elektroonilise side ülevaade · tundmas huvi uue asukohamaa leidmise vastu. nende soov on...

Elektroonilise side ülevaade -

I kvartal 2018

2 I Elektroonilise side ülevaade- I kvartal 2018

Elektroonilise side turu arengud

Lairibaühenduste jaeturg

Lairibaühenduste jaeturg hõlmab lõppkasutajate juurdepääsu sideettevõtjate poolt

pakutavatele lairibaühendustele eesmärgiga tarbida lairibateenuseid.

2018. aasta I kvartalis on fikseeritud lairibaühenduste arv suurenenud 0,6% . Mobiilse

lairibaühenduse (DATA SIM) lõppkasutajaid oli kokku 231 000. Koos mobiilse

lairibaühenduse arvuga on lairibaühenduste koguarv (645 000) suurenenud 0,2% võrra

võrreldes eelmise kvartaliga.

2018. aasta kvartali lõpu seisuga moodustavad raadioside lairibaühenduse (WLL -wireless

local loop ehk fikseeritud asukohas pakutav traadita lairibaühendus) ühenduste arv 0,9% ja

mobiilse lairibaühenduste arv (nn Internet arvutis) 36% lairibaühenduse lõppkasutajate

koguarvust. xDSLi, kaabelmodemi ja valguskaablil põhinevate lairibaühenduste arvu osakaal

moodustas kõigist lairibaühenduste arvust 63%.

Lairibateenuse erinevate tehniliste lahendustega ühenduste arvu muutus

91,8 % fikseeritud lairibaühenduse lõppkasutajatest tarbib Telia Eesti AS (edaspidi Telia),

Elisa Teleteenused AS (edaspidi Teleteenused) ja STV AS (edaspidi STV) lairibaühendusi.

Võrreldes eelmise kvartali seisuga on nende teenuseosutajate turuosad muutunud

marginaalselt.


Lairibateenuse lõppkasutajate arvu muutus teenuse osutajate lõikes

Hinnanguliselt kasutas 2018. aasta I kvartali lõpuks fikseeritud lairibaühendusi 72%

leibkondadest. Ligi 90% fikseeritud lairibaühenduse lõppkasutajatest kasutas

komplekslahendust, kus lisaks lairibaühendusele taribiti veel mõnda teenust. Sideettevõtjad

on üldjuhul teinud oma hinnakujunduses komplekslahendused hinna poolest atraktiivsemaks,

mistõttu ei ole sageli mõistlik lairibaühendust eraldiseisvalt tarbida.

Mobiilset andmesideühendust kasutatakse lisaks Data SIMidele (nn Internet arvutis) veel

lepinguliste mobiilse andmesideühendusega SIMide ja lepinguta mobiilse

andmesideühendusega SIMide vahendusel (vaata joonis 3). 2018. aasta I kvartali lõpu

seisuga kasutavad mobiilset andmesidet 1,8 miljonit SIM kaardi omanikku. See moodustab

kõigist Eestis kasutatavatest aktiivsetest SIM kaartidest 94%.

Mobiilse andmesideteenuse lõppkasutajate arvu muutus

Aastaga on tarbitud mobiilse andmeside mahud kasvanud 57%. Esimeses kvartalis suurenes

andmesideteenuse tarbimise maht 9%.


Lõppkasutajate tarbitud mobiilse andmesideteenuse mahu muutus kvartalite lõikes

Fikseeritud lairibaühenduse lõppkasutajate poolt tarbitav keskmine ühenduse kiirus

Mobiilse lairibateenuse lõppkasutajate poolt tarbitav keskmine ühenduse kiirus

Mobiiltelefoniteenuste jaeturg

Mobiiltelefoniteenuste jaeturg hõlmab lõppkasutajate poolt mobiiltelefoni vahendusel kõnede

tegemist (kõnede alustamist) ja vastuvõtmist. Jooksva aasta I kvartalis on

mobiiltelefoniteenuste lepinguliste ning kõnekaardi lõppkasutajate arv vähenenud 1%.


Mobiiltelefoniteenuse lepinguliste ja kõnekaarti kasutavate lõppkasutajate (aktiivsete SIMide

alusel) arvu muutus ning lõppkasutajate tihedus 100 elaniku kohta

Top Connecti poolt väljastatud SIM kaardid on kõnekaardi statistikast välja jäetud, kuna

ettevõtja müüb kõnekaarte rahvusvaheliselt ning Eestis aktiivsete kõnekaartide arv on väga

väike.

