emmaste päästekomando detailne analüüs

EMMASTE PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS 2011. a.

1

Emmaste päästekomando

Päästeteenistujaid

5

Sõidukid:

põhiauto-1

tulekustutusauto-1

paakauto-2

mootorpump-1

päästepaat-1


2

1. Ümberkorralduse eesmärk, tulemus ja kriteeriumid

Päästekomandode võrgustiku ümberkorralduse laiemaks eesmärgiks on riikliku elupäästva

päästetegevuse kättesaadavuse suurendamine riigis, eesmärgiga vähendada hukkunute ja

vigastatute arvu ning tagada päästesündmusel kiirem ja professionaalsem abi,

päästeteenistujate ohutus riskikeskkonnas ning vabatahtlike päästekomandode kaasamisel

abikaugetes piirkondades päästetöö tegemine ja kogukonna turvatunde suurendamine.

Emmaste päästekomando ümberkorralduse tulemusena suurendatakse naabruses asuva Kärdla

ja Käina päästekomando päästetöö baasteenuse osutamise võimekust ning valmisolekut

reageerida päästesündmusele.

Riiklike päästekomandode võrgustiku planeerimise kriteeriumid

Päästetöö teenuste võrgustiku arendamise kriteeriumid riiklike päästekomandode võrgustiku

planeerimisel:

1) Riiklik päästekomando peab osutama päästetöö baasteenust, reageerima päästesündmusele

24/7 vähemalt 1 põhiauto ja 4-liikmelise päästemeeskonnaga (ründava taktika kasutamine,

elupäästevõime tagamine , 2011 tase 26);

2) Riiklik päästekomando peab olema piirkonnas, mille elanike arv on vähemalt 5000

elanikku (2011 aasta tase 57);

3) Riiklik päästekomando tagab väljasõiduvalmiduse kuni 1 minuti jooksul alates

Häirekeskuselt väljasõidukorralduse saamisest;

4) Riikliku päästekomando sündmuskohale jõudmise aeg on keskmiselt 9 minutit (2011 aasta

tase 8.50 minutit);

5) Riiklike päästekomandode baasteenus tagatakse kuni 15 minuti jooksul vähemalt 90%

elanikkonnast (2011 tase 4-liikmelise komando (26) piirkonnas 72,86% elanikest);

6) Elupäästevõime ja ründava taktika kasutamise tagab kuni 10 minuti jooksul sündmuskohal

olev päästeressurss, mis on üle 25 000 elanikuga piirkonnas 5- liikmeline ja 1 põhiautoga

päästemeeskond ning üle 50 000 elanikuga piirkonnas 9 liikmeline ja 2 põhiautoga

päästemeeskond.

Emmaste päästekomando ümberkorraldamise kriteeriumid

Emmaste päästekomando ümberkorraldamise põhjused on:

1) Päästekomando ei taga aastaringset valmisolekut (50% ajast mehitamata) ega

elupäästevõimekust (4-liikmelist valvet) (Päästetöö infosüsteem OVA);

2) Elanike arv komando teeninduspiirkonnas on alla 5000 (SiM, Rahvastikuregister);

3) Päästekomando töökoormus ja riskide tase on madal võrreldes teiste riiklike

päästekomandodega (Päästetööde valdkonna analüüs ja hindamine, ekspertarvamus);

4) Lähim ning suurem riiklik päästekomando asub 13 minuti ajatsoonis.


3

2. Analüüs

Ümberkorraldusest mõjutatud piirkond

Emmaste päästekomando ümberkorraldamine puudutab peamiselt Emmaste valda. Valdadest

on mõjutatud veel Käina ja mõned külad Kõrgessaare vallast. Käina ja Kõrgessaare vallad

jäävad Käina ja Kärdla päästekomandode teeninduspiirkonda.

