el rahastuse käsiraamat: arengukoostöö ja maailmahariduse projektid

EL RAHASTAMISE KÄSIRAAMAT:

arengukoostöö ja maailmahariduse projektid

Originaali pealkiri: „EU-rahoitusopas: kehitysyhteistyö- ja kansainvälisyyskasvatushankkeille“

© Kehitysyhteistyöjärjestöjen EU-yhdistys Kehys ry, Helsingi 2009

Originaali toimetajad: Hanna Lauha, Anna Pollari

Eesti toimetaja: Evelin Andrespok

Tõlge: A&A Lingua

Käesolev väljaanne on koostatud Soome arengukoostööga tegelevate kodanikuühenduste ELi katusorganisatsiooni Kehys ry poolt ning kohandatud Eesti oludele sobivaks Eesti ühenduste katusorganisatsiooni Arengukoostöö Ümarlaud poolt.

Arengukoostöö Ümarlaud, Tallinn 2009

SISUKORD

Lugejale ........................................................................................................................................ 5

Euroopa Liidu arengukoostöö ....................................................................................................... 6

Euroopa Liidu või Euroopa Ühenduse arengukoostöö? ...................................................................... 6

Institutsioonide roll .............................................................................................................................. 6

Kavandamine ja rakendamine ............................................................................................................. 6

Rahastamisallikad ......................................................................................................................... 8

Euroopa Arengufond ........................................................................................................................... 8

Euroopa Liidu eelarve .......................................................................................................................... 8

Arengukoostöö rahastamisvahend .................................................................................................. 8

Temaatilised programmid .......................................................................................................... 10

Valitsusväliste osalejate ja kohalike omavalitsuste osalemine arengus ................................ 11

Arengukoostöö projektid ................................................................................................... 12

Maailmahariduse projektid................................................................................................ 14

Koordinatsiooni ja dialoogi projektid................................................................................. 15

Investeerimine inimestesse ................................................................................................... 16

Keskkonda ning loodusvarade, sh energiaressursside, säästvat majandamist käsitlev teemaprogramm .................................................................................................................... 18

Toiduainetega kindlustatus ................................................................................................... 20

Rände- ja varjupaigaküsimused ............................................................................................. 23

Geograafilised programmid ....................................................................................................... 25

Demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahend .............................................................. 27

Euroopa naabruspoliitika ja partnerluse rahastamisvahend ......................................................... 29

Humanitaarabi ............................................................................................................................... 29

Euroopa Liidu rahastamise taotlemine ........................................................................................ 30

Põhitaotleja ja partnerid .................................................................................................................... 30

Rahastamistaotlused ......................................................................................................................... 30

Taotluse koostamine ......................................................................................................................... 31

PADOR ................................................................................................................................................ 31

Omafinantseeringu tagamine ............................................................................................................ 31

Taotluste saatmine, hindamine ja tulemused ................................................................................... 32

Euroopa Liidu rahastatava projekti rakendamine ......................................................................... 33

Leping ................................................................................................................................................. 33

Käsiraamat komisjoni välissuhetega seotud lepingumenetluste kohta ............................................ 33

Aruandlus ........................................................................................................................................... 33

Koostöö komisjoni delegatsioonidega ............................................................................................... 34

Välisministeeriumi toetus ELi rahastatavatele projektidele .............................................................. 34

Abivahendid ............................................................................................................................... 35

Projekti kavandamine ........................................................................................................................ 35

Loogiline raamistik projekti kavandamise abivahendina ................................................................... 36

Teavitustegevus ................................................................................................................................. 36

Lisateave .................................................................................................................................... 36

Lugejale

Käesolev teos pakub valitsusvälistele organisatsioonidele teavet ja nõustamist arengukoostöö ja maailmahariduse projektide jaoks.

Pakutavat ELi toetust taotletakse Euroopa Komisjonilt. Käesolevas käsiraamatus on esitatud teave komisjoni hallatavate ja valitsusvälistele organisatsioonidele sobivate rahastamisviiside kohta. Põhirõhk on neil temaatilistel rahastamisviisidel, mille kaudu on sellistel organisatsioonidel kõige hõlpsam rahastamist taotleda. Peale selle käsitletakse käsiraamatus ka taotlusprotsessi ja projektide rakendamisega seotud põhiküsimusi.

Eri rahastamisviiside taotlemise suunised ja prioriteedid võivad aastate lõikes varieeruda, seega on oluline, et taotlemissuunised uue programmi avanedes alati uuesti üle vaadataks. ELi rahastamist käsitleva käsiraamatu uuendustega saab tutvuda AKÜ veebilehel aadressil www.terveilm.net.

6

Euroopa Liidu arengukoostöö

Euroopa Liidu või Euroopa Ühenduse arengukoostöö?

Euroopa Liidu (ELi) arengukoostöö all mõeldakse liikmesriikide riigisisesest arengukoostööst ning Euroopa Ühenduse arengukoostööst moodustuvat tervikut. ELi toetuse summa moodustab üle poole ülemaailmsete arengutoetuste kogusummast. Toetusi jagatakse umbes 160 riigis.

Euroopa Ühenduse (EÜ) arengukoostöö teostamise eest vastutab Euroopa Komisjon. Kui Eestis kasutatavatest arengukoostöö toetussummadest on siiani saadud välisministeeriumilt, siis Soomes saadakse umbes viiendik EÜ kaudu.

Institutsioonide roll

Arengukoostööpoliitika ettevalmistamise ja kavandamise eest vastutab Euroopa Komisjon. Sisuliselt on komisjonil ELi seadusandlikus protsessis ainuõigus seaduseelnõude algatamiseks. Ka arengukoostöö teostamine on komisjoni ülesanne.

Arengukoostööpoliitikat käsitlevad otsused tehakse kaasotsustamismenetluse teel. See tähendab, et Euroopa Parlamendil on volitused väljastada õigusakte üheskoos Euroopa Liidu Nõukoguga.

Nõukogus käsitletakse arengukoostööga seotud küsimusi üldasjade ja välissuhete nõukogu istungitel. Arengukoostöö küsimustele keskenduv nõukogu istung korraldatakse enamasti kord iga ELi liikmesriigi eesistumisperioodi ajal ehk kaks korda aastas.

Arengukoostöö küsimuste arutamise eest Euroopa Parlamendis vastutab parlamendi arengukomisjon.

Kavandamine ja rakendamine

Euroopa Komisjon koosneb paljudest peadirektoraatidest ja talitustest, mis vastutavad oma tegevusvaldkonna poliitika ettevalmistamise ja kavandamise eest. Välissuhete peadirektoraat ja arengukoostöö peadirektoraat vastutavad komisjoni arengukoostöö planeerimise ja koostöötalituse EuropeAid programmide rakendamise eest.

7

ARENGUKOOSTÖÖ PEADIREKTORAAT DIRECTORATE GENERAL FOR DEVELOPMENT; DG DEV

Arengukoostöö peadirektoraat haldab Euroopa Arengufondi kaudu antavat arenguabi, mis on suunatud

Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikidele. Arengukoostöö peadirektoraat vastutab ühtlasi ka neid riike hõlmava arengukoostöö poliitika kavandamise eest.

VÄLISSUHETE PEADIREKTORAAT DIRECTORATE GENERAL FOR EXTERNAL RELATIONS; DG RELEX

Välissuhete peadirektoraat vastutab Euroopa Liidu välissuhete poliitika kavandamise eest, mis hõlmab nii

Euroopa Ühenduse pädevusse kui ka ühise välis- ja julgeolekupoliitika alla kuuluvat poliitikat.

Kõnealune peadirektoraat haldab ELi eelarve kaudu antavat arenguabi teistele riikidele peale Aafrika, Kariibi

mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide. Ühtlasi juhib välissuhete peadirektoraat Euroopa Komisjoni delegatsioone üle kogu maailma.

KOOSTÖÖTALITUS EUROPEAID EUROPEAID CO-OPERATION OFFICE

Koostöötalitus EuropeAid vastutab Euroopa Komisjonis arengukoostöö teostamise eest. Koostöötalituse kohta kasutatakse ELi slängis ka nimetust DG AID-CO.

EuropeAid töötab arengukoostöö ja välissuhete peadirektoraatide koostatud mitmeaastaste

programmistrateegiate põhjal iga programmi kohta välja iga-aastase tegevusprogrammi, milles määratletakse üksikasjalikumalt iga programmi iga-aastased eesmärgid, prioriteedid, rakendamisviisid ja koostööpartnerid.

Nende tegevusprogrammide alusel avab EuropeAid (koostöös komisjoni delegatsioonidega)

rahastamistaotluste esitamise voorud (projektikonkursid), valib välja rahastatavad projektid, otsustab

rahastamissumma ning jälgib projekti rakendamist.

8

Rahastamisallikad

Euroopa Komisjoni hallatavat arengukoostööd rahastatakse kahest eri allikast: Euroopa Liidu eelarvest ning Euroopa Arengufondist (EAF). Organisatsioonide kavandatavad projektid võivad rahalist toetust saada mõlemast allikast.

Euroopa Arengufond

Euroopa Arengufondi kaudu rahastatakse arengukoostööd Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikidega (AKV riigid) sõlmitud Cotonou lepingu alusel.

Fond on ühenduse kõige olulisem rahastamisvahend AKV riikide ning ülemeremaade ja -territooriumidega tehtavas koostöös, sest liidu eelarve arengukoostöö rahastamisvahendi geograafilised programmid arengukoostööd nende piirkondadega ei hõlma. Arengukoostöö elluviimine AKV riikides põhineb riiklikel strateegiadokumentidel (country strategy paper), milles on sätestatud arengukoostöö kesksed eesmärgid asjaomase riigi puhul.

Euroopa Arengufond ei kuulu ELi eelarve alla. Iga rahastamisperioodi kohta peetakse kõikide riikidega läbirääkimisi maksete summa suhtes. Arengufondi arengukoostöö planeeritud toetuste hulk on kümnendal tegevusperioodil (2008–2012) umbes 22,7 miljardit eurot.

Euroopa Liidu eelarve

ELi välissuhete valdkonna eelarve jaguneb üheksaks finantseerimisinstrumendiks ehk rahastamisvahendiks. Instrumendid koosnevad omakorda eri rahastamisprogrammidest. ELi välissuhete eelarve aastateks 2007–2013 on umbes 56 miljardit eurot.

Eelarvest rahastatakse arengukoostööd peamiselt muudes riikides peale Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide. Erandi moodustavad temaatilised programmid, mille kaudu rahastatakse arengukoostööd kõikides arenguriikides.