Top Connect OÜ TravelSIM kõnekaarti kasutavate lõppkasutajate (aktiivsete SIM-ide alusel)

arvu muutus

Alates 2015. aasta I kvartalist ei kajastata enam M2M (machine to machine) SIM kaartide arv

kõne ja/või andmeside SIM kaartide arvus. Selle tõttu on esimeses kvartalis oluliselt

kahanenud kõnekaardi ja lepinguliste klientide aktiivsete SIM kaartide arv.

Aktiivsete tehniliste (M2M) SIM kaartide arvu muutus


Mobiiltelefoniteenuste osutajate turuosad lõppkasutajate arvu alusel jagunesid 2018. aasta I

kvartali lõpuks järgnevalt:

Mobiiltelefoniteenuste osutajate turuosad lõppkasutajate arvu alusel 2018. a I kvartali

seisuga

Lõppkasutajate poolt alustatud mobiiltelefoni kõneminutite kogumaht on 2018. aasta I

kvartalis suurenenud 1% võrra võrreldes eelneva kvartaliga.

Mobiiltelefoniteenuse lõppkasutajate poolt alustatud kõneminutite mahud

Telefoniteenused

Telefoniteenuste jaeturg hõlmab lõppkasutajate poolt fikseeritud telefoni vahendusel kõnede

tegemist (kõnede alustamist) ja vastuvõtmist. Telefoniteenuse lõppkasutajate arv kahaneb

kümnendat aastat järjest ja 2018. aasta I kvartalis vähenes lõpptarbijate arv eelmise kvartaliga

võrreldes 4%.


Telefoniteenuse osutajate turuosad lõppkasutajate arvu alusel 2018. aasta I kvartal seisuga

I kvartalis telefonivõrgu lõppkasutajate poolt alustatud kõneminutite kogumaht vähenes 0,5%.

Telefoniteenuse lõppkasutajate poolt alustatud kõneminutite mahu muutused

Tasulised meediateenused

Tasulised meediateenused seisnevad lõppkasutajale televisiooni- ja/või raadioprogrammide

edastamises kokkulepitud tasu eest.

I kvartalis oli tasuliste meediateenuste (Kaabellevi, IPTV ja Zuum TV) lõppkasutajate

koguarv (ei sisalda satelliittelevisiooni teenuste kasutajaid) (459 865) vähenenud võrreldes

eelneva kvartaliga 0,1%.


Tasuliste meediateenuste lõppkasutajate arvu muutus teenuse osutajate lõikes

Elektroonilise side valdkonna kiire areng tõi kaasa vajaduse

ajakohastada Eesti numeratsiooniplaani

Eesti numeratsiooniplaan on ministri määrus, mis sisaldab üldiseid põhimõtted ja nõuded

koordineeritud tegevusteks telefoninumbrite ressursi eraldamisele ja kasutamisele. Tegemist

on õigusliku raamistikuga piisava siseriikliku numbriressursi olemasoluks ja selle

sihtotstarbeliseks kasutamiseks, et soodustada elektroonilise side võrkude ja sellega seotud

teenuste laiaulatuslikku pakkumist ja toimimist.

Tehnilise Järelevalve Amet alustas Eesti numeratsiooniplaani haldajana 2018. aasta I kvartalis

plaani ülevaatamist ja töötas välja muudatusettepanekud ettevõtlus- ja

infotehnoloogiaministrile. Peamiste muudatusettepanekute vajadus tulenes just elektroonilise

side valdkonna kiirest arengust, mis tingis vajaduse uue numeratsiooni kasutusele võtmise

järele masin-masin lahendusi kasutavate teenuste ja üleriigilise riigiside telefoniteenuse

pakkumiseks. Vaadati üle ning täpsustati nõudeid numeratsiooni sh eritariifsete

teenusnumbrite kasutamise, numbri ning kliendi numbri muutmise korra osas.

Võrguneutraalsuse olukord Eestis

Internet on viimaste aastakümnete jooksul arenenud innovatsiooni edendavaks avatud

platvormiks, millele on lõppkasutajatel, sisu, rakenduste ja teenuste pakkujatel ning

internetiühenduse teenuse osutajatel kerge juurde pääseda. Kuid siiski võib esineda hulk

lõppkasutajaid, kes kannatab aga selliste andmeliikluse haldamise tavade all, millega

blokeeritakse või aeglustatakse konkreetseid rakendusi või teenuseid. TJA uuris 2018. aasta

alguses Elisa Eesti AS-i teenuse Elisa Elamus üle õhu interneti paketis rakendatava

kaubandustava zero-rating kooskõlasust määruse 2015/2120 ja BEREC’i juhisega. See

määrus on euroopaülene regulatsioon, mis jõustus 29.11.2015 ja on liikmesriikidele

täitmiseks. Määruse peamine eesmärk on tagada ühtsete reeglite järgi interneti avatus sh

andmeliikluse võrdne ning mittediskrimineeriv käsitlemine internetiühenduse teenuste

osutamisel euroopa siseturul, millega kaasnevad lõppkasutajate mitmed õigused. Uurimise

tulemusena selgus, et kõnealuse paketi rakendatav kaubandustava vastas määruses sätestatule.


