5 miljonit eurot + kmEhituskestvus: ......................13 kuud (III etapp)

OBJEKTI ISELOOMUSTUSNimetus: .............................................Lao- ja tootmishoone ehitus Aadress: ..............................................Paneeli 2, TallinnTellija: ......................................................Letona Properties OUPeatöövõtja: ...................................AS Ehitusfirma Rand ja TuulbergProjekteerija: ...................................RTG Projektbüroo ASEhituslik maksumus: ............3 107 480 eurot+ kmEhituskestvus: .............................. 11 kuud

Lao- ja tootmishooneNOMINENT: JOONAS MATTEUS

Paneeli tn. 2 projekteerimise-ehituse töövõttu juh-tis Ehitusfirma Rand ja Tuulberg AS projektjuht Joo-nas Matteus.

Tootmis- ja laohoone ehituse ja büroohoone re-konstrueerimise projekti käigus tuli hakkama saa-da erinevat tüüpi töödega alates lammutusest uue hoone püstitamiseni.

See õnnestus hästi, kuna juba projekteerimise faa-sis olid hästi paika pandud erinevate töövõttude pii-rid ja mahud ning nii püsiti edukalt võrdlemisi tem-pokas töödegraafikus.

Objekti külastades pälvis žürii tähelepanu ja kii-dusõnu korrektselt teostatud betoonpõrand.

32

SEADUS

HELJE JOHANSOO EESTI EHITUSETTEVÕTJATE LIIDU ÕIGUSNÕUNIK

Ehitusseaduses nimetatud tegevus-aladel muutusid toimingud seoses majandustegevuse registriga (edas-pidi MTR). Varasem kohustuslik registreerimiskohustus asendus teatamiskohustusega: majandus-tegevusteate esitamisega registri-le. Üleminekuna kanti kõik 1. juu-li 2014 seisuga MTR-is registreeri-tud ettevõtjad üle uude registris-se ja nende teatamiskohustus loeti sellega täidetuks.

Oluline muudatus, erisus võr-reldes eelnevaga on see, et ettevõt-ja tegevuse alustamisel või muuda-tuste sisseviimisel peab ettevõtja poolt esitatud vastutav spetsialist andma oma kinnituse õigussuhte kohta antud ettevõtjaga. Need vas-tutavad spetsialistid, kes olid re-gistris 01.07.14 seisuga, nimetatud kinnitust esitama ei pea ja siinko-hal loetakse, et vastav kohustus on täidetud.

Uuendusena on vastutaval spet-sialistil võimalus loobuda oma kin-nitusest registri kaudu.

Vastutav spetsialist peab oma asjatundlikkust ja pädevust edas-pidi tõendama vaid kutsetunnistu-se alusel. Üleminekuajad on pro-

Seadusemuudatused vajavad tähelepanu

Alates 1. juulist 2014 jõustus uus majandustegevuse seadustiku üldosa seadus (edaspidi: MsüS), mille ülesanne on sätestada majandustegevuse-ga tegelemise õiguse tingimused ja kord. Seadusega tehti muudatusi ja täpsustusi väga paljudes eriseadustes, muuhulgas muudeti alates 1.juulist 2014.aastal ehitusseadust, teeseadust ja elektriohutusseadust.

jekteerimise, omanikujäreleval-ve, projektide ja ehitiste ekspertii-side, ehitusuuringute tegemise te-gevusaladel alates 1. juulist 2016. aastal ning ehitamise tegevusalal alates 1.juulist 2018. aastal. See tä-hendab, et peale nimetatud tähtae-gu ei saa oma pädevust tõendada ehitusalase kõrghariduse diplomi ja töökogemusega.

Teavitamise kohustus oktoobri lõpuksMsüS andis ka teatud ülemineku-aja täpsustuste ja muudatuste te-gemiseks MTR-is: 120 kalendripäe-va jooksul seaduse jõustumisest arvates ehk kuni oktoobri lõpu-ni. Andmete tähtaegselt esitama-ta jätmise korral ei ole teatamis-kohustus täidetud (ilmselt lange-sid ka registrist välja).

Mis juhtumil oli siis seda va-ja teha? Näiteks need ettevõtjad, kelle registreeringud olid alates 01.05.2014.a peatatud (registris pu-nasena) seetõttu, et andmete õig-suse kinnitust ei oldud 15. april-liks esitatud.

Tähtaeg 15 aprill andmete õig-suse kinnitamiseks enam ei keh-ti, järgnevatel aastatel tuleb tea-tud kinnitus esitada koos juriidili-se isiku majandusaasta aruandega

või füüsilisel isikul koos tuludek-laratsiooniga.

MTR-i andmete esitamisel või nende muutmisel on hetkel kaks võimalust: kas ühtse Eesti teabe-värava kaudu elektrooniliselt või esitades need Tehnilise Järelevalve Ametile, kes kannab andmed re-gistrisse. Läbi Eesti teabevärava andmete esitamisel on toimingud tasuta, läbi Tehnilise Järelevalve Ameti tuleb tasuda riigilõiv 10 eu-rot vastavalt riigilõivuseaduse-le (§ 333). Alates 01. juulist 2016.a saab andmeid MTR-i edastada vaid elektrooniliselt kas otse Eesti tea-bevärava kaudu või läbi notari.

Muudatused kutsetunnistuste kehtivusesEhitusseaduse rakendusosas §724

tuuakse ära erisused seaduse jõus-tumisel kehtinud kutsetunnistus-te kehtivuse kohta. Kui kutsetun-nistus oli varem väljastatud täht-ajatult, siis edaspidi väljastatak-se kõik kutsetunnistused tähtaja-liselt.

Tähtajatutele kutsetunnistuste-le anti kehtivuse aja lõpp kuni 30. juunini 2019.a. Tähtajalised kut-setunnistused kehtivad tunnistu-sel näidatud pädevuse ulatuses ja märgitud tähtajani.

MAJANDUSTEGEVUSE TEOSTAMISE

3võimalust:

TEGEVUSLOA ALUSEL

TEATAMISKOHUSTUSEGA

VABA TEGEVUS

Uued seadused menetlusesKäesoleval hetkel on Riigikogu menetluses kolm uut seaduseel-nõud, mis muudavad kehtetuks ehitusseaduse ja palju eriseadusi ehitamise kohta, nagu näiteks tee-seadus, elektriohutusseadus.

Edaspidi saavad ühes seaduses olema reguleeritud kõik ehitus-tööd, mis hetkel sätestatud erisea-dustes. Nimetatud eelnõud on ehi-tusseadustiku eelnõu, planeerimis-seaduse eelnõu ning planeerimis-seaduse ja ehitusseadustiku raken-damise seaduse eelnõu.

Nende seaduste jõustumise ajaks on kavandatud 1. juuli 2015.aasta. Aega ei ole palju jäänud, oo-tame lõplikke tekste, et siis aegsas-ti välja tuua suuremad muudatu-sed, mis meid ees ootavad.

Teatamiskohustusega tegevusalad

Ehitusseaduse alusel koos kutseta-semete äranäitamisega väikseim nõutav kutsetase:

EHITAMINE: 5 PROJEKTEERIMINE: 7 EHITUSPROJEKTIDE EKSPERTIIS: 7

EHITUSUURINGUD: 6 OMANIKUJÄRELEVALVE: 6 EHITISTE EKSPERTIIS: 8

Tegevusalad, mille puhul ei ole tea-tamiskohustust ja pädevust saab tõendada vastava kutsetunnistuse-ga koos kutsetasemetega:

ENERGIAMÄRGISE VÄLJASTAMINE: vähemalt

5. kutsetase. ENERGIAAUDIT: vähemalt 6. kutsetase.

34

SEADUS

TEKST: LIIVI TAMM

„Toimivusdeklaratsioonide tee-ma tekitab tõesti palju segadust. Paljudel juhtudel on nii, et isegi jä-relevalve jaoks on segane, milliseid dokumente on vaja nõuda, rääki-mata maaletoojatest või kauplus-test. Kui iga kruvi kohta on va-ja esitada tohutul hulgal doku-mente ja kasutusjuhendeid, muu-tub asi absurdseks,“ osutab Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu juht Enno Rebane. „Lokaalset pa-handust on palju, sisuliselt trüki-takse dokumente, mis eksivad õi-gusaktide vastu, sest toimivus-deklaratsiooni nõutakse ka tootelt, millel seda ei saagi olla. Sageli puu-dub ühtne arusaam, mida on vaja.“

Selge on see, et kõik materja-

1. juulist 2013 lõplikult jõustunud ehitustoodetemäärus CPR tekitab segadust ja bürokraatiat: isegi järelevalve ei tea nii mõnigi kord, milliseid dokumente nõuda ja milliseid mitte.

lid peavad vastama nõuetele, Eesti või Euroopa omadele, ning kui toode käsitlusala mõistes ei kuu-lu Euroopa alla, siis tuleb järgi-da Eesti nõudeid (vajalik on vara-semast tuttav vastavusdeklarat-sioon).

„Kui tootel on olemas harmo-neeritud tehniline kirjeldus, st Euroopa standard või Euroopa teh-niline hinnang (ETA), siis koostab tootja sellise toote turule laskmisel toimivusdeklaratsiooni ning need tooted on vajalik varustada ka CE-märgisega. Need tooted, mille koh-ta harmoneeritud tootestandardid või Euroopa tehnilised hinnangud puuduvad, katavad endiselt sise-riiklikud normid ja toimivusdek-laratsiooni neilt toodetelt nõuda ei tohi,“ selgitab Enno Rebane. Samas on värskelt rakendunud majandus-

ja taristuministri määrus tee-ehi-tusmaterjalide ja -toodete kohta (määrus nr 74, 27.09.2014), milles on kehtestatud vastavusdeklarat-siooni nõue mitteharmoneeritud toodetele.

„Seda reguleerib ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi määrus nr 44 aastast 2013. Tootel peab olema kaasas info omadus-te kohta, aga seal pole öeldud, mis kujul see avaldatakse.“

Seda, kas tootele on harmonee-ritud tehniline kirjeldus ja kas see on jõustunud, saavad ametnikud kontrollida Nando leheküljelt.

Enno Rebane soovitab nõu küsida ka Tehnilise Järelevalve Ametilt, samuti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonnast, kus see teadmine on olemas.

Toimivusdeklaratsioonid bürokraatiamasinas

Toimivusdeklaratsiooni ei nõuta kõigilt toodeteltSiseriiklikult reguleeritavad tooted, mil-

lelt ei tohi nõuda toimivusdeklaratsioo-

ni (eeldusel, et selle toote kohta ei ole

koostatud ETA-t), on näiteks:

Betoonisegud (EN 206 standard on

olemas, ent see pole harmoneeritud

standard ja kuulub siseriiklikult regu-

leeritavate hulka: st peab olema vasta-

vusdeklaratsioon ja tootmisohje sertifi-

kaat – täpselt nagu varemgi).

Tuletõkkeuksed

Tuletõkke vaheseinad ja muud erine-

vad tuletõkketooted

Suur osa ehituskruvidest

Sarrusteras

Suur osa plasttorudest

VILLU PÕLDMÄE, CLIK AS

Täna on Euroopa KVVK ehi-tustooteid, millel on toimi-vusdeklaratsioon, tegelikult

üsna vähe. Asja mõte oli toimivus-deklaratsiooni osas algselt see, et tooted Euroopa siseselt lihtsamini liiguksid, ent täna on ühiseid stan-dardeid veel väga vähe.

Väga palju on teadmatust ja se-gadust. See, kui palju ja milliseid dokumente küsitakse, kipub sõl-tuma konkreetsest järelevalvest. Algne idee kipub kaduma, sest ki-pume eestlaslikult vinti üle kee-rama. Nii mõnigi kord on objekti dokumentatsiooni kaust absurd-selt paks: nõutakse toimivusdekla-ratsioone ka selliste toodete kohta, millel neid ei saa olla.

Meil on mõnedel objektidel tööl eraldi inimene, kes tegeleb pabe-ritööga, mõnikord tundub juba, et kontoritöö muutub olulisemaks kui ehitamine.

Kipume vinti üle keerama

Paljudel juhtudel on nii, et isegi järele-valve jaoks on segane, milli-seid dokumen-te on vaja nõu-da.Enno Rebane, EETL juht

ACCOYA® and the Trimarque Device are registered trademarks owned by Titan Wood Limited, a wholly owned subsidiary of Accsys Technologies PLC, and may not be used or reproduced without written permission.