Välissuhete eelarve üheksa rahastamisvahendit on:

• arengukoostöö rahastamisvahend;

• Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrument;

• demokraatia ja inimõiguste rahastamisvahend;

• humanitaarabi rahastamisvahend;

• ühinemiseelse abi rahastamisvahend;

• stabiliseerimisvahend;

• makromajandusliku abi rahastamisvahend;

• tuumaohutusalase koostöö rahastamisvahend;

• rahastamisvahend koostööks tööstus- ning teiste suure sissetulekuga riikide ja territooriumitega.

Arengukoostöö rahastamisvahend

Arengukoostööle on eelarves kavandatud veidi alla 17 miljardi euro (2007–2013). Arengukoostöö rahastamisvahendi (Development Cooperation Instrument, DCI) esmane eesmärk on vaesuse kaotamine ja ÜRO aastatuhande arengueesmärkide saavutamine. Vahendi prioriteedid on poliitikate sidusus arengueesmärkidega ja abi tulemuslikkus.

Arengukoostöö rahastamisvahend koosneb kümnest programmist, millest viis on geograafilised ja viis temaatilised. Organisatsioon saab programmi rahastamist taotleda nii temaatiliste kui ka geograafiliste programmide kaudu.

9

Järgmistel lehekülgedel on eri rahastamisprogramme lühidalt tutvustatud. Organisatsioonide seisukohalt on kõige huvipakkuvam programm „Valitsusväliste osalejate ja kohalike omavalitsuste osalemine arengus”. Nagu pealkirigi ütleb, on see programm suunatud organisatsioonidele ja muudele valitsusvälistele osalejatele, näiteks uurimisasutustele.

Samuti toetatakse kõnealuse rahastamisvahendi abil nn suhkruprotokolliga ühinenud AKV riikide (18 Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riiki) kohanemist ELi suhkruturukorralduse reformist tulenevate muudatustega.

RAHAERALDISTE SOOVITUSLIK JAOTUS AJAVAHEMIKUKS 2007–2013 (MILJONIT EUROT)

Kokku 16 897

Geograafilised programmid 10 057

Ladina-Ameerika 2 690

Aasia 5 187

Kesk-Aasia 719

Lähis-Ida 481

Lõuna-Aafrika 980

Temaatilised programmid 5 596

Investeerimine inimestesse 1 060

Keskkonna ja loodusvarade säästev majandamine 804

Valitsusväliste osalejate ja kohalike omavalitsuste osalemine arengus

1 639

Toiduainetega kindlustatus 1709

Rände- ja varjupaigaküsimused 384

Suhkruprotokolliga ühinenud AKV riigid 1 244

Allikas: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1905/2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend

10

Temaatilised programmid

Temaatilised rahastamisprogrammid pakuvad valitsusvälistele organisatsioonidele projekti rahastamise saamiseks parimaid võimalusi. Organisatsioonidele on suunatud eeskätt programm „Valitsusväliste osalejate ja kohalike omavalitsuste osalemine arengus”.

Temaatiliste programmide eesmärk on arengukoostöö rahastamisvahendi geograafiliste programmide täiendamine. Programmide rakendamises osalevad näiteks kodanikuühendused, valitsusvälised organisatsioonid, muud valitsusvälised osalejad, rahvusvahelised organisatsioonid, kohalikud omavalitsused või mitmepoolsed mehhanismid nii Euroopa Liidus kui ka arengukoostöö sihtriikides.

Temaatilisi programme on viis:

• Valitsusväliste osalejate ja kohalike omavalitsuste osalemine arengus

• Investeerimine inimestesse

• Keskkonna ja loodusvarade, sh energiaressursside säästev majandamine

• Toiduainetega kindlustatus

• Rände- ja varjupaigaküsimused

Kõiki rahastamisprogramme suunavad mitmeaastased strateegiad ja nende alusel koostatud üksikasjalikumad iga-aastased tegevusprogrammid. Rahastamistaotlused koostatakse kõnealuste tegevusprogrammide alusel.

Temaatiliste programmide alusel rahastatakse nt järgmisi meetmeid:

• aastatuhande arengueesmärke toetavad ülemaailmsed algatused;

• säästva arengu toetamise meetmed;

• ülemaailmse tähtsusega avalike hüvede tagamise meetmed;

• maailmaharidus ja selle koordineerimine ELi ning liituvate riikide piirkondades;

• mitut piirkonda ja/või valdkonda hõlmavad meetmed, sh katseprojektid ja uuenduslik poliitika;

• meetmed, mida ei teostata asjaomast piirkonda hõlmava geograafilise programmi raames;

• meetmed piirkondades, mille tarvis ei ole geograafilist programmi või mille geograafiline programm on peatatud.

11

Valitsusväliste osalejate ja kohalike omavalitsuste osalemine arengus

Non-State Actors and Local Authorities Thematic Programme, NSA-LA

Eelarve: 1 639 000 000 eurot ajavahemikuks 2007–2013 (85% valitsusvälistele osalejatele, 15% kohalikele omavalitsustele)

TAUST

Programm „Valitsusväliste osalejate ja kohalike omavalitsuste osalemine arengus” ehk NSA-LA asendab varem tuntud kaasrahastamise eelarverida (21-02-03, B7-6000). Võrreldes endise eelarvereaga on programmis NSA-LA osalejate hulk oluliselt kasvanud, sest rahastamist võivad taotleda kõik valitsusvälised osalejad ja kohalikud omavalitsused nii ELi liikmesriikides kui ka lõunapoolsetes partnerriikides. Iga projektikonkursi puhul määratakse kindlaks täpsemad kriteeriumid.

PROGRAMMI EESMÄRK

NSA-LA on valitsusvälistele organisatsioonidele suunatud rahastamisprogramm, mille eesmärk on vaesuse kaotamine ja aastatuhande arengueesmärkide saavutamine ning kohalike omavalitsuste tegevussuutlikkuse tugevdamine.

Programmi kaudu rahastatakse ELi liikmesriikide ning lõunapoolsete partnerriikide kodanikuühiskonda esindavate osalejate ning kohalike omavalitsuste kavandatavaid ja rakendatavaid algatusi.

Programmi alusel rahastatakse kolme liiki projekte:

1. arenguriikide riiklikud, piirkondlikud või globaalsed arengukoostööprojektid (82% eelarvest); 2. Euroopa maailmahariduse projektid (14% eelarvest); 3. valitsusväliste organisatsioonide ja kohalike omavalitsuste vahelist koordineerimist ja

dialoogi edendavad projektid (2% eelarvest).

Teatav osa programmi summadest jagatakse otselepingute alusel Euroopa Nõukogu Põhja-Lõuna keskusele, CONCORDile (Euroopa kodanikuühenduste arengukoostöö ja humanitaarabi konföderatsioon) ning ELi eesistumisperioodide ajal korraldatavatele organisatsioonide kampaaniatele.

VALITSUSVÄLISE OSALEJA MÄÄRATLUS

Euroopa Liidu määratluse alusel on valitsusvälised organisatsioonid valitsusvälised osalejad ehk valitsusvälised mittetulunduslikud osalejad, kes tegutsevad sõltumatult ja vastutustundlikult.

Need valitsusvälised osalejad on:

• valitsusvälised organisatsioonid;

• põlisrahvaid esindavad organisatsioonid;

• rahvus- ja/või etnilisi vähemusi esindavad organisatsioonid;

• kohalikud ettevõtjate liidud ja kodanike rühmitused;

• ühistud;

• ametiühingud;

• majandus- ja sotsiaalhuve esindavad organisatsioonid;

• korruptsiooni ja pettuste vastu võitlevad ja head haldustava edendavad organisatsioonid;

• kodanikuõiguste organisatsioonid ja diskrimineerimise vastu võitlevad organisatsioonid;

• detsentraliseeritud piirkondliku koostöö ja integratsiooniga tegelevad kohalikud organisatsioonid (sealhulgas võrgustikud);

• tarbijaorganisatsioonid;

12

• naiste- ja noorteorganisatsioonid;

• õppe-, kultuuri-, uurimis- ja teadusorganisatsioonid;

• ülikoolid;

• kirikud ja usuühendused ning kogudused;

• meedia;

• mis tahes valitsusvälised ühendused;

• sõltumatud fondid;

• sõltumatud poliitilised fondid.

Arengukoostöö projektid

PROGRAMMI EESMÄRK

Programmi eesmärk on tugevdada kohalikku kodanikuühiskonda ning toetada selle osalemist vaesuse vähendamise, kõige vaesemale elanikkonnarühmale teenuste pakkumise ja säästva arengu strateegiate väljatöötamises riiklike, piirkondlike ja globaalsete arengukoostöö projektide abil.

TEMAATILISED PRIORITEEDID

Programmi eesmärk on aktiivse ja tugevama kodanikuühiskonna väljakujundamine partnerriikides.

Eesmärgid on:

• parandada sotsiaalteenuste kättesaadavust;

• suurendada võimalusi otsustusprotsessides osalemiseks;

• tugevdada valitsusväliste organisatsioonide ja kohalike omavalitsuste võimalusi osaleda vaesuse vähendamise ja säästva arengu strateegiate väljatöötamisel;

• edendada riiklike ja valitsusväliste osalejate teabevahetust;

• toetada kohalike omavalitsuste kasvavat rolli detsentraliseerimisprotsessis.

Riigisiseste projektide üldeesmärk peab olema kohalike valitsusväliste organisatsioonide ja kohalike omavalitsuste tugevdamine võrdõigusliku, avatud ja demokraatliku ühiskonna tagamiseks. Riikide taotlustes võidakse määratleda täpsemalt sõnastatud temaatilisi prioriteete.

Piirkondlikes ja globaalsetes projektides on esikohal mitme osaleja mitmes riigis teostatavad meetmed. Projektid peavad:

• tugevdama kohaliku kodanikuühiskonna ja kohalike omavalitsuste võimalusi kohalikus, riiklikus ja rahvusvahelises otsustusprotsessis osalemiseks;

• parandama ELi liikmesriikide ja lõunapoolsete partnerriikide kodanikuühiskondade ja kohalike omavalitsuste vahelisi rahvusvahelisi suhteid ja võrgustikutööd;

• arendama uuenduslikku teenusepakkumist ja teenuseid rasketes tingimustes;

• tugevdama partnerriikide kodanikuühiskonna ja kohalike omavalitsuste strateegilisi partnerlusi, võrgustikke ja koostööd;

• edendama riiklike ja valitsusväliste organisatsioonide koostööd ning toetama kohalikke omavalitsusi detsentraliseerimisprotsessis.