Kiirused Eesti mobiilside operaatorite võrkudes on ühtlustumas

Jaanuaris 2018 valmis taas kord kokkuvõte üle-eestilistest mobiilse andmeside mõõtmistest.

3000 km pikkusel teekonnal tehti igas võrgus liikumise pealt ca 1900 mõõtmist ja seistes

fikseeritud asukohtades 164 mõõtmist.

Andmesidekiirused Fikseeritud mõõtekohtades Sõidu ajal

Telia Elisa Tele2 Telia Elisa Tele2

Keskmine allalaadimiskiirus Mbit/s 75,3 65,2 66,9

48,1 39,7 41,5

Keskmine üleslaadimiskiirus Mbit/s 28,6 24,9 25,4

17,3 15,4 16,3

Maksimaalne allalaadimiskiirus Mbit/s 209,2 276,6 198,0

244,2 269,0 334,5

Maksimaalne üleslaadimiskiirus Mbit/s 50,7 50,2 48,9

50,7 50,7 48,8

Tulemuste jaotus (allalaadimiskiirus)

Kuni 5 Mbit/s 0% 0% 0%

3% 7% 5%

5,1…29,9 Mbit/s 11% 22% 20%

37% 43% 45%

30...50 Mbit/s 23% 21% 24%

22% 19% 21%

Üle 50 Mbit/s 66% 57% 56%

38% 31% 29%

Võrkude osakaal mõõtepunktides

4G võrk 99% 98% 99%

97% 96% 97%

3G (s.h DC-HSPA+) võrk 1% 2% 1%

3% 4% 3%

Lähtuvalt infoühiskonna arengukava 2020 mõõdikust (“Vähemalt 30 Mbit/s kiirusega mobiilse

interneti kättesaadavus kogu Eesti territooriumil“), olid fikseeritud mõõtekohtades tulemused:


Kättesaadavuse protsendi arvutamisel on lähtutud igas mõõtepunktis kolme operaatori parimast

tulemusest.

Võrreldes eelmise aasta mõõtmistulemustega on Tele2 ja Elisa võrgu kiirus suurenenud kuni 40%,

mistõttu hakatakse järele jõudma Telia keskmisele kiirusele. Samuti ilmnes, et 4G LTE leviala on

tänaseks laiendanud kõige enam Tele2 ja Elisa, kes on eelmise aasta tulemuse 90-92% viinud 96-

97%-ni ehk sarnaseks Teliale, kes saavutas selle tulemuse juba üle-eelmisel aastal. Tele2 ja Elisa on

Teliale 4G LTE võrkude ehitamisega järele jõudnud ning mõningates piirkondades juba edestanud.

Kiirus Kontrollisime raadioteenuse osutajaid

2018. aasta alustasime aktiivse järelevalvega tegevusloa alusel tegutsevate raadioteenuse osutajate

üle, et kontrollida tegevusloa tingimuste ja meediateenuste seaduse nõuete täitmist. Kokku kontrolliti

I kvartalil 4 raadioteenuse osutajat. Järelevalve käigus tuvastatud puudused said tänu raadioteenuse

osutajate kiirele reageerimisele ja tegutsemisele nõuetele vastavaks viidud. Kontrolliti ka

audiovisuaalmeedia teenuste osutajate tegevust.

Sideettevõtjal, kes pakub üldkasutatavat kaabelleviteenust on erinõudena kohustus edastada oma

pakettides Eesti avalik-õigusliku meediateenuse osutaja teleprogramme ETV, ETV2 ja ETV+ .

Kontrollisime kaabelleviteenuse osutamise nõude täitmist Ida-Virumaal. Olukord Ida-Virumaal on

hea. Kõik sideettevõtjad, kes osutavad üldkasutatavat kaabelleviteenust piirkonnas edastavad Eesti

avalik-õigusliku meediateenuse programme ETV, ETV2 ja ETV+ . Nende programmide edastamise

küsimus on ikka aeg-ajalt esile kerkinud, sest kõrvaltvaataja ei oska eristada, kas tegemist on

üldkasutatava kaabellevivõrguga või hoopis majasisese süsteemiga, mida kasutavad mõned

korteriühistud. Kaabellevi erinõue kehtib ainult üldkasutatav kaabelleviteenuse osutajate suhtes.

Osalesime UK telekanalitele seoses Brexitiga korraldatud äriseminaril

TJA osales Kultuuriministeeriumi delegatsiooniga Londoni äriseminaril, kus tutvustasime Eesti

meediamaastikku ning võimalusi praegu UK-s litsentseeritud telekanalitele tegevuslubade andmiseks

Eestis.