PEFC/30-31-040

www.accoya.comKõrgtehnoloogiline puit ettevõttelt Accsys Technologies

VASTUPIDAV,STABIILNEJA LÜHEM HOOLDUSINTERVALL

Ideaalne akende, uste, fassaadikatete ja paljudeteiste erinevate ehitusprojektide jaoks.

Louis Vuitton fasaad, Cancun, Mexico

KOMPROMISSIDETA PUIT.

MÜRGIVABA JA TAASKASUTATAV

LOOMULIK ISOLATSIOON

KAUAKESTEVTAGATUD KVALITEEDIGA

PÄRINEB SÄÄSTLIKULT MAJANDATAVATEST METSADEST

SUUREPÄRASELTVIIMISTLETAV

UV-KINDELKERGESTI TÖÖDELDAV

MÕÕTMETE STABIILSUS

SÄILITAB TUGEVUSE JA KÕVADUSE

www.fastwood-accoya.comSAADAVAL:

36

PROBLEEM

TEKST: VIVIKA VESKI

Oktoobris tutvustas Maanteeamet teedeehitajatele garantiiobjektide analüüsi tulemusi: üheteistküm-nest objektist leiti puudusi kümnel. Kas ei vastanud katendite kihtide paksus projektile, avastati tee alu-mistest kihtidest vale materjal või leiti mõni muu puudus.

Maanteeameti peadirektori ase-täitja Kaupo Sirk täpsustab, et kva-liteedist rääkides tuleb vahet teha teedeehitusel ja teede olukorral.„Kui räägime riigimaanteede ehi-tusest, siis Maanteeamet kvalitee-diga rahul ei ole, kuigi jah, viima-sel paaril aastal on see paranema hakanud,” kinnitab ta. „Kui aga rääkida teede olukorrast, siis suu-rema liiklussagedusega maanteed on üsna heas seisus, kuid kõrval-maanteed on alarahastatud ja see-tõttu ka kehvemad. Probleem on selles, et mida kauem me neid kor-da teha ei suuda, seda kulukamaks see lõppkokkuvõttes muutub.”

Teede kvaliteet kütab kirgi

Nii Maanteeamet kui ka teedeehitajad leia-vad, et teede kvaliteet jätab paiguti soovida, probleemide põhjustes aga alles püüatakse üksmeelele jõuda.

Sven Pertens, Lemminkäinen Eesti ASi juht ja Eesti Asfaldiliidu juhatuse esimees on seda meelt, et teede olukord Eestis ei ole piisavalt hea. See on tema hinnangul seo-tud teehoiu ebapiisava rahastuse ja teekatete keskmist arvestuslik-ku eluiga ületava vanusega.

Pärast seda, kui Maanteeamet avalikustas probleemsete teelõi-kude kvaliteedikontrolli tulemu-sed, on üldsusel kujunenud aru-saam, et teede lagunemise peami-ne põhjus on teedeehituse ebapii-sav kvaliteet. „Nii see siiski ei ole. Maanteeameti kontrollkatsed ei näita teedeehituse kvaliteedi ül-dist taset Eestis, vaid annavad vas-tuse küsimusele, miks konkreet-sed üksikud teelõigud juba garan-tiiajal lagunema hakkasid,” selgi-tab Pertens.

Samas saab tema sõnul kasvõi juba selle kontrolluuringu põhjal järeldada, et teedeehituse kvali-teet Eestis võiks olla parem: „Tel-

lija ja ehitajate arusaam läheb ko-hati lahku selles, mis on kvali-teediprobleemi põhjustanud: kas reaalsetele liiklusoludele mitteso-biv tehniline lahendus, ehitaja-poolne kvaliteedinõuete rikkumi-ne või mingi muu faktor.”

Vastuolulised hanketingimusedKui teehoiu finantseerimine

kõrvale jätta, on ehitajate viima-se aasta suurimad probleemid ol-nud mitmeti tõlgendatavad hanke-tingimused ja tellija tegevus, kui ta ehitusprojekti läbiviimise käi-gus kontrollib nendest tingimus-test kinni pidamist.

Pertensi kogemusel on pakku-jad nõuete täitmisel käitunud eri-nevalt. Mõni on võtnud suuremaid riske ja eeldanud, et tellija teeb tea-tavaid mööndusi materjalide ning tehnoloogiate koha pealt. Teised on lähtunud tellija kinnitusest, et nõuete täitmise kontroll on süste-maatiline ning tellija mingeid jä-

37

Riik omalt poolt peab tõhusta-ma järeleval-vet, et see ei täidaks mitte politseilist funktsiooni, vaid ennetavat rolli. Kaupo Sirk, Maanteeameti peadirektori asetäitja

releandmisi ei tee. Turul olijad on mängureegleid mõistnud ja vas-tavalt neid ka erinevalt järginud.

Vahel on ka hanke kutse tin-gimustes kirjapandud nõuete sõ-nastus olnud vastuoluline või jät-nud erinevaid tõlgendusvõimalusi. „Näiteks „Asfaldist katendikihti-de ehitamise juhises” on olnud sõ-nastuse vigu, mille parandamisega Maanteeamet koostöös Asfaldilii-duga tegeleb,” lisab Pertens.

Ta lisab, et probleeme on olnud ka tehniliste projektide ebapiisava kvaliteediga.

Karmistunud normidPertens tõdeb, et aja jooksul on muutunud ka normid ja katseme-toodikad, mistõttu ehituskvali-teedi vastavust hinnates on õige kasutada neid norme ja metoodi-kaid, mis kehtisid konkreetse han-ke läbiviimise ajal. „Kui ehitus vas-tab vanadele normidele, kuid uu-te katsemetoodikatega läheb vas-

tuollu, saame tõdeda, et ehitaja ei ole reegleid rikkunud, kuid prae-gu enam sellisel viisil ehitada ei lu-bataks. Omaette küsimus, kas sel-lisel juhul on lagunemise põhju-seks ehitamise ajal kehtinud puu-dulikud ehitusnormid. Valdavalt on nende normide järgi ehitatud teed siiski vajaliku aja vastu pida-nud, mistõttu üldistusi teha ei saa,” leiab Pertens.

Sirgi kinnitusel analüüsis Maanteeamet katsetulemusi siis-ki kehtinud lepingutingimustele tuginedes. „Seal ongi käärid sees. Vahepeal on Maanteeamet tingi-musi karmimaks muutnud küll mingis osas, aga analüüsitud tee-lõikude lepinguid see ju ei puu-duta. Normdokumendid vanane-vad, nende toimimise analüüsist otsitakse välja nõrgad kohad ning uuendatakse, see on loomulik prot-sess,” lisab Sirk.Maanteeameti analüüsist selgus, et kõige üldisemad on probleemid as-

Sven Pertens, Lemminkäinen Eesti ASi juht ja Eesti Asfaldi-liidu juhatuse esimees.Foto: Äripäev, Eiko Kink

PROBLEEM

faldi koostise ja teede muldkehade tiheduse ning materjalivalikuga.

Probleemid materjalidega Ehitajate kogemusel võivad han-

ketingimused nõuda lähtemater-jale, mida on keeruline hankida: “Eelmisel aastal muudeti dreenki-his kasutatava liiva filtratsioonite-guri määramise katsemetoodikat ja välistati sellega paljud Eesti kar-jäärid, kust seni ehitamiseks ma-terjali oli hangitud,” tõdeb Pertens.

See tähendab, et logistiliselt ja rahalises mõistes on teedeehitaja-tel varasemast keerulisem toime tulla. „Seejuures puudub varem kasutusel olnud ja uue metoodika põhjal mõõdetud filtratsioonite-guritel omavaheline korrelatsioon ehk ühene seos,” rääkis ta.Maanteeameti peadirektori ase-täitja Kaupo Sirk selle ehitajate väitega ei nõustu. Ta nendib, et filt-

ratsioonimooduli määramise põ-himõte on kehtinud 1999. aastast. Oluline muudatus on aga selles, et Maanteeamet on hakanud nõud-ma dreenkihi ja muldkeha mater-jalide vastavust nõuetele, mis on-gi toonud kaasa selle, et mõned se-ni kasutatud sobimatud või „piiri-pealsed” materjalid enam Maan-teeameti nõuetele ei vasta. “Nõuete arvulisi väärtusi on Maanteeamet samas leevenda-nud – just sellepärast, et võimali-kult palju kasutada kohalikke ma-terjale,” kinnitab Sirk ja osutab, et Maanteeamet on Tallinna Tehni-kaülikoolilt aastatel 2012–2013 tel-linud ka uurimustöö, mille põhjal nad võivad järeldada, et vaid 10–15 protsenti karjääride materjalidest ei vasta Maanteeameti praeguste-le nõuetele.

Ehitajate hinnangul on dreen-liivast veelgi keerulisem saada

nõuetekohast tardkivikillustikku: “Kehtiva asfaltkatete ehitamise ju-hendi kohast tardkivikillustikku, mis vastaks sada protsenti kõrge-ma klassi nõuetele, lähiümbruse riikides lihtsalt ei toodeta,” nen-dib Pertens.

Nõuetekohane tardkivikillustikMaanteeamet avaldas 2010. aas-

tal oma juhise, lisades nimetatud seeria nõuetele veel mõned, et ta-gada kvaliteetsema killustiku ka-sutamine. „Kuid need nõuded ei ole kindlasti sellised, mis välistak-sid naaberriikidest Eestisse tarni-tavad materjalid,” tõrjub Sirk ehi-tajate etteheiteid. „Vastupidi – Ees-tisse tarnitavad tardkivikillusti-kud pärinevadki peamiselt Soo-mest, Rootsis ja Norrast.”

Pertensi sõnutsi pole Skandi-naavias toodetud killustik, mida seal tee-ehitusel kasutatakse, siis-

MÜÜGILUUS TOODEKIVILIIV 1-4 MM (Kf ≥ 739 m/ööp)

Info ja tellimustel. 657 1144 võitellimus@killustik.ee

TOODAME JA PAKUMEPEALE KILLUSTIKU KAERINEVAID SEGUSID

1. Teeme järgi kõiki vanu profiillaudu, pitskarniise ja kujundame sarikaotsi.2. Värvitud voodrilaud: kuusk; 21 × 95, 125, 150;

al 10,50 €/m2

3. Põrandalaud B: kuusk, mänd; 28 × 95, 120, 145; al 7,98 €/m2

4. Sisevoodrilaud: kuusk, mänd; STV, 16 × 100, 125; al 5,5 €/m2

5. Saunavoodrilaud: lepp, oksavaba; 15 × 65, 87; al 15,97 €/m2

6. Tugevussorteeritud saematerjal: C16, C18 ja C24

7. Terrassilaud: kuusk, mänd, lehis, termotöödeldud, immuta-tud ja naturaalne; al 5,75 €/m2

8. Servamata laud: kuusk, mänd, tamm, saar, sanglepp; al 5,75 €/m2

9. Kümblustünnid, sisaldavad roostevaba ahju ja treppi; al 599 €

Ostame kokku tamme-ja saarepakku ning metsakinnistuid üle Eesti.

Kogu projekti pakkumine on veelgi soodsam.

Transport üle Eesti! Tel 528 8224, 516 5192www.uhtnapuit.ee; e-post: uhtnapuit@gmail.com

Tehke päring ja anname endast

parima, et pakkuda parimat hinda.

ILMSELT SOODSAIM PAKKUMINE! UHTNA PUIT OÜ

ki Eesti nõuetele sada protsenti vastanud. Pertens ei tea, et üheski teises riigis peale Eesti nii ranged nõuded oleksid.

Tänavu on Lemminkäinen Ees-ti AS tarninud Skandinaaviast pii-sava kulumiskindluse ja nakke-ga tardkivikillustikku ja tegele-nud selle pesemise, täiendava pu-rustamise ja sõelumisega, et täita Maanteeameti hanke tingimuste ja asfaltkatete ehitamise juhendi nõudeid tera kujule ja muule. „Si-suliselt oleme juba valmistoode-tud lähtematerjalist, mida Skandi-naavias sobib kasutada, omakorda uut lähtematerjali tootnud – sel-list, mida ka Eestis lubatakse ka-sutada,” märgib Pertens.Ta toob välja, et kui olukorda liht-sustatult kirjeldada, on ehitaja-tel nüüd kolm põhilist võimalust: esiteks võib ehitaja loobuda osa-lemast hangetel, mille tingimus-

tes sisalduvad raskesti täidetavad nõuded, mille tulemusena ettevõt-te turuosa väheneb. Teine võimalus on hakata Skan-dinaaviast imporditud killustike baasil ise nõuetele vastavat mater-jali tootma. See on seotud uuringu-te, katsetuste ja materjali väärista-misega – täiendav purustamine, sõelumine, ladustamine ja trans-port. See nõuab aega ja suuri kulu-tusi. Kolmas võimalus on „kohen-dada” laboritulemusi või materja-lisertifikaate, arvestusega, et tel-lijal puudub piisav võimekus või tahtmine materjalide vastavust kontrollida. Sellega võtab ettevõte teadlikult riske ja rikub kehtesta-tud reegleid, eesmärgiga suuren-dada turuosa.