Kaart: Kohalikud omavalitsused Emmaste päästekomando tööpiirkonnas

Emmaste vald asub Hiiumaa lõuna- edelaosas. Vald piirneb peamiselt merega, maapiir on

Käina ja Kõrgessaare vallaga. Emmaste valda läbivad Heltermaa – Käina – Emmaste - Tohvri

ja Emmaste - Luidja maanteed, milledel kulgeb põhiline liiklus. Emmaste vald on tasase

reljeefiga, ulatudes enamusel alast vaid mõni meeter üle merepinna. Täpsem info Emmaste

valla kohta http://www.emmaste.ee/images/stories/yldplaneering/emmaste_yp_seletuskiri.pdf.

Piirkonna ohud

I Ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted

Mõisted tulenevad kemikaaliseadusest ja tähistavad teatud alammäärast (ohtlik ettevõte) või

künniskogusest (A-kategooria suurõnnetuse ohuga ja B-kategooria suurõnnetuse ohuga

ettevõte) suuremas koguses ohtlikke aineid käitlevaid ettevõtteid. Nimetatud ettevõtetele on

http://www.emmaste.ee/images/stories/yldplaneering/emmaste_yp_seletuskiri.pdf


4

viidatud ka hädaolukorra seadusest tulenevas hädaolukorra „Ulatuslik tulekahju, plahvatus

või varing tööstus-või laohoonetes“ riskianalüüsis. NB! Andmed pärinevad Maa-ameti

ohtlike ainete kaardirakendusest. 1. oktoobrist 2011 muutusid teatud ohtlike ainete

kemikaaliseadusest tulenevad alammäärad, mistõttu näiteks tanklad ei kuulu enam

kemikaaliseaduse mõistes ohtlike ettevõtete alla. Seda uuendust Maa-ameti kaardirakenduses

veel ei ole ja tulemus annab hetkel ka tanklate ohu kategooriaks ohtlik. Samas jäävad ka

tanklad hädaolukorra „Ulatuslik tulekahju, plahvatus või varing tööstus-või laohoonetes“

mõistes ohtlike ainete käitlejateks ning seetõttu on nende äratoomine ohtliku objektina

siinkohal ikkagi põhjendatud. Olulisemaks objektiks on piirkonnas veel AS M ja P Nurst -

elektrimontaažimaterjalide tootmisega tegelev ettevõte.

II Metsatulekahjud

Hädaolukorra seadusest tulenevas hädaolukorra „Ulatuslik metsa- või maastikutulekahju“

riskianalüüsis on kajastatud kahte metsade tuleohuga seotud kaarti:

A Metsatulekahjude esinemissagedus – metsatulekahjude esinemissagedust arvestades on

vastavalt keskkonnaministri 21.02.2007 a määrusele nr 14 „Suure, keskmise ja väikse

tuleohuga maakondade jaotus“ jaotatud Eesti erineva tuleohuga maakondadeks. Tegemist on

maakonna täpsusega, sellest tulenevalt on kõik ühe maakonna vallad ühesuguse tuleohuga.

B Tuleohtlik mets – tulenevalt metsade kasvukohast, vanusest ja seal kasvavatest puuliikidest

on Eesti vallad jagatud metsade tuleohtlikkuse osas kolme kategooriasse (madal, keskmine ja

kõrge).

III Üleujutusalad

Hädaolukorra seadusest tulenevas hädaolukorra „Üleujutus tiheasustusalal“ riskianalüüsis on

toodud üleujutusohuga seotud olulised riskipiirkonnad Eestis, kus üleujutus võib mõjutada

rohkem kui 500 inimest. Ükski nimetatud valdadest ei kuulu olulise riskipiirkonna hulka.

Mõnedes toodud valdades võib küll esineda üleujutusi (eelkõige kevadisest suurveest

põhjustatud), kuid kuna seeläbi mõjutatud inimeste hulk ei ole suur, ei ole neid olulise

riskipiirkonnana nimetatud.

IV Rannikureostus

Kõik rannikul asuvad vallad on ära nimetatud potentsiaalse rannikureostuse riskipiirkonnana,

mida saab seostada ka hädaolukorra seadusest tuleneva hädaolukorra „Ulatuslik

rannikureostus“ riskianalüüsiga.

