ekp majandusülevaade 8/2016 - eesti pank1 opeci 2016. aasta novembris tehtud kokkuleppe mõju...

Majandusülevaade

8 / 2016

EKP majandusülevaade 8/2016 1

Sisukord

Majandusareng 2

Ülevaade 2

1 Väliskeskkond 5

2 Finantsareng 11

3 Majandusaktiivsus 15

4 Hinnad ja kulud 20

5 Raha ja laenud 25

6 Eelarve areng 31

Infokastid 34

1 OPECi 2016. aasta novembris tehtud kokkuleppe mõju naftaturule 34

2 Likviidsuskeskkond ja rahapoliitilised operatsioonid 27. juulist kuni

25. oktoobrini 2016 37

3 Euroala ärikeskkonna struktuursed näitajad 42

4 Eluasemehindade mõju ÜTHI-inflatsioonile: hinnang 47

5 2017. aasta eelarvekavade ja kogu euroala eelarveseisundi ülevaatus 51

Artiklid

Käesolevast majandusülevaatest on välja jäetud kaks artiklit, mida saate

lugeda inglise keeles EKP kodulehelt.

Statistika S1

EKP majandusülevaade 8/2016. Majandusareng

Ülevaade 2

Majandusareng

Ülevaade

8. detsembril 2016 toimus EKP nõukogu rahapoliitikat käsitlev koosolek, kus ta

hindas korralistele majandus- ja monetaaranalüüsidele tuginedes põhjalikult

majandus- ja inflatsiooniväljavaadet ning rahapoliitika kurssi. See hinnang

kinnitas vajadust pikendada varaostukava 2017. aasta märtsist edasi, et säilitada

väga ulatuslikud rahapoliitilised meetmed, mis on vajalikud, et tagada

inflatsioonimäärade püsiv lähenemine tasemele, mis on keskmise aja jooksul 2%st

allpool, ent selle lähedal.

Majandus- ja rahapoliitiline hinnang EKP nõukogu 8. detsembri

2016. aasta koosoleku ajal

Üleilmne majandusaktiivsus on teisel poolaastal suurenenud ja kasvab

eelduste kohaselt ka edaspidi, ehkki selle tempo jääb kriisieelse ajaga

võrreldes aeglasemaks. Toetavate poliitikameetmete jätkumine ja olukorra

paranemine tööturul on soodustanud USA majandusaktiivsust, kuid pärast sealseid

valimisi on kasvanud ebakindlus USA ja üleilmse väljavaate suhtes. Jaapani

majanduse kasvuhoog püsib eeldatavasti mõõdukas ning Ühendkuningriigi keskmise

perioodi väljavaateid piirab tõenäoliselt tema ja Euroopa Liidu edasiste suhete

suhtes kasvanud ebakindlus. Kui Hiina majanduskasvu pidev aeglustumine

halvendab tõenäoliselt olukorda teistes arenevates riikides, siis üleilmset kasvu

soodustab üha enam mõne suurema tooret eksportiva riigi järkjärguline väljatulek

sügavast madalseisust. Naftahind on pärast OPECi riikide 30. novembri kokkulepet

tõusnud ja selle hiljutise languse mõju üleilmsele koguinflatsioonile taandub

vähehaaval. Sellegipoolest pärsib alusinflatsiooni kiirenemist endiselt külluslik

kasutamata tootmisvõimsus kogu maailmas.

Euroala riigivõlakirjade tulusus on viimasel ajal kasvanud ja EONIA

forvardkõver on muutunud järsemaks. Alates oktoobri algusest kerkinud

nominaalintressimäärades kajastub osalt pikemaajaliste intressimäärade üleilmne

tõususuundumus, mis oli kõige silmatorkavam USAs. Nominaalintressimäärade tõus

tõi kaasa EONIA forvardkõvera kerkimise ja järsenemise. Ettevõtete võlakirjade

tulususe vahe kasvas veidi, kuid jäi väiksemaks kui 2016. aasta märtsi alguses, kui

tehti algust eurosüsteemi ettevõtlussektori väärtpaberite ostukavaga. Kuigi euroalal

täheldati aktsiahindade mõningast tõusu, olid pankade aktsiahinnad üldindeksist

kõrgemad.

Euroala majanduse taastumine jätkub. Euroala SKP reaalkasv kiirenes 2016.

aasta kolmandas kvartalis eelmisega võrreldes 0,3% (teises kvartalis oli kasvutempo

sarnane). Värskeimad andmed ja eeskätt küsitlustulemused näitavad, et

kasvusuundumus jätkub ka 2016. aasta neljandas kvartalis.


Ülevaade 3

EKP nõukogu eeldab, et edaspidi peaks majanduse elavnemine kulgema

mõõdukas, ent üha kindlamas tempos. EKP rahapoliitiliste meetmete mõju

ülekandumine reaalmajandusse toetab sisenõudlust ja on edendanud

finantsvõimenduse vähendamist. Ettevõtete kasumlikkuse paranemine ja väga

soodsad rahastamistingimused toetavad endiselt investeeringute taastumist. Pealegi

aitab püsiv tööhõive kasv, millele tulevad kasuks ka varasemad struktuurireformid,

suurendada veelgi kodumajapidamiste tegelikku kasutatavat tulu ja eratarbimist.

Samal ajal leidub märke maailmamajanduse mõnevõrra jõulisemast taastumisest.

Euroala majanduskasvu pärsivad eelduste kohaselt aga struktuurireformide loid

rakendamine ja käimasolev bilansside kohandamine mitmes sektoris.

Eurosüsteemi ekspertide 2016. aasta detsembri makromajanduslikus

ettevaates euroala kohta eeldatakse, et SKP aastane reaalkasv kiireneb 2016.

ja 2017. aastal 1,7%, ning 2018. ja 2019. aastal 1,6%. EKP ekspertide 2016. aasta

septembri makromajandusliku ettevaatega võrreldes püsib SKP reaalkasvu

väljavaade üldjoontes muutumatu. Euroala majanduse kasvuväljavaates on endiselt

ülekaalus langusriskid.

Eurostati kiirhinnangu kohaselt oli euroala aastane ÜTHI-inflatsioon 2016.

aasta septembris 0,4%, oktoobris 0,5% ja novembris 0,6%. See kajastas suurel

määral energiahindade aastainflatsiooni kiirenemist, kuigi puuduvad veel märgid

alusinflatsiooni kindlast tõususuundumusest.

Nafta praeguste futuurihindade põhjal eeldatakse, et koguinflatsioon

hoogustub aasta lõpu poole märkimisväärselt veelgi, kerkides peamiselt

energiahindade aastakasvu baasefekti toel 1% määrast kõrgemale. 2018. ja

2019. aastal peaks inflatsioon veelgi kiirenema. Seda hoogustavad EKP

rahapoliitilised meetmed, majanduse oodatav taastumine ja majandusliku loiduse

järkjärguline taandumine.

Eurosüsteemi ekspertide 2016. aasta detsembri makromajanduslikus

ettevaates euroala kohta eeldatakse, et aastane ÜTHI-inflatsioon on

2016. aastal 0,2%, 2017. aastal 1,3%, 2018. aastal 1,5% ja 2019. aastal 1,7%.

EKP ekspertide 2016. aasta septembri makromajandusliku ettevaatega võrreldes

püsib ÜTHI-koguinflatsiooni väljavaade üldjoontes muutumatu.

Rahapakkumise ja laenudünaamikat toetavad endiselt madalad intressimäärad

ning EKP mittestandardsete rahapoliitika meetmete mõju. Laia rahapakkumise

kasv püsis 2016. aasta kolmandas kvartalis muutumatu, kuid kahanes oktoobris

mõnevõrra. Ent erasektorile antavate laenude kasv oktoobris hoogustus. Laia

rahapakkumist tõukasid endiselt tagant esmajoones riigisisesed rahaloomeallikad.

Rahapakkumise ja laenukasvu toetab jätkuvalt EKP rahapoliitika meetmete mõju.

Pankade soodsate rahastamistingimuste mõju on avaldunud madalamates

laenuintressimäärades ja paranenud laenupakkumises, mille toel taastub

vähehaaval ka laenudünaamika. Mittefinantsettevõtetele pakutava välisrahastamise

aastase koguvoo kiirenemine jätkus hinnangute kohaselt 2016. aasta kolmandas

kvartaliski.


Ülevaade 4

Rahapoliitilised otsused

Hinnastabiilsuse tagamise eesmärgil tegi EKP nõukogu järgmised otsused.

Mittestandardsete rahapoliitika meetmetega seoses otsustas EKP nõukogu, et

eurosüsteem jätkab varaostukava raames tehtavaid igakuiseid oste mahus

80 miljardit eurot kuni 2017. aasta märtsi lõpuni. Alates 2017. aasta aprillist

kavatsetakse igakuiseid netovaraoste teha 60 miljardi euro ulatuses kuni

2017. aasta detsembri lõpuni või vajaduse korral kauem, aga igal juhul seni,

kuni inflatsiooni areng on EKP nõukogu hinnangul püsivalt kohandunud ja

kooskõlas nõukogu inflatsioonieesmärgiga. Kui väljavaade muutub vähem

soodsaks või kui finantstingimused ei ole enam kooskõlas edasiste sammudega

inflatsiooni arengu püsival kohandamisel, kavatseb EKP nõukogu suurendada

varaostukava mahtu ja/või pikendada selle kestust. Koos netovaraostude

tegemisega reinvesteeritakse ostukava raames soetatud aegumistähtajani

jõudnud väärtpaberitelt laekuvad põhiosa tagasimaksed.

Eurosüsteemi varaostukava endiselt tõhusa rakendamise tagamiseks otsustas

EKP nõukogu muuta varaostukava mõningaid parameetreid alates 2017. aasta

jaanuarist järgmiselt. Esiteks muudetakse avaliku sektori väärtpaberite

ostukava tähtaegu, vähendades rahastamiskõlblike väärtpaberite minimaalset

järelejäänud tähtaega kahelt aastalt ühele aastale. Teiseks lubatakse

varaostukava raames osta vajalikul määral väärtpabereid, mille tootlus tähtaja

lõpuni on EKP hoiustamise püsivõimaluse intressimäärast väiksem.

EKP baasintressimäärasid ei muudetud ja EKP nõukogu eeldab endiselt, et

need püsivad praegusel või sellest madalamal tasemel pikema aja vältel ning

tunduvalt kauem, kui tehakse netovaraoste.

Otsus varaostukava pikendada tehti sooviga säilitada väga toetav

rahapoliitiline kurss, et tagada inflatsioonimäärade püsiv lähenemine

tasemele, mis on keskmise aja jooksul 2%st allpool, ent selle lähedal. Seega

tagatakse seniste ostude ulatusliku mahu ja edasiste reinvesteeringute kaasabil

väga soodsate finantstingimuste püsimine euroalal, mis on EKP nõukogu eesmärgi

saavutamisel endiselt otsustava tähtsusega. Eelkõige võimaldab eurosüsteemi

ostude pikemaajaline jätkamine kindlustada püsivama kohalolu turul ja seeläbi ka

EKP stimuleerivate meetmete kestvama toime. Sellised kohandused kajastavad

euroala majanduse tagasihoidlikku, kuid üha kindlamat elavnemist ja endiselt

vaoshoitud inflatsioonisurvet. EKP nõukogu jälgib tähelepanelikult hinnastabiilsuse

väljavaate arengut ja kavatseb oma eesmärgi saavutamise nimel tegutseda kõiki

tema pädevuses olevaid vahendeid kasutades.


Väliskeskkond 5

1 Väliskeskkond

Üleilmne majandusaktiivsus on selle aasta teisel poolel suurenenud ja kasvab

eelduste kohaselt ka edaspidi, ehkki selle tempo jääb kriisieelse ajaga võrreldes

aeglasemaks. Üleilmset inflatsiooni pärsib endiselt naftahinna hiljutise languse mõju

ja keskmise aja jooksul piirab alusinflatsiooni eeldatavasti külluslik kasutamata

tootmisvõimsus kogu maailmas.