Pertens avaldab lootust, et Ees-ti tee-ehitusettevõtjatel jätkub ku-junenud olukorras sisemist eetikat käituda hea ehitustava kohaselt.

Kehtiva asfaltkatete ehita-mise juhendi kohast tardkivikillustikku, mis vastaks sada protsenti kõrgema klassi nõuetele, lä-hiümbruse riikides lihtsalt ei toodeta.Sven Pertens, Lemminkäinen Eesti AS juht

40

Kogenud teedeehitaja Lembit Makstin tõdeb, et Eesti teedeehi-tuse normid on aja jooksul muutu-nud Euroopa normidele vastavaks, kuid sama palju tuleks arvesse võt-ta ka Eesti oma tingimusi.

„Ega need Euroopa normid hal-vad ole, aga kohalik kogemus on ka oluline,” leiab Makstin.

Ta toob näite, kuidas mõni tee on väga vana, aga väga hästi vas-tu pidanud ja tugev, mõni teine ob-jekt on ehitatud aga hoopis kõrge-matele nõuetele vastava tooraine-ga, kuid ei pea vastu. Hanked või-detakse enamasti odavama pak-kumisega, odavama toorainega, aga seda toorainet ei ole ehitajad endale ette ostnud, et sellega kat-seid teha. Siin tuleb jällegi koge-mus mängu.

Makstin võrdleb söögitegemi-sega. Kogenud kokk ei järgi täp-selt etteantud retsepti, kuid tal on oma nipid ja toit tuleb hea. „Koge-mus paneb numbrid paika,” ütleb Makstin.

Teedeehituse kvaliteet sõltub Lemminkäinen Eesti ASi juhi ja Eesti Asfaldiliidu juhatuse esimehe Sven Pertensi hinnangul paljudest teguritest ja nende koosmõjust. Tulemuse määravad normid, ees-kirjad ja juhendid, geoloogilised uuringud, tehniline projekt, õige tehnoloogia ja ehitusmaterjalide valik, tellija kompetents ja nõud-likkus, hangete korraldus, ehita-ja professionaalsus, kogemus ning eetilisus, järelevalve kvaliteet ja palju muud.

Riigi ülesanne on seejuures ta-

gada teehoiu stabiilne ja vajalikul tasemel rahastamine, õige lähte-ülesande püstitus, hangete asja-tundlik läbiviimine ja pakkujate võrdne kohtlemine ning jälgida, et kõik asjaosalised, sealhulgas pro-jekteerija, ehitaja ja ehitusjärele-valve, täidaksid oma ülesandeid nõuetekohaselt.

Projekteerija ülesanne on koos-tada oludele, vajadustele ning nor-midele vastav tehniline projekt.

Ehitaja ülesanne on ehitada pro-jektikohaselt ning head ehitus-tava järgides ning käituda eetili-

selt, see tähendab mitte suurenda-da projekti kasumlikkust ehitusk-valiteedi arvel.

Ehitusjärelevalve ülesanne on kontrollida ehitaja tööd, ehituse ja materjalide vastavust projektile, normidele ning hanketingimustele. Kui kõik teevad oma tööd nõuete-kohaselt ja asjatundlikult, siis saa-vutatakse ka vajaliku kvaliteediga lõpptulemus. „Üldjuhul, sest inim-likke eksimusi ja üksikuid kvali-teedianomaaliaid tuleb ka siis et-te ja kõiki muutujaid 100 protsenti kontrollida ei suuda,” lisab Pertens.

Hea tee sünnib tegijate koostöös

PROBLEEM

Lembit Makstin: Kogemus paneb numbrid paikaTeid ehitatakse tuhandeid ki-

lomeetreid ja need peaksid või-malikult ühtlased tulema. Praegu aga ehitusettevõtted mehi ületal-ve palgal ei hoia, kevadel palgatak-se uued. Ometi on ehitamise nagu klaverimängugagi: kogu aeg tuleb harjutada. Nõudeid on muudetud rangemaks, kuid nii nagu liiklus-ki ei muutu paremaks vaid sellest, kui korda karmistada, sama on ka ehitamisega.

„On vaja koolitust, õpetust, aga usaldama peab ka,” tõdeb ehitaja.

Seos ei ole siin Makstini sõnul lineaarne, et kohe, kui karmistad norme ja tõstad hindu, paraneb ka kvaliteet.

„Vahepeal olid normid leebe-mad, aga tulemus justkui parem,” meenutab ta. „Enam-vähem pa-rajad normid, enam-vähem koge-nud mehed, järelevalve ja hooldus peab ka olema, see on ülitähtis,” võtab Makstin kokku retsepti, kui-das ehitada häid teid, mis ka hästi vastu peavad.

Ega need Euroopa normid halvad ole, aga kohalik kogemus on ka oluline.

Havator Kraana OÜInfo: +372 5697 2470; +372 5697 2471www.havator.ee

Aruküla tee 51, Jüri, Rae vald,Harjumaa, 75301 Eesti

Follow us:

Havator Kraana OÜ pakub kvaliteetset tõsteteenust kraanadega 30 kuni 1250 tonni, mis on suurim kraanade tõstevõime Baltimaades.

Havator pakub kraanateenuseid, eritransporti, monteeritavate elementide kokkupanekut ja sadamakraanade teenuseid. Samuti on Havatori grupi pakutavate teenuste lahutamatuks osaks tõsteplatvormid.

Havator pakub terviklikke projektilahendusi koostöös oskuslike partneritega.

Havator tegutseb Soomes, Rootsis, Norras, Venemaal ja Baltikumis. Korporatsiooni käive on enam kui 110 miljonit eurot aastas ja selles töötab enam kui 600 inimest.

Meeldivale koostööle lootma jäädes!

42

TEKST: HELI LEHTSAAR

EDULUGU

„Ehitus pole selline sektor, kus ot-sepostitused toimiksid, klient tu-leb, kui on referentse ette näidata,” iseloomustas VMT Tehased AS-i juhatuse esimees Peeter Kuum oma kogemust Skandinaavia turgudel. VMT Tehased toodab peamiselt metallkonstruktsioone ning 80% Viljandis, Põltsamaal ja Karksi-Nuias valmistatust läheb ekspor-diks. Ettevõtte esimene ekspordi-riik oli Soome ning põhjanaabrid

Eksport: hea soovitaja mõjub

Skandinaavia ehitusturule sisenemisel ooda-takse Eesti ettevõtetelt korralikke referentse, olulised on ka head isiklikud suhted ja oskus läbi rääkida ning mõnikord aitab jalga ukse vahele saada alltöövõtt sealsetele tehastele.

Eestis toodetud puitmaja kokkupanek Norras. Foto: Renee Mikomägi

43

Eks nad vaatavad siiani Eestit kui Ida-Euroopat.Renee Mikomägi

on senini kõige suurem sihtturg: näiteks praegu Helsingisse ehita-tava Osuuspankki peakontori me-tallkonstruktsioonid on valminud VMT Tehastes. Ekspordimahult järgnevad Rootsi ja Norra ning vä-hesel määral on müüdud ka Šveitsi, Hollandisse ja Saksamaale.

„Ise tulid,“ vastas Peeter Kuum muiates küsimusele, kuidas Rootsis esimesed kliendid saadi. „Paljud kliendid on ise meie poole pöör-dunud, sest varasematelt tellijatelt on info meie kohta liikuma haka-nud. Kuid loomulikult teeme ka ise müügitööd,“ selgitas Kuum.

Üks osa müügitööst on ka mes-sid. „Oluline on ka see, et meil on olemas toimiv sertifitseeritud kva-liteedisüsteem,“ lisas Kuum.

Töö kiidab tegijatNorrasse puitmaju müüva EstNor OÜ omaniku ja tegevjuhi Renee Mikomägi sõnul oli algusaegade suurim takistus norrakate umb-usk. „Usaldus tuli välja teenida,“ meenutas ta.

Tema sõnul pole võrreldes 14 aasta taguse ajaga palju muutu-nud, nii et igal alustaval ettevõt-tel tuleb trollidemaal vaeva nä-ha. „Eks nad vaatavad siiani Eestit kui Ida-Euroopat ja norrakad, kel-lel puudub eestlastega varasem ko-gemus, samastavad kahjuks Eesti, Läti, Leedu, Poola või Venemaa et-tevõtteid,“ nentis Mikomägi.

Sealset ärikultuuri Eesti omaga võrreldes leidis Mikomägi, et nor-rakad on avatumad kui eestlased ning kokkuleppeid on mõnevõrra lihtsam sõlmida. „Sõbralikud ini-mesed, kellega on hea koostööd te-ha. Uue koostööpartneri omaks-võtmine käib aeglaselt, aga kui see kord juhtub, siis sujub kõik häs-ti. Lepingute sisu ei ole neile väga oluline. Tihti on nii, et saadame kliendile lepingu põhja üle vaata-miseks ja sealt ei tule ühtegi muu-datuse soovi, kohe allkirjastatakse. See näitab, et norraka jaoks ei ole

paber kõige olulisem. Meenub üks Norra klient, kes ei soovinud ma-ja tellides kirjalikku lepingut teha, väites, et tema jaoks ei ole paberil mingit tähtsust, loeb vaid aumehe-lik kokkulepe. Siiski saime lõpuks ka lepingu allkirjastatud, sest pea-me oluliseks, et kõik oleks edaspi-diste arusaamatuste vältimiseks kirjalik, “ rääkis Mikomägi.

Negatiivse poole pealt tõi ta väl-ja norrakate kombe mitte kinni pi-dada maksetähtaegadest, mis kipu-vad nädala või isegi kuu üle mine-ma. „Eestis saadetakse kohe järg-misel päeval meeldetuletus, aga kui Norras mõne nädala pärast he-listame ja uurime, miks maksmata, siis nad imestavad, et juba nii vara ühendust võtame,“ nentis ta.

Norras on ka teistsugused ehi-tusreeglid ja -nõuded võrreldes sel-lega, millega Eestis harjunud ole-me. „Näiteks paljud konstruktsioo-nilised lahendused ja ehitustehni-lised sõlmed lahendatakse teist-moodi. Norras ehitades on äärmi-selt oluline ennast kurssi viia ko-halike lahendustega ja neid hooli-kalt järgida, vastasel juhul tuleb kokku puutuda Norra ehitusjäre-levalvega, kes väga ei kipu halas-tama,“ täpsustas Mikomägi.

Sel aastal võeti tugevamalt si-hikule Rootsi turg ja värvati root-si keelt rääkiv müügiinimene, kes arendajate ja ehitusettevõtetega kontakti otsib. Samuti plaanitakse Rootsi ehitusmessidel osalemisest

iga-aastane traditsioon kujunda-da. „Rootsis elab rohkem inimesi kui Norras ning ühe sihtturu pea-le lootmine on riskantne,“ selgitas Mikomägi tagamaid.

Paljulubav Rootsi turgRaudbetoonelementide toot-ja Muuga Betoonelement vaa-tab lisaks Soome ekspordituru-le ka Rootsi poole, sest erinevalt Soomest on sealsel ehitusturul nõudlus suur. Mis aitab Rootsi tu-rule siseneda? „Alati tuleb osata õigeid vastuseid anda,“ muigas et-tevõtte Rootsi turu müügi pro-jektijuht Jürgen Paat ja selgitas, et oluline on suhtlemisoskus ja nii müügiinimese kui tema esindatava ettevõtte usaldusväärsus. Samuti ei saa löögile, kui pole ette näida-ta referentse ning pole kedagi, kes sind soovitaks. Jala ukse vahele saamiseks soovitas Paat ühe või-malusena ühendust võtta Rootsi tehastega ja neile alltöövõttu teha – sellega küll suurt midagi ei tee-ni, aga kontakte saab luua.