Seoses UK eelseisva lahkumisega Euroopa Liidust on mitmed praegu UK-s tegutsevad

meediateenuste osutajad, kelle teleprogrammid on suunatud teistele EL liikmesriikidele (LR),

tundmas huvi uue asukohamaa leidmise vastu.

Nende soov on jätkuvalt pakkuda takistusteta oma meediateenuseid EL ühtsel turul, kuid selleks

tuleb omada EL mõne LR tegevusluba (või registreeringut), mis tagaks neile ka EL meediateenuste

regulatsiooni kesksete aluste (teenuste vaba liikumine, päritolumaa põhimõte, meediateenuste

vastuvõtu- ja taasedastamise vabaduse põhimõte) toimimise ja neil tuginevad õigused.

Ettevalmistuse uute raadiolubade väljastamiseks

16.11.2019 lõpeb kõikide Eestis praegu väljastatud raadioteenuse osutamise tegevuslubade kehtivus.

Seetõttu alustasime koos Kultuuriministeeriumiga ettevalmistustusi eelseisva raadioteenuse

osutamise tegevuslubade konkursi korraldamiseks.

Kehtivate lubade omanikud, programmide tehnilist edastamist pakkuvad ettevõtted, akadeemiline

kogukond, avaliku sektori asutused, erialaorganisatsioonid ja valdkondlikud eksperdid

on kaasatud konkursi ettevalmistamisse, et selgitada välja, millised muudatused oleksid Eesti

raadiomaastikul koos järgmiste raadioteenuse lubade väljastamisega perioodiks 2019‒2024

vajalikud.

Eesti telemaastikule lisandusid uued programmid

I kvartalil lisandus Eesti meediamaastikule kaks uut teleprogrammi. Andsime välja tegevusload Eesti

Audiovisuaalse Pärandi OÜ-le teleprogrammide EESTI KANAL ja EESTI KANAL+ edastamiseks.

Programmid on hetkel nähtavad Levikom Eesti OÜ ja AS-i STV klientidele, kuid töö käib, et ka

teistes võrkudes kanalid välja tuua. Lisaks väljastasime neli ajutist raadioteenuse osutamise luba

erinevate sündmuste kajastamiseks.

Muutsime raadiokutsungite määrust

Märtsis jõustus majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse „Raadiokutsungite moodustamise ja

väljastamise kord“ uus versioon. Täiendati määruse § 4 raadiosaatja kasutaja poolt kasutatavad

kutsungid sõnastust, mis puudutab veesõiduki päästevahendi raadiosaatja kutsungi moodustamist.

Määrust muudeti eesmärgiga viia sõnastus vastavusse Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu

(ITU) raadioside sektori (ITU-R) soovitusega M.585 (Assignment and use of identities in the mobile

service).

Vahetasime Läti kolleegidega kogemusi sageduskasutuse teemadel

TJA-d külastasid Läti sideregulaatori esindajad, kellega vahetasime kogemusi sageduskasutuse ja

järelevalve teemadel, lisaks arutasime 5G arenguid. Läti kolleegid tutvustasid metoodikaid ja

süsteeme sageduslubade haldamiseks ning järelevalve tegemiseks. Lätis on selleks loodud keskne IT-

süsteem, kuhu saab mugavalt ja operatiivselt andmeid talletada. Tänu sellisele lahendusele toimib

neil muuhulgas väga hästi statistika kogumine ja analüüsimine. Samuti on uue lahenduse

rakendamine vähendanud ilma loata sageduste kasutamist ning raadiohäireid. Kohtumisel arutati ka

5G, asjade interneti ja muude lairiba andmeedastussüsteemide ning tehnoloogiate tarbeks

raadiosageduste planeerimist ja tegevusplaane nii Eesti kui Lätis. Lisaks jagati kogemusi sageduste

koordineerimisest ja häirevaba töö tagamisest piirialadel ning arutati uute koordinatsioonilepingute

sõlmise vajadust. Kokku sai lepitud ka järgmine koordinatsiooniläbirääkimiste aeg.


Osalemine rahvusvahelistes töögruppides

ERGA töörühma koosolek- Euroopa Komisjon andis ülevaate praegusest uue audiovisuaalmeedia

teenuste direktiivi seisust.

Konverents Safeguarding European Core Values Online- konverents oli pühendatud regulaatorite

kogemusele seoses online-platvormitega ning online-sisu tootjatega (vloggerid, youtuberid jms).