Üleilmne majandustegevus ja kaubandus

Üleilmne majandusaktiivsus on selle aasta teisel poolel suurenenud. Paaril

viimasel kuul avaldatud andmed näitavad suhteliselt püsivat kasvu arenenud riikides

ja mõningast elavnemist arenevates riikides. Keskmise aja väljavaate kohaselt

üleilmse majandusaktiivsuse kasv jätkub, ehkki kriisieelse ajaga võrreldes jääb

kasvutempo aeglasemaks. Üleilmset väljavaadet varjutavad endiselt mitmesugused

tegurid, sealhulgas madalate toormehindade negatiivne mõju tooret eksportivatele

riikidele, Hiina majanduse järkjärguline tasakaalustumine ja süvenev ebakindlus USA

poliitikameetmete suhtes.

Kui arenenud riikide finantsturud on osutunud vastupidavaks, siis mõnes

arenevas riigis võib täheldada mõningaid märke pingetest. USA pikaajaliste

võlakirjade tulusus on märgatavalt kasvanud tingituna osaliselt turuosaliste kiirema

inflatsiooni ootustest seoses riigi võimalike eelarvepoliitiliste stiimulitega. Viimastel

nädalatel on aktsiaturgude volatiilsus vähenenud ja arenenud riikides on aktsiaturud

pisut elavnenud. Areneva turumajandusega riikidele on kasuks tulnud viimastes

kvartalites paranenud rahastamistingimused, kuid pärast USA novembrikuiseid

valimisi on areneva majandusega riikidesse suunduva kapitalivoo taastumine

hakanud pidurduma, suurenenud on nende riikide valitsusvõlakirjade tulususe vahe

ja surve nende vääringutele.

Riikide rahapoliitika kurss on endiselt toetav. Föderaalreservi fondide futuuride

kõver on viimastel kuudel kerkinud, kajastades osaliselt ekspansiivsema

eelarvepoliitika ootust USAs (vt joonis 1). Seevastu Inglismaa keskpank kärpis oma

augustikuisel istungil intressimäärasid ja teatas uutest kvantitatiivsetest

leevendusmeetmetest. Jaapani keskpank tegi aga septembris mõningaid muudatusi

oma rahapoliitilises raamistikus, võttes kasutusele tulukõvera kontrolli ja andes

lubaduse ületada seatud inflatsioonieesmärk.

Hiljuti avaldatud andmetel on üleilmne majandusaktiivsus aasta teisel poolel

suurenenud. Üleilmne (v.a euroala) toodangut kajastav ostujuhtide liitindeks püsis

novembris muutumatuna 53,3 tasemel, osutades kindlale üleilmsele kasvule aasta

viimases kvartalis (vt joonis 2). Novembris olid arengusuundumused enamikus

arenenud ja areneva turumajandusega riikides soodsad. Samamoodi osutavad

OECD ühtivad ja juhtivindikaatorid, et kasvutempo on arenenud riikides stabiilne,

kuid suuremates arenevates riikides aina hoogsam. Üldiselt näib, et arenenud

riikides on kasv jäänud püsima ja arenevates riikides läbinud madalaima taseme.


Väliskeskkond 6

Joonis 1.

Baasintressimäärade ootused

(osakaal)

Allikad: Bloomberg ja Inglise keskpank.

Joonis 2.

Üleilmne ostujuhtide liitindeks

(hajuvusindeks)

Allikad: Haver Analytics ja EKP ekspertide arvutused.

Märkused. Viimased andmed pärinevad 2016. aasta novembrist. Areneva turumajandusega riikide puhul on antud Hiina, Venemaa,

Brasiilia, India ja Türgi koondnäitaja. Arenenud riigid hõlmavad USAd, Ühendkuningriiki ja Jaapanit. Pikaajaline keskmine näitaja

kätkeb ajavahemikku 1999. aasta jaanuarist 2016. aasta novembrini.

Pärast tagasihoidlikku kasvu 2016. aasta esimesel poolel suurenes USA

majandusaktiivsus kolmandas kvartalis märgatavalt. Netoeksport ja varude

soetamine taastusid jõuliselt ning kiirendasid kolmandas kvartalis jõuliselt SKP

reaalkasvu, kuid erasektori põhivarainvesteeringud püsisid väikesed ja

tarbimiskulutused kahanesid. Edaspidi peaks kasv mõõdukas tempos kiirenema,

saades tuge majanduse paranenud põhinäitajatest. Suurenenud on USA

presidendivalimistest tulenenud ebakindlus poliitikameetmete suhtes. Et ootused

eelarvepoliitiliste stiimulite suhtes on kasvanud, on see kaasa toonud

-0,4

-0,2

0,0

0,2

0,4

0,6

0,8

1,0

1,2

1,4

01.2017 04.2017 07.2017 10.2017 01.2018 04.2018 07.2018 10.2018

USA, 7. detsember

USA, 8. september

Ühendkuningriik, 7. detsember

Ühendkuningriik, 8. september

Jaapan, 7. detsember

Jaapan, 8. september

48

50

52

54

56

58

60

2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016

üleilmne (v.a euroala)

üleilmne (v.a euroala) – pikaajaline keskmine

arenenud riigid (v.a euroala)

areneva turumajandusega riigid


Väliskeskkond 7

rahastamistingimuste mõningase karmistumise, eeskätt pikaajaliste intressimäärade

puhul.

Ehkki Ühendkuningriigis suurenes ebakindlus vahetult pärast rahvahääletust

Euroopa Liidu liikmesuse üle, püsis kolmanda kvartali majandusaktiivsus

kindlal kursil. SKP kasvu toetasid kolmandas kvartalis jõuline tarbimine ja

netokaubanduse tugev mõju, aga ka investeeringud. Sellegipoolest eeldatakse, et

ebakindlus Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi edaspidiste kaubandussuhete suhtes

vähendab investeeringuid ja naelsterlingi hiljutine odavnemine pidurdab tarbimist.

Ehkki Jaapani SKP reaalkasv oli kolmandas kvartalis jõuline, püsib

majanduskasv endiselt tagasihoidlik. Tooni annab kesise välisnõudluse ja väikese

eratarbimise pärssiv mõju. Edaspidi peaksid investeeringuid kannustama soodsad

rahastamistingimused ja ettevõtete hea kasum. Välisnõudluse kasvades peaks

eksport jeeni hiljutisest kallinemisest hoolimata vähehaaval elavnema. Seevastu

eratarbimine püsib eelduste kohaselt tagasihoidlik. Sisenõudlust peaksid lähiaastatel

toetama stimuleerivad eelarvepoliitilised meetmed.

Hiina kasv stabiliseerus aasta kolmandas kvartalis, saades tuge jõulisest

tarbimisest ja taristukulutustest. Kui lähiaja väljavaadet kujundab valdavalt

rahapoliitiliste stiimulite ulatus, siis majanduskasv püsib keskmises ajaplaanis

eelduste kohaselt lauges languses. Investeeringute kasvu aeglustumine jätkub

sedamööda, kuidas ülemäärast tootmisvõimsust tasapisi koomale tõmmatakse.

Prognoosi kohaselt on kasvu peamine taganttõukaja tarbimine.

Kesk- ja Ida-Euroopa reaalmajanduse aktiivsus peaks prognoosi kohaselt

püsima peaaegu kogu piirkonnas suhteliselt suur. Sellele peaksid kaasa aitama

Euroopa Liidu tõukefondide toel tehtavad mahukad investeeringud ja hoogne

eratarbimine, mida kannustavad suurem reaalne kasutatav tulu ja paranevad

tööturutingimused aeglase inflatsiooni keskkonnas.

Suurte tooret eksportivate riikide toodang näitab pärast sügavat madalseisu

taastumise märke. Kättesaadavad andmed osutavad majandusaktiivsuse

mõningasele suurenemisele Venemaal. Rahastamistingimused on leevenenud, sest

keskpank on alandanud inflatsioonitempo aeglustumise tõttu baasintressimäärasid,

kuid ebakindlus püsib suur ja tarbijate kindlustunne on habras. Ehkki naftahinna

taastumine pakub mõningast kergendust, jääb ärikeskkonda edaspidi mõjutama

eelarve konsolideerimise vajadus. Brasiilia pikaajaline ja sügav majandussurutis

peaks aasta teisel poolel jõudma madalpunkti tulenevalt poliitilise ebakindluse

vähenemisest ja rahastamistingimuste lõdvenemisest. Teisest küljest halvendab

keskmise ajaplaani väljavaadet eelduste kohaselt suur eelarve konsolideerimise

vajadus.

Maailmakaubandus on selle aasta teisel poolel mõnevõrra elavnenud. Üleilmset

(v.a euroala) importi korrigeeriti 2016. aasta esimesel poolel veidi ülespoole ja

kättesaadavad näitajad osutavad soodsatele märkidele lähiaja väljavaadete suhtes.

Madalmaade majanduspoliitika analüüsi büroo CPB andmetel kasvas kaupade

üleilmne impordimaht pärast kaks kvartalit kestnud negatiivset kasvu kolmandas

kvartalis 0,7% (vt joonis 3). Uute eksporditellimuste üleilmne ostujuhtide indeks


Väliskeskkond 8

tõusis novembris veelgi, osutades maailmakaubanduse hoogustumisele aasta

viimases kvartalis. Edaspidi peaks maailmakaubandus kasvama kooskõlas üleilmse

aktiivsuse suurenemisega. Maailmakaubanduse aeglustumine paaril viimase aastal

on valdavalt struktuurne ja jääb tõenäoliselt püsima.1 Seetõttu eeldatakse, et

üleilmse impordi elastsus SKP kasvu suhtes jääb keskmises ajaplaanis kriisieelsest

tasemest tunduvalt allapoole.

Joonis 3.

Maailmakaubandus

(vasakpoolsel teljel: kolme kuu võrdluse muutus protsentides; parempoolsel teljel: hajuvusindeks)

Allikad: Markit, CPB ja EKP arvutused.

Märkus. Viimased ostujuhtide indeksi andmed pärinevad 2016. aasta novembrist ja kaubandusandmed 2016. aasta septembrist.

Üldiselt peaks üleilmne kasv 2016.–2019. aastal vähehaaval hoogustuma.

Eurosüsteemi ekspertide 2016. aasta detsembri makromajandusliku ettevaate

kohaselt peaks maailmamajanduse (v.a euroala) aastane SKP reaalkasv järk-järgult

kiirenema, kerkides 2016. aasta 3,0%lt 2017. aastal 3,5%, 2018. aastal 3,7% ja

2019. aastal 3,8% tasemele. Euroala välisnõudlus peaks jõudma 2016. aasta 1,5%lt

2017. aastaks 2,4%ni, 2018. aastaks 3,4%ni ja 2019. aastaks 3,6%ni. 2016. aasta

septembri ettevaatega võrreldes jääb üleilmne kasv laias laastus samaks, kuid

euroala välisnõudluse kasvu on korrigeeritud mõnevõrra allapoole peamiselt mõne

arenenud riigi väiksema impordikasvu tõttu.

Ebakindlus üleilmse aktiivsuse põhiprognoosi suhtes on viimasel ajal

suurenenud, kuid eriti arenevates riikides on endiselt ülekaalus langusriskid.

Positiivsest küljest võib ekspansiivsema eelarvepoliitilise kursi võimalik rakendamine

USAs pakkuda tuge USA ja maailma majandusele. Langusriskide hulka kuuluvad

kaubanduspiirangute võimalik kasv ja üleilmsete rahastamistingimuste karmistumine,

mille tõttu võivad valdavalt sisemise või välise tasakaalustamatusega riike ohustada

suuremad pinged finantsturgudel. Ülemäärase finantsvõimenduse vähendamine

arenevates riikides, eriti Hiinas, võib samuti aeglustada sisenõudluse kasvu,

1 Lisateavet vt „Understanding the weakness in global trade. What is the new normal?“ EKP üldtoimetis

nr 178, september 2016.