Rootsi elamuehitusturgu peab Paat lähema viie aasta vaates Eesti ehitusmaterjalitootjatele vä-ga perspektiivikaks, sest sealne nõudlus ületab kohalike materja-litootjate võimalusi ning nii vaata-vadki rootslased näiteks Baltikumi ja Saksamaa materjalitootjate poo-le. „Rootsi turg on nii suur, et sealt saavad tüki kõik Balti riikide ehi-tusmaterjalitootjad. Ei pea turu pärast kaklema nagu Eestis,“ mär-kis Jürgen Paat. Tema sõnul on praegu Stockholmis puudu umbes 150 000 korterit, mida lähemal ajal tahetakse ehitama hakata.

Rootsi ärikultuurist rääkides kiidab ka Paat rootslaste sõnapida-mist: kui suuliselt midagi lubatak-se, siis on see sama hea kui oleks leping alla kirjutatud. Samas meel-dib rootslastele palju koosolekuid pidada: „Käin vähemalt kolm kor-da kuus kohapeal, vahel ka kaks korda nädalas“.

Peeter Kuum, VMT Tehased AS:

Soovitan sektorist selge pildi saada, et mõista, kas on mõtet

minna. Kui vastus on jah, siis kontakte aitab luua EAS ning ka saatkonnad viivad müüa ja osta soovijaid kokku. Eduks on olulised isiklikud suhted ja lubadustest kinni pidamine ja kui mingil põhjusel lubadust pidada ei saa, siis tuleb õigel ajal teatada.

Renee Mikomägi, EstNor OÜ:

Meie oleme norrakaid Eestisse külla kutsunud tootmist

vaatama ja üldiselt tulevad nad hea meelega.Samuti on tähtis, et oleks varasemaid töid ette näidata. Usalduse võitmine võtab aega.

Inglise keelt räägitakse Põhja-

maades hästi, kuid kindlasti on veel lihtsam, kui Eesti ettevõttes osatak-se sihtturu keeles suhelda.

Jürgen Paat, Muuga Betoonelement:

Rootsis ei müü mitte toode, vaid inimene, kes seda pakub.

Suhtlemisoskus ning usaldusväärsus liigutavad mägesid. Uute klientide leidmiseks on oluline leida soovita-jaid – rootslane tahab teada, kes sa oled. Tuleb arvestada, et võib kuluda aasta nö peaga vastu seina jooksmi-sele. Kontaktidega võivad aidata näi-teks Eesti-Rootsi Kaubanduskoda, Eesti Maja, EETL ning samalaadne organisatsioon Rootsis. Soomes häs-ti töötav praktika, et võetakse kiiver näppu ja käiakse mööda ehitusob-jekte, Rootsis ei toimi.

Millised võiks olla esimesed sammud uuele turule sisenemiseks?

EAS vahendab kontakte

Ekspordipartneri otsing. EAS pakub seda konsultatsioonitee-nust kaheksal turul, et aidata leida välisturgudel ekspordipartnerit. Hind: turu kohta 500 eurot +km.

Kontaktiotsingu teenus. EASi ekspordinõunikud aitavad leida andmebaasidest võimalike klien-tide, edasimüüjate või muude äripartnerite kontakte peaaegu kogu maailmas.Hind: tasuta.

Eelnõustamise teenus. EASi ekspordinõunikud aitavad leida esmase info ekspordituru kohta, et otsustada, kas see turg on sobilik ettevõtte tootele/teenusele ning kuidas turule sisenemist planeerida. Hind: tasuta, umbes 2 tundi kon-sultatsiooni.

Lisainfo: www.eas.ee/et

EDULUGU

GO Well OÜKiisa tn 8, 11313, Tallinn

Tel. +372 6400 313GSM +372 5690 3993

e-mail: info@gowelltrail.eu www.gowelltrail.eu

Kvaliteetsed haagised SaksamaaltBLYSS-Transporttechnik GmbH ametlik esindaja

Eesti Vabariigis

Birgit Linnamäe, Nordic Vision Group

Strateegi ja praktilise nõunikuna olen tegelenud ehitusvaldkonna

tööstusettevõtete nõustamise ja juh-timisega ligi 15 aastat.

Neli aastat tagasi aitasin okas-puusaematerjalist hööveldatud ehi-tus- ja viimistlusmaterjali tootval OÜ-l Finlaid siseneda Lõuna-Korea turule. Oluline oli sealne sobilik majandusseis, kasvav ehituskon-junktuur, kohaliku puidu kui res-sursi vähesus, isiklik kogemus äri-tegemisel Aasia riikidega, kultuuri-de ja inimeste tundmine ning dip-lomaatilised oskused. Esimeseks müügitehinguks kulus vähemalt aasta, vahel rohkem.

Turu avas lisaks sobilikule too-tele asjatundlik, inimlikult huvipak-

kuv esitlus, mis muutis höövelma-terjali müügi sisseostjate jaoks teis-test eristuvaks ostuteenuseks.

Minu rusikareeglid, mis on aida-nud ettevõtteid välisturgudele viia: esiteks peab arvestama, et suurema edutõenäosuse annab keskendunud ja lõpuni, so otsuste ja tegevusteni läbimõeldud strateegia.

Kes? Kuidas? Mis? Miks? Millal? Läbimõeldus annab ka edas-pidisteks müügivestlusteks etteval-mistuse. Alati ilmneb suurem selgi-nemine läbirääkimisi pidades. Tuleb arvestada ootamatustega.

Teiseks saab sarnaste toodete tu-rul eristuda toote- ja teenuse nüans-sidega, inimestevaheliste suhtlemi-sega: kes pakub sobivaimat teenust, elamust. Inimeste ootus elamusele-teenusele võib olla erinev: lakoonili-susest suure värvikuseni.

Kolmandaks võiks mõelda, mil-lise sõnumiga panna esimestel suht-lusminutitel klient endast ja oma toodetest huvituma. Otsekontaktis selgub, kas leitakse mingi ühine hu-vide nüanss või hoopis eristutak-se. Nii teeb ehk kalastushuvilisest elektritööriistade müüja teise ka-lastushuvilisega paremad tehingud või hoopis müüb purjetamishuvili-ne puitu autohuvilisele ja mõlemad on rõõmsad.

Kokkuvõttes: tunnen toodet ja pakun oma toote müügi teenust, saan inimeste keelest ja äritava-dest aru, olen isikuna ebakonvent-sionaalne ja huvipakkuv. Lõuna-Koreas töötas minu kasuks lisaks asjatundlikkusele ka fakt, et olin kaugelt tulnud heledanahaline ja pikka kasvu naine mehises majan-dusharus.

Lõuna-Korea kogemus: ole huvitav, eristu

Täname oma kliente ja koostööpartnereid

meeldiva koostöö eest.

Soovime kõigile häid pühi! AS Kunda Nordic Tsement

46

ENERGIA

2013. aastal muutus Eestis energiatõhu- sust reguleeriv õigusruum.

Eestil oma lähenemisviis hoonete energiatõhususe tõendamisele

Tulenevalt Euroopa Liidu direktiivist hoonete energiatõhususe kohta on liik-mesriigid, sealhulgas Eesti, kohustatud uute ja oluliselt rekonstrueeritavate hoonete osas järgima energiatõhususe nõudeid ning tagama, et hoonetele väljastataks energiamärgis.

TEET TARKHEVAC OÜ JUHTAJA, VOLITATUD KÜTTE- JA VENTILATSIOONIINSENER

Vastavalt Euroopa Liidu direktiivi-le peavad alates 2019. aastast kõik uusehitised, mida omavad ja ka-sutavad riigiasutused, olema ligi- nullenergiahooned. Alates 2021. aastast laieneb nõue kõigile uus-ehitistele. Kuni sinnamaani pea-vad uued ja oluliselt rekonstruee-ritavad hooned vastama energiatõ-hususe miinimumnõuetele.

Liikmesriikidel on õigus ise kehtestada energiatõhususe tõen-damise ja märgiste väljastamise korrad ning metoodikad. Seetõttu võivad eri riikide hoonete energia-tõhususe miinimumnõuete tõen-damise põhimõtted ja energiamär-gised väga suurtes piirides erine-da ega ole sageli omavahel lihtsas-ti võrreldavad.

Hindame summaarset tarbimistEnergiatarbimise reguleerimiseks ja energiatõhususe miinimum-nõuete tõendamiseks on erinevaid lähenemisviise.

Mõnes riigis on sätestatud piir-väärtused hoone komponentidele, näiteks välispiirete soojusläbivus-

tele (nn U-arvud), ventilatsiooni-süsteemi SFP-le vms.

Eestis on mindud teist teed. On reguleeritud hoone summaarne energiatarbimine, võttes arves-se energiakandjate kaalumiste-gureid ja lokaalsetest taastuvatest energiaallikatest toodetud ener-giat. Näiteks hoone kütteenergia-tarve (soojuskadu) ei sõltu mit-te ainult välispiirde komponendi U-arvust, vaid ka välispiirde kom-ponendi pindalast. Üldjuhul on ak-na U-arv oluliselt suurem välis-seina omast. Mida suurem on ak-

na osakaal fassaadi pindalast, se-da suurem on soojuskadu läbi fas-saadi. Mida ebakompaktsem on hoone, seda suurem on hoone vä-lispindala ja suurem soojuskadu. Seega, ainult U-arvu reguleerimi-ne ei pruugi hooneid energiasääst-likumaks muuta.

Üks tehnosüsteem mõjutab teise süsteemi energiatarbimist. Näiteks vähem elektrit tarbiv valgustus suurendab küttetarbimist, kuna hoonesse eraldub vähem vabasoo-just. Hoone on üks tervik ja selle-le tugineb ka Eesti lähenemisviis – lähtutakse summaarsest energia-tarbimisest, mitte komponendipõ-histest näitajatest.

Hoonete energiatõhususe hin-damiseks kasutatakse Eestis kah-te mõistet: KEK ehk kaalutud ener-giaerikasutus ja ETA ehk energia-tõhususarv. KEK iseloomustab ole-masolevat hoonet ja see saadakse üldjuhul tegelikult tarnitud ja eks-porditud energiate alusel, st see tu-gineb hoone tegelikule ja mõõde-tud energiabilansile.

ETA iseloomustab uue või oluli-selt rekonstrueeritava hoone ener-giakasutust ja see saadakse arvu-tuslikul teel, st tegemist on prog-

47

noosiga standardtingimustel. ETA arvutamise põhieesmärgiks on tõendada ehitatava või oluliselt re-konstrueeritava hoone vastavust energiatõhususe miinimumnõue-tele, kaasa arvatud liginullenergia- ja madalaenergiahoonete nõuetele.

Hooned jagunevad klassidesseSõltuvalt hoone KEKi või ETA väärtusest jagatakse hooned klas-sidesse. Kõige energiatõhusam on klass A ja ebatõhusam H. Sõltuvalt hoone kasutusotstarbest on klassi-deks jaotamisel erinevad skaala-de väärtused. Näiteks ujula tarbib ühe köetava pinna ruutmeetri koh-ta palju rohkem energiat kui ela-mu. Seetõttu poleks õiglane nen-de hoonete energiatõhusust hin-nata sama skaala väärtuste alusel.

2013. aastal muutus Eestis ener-giatõhusust reguleeriv õigusruum. Seetõttu on oluline konkreetse hoone korral selgeks teha, mil-lal on hoonele koostatud energia-märgis ja arvutatud ETA või KEK.

Uus ETA määramise metoodika hakkas kehtima alates 09.01.2013. Oluliseks erinevuseks võrreldes vana metoodikaga oli elektri kaa-lumisteguri suurenemine varase-

malt 1,5-lt 2-le, vabasoojuste mõ-ningane muutus ja energiatõhu-susarvu piirväärtuste muutus. Üldjuhul läksid ETA piirväärtused väiksemaks. Arvestades, et elekt-ri kaalumistegur läks suuremaks ja piirväärtused väiksemaks, kar-mistusid 2013. aasta alguses oluli-selt hoonete energiatõhususe mii-nimumnõuded. Paljud hooned, mis said enne 2013. aastat ehitus-loa, poleks seda enam saanud.

Uus metoodikaUus KEK-i arvutamise metoodi-ka ja energiamärgise väljastami-se kord jõustus alates 03.05.2013. Sellega muutusid täielikult ener-giamärgise kujundus ja klasside skaala väärtused.