Räägiti uue Audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi skoobi võimalikust laienemisest ka

sotsiaalmeediale, sealhulgas live-streaming ja video-sharing platvormitele ning rõhutati regulaatori

sõltumatuse küsimust, seda nii valitsusest kui ka teenuseosutajatest.

ERGA töörühma („Territoriaalne jurisdiktsioon“) koosolek- võrreldi praegu kehtiva

Audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi sätteid, mis seonduvad territoriaalse jurisdiktsiooniga, uue

direktiivi tõenäolise sõnastusega (mis on praeguse seisuga läbirääkimiste käigus kokku lepitud).

Küsimustiku koostamine seoses direktiivi uuendamisega – kuidas regulaator uuest sõnastusest aru

saab ning hakkab tõenäoliselt rakendama.

Raadiospektri Komitee (RSC)

RSC koostab liikmesriikidele rakendamiseks kohustuslikke raadiospektri kasutust reguleerivaid

otsuseid. Lisaks antakse CEPT-le mandaate, millest lähtuvalt teostab CEPT raadiospektri kasutuse ja

koostoime uuringuid. Oma töö tulemusena koostab CEPT iga uuritava teema kohta raporti.

Olulisemad teemad:

- Kinnitati 1,5GHz laiendusalade otsus. Olemasolevasse 1,5 GHz SDL (ainult downlink

andmeedastus) rakendusotsusesse lisati laiendusalad 1427-1452 MHz ja 1492-1518 MHz.

- Kinnitati 900/1800MHz alade otsusesse IoT lisamine. kiideti heaks 900/1800MHz

GSM/LTE EK otsuse muutmine, et lubada nendes mobiilside alades kitsaribalised IoT-d.

- 800/900 MHz IoT draft. Saavutati stabiilne tekst kompromissina (suure võimsusega

IoT, GSM-R laiendus, militaar). EK soovib harmoneerida alades 870-876 ja 915-921 MHz suure

võimsusega SRD seadmete (IoT) kasutuse.


- Gsm-r tuleviku mandaat. Toimus esimene arutelu EK pakutud teksti üle. Soov on

anda CEPT-le mandaat, et uurida raudteeside süsteemide tulevikku ja leida tehniline lahendus ja

sobilik(ud) sagedusala(d) uutele süsteemidele.

CEPT WGFM (raadiospektri kasutuse planeerimise töögrupp)

WGFM tegeleb raadiosageduste kasutuse planeerimisega, koostoime uuringute koostamisega,

piiriüleste sageduskasutuse koordineerimispõhimõtete väljatöötamisega. Töögrupp koostab otsuseid,

soovitusi ja raporteid.

Olulisemad teemad:

1. Monitooring (FM22 töörühm)

- Esitleti raadiohäirete statistikat. Tulemused näitavad, et kasvavas trendis on häired mobiilsidele ja

kahaneb RH häirete arv.

- FM22 ei näe võimalust 3,6GHz alas 5G TRP normi mõõtmiseks.

3. PMSE sh raadiomikrofonid

- Mikrofonide lubamine lennunduse alasse 960-1164MHz. Väga suur vastuseis siin alas regulatsiooni

muutmisele, hoolimata sellest, et UK-s süsteemid töötavad ja kasutusega on nõus ka UK lennunduse

regulaator ja sõjavägi. Hetkel on käimas WGSE-s koostoimeuuringud.

- Mikrofonide lubamine navigatsiooni alasse 2,7-2,9GHz. Kinnitati ECC raport, mis annab soovitusi

(ühiskasutus ja koordineerimine) neile riikidele, kes soovivad siin alas mikrofone kasutada.

4. PAMR (liikuv maaside)

- 410-430MHz ala. WGFM algatas uue töösuuna, et uurida selles alas BB-PPDR kasutamise

võimalusi ja seejärel täiendada uut ECC otsust (16)02. ETSI-l paluti algust teha vastava

standardiseerimise tööga.

- Muudetakse T/R 25-08, lisatakse soovitused liikuva maaside süsteemide piiriüleseks

koordineerimiseks 400MHz alades, kui mõlemal pool piiri on erinevad kanalilaiused.

- FRA tutvustas 2,6GHz dupleksvahes teste 10, 15 ja 20 MHz ribalaiusega BB-PMR süsteemide

kasutamiseks (Pariisi kahes suures lennujaamas)

5. RMR (tuleviku raudteesüsteemid)

- Tegeletakse CEPT raporti koostamisega (vastus EK-le), et leida lahendus tuleviku

raudteesüsteemide sageduskasutusele. Lisaks olemasolevatele aladele (900MHz ja 1900-1920MHz)

lisati uuritavate alade hulka 2290-2400MHz.

6. RLAN 6GHz alas

- ECA tabelisse (Euroopa sagedusplaan) lisati ala 5925 – 6435 MHz kohta co-primary allocation

„mobile“.