46

48

50

52

54

56

58

60

62

-2

-1

0

1

2

3

4

5

6

2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016

maailmakaubandus (vasakpoolsel teljel)

maailmakaubanduse keskmine näitaja 1991‒2007 (vasakpoolsel teljel)

tööstussektori ostujuhtide üleilmne uute eksporditellimuste indeks (parempoolsel teljel)

üleilmne (v.a euroala) toodangut kajastav ostujuhtide indeks (parempoolsel teljel)


Väliskeskkond 9

süvendada muret finantsstabiilsuse pärast ja kaasa tuua kapitali väljavoolu. Viimaks

esinevad endiselt ka geopoliitilised riskid.

Üleilmsed hinnamuutused

Naftahinna hiljutine langus avaldab üleilmsele koguinflatsioonile endiselt

ebasoodsat mõju, ehkki see taandub vähehaaval. Oktoobris suurenes OECD

riikide tarbijahinnaindeksi aastainflatsioon septembri 1,2%lt 1,4%ni tänu sellele, et

energia- ja toiduainete hindade muutus ei olnud enam nii negatiivne. Kuigi

inflatsioonitase on endiselt madal, on see tunduvalt tõusnud võrreldes esimese

poolaastaga, kui THI-inflatsioon oli keskmiselt 0,9%. OECD riikide aastane

inflatsioon (v.a toiduained ja energia) aeglustus oktoobris mõnevõrra, jõudes 1,7%ni

(vt joonis 4). Arenenud riikidest kiirenes koguinflatsioon USAs, Jaapanis ja Kanadas,

kuid Ühendkuningriigis see pisut aeglustus. Suuremate OECD-väliste riikide seas

pidurdus inflatsioon Indias, Brasiilias ja Venemaal, kuid hoogustus Hiinas.

Joonis 4.

OECD riikide tarbijahinnainflatsioon

(aastamuutus protsentides; osakaal protsendipunktides)

Allikas: OECD.

Märkus. Viimased andmed pärinevad 2016. aasta oktoobrist.

Pärast OPECi riikide kohtumist 30. novembril tõusis naftahind märgatavalt.

OPECi varasem teadaanne, milles teatati kavatsusest taastada tootmiskvoodid, oli

külvanud turul ebakindlust. Pärast OPECi ja mõne OPECi-välise tootja

kooskõlastatud otsust kärpida 2017. aasta esimesel poolel tootmist vastavalt 1,2 ja

0,6 miljoni barreli võrra päevas kerkis Brenti toornafta hind 7. detsembril enam kui

10% ehk 52 USA dollarini barreli kohta (29. novembri 46 USA dollarilt). Rekordiliselt

suured varud toimivalt endiselt järsku hinnatõusu takistava puhvrina, kuid ühine

pakkumispiirang soodustab varude sujuvat vähendamist. Infokastis 1 vaadeldakse

OPECi uut pakkumisstrateegiat ja analüüsitakse naftahinna väljavaadet lühikeses ja

keskmises ajaplaanis alternatiivsete tarnemustrite korral. Muu toorme koondhinnad

-2

-1

0

1

2

3

4

5

2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016

energia osakaal

toiduainete osakaal

v.a toiduainete ja energia osakaal

v.a toiduained ja energia

kõik komponendid


Väliskeskkond 10

tõusid jõuliselt. Selle taga oli metallihindade reaktsioon uudistele Hiina endiselt suure

nõudluse kohta ja hiljem teated uutest taristuinvesteeringutest USAs.

Edaspidi peaks üleilmne inflatsioon vähehaaval kiirenema. On oodata, et nafta-

ja muu toorme hinna varasema languse mõju väheneb edasi, mis leevendab survet

koguinflatsioonile. Naftafutuuride kõvera tõus viitab naftahinna jätkuvale

kallinemisele ettevaateperioodil. Teisest küljest pärsib alusinflatsiooni kiirenemist

eeldatavasti veel mõnda aega endiselt külluslik kasutamata tootmisvõimsus kogu

maailmas.


Finantsareng 11

2 Finantsareng

Pärast EKP nõukogu septembrikuist rahapoliitikat käsitlevat kohtumist on euroala

riigivõlakirjade tulusus kasvanud ja EONIA forvardkõver muutunud järsemaks.

Nominaalse tulususe kasvu peamiseks põhjuseks on olnud kiirema inflatsiooni

ootused. Ettevõtete võlakirjade tulususe vahe suurenes veidi, kuid jäi väiksemaks kui

2016. aasta märtsi alguses, kui tehti teatavaks ettevõtlussektori varaostukava.

Üldised aktsiahinnad tõusid euroalal vaevumärgatavalt, aga pankade aktsiahinnad

olid üldindeksist kõrgemad.

Euroala riigivõlakirjade pikaajaline tulusus on

alates septembri algusest kasvanud. Vaatlusalusel

perioodil (8. september – 7. detsember 2016) tõusis

kümneaastaste üleööintressimäära vahetustehingute

määr ligikaudu 50 baaspunkti, 0,35%ni. Samal

ajavahemikul tõusis ka kümneaastase tähtajaga

euroala riigivõlakirjade SKPga kaalutud tulusus samuti

50 baaspunkti ja jõudis veidi üle 1% juurde (vt joonis 5).

Intressimäärade tõus algas oktoobri alguses ja kaotas

umbes poole sellest märkimisväärsest

üleööintressimäära vahetustehingute määra langusest,

mis oli aset leidnud alates aasta algusest. See tõi

kümneaastaste üleööintressimäära vahetustehingute

määra tagasi veebruari keskpaigas täheldatud

tasemele. Kõikides riikides kasvas ka kümneaastase

tähtajaga riigivõlakirjade tulusus (40–90 baaspunkti),

kuid riigivõlakirjade ja Saksamaa võlakirjade

kümneaastase tulususe vahe suurenes 5–

50 baaspunkti, välja arvatud Kreekas, kus see vähenes

enam kui 200 baaspunkti. Riigivõlakirjade tulususe

vahe suurim kasv leidis aset Itaalias ja seostus

peamiselt 4. detsembril põhiseaduse üle peetud

rahvahääletusest tuleneva poliitilise ebakindlusega.

Euroala üleööintressimäära vahetustehingute ja riigivõlakirjade tulususe

oktoobri alguses alanud kasv kajastas osalt pikemaajaliste intressimäärade

üleilmset tõusu. See suundumus torkas kõige enam silma USAs, kus tulususe

suurenemise tingis esmajoones aina kasvav kiirema inflatsiooni ootus turul seoses

võimalike eelarvepoliitiliste stiimulite ja protektsionismiga, mis mõjutab tõenäoliselt

rahapoliitika kurssi. Euroalal peegeldas suurem tulusus esmalt reaalintressimäära

tõusu. Pärast USA presidendivalimisi on nominaalintressimäärade kasvus aga olnud

tähtsal kohal inflatsiooniootused.

Nominaalintressimäärade tõus tõi kaasa EONIA forvardkõvera märkimisväärse

kerkimise ja järsenemise. EONIA forvardkõvera kuju ja asukoht on alates oktoobri

algusest suuresti muutunud ning vaatlusperioodil on see järsenenud ligikaudu 60

baaspunkti (vt joonis 6). Kõvera kuju muutused näitavad, et vaatlusperioodil on

kõrgemate nominaalintressimäärade taga ka väiksem ootus EKP toetava poliitika

Joonis 5.

Kümneaastase tähtajaga riigivõlakirjade tulusus

euroalal, USAs ja Ühendkuningriigis

(protsenti aastas)

Allikad: Bloomberg ja EKP.

Märkus. Euroala puhul esitatakse kümneaastase tähtajaga euroala riigivõlakirjade

tulususe SKPga kaalutud keskmine.

-0,5

0

0,5

1

1,5

2

2,5

3

01.2015 07.2015 01.2016 07.2016

euroala

USA

Ühendkuningriik


Finantsareng 12

suhtes. Seda võib näha kõvera allapoole suunatud lühema osa kadumisest. See on

muutunud laugeks ja näitab seega, et turuosalised ei oota hoiustamise

püsivõimaluse intressimäära edasisi kärpeid. EONIA püsis vaatlusperioodil pidevalt

ligikaudu –35 baaspunkti juures. Nagu tavaliselt, kerkis EONIA 2016. aasta

kolmanda kvartali lõpu poole korraks –32 baaspunktini. Vaatlusperioodil suurenes

ülelikviidsus2 pangandussektoris ligikaudu 147 miljardi euro võrra, 1185 miljardi

euroni, seda peamiselt eurosüsteemi laiendatud varaostukava raames tehtud ostude

tõttu. Täpsem teave euroala likviidsustingimuste ja rahapoliitiliste operatsioonide

arengu kohta on esitatud infokastis 2.

Joonis 7.

Euroala ettevõtete võlakirjade tulusus

(protsenti aastas)

Allikas: Thomson Reuters.

Märkus. Reitinguklasside AAA–BBB keskmine tulusus.

Mittefinantsettevõtete emiteeritud võlakirjade tulususe vahe lõpetas allapoole

liikumise, mis oli kestnud alates märtsist, kui EKP nõukogu kuulutas välja

ettevõtlussektori varaostukava. Pärast veebruari keskpaigas alanud tulususe

kahanemise etappi (mille sisse jääb ka juunis Ühendkuningriigi rahvahääletuse tõttu

tekkinud pingetest põhjustatud lühiajaline tõus) on euroala mittefinantsettevõtete

emiteeritud võlakirjade tulusus alates septembri algusest kasvanud kõikides

reitinguklassides (vt joonis 7). Kasv on olnud siiski üldiselt vaikne – kõikides

reitinguklassides keskmiselt ligikaudu 35 baaspunkti – ning riskivabade määrade

vahed on vaid pisut suurenenud. Ettevõtete võlakirjade suurem tulusus iseenesest ei

näita veel, nagu kasvaks ettevõtetega seotud riskide tajumine turul järsult. Ettevõtete

võlakirjade tulususe vahe euroala AAA-reitinguga võlakirjade vastavas kõveras

suurenes ligikaudu 10–20 baaspunkti, sõltuvalt mittefinantsettevõtete võlakirjade

reitingust. Hoolimata hiljutisest kasvust oli mittefinantsettevõtete AA-, A- ja BBB-

reitinguga võlakirjade tulususe vahe 7. detsembril endiselt 10–35 baaspunkti

väiksem kui 2016. aasta märtsi alguses, kui EKP nõukogu teatas ettevõtlussektori

2 Ülelikviidsus tähendab hoiustamise püsivõimaluse hoiuseid, millest on maha arvatud laenamise

püsivõimaluse kasutus ja millele on liidetud jooksevkontodel hoitavad kohustuslikku reservi ületavad

vahendid.

0,4

0,6

0,8

1,0

1,2

1,4

1,6

01.2016 03.2016 05.2016 07.2016 09.2016 11.2016

finantsettevõtted

mittefinantsettevõtted

Joonis 6.

EONIA forvardmäärad

(protsenti aastas)

Allikad: Thomson Reuters ja EKP arvutused.

-0,75

-0,50

-0,25

0,00

0,25

0,50

0,75

1,00

1,25

1,50

2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025

7. detsember

8. september


Finantsareng 13

varaostukava käivitamisest. Ka finantssektoris kasvas võlakirjade tulususe vahe

vaatlusperioodil kõikides reitinguklassides pisut ehk 2–20 baaspunkti.

Euroala üldised aktsiahinnad on alates septembri algusest vaevu tõusnud,

kuid pangandussektori varade hinnad liikusid tõusujoones. EURO STOXXi

üldindeks kerkis vaatlusperioodil 1,3%, euroala pankade aktsiahinnad aga ligikaudu

16% (vt joonis 8). Pärast septembrikuist paigaltammumist on pankade aktsiahinnad

tunduvalt kasvanud. Selline areng tuleneb peamiselt kahest tegurist: turuosaliste

arvamusest, et Basel III lõplik raamistik on leebem, kusjuures see arvamus võis

saada tuge USA valimiste tulemusest, ning järsemast tulukõverast, mis kajastab

üleilmse kasvu ja inflatsiooni väljavaadete paranemist. Viimane omakorda parandab

pankade tuluootusi. Vaadeldes pikemat ajavahemikku ja arvestades madalseisu

pärast Ühendkuningriigis juuni lõpu poole toimunud rahvahääletust Euroopa Liidu

liikmesuse üle on pankade aktsiahinnad tõusnud ligikaudu 35%. Samal ajal püsis

turu ebakindlus (mida mõõdetakse aktsiahindade oodatava volatiilsusena)

vaatlusperioodil üldiselt stabiilne. Detsembri alguses oli euroala aktsiaturu eeldatav

volatiilsus aasta arvestuses 15%, USAs oli see aga napilt üle 11%.