Raske on orienteeruda eri ka-sutusotstarbega hoonete ener-giatõhususarvu ja kaalutud ener-gia-erikasutuse väärtuse kWh/(m2.a) põhjal ning otsustada, mil-lena on hoone energiatõhusam, millena mitte. Näiteks kumb on energiatõhusam: kas korterela-mu, mille KEK on 160 kWh/(m2.a), või KEKiga 320 kWh/(m2.a) tervis-hoiuhoone? Kuigi tervishoiuhoone KEK on kaks korda suurem elamu

omast, võib hoopis tervishoiuhoo-ne olla energiatõhusam. Tulenevalt kasutuse iseärasustest peaks ter-vishoiuhoone energiatarve olema palju suurem kui elamu oma.

Alates 2013. aasta maikuust on energiaklassi skaalad viidud vasta-vusse nii, et sõltumata hoone kasu-tusotstarbest vastab A-klassile ligi-nullenergiahoone, B-klassile ma-dalaenergiahoone, C-klassile uue hoone energiatõhususe miinimum-nõue ja D-klassile oluliselt rekonst-rueeritava hoone energiatõhususe miinimumnõue. Miinimumnõude piirväärtus on vastava ETA klassi vahemiku maksimaalne väärtus. Näiteks väikeelamu puhul on ligi-nullenergiahoone piirväärtus 50, madalenergiahoonel 120, uuel hoo-nel 160 ja oluliselt rekonstrueerita-val hoonel 210 kWh/(m2.a).

Lehekülje pöördel olevas tabelis on toodud alates 2013. aastast keh-tima hakanud KEK ja ETA klassid ning energiatõhususe miinimum-nõuded. Neid klasse kasutatakse hoonetel, millele koostati energia- märgis pärast 3. maid 2014. Kui energiamärgis oli koostatud enne seda kuupäeva, kajastub märgisel vana energiaklassi skaala.

Arvestades, et elektri kaa-lumistegur läks suuremaks ja piir-väärtused väikse-maks, karmistusid oluliselt hoonete energiatõhususe miinimumnõuded.

ENERGIA

Kasutus- otstarve

KEK või ETA, kW/h/(m2./a) ETA, kWh/(m2. /a)

A B C D E F G H UusOluliselt rekonst-rueeritav

Väikeelamu ≤50 51...120 121...160 161...210 211...260 261...330 331...400 ≥401 160 210

Korterelamu ≤100 101...120 121...150 151...180 181...220 221...280 281...340 ≥341 150 180

Büroohoone ≤100 101...130 131...160 161...210 211...260 261...320 321...400 ≥401 160 210

Ärihoone ≤130 131...160 161...210 211...270 271...330 331...390 391...460 ≥461 210 270

Avalik hoone ≤120 121...150 151...200 201...250 251...310 311...390 391...490 ≥491 200 250

Haridushoone ≤90 91...120 121...160 161...200 201...250 251...310 311...390 ≥391 160 200

Tervishoiuhoone ≤270 271...300 301...380 381...460 461...540 541...620 621...700 ≥701 380 460

Kaubandus/terminal

≤130 131...160 161...230 231...280 281...330 331...390 391...460 ≥461 230 280

Koolieelne lasteasutus

≤100 101...140 141...190 191...240 241...300 301...380 381...480 ≥481 190 240

Muud hooned ≤130 131...160 161...210 211...270 271...340 341...420 421...510 ≥511

Energiaklassid ning energiatõhususarvu piirväärtused mullu kehtima hakanud määruste kohaselt

Klass

SAVITELLISED JA TELLISPLAADID

ökoloogiliselt puhtad ja allergiavabad• looduslik materjal – ökoloogiliselt puhtad ja allergiavabad (ei sisalda kemikaale)• palju värve – üle 70 erineva värvitooni, ka antiiksed toonid • ilmastikukindlad – taluvad hästi temperatuuri ja väliskeskkonna muutusi• kõrge kvaliteediga – vastavad Benor, CE ja ISO standarditele ning kvaliteedinõuetele• hooldusvabad – kivi ei nõua hooldamist• kauakestvad – kivi säilitab oma välimuse aastakümneteks.

Nelissen Eesti OÜ44 20 266; 50 22 038info@nelissen.ee www.nelissen.ee

KÕIK PRINTIMISTEENUSED MEILT!

jooniste printimine, koopiad projektipangateenus skaneerimine, vektoriseerimine köitmine, kiletamine visiitkaardid, kleebised bännerid, sildid, objektitahvlid roll-up stendid plaadile trükk - KAPA, PVC, BIP erikujuline lõikus CNC pingil

Tallinnas: Rävala pst 8 | Kadaka tee 36/Laki 9

www.koopia3.ee

Küsi pakkumist:

tel 650 6072 mob 56 629 007

hinnainfo@koopia3.ee

Täidame tellimusi üle Eesti, kättetoimetamine kullerpostiga

Tabelis tähistab punane värv liginull-

energiahooneid, sinine madalaenergia-

hooneid, roheline uute hoonete miini-

mumnõuet ja kollane oluliselt rekonst-

rueeritavate hoonete miinimumnõuet.

Teades hoone energiaklassi, on uue

lähenemisviisi korral lihtne hinnata, kui-

võrd energiatõhus on hoone Korterela-

mu KEKga 160 kWh/(m2 . a) vastab klas-

sile D, st kui tegemist oleks uue hoone-

ga, siis see hoone ehitusluba ei saaks,

sest pole täidetud energiatõhususe mii-

nimumnõuded [150 kWh/(m2 . a)]. Tervis-

hoiuasutus KEK-iga 320 kWh/(m2 . a) vas-

tab klassile C. Hoone täidab uute hoone-

te energiatõhususe miinimumnõudeid,

saaks ehitusloa ja on arvestades hoone

kasutusotstarvet eelmainitud korterela-

must energiatõhusam.

KEKi ja ETA määramist reguleerivad õigusaktid: Vabariigi Valitsuse määrus nr 68,

30.08.2012, “Energiatõhususe miini-

mumnõuded” (edaspidi “VV 68”);

Majandus- ja kommunikatsioonimi-

nistri määrus nr 63, 08.10.2012,

“Hoonete energiatõhususe arvu-

tamise metoodika” (edaspidi “MKM

63”);

Majandus- ja kommunikatsioonimi-

nistri määrus nr 30, 23.04.2013,

“Energiamärgise vorm ja väljaand-

mise kord” (edaspidi “MKM 30”).

Määrused VV 68 ja MKM 63 käsitlevad

põhiliselt energiatõhususarvuga seon-

duvat. VV 68 sätestab energiatõhusu-

se miinimumnõuete tõendamise üldi-

sed põhimõtted, energiakandjate kaa-

lumistegurid ja ETA piirväärtused ehi-

tatavatele ning oluliselt rekonstruee-

ritavatele hoonetele. Määruses VV 68

on defineeritud liginullenergia- ja ma-

dalaenergiahoone mõisted. Määruses

MKM 63 on toodud energiatõhususar-

vu määramise metoodika ja arvutus-

põhimõtted. Määruste VV 68 ja MKM

63 põhieesmärgiks on kehtestada ehi-

tatavatele (projekteeritavatele) ja olu-

liselt rekonstrueeritavatele hoonetele

energiatõhususe miinimumnõuded, st

piirväärtused, millest suuremate ener-

giakuludega hooneid ei tohi ehitada,

ning miinimumnõuete tõendamise põ-

himõtted.

Määrus MKM 30 käsitleb metoodikat,

millest on vaja lähtuda olemasolevate

hoonete energiamärgise koostamisel.

Määruses on toodud nõuded olemas-

olevate, ehitatavate ja oluliselt rekonst-

rueeritavate hoonete energiamärgise

vormistamisele ja väljaandmisele, sa-

muti energiatõhususarvu ja kaalutud

energiaerikasutuse klasside skaalad.

Viru Keemia Grupp AS tütarettevõte VKG Plokk OÜ asub Ahtmesajaloolises poorbetoontoodete tootmiskompleksis. VKG Plokk OÜinvesteeringud tootearendusse ja tootmisse andsid võimaluse tullaturule uue põlvkonna müüriplokiga ROCLITE. Patenteeritud keskkonna-säästlik tootmine ning Saksa firma Masa-Henke täpsed tootmisliinidvõimaldavad toota kvaliteetseid müüriplokke.

ROCLITE ON LOODUSSÕBRALIK JA KESKKONNASÄÄSTLIKRoclite ehitusplokid saadakse autoklaavmeetodil kõrgel temperatuurilliiva, põlevkivituha ja vee segust. Poorbetoonplokid on ökoloogiliseltpuhtad ega eralda ümbritsevasse keskkonda kahjulikke ühendeid.Järgitakse jäätmevaba tootmise põhimõtteid – põlevkivituhk võetaksetaaskasutusse. Põlevkivituha kasutamisega plokkide tootmiseljäetakse loodusesse „väiksem jalajälg“.Plokkide hea soojapidavuse annab poorides olev õhk. Pärast auto-klaavimist on Roclite plokid kerged ja tugevad ning neist on võimalikehitada kuni kolmekorruselist maja (kandvates konstruktsioonides).

Lisaks headele omadustele on toode ka keskkonnasäästlik – 100 000 m3

kergplokkide tootmiseks jääb Eestis kaevandamata 25 600 tonni lubja-kivi, 2000 tonni savi, 16 800 tonni liiva ja 4100 tonni kipsi. 100 000 m3 ROCLITE-plokkide tootmiseks kasutatakse ca 39 000 tonnipõlevkivielektrijaamade lendtuhka.

● kerge ja kvaliteetne● tugev ja täpne● soodne ja soojapidav● kergesti paigaldatav● hea helipidavusega

Roclite seinaplokke kasutatakse müüri-,seina- ja vaheseinamaterjalina. Plokidühendatakse omavahel peenteramördigavõi plokiliimiga.

KESKKONNASÕBRALIK MÜÜRIPLOKK

ROCLITE PLOKK ON:

www.roclite.eu

50

Eesti

Pro

jekt

büro

ode

Liit

uudi

sed

Ehitusprojekt 2013 on Viljandi Gümnaasium

EESTI PROJEKTBÜROODE LIIT ÜHENDAB EHITUS-KONSULTATSIOONI TEENUSEID OSUTAVAID ETTEVÕTTEID

Liitu kuuluvad 66 ehituse

valdkonnas konsultatsiooni-

teenust pakkuvat firmat, kelle

hulgas on nii arhitekti- kui ka

inseneribüroosid.

Seisame valminud hoone ka-

sutajate huvide eest, et nad

jääksid rahule nii ehituse kval-

teedi kui insenerilahenduse-

ga, peame oluliseks kvaliteet-

se ehitustöö nõuete kehtesta-

mist ehitusprojektides.

Eesti Projektbüroode Liit

on Insenerkonsultantide

Rahvusvahelise Föderatsiooni

(FIDIC), Eesti Kaubandus-

Tööstuskoja ja Eesti

Tööandjate Keskliidu liige.

EPBL EESMÄRGID JA

TEGEVUSSUUNAD: Projekteerimis-

konsultatsioonitegevuse aren-

damine ja oma liikmete tege-

vuse toetamine nii sise- kui ka

välisturul.

Usaldusväärse liikmeskon-

na loomine, nende tegevusest

avalikkuse informeerimine.

Liikmete ühiste huvide esin-

damine ja kaitsmine.

Liikmetevahelise informat-

siooni vahetamine ja suhtle-

mise soodustamine.

Avatud ja ausate konkurent-

sipõhimõtete kasutamine ja

propageerimine.

Liikmeskonna esindamine

koostöös samalaadsete rah-

vusvaheliste organisatsiooni-

de ning erialaliitudega.

Projekteerimis-

konsultatsioonialase infor-

matsiooni kogumine ja ana-

lüüsimine.

Eesti Projektbüroode Liidu liikmed valisid Aasta Ehitus-projektiks Salto AB projekteeri-tud Viljandi Gümnaasiumi.Muinsusväärtusega vana kooli-hoone juurde on oskuslikult so-bitatud moodsas võtmes lahen-datud juurdeehitis, mis kasutab ära looduslikku pinnareljeefi. Viljandi Gümnaasiumi uus hoo-ne koos vana olemasoleva muin-suskaitselise koolihoone ning Ugala teatriga loob antud alal ühtse terviku.

Projekteerija: Salto AB OÜ

Projekteerimise lepingu sõlmis

Salto RKASga, projekti koordi-

neerimise ja inseneriosade tege-

mise lepingu ASga Nord Projekt.