GEOGRAAFILISED PRIORITEEDID

NSA-LA programmi kaudu toetatakse riikide arengukoostööprojekte iga-aastases tegevusprogrammis määratletud sihtriikides. Sihtriikideks on valitud riigid, mille kodanikuühiskonnal on kõige halvemad võimalused arenguprotsessides osalemiseks (nt keerulised partnerlussuhted, ebastabiilsed olud, konflikt, halvasti toimiv haldussüsteem) või kus osa elanikkonnast ei saa kasutada üldhuviteenuseid või on otsustusprotsessist kõrvale jäetud. 2007. aastal oli sihtriike 68 ja 2008. aastal 78.

13

Riigisiseste programmide rahastamine jaguneb järgmiselt: Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riigid 49%, Aasia riigid 23%, Ladina-Ameerika riigid 21%, Ida-Euroopa, Lähis-Ida ja Kesk-Aasia riigid 3,5% ning Vahemeremaad 3,5%.

Piirkondlikus projektis peab osalejaid olema vähemalt kahest arenguriigist. Need riigid ei pea olema iga-aastases tegevusprogrammis nimetatud riiklike projektide sihtriigid. Esikohal on projektid OECD arenguabikomitee määratluse tähenduses vähimarenenud riikides ning eeskätt nendes, mis ei ole riiklike projektide sihtriikide loetelus.

TOETUSKÕLBLIKUD PROJEKTID

Projektid peavad olema välja töötatud kohaliku partneri algatuse põhjal ning meetmete rakendamine peab leidma aset partnerriikides. Meetmed võivad toetada näiteks majanduslikku arengut, tervise edendamist, koolituse arendamist, võimaluste suurendamist või maaelu arengut.

Riigisiseste projektide kestus: 12–60 kuud.

Piirkondlike ja globaalsete projektide kestus: 24–60 kuud.

TAOTLEJA(D)

Taotlusi võivad esitada kõik ELi liikmesriikidest või partnerriikidest pärit mittetulunduslikud valitsusvälised osalejad ja kohalikud omavalitsused.

Euroopa osalejal peab alati olema kohalik partner, kellega on välja kujunenud stabiilne koostöösuhe.

Taotleja peab olema registreeritud ühing. Riiklike projektide puhul peab Euroopa osaleja olema registreeritud vähemalt kolm aastat ja lõunapoolse riigi osaleja vähemalt kaks aastat. Piirkondlikes ja globaalsetes projektides osaleja peab olema registreeritud vähemalt viis aastat. Samuti peab taotlejal olema kogemusi arengukoostöö vallas.

TAOTLUSPROTSESS

Enamikku riigisisestest taotlustest hallatakse Euroopa Komisjoni delegatsioonide kaudu. Nende riikide puhul, kus delegatsiooni pole või kus delegatsioon mingil põhjusel taotlusprotsessi hallata ei saa, korraldatakse Brüsselis tsentraliseeritud korras taotlusprotsess. Delegatsioonid võivad ise otsustada, kas taotlusprotsess korraldatakse piiratud või avaliku projektikonkursina, st kas kahes või ühes voorus. Piiratud taotlusprotsessi puhul saadetakse esmalt ainult eeltaotlus (concept note). Teise vooru valitud projektiettepanekute alusel saadetakse täielik taotlus (full proposal).

Piirkondlike ja globaalsete projektide taotlusprotsesse hallatakse tsentraliseeritud korras Brüsselis. Taotlusprotsessid koosnevad kahest voorust, mis tähendab, et alguses saadetakse samuti ainult eeltaotlus ja teise vooru pääsemise korral ka täielik taotlus.

Valitsusvälistele osalejatele ja kohalikele omavalitsustele on taotlusprotsessis alati määratud eraldi eelarved.

TOETUSE SUURUS

• Riigisiseste projektide puhul 20 000–1 000 000 eurot

• Piirkondlike ja globaalsete projektide puhul 500 000–4 000 000 eurot

Projektide minimaalsed ja maksimaalsed toetussummad võivad muutuda.

• Ülalnimetatud Euroopa Komisjoni toetuse osakaal on kõige enam 75% kogu projekti eelarvest, kui tegemist on Euroopast pärit taotlejaga. Kui põhitaotleja on kohalik valitsusväline osaleja või kohalik omavalitsus, on Euroopa Komisjoni toetuse osakaal kõige enam 90%.

14

Maailmahariduse projektid

PROGRAMMI EESMÄRK

Programmi eesmärk on tõsta arenguküsimuste alast teadlikkust, edendada maailmaharidust ELi liikmesriikides ja liituvates riikides, suurendada inimeste toetust vaesust vähendavatele tegevustele ning õiglasemate suhete tagamisele arenenud ja arenguriikide vahel ning muuta inimeste suhtumist arenguküsimustesse ja arenguriikides elavatesse inimestesse.


• toetus ÜRO aastatuhande arengueesmärkidele (eriline rõhuasetus Saharast lõunasse jäävatel Aafrika riikidel);

• poliitikate sidusus arengueesmärkidega (rände, kaubanduse, julgeoleku, inimõiguste, inimväärse töö, keskkonna, HIV/AIDSi vastase võitluse valdkonnad);

• meedia ja areng.

Eriline prioriteet on teadlikkuse tõstmine ja maailmaharidus ELi uutes liikmesriikides (EL12).


Projektide meetmete rakendamine võib toimuda ühes või mitmes ELi liikmesriigis või liituvas riigis. Eelistatud on mitme riigi ja mitme osalejaga projektid.


Projektide meetmed võivad koosneda järgmisest: kampaaniad, väljaanded, teabepäevad, konverentsid, töötoad ja seminarid, kus analüüsitakse avameelselt arenguküsimusi. Projektide sihtrühmadeks võivad olla nii üldsus kui ka poliitilised otsustajad rahvusvahelisel ja riiklikul tasandil.

Projektide meetmete rakendamine peab toimuma Euroopas, kuid ka arenguriikide partneritel peab olenevalt projektist olema aktiivne roll.

Projektide kestus: 12–36 kuud

TAOTLEJA(D)

Taotlusi võivad esitada kõik ELi liikmesriikidest ning liituvatest riikidest pärit mittetulunduslikud valitsusvälised osalejad ja kohalikud omavalitsused.

Taotleja peab olema registreeritud ühing. Vana ELi liikmesriigi osaleja peab olema registreeritud vähemalt kolm aastat. Uue ELi liikmesriigi osaleja peab olema registreeritud vähemalt kaks aastat. Samuti peab taotlejal olema kogemusi maailmahariduse alal.

TAOTLUSPROTSESS

Taotlusprotsess koosneb kahest voorust: alguses saadetakse ainult eeltaotlus ja teise vooru valitud projektiettepanekute alusel saadetakse täielik taotlus. Taotlusi hallatakse Brüsselis.


TOETUSE SUURUS

• 100 000–1 000 000 eurot (kui taotleja on pärit uuest ELi liikmesriigist, siis minimaalselt 25 000 eurot)

• Ülalnimetatud Euroopa Komisjoni toetuse osakaal on kõige enam 75% kogu projekti eelarvest (kui taotleja on pärit uuest ELi liikmesriigist, on toetuse osakaal kõige enam 90%).

15

Koordinatsiooni ja dialoogi projektid

PROGRAMMI EESMÄRK

Programmi eesmärk on suurendada koordineerimist ning edendada sünergiat ja konstruktiivset dialoogi kodanikuühiskondade võrgustike ja kohalike omavalitsuste vahel ning suhetes ELi institutsioonidega.


Programmi prioriteet on arendada ja tugevdada dialoogi ning jagada häid kogemusi eri osalejate vahel võrgustikes, eri sidusrühmade vahel ning võrgustike ja ELi institutsioonide vahel.


Projektide meetmete rakendamine võib toimuda ühes või mitmes ELi liikmesriigis või liituvas riigis.


Taotluse meetmed võivad koosneda seminaridest, töötubadest, koolitustest, konverentsidest ning muudest tegevussuutlikkust tugevdavatest ja võrgustikutööd toetavatest meetmetest.


TAOTLEJA(D)

Taotlusi võivad esitada kõik ELi liikmesriikidest või liituvatest riikidest pärit mittetulunduslikud valitsusvälised osalejad ja kohalikud omavalitsused.

Taotleja peab olema registreeritud ühing (tegutsenud ametlikult vähemalt kolm aastat) ja tal peab olema kogemusi arengukoostöö ja/või maailmahariduse vallas.

TAOTLUSPROTSESS

Komisjon otsustab igal aastal, kas taotlusprotsess koosneb ühest või kahest voorust. Taotlusprotsess koosneb enamasti kahest voorust: esmalt saadetakse ainult eeltaotlus ja teise vooru valitud projektiettepanekute alusel saadetakse täielik taotlus. Taotlusi hallatakse Brüsselis.


TOETUSE SUURUS

• 100 000–1 000 000 eurot

• Ülalnimetatud Euroopa Komisjoni toetuse osakaal on kõige enam 75% kogu projekti eelarvest.

16

Investeerimine inimestesse

Investing in People Thematic Programme

Eelarve: 1 060 000 000 eurot ajavahemikuks 2007–2013

TAUST

Programm asendab Euroopa Komisjoni välissuhete peadirektoraadi inim- ja sotsiaalarengu edendamisele suunatud eelarveridasid.

PROGRAMMI EESMÄRK

Programmiga „Investeerimine inimestesse” soovitakse edendada inim- ja sotsiaalarengut. Programmi eesmärk on parandada kõige haavatavamas olukorras olevate inimeste heaolu ning abistada partnerriike inim- ja sotsiaalarengu aastatuhande arengueesmärkide saavutamisel.


1. Hea tervis kõigile

• Esmatasandi tervishoiutöötajad

• Vaesusega kaasnevate haiguste ennetamine, ravi, haigete põetamine ja toetamine (HIV/AIDS, malaaria ja tuberkuloos)

• Tähelepanuta jäänud haigused ja uued terviseohud

• Seksuaal- ja reproduktiivtervis

2. Haridus, teadmised ja oskused

• Põhiharidus kõikidele

• Kutseõpe

3. Sooline võrdõiguslikkus

• Naiste õigused

• Naiste kirjaoskus

4. Muu inim- ja sotsiaalareng

• Tööhõive (töötingimused) ja sotsiaalne ühtekuuluvus

• Lapsed ja noored (laste õigused ja kaasamine, lapstööjõud)

• Kultuur (mitmekesisus)

Üle poole eelarvest suunatakse tervisega seotud meetmetele, hariduse, teadmiste ja oskuste edendamisele suunatakse veidi enam kui kümnendik, soolise võrdõiguslikkuse edendamisele paar protsenti ja muudele inim- ja sotsiaalarengut edendavatele meetmetele viiendik eelarvest.