V Raudteeõnnetused

Kõik vallad, mida läbib raudtee on ära nimetaud potentsiaalse raudteeõnnetuse kohana. Antud

oht on seotud hädaolukorra seadusest tulenevate hädaolukordade „Paljude kannatanutega


5

õnnetus reisirongiga“ ja „Paljude kannatanutega või suure looduskeskkonna kahjuga

õnnetus ohtlikke aineid vedava rongiga“ riskianalüüsidega.

VI Maanteed

Ära on toodud põhimaanteede (nimeliselt) ja tugimaanteede olemasolu vallas. Oht seotud

hädaolukorra seadusest tuleneva hädaolukorra „Paljude kannatanutega õnnetus maanteel“

riskianalüüsiga.

Emmaste vald

I Ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted:

Ett

evõ

tte

nim

i

Ohu

kat

ego

ori

a

Kem

ikaa

lid

(t)

Aad

ress

Asu

la

Om

aval

itsu

s

Maa

kon

d

Olerex AS Emmaste

tankla Ohtlik

bensiin;

diislikütus

Emmaste

küla

Emmaste

vald

Hiiu

maakond

II Metsatulekahjud:

A Metsatulekahjude esinemissagedus – Väike tuleoht

B Tuleohtlik mets - Kõrge

III Üleujutusalad:

A Oluline riskipiirkond - EI

IV Rannikureostus – JAH

V Raudteeõnnetus – EI

VI Maanteed:

A Põhimaantee – EI

B Tugimaantee - JAH

Käina vald

I Ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted


6

Ett

evõ

tte

nim

i

Oh

u

kat

ego

ori

a

Kem

ikaa

lid

(t)

Aad

ress

Asu

la

Om

aval

itsu

s

Maa

kon

d

Jetoil AS Ohtlik

bensiin;

diislikütus Mäe 9

Käina

alevik

Käina

vald

Hiiu

maakond

Olerex AS Käina

tankla Ohtlik

bensiin;

diislikütus

Mäe plats

2

Käina

alevik

Käina

vald

Hiiu

maakond

II Metsatulekahjud:

A Metsatulekahjude esinemissagedus – Väike tuleoht

B Tuleohtlik mets - Madal

III Üleujutusalad:

A Oluline riskipiirkond - EI

IV Rannikureostus – JAH

V Raudteeõnnetus – EI

VI Maanteed:

A Põhimaantee – EI

B Tugimaantee - JAH

Tuleohutusjärelevalve poolt kontrollitavad piirkonna objektid

Käesolevas analüüsis on toodud objektide loetelu, mis kujutavad riski tulekahju sündmuse

puhul ning seavad ohtu rohkem elanikke ja võivad põhjustada suurema varalise kahju.

Nimetatud objektidele viiakse päästeasutuse poolt tuleohutusülevaatusi vastavalt

riskihindamistele kord ühe kuni viia aasta jooksul.

Emmaste valla objektid:

- Emmaste lasteaed, Emmaste küla;

- Emmaste põhikool, Emmaste küla;

- Tohvri hooldekodu, Hindu küla;

- AS Puimet, Metsalauka küla 1900m2 saevaeski;

- AS Puimet, Nurste küla, 1000m2 puidutööstus;

- OÜ Rupak, 1400m2 puidutööstus;

- AS Dale LD, Leisu küla, 2660m2 plastitööstus;

- OÜ Liisbet Tukat, Nurste küla, 1963m2 plastitööstus;

- OÜ Hiiu Link, Jausa küla, 1400m2 plastitööstus;


7

- Pharma Systems Eesti, Emmaste küla, 700m2 meditsiini tarvikuid tootev objekt,

tootmisprotsessis kasutatakse happeid;

- Sõru sadam - Hiiumaa ja Saaremaa vahelise laevaliikluse algus/lõpp punkt;