Konstruktsioonid projekteeris

AS Nord Projekt ja OÜ Printsiip,

KVVK osa LTKV Projekt OÜ.

Elekter: AS Nord Projekt.

Tellija: Haridus- ja

Teadusministeerium

Ehitaja: AS Oma Ehitaja

Tartu Uus Loodusmaja

51

HINDAMINE: Konsultandi kvaliteedipõhine valikKonsultandi kvaliteedipõhine valik tä-

hendab projekteerimisfirmade selektee-

rimist nende kvalifikatsiooni, vilumuse,

võimekuse ja aususe alusel.

Tähtsamad tunnused, mille abil saab

hinnata konsultandi sobivust konkreetse

projekti läbiviimisel, on alljärgnevad:

erialane pädevus: erialaselt pädev

konsultant peab suutma pakkuda klien-

dile välja töörühma, mille haridustase,

väljaõpe, kogemused ja otsustusvõime

on antud projekti jaoks piisavad.

korraldusoskused: konsultandi kä-

sutuses peavad olema kvalifitseeri-

tud tööjõud ja vajalikud ressursid, et ta

saaks pidada kinni ajagraafikust ja taga-

da töö planeerimise tõhusaimal viisil.

Klient peab samal ajal olema pidevalt in-

formeeritud projekti kulgemisest.

ressursside olemasolu: klient peaks

välja selgitama, kas konsultandil on käe-

pärast piisaval arvul vilumusega tööta-

jaid ning kas tema rahalised ressursid on

küllaldased, et tööga toime tulla.

erapooletus: kui klient palkab kon-

sultandi, kes kuulub mõnda FIDICi liik-

mesassotsiatsiooni, võib ta olla kindel, et

konsultant peab kinni FIDICi eetikakoo-

deksist.

Konsultant saab töötasu ainuüksi nen-

de honoraride näol, mida talle maksa-

vad kliendid.

hinnastruktuuri õigustatus: konsul-

tandid peavad saama adekvaatset töö-

tasu, sest see tagab, et nad on võimeli-

sed pakkuma kõrge kvaliteediga teenu-

seid, pöörates vajalikul määral tähelepa-

nu üksikasjadele ja alternatiivsetele või-

malustele.

professionaalne ausus: vastastiku-

ne usaldus ja ausus on õli, tänu mille-

le töötab kliendi ja konsultandi vaheliste

suhete masinavärk.

kvaliteedi tagamise süsteem: mõle-

mad pooled peavad selgesti aru saama,

et kvaliteedi all peetakse silmas vasta-

vust kliendi kehtestatud nõudmistele.

Tutvu juhendiga : http://epbl.ee/et/info

OÜ Vihula MõisEnamik Vihula mõisa hooneid on ehitismälestised ja kogu territoo-rium looduskaitseala.Hoonetes on kasutatud kaasaeg-seid tehnoloogilisi lahendusi: maa-kütet (30km torusid), päikesepata-reisid, soojusvahetiga ventilatsioo-ni, uusi puhastusseadmeid.

Projekteerija: Restor AS

Tellija: OÜ Vihula Mõis

Ehitaja: Restor AS

Ülemiste LiiklussõlmLiiklussõlme rekonstrueerimise projekt on Eestis ainulaadne in-senertehnilise ja tehnoloogilise keerukuse poolest. Projekt sisal-dab muuhulgas 8,05 kilomeetrit teid, kolme jalakäijate tunnelit, ühte autotunnelit ja sõiduteevia-dukti ning kahte raudteeviadukti.

Projekteerija: K-Projekt AS

Tellija: Tallinna Kommunaalamet

Ehitaja: AS Merko Ehitus Eesti

Tartu uus loodusmaja Tartu loodusmaja kompleks koos-neb energiatõhusast õppehoo-nest ja ümbritsevast loodusha-riduslike õpperadadega pargist. Kahekorruseline hoone on osali-selt mäenõlva süvistatud, selle sil-mapaistvaim osa on läbi kahe kor-ruse kõrguv kasvuhoone.

Projekteerija: Karisma Arhitektid OÜ

Tellija: Tartu Linnavalitsus

Ehitaja: Merko Tartu AS

Ida-Viru KeskhaiglaKohtla-Järve uus aktiivravikomp-leks on funktsionaalselt seotud olemasolevate hoonetega ja või-maldab kinnistut edasi arendada Ida-Viru maakonna kompetentsi- ning tervisekeskuseks. Valmiva hoone eesmärkideks oli funktsio-naalsus ja sobivus keskkonda.

Projekteerija: AB Kalle Rõõmus AS

Tellija: SA Ida-Viru Keskhaigla

Ehitaja: Oma Ehitaja AS

OÜ Vihula Mõis

Ida-Viru Keskhaigla

Viljandi Gümnaasium

Tartu Uus Loodusmaja Ülemiste liiklussõlm

52

Eesti

Ehi

tuse

ttevõ

tjate

Liit

uudi

sed

EEEL-I LIIKMELISUS ON ANDNUD EHITUSFIRMADELE VÕIMALUSE LEIDA PROBLEEMIDELE LAIEMAT KÕLAPINDA

EEEL/EESTI EHITUSETTEVÕTJATE LIIT

EEEL on ehitusettevõtjaid ühendav mittetulundus-

ühing, mis asutati 1991. aastal. Liidu eesmärk on

kooskõlastada ja koordineerida oma liikmete tege-

vust ehitustegevuse majanduspoliitilistes küsimus-

tes ja suhetes töövõtjatega ning nende organisat-

sioonidega.

EEEL on oma struktuurilt avatud, võimaldades nii re-

gionaalsete kui ka erialaliste alaliitude moodusta-

mist. Liidu liikmeteks olevad ehitusettevõtjad anna-

vad oma ehitustegevusega üle 50% kogu Eesti ehi-

tuskäibest.

EEEL-il on oma esindaja kõikide ehitusharidust pak-

kuvate kutseõppeasutuste nõunike kogus.

Samuti on EEEL esindatud tööandjate esindajana

tarbijakaitse komisjonis, töövaidluskomisjonis ja pal-

judes muudes institutsioonides.

Alates 2004 on EEEL Euroopa ehitusfirmasid ühen-

dava katusorganisatsiooni FIEC liige.

EEEL-i kuulub 01.12.2014.a seisuga 102 liiget.

EEEL-i liikmelisus on andnud ehitusfirmadele võima-

luse leida probleemidele laiemat kõlapinda, et saa-

vutada seeläbi kiiremini konstruktiivseid lahendusi.

50%kogu Eesti ehituskäibest annavad EEEL liikmed.

PEAMISED TEGEVUSED 2014/2015.AASTAL:

Aktiivne osalemine seadusloome töös.

Kutseomistamine: EEEL-il on kutseandja õigused

ehitustööliste ja Ehitusjuhi kutsetele.

Ehitustöölise kutseeksamite korraldamine

kutseõppeasutustes.

Ehitustegevust puudutava informatsiooni

väljaandmine ja levitamine.

Osalemine partnerina rahvusvahelise

BUILDEST projekti töös.

Liidu liikmetele täiendkoolituste korraldamine.

Liikmetele ehitusteemaliste õppereiside

korraldamine.

Alates 2009. aastast korraldab EEEL „Aasta

Ehitaja“ konkurssi.

Ehituse,- Kinnisvara,- ja Geomaatika

Kutsenõukogu töö juhtimine.

Liikmetele õigusabi ja konsultatsioonide

pakkumine.

TEAN nimekirja pidamine/haldamine ja TEAN

komisjoni töö korraldamine ja juhtimine.

Majanduse elavdamisele suunatud ettepanekute

väljatöötamine ja esitamine.

Liit taotleb TEAN nimekirjale suurema jõu Riigihangete läbipaistvuse suurendamiseks on EEEL arendanud tunnustatud ehitusette-võtjate ametliku nimekirja (TEAN) e-kesk-konna, mille eesmärgiks on muuta ausate ja edukate ehitusettevõtjate riigihangetel osa-lemine hõlpsamaks. Ühtlasi võimaldab loo-dud keskkond ehitusettevõtete laialdasemat esitlemist erasektoris.

Täna on küll registreeringuga ettevõtjaid suhteliselt vähe, ent loodame, et nende arv tulevikus jõudsalt kasvab. Liit plaanib sel-lel teemal ka Rahandusministeeriumi poole pöörduda, et TEAN nimekiri saaks riigihan-gete seaduse mõistes veelgi suurema jõu. Sel-leks tuleks selgemalt määratleda aus makse-käitumine ning ettevõtte majanduslikud eel-dused, samuti referentsinõuded, mis taga-vad ettevõtja vastavuse tellija poolt esitatud nõuetele vastavalt TEAN nimekirja klassire-gistreeringu tingimustele. Täna toetab seda ideed nii Maksuamet kui suuremad hanki-jad, näiteks RKAS.

Üürieluasemete teemal peeti nõuEEEL on seisukohal, et riiklike üürikorterite ehitamine aitaks elavdada ehitusturgu ning see võiks olla heaks näiteks riigi ning era-sektori partnerlusest. Sel teemal on toimu-nud mitmeid üritusi, sealhulgas ümarlaud, kus osalesid Eesti Ehitusettevõtjate Liidu, rii-gi ning eraettevõtete esindajad. Ühiselt leiti, et tegutsema peaks terviklikku pilti silmas pidades. Uute elamute arendamine peaks käima käsikäes olemasoleva hoonefondi re-konstrueerimise ning vajadusel amortiseeru-nud elamufondi lammutamisega.

53

HEA TEADA: Ootame ehitusettevõtjaid liitumaEEEL-i liikmelisus on andnud ehitusfir-

madele võimaluse leida probleemidele

laiemat kõlapinda ja saavutada seeläbi

kiiremini konstruktiivseid lahendusi.

Pea veerandsaja aasta jooksul oleme

Eesti ühe vanima erialaliiduna seisnud

hea ehitusettevõtluse kõrge maine eest

Eestis, osalenud ehitussektori korrasta-

miseks ja ladusamaks toimimiseks jär-

jepidevalt ehitusvaldkonda puudutava

seadusloome kujundamise ning ehitus-

hariduse moderniseerimise protsessis.

Nii oleme välja töötanud ehitusettevõtja

hea käitumistava ja eetikareeglid, mille

eesmärgiks on ebaausa konkurentsi pii-

ramine ning vildaka ärieetika taunimine

ehitusturul. EEEL-i eestvedamisel on val-

minud mitmed olulised ehitussektori et-

tevõtluskeskkonda korrastavad ja regu-

leerivad dokumendid:

Ehituse töövõtulepingute üldtingimu-

sed (ETÜ 2013);

Standard “Ehitustööde ja ehitiste pro-

jekteerimise riigihangete korraldamine”.

Riigihangete läbipaistvuse suurenda-

miseks oleme välja arendanud tunnusta-

tud ehitusettevõtjate ametliku nimekirja

(TEAN) e-keskkonna.

Siiski ei tegele me üksnes ehitusturu

korrastamisega, vaid pakume ehituset-

tevõtjatele ja spetsialistidele konkurent-

sivõime parendamiseks koolitusprojek-

tide, õppereiside, seminaride ning kon-

verentside näol ka erinevaid koolitusvõi-

malusi.

Oluline tegevus liidu töös on kindlasti

liikmete nõustamine. Oodatud on ka et-

tepanekud mõne aktuaalse teema või

probleemi osas, millega liit peaks tege-

lema ja mis võiks kokkuvõttes tuua kasu

kõikidele liikmetele.

Kui oled huvitatud ehitusvaldkonna

arendamisel ja ettevõtluskeskkonna ku-

jundamisel kaasa rääkima ja kui toetad

hea ettevõtlustava ning ausa konkurent-

si põhimõtteid, siis oled oodatud EEEL-i

liimeskonnaga liituma ja ka liidu töös ak-

tiivselt kaasa lööma.

Eesti Ehitusettevõtjate Liit valib parimat ehitajat alates 2009. aastast.

Konkursi eesmärgiks on leida parim ehitusjuht, kelle töö on päl-vinud tunnustuse nii töö tellija, ar-hitekti, projekteerija kui ka omani-kujärelevalve poolt, laiemaks ees-märgiks on ehitaja ameti propagee-rimine ja oma ala parimate tun-nustamine.

Tänavusel konkursil oli eriti rohkelt osavõtjaid: tiitlile kandi-deerisid 18 ehitusjuhti ning vää-rikaid kandidaate võitja kohale oli palju.