Ühendused võivad rahastamist taotleda eeskätt kolmanda ja neljanda prioriteedi alusel. Üksikuid projektikonkursse võidakse avada ka esimese ja teise prioriteedi raames (muu hulgas seksuaal- ja reproduktiivtervis ning kutseõpe).


Programm hõlmab kõiki arenguriike ning Euroopa naabruspoliitika ja partnerluse rahastamisvahendiga hõlmatud riike. Eriprioriteedid on vähimarenenud riigid ning riigid, kus areng on prioriteetpiirkondade näitajate (aastatuhande arengueesmärgid) alusel olnud kõige kesisem. Geograafilised prioriteedid võidakse taotluse puhul täpsemalt määratleda.

Programmi „Investeerimine inimestesse” eesmärk on täiendada geograafilisi programme; seetõttu on selle programmi kaudu rahastatavad toimingud peamiselt piirkondlikud või globaalsed.

17


Programmi kaudu rahastatakse projekte kõikides arenguriikides ning Euroopa naabruspoliitika ja partnerluse rahastamisvahendiga hõlmatud riikides.

Programmi alusel rahastatakse meetmeid, mis suurendavad teadmisi ja oskusi, toetavad protsesside ja poliitika väljatöötamist, edendavad uuenduslikkust ning tugevdavad suutlikkust.

Projektides peavad olema läbivateks teemadeks sooline võrdõiguslikkus, puuetega inimeste vajadused ning keskkonnakaitse.

Projektide kestus: 12–48 kuud (1. prioriteet: 12–36 kuud)

TAOTLEJA(D)

Taotlusi võivad esitada mittetulunduslikud kodanikuühendused või valitsusvälised organisatsioonid, rahvusvahelised organisatsioonid, õppeasutused, piirkondlikud või kohalikud avalik-õiguslikud asutused või kohalikud omavalitsused, samuti Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) liikmesriikidest pärit osalejad piirkondlike ja globaalsete projektidega. Täpsemad kriteeriumid määratletakse iga projektikonkursi puhul eraldi.

TAOTLUSPROTSESS

Taotlusprotsess toimub kahes voorus: esmalt saadetakse eeltaotlus ja teise vooru valitud projektiettepanekute alusel saadetakse täielik taotlus. Taotlusi hallatakse Brüsselis.

TOETUSE SUURUS

Rahastamine toimub globaalsete partnerlussuhete, otselepingute, vähempakkumiste ja rahastamistaotluste kaudu. Taotluste alusel antava rahastamise osakaal kasvab ajavahemikul 2007–2010 igal aastal.

• 1. prioriteet: 300 000–1 500 000 eurot

• 2. prioriteet: 150 000–600 000 eurot

Taotluste miinimum- ja maksimumsummad võivad muutuda.


• Suurem osa rahastamisprogrammi toetustest antakse otselepingute alusel või ühtse haldussüsteemi kaudu näiteks ülemaailmsele AIDSi, tuberkuloosi ja malaaria vastu võitlemise fondile (Global Fund to Fight AIDS, TB and Malaria), Maailma Terviseorganisatsioonile (WHO), ÜRO naiste arenguprogrammile (UNIFEM), Rahvusvahelisele Tööorganisatsioonile (ILO) ja ÜRO lastefondile (UNICEF).

18

Keskkonda ning loodusvarade, sh energiaressursside, säästvat majandamist käsitlev

teemaprogramm

Environment and Sustainable Management of Natural Resources including Energy Thematic

Programme

Eelarve: 804 000 000 eurot ajavahemikuks 2007–2013

TAUST

Programm asendab keskkonna (21.02.05), metsa (21.02.05), programmi „Life – kolmandad riigid” (07.01.02) ja rahvusvahelise keskkonna (07.01.01) jaoks mõeldud eelarveridu ning programmi COOPENER.

PROGRAMMI EESMÄRK

Programmi üldeesmärk on lõimida keskkonnakaitsenõuded ühenduse arengukoostöösse ja teistesse välissuhete tahkudesse ning edendada ühenduse keskkonna- ja energiapoliitikat välisriikides ühenduse ning partnerriikide ja -piirkondade heaks.

Programmi eesmärgid on:

• tagada loodusvarade (sh energiaressursside) säästev kasutamine;

• käsitleda keskkonnaküsimusi rahvusvahelises kontekstis;

• rakendada meetmeid vaesuse ja keskkonna omavahelisest seotusest tulenevate probleemide lahendamiseks.


1. Aastatuhande arengueesmärkide seitsmenda eesmärgi ehk säästva arengu edendamine (vaesuse, tervishoiu, katastroofide vältimise ja keskkonna seotus)

2. ELi algatuste, näiteks energia- ja veealgatuste, elluviimise edendamine ja arenguriikide toetamine rahvusvahelisel tasandil kokkulepitud kohustuste täitmisel

3. Keskkonnaküsimuste integreerimise ning sidusa keskkonna- ja arengupoliitika edendamine 4. Rahvusvahelise keskkonnajuhtimise tugevdamine ja näiteks rahvusvaheliste

keskkonnakokkulepete rakendamise edendamine 5. Alternatiivsete, säästvate energiaallikate toetamine partnerriikides ja -piirkondades 6. ELi energiapoliitika edendamine partnerriikides ja -piirkondades

Ühendused võivad rahastamist taotleda eeskätt teise ja viienda prioriteedi raames. Üksikuid projektikonkursse võidakse avada ka esimese ja kolmanda prioriteedi raames.


Programm ei hõlma geograafilisi prioriteetpiirkondi. Üksnes ELi naaberriikidele ehk Euroopa naabruspoliitika ja partnerluse rahastamisvahendiga hõlmatud riikidele on suunatud eraldi summa (63 miljonit eurot). Muus osas on eesmärk jagada rahastamissummad geograafiliste piirkondade vahel võrdselt.

Üldprioriteedid rahastatavatele projektidele on:

• globaalne, piirkondlik ja piiriülene tasand;

• arenguriigid ja areneva turumajandusega riigid.


Programmi kaudu saab rahastada projekte kõikides arenguriikides ning Euroopa naabruspoliitika ja partnerluse rahastamisvahendiga hõlmatud riikides. Globaalsetes projektides võivad partneriks olla

19

ka ELi kandidaatriigid. Iga avatava projektikonkursi puhul määratletakse toetuskõlblikud riigid veel eraldi.

Programmiga rahastatakse muu hulgas innovaatiliste lähenemisviiside väljatöötamist, analüüsimist ja teadlikkuse tõstmist, dialoogi, koordinatsiooni ja konsulteerimisprotsesside arendamist töötubade ja konverentside abil, loodusvarade ühise majandamise toetamist ning piirkondlikku koostööd riikide, valitsusväliste organisatsioonide ja erasektori vahel.

Läbivad teemad on riskihaldus ja -ennetus. Rahastamistaotlustes tuleb arvestada ka soolise võrdõiguslikkuse, hea haldustava ja inimõiguste põhimõtetega.

Projektide kestus: 18–60 kuud (4. prioriteet: 12–36 kuud)

TAOTLEJA(D)

Mittetulunduslikud valitsusvälised organisatsioonid või valitsusväline osaleja, rahvusvaheline organisatsioon, uurimisinstituut, ülikool, piirkondlik või kohalik avalik-õiguslik asutus või kohalik omavalitsus.

TAOTLUSPROTSESS

Taotlusprotsess toimub kahes voorus: esmalt saadetakse eeltaotlus ja teise vooru valitud projektiettepanekute alusel saadetakse täielik taotlus. Taotlusi hallatakse Brüsselis.

TOETUSE SUURUS

• 2. prioriteet: 1 000 000–3 500 000 eurot

• 4. prioriteet: 100 000–600 000 eurot


Taotluste miinimum- ja maksimumsummad võivad muutuda ja rahastamist saab taotleda ka väiksemas summas.

• Ülalnimetatud Euroopa Komisjoni toetuse osakaal on kõige enam 80% kogu projekti eelarvest (erijuhtumite puhul võidakse rakendada ka 90% või 100%-list rahastamist).

• Osa rahastamisprogrammi toetustest jagatakse otselepingute alusel või ühtse haldussüsteemi kaudu näiteks ÜRO Keskkonnaprogrammile (UNEP), ÜRO Arenguprogrammile (UNDP), Maailma Looduse Fondile (WWF), algatusele Global Climate Policy Alliance, Maailmapangale ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioonile (OECD).

20

Toiduainetega kindlustatus

Food Security Thematic Programme


TAUST

Programm asendab endist toiduainetega kindlustatuse programmi (B7-2010/21-02-02). Endine toiduabiprogramm (B7-200 / 21-02-01) on üle viidud humanitaarabi rahastamisvahendi alla.

PROGRAMMI EESMÄRK

Toiduainetega kindlustatuse programmi eesmärk on parandada kõige vaesemate ja kõige ebasoodsamas olukorras olevate inimeste toiduainetega kindlustatust ning edendada aastatuhande arengueesmärkide esimese eesmärgi (kaotada äärmine vaesus ja nälg) saavutamist. Prioriteediks on üleminek abi andmiselt kestva arengu toetamisele.


1. Toiduainetega kindlustatust soodustavate avalike hüvede tagamine: uurimistöö ja tehnoloogia.

• Projektid peavad soodustama ja levitama vaestele kasuks tulevaid ja vajadustel põhinevaid põllumajandusuuringuid ja -tehnoloogiaid.

2. Teadmistel põhinevate otsustusprotsesside edendamine toiduainetega kindlustatuse strateegiate parandamiseks.

• Projektid peavad tugevdama riiklike ja piirkondlike sidusrühmade võimet koostada ja analüüsida toiduainetega kindlustatust käsitlevat teavet tõhusate toiduainetega kindlustatuse strateegiate väljatöötamiseks ning kestvate toidukriiside ärahoidmiseks.

3. Kogu mandrit hõlmavate või piirkondlike lähenemisviiside võimaluste ärakasutamine toiduainetega kindlustatuse parandamiseks.

• Projektid peavad toetama piirkondlikke algatusi Aasias ja Ladina-Ameerikas ning edendama Aafrika Liidu ja Euroopa Liidu partnerluslepingus määratletud piirkondlikke ja kogu mandrit hõlmavaid prioriteete.