7. SRD (lähitoimeseadmed)

- 57 - 71 GHz ala. Plaan on lairibasüsteemid lubada kasutusse loavabalt ja võtta maha välitingimuste

kasutuse piirang. Kui SE19 töörühm saab koostoimeuuringutega valmis enne sept 2018, siis on plaan

see regulatiivne muudatus lisada juba järgmisse EK SRD otsuse muutmisse (7th Update).

- ITS 5875-5925 MHz raporti koostamine (vastus EK mandaadile). Endiselt käivad vaidlused kumba

kahest tehnoloogiast G5 (IEEE) ja V2X (LTE) peaks eelistama, et ei tekiks Euroopas

fragmeteerumist, aga samas tuleks säilitada tehnoloogia neutraalsus ja lasta turul ise otsustada.

- Lubatakse 5GHz ala (wifi) kasutus autodes.


CEPT WGSE (Working Group Spectrum Engineering)

WGSE tegeleb erinevate raadioside teenuste koostoime tehniliste tingimuste väljatöötamisega

sagedusressursi efektiivsemaks ning häiretevabaks kasutamiseks.

Olulisemad teemad:

- Kinnitati lõplikult ECC raport 270 “Sharing studies between Telecoil Replacement

Systems (TRS) and Mobile Satellite Service (MSS) in the frequency range 1656.5-1660.5 MHz”.

- Kinnitati lõplikult ECC raport 271 “Compatibility and sharing studies related to

NGSO satellite systems operating in the FSS bands 10.7-12.75 GHz (space-to-Earth) and 14-14.5

GHz (Earth-to-space)”.

- Kinnitati lõplikult ECC raport ECC raport 272 “Earth Stations operated in the

frequency bands 4-6 GHz, 12-18 GHz and 18-40 GHz in the vicinity of Aircraft”.

- ECC raport 276 kavand „Thresholds for the coordination of CDMA and LTE

broadband systems in the 400 MHz band“ saadeti avalikule konsultatsioonile.

- ECC raport 277 kavand „Use of SRD applications in cars in the 5725-5875 MHz

band“ saadeti avalikule konsultatsioonile.

- ECC raport 278 kavand „Specific UWB applications in the bands 3.4 - 4.8 GHz and

6.0 - 8.5 GHz: Location tracking and sensor applications (LTA) for vehicular access systems“ saadeti

avalikule konsultatsioonile.

- ECC soovituse (18)01 kavand „Radio frequency channel/block arrangements for

Fixed Service systems operating in the bands 130-134 GHz, 141-148.5 GHz, 151.5-164 GHz and

167-174.8 GHz“ saadeti avalikule konsultatsioonile.

- ECC raport 173 muutmise kavand „Fixed Service in Europe - Current use and future

trends post 2016“ saadeti avalikule konsultatsioonile.

- Loodi Norra administratsiooni algatusel uus töösuund SE40 all „further studies for

NGSO satellite systems in Ku band„, mis täiendab ECC raportit 271.

RED ADCO

Olulisemad teemad:

1. 5GHz WLAN seadmete kampaania, et leida lahendus ilmaradarite häiretele.

2. ICSMS kasutamine, RED direktiivi vormi koostamine info vahetamiseks

3. RED direktiivi juhise täiendamine

ETSI TC ERM

TC ERM on ETSI tehniline komitee, mis tegeleb raadioseadmete elektromagnetilise ühilduvuse ja

raadiostandardite koostamisega. Komitee põhitegevus on harmoneeritud standardite ja süsteemi

kirjeldavate dokumentide koostamine.

Olulisemad teemad:

1. Harmoneeritud standardite avaldmine ELT-s edeneb aeglaselt, mõned näited valdkondadest, kus

olukord on kõige hullem.

- EK on blokeerinud kõik raadioseadmete EMC harmoneeritud standardid.

- Kümme PMR harmoneeritud standardit blokeeriti EK poolt. EK kommentaarid on

sisulised ja nendega arvestamine tähendaks kogu PMR seadmete regulatsiooni ümbertegemist, mis

tooks kaasa probleeme nii tööstusele kui regulaatoritele.

2. Uute sagedusalade kasutusevõtmine elektroonilise side võrkudele.

- Telekommunikatsiooni tööstus tahab alustada uuringuid sagedusala 6425-7125 MHz

MFCN kasutusevõtmiseks. ERM-le esitati tööettepanek süsteemi kirjeldava dokumendi (SRDoc)

koostamiseks. Sellele vaidlesid vastu enamus administratsioone (eelkõige need riigid, kus on samas


sagedusalas kasutusel raadiolingid). Aktiivselt protestisid ka RLAN-i tootjad. SRDoc-i asemel läheb

koostamisele tehniline raport.