Seekord kuulusid Eesti Ehituset-

tevõtjate Liidu korraldatava kon-kursi žüriisse Eesti Ehitusettevõt-jate Liidu juht ja ühtlasi žürii esi-mees Indrek Peterson, Eesti Ehitus-ettevõtjate Liidu juhatuse liige Il-mar Link, ettevõtja Lembit Maks-tin, Eesti Ehitusmaterjalide Toot-jate Liidu juht Enno Rebane, arhi-tekt ning Eesti Projektbüroode Lii-du juhatuse aseesimees Tõnis Tar-be, Riigi Kinnisvara AS ehitusjuh-timisosakonna juht Igor Gerasen-kov ja ajakirja EhitusEST toime-taja Liivi Tamm, kes valisid Aasta Ehitajaks 2014 Ahto Aruväli (Mer-ko Ehitus Eesti ASi projektijuht).

Aasta ehitaja valiti tihedas konkurentsis

Eelnevalt on tiitli võitnud: Tarmo Pohlak (2009) poolt juhitud Tallinki büroohoone ehitus Tiit Joosti (2010) poolt juhitud Ämari lennubaasi ehitus Arvo Kirotus (2011) poolt juhitud Tallinna Reoveepuhastusjaama biofiltri ehitustööd Keit Paal (2012) poolt juhitud Tallinna Ülikooli Loomemaja NOVA õppehoone Aivo Pedak (2013) poolt juhitud Viljandi Riigigümnaasiumi ehitustööd

Žürii ringkäigul Tondiraba Jäähallis. Foto: Enno Rebane

54

Eesti

Kütt

e- ja

Ven

tilat

sioon

iinse

nerid

e Üh

endu

suu

dise

dLIIT, MIS ÜHENDAB EESTI KÜTTE- JA VENTILATSIOONIINSENERIDE PAREMIKU

EKVÜ LIIKMED

Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendusse

kuuluvad 270 kütte- ja ventilatsioonispetsialisti, tei-

sisõnu suur osa Eesti kütte- ja ventilatsiooniinsene-

ride paremikust. Tänu otsusele võtta ühingu liikme-

teks ka üliõpilasi, on noorte spetsialistide osakaal

ühingus tunduvalt tõusnud, mis omakorda tähen-

dab paremat integreeritust valdkonnas ja valdkon-

na üleselt.

Ühing korraldab oma liikmetele ja valdkonnaga seo-

tud inimestele erialast täiendkoolitust, osaleb kut-

seomistamisel ning teeb koostööd erinevate minis-

teeriumite ja ühiskondlike organisatsioonidega, mis

vajavad erapooletut ja kompetentset erialast infor-

matsiooni.

SUUNAD

Tegevusaastate jooksul on EKVÜ tegevus hõlmanud

mitmeid arengusuundi. Kui algul tegeleti põhiliselt

tehniliste päevaprobleemide lahendamise ja erialas-

te normide ja standardite välja töötamisega, siis tä-

naseks on fookus nihkunud energiatõhususega seo-

tud probleemidele.

EKVÜ on välja andnud kaks soojusvarustuse, san-

tehnika ja ventilatsioonitoodete kataloogi ja erialase

teatmiku. 2010. aasta suvel ilmus EKVÜ ja SA KredEx

koostöös ka ligi 300-leheküljeline raamat „Hoonete

energiatarve ja sisekliima“, millest tänaseks on ilmu-

nud täiendatud kordustrükk.

EKVÜ on ka ehitiste energiatõhususe valdkonna

kutseandja. Uued kutsestandardid on kinnitatud

Inseneride Kutsenõukogus 5. juunil 2013. Anname

välja järgmiseid kutseid: energiaaudiitor 6, energia-

audiitor 6 osakutse elamute energiaauditite tegemi-

ne, diplomeeritud energiatõhususe spetsialist 7, voli-

tatud energiatõhususe spetsialist 8.

Ühing jätkab ka järmistel tegevusaastatel kutseomis-

tamistegevust, arendab koolitustegevust koostöös

nii era- kui avalike organisatsioonidega ning on part-

neriks tehnilist haridust andvatele (kõrg)koolidele

tulevaste spetsialistide koolitamisel ja riiklikele insti-

tutsioonidele.

Selgus stipendiumi saaja: Karl-Villem Võsa

2014. aasta sügisel pani EKVÜ läbi TTÜ Arengufondi välja 1500 euro suuruse sti-pendiumi Tallinna Tehnikaülikooli ehi-tusteaduskonna edukale inseneri- või dok-toriõppe üliõpilasele. Stipendiumile laekus kuus avaldust. Kõik kandidaadid olid äär-miselt tugevad ja komiteel, kuhu kuulusid Aivar Uutar (EKVÜ esimees), Hendrik Voll (TTÜ kütte ja ventilatsiooni õppetooli ju-hataja), Urmas Hiie (ETSNord juhatuse esi-mees), Kalev Kundla (AS Clik hooldusosa-konna juhataja) ja Peeter Uhtjärv (AEK ju-hatuse liige), oli väga raske välja valida pa-rimatest parim.

Lõplik otsus langes kütte ja ventilatsioo-ni õppetooli kolmanda kursuse üliõpilase Karl-Villem Võsa kasuks.

Karl-Villem on pärit Hiiumaalt ja pais-tab silma erakordselt tugeva reaalainete oskusega.

Väärib veel märkimist, et keskkooliks valis Karl-Villem hoopis Pärnu Sütevaka Huma-nitaargümnaasiumi, et saada ka humani-taarainetes sama tugevaks. Karl-Villem oli kandidaatidest ainus, kes teadis juba väi-kese poisina, mis eriala ta edaspidi ülikoo-lis omandada soovib.

Õnnitleme Karl-Villemit stipendiumi saamise puhul. Kõik EKVÜ stipendiumi-konkursil osalejad saavad õiguse osaleda ühe aasta jooksul tasuta EKVÜ koolitustel ja seminaridel.

Stipendiumi võitja Karl-Villem Võsa

55

Torujüri eriala võimas taassündEesti vajab aastas 12–15 ülikoo-li lõpetavat kütte- ja ventilatsioo-niinseneri, et eriala säiliks jät-kusuutlikuna. Neid koolitab Eestis vaid Tallinna Tehnikaülikool, ent viimastel aastatel on sellel erialal lõpetajate arv jäänud alla kümne. Tõehetk saabus 2013. aasta sügisel, mil keskkonnatehnika õppekavale, mille alla kuulub ka kütte ja venti-latsiooni eriala, asus õppima vaid neli uut tudengit. See oli ülikoo-li ülivõimsalt kõige nõrgem kon-kurss. Veel nukram on aga see, et nendest neljast tudengist on peale esimest aastat jätkamas vaid üks.

2013. aasta sügisel valiti TTÜ kütte ja ventilatsiooni õppetoo-lile uus juht professor Hendrik Voll. Lisaks eriala populariseeri-vatele loengutele gümnaasiumites korraldas Hendrik koostöös Ees-ti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneri-de Ühendusega (EKVÜ) õpilaste-le võistlussarja „Päikeseenergiast energiasäästlike hooneteni“, mi-da toetas ka Haridus- ja Teadus-ministeerium.

Võistlussarja põhieesmärk oli tutvustada teadustegevust hoonete energiatõhususe valdkonnas, suu-rendada kooliõpilaste huvi tehni-ka ja tehnoloogia valdkonna hari-duse omandamise vastu ning seos-tada erinevaid gümnaasiumis õpi-tavaid valdkondi ümbritseva elu-

200õpilast 18. koolist osales võistlussarjas.

LIGIKAUDU

Võistlussarja võitjad Jakob Westholmi Gümnaasiumist koos võistlussarja läbiviijatega. Vasakult teine Paul Nael on sügisest TTÜ keskkonnatehnika õppekava tudeng

keskkonna ning keskkonnasääst-liku mõtteviisiga. Samuti oli ees-märk teha esimesed sammud sel-leks, et vabaneda erialaga kaasas käivast igavast „torujüri“ mainest, näidates noortele, et eriala on mi-dagi palju enamat ja huvitavamat.

Võistlussarjas osales kokku li-gi 200 kooliõpilast kaheksateist-kümnest koolist. Milline oli meie tegevuse tulemus? TTÜ Keskkon-natehnika 35le kohale, mille koos-seisus on ka kütte ja ventilatsioo-ni eriala, kandideeris 84 noort ini-mest, nende seas ka 8 kuldmeda-liga lõpetajat. Kuna paljud tradit-sioonilistest inseneriõppekava-dest olid TTÜs alakonkursiga, saa-di õppekavale vastu võtta rohkem tudengeid, kui oli õppekavale ette nähtud kohti. Keskkonnatehni-ka õppekava oli sellel aastal TTÜ õppekavadest enim populaarsust võitnud õppekava. Võistlussarjast õnnestus ülikoolil saada 2014. aas-taks tervelt 18 uut tudengit.

UUS RAAMAT: „Hoonete energiatarve ja sisekliima“Detsembri alguses jõuab poelettidele

täiendatud kordustrükk ülipopulaarseks

osutunud raamatust „Hoonete energia-

tarve ja sisekliima“, mis põhineb suurel

määral juba varem ilmunud Enno Abeli

rootsi- ja ingliskeelsetele raamatutele,

kuhu kaasautor Hendrik Voll lisas pea-

tüki „Ühiskondlike hoonete fassaadi ka-

vandamise mõju päevavalgusele ja jahu-

tuskoormusele“.

Tähtsaim täiendus on tehnikama-

gistri Teet Targa kirjutatud peatükk 11

“Energiatõhususe tõendamise põhimõt-

ted Eestis” lisaga I. Raamat on mõeldud

arhitektidele, pro-

jekteerijatele, ehi-

tusettevõtjaile,

kinnisvaraarenda-

jatele ja tehnilis-

te erialade üliõpi-

lastele.

Raamat annab

põhjaliku ülevaa-

te hoonete küt-

te-, ventilatsioo-

ni- ja jahutuslahenduste kavandamisest,

nõudmistest sisekliimale ning selle mõ-

jutajatest, päevavalguse ja fassaadide

kavandamisest, hoonete energiatõhusu-

sest, tasuvusarvutuste tegemisest.

Enam kui 300-leheküljelise raa-

matu autorid on Rootsi Chalmersi

Tehnikaülikooli professor Enno Abel,

TTÜ ehitusteaduskonna kütte- ja venti-

latsiooni õppetooli professor ja juhataja

Hendrik Voll ja 8. taseme volitatud küt-

te- ja ventilatsiooniinsener ning 8. tase-

me volitatud energiatõhususe spetsialist

Teet Tark.

Raamatu kordustrükk on valminud

Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride

Ühenduse eestvedamisel ja toetajate

kaasabil.

Raamat on nüüdseks jõudnud ka poe-

lettidele.

Raamatut saab tellida Eesti Kütte- ja

Ventilatsiooninseneride Liidu kaudu.

56

Eesti

Kat

use-

ja F

assa

adim

eist

rite

Liit

uudi

sed

EESTI KATUSE- JA FASSAADI-MEISTRITE LIIDU EESMÄRGID

KOOLITUS

Eesmärgiks on viia erialane info oma koolitusklassi

ja praktikumide läbi turuosalisteni, aga ka kutsekoo-

lideni ja muude õppeasutusteni. Plaanime luua info-

keskuse koos raamatukoguga.

TURU KORRASTAMINE, LITSENTSISÜSTEEM

Eesmärgiks on luua litsenseerimissüsteem, mille jär-

gi toimuks katusemeistrite atesteerimine. Ajalooli-

selt on paljudes Euroopa maades toiminud tsunftide

ja gildide süsteem, mida näiteks saksakeelsetes maa-

des rakendatakse edukalt tänaseni. Esmalt õpipoi-

si staatus, mille käigus omandatakse erialaseid osku-

si meistrite käe all, seejärel eksami sooritamine. Ek-

sami sooritamisel on õigus alustada iseseisvat tööd

erialameistrina. Liidu ülesanne on luua teoreetiline-

praktiline metoodika, koostada eksamimaterjalid ja

moodustada tunnustatud eksamikomisjon.

TOOME VÄRSKE INFO MAAILMAST EESTI

TEGIJATENI

Osaleme erialaüritustel ja proovime parimad palad

sealt tuua liidu liikmeteni.