4. Toiduainetega kindlustatuse edendamine üleminekuolukorras olevates või nõrkades riikides.

• Projektid peavad ühendama abi, ülesehituse ja arengu, toetades kõige ebasoodsamas olukorras olevate isikute elatusallikate säilimist, majanduslikku sõltumatust ning kriiside ärahoidmist.

5. Toiduainetega kindlustatust parandavate uuenduste soodustamine ning pidevate toiduainetega kindlustatuse probleemide all kannatavate riikide toetamine.

• Projektid peavad edendama toiduainetega kindlustatust parandavate uuenduslike lähenemisviiside levitamist arenguriikide vahel.

6. Toiduainetega kindlustatuse küsimuste edendamine rahvusvaheliste arutelude tegevuskavas.

• Projektid peavad tugevdama kodanikuühiskondade võrgustikke toiduainetega kindlustatuse parandamiseks.

Programmi eesmärk on täiendada geograafilisi programme ja tagada sihipärane lähenemisviis toiduainetega kindlustatusele ja toetuse jätkumisele olukorras, kus toiduabilt minnakse üle toiduainetega kindlustatuse parandamisele.

Valitsusväliste organisatsioonide rakendatavatele projektidele lisavad väärtust eeskätt mõjutamine (6. prioriteet), ebastabiilsete olude käsitlemine (4. prioriteet) ning uuenduste edendamine (5. prioriteet). Valitsusväliste organisatsioonide projekte rahastatakse nendes valdkondades.

21


Toiduainetega kindlustatuse programmi alusel rahastatakse meetmeid globaalsel, kontinentide ja piirkondade tasandil ning riiklikul ja kohalikul tasandil.

Ülalnimetatud temaatilistele prioriteetidele (1–6) vastavad geograafilised prioriteedid on järgmised: 1. globaalne ning kontinentide ja piirkondade tasand, eriline prioriteetpiirkond on Saharast

lõunasse jäävad Aafrika riigid; 2. Aafrika; 3. Aafrika, Aasia ja Ladina-Ameerika; 4. riigid, kus toiduainetega kindlustatuse probleemi ei ole võimalik lahendada geograafiliste

programmide kaudu (umbes 9% eelarvest on kavandatud Euroopa naabruspoliitika ja partnerluse rahastamisvahendiga hõlmatud riikidele);

• sihtriigid määratletakse iga-aastastes programmides; 5. mittegeograafilised prioriteetpiirkonnad (umbes 4% eelarvest on kavandatud Euroopa

naabruspoliitika ja partnerluse rahastamisvahendiga hõlmatud riikidele);

• osa eelarvest on suunatud pidevate toiduainetega kindlustatuse probleemidega riikidele Aasias, Kesk-Aasias, Ladina-Ameerikas, Lähis-Idas ning Euroopa naabruspoliitika ja partnerluse rahastamisvahendiga hõlmatud piirkonnas, need iga-aastased sihtriigid määratakse kindlaks iga-aastastes programmides;

6. globaalne tasand.


Programmi kaudu saab rahastamist taotleda projektidele kõikides arenguriikides ning Euroopa naabruspoliitika ja partnerluse rahastamisvahendiga hõlmatud riikides. Iga-aastastes programmides määratletakse sihtriigid täpsemalt. Organisatsioonidele avatakse projektikonkursid programmi neljanda, viienda ja kuuenda temaatilise prioriteedi raames. Projektides tuleb käsitleda neid teemasid. Täpsemad temaatilised prioriteedid määratakse kindlaks taotluses.

Neljanda ja viienda temaatilise prioriteedi taotlused on peamiselt riiklikud. Kuuenda temaatilise prioriteedi taotlusi hallatakse tsentraliseeritud korras Brüsselis.

Projektide kestus: 12–60 kuud (määratletakse igas taotluses eraldi)

TAOTLEJA(D)

Mittetulunduslik valitsusväline organisatsioon või valitsusväline osaleja, rahvusvaheline organisatsioon, piirkondlik või kohalik avalik-õiguslik asutus või kohalik omavalitsus. Täpsemad taotluskriteeriumid määratletakse iga taotluse puhul eraldi.

TAOTLUSPROTSESS

Toiduainetega kindlustatuse programmi riiklikke taotlusi hallatakse Euroopa Komisjoni delegatsiooni kaudu. Delegatsioonid võivad otsustada, kas taotlusprotsess koosneb ühest või kahest voorust. Kahest voorust koosneva protsessi puhul saadetakse esmalt ainult eeltaotlus ja teise vooru valitud projektiettepanekute alusel saadetakse täielik taotlus.

Globaalseid taotlusi hallatakse Brüsselis ja need koosnevad enamasti kahest voorust.

TOETUSE SUURUS

• 120 000–2 000 000 eurot

Taotluste miinimum- ja maksimumsummad võivad oluliselt muutuda ja rahastamist saab taotleda ka väiksemas summas.

22

• Ülalnimetatud Euroopa Komisjoni toetuse osakaal on kõige enam 80–85% kogu projekti eelarvest (erijuhtumite puhul võidakse rakendada ka 90% või 100%-list rahastamist).

• Osa rahastamisprogrammi toetustest jagatakse otselepingute alusel või ühtse haldussüsteemi kaudu näiteks rahvusvaheliste põllumajandusuuringute konsultatiivgrupile (Consultative Group on International Agricultural Research, CGIAR), ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioonile (FAO) või maailma toiduabi programmile (World Food Programme, WFP).

23

Rände- ja varjupaigaküsimused

Migration and Asylum Thematic Programme

Eelarve: 384 000 000 eurot ajavahemikuks 2007–2013

TAUST

Programm asendab programmi AENEAS, rände- ja varjupaigaküsimuste eelarverida (B7-667) ning teatavaid osi programmidest PHARE, CARDS, TACIS ja MEDA.

PROGRAMMI EESMÄRK

Programmi üldeesmärk on toetada eri viisidel kolmandaid riike, st partnerriike rändevoogude haldamisel.


• Rände- ja arenguvaldkonna vaheliste seoste edendamine

• Hästi korraldatud tööjõurände edendamine

• Ebaseadusliku rände vastu võitlemine ja ebaseaduslike sisserändajate tagasivõtmise hõlbustamine

• Rändajate kaitsmine ärakasutamise ja tõrjumise vastu ning inimkaubanduse vastane võitlus

• Varjupaiga andmise edendamine, rahvusvaheline kaitse ja kodakondsuseta isikute kaitse

Programm ei keskendu rände põhjustele, kuid toetab koostööd ja tegevussuutlikkuse arendamist lähte-, transiidi- ja sihtriikide vahel. Programmi temaatiline prioriteet on Euroopa Liitu suunduv ränne.


• Sisseränne lõunapoolsetest riikidest; Saharast lõunasse jäävast Aafrikast ja Põhja-Aafrikast

• Sisseränne idapoolsetest riikidest; Ida-Euroopast, Lõuna-Kaukaasiast ja Kesk-Aasiast

• Mujal kulgevad rändemarsruudid; Lähis-Idast, Lõuna- ja Kagu-Aasiast, Vaikse ookeani piirkonnast, Ladina-Ameerikast ja Kariibi mere piirkonnast

• Globaalsed ja mitut piirkonda hõlmavad projektid


Programmi kaudu saab rahastada projekte kõikides arenguriikides. Esikohal on Euroopa Liitu suunduva rände lähte- ja transiidiriigid.

Peale eespool nimetatud temaatiliste prioriteetide võib programmi kaudu rahastada konverentse ja uurimistööd, mille abil kavatsetakse tõsta teadlikkust rände- ja varjupaigaküsimustest.

Programmi alusel saab rahastada ka erimeetmeid, näiteks looduskatastroofide ja konfliktiolukordadega seoses. Kui meetmete võtmise järele puudub vajadus, kasutatakse summad muuks programmi alusel ette nähtud tegevuseks.


TAOTLEJA(D)

Mittetulunduslik valitsusväline organisatsioon või valitsusväline osaleja, rahvusvaheline organisatsioon, uurimisinstituut, ülikool, piirkondlik või kohalik avalik-õiguslik asutus või kohalik omavalitsus.

TAOTLUSPROTSESS

24

Taotlusprotsessid koosnevad kahest voorust, see tähendab, et esmalt saadetakse ainult eeltaotlus ja teise vooru valitud projektiettepanekute alusel saadetakse täielik taotlus. Taotlusi hallatakse nii Brüsselis kui ka Euroopa Komisjoni delegatsioonides.

TOETUSE SUURUS

• 500 000–2 000 000 eurot


• Erimeetmetele on suunatud 10%.

• Osa rahastamisprogrammi toetustest jagatakse otselepingute alusel ÜRO Pagulaste Ülemkomissari (UNHCR) ja ÜRO Arenguprogrammi (UNDP) kaudu.

25

Geograafilised programmid

Geograafiliste programmidega tugevdatakse koostööd ja toetatakse arengut Ladina-Ameerika, Aasia, Kesk-Aasia ja Lähis-Ida riikides ning Lõuna-Aafrikas. Teatav osa geograafiliste programmide rahastamisest on suunatud valitsusvälistele organisatsioonidele Euroopa Liidus ja sihtriikides.

Geograafilised programmid on EÜ ja kõnealuste kolmandate riikide vahelise koostöö peamine alus.

Programmid põhinevad piirkondlikel ja riiklikel strateegiadokumentidel, milles määratletakse esmased arenguobjektid, strateegiad ning kavandatud rahastamine. Taotlusi võib esitada piirkondlikul või riiklikul tasandil.

Geograafiliste programmide kaudu toetatakse vaesuse vähendamist ja aastatuhande arengueesmärkide saavutamist järgmistes koostöövaldkondades:

Inimareng (esmajärjekorras tervishoid ja põhiharidus)

Sotsiaalne ühtekuuluvus ja tööhõive

Hea haldus, demokraatia, inimõigused ja institutsiooniliste reformide toetamine

Kaubandus ja piirkondlik integratsioon

Keskkond ja loodusvarade säästev areng

Vesi ja energia

Infrastruktuur, side ja transport

Maaelu areng, territoriaalne planeerimine, põllumajandus ja toiduga kindlustamine

Kriisijärgsed olukorrad ja nõrgestatud riigid

Rõhuasetused kehtivad kõikide geograafiliste programmide suhtes. Samuti on igas neljas piirkonnas ja Lõuna-Aafrikas veel eraldi järgmised prioriteetvaldkonnad.