Joonis 8.

Euroala ja USA aktsiahindade indeksid

(1. jaanuar 2016 = 100)


Valuutaturgudel püsis euro väliskaubanduse osatähtsusega kaalumisel

üldjoontes muutumatu. Kui heita pilk kahepoolsetele vahetuskurssidele, siis on

euro alates 8. septembrist odavnenud USA dollari suhtes 5%, mis näitab tulususe

erinevuse suurenemist pärast novembri algust. Euro nõrgenes ka Hiina jüaani

(1,9%) ja teiste Aasia arenevate riikide vääringute suhtes. Samal ajal kajastus

Jaapani jeeni üldine nõrgenemine euro 6,6% suuruses kallinemises Jaapani

vääringu suhtes. Enam-vähem stabiilseks jäi euro teiste põhivaluutade, sealhulgas

naelsterlingi suhtes (0,6%), vaatamata Ühendkuningriigis toimunud rahvahääletuse

järel püsivale ebakindlusele, samuti Šveitsi frangi suhtes (–0,8%). Paljude teiste

Euroopa Liidu riikide vääringute suhtes euro aga kallines (vt joonis 9).

60

70

80

90

100

110

120

130

01.2016 03.2016 05.2016 07.2016 09.2016 11.2016

euroala pangad

euroala mittepangad

USA pangad

USA mittepangad


Finantsareng 14

Joonis 9.

Euro ja valitud vääringute vahetuskursi muutused

(protsentides)

Allikas: EKP.

Märkus. EER 38 on euro nominaalne efektiivne vahetuskurss euroala 38 kõige olulisema kaubanduspartneri vääringu suhtes.

Muutused on arvutatud 7. detsembril 2016 valitsenud vahetuskursside suhtes.

-10 -5 0 5 10 15 20 25

Horvaatia kunaIndia ruupia

Brasiilia reaalTaiwani dollarRumeenia leu

Taani kroonUngari forint

Indoneesia ruupiaLõuna-Korea vonn

Türgi liirVene rubla

Rootsi kroonTšehhi kroon

Poola zlottJaapani jeenŠveitsi frankNaelsterlingUSA dollarHiina jüaan

EER 38

alates 7. detsembrist 2015

alates 8. septembrist 2016


Majandusaktiivsus 15

3 Majandusaktiivsus

Majanduskasvu elavnemine jätkub mõõdukas, ent kindlas tempos. EKP

rahapoliitiliste meetmete mõju ülekandumine reaalmajandusse toetab sisenõudlust ja

edendab finantsvõimenduse vähendamist. Ettevõtete kasumlikkuse paranemine ja

väga soodsad laenutingimused soodustavad endiselt investeeringute taastumist.

Kindel tööhõive kasv, millele tulevad kasuks ka varasemad struktuurireformid, ning

ikka veel suhteliselt madal naftahind peaksid aitama veelgi suurendada

kodumajapidamiste tegelikku kasutatavat tulu ja eratarbimist. Eurosüsteemi

ekspertide 2016. aasta detsembri makromajanduslikus ettevaates prognoositakse, et

euroala reaalne SKP kasvab 2016. ja 2017. aastal 1,7% ning 2018. ja 2019. aastal

1,6%. Euroala majanduse kasvuväljavaates on endiselt ülekaalus langusriskid.

Euroala majandusaktiivsus jätkas kasvamist ka 2016. aasta kolmandas

kvartalis. Reaalse SKP kvartalikasv oli aasta kolmandas kvartalis 0,3%, mis on

kooskõlas viimase kolme ja poole aasta kasvudünaamikaga. Euroala SKP

reaalkasvu soodustas üldiselt sisenõudluse paranemine, ent netokaubanduse mõju

oli negatiivne (vt joonis 10). Kasvutempo on seega osutunud maailmakaubanduse

loiduse ja hiljutiste poliitilise ebakindluse näitajate tõusu suhtes üsna vastupidavaks.3

Joonis 10.

Euroala reaalne SKP ja selle komponendid

(kvartalimuutus protsentides ja kvartaalne osakaal protsendipunktides)

Allikas: Eurostat.

Märkus. Viimased andmed pärinevad 2016. aasta kolmandast kvartalist.

3 Käesoleva majandusülevaate artiklis „The impact of uncertainty on activity in the euro area”

vaadeldakse lähemalt ebakindluse näitajaid ja nende võimalikku mõju euroala majandusaktiivsusele.

-1,0

-0,8

-0,6

-0,4

-0,2

0,0

0,2

0,4

0,6

0,8

1,0

2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016

SKP turuhindades

eratarbimine

valitsemissektori tarbimine

kapitali kogumahutus põhivarasse

netoeksport

varude muutus



Tootmise poolel suurenes lisandväärtus 2016. aasta

kolmandas kvartalis eelmise kvartaliga võrreldes

0,3% ning seda tõukasid peamiselt tagant

tööstussektor ja teenused, samuti ehitussektor. Kui

nii tööstus- kui ka teenindussektoris on lisandväärtus

alates 2013. aastast taastunud, siis ehitussektor on

maha jäänud ning alles viimasel ajal on seal olnud

märgata stabiliseerumise ja saabuva taastumise märke.

Taastumise ulatuse laienemine on julgustav, sest

aeglase majanduskasvu perioodidele järgneb eri

sektorites tavaliselt kiirem üleüldine kasv.

Näitajate kohaselt kestab kasvusuundumus ka

2016. aasta neljandas kvartalis. Nii Euroopa

Komisjoni majandususaldusnäitaja kui ka toodangut

kajastav ostujuhtide liitindeks paranesid oktoobris ja

novembris laiapõhjaliselt nii eri sektorites kui ka riikides.

Parem meeleolu peegeldas soodsamat hinnangut

valitsevale olukorrale ja kõrgemaid ootusi

majandusaktiivsuse suhtes. Mõlema uuringu keskmine

oli oktoobris ja novembris parem kui kolmandas

kvartalis ja need jäid oma pikaajalisest keskmisest

kõrgemale (vt joonis 11).

Majanduskasvu püsivat elavnemist toetab endiselt

eeskätt eratabimine, mis suurenes 2016. aasta

kolmandas kvartalis eelmise kvartaliga võrreldes

0,3%. Seda väikest tõusu võrreldes teise kvartaliga

kiirendas kodumajapidamiste sissetuleku jõuline areng,

mille taga oli paranev olukord euroala tööturul. Kui

kriisieelsel ajal seostati tarbimiskasvu kõrgema kasvava

võlasuhtega, siis viimasel ajal on see käinud käsikäes

kodumajapidamiste võlasuhte järkjärgulise langemisega

(vt joonis 12). See näitab veelgi enam, et eratarbimise

kestlikkus ja vastupidavus on üks peamine

majanduskasvu praeguse suurenemise tõukejõud, eriti

kuna tööturud jätkavad taastumist ja tarbijate

kindlustunne püsib suur.

Euroala tööturgude paranemine hoogustab

eratarbimist ka edaspidi. Euroala töötuse määr jätkas

2013. aasta alguses alanud langust. 2016. aasta

kolmandas kvartalis oli see 10%, st madalaimal tasemel

pärast 2011. aasta keskpaika, ja oktoobris langus

jätkus, jõudes 9,8%ni. Endiselt on kõrgele tasemele jäänud laiemapõhjalised tööturu

loiduse näitajad, mille puhul võetakse arvesse ka neid tööealise elanikkonna rühmi,

kes on sunnitud töötama osalise tööajaga või on tööturult tagasi tõmbunud. Need

näitajad langevad aeglasemalt kui töötuse koondnäitaja. Tööhõive jätkas teises

Joonis 11.

Euroala reaalne SKP, toodangut kajastav ostujuhtide

liitindeks ja majandususaldusnäitaja

(kvartaalne kasvumäär, normaliseerunud protsentuaalne erinevus, hajuvusindeksid)

Allikad: Markit, Euroopa Komisjon ja Eurostat.

Märkus. Viimane majandususaldusnäitaja pärineb 2016. aasta kolmandast kvartalist ja

ostujuhtide indeks 2016. aasta novembrist.

Joonis 12.

Kodumajapidamiste võlakoormus ja eratarbimine

(x-telg: muutus kodumajapidamiste võlakoormuses (protsendipunktides, aasta

arvestuses); y-telg: tarbimise kasv (protsentides, aasta arvestuses))

Allikas: Eurostat ja EKP.

Märkus. Kodumajapidamiste võlakoormust määratletakse laenude osakaaluna

kasutatava kogutulu suhtes, mida on kohandatud kodumajapidamiste netovara

muutusega pensionifondide reservis. Viimased andmed pärinevad 2016. aasta teisest

kvartalist.

-2

-1

0

1

2

40

45

50

55

60

2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016

reaalne SKP (parempoolsel teljel)

majandususaldusnäitaja (vasakpoolsel teljel)

toodangut kajastav ostujuhtide liitindeks (vasakpoolsel teljel)

-2%

-1%

0%

1%

2%

3%

-2 0 2 4 6

IV kv 2000 – IV kv 2012

I kv 2013 – II kv 2016



kvartalis kasvamist ja selle tulemusel registreeriti aasta varasemaga võrreldes

euroala tööhõive 2,3 miljoni suurune hüpe. Samuti on euroala tööhõive vähem kui

1% allpool oma kriisieelsest registreeritud tipptasemest 2008. aasta teises kvartalis.

Veelgi värskemad näitajad, näiteks küsitlusandmed, osutavad euroala tööturu

olukorra paranemisele tulevikus.

Investeeringute kasv jätkus kolmandas kvartalis

eeskätt ehitustegevuse mahu kasvamise tõttu.

Kapitalikaupade toodang kasvas 2016. aasta

kolmandas kvartalis vaid veidi, ehitustoodangu maht

suurenes aga palju hoogsamalt. Ehitusinvesteeringute

mahu suurenemise peapõhjus oli see, et euroala

eluasemeturud elavnesid laiapõhjaliselt kõikides

riikides. Euroopa Komisjoni 2016. aasta neljandas

kvartalis tehtud küsitlus näitab, et nõudlus, mida

peetakse kapitalikaupade tootmist piiravaks teguriks, on

kukkunud oma madalaimale tasemele pärast suure

majanduslanguse algust. Paranevad finantstingimused,

suurem kindlustunne ehitussektoris ja ehituslubade

arvu kasv viitavad ka sellele, et investeeringumaht

suureneb neljandas kvartalis tempokamalt.

Sedamööda, kuidas nõudlus EKP väga toetava

rahapoliitika keskkonnas taastumist jätkab, peaks

nii äri- kui ka ehitusinvesteeringute maht veelgi

suurenema. Mittefinantssektori ettevõtete

netointressimaksed on alates 2013. aastast pidevalt vähenenud (vt joonis 13) ja

sellest tulenev kasumikasv peaks investeerimist soodustama, kui võtta arvesse ka

vajadust asendada kapitali pärast mitme aasta vältel põhivarasse tehtud väiksemaid

kapitalimahutusi. Investeeringumahu kasvu võib aga pärssida reformide elluviimise

aeglus – eriti mõnes riigis – ja võimalus, et kasvuväljavaated jäävad kesiseks. Seega

võib ärikeskkond jääda mitmes riigis suhteliselt ebasõbralikuks ja selle probleemi

lahendamiseks tuleks võtta meetmeid (lisateabe saamiseks vt ka infokast 3 „Euroala

ärikeskkonna struktuursed näitajad“).

