EKSPERTARVAMUS KUIVENDUSE

MÕJU ULATUSE KOHTA

METSAKUIVENDUSOBJEKTIL

“SOOARU TEE”

Tallinn 2018

Ekspertarvamus kuivenduse mõju ulatuse kohta metsakuivendusobjektil “Sooaru tee”

1. Objekti üldkirjeldus Rekonstrueeritav metsakuivendusobjekt “Sooaru tee” asub Jõgevamaa metskonnas. Objekt paikneb Jõgeva valla Imukvere ja Ronivere külades. 2. Töö eesmärk Vastavalt Riigimetsa Majandamise Keskuse tellimusele oli töö eesmärgiks välja selgitada alljärgnev:

1) kas planeeritavate kuivenduskraavide mõjualas on seni olemasolevast kraavivõrgust mõjutamata märgi metsi (sõnajala ja lodu kasvukohatüüpe); 2) kas kraavide rekonstrueerimisel kuivenduse mõju ulatus oluliselt suureneb loetletud sõnajala ja lodu kasvukohatüüpidele, millised negatiivsed keskkonnamõjud ja riskid sellega kaasnevad; 3) milliseid meetmeid on võimalik rakendada negatiivse mõju vähendamiseks.

3. Töö metoodika Metskonna kaardimaterjali ja takseerkirjelduste abil selgitati välja lodu ja sõnajala kasvukohatüüpi kuuluvate eraldiste asukoht. Kasutades mullastikukaarte ja E. Lõhmuse koostatud raamatut “Eesti metsakasvukohatüübid”, sondeeriti mullasondi abil läbi viimase metsakorralduse poolt lodu ja sõnajala kasvukohatüüpi määratud ja nendega piirnevad alad. Sondeerimisel saadud mullaprofiililt hinnati mullakihi tüsedust ja lõimist, huumus- ja turbahorisondi tüsedusi, gleistumist, vajadusel määrati mulla karbonaatide sisaldus. Sondeerimisandmete, eraldise mikroreljeefi ja mullastikukaardi andmete põhjal määrati mullaliik. Mullaliigi, puistu boniteedi, alusmetsa ja alustaimestiku järgi määrati igale uuritud eraldisele uuesti kasvukohatüüp. Välitööde käigus lodu ja sõnajala kasvukohatüüpi määratud eraldiste, rekonstrueeritavate kuivenduskraavide ning kraavitrasside omavahelise asendi põhjal analüüsiti kuivenduse senist mõju ja võimalikku mõju suurenemist kraavide rekonstrueerimise tagajärjel. Eraldisele iseloomulikust mullaprofiilist tehti foto koos mõõtkavaga, samuti lisati foto puistust. 4. Töö teostamise aeg Töö teostati ajavahemikul 1. kuni 9. mai 2018, välitööd tehti 4. mail.

5. Hinnang LA214 eraldis 13 Tegemist on kuivendatud lodu kasvukohatüübiga. Küps segamets.

1. Eraldis kuivendusest tugevasti mõjutatud, kraav eraldise ühel küljel 2. Kraavi rekonstrueerimine ei suurenda oluliselt kuivendusest tulenevat negatiivset mõju,

sest vee loomulik liikumissuund on olemasoleva kraavi poole. Kraavi rajamise käigus on osa muldest tõstetud eraldise poole ja sellega vähendatud vee äravoolukiirust eraldiselt

3. Negatiivse mõju vähendamiseks ei tohi kraavi puhastamise käigus tõsta setet antud väljavoolu ette ja sellega soodustada kõdusoostumist.

LA219 eraldis 1 Tegemist on kuivendatud sõnajala kasvukohatüübiga. Küps hall-lepik.