LADINA-AMEERIKA

• Sotsiaalse ühtekuuluvuse ja heaolu edendamine, sh põhiliste sotsiaalteenuste parandamine

• Laiema piirkondliku integratsiooni edendamine

• Hea haldustava ja avaliku sektori asutuste tugevdamine

• ELi ja Ladina-Ameerika ühise kõrgharidusruumi loomise toetamine

• Säästev areng, eeskätt metsade ja bioloogilise mitmekesisuse kaitse

AASIA

• Tervishoid ja haridus

• Hea haldustava ning aktiivse ja organiseerunud kodanikuühiskonna toetamine

• Inimõiguste edendamine

• Laiema piirkondliku integratsiooni edendamine

• Epideemiate ja nakkushaiguste vastu võitlemine

• Säästev areng, eeskätt metsade ja bioloogilise mitmekesisuse kaitse

• Uimastite tootmise ja tarbimise ning ebaseadusliku uimastikaubitsemise vastu võitlemine

KESK-AASIA

• Põhiseaduslike reformide edendamine riiklike asutuste ja organite tugevdamise kaudu

• Turumajanduse arengu edendamine, arvestades üleminekuaja sotsiaalseid aspekte

• Tõhusa piirikontrolli ja piiriülese koostöö toetamine, et edendada säästvat majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnaalast arengut piirialadel

26

• Uimastite tootmise ja tarbimise ning ebaseadusliku uimastikaubitsemise vastu võitlemine

• HIV/AIDSi vastu võitlemine

• Piirkondliku koostöö, dialoogi ja integratsiooni edendamine

LÄHIS-IDA

• Sotsiaalse ühtekuuluvuse edendamine

• Majanduse mitmekesistamine ning turumajanduse arengu edendamine

• Piirkondliku koostöö, dialoogi ja integratsiooni edendamine

• Rahvusvaheliste lepingute ja rahvusvahelise õiguse rakendamise toetamine

• Hea haldustava ning aktiivse ja organiseerunud kodanikuühiskonna toetamine, inimõiguste edendamine

LÕUNA-AAFRIKA

• Demokraatliku ühiskonna, hea haldustava ja õigusriigi toetamine ning stabiilsuse ja integratsiooni edendamine

• Vabakaubanduspiirkonna loomisega seotud kohanemismeetmete toetamine

• Vaesuse, ebavõrdsuse ja tõrjutuse vastu võitlemine

• HIV/AIDSi olukorrale ja selle ühiskondlikele mõjudele vastamine

27

Demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahend

European Instrument for Democracy and Human Rights, EIDHR


TAUST

Demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahend asendab Euroopa demokraatia ja inimõiguste algatust (European Initiative for Democracy and Human Rights, EIDHR).

PROGRAMMI EESMÄRK

Programmi eesmärk on edendada demokraatiat ja seadusandlust ning inimõiguste ja põhiõiguste austamist kogu maailmas.


Demokraatia ja inimõiguste rahastamisvahendi prioriteedid:

1. Inimõiguste ja demokraatia edendamine riskipiirkondades

• Riigid ja piirkonnad, kus põhiõigused on ohus

2. Kodanikuühiskonna tugevdamine inimõiguste ja demokraatia eestkõnelejana

• Riiklikud toetusprogrammid kohaliku demokraatia ja inimõiguste edendamiseks − Ühishuvide rahumeelne lahendamine − Tõrjutuse vastane võitlus − Naiste ja meeste võrdne osalemine sotsiaalsetes, majanduslikes ja poliitilistes

aruteludes − ELi inimõiguste suunistele vastavate eesmärkide elluviimine − Võrdõiguslikkus, laste õigused, marginaalsete rühmade õigused, puuetega inimeste

õigused

3. Inimõiguste ja demokraatia edendamine (ELi inimõiguste suunised)

• Ülemaailmsel tasandil − Inimõiguste eest võitlejad − Piinamine − Surmanuhtlus − Lapsed relvastatud konfliktides − Inimõigusi käsitlev dialoog

4. Inimõigused ja seadusandlus

5. Valimiste vaatlemine

Programmi teostatakse esmajärjekorras valitsusväliste organisatsioonide kaudu. Organisatsioonid võivad taotleda rahastamist eeskätt esimese, teise ja kolmanda prioriteedi all. Üksikud projektikonkursid võidakse avada ka neljanda prioriteedi raames.


Programmi rakendatakse nii riiklikul, piirkondlikul kui ka globaalsel tasandil.

Programmi esimest prioriteeti rakendatakse riikides, kus inimõigusi tõsiselt rikutakse. Konkreetseid sihtriike ei ole määratud: taotleja peab ise põhjendama, miks on meede projekti valitud sihtriigis vajalik. Ettepanek peab põhinema rahvusvahelistel näitajatel.

28

Programmi teist prioriteeti rakendatakse peamiselt riiklike toetusprogrammide kaudu. Iga-aastastes tegevusprogrammides määratakse kindlaks sihtriigid. 2007. aastal oli sihtriike 47 ja 2008. aastal 72. Teise prioriteedi all korraldatakse ka globaalne rahastamistaotluste esitamise projektikonkurss.

Programmi kolmanda, neljanda ja viienda prioriteedi kohta ei ole geograafilisi prioriteetpiirkondi määratletud.

TOETUSÕIGUSLIKUD PROJEKTID

Programmi kaudu saab rahastada projekte kõikides arenguriikides ning Euroopa naabruspoliitika ja partnerluse rahastamisvahendiga hõlmatud riikides. Projekte võib teostada ka ELi liikmesriikides, kui see on arenguriikide vajaduste seisukohalt nõutav.

Programmi kaudu võib rahastada sihtriikides võetavaid meetmeid ilma nende riikide nõusolekuta. Projekti kavandamises ja teostamises peavad võimaluse korral osalema kohalikud partnerorganisatsioonid.

Projektide läbivaks teemaks peavad olema sooline võrdõiguslikkus ning laste, põlisrahvaste ja puuetega inimeste õigused.

Projektide kestus: 12–36 kuud (kestus võib konkreetsete taotluste puhul varieeruda)

TAOTLEJA(D)

Mittetulunduslik valitsusväline organisatsioon või valitsusväline osaleja, rahvusvaheline organisatsioon, piirkondlik või kohalik avalik-õiguslik asutus, kohalik omavalitsus või eraisik (füüsiline isik). Rahastamist võib taotleda ka institutsioon, mis ei ole registreeritud juriidiline isik. Täpsemad taotluskriteeriumid määratletakse iga projektikonkursi puhul eraldi.

TAOTLUSPROTSESS

Programmi esimese prioriteedi all on taotlusprotsess pidev ja seda hallatakse Brüsselis. Taotluste esitamise suunised on samad ja taotluse esitamiseks on aasta jooksul mitu tähtaega. Brüsselis hallatakse ka teise ja kolmanda prioriteediga seotud globaalseid taotlusi. Taotlusprotsess korraldatakse kahes voorus, see tähendab, et esmalt saadetakse ainult eeltaotlus ja teise vooru valitud projektiettepanekute alusel saadetakse täielik taotlus.

Riiklike toetusprogrammide rahastamistoetusi hallatakse Euroopa Komisjoni delegatsioonides. Delegatsioonid otsustavad, kas taotlusprotsess toimub piiratud või avaliku projektikonkursina.

TOETUSE SUURUS


• 2. prioriteet (riiklikud toetusprogrammid): 10 000–300 000 eurot

• 2. prioriteet (globaalne taotlusprotsess): 500 000–1 500 000 eurot


Taotluste miinimum- ja maksimumsummad võivad oluliselt muutuda ja rahastamist saab taotleda ka väiksemas summas.


• Osa rahastamisprogrammi toetustest jagatakse otselepingute alusel või ühtse haldussüsteemi kaudu näiteks ÜRO egiidi all tegutsevatele osalejatele (inimõigused ja seadusandlus, valimiste vaatlemine).

Loe lisaks: http://ec.europa.eu/comm/europeaid/projects/eidhr/index_en.htm.

29

Euroopa naabruspoliitika ja partnerluse rahastamisvahend

Euroopa naabruspoliitika ja partnerluse rahastamisvahend hõlmab 17 sihtriiki Vahemere ja Ida-Euroopa piirkonnas, st Vahemere lõuna- ja idaosa ning Ukrainat, Moldovat ja Valgevenet ning Kaukaasia riikidest Armeeniat, Aserbaidžaani ja Gruusiat.

Naabruspoliitika ja partnerluse rahastamisvahendiga rahastatakse ka ELi koostööd Venemaaga. See asendab programme TACIS ja MEDA. Rahastamisvahendi jaoks on ajavahemikuks 2007–2013 eraldatud umbes 11 miljardit eurot.

Rahastamisvahendi eesmärk on edendada ühiseid väärtusi, stabiilsust ja jätkuvust koostöö ning majandusliku ja piirkondliku integratsiooni abil. Rahastamisvahendi abil püütakse tugevdada mitmekülgset koostööd Euroopa Liidu ja selle naaberriikide vahel.

Naabruspoliitika ja partnerluse rahastamisvahend jaguneb neljaks piirkondlikuks programmiks: Ida-Euroopa, Lõuna-Euroopa, piirkondadevaheline ja piiriülene programm. Programmi kaudu rahastatakse ka valitsusväliste organisatsioonide rakendatavaid projekte.

Loe lisaks: http://ec.europa.eu/comm/europeaid/where/neighbourhood/index_en.htm.

Humanitaarabi

Euroopa Komisjoni antava humanitaarabi eest vastutab 1992. aastal asutatud humanitaarabi amet (Humanitarian Aid Department of the European Commission, ECHO). Amet annab häda- ja muud abi looduskatastroofide või relvastatud konfliktide ohvritele väljaspool Euroopa Liitu.

ECHO on viimase 15 aasta jooksul jaganud humanitaarabi enam kui 85 riigis. Toidu-, häda- ja pagulastele mõeldud abi summad moodustavad igal aastal kokku umbes 700 miljonit eurot.

ECHO rahastamist võivad taotleda üksnes partnerluse raamlepingu (Framework Partnership

Agreement) sõlminud organisatsioonid. Näiteks Soomes on partnerluslepingu sõlminud organisatsioonid Soome Punane Rist, Fida International ja Kirkon Ulkomaanapu. Humanitaarabi saadetakse kohale lepingupartnerite kaudu.

Loe lisaks: http://ec.europa.eu/echo/.

30

Euroopa Liidu rahastamise taotlemine

Põhitaotleja ja partnerid

ELi rahastamist võib taotleda valitsusväline organisatsioon või organisatsioonide ühendus. Ühenduste projektidel peab olema üks põhitaotleja ja vabalt valitud arv partnereid. Partnerite kohta kehtivad enamasti samad toetuskõlblikkuse nõuded nagu põhitaotleja kohta.