Ka 2016. aasta kolmandas kvartalis kahjustas väliskeskkond euroala

majandustegevust ja kogu ekspordikasv jäi tagasihoidlikuks. Ehkki

euroalaväline ekspordikasv on viimastel kuudel mõnevõrra suurenenud, jäi see siiski

vaoshoituks (vt joonis 14). Kolmanda kvartali aeglane ekspordikasv oli peamiselt

tingitud kahanenud ekspordist USAsse ja OPECi riikidesse. Kaupade ekspordimahu

kasvus oli nii Venemaa kui ka Ladina-Ameerika osa üldjoontes neutraalne, ent Aasia

(sealhulgas Hiina) ja euroalaväline Euroopa mõjutasid seda soodsas suunas.

Euroala kaupade ekspordi turuosa oli kolmandas kvartalis üldjoontes muutumatu,

mis tähendab, et euro efektiivse vahetuskursi odavnemise hilinenud positiivne mõju

kaob vähehaaval. 2016. aasta neljandat kvartalit puudutavad küsitlused ja

euroalavälised eksporditellimused näitavad tasast, ehkki paranevat ekspordikasvu.

Kaugemasse tulevikku vaadates peaks euroalaväline eksport pärast üleilmse

kaubanduse järkjärgulist taastumist hoogustuma hakkama. Siiski ohustab

Joonis 13.

Mittefinantsettevõtete netointressimaksed

(tegevuse koguülejäägi osakaal)

Allikad: Eurostat ja EKP.

Märkus. Osakaal tugineb nelja kvartali libisevale keskmisele. Viimased andmed

pärinevad 2016. aasta teisest kvartalist.

-5%

0%

5%

10%

15%

20%

25%

2002 2004 2006 2008 2010 2012 2014 2016

euroala

Saksamaa

Prantsusmaa

Itaalia

Hispaania



kaubanduse väljavaateid võimalik kahjulik mõju, mis tuleneb suuremast

ebakindlusest kaubanduspoliitika suhtes.

Joonis 14.

Euroalaväline kaupade eksport

(aastamuutus protsentides kolme kuu libiseva keskmise alusel; osakaal protsendipunktides)

Allikad: Eurostat ja EKP arvutused.

Märkus. Viimased andmed pärinevad 2016. aasta septembrist, välja arvatud „euroalaväline Euroopa“ ja „muud“, kelle viimased

andmed on pärit 2016. aasta augustist. Euroalaväline kaupade eksport on esitatud mahu järgi.

Üldiselt peaks majanduse kasv euroalal jätkuma edaspidi mõõdukas, ent üha

kindlamas tempos. Rahapoliitiliste meetmete ülekandumine reaalmajandusse

jätkub. See suurendab sisenõudlust ja on edendanud finantsvõimenduse

vähendamist. Ettevõtete kasumlikkuse paranemine ja väga soodsad

rahastamistingimused soodustavad endiselt investeeringute taastumist. Tööhõive

püsiv kasv, millele tulevad kasuks ka varasemad struktuurireformid, aitab veelgi

suurendada kodumajapidamiste tegelikku kasutatavat tulu ja eratarbimist. Samal ajal

leidub märke maailmamajanduse mõnevõrra jõulisemast taastumisest. Euroala

majanduskasvu pärsivad eelduste kohaselt aga struktuurireformide loid rakendamine

ja käimasolev bilansside kohandamine mitmes sektoris.

-3

-2

-1

0

1

2

3

4

5

6

7

2012 2013 2014 2015 2016

kokku

USA

euroalaväline Euroopa

Aasia (v.a Hiina)

muud

Brasiilia, Venemaa, Hiina ja Türgi

keskmine euroalaväline ekspordikasv 2001–2015



Eurosüsteemi ekspertide 2016. aasta detsembri

makromajanduslikus ettevaates euroala kohta

eeldatakse, et SKP aastane reaalkasv kiireneb 2016.

ja 2017. aastal 1,7% ning 2018. ja 2019. aastal 1,6%

(vt joonist 15). EKP ekspertide 2016. aasta septembri

makromajandusliku ettevaatega võrreldes püsib SKP

reaalkasvu väljavaade üldjoontes muutumatu. Euroala

majanduse kasvuväljavaates on endiselt ülekaalus

langusriskid.

Joonis 15.

Euroala reaalne SKP (sh prognoosid)

(kvartalimuutus protsentides)

Allikad: Eurostat ja eurosüsteemi ekspertide 2016. aasta detsembri makromajanduslik

ettevaade.

Märkus. Esitatud väärtusvahemikud põhinevad eelmiste aastate ettevaadete ja tegelike

tulemuste vahelistel erinevustel. Väärtusvahemike ulatus vastab nende erinevuste

absoluutväärtuse kahekordsele keskmisele. Väärtusvahemike arvutamise meetodit (k.a

korrigeerimine erandjuhtude suhtes) käsitletakse 2009. aasta detsembris avaldatud EKP

väljaandes „New procedure for constructing Eurosystem and ECB staff projection

ranges”, mis on kättesaadav EKP veebilehel.

-1,0

-0,5

0,0

0,5

1,0

1,5

2010 2012 2014 2016 2018


Hinnad ja kulud 20

4 Hinnad ja kulud

Eurostati kiirhinnangu kohaselt tõusis euroala aastane ÜTHI-inflatsioonimäär

hiljutisest 2016. aasta aprillikuisest –0,2% madalseisust novembris 0,6%ni. Hindade

põhidünaamika ei näita aga ikka veel selgeid märke tõususuundumusest.

Eeldatakse, et inflatsioon hoogustub aasta lõpu poole veelgi, kerkides suuresti

energiahindade aastakasvu baasefekti toel 1% määrast kõrgemale. EKP

rahapoliitiliste meetmete ja majanduse eeldatava elavnemise toel peaks

inflatsioonimäär jätkama 2017., 2018. ja 2019. aastal tõusu. Samasugune muster

kajastub ka eurosüsteemi ekspertide 2016. aasta detsembri makromajanduslikus

ettevaates euroala kohta, milles eeldatakse, et aastane ÜTHI-inflatsioon on

2016. aastal 0,2%, 2017. aastal 1,3%, 2018. aastal 1,5% ja 2019. aastal 1,7%.

Koguinflatsioon jätkas ka novembris kiirenemist. Eurostati kiirhinnangu kohaselt

kerkis euroala aastane ÜTHI-inflatsioonimäär 2016. aasta septembri 0,4%lt ja

oktoobri 0,5%lt novembris 0,6%ni (vt joonis 16). Kui novembrikuist tõusu tõukas

tagant eeskätt jõulisem toiduainehindade inflatsioon, siis eelmistel kuudel tulenes

hoogustumine peamiselt energiahindade kiiremast inflatsioonist. Toiduainehindade

osa koguinflatsiooni arengus jäi varasemat arengut arvestades siiski suhteliselt

väikeseks.

Joonis 16.

Eri komponentide osakaal euroala ÜTHI-koguinflatsioonis



Märkus. Viimased andmed pärinevad 2016. aasta novembrist.

Koguinflatsiooni liikumist mõjutas endiselt energiahindade inflatsiooni areng.

Kuna naftahind langes 2015. aasta detsembris ja 2016. aasta jaanuaris taas,

mõjutades energiahindade inflatsiooni eeskätt transpordi- ja kütteõlihindade kaudu,

alanes ÜTHI energiakomponendi inflatsioonimäär 2016. aasta aprillis –8,7%

tasemele. Seejärel liikus ÜTHI energiakomponendi aastane inflatsioonimäär järsus

tõusujoones ja taastus 2016. aasta oktoobris –0,9% juures peamiselt tänu

inflatsiooni kiirendavale tugevale baasefektile. Ent seejärel langes see pisut taas ja

oli novembris –1,1%. Hoolimata sellest väikesest langusest kiireneb ÜTHI

-2,0

-1,5

-1,0

-0,5

0,0

0,5

1,0

1,5

2,0

2,5

3,0

3,5

2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016

ÜTHI

toiduained

energia

tööstuskaubad (v.a energia)

teenused


Hinnad ja kulud 21

energiakomponendi inflatsioon nafta praeguste futuurihindade põhjal lähikuudel

tõenäoliselt suure hooga edasi. Alates 2016. aasta aprillist kestnud energiahindade

inflatsioonitempo kasvu arvele langeb suurem osa ÜTHI-koguinflatsiooni

0,8protsendipunktisest taastumisest 2016. aasta aprillist novembrini.

Enamiku alusinflatsiooni näitajate puhul ei ole endiselt näha mingeid märke

tõususuundumusest. Ilma toiduaine- ja energiakomponendita arvestatava ÜTHI-

inflatsiooni aastamäär on alates 2016. aasta algusest kõikunud 0,7% ja 1,0% vahel

ning on augustist saadik püsinud muutumatuna 0,8% juures. Ka muud

alusinflatsiooni näitajad ei ole selgele kiirenemisele viidanud (vt joonis 17). Kasvuhoo

puudumise põhjuseks võib osaliselt olla nafta- ja muu toorme hinna hiljutise järsu

languse kaudne negatiivne surve, mis ilmneb hilinemisega. Veelgi olulisem on aga

see, et euroalasisene kulusurve – eeskätt palgakasv – on samuti püsinud

tagasihoidlik. Alusinflatsiooni pärsivad ka aeglaselt tõusvad rendihinnad, mis on

ÜTHI teenuste komponendi oluline osa ja mille inflatsioon on endiselt oma

ajaloolisest keskmisest tunduvalt allpool (vt infokast 4).

Joonis 17.

Alusinflatsiooni näitajad



Märkus. Alusinflatsiooni näitajad on järgmised: ÜTHI (v.a energia); ÜTHI (v.a töötlemata toiduained ja energia); ÜTHI (v.a toiduained ja

energia); ÜTHI (v.a toiduained, energia, reisimisega seotud teenused ja rõivad); 10% kohandatud keskväärtus; 30% kohandatud

keskväärtus; ÜTHI keskväärtus ja dünaamilisel faktormudelil põhinev näitaja. ÜTHI (v.a toiduained ja energia) viimased andmed

pärinevad 2016. aasta novembrist ja kõigi muude näitajate andmed 2016. aasta oktoobrist.

Impordihindade inflatsioon püsis negatiivne, ent tarbekaupade tootjahindade

inflatsioon oli endiselt küllaltki stabiilne. Tarbekaupade (v.a toiduained)

impordihindade aastakasv taastus mõnevõrra, kerkides augustikuiselt –1,4%lt

septembris –1,0%ni ja oktoobris –0,6%ni. Alates 2016. aasta märtsist ei ole

impordihinnad hinnatõususurvet mõjutanud, kajastades ennekõike alates aasta

algusest kallinenud euro efektiivse vahetuskursi mõju (vt joonis 18).

Hinnakujundusahela hilisemas etapis jäid tarbekaupade (v.a toiduained) siseturu

tootjahinnad üldiselt stabiilseks: nende aastakasvumäär oli oktoobris 0,2%. Kuigi

majandustingimuste paranemine avaldas tootjahindadele tõenäoliselt tõususurvet,

0,0

0,5

1,0

1,5

2,0

2,5

3,0

2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016

ÜTHI (v.a toiduained ja energia)

ÜTHI (v.a toiduained, energia, reisimisega seotud teenused ja rõivad)

alusinflatsiooni näitajate väärtusvahemik


Hinnad ja kulud 22

võisid seda tasakaalustada madalad toormega seotud sisendihinnad ja inflatsiooni

pidurdumise surve kogu maailmas üldisemalt.

Joonis 18.

Tootja- ja impordihinnad

(aastamuutus protsentides)


Märkus. Kuised andmed. Viimased impordihindade andmed pärinevad 2016. aasta oktoobrist, tootjahinnaindeksi ja nominaalse

efektiivse vahetuskursi andmed kaubanduspartnerite laia (38 kaubanduspartnerist koosneva) rühma kohta 2016. aasta novembrist.

Laia rühma nominaalne efektiivne vahetuskurss on ümber pööratud. Joonisel olevad negatiivsed/positiivsed väärtused kajastavad

euro kallinemist/odavnemist.

Palgakasv on jäänud tagasihoidlikuks. Töötaja kohta makstava hüvitise

aastakasv vähenes 2016. aasta esimese kvartali 1,2%lt teises kvartalis 1,1%ni.