Tulekahju häireedastusteenusega liitunud objektid

Häireedastusteenus on mõeldud kõrgendatud riskiga objektidele. Kõrgendatud riskiga

objektideks loetakse objekte, kus tulekahju korral võivad ohus olla inimeste elu ja tervis ning

võivad tekkida suured varalised kahjud. Sellisteks objektideks on näiteks laste- ja

majutusasutused, ravi- ja hooldusasutused, büroohooned, kaubanduskeskused, tööstusobjektid

ja laohooned, kultuuriasutused, jne. Vastavalt siseministri määrusele "Nõuded automaatsele

tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitised, millelt tuleb automaatse

tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida Häirekeskusesse" on teatud

objektidel kohustuslik tulekahjuteadete edastamine Häirekeskusesse.

Piirkonnas puuduvad kõrgendatud riskiga objektid, milledel on kohustuslik tulekahjuteadete

edastamine Häirekeskusesse.

Piirkonna elanikud

Emmaste vallas oli seisuga 01.01.2011 kokku 1214 elanikku ja 525 majapidamist

(01.01.2005). Suveperioodil lisandub veel hinnanguliselt kuni pool nimetatud elanike arvust.

Vallas on kaks üle 100 elanikuga küla: Jausa ja Emmaste.

Püsielanike tihedus on 11,1 in/km2

(Eesti keskmine 31,3 in/km2

). Emmaste vallas on 43 küla,

suured tiheasustusega alad puuduvad. Elanikkond on valla territooriumil ruumiliselt jaotunud

väga ebaühtlaselt - suurem on elanike tihedus Emmaste, Nurste, Külaküla ja Jausa külades.

Elanike arv päästekomando piirkonnas on alla 2500 elaniku. Emmaste päästekomando on

lähimaks komandoks 1274 püsielanikule:

- 5 minuti tsoonis elab 449 ininmest;

- 10 minuti tsoonis elab 848 inimest;



- 26 minuti tsoonis elab 1274 inimest.

Peale Emmaste päästekomando ümberkorraldamist teenindatakse piirkonnas elanikke riiklike

päästekomandode poolt baasteenusega järgmistes ajatsoonides:





- 46 minuti tsoonis elab 1274 inimest.


8

ASULA NIMETUS VALLA

NIMETUS Emmaste

aeg (min) 2

Komando 2 Komando aeg

(min) Elanike

arv VALGU KÜLA EMMASTE 6 Käina 9 53 HARJU KÜLA EMMASTE 5 Käina 10 14 ULJA KÜLA EMMASTE 8 Käina 10 16 LIGEMA KÜLA EMMASTE 9 Käina 10 11 PRASSI KÜLA EMMASTE 4 Käina 11 11 MUDA KÜLA EMMASTE 9 Käina 11 38 LASSI KÜLA EMMASTE 10 Käina 11 37 TILGA KÜLA EMMASTE 2 Käina 13 41 EMMASTE KÜLA EMMASTE 0 Käina 14 253 KÕMMUSSELJA

KÜLA EMMASTE 4 Käina 14 11 RIIDAKÜLA KÜLA EMMASTE 3 Käina 15 25 TATERMA KÜLA KÄINA 15 Käina 15 19 VIIRI KÜLA EMMASTE 5 Käina 16 39 TÄRKMA KÜLA EMMASTE 4 Käina 17 28 PÄRNA KÜLA EMMASTE 5 Käina 17 27 KÜLAMA KÜLA EMMASTE 6 Käina 17 16 LEPIKU KÜLA EMMASTE 6 Käina 18 35 SÕRU KÜLA EMMASTE 6 Käina 18 16 METSALAUKA