Maailmahariduse projektide rakendamises osaleb teatav Eesti valitsusväline organisatsioon üksi või koos Euroopa toetuskõlbliku osalejaga. Arengukoostöö projektides peab osalema üks või mitu Lõuna partnerriigi organisatsiooni.

Partnerid peavad osalema projekti ettevalmistamises ja teostamises. Täpsemad ülesanded ja kohustused määratakse kindlaks projektikavas.

Rahastamistaotlused

Rahastamistaotluste aluseks on eespool tutvustatud rahastamisprogrammid. Projektikonkursside avanemisest teavitatakse Euroopa Komisjoni koostöötalituse EuropeAid veebilehel. Projektikonkursi avanemisel tuleb esmalt kontrollida asjaomase konkursi suunistest tingimusi. Suunistes on muu hulgas kirjeldatud projektikonkursi eesmärke, toetuse summat ning organisatsiooni taotluse esitamise nõuetele vastavuse tingimusi.

Teave avatud projektikonkursside kohta koos lisasuunistega ja taotlusvormidega on kättesaadaval aadressil:

https://webgate.ec.europa.eu/europeaid/online-services/index.cfm?ADSSChck=1244785630418&do=publi.welcome&userlanguage=en.

Veebilehel toimitakse järgmiselt:

1. Menüüs „Advanced Search” valitakse sobiv rahastamisprogramm.

2. Valitakse „Grants” (toetused).

3. Kui projektikonkursi viitenumber on teada, võib otsida konkreetset konkurssi („Search by reference”).

4. Soovi korral valitakse piirkond/riik.

5. Valitakse „Open” (avatud projektikonkursid).

6. Valitakse avamise aeg või jäetakse väljad tühjaks, sellisel juhul otsib programm ise avatud projektikonkursse.

7. Valitakse „Search”.

Seejärel ilmuvad lehele kriteeriumidele vastavad avatud projektikonkursid. Võimalik on otsida ka suletud projektikonkursse. Konkursi dokumentide (Guidelines for Grant Applicants, Annex A Grant application form, Annex B Budget, Annex C LFA) leidmiseks tuleb klõpsata soovitud konkursi viitenumbril.

Eesti arengukoostöö- ja maailmaharidusorganisatsioonide seisukohalt kõige huvipakkuvamate projektikonkurside kohta saadab AKÜ oma liikmetele teateid postiloendite kaudu. Veebilehel www.terveilm.net saab tutvuda AKÜ liikmete poolt juba ellu viidud ja käimasolevate projektidega.

Taotlusprotsess võib toimuda kahes voorus (piiratud, restricted) või ühes voorus (avalik, open). Piiratud projektikonkursi puhul saadetakse esimeses voorus ainult eeltaotlus neljal leheküljel. Komisjon võtab ühendust nende taotlejatega, kelle projektiettepanekud on eeltaotluse alusel teise vooru valitud. Ühtlasi antakse teada tähtpäev, millal taotleja peab oma täieliku taotluse esitama.

31

Piiratud projektikonkursi puhul on taotluse esitamiseks aega vähemalt 45 päeva (eelataotlus) + 45 päeva (täielik taotlus) konkursi avamisest. Avaliku projektikonkursi puhul edastatakse üheaegselt nii kontseptsioonidokument kui ka täielik taotlus ning nende esitamiseks on aega vähemalt 90 päeva konkursi avamisest.

Taotluse koostamine

Kui olete veendunud, et teie organisatsioon vastab nõuetele ja et teie projekti eesmärgid langevad kokku projektikonkursi eesmärkidega, tuleb alustada taotluse koostamist. ELi projektide kavandamisel ja teostamisel peaks kasutama projekti koostamise ja juhtimise vahendeid ning järgima projektitsükli metoodikat (vt punkt „Projekti kavandamine”).

• Esmalt koostage projekti kohta loogiline raamistik (Logical Framework Approach, LFA) (vt punkt „Loogiline raamistik projekti kavandamise abivahendina”).

• Täitke taotlusvorm (olenevalt projektikonkursist kas eeltaotlus või täielik taotlus).

• Registreeruge PADOR-süsteemi kasutajaks.

• Koostage eelarve komisjoni vormil (taotluse koostamise ajal).

• Kontrollige, et kõik vajalikud lisad on õiges keeles olemas.

• Allkirjastage taotlus.

PADOR

Rahastamise taotlejad ja põhitaotleja partnerid peavad registreeruma süsteemi PADOR (EuropeAid’s

Potential Applicant Data On-line Registration Service, EuropeAidi potentsiaalsete taotlejate andmete registreerimise veebisüsteem) kasutajaks ning täitma taotleja andmed.

Varem märgiti need andmed vastavasse lõiku taotlusvormil. PADOR-süsteemis registreerunud taotlejad ei pea enam taotluse täitmisel oma üksikasjalikke andmeid märkima. Piisab EuropeAidi tunnusnumbri ja organisatsiooni nime sisestamisest.

Partnerid ei pea enda kohta esitama nii palju andmeid kui põhitaotleja. Organisatsioon valib esimeses kastis („Administrative data”), kas tegemist on taotleja või partneriga. Lehe allservas väljal „Reason” tuleb märkida staatus, kellena registreerutakse: põhitaotleja või partner. Kummagi puhul on kohustuslikud väljad eraldi märgitud.

Partner võib soovi korral registreeruda ka taotleja staatusega, kui ta soovib mingil etapil esitada enda taotluse. EuropeAidi sõnul see probleeme ei põhjusta, kui taotlus esitatakse koos sellise partneriga, kes on PADOR-süsteemis põhitaotlejana registreerunud.

Süsteemis registreerumine on kõikide rahastamistaotluste puhul kohustuslik. Lisateavet saab konkreetse projektikonkursi suunistest.

Süsteemis registreerumiseks tuleb aega varuda. Süsteemi mahu ja statistiliste andmete salvestamise meetodite tõttu võib kogu protsess kesta mitu nädalat. Registreerumine tuleb seetõttu ära teha aegsasti enne projektikonkursi avanemist. Organisatsioon võib oma andmeid süsteemis igal ajal uuendada, kuid taotluse esitamisel peab kogu registreerumisprotsess olema tervikuna läbitud. Organisatsiooni ülesandeks on tagada, et süsteemis oleks tema kohta alati kõige värskemad andmed.

Loe lisaks: http://ec.europa.eu/europeaid/work/onlineservices/pador/index_en.htm.

Omafinantseeringu tagamine

Arengukoostööprojektidele pakutav komisjoni rahastamine põhineb kaasfinantseerimisel, mis tähendab, et komisjon katab projekti kogukuludest kõige enam 75–90%. Sama projekti jaoks võib rahastamist taotleda ainult ühest allikast (ELi eelarve alla kuuluvast rahastamisprogrammist või Euroopa Arengufondist). Projekti kulude ülejäänud osa tuleb katta omafinantseeringuga või muudest allikatest saadud rahastamise abil.

32

Veenduge, et teie organisatsioonil on piisavalt vahendeid nõutava omafinantseeringu tagamiseks. Omafinantseering peab olema rahaline. Vabatahtlikku tööd sisse arvestada ei saa. Projekti kogukulude katmiseks võib lisatoetust (kaasfinantseerimist) taotleda välisministeeriumilt (vt „Välisministeeriumi toetus ELi rahastatavatele projektidele”). Omafinantseeringu katmiseks võib rahastamist taotleda ka muudest allikatest.

Taotluste saatmine, hindamine ja tulemused

Taotlus saatke aegsasti enne tähtpäeva projektikonkursi suunistes esitatud aadressil (komisjon Brüsselis või vastava riigi delegatsioon). Taotluse esitamise tähtpäev on märgitud projektikonkursi suunistes.

Projektitaotluse hindamine: 1. Kas projektitaotlus on esitatud õigel ajal ja kas see on tehniliselt õigesti koostatud? 2. Kas projektitaotlus vastab projektikonkursi eesmärkidele? 3. Kas projektitaotlus on tehniliselt ja majanduslikult teostatav? 4. Kas taotleja vastab nõuetele?

Projektitaotluse (eeltaotlus ja täielik taotlus) sisu hindab paaritust arvust liikmetest koosnev hindamiskomisjon projektikonkursi suunistes avaldatud hindamispunktide tabeli alusel. Lõpptulemused avaldatakse olenevalt eelarvereast ja projektikonkursist 3–12 kuu möödudes.

33

Euroopa Liidu rahastatava projekti rakendamine

Leping

Komisjon saadab taotlusprotsessis välja valitud taotlejatele kirja, milles antakse teada positiivsest otsusest. Seejärel võtab komisjoni kontaktisik organisatsiooniga ühendust ja palub lisateavet, näiteks pangaandmeid ja audiitori kontaktandmeid. Kontakti ei pruugita võtta kohe pärast otsuse langetamist.

Komisjon valmistab ette lepingu, mis saadetakse projekti põhitaotlejale läbilugemiseks ja allkirjastamiseks. Leping sisaldab lepinguteksti ning projektitaotlust, projekti rakendamise üldtingimusi, projekti eelarvet, hanke-eeskirju, maksetaotluse vormi, aruandlusvorme, audiitori aruande vormi ning majandusliku olukorra kinnitamise vormi. Projekti ja komisjoniga kontakti hoidmise eest vastutab põhitaotleja. Projekti kaasatud partnerid komisjoniga sõlmitavale lepingule alla ei kirjuta.

Organisatsioonil on lepingu läbilugemiseks ja allkirjastamiseks aega üks kuu. Kui selles etapis on ilmnenud, et tuleks teha muudatusi, peab neid enne lepingu allkirjastamist arutama. Suuri muudatusi projektitaotlusesse teha ei saa.

Komisjon tegutseb nn n+1 reegli alusel. See tähendab, et näiteks leping 2009. (n) aasta jaoks eraldatud summa kohta peab olema allkirjastatud vähemalt 2010. aasta lõpuks. Seetõttu on komisjon sageli sunnitud kiirustama, et leping saaks allkirjastatud enne aastavahetust, kui projektikonkurss on avatud juba eelmisel aastal.

Projekti rakendamist saab alustada alles pärast allakirjutamist. Enne seda kantud kulusid komisjoni rahastamise alla viia ei saa. Pärast lepingu allkirjastamist kantakse projekti esimene makse enamasti üsna kiiresti üle.