Kollektiivlepinguga määratud palkade aastane kasvumäär oli 2016. aasta kolmandas

kvartalis 1,4% ja jäi võrreldes kahe esimese kvartaliga üldjoontes samaks.

Palgakasv jätkas pidurdumist ikka veel märkimisväärselt loiu tööturu, kesise

tootlikkuse kasvu, aeglase inflatsiooni ja mõnes riigis kriisi ajal ellu viidud

tööturureformide kestva mõju tõttu.4

Pikemaajalised turupõhised inflatsiooniootused kasvasid pisut, kuid on

endiselt madal tasemel ja tunduvalt kesisemad kui küsitluspõhised näitajad.

Alates oktoobri keskpaigast on täheldatud inflatsiooniootuste turupõhiste näitajate

taastumist erinevate tähtaegade puhul, ehkki rekordiliselt madalalt tasemelt (vt

joonis 19). Inflatsiooniootuste kehvades turupõhistes näitajates kajastub osaliselt

vähene nõudlus inflatsioonikaitse järele, mis on tingitud aeglase inflatsiooni

keskkonnast. Erinevalt turupõhistest näitajatest on viimased oktoobrist pärinevad

euroala pikaajaliste inflatsiooniootuste küsitluspõhised näitajad püsinud laias laastus

ühtemoodi ligikaudu 1,8% juures.

4 Vt EKP 2016. aasta kolmanda majandusülevaate infokast „Recent wage trends in the euro area“.

-4

-2

0

2

4

6

-10

-5

0

5

10

15

2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016

tootjahinnaindeks (parempoolsel teljel)

lai rühm (38 kaubanduspartnerit) (ümber pööratud; vasakpoolsel teljel)

euroalavälised impordihinnad (parempoolsel teljel)


Hinnad ja kulud 23

Joonis 19.

Inflatsiooniootuste turupõhised näitajad



Märkus. Viimased andmed pärinevad 7. detsembrist 2016.

Prognoosi kohaselt peaks euroala ÜTHI-inflatsioon

aastavahetusel kiirenema ja jätkama seda

suundumust ka 2017.–2019. aastal. Nafta praeguste

futuurihindade põhjal eeldatakse, et koguinflatsioon

hoogustub tõenäoliselt aasta lõpu poole, kerkides

suurel määral energiahindade aastakasvu baasefekti

toel 1% määrast kõrgemale. EKP rahapoliitiliste

meetmete ja majanduse eeldatava elavnemise toel

peaks inflatsioonimäär jätkama tõusu ka 2017., 2018. ja

2019. aastal. Eurosüsteemi ekspertide 2016. aasta

detsembri makromajanduslikus ettevaates euroala

kohta eeldatakse novembri keskpaigaks teada oleva

informatsiooni põhjal, et ÜTHI-inflatsioon on

2016. aastal 0,2%, kasvab 2017. aastal 1,3%ni,

2018. aastal 1,5%ni ja 2019. aastal 1,7%ni (vt

joonis 20).5 EKP ekspertide 2016. aasta septembri

makromajandusliku ettevaatega võrreldes püsib ÜTHI-

inflatsiooni väljavaade üldjoontes muutumatu.

Alusinflatsioon peaks ettevaateperioodil järk-järgult

kiirenema sedamööda, kuidas majandusliku loiduse taandumisest tulenev

tõususurve aegamisi jõudu kogub. Tööturutingimuste paranemine, mis väljendub

töötuse määra silmatorkavas languses, peaks ettevaateperioodil soodustama

palgakasvu ja alusinflatsiooni sammsammulist kiirenemist. Majanduse jätkuva

taastumise taustal on mõningast edasist tõususurvet alusinflatsioonile oodata ka

5 Vt eurosüsteemi ekspertide 2016. aasta detsembri makromajanduslik ettevaade euroala kohta,

avaldatud 8. detsembril 2016 EKP veebilehel.

0,0

0,5

1,0

1,5

2,0

2,5

3,0

2014 2015 2016

aastane intressimäär järgmiseks aastaks

aastane intressimäär järgmiseks kaheks aastaks

aastane intressimäär järgmiseks neljaks aastaks

aastane intressimäär järgmiseks üheksaks aastaks

viieaastane intressimäär järgmiseks viieks aastaks

Joonis 20.

Euroala ÜTHI-inflatsioon (sh prognoosid)


Allikas: Eurostat ja eurosüsteemi ekspertide 2016. aasta detsembri makromajanduslik

ettevaade euroala kohta, avaldatud 8. detsembril 2016 EKP veebilehel.

Märkus. Viimased andmed hõlmavad 2016. aasta kolmandat kvartalit (tegelikud

andmed) ja 2019. aasta neljandast kvartalit (prognoos).

-1,0

-0,5

0,0

0,5

1,0

1,5

2,0

2,5

3,0

3,5

2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019

ÜTHI

ettevaates toodud väärtusvahemik


Hinnad ja kulud 24

ettevõtete hinnakujundusvõime paranemise ja sellega seotud kasumimarginaalide

tsüklilise suurenemise kaudu. Samuti peaks alusinflatsiooni eeldatavasse

hoogustumisse oma osa andma energia- ja muu toorme hindade pidurdava kaudse

mõju taandumine. Tõususurve peaks tulenema ka üldisemalt tugevnevast üleilmsest

hinnasurvest. Kokkuvõttes peaks alusinflatsiooni taseme tasane tõus suurendama

2017.–2019. aastal koguinflatsiooni tempot.


Raha ja laenud 25

5 Raha ja laenud

Laia rahapakkumise kasv püsis 2016. aasta kolmandas kvartalis muutumatu, kuid

kahanes oktoobris mõnevõrra. Erasektorile antavate laenude kasv oktoobris aga

hoogustus. Rahapakkumise ja laenudünaamikat toetavad endiselt madalad

intressimäärad ning EKP erakorraliste rahapoliitika meetmete mõju.

Mittefinantsettevõtetele pakutava välisrahastamise aastane koguvoog kiirenes

hinnangute kohaselt ka 2016. aasta kolmandas kvartalis.

Pärast üldist stabiilsusperioodi aeglustus laia rahapakkumise kasv oktoobris.

M3 aastakasvumäär, mis oli alates 2015. aasta aprillist püsinud ligikaudu 5,0%

juures, vähenes 2016. aasta oktoobris 4,4%ni (vt joonis 21). Olukorras, kus

intressimäärad on väga madalad ja tulukõver lauge, toetasid rahapakkumise kasvu

endiselt likviidseimate komponentide hoidmise väikesed alternatiivkulud, samuti EKP

rahapoliitilised meetmed. Lisaks aeglustus 2016. aasta kolmandas kvartalis M1 kasv,

mis pidurdus oktoobris veelgi.

Ehkki üleööhoiuste aastakasv 2016. aasta

kolmandas kvartalis pidurdus, jäid need hoiused

endiselt M3 kasvu põhivedajaks. Täpsemalt öeldes

jäi kodumajapidamiste üleööhoiuste aastane

kasvumäär kolmandas kvartalis ja oktoobris üldjoontes

muutumatuks, aga mittefinantsettevõtete üleööhoiuste

aastane kasvumäär samadel ajavahemikel langes.

Ringluses oleva sularaha mahu kasv jäi vaoshoituks,

mis näitab, et väga madalate või negatiivsete

intressimäärade tingimustes ei kipu raha hoidev sektor

üldiselt hoiuseid sularahaga asendama. Üleööhoiuste

kõrval kahanes muude lühiajaliste hoiuste (st M2 – M1)

maht 2016. aasta kolmandas kvartalis ja oktoobris

veelgi. Turukõlblike instrumentide kasvumäär (st M3 –

M2), mis moodustab M3st väikese osa, kerkis

kolmandas kvartalis peamiselt tänu rahaturufondide

aktsiate ja osakute kindlale kasvule, kuid langes

oktoobris.

Laia rahapakkumist tõukasid jällegi tagant esmajoones riigisisesed

rahaloomeallikad (vt joonis 22). Vastaskirjetest soodustasid M3 kasvu

eurosüsteemipoolsed valitsemissektori võlaväärtpaberite ostud (vt joonise 22 tulpade

punane osa), mida tehti peamiselt EKP avaliku sektori väärtpaberite ostukava

raames. Samuti toetavad M3 kasvu endiselt muud riigisisesed vastaskirjed peale

valitsemissektorile antud laenude (vt joonise 22 tulpade sinine osa). Seda soosib

erasektorile antud laenude jätkuv taastumine koos rahaloomeasutuste

pikemaajaliste finantskohustuste püsiva kahanemisega. Need pikemaajalised

finantskohustused (v.a kapital ja reservid), mille aastamuutuse määr on olnud

negatiivne alates 2012. aasta teisest kvartalist, vähenesid ka 2016. aasta kolmandas

kvartalis ja oktoobris eelkõige EKP suunatud pikemaajaliste

refinantseerimisoperatsioonide mõjul. Suunatud pikemaajalised

Joonis 21

M3, M1 ja laenud erasektorile

(aastamuutus protsentides; sesoonse ja kalendrilise mõjuga kohandatud)

Allikas: EKP.

Märkus. Laene on kohandatud laenude müügi, väärtpaberistamise ja tingliku likviidsuse

koondamisega. Viimased andmed pärinevad 2016. aasta oktoobrist.

-4

-2

0

2

4

6

8

10

12

14

2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016

M3

M1

laenud erasektorile


Raha ja laenud 26

refinantseerimisoperatsioonid toimivad pankade pikemaajalise turupõhise

rahastamise alternatiivina ja kahandavad investorite huvi pikaajaliste hoiuste ja

pangavõlakirjade vastu.

Joonis 22.

M3 ja selle vastaskirjed

(aastamuutus protsentides; osakaal protsendipunktides; sesoonse ja kalendrilise mõjuga kohandatud)

Allikas: EKP.

Märkus. Viimased andmed pärinevad 2016. aasta oktoobrist.

Teisest küljest avaldasid rahaloomeasutuste netovälisvarad M3

aastakasvumäärale ikka veel suurt langussurvet, sest kapitali väljavool euroalalt

jätkus (vt joonise 22 tulpade kollane osa). Seda suundumust süvendab suuresti tõik,

et avaliku sektori väärtpaberite ostukavaga seoses müüvad mitteresidendid euroala

riigivõlakirju, sest sellest saadav tulu investeeritakse üldjuhul euroalavälistesse

instrumentidesse. Pealegi hoogustasid rahaloomeasutused (v.a eurosüsteem)

valitsemissektori võlaväärtpaberite müüki, mis pärssis M3 kasvu (vt joonise 22

tulpade roheline osa).

Laenukasv taastus tasahaaval edasi. Rahaloomeasutustelt erasektorile antud

laenude aastakasv (mida on kohandatud laenude müügi, väärtpaberistamise ja

tingliku likviidsuse koondamisega) kiirenes 2016. aasta kolmandas kvartalis ja

oktoobris (vt joonis 21). Kõigis sektorites hoogustus oktoobris taas

mittefinantsettevõtetele antud laenude taastumine, mis oli kolmandas kvartalis pisut

pidurdunud (vt joonis 23). Üldiselt on mittefinantsettevõtetele antud laenude kasv

pärast 2014. aasta esimese kvartali madalseisu märgatavalt paranenud. See

suundumus on omane kõikidele suurematele riikidele, kuigi mõnes riigis on

laenukasvumäär siiski negatiivne. Kodumajapidamistele antud laenude aastakasv

püsis 2016. aasta kolmandas kvartalis ja oktoobris muutumatuna (vt joonis 24).

Niisugust arengut on soodustanud alates 2014. aasta suvest kogu euroalal

täheldatud pangalaenude intressimäärade tuntav langus (suuresti tänu EKP

erakorralistele rahapoliitika meetmetele) ning pangalaenude pakkumise ja nõudluse

paranemine. Ühtlasi on pangad teinud edusamme oma bilansside konsolideerimisel,

ehkki viivislaenude maht on mõnes riigis ikka veel suur ja võib piirata laenude

väljastamist.