- Alustati harmoneeritud standardi koostamist LTE450 repiiteriteritele (E-UTRA FDD

Repeater ETSI Release 13) raadiosagedusalades 452,5-457,5 MHz / 462.5-467,5 MHz (B31) ja 451-

456 MHz / 461-466 MHz (B72).

3. Tehnoloogiate neutraalsus on toonud kaasa probleeme transpordiside ITS süsteemide kasutusele.

- Teema on komplitseeritud, võistlevad kaks tehnoloogiat LTE ja RLAN, mis korraga

ja koos praeguse tehnoloogia arengu taseme juures toimida ei saa. Üks võimalus on lubada kasutada

neid tehnoloogiaid erinevates keskkondades – metroos LTE-V2X ja maanteel ETSI ITS-G5. See pole

siiski lõplik lahendus, arenguid probleemi lahendusse on oodata 2018 aasta augustis.

4. IoT rakendused nõuavad lisaks uutele sagedustele ka uusi standardeid. Arutlusel oli kaks

tehnoloogiat, mõlemad neist on ka juba Eestisse jõudnud.

- Valmis sai ja saadeti WGFM-ile Süsteemi kirjeldav dokument väikeses võimsusega

suuremat piirkonda katavele IoT lahendusele Low Power Wide Area Networks - Chirp Spread

Spectrum (LPWAN-CSS). Süsteemi kirjeldav dokument põhineb eelkõige LoRaWAN

tehnoloogilisel platvormil.

- SIGFOX ja tema koostööpartnerid selgitasid Low Throughput Networks (LTN)

protokolle ja arhitektuuri. Vastu võeti ja avaldamisele saadeti kaks tehnist spetsifikatsiooni.

EMC WP

EMS WP on Euroopa Komisjoni juures töötav töörühm, mis nõustab Komisjoni EMC direktiivi

rakendamisel

Olulisemad teemad:

1. Valminud on EMC direktiivi rakendamise juhis.

https://ec.europa.eu/docsroom/documents/28323

2. Suureneb elektroonikaseadmete hulk, miss kuuluvad mitme direktiivi käsitlusalasse.

Aktuaalseks on muutunud LVD/EMCD/RED direktiivide rakendamine kombineeritud seadmetele.

3. Juhtmeta laadijate (WPT) kasutusevõtt elektriautodele. IARU muretseb häirete pärast

amatöörraadiosidele. Teema kuulub pigem REDi käsitlusalasse.

4. Probleemid EMC harmoneeritud standarditega. Nii CENELEC kui ka ETSI on

leidnud koostöös Komisjoniga lahenduse, selle aasta jaooksul peaks blokeeritud olnud harmoneeritud

standardid ELTs avaldatama.

Turujärelevalve

2018. aasta I kvartalis tegi TJA kokku 31 aparatuuri nõuetele vastavuse kontrolli. Puudusi tuvastati

24 korral, maale ei lubatud 712 seadet ning kauplustest kõrvaldati 17 seadet.

Kaupluste kontroll

Kaupluste (sealhulgas interneti kaupluste) kontrolli käigus koostati 47 kontrollakti. Erinevaid

puudusi avastati 18 seadmel.


Kaupluste ja interneti kontrollid I kvartalis

Tollikontroll

Eestis läbivad kõik väljastpoolt Euroopa Liitu saabunud postisaadetised tollikontrolli, mille üheks

osaks on toote nõuetele vastavuse kontroll. Eestisse võib tuua ainult CE-märgistusega ning

markeeritud raadio-, side- ja elektroonikaseadmeid. CE-märgistuse ja markeeringu olemasolu

kontrollib TJA.

Selle aasta I kvartalis on Maksu- ja Tolliamet esitanud TJA-le 14 päringut 2374 seadme nõuetele

vastavuse kontrollimiseks. Kontrollitud seadmeteks olid peamiselt erinevad Bluetooth funktsiooniga

seadmed, metsakaamerad, aktiivsusmonitorid, LED dimmerid gps-trackerid ja nutikellad.

Sageli ei mõtle ostjad sellele, et ka eelnimetatud väikese võimsusega elektroonikaseadmed peavad

vastama Euroopa nõuetele. Nõuetele vastav seade on märgistatud CE märgiga ja on tuvastatav tootja

andmete ja mudeli numbriga

TJA soovitab enne tellimuse vormistamist veenduda, et tootja on täitnud kõik temale pandud

kohustused märgistuse paigaldamise osas. Kahtluste korral tasub müüjalt küsida täiendavat infot.