Käsiraamat komisjoni välissuhetega seotud lepingumenetluste kohta

PRAG (Practical guide to contract procedures for EC external actions) on Euroopa Komisjoni avaldatud käsiraamat komisjoni välissuhetega seotud lepingumenetluse kohta. Käsiraamatu lisades on esitatud nt taotlusvormid, lepingu lisad ja aruandlusvormid.

Käsiraamatu sisu on viimaste aastate jooksul mitu korda uuendatud. Teie lepingu kohta kehtivad üldeeskirjad, mida projekti raames järgida tuleb, on sätestatud lepingu allkirjastamise ajal kehtivas käsiraamatu versioonis. Seda saab kontrollida lepingu lehekülje „Annex II/General Conditions” allservast.

Kõik käsiraamatu versioonid koos lisadega on kättesaadaval koostöötalituse EuropeAid veebilehel aadressil: http://ec.europa.eu/europeaid/work/procedures/implementation/practical_guide/index_en.htm.

Aruandlus

ELi rahastatava projekti aruandlus toimub lepingus sätestatud tingimustel. Komisjonile edastatakse projekti rakendamise edenemise kohta vahearuanne. Vahearuanne on järgmise osamakse väljamaksmise eelduseks. Lepingu lisades on esitatud projekti rakendamise edenemise aruande ja majandusaruande vormid.

Majandusjärelevalve on üksikasjalik ja muudatusteks (projekti sisus või eelarves) tuleb taotleda komisjonilt kirjalikku luba. Täpsemad suunised eelarvesiseste ümberpaigutuste kohta on esitatud projektikonkursi suunistes ning lepingus.

34

Projekti hindab sõltumatu ekspert. Seda kulu tuleb arvestada juba projektieelarve koostamisel. Projekti kohta koostatakse lõpparuanne, mis on viimase makse ülekandmise eeltingimuseks. Lõpparuandele lisatakse audiitori aruanne, mille vorm on esitatud lepingu lisades.

Koostöö komisjoni delegatsioonidega

ELi arengukoostöö haldamist on viimastel aastatel üha enam delegeeritud Brüsselist komisjoni delegatsioonidesse (Euroopa Komisjoni esindused kolmandates riikides). Selline detsentraliseerimine on mõjutanud ka arengukoostöö toimimist ja rahastamise taotlemist. Osa projektikonkurssidest avatakse otse delegatsioonides ja delegatsioonid võtavad ise rahastamistaotlusi vastu. Järjepidev kontakti hoidmine delegatsioonidega on seega veelgi olulisem kui varem.

Euroopa katusorganisatsioon CONCORD avaldab korrapäraselt järelevalvearuandeid detsentraliseerimise kohta. Aruanded sisaldavad näiteid organisatsioonide headest ja halbadest kogemustest delegatsioonidega suhtlemisel. Eesti ühendustele vahendab CONCORDi informatsiooni AKÜ.

Välisministeeriumi toetus ELi rahastatavatele projektidele

Ka Eesti välisministeerium toetab kodanikuühenduste ELi rahastatavaid projekte. Põhjalik rahastuse tingimusi ja korda reguleeriv määrus on valitsuse poolt veel kinnitamata, kuid Euroopa Komisjonilt arengukoostöö ja maailmahariduse projektideks toetust saanud organisatsioonid võivad juba täna välisministeeriumilt taotleda projekti kogukulude katmiseks lisatoetust.

Välisministeeriumi toetuste kohta saab lisainformatsiooni arengukoostöö büroo kaudu: http://www.vm.ee/est/kat_425/.

35

Abivahendid

ELi rahastamisest huvitatud ja ELi rahastatavaid projekte juhtivate isikute jaoks on projekti kavandamiseks, rahastamise taotlemiseks ning projekti juhtimiseks olemas koolitused ning eri abivahendid. Koolitussoovide tekkimisel võib pöörduda AKÜ poole.

Projekti kavandamine

ELi projektide kavandamisel ja rakendamisel tuleks kasutada projekti kavandamise ja juhtimise abivahendeid. Neist kõige olulisemad on projektitsükli juhtimine (Project Cycle Management, PCM) ja selle osa, loogilise raamistiku meetod (Logical Framework Approach, LFA).

Projektitsükkel

Projekt on meetmete kogum, mille eesmärk on saavutada täpselt määratletud eesmärk kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul ning kindla eelarve piires.

Projektitsükli all mõeldakse projekti kulgemist algsest ideest elluviimise ja hindamiseni. Projektitsükli ülesehituse abil tagatakse muu hulgas see, et eri sidusrühmadega konsulteeritakse. Ülesehituse abil saab ühtlasi määratleda vajalikud otsused ja kohustused. See võimaldab teha teadlikke otsuseid projekti eri etappides.

Projekti lõppedes tehakse hindamine, mille tulemusi kasutatakse edasiste projektide ja programmide kavandamisel.

Allikas:

Euroopa Komisjoni projektijuhtimise käsiraamat (2004): Aid Delivery Methods, Volume 1, Project Cycle management Guidelines

Auditeerimine

Aruandlus

Hindamine

Järelevalve

Identifitseerimine

Kavandamine

ja hindamine

RahastamineRakendamine Teavitamine

Komisjoni eeskirjad

Lepingud

Riskid

Kestus

Analüüsid**

Arengupoliitilised eesmärgid*

Taustauuringud

Organisatsioon

Vajadused

*nt aastatuhande arengueesmärgid, riiklike

strateegiadokumentide, vaesuse vähendamise

strateegia eesmärgid ** sidusrühmade, probleemide,

eesmärgi ja strateegia

analüüsimine

36

Loogiline raamistik projekti kavandamise abivahendina

Loogilise raamistiku meetod (Logical Framework Approach, LFA) töötati projektide kavandamise abivahendina välja 1960. aastatel Ameerika Ühendriikides.

Selle meetodi abil saab projekti kavandamist tõhustada ning varasemast paremini jälgida ja hinnata projektide rakendamist. EL kehtestas kõnealuse meetodi kasutamise nõude 1993. aastal.

Loogilise raamistiku meetod koosneb taustaanalüüsidest ja dokumenteeritud loogilise raamistiku maatriksist (Logical Framework Matrix, LFM). Analüüsietapis mõeldakse läbi projekti sidusrühmad, probleemid, eesmärgid ja strateegia. Nende alusel koostatakse konkreetne maatriks.

Loogilise raamistiku maatriksi abil selgitatakse välja:

• Mida soovitakse projekti abil saavutada?

• Milliseid meetmeid on eesmärkide saavutamiseks vaja võtta?

• Milliseid ressursse on eesmärkide saavutamiseks vaja?

• Millised on võimalikud probleemid?

• Kuidas tulemusi mõõdetakse ja millistest allikatest saadakse teavet?

Loogilise raamistiku meetodi kasutamine tuleb kasuks projektitsükli kõikides etappides. Selle eesmärk on tagada projekti kavandamise, teostamise ja hindamise protsessi toimimine.

Teavitustegevus

Euroopa Liidu poolt tervikuna või osaliselt rahastatavate projektide puhul peab olema selgesti näha, et projekti rakendatakse ELi toetuse abil.

Nähtavuse tagamise suunistes on esitatud projekti visuaalse välisilme, fotode ja tekstide kohta kehtivad nõuded ELi-väliste meetmete tarvis. Suuniseid tuleb järgida kõikide väljaannete ja teabe edastamise puhul.

Kõikidel toetust saavate organite väljaantavatel materjalidel peab olema muu hulgas järgmine märkus:

„This document has been produced with the financial assistance of the European Union. The contents

of this document are the sole responsibility of <Beneficiary’s name> and can under no circumstances

be regarded as reflecting the position of the European Union.”

„Käesolev dokument on koostatud Euroopa Liidu rahalise abiga. Käesoleva dokumendi sisu eest

vastutab ainuisikuliselt <projektipartneri nimi> ja mitte mingitel tingimustel ei saa tõlgendada

dokumendi sisu Euroopa Liidu seisukohti peegeldavana.”

Lisasuunised ELi rahastatava projekti nähtavuse kohta on esitatud lepingu punktis „Annex II General Conditions” (artikkel 6).

Lisateave

Arengukoostöö Ümarlaud

[email protected] / +327 627 0191

AKÜ saab teil aidata ELi rahastamise saamise võimalustega seotud küsimustes ning korraldada vajadusel rahastamise taotlemist ja projektijuhtimist käsitlevaid koolitusi.

AKÜ abistab teistest ELi liikmesriikidest koostööpartnerite leidmisel. Kui olete huvitatud uue projekti rakendamiseks partneri leidmisest, võtke meie projektinõustajaga ühendust.

AKÜ kaudu saate värskeid andmeid rahastamiskoolituste ja infotundide kohta ning ka lisateavet Eesti organisatsioonide ELi rahastamise abil rakendatud projektide kohta.

37

Arengukoostöö Ümarlaud (AKÜ) on Eesti avalikes

huvides tegutsev arengukoostööst huvitatud ja

selle valdkonnaga tegelevate organisatsioonide vabatahtlik ühendus. AKÜ põhieesmärgiks on

arengukoostöö alase poliitika tõhustamine,

praktiline edendamine ja avalikkuse teavitamine arengukoostöö eesmärkidest ning selles osalemise

võimalustest.

Kontakt: Suur-Karja 23, 10148 Tallinn /

www.terveilm.net / [email protected] / tel,faks +372 627 0191

Arengukoostöö organisatsioonide ELi ühing Kehys ry edendab ELi arengupoliitikat käsitlevat arutelu

Soomes ja Elis ning valitsusväliste organisatsioonide koostööd Soomes, ELis ja

ülemaailmsel tasandil. Samuti pakub Kehys

valitsusvälistele organisatsioonidele teenuseid ELi arengukoostööga seotud küsimustes nagu

võimalused saada ELi rahastamist, koolitused ja

projektinõustamine, teavet ELi arengupoliitika ja

arengukoostöö kohta ning toetustt organisatsioonide eestkostetööks ELis.

Kontakt: Töölöntorinkatu 2 B (5. korrus), 00260

Helsingi / www.kehys.fi / [email protected] / tel +358 9

2315 0560, faks +358 9 2315 0565

Originaalteos valmis Euroopa Liidu poolt rahastatud projekti „FEST: Finland, Estonia, Sweden Together for Development“ raames. Eeestikeelse versiooni ilmumist rahastas Kodanikuühiskonna Sihtkapital. Väljaande sisu eest vastutavad Kehys ry ja

Arengukoostöö Ümarlaud ning dokumendi sisu ei saa tõlgendada rahastajate seisukohti peegeldavana.

el rahastuse käsiraamat: arengukoostöö ja maailmahariduse projektid

Documents