-5

-3

-1

1

3

5

7

9

2013 2014 2015 2016

M3

välised vastaskirjed (netovälisvarad)

eurosüsteemi hoitavad valitsemissektori võlaväärtpaberid

rahaloomeasutustelt (v.a eurosüsteemilt) valitsemissektorile antud laenud

riigisisesed vastaskirjed (v.a laenud valitsemissektorile)


Raha ja laenud 27

Joonis 24.

Rahaloomeasutuste laenud kodumajapidamistele

euroala valitud riikides


Allikas: EKP.

Märkus. Kohandatud laenude müügi, väärtpaberistamise ja tingliku likviidsuse

koondamisega. Riikidevahelised erinevused on arvutatud 12 euroala riigist koosneva

püsivalimi miinimum- ja maksimumväärtuste alusel. Viimased andmed pärinevad

2016. aasta oktoobrist.

2016. aasta kolmandas kvartalis kiirendas laenukasvu endiselt suurenev

nõudlus kõikide laenuliikide järele. Samal ajal jäid laenunõuded ettevõtetele

antavate laenude puhul muutumatuks (pärast viimase kahe aasta jooksul

toimunud leevenemist), kodumajapidamistele antavate laenude puhul aga

leevenesid. 2016. aasta oktoobrikuise euroala pankade laenutegevuse küsitluse

järgi leevendasid ettevõtetele ja kodumajapidamistele antavate laenude nõudeid

taas nii konkurentsisurve kui vähemal määral ka väiksem riskitaju. Laenunõudlust

kasvatasid peamiselt intressimäärade üldine madal tase, suurenev vajadus

rahastada ühinemisi ja omandamisi ning eluasemeturu soodsad väljavaated (vt

küsitlus). Sellises olukorras on EKP hoiustamise püsivõimaluse negatiivse

intressimäära mõju laenumahule soodne, kuid pankade netointressitulule ja

laenumarginaalidele ebasoodne. Lisaks avaldas EKP varaostukava pankade

andmetel laenutingimuste leevendamise kaudu positiivset mõju laenupakkumisele,

kuid negatiivset mõju pangaintresside netomarginaalile.

-10

-5

0

5

10

15

20

25

2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016

euroala

Saksamaa

Prantsusmaa

Itaalia

Hispaania

Madalmaad

riikidevahelised erinevused

Joonis 23.

Rahaloomeasutuste laenud mittefinantsettevõtetele

euroala valitud riikides


Allikas: EKP.

Märkus. Kohandatud laenude müügi, väärtpaberistamise ja tingliku likviidsuse

koondamisega. Riikidevahelised erinevused on arvutatud 12 euroala riigist koosneva

püsivalimi miinimum- ja maksimumväärtuste alusel. Viimased andmed pärinevad

2016. aasta oktoobrist.

-20

-10

0

10

20

30

40

2008 2008 2009 2010 2011 2011 2012 2013 2014 2014 2015 2016

euroala

Saksamaa

Prantsusmaa

Itaalia

Hispaania

Madalmaad

riikidevahelised erinevused

https://www.ecb.europa.eu/stats/money/surveys/lend/html/index.en.html


Raha ja laenud 28

Pankade rahastamistingimused püsisid soodsad.

Pankade laenuvahenditega rahastamise koondkulu oli

2016. aasta kolmandas kvartalis üldjoontes muutumatu

ja suurenes oktoobris pisut (vt joonis 25). Oktoobrikuise

kerge tõusu taga oli pankade võlakirjade tulususe kasv,

samal ajal kui hoiuste kulude mõningane kahanemine

jätkus. Pankade laenuvahenditega rahastamise

koondkulu väga madalale tasemele kukkumist on

soodustanud EKP toetav rahapoliitika kurss,

rahaloomeasutuste pikemaajaliste finantskohustuste

täitmine, pankade bilansside tugevnemine ja

vähenenud killustumine finantsturgudel. Sellise

arenguga üldises kooskõlas teatasid pangad

2016. aasta oktoobrikuises euroala pankade

laenutegevuse küsitluses, et rahastamisvõimaluste

kättesaadavus võlaväärtpaberite kaudu on kolmandas

kvartalis paranenud, kuid neljandas kvartalis peaks see

jääma laias laastus muutumatuks.

Mittefinantsettevõtetele ja kodumajapidamistele

antud pangalaenude intressimäärad olid 2016.

aasta kolmandas kvartalis ja oktoobris endiselt väga soodsal tasemel (vt

joonised 26 ja 27). Kodumajapidamistele väljastatud eluasemelaenude

koondintressid alanesid ka 2016. aasta kolmandas kvartalis ja oktoobris, jõudes

uuele rekordmadalale tasemele. Samal ajal püsisid mittefinantsettevõtetele antud

pangalaenude koondintressid juba varem saavutatud madalseisus. Pärast seda, kui

2014. aasta juunis anti teada EKP krediidileevendusmeetmetest, on

mittefinantsettevõtetele ja kodumajapidamistele antud laenude koondintresside

määrad langenud palju enam kui turuintressi viitemäärad, mis näitab, et rahapoliitika

meetmete mõju ülekandumine pangalaenude intressimääradele on paranenud.

Pankade rahastamise koondkulude vähenemine on soodustanud ka laenude

koondintresside kahanemist. 2014. aasta maist kuni 2016. aasta oktoobrini

vähenesid nii mittefinantsettevõtetele kui ka kodumajapidamistele antud laenude

koondintressid ligikaudu 110 baaspunkti. Pangalaenude intressimäärad on eriti

ulatuslikult langenud haavatavates riikides, mis on aidanud vähendada rahapoliitika

mõju ülekandumise ebavõrdsust erinevates riikides. Samal ajavahemikul kitsenes

euroalal märgatavalt väga väikestelt (kuni 0,25 miljoni euro suurustelt) laenudelt ja

suurtelt (üle ühe miljoni euro suurustelt) laenudelt nõutavate intressimäärade vahe,

mis stabiliseerus enam-vähem 2016. aasta kolmandas kvartalis ja oktoobris. See

näitab, et väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad on väiksematest

laenuintressidest lõiganud üldjuhul suuremat kasu kui suurettevõtjad.

Euroala mittefinantsettevõtete välisrahastamise aastane koguvoog on

hinnangute kohaselt 2016. aasta kolmandas kvartalis veelgi tugevnenud. Nüüd

on mittefinantsettevõtete välisrahastamine jõudnud 2005. aasta alguse tasemele

(enne seda, kui algas ülemäärase laenukasvu periood). Mittefinantsettevõtete

välisrahastamise taastumist alates 2014. aasta algusest toetavad

majandusaktiivsuse kasv, pangalaenude kulude jätkuv vähenemine,

Joonis 25.

Pankade laenuvahenditega rahastamise koondkulu

(hoiusepõhise rahastamise ja tagamata turupõhiste laenuvahenditega rahastamise

koondkulu; protsenti aastas)

Allikad: EKP, Merrill Lynchi üleilmne indeks ja EKP arvutused.

Märkus. Hoiuste koondkulu on arvutatud uute üleööhoiuste, tähtajaliste hoiuste ja

nõudmiseni hoiuste intresside keskmisena, mida on kaalutud nende vastavate jääkide

summadega. Viimased andmed pärinevad 2016. aasta oktoobrist.

0

1

2

3

4

5

6

2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016

euroala

Saksamaa

Prantsusmaa

Itaalia

Hispaania


Raha ja laenud 29

pangalaenutingimuste leevenemine, turupõhise võla väga väike kulu ning viimasel

ajal ka ühinemiste ja omandamiste suurem arv. Samal ajal pärsivad välisrahastamist

mittefinantsettevõtete rekordiliselt suured sularahahoiused, samuti mure üleilmse

taastumise hoo pärast ning sellega seonduv tulusate põhivarainvesteeringute

võimaluste tajutav vähesus.

Joonis 26.

Mittefinantsettevõtetele antud laenude koondintressid

(aastamuutus protsentide; kolme kuu libisevad keskmised)

Allikas: EKP.

Märkus. Pangalaenude kogukulu näitaja on leitud lühi- ja pikaajaliste intressimäärade liitmisel, kasutades uute laenude mahu 24 kuu

libisevat keskmist. Riikidevahelise standardhälbe leidmisel on lähtutud euroala 12 riigist koosnevast püsivalimist. Viimased andmed

pärinevad 2016. aasta oktoobrist.

Joonis 27.

Eluasemelaenude koondintressid

(aastamuutus protsentides; kolme kuu libisevad keskmised)

Allikas: EKP.

Märkus. Pangalaenude kogukulu näitaja on leitud lühi- ja pikaajaliste intressimäärade liitmisel, kasutades uute laenude mahu 24 kuu

libisevat keskmist. Riikidevahelise standardhälbe leidmisel on lähtutud euroala 12 riigist koosnevast püsivalimist. Viimased andmed

pärinevad 2016. aasta oktoobrist.

0,0

0,1

0,2

0,3

0,4

0,5

0,6

0,7

0,8

0,9

1,0

0

1

2

3

4

5

6

7

2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016

euroala

Saksamaa

Prantsusmaa

Itaalia

Hispaania

Madalmaad

riikidevaheline standardhälve (parempoolsel teljel)


Raha ja laenud 30

Euroala mittefinantsettevõtete võlaväärtpaberite netoemiteerimine oli

2016. aasta oktoobris taas hoogne, kuid aeglustus novembris. EKP värskeimad

ametlikud andmed näitavad, et emiteerimine elavnes järsult septembris. Üldjoontes

suurenes emiteerimine kõikides riikides ja muu hulgas soodustas seda EKP-poolne

ettevõtete võlakirjade ostmine. Esialgsed andmed näitavad, et emiteerimine oli

jõuline ka oktoobris, kuid pidurdus novembris. See aeglustumine võib kajastada

emitentide otsust lükata kavandatud emiteerimine edasi. Mittefinantsettevõtete

noteeritud aktsiate netoemiteerimine jäi viimastel kuudel suhteliselt tagasihoidlikuks.

Euroala mittefinantsettevõtete rahastamiskulud on endiselt väga kasutoovad.

Mittefinantsettevõtete välisrahastamise üldine nominaalkulu liikus augustis

juulikuisest madalseisust veidi ülespoole, aga vähenes 2016. aasta septembris ja

oktoobris taas pisut. Viimasel ajal on laenuvahenditega rahastamise kulu näidanud

märke võimalikust muutusest, arvestades võlakirjade tulususe kasvu maailmas.

Samal ajal püsib omakapitali kaudu rahastamise kulu aktsiahinna suurte

riskipreemiate tõttu kõrgel tasemel.


Eelarve areng 31

6 Eelarve areng

Ajavahemikus 2016–2019 peaksid jätkuma nii euroala valitsemissektori

eelarvepuudujäägi kui ka võlakoormuse vähenemine. Euroala eelarveseisund peaks

2016. aastal olema ekspansiivne, ent muutuma 2017.–2019. aastal üldjoontes

neutraalseks. Võla vähendamisele aitavad kaasa peamiselt intressimäärade ja

majanduskasvu vahe soodsamad muutused, mille taga on paremad tsüklilised

tingimused ja madalad intressimäärad. Mõnes riigis on olemas teatav

eelarvepoliitiline manööverdamisruum, mida võiks kasutada majanduskasvu

kiirendamiseks. Suure võlakoormusega riikides on kooskõlas stabiilsuse ja kasvu

pakti nõuetega vaja uusi konsolideerimismeetmeid, et panna oma valitsemissektori

võlasuhe kindlalt alanema.