Info andmisest kõrvalehiilimise ja ebaselge info saamisel on mõistlik toode ostmata jätta. Nõuetele

mittevastavaid raadio-, elektri- ja elektroonikaseadmeid Eestisse tuua ei lubata, Maksu- ja Tolliamet

hävitab need või saadab saatjale tagasi.


Maale lubatud ja maale mitte lubatud seadmete osakaal Maksu- ja Tolliameti teatistes I kvartalis

Internetipoed

Paljud internetis pakutavad elektroonikaseadmed ei vasta Euroopa Liidus kehtivatele nõuetele,

mistõttu ei tohi neid Euroopa Liidus müüa ega kasutada.

TJA soovitab enne internetipoest ostu sooritamist koguda seadme kohta võimalikult palju

informatsiooni. Seadme tutvustus peab sisaldama infot tüübi, mudeli numbri ja tootja kohta, samuti

kinnitust seadme Euroopa nõuetele vastavuse kohta. Väga oluline on müüjalt küsida seadme

vastavusdeklaratsiooni (Declaration of Conformity), mis kinnitab toote vastavust Euroopa nõuetele.

Kui internetipoe poolt antav info seadme kohta on ebatäpne või arusaamatu, tasub seade ostmata

jätta. Erilist tähelepanu soovitame pöörata Hiinast ja teistest Aasia riikidest tellitavatele toodetele.

Oluline on teada ka seda, et kõiki raadio-, elektri- ja elektroonikaseadmeid ei tohi igal pool maailmas

edasi müüa ja kasutada. Põhjuseks on regiooniti erinevad tehnilised nõuded ja raadiosageduskasutus.

Eesti sageduskasutusega mittesobivad raadioseadmed töötavad siin häiretega ja põhjustavad häireid

ka teiste seadmete töös. Teistes regioonides kasutamiseks mõeldud mobiiltelefonid, mis ei vasta

Euroopa nõuetele, ei pruugi Eesti sidevõrkudes töötada. Selliste telefonide kasutamisel võivad

sideteenused jääda kättesaamatuks ning sideoperaatoril on õigus häireid tekitava telefoni kasutamist

piirata.

Statistika

Raadiohäirete statistika

2018. aasta esimeses kvartalis laekus 9 häireteadet. Neist 5 ettevõtetelt ja 4 eraisikutelt. Elektroonselt

edastati 7 ja telefoni teel 2 häireteadet. Häirejuhtumid paiknesid Harjumaal (3 sh Tallinnas (2)),

Tartumaal (2), Võrumaal (1), Ida-Virumaal (1) ja Merealal (2).


Raadiohäirete statistika

2018. aasta esimeses kvartalis laekus 9 häireteadet. Neist 5 ettevõtetelt ja 4 eraisikutelt. Elektroonselt

edastati 7 ja telefoni teel 2 häireteadet. Häirejuhtumid paiknesid Harjumaal (3 sh Tallinnas (2)),

Tartumaal (2), Võrumaal (1), Ida-Virumaal (1) ja Merealal (2).


I kvartali raadiohäired:

Üldkasutatavad võrgud 1

Raadioringhääling 3

Liikuv maaside 1

Lähitoimeseadmed 1

Elektroonikaseade 1

Mereside 2

Lubade statistika:

2015 2016 2017 I kv II kv III kv IV kv 2018 I kv

Raa

dio

sage

du

sed

Uute lubade väljastamine 367 319 558 100

Lubade kehtivuse pikendamine 3510 2887 2673 664

Lubade kehtivusaja ennistamine (õigeaegselt pikendamata) 53 27 35 26

Kehtivate lubade andmete või tingimuste muutmine 219 249 316 38

Lubade andmisest või pikendamisest keeldumine 1 2 0 0

Loa valdaja soovil tühistatud load 32 74 48 7

Amatöörraadiojaama tööload 311 180 94 22

Naaberriikidele sageduste koordineerimine 473 491 523 32

Eestile sageduste koordineerimine 129 456 62 52

Notifitseerimine ITU andmebaasis 21 803 70 27

Nu

me

rats

ioo

n

Uute lubade väljastamine 46 63 11 11 8 10 11

Lubade kehtivuse pikendamine 582 593 128 84 65 206 176

Muud loatoimingud 36 39 5 6 9 9 14

Kasutusel mobiiltelefoninumbreid

5 987 495 6 356 335 6 148 535

5 978 565

6 086 279 6 117 727

5 523 280

Kasutusel telefoninumbreid 842 743 822 293 820 336

819 636

823 036 822 436 772 301

Numbriliikuvus (mobiiltelefon) 72431 79204 19585 23907 24500 19109

Numbriliikuvus (telefon) 5658 9005 1374 1818 1276 524

elektroonilise side ülevaade · tundmas huvi uue asukohamaa leidmise vastu. nende soov on...

Documents