SEADUSANDLUSE LOOMINE, NORMIDE JA KA-

TUSEEHITUSE REEGLITE LOOMINE

Eesti turul puuduvad ühtselt aktsepteeritavad ka-

tuseehituse normid ja reeglid. Kogu protsess toimub

tootjate paigaldusjuhendite ja seetõttu ärihuvide

alusel. Liidu eesmärk on luua reeglistik kasutatavate

materjalide omaduste, töövõtete ja meetodite kohta.

Paljude katuseliikide kohta ei ole mitte mingit reeg-

listikku üldse olemas. Olemasolevad standardid on

keeruka sõnastusega, praktilise kogemuseta koos-

tatud tõlked, mis ei ole kohandatud Eesti turu jaoks.

Meie eesmärk siinkohal seda olukorda parandada.

EKSPERTIISIDE JA EKSPERTHINNANGUTE

KOOSTAMINE

EKFML pakub teenusena katusetööde ja -materjalide

ekspertiisi ja koostab soovitusi.

ÜRITUSTE JA KONKURSSIDE KORRALDAMINE

ERIALAINIMESTELE

Erinevate ürituste organiseerimine katusevaldkon-

nas toimuva laiemaks tutvustamiseks. Korraldame

katusemeistrite mõõduvõtmisi ja selgitame võitjad

konkursil Aasta Katus.

LIIDU KOHUSTUS ON SEISTA LIIDU LIIKMETE PÕH-

JENDATUD ÕIGUSTE EEST SUHETES TELLIJATE JA

TÖÖVÕTJATEGA.

Leia professionaalne ehitusmeister siit:

www.katuseliit.ee/liikmed-uus-2/

Alates novembrist saab omandada katuseplekkseppade kutsetHaapsalu Kutsehariduskeskus ja Tallinna Mehaanikakool avavad novembris esma-kordselt Eesti kutsehariduse ajaloos ehitus-plekkseppade õppekavad. Lisaks valtsplekile puudutavad õppekavad ka profiilpleki paigal-dust, vihmaveesüsteemide toimimist ja anna-vad baasteadmised ja -oskused aluskatustest.

Kutse omandamiseks tuleb läbida kar-jääri planeerimise ja ettevõtluse aluste, ehi-tusplekksepa baasteadmiste, plekkdetaili-de valmistamise ning paigaldamise, valts-katuste paigaldamise, profiilplekk-katuste paigaldamise, vihmaveesüsteemise paigal-damise, plekk-katuste remondi ja hoolduse ning katuse turvatoodete paigaldamise õp-pemoodulid. Ühtekokku on õppekava maht 60 ainepunkti.

Mida õppekava läbija oskab? Ta peab oskama nii projekti lugeda kui plekksepa-töid teha ning lahendada alates aluskatusest kõike ülespoole. Puusepa oskused ei ole an-tud töömehe teema. Lisaks on tal algteadmi-sed oma ettevõtte loomisest.

Valmimas on uus lamekatuste standardEesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liidu eest-vedamisel on valmimas lamekatuste stan-dard, mis on hetkel avalikul kommenteeri-misringil. Standard on järg eelmisel aastal ilmunud EVS 920 sarja standarditele, mille-ga määrati normid eterniit-, kivi- ja metall-katuste ehitusele. Algatamisel on aluskatus-te, ventileeritavate fassaadide ja katuse tur-vavarustuse standard.

KOOLITUSKALENDER TALV 2014-2015 Majandustarkvara tutvustus: eelarvestamine,

võimalused väikeehitajale

Üldine majandusharitus

Metallkatuste standard

Lamekatuse standardi kavand

Kindlustusfirmade koolitus –

Kuidas käsitleda kindlustusjuhtumeid?

57

Rumeeniast Eestile hõbemedal19.-22. novembrini toimusid Bukarestis maailmameistrivõist-lused noortele katusemeistritele. Sellelaadne MM toimub sageduse-ga kord kahe aasta jooksul ja see-kordsed võistlused olid juba järje-korras kahekümne viiendad.

Sarnaselt eelnevatele kordade-le võisteldi kolmes kategoorias: lamekatused, kivi- ja metallka-tused. Sel aastal esindasid Eestit varasuvisel Baltimaade meistri-võistlustel Lätis edukad olnud fir-mad: kivikatuste võistlusel suurte võistluskogemustega OÜ Liiwimaa Katusemeistrid, lamekatustes OÜ Westhaus ja metallkatuste konku-rentsis Katusekeskus OÜ, mis tuli hõbemedalile. Võistkonna juhen-dajaks oli Andres Annula, võistle-sid Siim Moldau ja Edgar Karpov.

Kaks esimest päeva oli võistle-jatele ette antud kindlad ülesan-ded ja eesmärk. Kolmandal päeval oli ülesanne peasponsori materja-lidest nö vabakava noorte meistri-te enda oskuste ja fantaasia alusel. Mitmel varasemal korral on selleks olnud erinevate fassaadilahendus-te paigaldamine või uudistoodetest katusesõlmede loomine.

Kui kohustuslike ülesannete juures hinnatakse peamiselt ette-

antud ülesandest kinnipidamist, siis vabakavas peetakse olulise-maks loomingulisust ja sõlmede toimivust. Sel aastal võtsid võist-lustest osa 29 meeskonda viieteist-kümnest riigist.

Eesti meeskonnad on MMil

esindatud teistkordselt, eelmistelt võistlustelt Šveitsist tuldi koju kol-me medaliga.

Samaaegselt maailmameistrite selgitamisega toimus maailma ka-tusemeistrite iga-aastane kongress, kust võttis osa ka Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liit. Kongress erines oluliselt viimastel aastatel toimunutest. Kui erinevate tehni-liste komiteede (lamekatused, viil-katused ja fassaadid) istungid, kus tegeleti katuseehitusreeglistiku täiendamisega, olid tavapärased, siis põhiline aeg kulus IFD struk-tuurimuudatuste ja uue põhikirja arutelule ja vastuvõtmisele.

29meeskonda viieteist-kümnest riigist

OSAVÕTJAD:

Maailmameistrivõistlused noortele katusemeistritele Bukarestis

58

SÜNDMUS

13nominenti tänavusel konkur-sil, mullu oli nomi-nente 10.

Konkursi „Aasta betoonehitis 2014“ nominendidKaldkriipsude vahel: ehitis – arhitektuur / konstruktor / ehitaja / betoonitööd / betooni tarnija / raketis /

AS Tallinna Sadam, Vanasadama uue

kruiisikai ehitus - / - / Corson OÜ / AS

BMGS Eesti Filiaal / Insenerehituse AS,

Rakennus Grupp OÜ / AS HC Betoon,

AS Betoonimeister / Peri AS

Dirhami väikelaevade tootmis- ja

hooldusbaas, külalistemaja ja kalatöös-

tuse tootmishoone –

/ OÜ Liis Projekt, Maaja Niisuke /

E-Betoonelement AS / OÜ Raua Ehitus /

E-Betoonelement AS / E – Betoonele-

ment AS / - /

Eesti Vabariigi Suursaatkond

Pekingis – OÜ Arhitektibüroo Studio-3,

Andres Põime, Lauri Vaimel, sisearhi-

tekt Liisa Põime / OÜ Estkonsult /

Alpine Mayreder Construction Co Ltd

/ Beijing Zulin Formwork & Scaffolding

Co Ltd, konsultant Aivars Alt / Logyaun

Decorating Materials Company, China

State Constuction Engineering Corpo-

ration Limited / Beijing Zulin Formwork

& Scaffolding Co Ltd

Forellikasvatus Jõestepõllu kinnistul,

Järvamaa, Koigi vald, Rutikvere küla - /

- /Mellson Grupp, Aivar Vahtel/ HR Res-

tauraator OÜ/ HR Restauraator OÜ/Be-

toonimeister AS / - /

Kosemetsa 11/13/14 Tallinn, korter-

majad – Salto AB OÜ / Estkonsult OÜ /

AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg /

Savekate OÜ / AS HC Betoon,AS

Rudus, OÜ Kiili Betoon, AS Muuga

Betoonelement / - /

Kiisa avariielektrijaam – Kiisa, Saku

vald, Harjumaa – Wärtsilä Finland OÜ /

E-Betoonelement AS / Wärtsilä Finland

OÜ, E-Betoonelement AS / E-Betoone-

lement AS / - /

Pirita tee 26, Tallinn, korterelamu –

Asum Arhitektid, Henno Sillaste, Sander

Aas / E-Inseneribüroo OÜ / Nordecon

AS / AS Lasbet Tootmine / - /

Tartu Ülikooli õppe- ja teadushoo-

ne PHYSICUM, Tartu - Kadarik Tüür Ar-

hitektid OÜ / OÜ Pikoprojekt, AS Tari /

Astlanda Ehitus OÜ / OÜ Savekate / OÜ

TMB Element, OÜ TM Betoon, / - /

Tallinna Päästedepoo ja Üldhäire-

keskus, Osmussaare tee 2, Tallinn –

Kuu OÜ, Joel Kopli ja AS Amhold, Jane

Teresk / AS Amhold / Ramm Ehituse OÜ

/ E- Betoonelement AS / - /

Tondiraba Jäähall – Kadarik Tüür

Arhitektid OÜ / Civen OÜ / AS Merko

Infra, AS Merko Ehitus Eesti / AS Merko

Ehitus Eesti / Rudus AS, HC Betoon AS,

E-Betoonelement AS / Peri AS

Valukoja 4 C parkimismaja Tallinnas

– Novarc Group AS, Ilmar Klammer /

Nordecon Betoon OÜ, Andrei

Kervališvili / Nordecon Betoon OÜ /

HC Betoon AS / Doka Eesti OÜ

Vääna mõisa tall-tõllakuur – /

T-Linnaprojekt OÜ, Tiina Linna /

TA-Konsult OÜ, Eero Tuhkanen /

OÜ Vanalinna ehitus / HR Restauraator

OÜ / Betoonimeister AS / Peri AS

Ülemiste Keskuse laiendus – AMB

International Architects & Designers

SIA, Einar Aakeroy, Lauri Laisaar, Jaani-

ka Ots, Katrin Kõlu / EA Reng AS / Fund

Ehitus OÜ / Lasbet Tootmine AS / - /.

Konkursi „Aasta betoonehitis“ nominendid selgunud“Aasta betoonehitis 2014” no-minendid on teada. Eesti Betoo-niühingu tegevdirektor Peeter Kokk rääkis ajakirjale EhitusEST, et tähtajaks saabus 13 tööd, seega veel rohkem kui mullu, mil kan-dideeris 10 ehitist. „Võitja kuulu-tatakse välja Betoonipäeval, mis toimub 2015. aasta märtsi esime-ses pooles,“ lausus ta.

“Aasta betoonehitise” konkurs-si korraldavad Eesti Betooniühing ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit, et kaasa aidata betoonarhitek-tuuri, betoonitehnoloogia ja betoo-nehituse arengule ning tõsta be-tooni kui kodumaise ehitusmater-jali mainet. Konkureerivad ehiti-sed – hooned ja rajatised –, mis an-takse tellijale üle 2014. aasta jook-sul ning mida ei ole antud konkur-sile varem esitatud. Esitada võis ka konstruktsioone ja menetlusi.

Võidab objekt või menetlus, mil-le puhul on olnud oluline panus Eestis registreeritud ettevõtjate tööl ja Eestist tarnitud betoonma-terjalidel. Võidutöö valimisel ar-vestatakse ka objekti projekteeri-mise ja ehitamise professionaal-sust ja nõudlikkusastet, kvalitee-ti ja innovaatilisust.

Žüriisse kuuluvad Eesti Arhitektide Liidu, Eesti Betooniühingu, Eesti Ehitusinseneri-de Liidu, Eesti Ehitusettevõtjate Liidu, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu, Eesti Projektbüroode Liidu, Kunda Nordic Tsemendi ja ehitusajakirjanduse esindajad.

Road and MineRal Technologies www.wirtgen.ee

LAIENEMINE!

ARENG JÄTKUB. Benninghoven’i integreerimisega on Wirtgen Group’st saanud juhtivate tehnoloogiate tarnija kogu teedeehituse tsüklile: kivimite töötlemine, asfaltsegude valmistamine, laotamine, tihendamine ja seejärel taastusremont. Usaldage Wirtgen Group’i meeskonda!

www.wirtgen-group.com/technologies

Wirtgen Eesti OÜBetooni 26 · 11415 TallinnTel.: +372 60 66188 · e-Mail: info@wirtgen.ee