Euroala valitsemissektori eelarvepuudujääk peaks ettevaateperioodil

tasahaaval veelgi vähenema. Eurosüsteemi ekspertide 2016. aasta detsembri

makromajanduslikust ettevaatest6 selgub, et eelarvepuudujääk kahaneb 2015. aasta

2,1%lt SKPst 2019. aastal eeldatavasti 1,2%ni SKPst (vt tabel). 2016. aasta

hinnangud osutavad, et peamiselt aitavad eelarvepuudujääki kahandada väiksemad

intressimaksed ja soodsad tsüklilised komponendid. Ka ajavahemikul 2017–2019

aitavad väiksemad intressimaksed, positiivsed tsüklilised tingimused ja esmane

ülejääk kaasa eelarvepuudujäägi edasisele vähendamisele. Eelarveväljavaade on

ettevaateperioodil võrreldes 2016. aasta septembri ettevaatega üldjoontes

muutumatu.7

Euroala eelarveseisund peaks 2016. aastal olema ekspansiivne, ent muutuma

2017.–2019. aastal üldjoontes neutraalseks.8 2016. aasta ekspansiivne

rahapoliitika kurss on tingitud peamiselt kaalutletud eelarvemeetmetest tulude poolel,

näiteks otseste maksude vähendamisest mitmes euroala riigis. Aastatel 2017–2019

peaks eelarvepoliitiline kurss jääma üldjoontes neutraalseks, sest tulude poolel

olevaid puudujääki suurendavaid meetmeid tasakaalustavad tõenäoliselt väiksema

hooga kasvavad valitsemissektori kuluartiklid. Need hõlmavad eeskätt töötajatele

makstavaid hüvitisi ja vahetarbimise kasvu, mis peaksid SKP nominaalkasvu

määrade suundumusest allapoole jääma, samal ajal kui teised kirjed, näiteks

valitsemissektori investeeringud, ületavad prognooside kohaselt oma

kasvupotentsiaali. Arvestades, et leida tuleb tasakaal ühelt poolt majanduse

stabiliseerimise vajaduse ja teisalt mitmes euroala riigis eelarve jätkusuutlikkuse

tagamiseks tarviliku konsolideerimise vahel, võib 2017. aasta neutraalset

eelarvepoliitika seisundit pidada üldiselt sobivaks. 2016. aasta septembri ettevaate

kohandused on väikesed. 2016. aastal peaks eelarvepoliitiline kurss jääma

6 Vt eurosüsteemi ekspertide 2016. aasta detsembri makromajanduslik ettevaade euroala kohta, mis

asub veebilehel ecbstaffprojections201612.

7 Oktoobri keskel esitasid euroala riigid oma 2017. aasta eelarvekavad. Ehkki mõni euroala riik näeb

neis ette uued konsolideerimismeetmed, ei pruugi need ekspertide ettevaates täielikult kajastuda, sest

ettevaade sisaldab üksnes neid meetmeid, mis on parlamendis juba vastu võetud või vähemalt

võetakse seal peagi vastu. Hispaania ajakohastatud eelarvekava avaldati pärast andmete esitamise

kuupäeva.

8 Eelarveseisundit mõõdetakse struktuurse esmase tasakaalu muutusena, mille puhul on tsükliliselt kohandatud esmasest tasakaalust maha arvestatud ajutised meetmed, näiteks valitsuse toetus finantssektorile. Euroala eelarvepoliitika seisundi mõistet käsitletakse 2016. aasta neljanda majandusülevaate artiklis „The euro area fiscal stance“.

http://www.ecb.europa.eu/pub/pdf/other/ecbstaffprojections201612.en.pdf?55c16b1c8d26a2278d5c32e10204e89a


Eelarve areng 32

prognoositust pisut vähem ekspansiivseks ja see on tingitud peamiselt varem

väljakuulutatud maksukärbete ja erakorraliselt laekuvate tulude korrigeerimisest

mitmes riigis.

Tabel.

Eelarve areng euroalal

(protsentides SKPst)

Allikad: Eurostat, EKP ja eurosüsteemi ekspertide 2016. aasta detsembri makromajanduslik ettevaade.

Märkused. Koondandmed euroala valitsemissektori kohta. Ümardamise tõttu ei pruugi näitajad täielikult ühtida. Kuna prognoosides on arvesse võetud hiljutist andmete ülevaatamist,

võib esineda lahknevusi Eurostati viimastest kinnitatud andmetest.

Euroala valitsemissektori kõrge võlatase peaks veelgi langema. Prognooside

kohaselt väheneb euroala võla ja SKP suhe pärast 2014. aasta tipptaset järk-järgult,

jõudes 2015. aasta 90,4%lt 2019. aasta lõpuks 85,7%ni. Võla vähendamisele

aitavad peamiselt kaasa intressimäärade ja majanduskasvu vahe soodsamad

muutused, mille taga on paremad tsüklilised tingimused ja madalad intressimäärad.

Prognoositavale võlakursile avaldab head mõju ka väike esmane ülejääk. Võrreldes

2016. aasta septembri ettevaatega nähakse 2017. ja 2018. aastaks ette kõrgemat

euroala võla ja SKP suhet. Ettevaateperioodi lõpuks peaks eelarvepuudujääk

ületama enam kui pooltes euroala riikides kontrollväärtust ehk 60% SKPst. Mitmes

riigis kasvab valitsemissektori võla suhtarv ettevaateperioodil aga veelgi.

Uued konsolideerimismeetmed on vajalikud, eeskätt riikides, kus võla suhe

SKPsse on kõrge. Suure võlakoormusega riigid peaksid oma võlasuhte kindlalt

alanema panema, sest see muudab nad eriti haavatavaks olukorras, kus

finantsturgude ebastabiilsus süveneb või intressimäärad taastuvad. Eelarve

tasakaalustamatuse korrigeerimise ja jätkusuutliku võlakursi saavutamise tagab

stabiilsuse ja kasvu pakti nõuete täielik täitmine. Eelarvepoliitilise

manööverdamisruumiga euroala riigid saavad seda ruumi kasutada näiteks avaliku

sektori investeeringute suurendamisega. Püüdlemine selle poole, et eelarves oleks

rohkem kasvu soodustavaid komponente, tooks kasu kõigile riikidele.

Pärast eelarvekavade esitamist oktoobri keskel tuvastas Euroopa Komisjon

mitme riigi puhul stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetele mittevastavuse ohu.

Stabiilsuse ja kasvu pakti ennetusliku osaga hõlmatud riikide seas tuvastati pakti

nõuetele mittevastavuse oht kuues riigis – Belgias, Itaalias, Küprosel, Leedus,

2014 2015 2016 2017 2018 2019

a. Tulud kokku 46,8 46,5 46,2 46,0 45,8 45,7

b. Kulud kokku 49,4 48,5 47,9 47,5 47,3 47,0

millest:

c. intressikulud 2,7 2,4 2,2 2,0 1,9 1,8

d. esmased kulud (b – c) 46,7 46,1 45,8 45,5 45,4 45,2

Eelarvetasakaal (a – b) –2,6 –2,1 –1,8 –1,6 –1,5 –1,2

Esmane eelarvetasakaal (a – d) 0,1 0,3 0,4 0,4 0,4 0,6

Tsükliliselt kohandatud eelarvetasakaal –1,9 –1,8 –1,8 –1,7 –1,6 –1,4

Struktuurne tasakaal –1,7 –1,6 –1,8 –1,8 –1,6 –1,4

Koguvõlg 92,0 90,4 89,4 88,5 87,3 85,7

Memokirje: reaalne SKP (muutus

protsentides)

1,2 1,9 1,7 1,7 1,6 1,6


Eelarve areng 33

Sloveenias ja Soomes. Parandusliku osaga hõlmatud riikides seas leiti see oht aga

üksnes Hispaanias. Ent hoolimata sellest, et mõne eelarvekavaga jäädakse

stabiilsuse ja kasvu paktis nõutavast märkimisväärselt kaugemale, ei nõudnud

komisjon üheltki liikmesriigilt oma eelarvekava muutmist. Üksikasjalikuma ülevaate

eelarvekavadest leiab käesoleva majandusülevaate infokastist 5.

EKP majandusülevaade 8/2016. Infokastid

OPECi 2016. aasta novembris tehtud kokkuleppe mõju naftaturule 34

Infokastid

1 OPECi 2016. aasta novembris tehtud kokkuleppe mõju

naftaturule

Naftat Eksportivate Riikide Organisatsiooni (OPEC) ministrite konverentsil

30. novembril 2016 lepiti kokku tingimused naftatootmise sihtmahu

(32,5 miljonit barrelit päevas) taaskehtestamiseks. Kokkuleppe kohaselt

vähendatakse tootmismahtu 1,2 miljoni barreli võrra päevas ja selleni jõutakse iga

liikme pakkumise vähendamisega 4,5% võrra jaanuarist juunini 2017 (vt joonis A).

Olenevalt turutingimustest ja väljavaadetest võidakse naftapakkumise vähendamise

kokkulepet pikendada kuni 2017. aasta lõpuni. Liibüale ja Nigeeriale on aga tehtud

erand, sest nende pakkumine on ettearvamatu ning sõltub poliitilisest

ebastabiilsusest tingitud sagedastest katkestustest. Lääne sanktsioonidest taastuva

Iraani suhtes rakendatakse erikohtlemist ja tema sihtmahuks seati 4 miljonit barrelit

päevas, mis on sealsest tegelikust tootmistasemest tunduvalt kõrgem. OPECi

naftatootmise kärpestrateegiat toetavad OPECi-välised tootjad, kes kavatsevad

toodangumahtu vähendada 0,6 miljoni barreli võrra päevas. Võrreldes 2015.–

2016. aasta 2,6% kasvuga piiratakse üleilmset pakkumist 1,9% võrra.

Selles infokastis vaadeldakse organisatsiooni uut

pakkumisstrateegiat ja hinnatakse selle võimalikku

mõju naftahinnale. Pärast OPECi 28. septembril

teatavaks tehtud kavatsust taaskehtestada

tootmiskvoodid on naftahind kõikunud vahemikus 44–

45 USA dollarit barreli kohta. See on toonud kaasa

mõnevõrra suurema volatiilsuse, kuid mitte

märkimisväärset hinnatõusu, ja turumeeleolu on olnud

heitlik. Pärast kokkuleppe saavutamist kerkis Brenti

toornafta hind 6 USA dollari võrra barreli kohta

(29. novembri 45,9 dollarilt 7. detsembril 52,0 dollarini).

Sellegipoolest tuleb arvesse võtta mõnd turu

ebakindlust põhjustanud tegurit.

See on esimene kord, kui OPECi-välised ja OPECi

tootjad on sõlminud kokkuleppe pakkumise

kooskõlastatud kärpimiseks. See koostöö põhineb

mitme riigi ühisel soovil parandada oma

rahastamistingimusi. OPECi panus on seekord

tagasihoidlikum kui varasematel kordadel

(moodustades ligikaudu poole kärpest, mida rakendati

Aasia kriisi või suure majanduslanguse ajal), kuid

OPECi-väliste tootjate kaasamine aitas tagada

naftapakkumise märkimisväärse vähendamise. Kärpe

tegelik maht võib siiski osutuda väljakuulutatust

väiksemaks, sest ei ole veel selge, kas Venemaa ja

Joonis A.

OPECi 30. novembri kohtumisel kokku lepitud

toodangukärped

(miljonit barrelit päevas)

Allikas: OPEC.

Märkused. Iraan: 0,09 miljonit barrelit päevas, Iraak: –0,21 miljonit barrelit päevas,

Kuveit: –0,13 miljonit barrelit päevas, Saudi Araabia: –0,49 miljonit barrelit päevas,

Araabia Ühendemiraadid: –0,14 miljonit barrelit päevas, Venezuela: –0,1 miljonit barrelit

päevas, OPECi-välised riigid: –0,6 miljonit barrelit päevas. Muude riikide hulka kuuluvad

Alžeeria (–0,05 miljonit barrelit päevas), Angola (–0,08 miljonit barrelit päevas), Ecuador

(–0,03 miljonit barrelit päevas), Gabon (–0,01 miljonit barrelit päevas) ja Katar

(–0,03 miljonit barrelit päevas).

Iraak

Saudi Araabia

Kuveit

Iraan

Venezuela

muud OPECi riigid

OPECi-välised riigid

-2,00

-1,75

-1,50

-1,25

-1,00

-0,75

-0,50

-0,25

0,00

0,25

Araabia Ühendemiraadid

EKP majandusülevaade 8/2016.

ekp majandusülevaade 8/2016 - eesti pank1 opeci 2016. aasta novembris tehtud kokkuleppe mõju...

Documents