1. Eraldis kuivendusest mõjutatud, kuna paikneb kahel pool Imukvere oja 2. Teekraavide ja truubi rajamine ei suurenda negatiivset mõju, kuna enamus eraldisest jääb

allavoolu ja perioodilised üleujutused, mille tulemusena on antud mullastik ja kooslus üldse tekkinud, säilivad

3. Negatiivse mõju vähendamiseks lisameetmeid ei ole vaja rakendada.

LA219 eraldis 16 Tegemist ei ole lodu, vaid kuivendatud angervaksa kasvukohatüübiga. Küps sanglepik.

1. Eraldis kuivendusest tugevasti mõjutatud, kraav eraldise lõunapiiril 2. Teekraavide rajamine ei suurenda negatiivset mõju, kuna maapinna kalle on teest eemale

eraldise suunas 3. Negatiivse mõju vähendamiseks lisameetmeid ei ole vaja rakendada.

LA221 eraldis 1 Tegemist ei ole lodu, vaid kuivendatud angervaksa kasvukohatüübiga. Valmiv segamets.

1. Eraldis kuivendusest tugevasti mõjutatud, kraav eraldise põhjapiiril 2. Teekraavide rajamine ei suurenda negatiivset mõju, kuna maapinna kalle on teest eemale

eraldise suunas 3. Negatiivse mõju vähendamiseks lisameetmeid ei ole vaja rakendada.

6. Kokkuvõte Välitööde käigus selgitati välja lodu ja sõnajala kasvukohatüüpide olemasolu ning paiknemine rekonstrueeritava metsaparandusobjekti ääres. Tulemusi kajastab tabel lisas 1. Sõnajala kasvukohatüüpi esineb kvartali LA219 eraldisel 1. Kuna tegemist on Imukvere oja lammiga, siis rajatav truup ja teekraavid ei takista ka tulevikus perioodilisi üleujutusi, mis on antud kasvukohatüübile otsustava tähtsusega. Lodu kasvukohatüüpi esines kvartali LA214 eraldisel 13. Teekraavi puhastamisel tekkida võiva negatiivse mõju vähendamiseks, ei tohi kraavi puhastamise käigus tõsta setet eraldisest lähtuva väljavoolu ette. Ülevaate uuritud eraldistest annab rekonstrueeritava kuivendusobjekti skeem lisas 2. Lisa 1: 2018 välitööde ning metsakorralduse käigus määratud metsakasvukohatüübid uuritaval alal Lisa 2: Kontrollitud kasvukohatüüpide kuivendusobjetil paiknemise skeem Eksperthinnangu andis OÜ Metsabüroo Reg. kood 10908249 9.05.2018

LISA 1

2018 välitööde ning metsakorralduse käigus määratud metsakasvukohatüübid uuritaval alal

Kvartali nr.

Eraldise

nr.

Kasvukohatüüp

Metsakorraldus Välitööd 2018

LA214 13 LD KLD LA219 1 SJ KSJ 16 LD KAN LA221 1 LD KAN

Kasutatud kasvukohatüüpide lühendid: SJ- sõnajala

LD- lodu AN- angervaksa K- kuivenduse tähis

1

2 4

56

7

8

9

10

1112

1314

1516

1

2

34

5

6

1

12

3

4

5

67

8 9

10

11

121314 15

16

1718

1920 21

23

23

45

6

7

8910

12

13 1415

1617

24 2522

26

27

17

18

LA214LA214LA214LA214LA214LA214LA214LA214LA214LA215LA215LA215LA215LA215LA215LA215LA215LA215

LA219LA219LA219LA219LA219LA219LA219LA219LA219

LA221LA221LA221LA221LA221LA221LA221LA221LA221

RMK Jõgevamaa metskond

Sooaru tee metsakuivenduse objekt

Kontrollitud kasvukohatüüpide plaan

Mõõtkava 1:20 000

Lisa 2

12

kvartali piir

eraldise piir

eraldise number

LEPPEMÄRGID

AH110 kvartali number

Eraldistel esinevad kasvukohatüübid

angervaksa

2018

lodu

sõnajala