KÜLA EMMASTE 7 Käina 18 11 SINIMA KÜLA EMMASTE 7 Käina 19 16 HINDU KÜLA EMMASTE 8 Käina 19 49 KABUNA KÜLA EMMASTE 8 Käina 19 10 REHESELJA KÜLA EMMASTE 8 Käina 19 49 KUUSIKU KÜLA EMMASTE 11 Käina 19 14 KURISU KÜLA EMMASTE 13 Käina 19 28 NURSTE KÜLA EMMASTE 10 Käina 21 36 SELJA KÜLA EMMASTE 10 Käina 22 6 LEISU KÜLA EMMASTE 11 Käina 22 24 JÕESUU KÜLA KÕRGESSAARE 19 Käina 22 3 PRÄHNU KÜLA EMMASTE 11 Käina 23 7 PUSKI KÜLA KÕRGESSAARE 23 Kärdla 23 4 VIITA KÜLA KÕRGESSAARE 23 Kärdla 23 4 KADERNA KÜLA EMMASTE 13 Käina 24 4 METSAPERE KÜLA EMMASTE 13 Käina 24 8 RANNAKÜLA KÜLA EMMASTE 14 Käina 25 49 HALDI KÜLA EMMASTE 14 Käina 25 28 MÄNSPE KÜLA EMMASTE 15 Käina 25 33 SEPASTE KÜLA EMMASTE 14 Käina 26 4 OLE KÜLA EMMASTE 14 Käina 26 2 LAARTSA KÜLA EMMASTE 15 Käina 26 15 KITSA KÜLA EMMASTE 16 Käina 26 11 HÄRMA KÜLA EMMASTE 16 Käina 27 9 ÕNGU KÜLA EMMASTE 17 Käina 27 47 NÕMME KÜLA KÕRGESSAARE 26 Kärdla 27 60 HALDREKA KÜLA EMMASTE 17 Käina 28 8 KÜLAKÜLA KÜLA EMMASTE 17 Käina 28 30 MARDIHANSU

KÜLA KÕRGESSAARE 28 Kärdla 30 0 VANAMÕISA KÜLA EMMASTE 21 Käina 33 15


9

TOHVRI KÜLA EMMASTE 35 Käina 46 0

Tabel: Emmaste piirkonna asustusüksuste ajaline katmine riiklike päästekomandode poolt

Riiklike ja vabatahtlike päästekomandode võrgustik

Lähimad riiklikud päästekomandod Emmastele on:

- Käina (19 km, 13 min)

- Kärdla (31 km, 21 min).

Lähimad vabatahtlikud päästekomandod Emmastele on:

- Pühalepa (31 km, 21 min)

- Kõrgessaare (39 km, 28 min)

Emmaste päästekomandol puudub iseseisev teeninduspiirkond, seetõttu katavad Hiiumaa

piirkonda baasteenusega Käina ja Kärdla. Baasteenuse osas ümberkorraldamine muudatusi

kaasa ei too.

Ümberkorralduse tulemusena jaotatakse endine Emmaste päästekomando tööpiirkond Käina

ja Kärdla päästekomandode väljasõidupiirkondade vahel. Riiklikele päästekomandodele

lisanduvad kaks vabatahtlikku päästekomandot ja planeeritav Emmaste vabatahtlik

päästekomando.

Piirkonna päästesündmuste analüüs

Emmaste vald

Peamised sündmused Emmaste vallas 2008 - 2010 on olnud loodusjõududest põhjustatud

sündmused (7) ja tulekahjud (12). Nimetatud perioodil tulekahjudes hukkunuid ei olnud,

samas oli 1 veeõnnetuses uppunu (2010). 2008 aastal oli Kõrgessaare vallas 2 veeõnnetuses

uppunut.

Vald Sündmuse liik 2008 2009 2010 Kokku

Emmaste ABITUS SEISUNDIS LOOM/LIND 0 1 1 2

LOODUSJÕUDUDEST PÕHJ. SÜNDMUS 0 1 6 7

LOOM/LIND 1 0 0 1

LÕHKEKEHA 0 0 0 0

METSA/MAASTIKU TULEKAHJU 2 0 0 2

MUUD 2 1 1 4

NAFTASAADUSTEGA SAASTUMINE 1 0 0 1

TULEKAHJU 3 4 5 12

ÕPPUS 2 0 1 3

Emmaste vald kokku 11 7 14 32

Tabel: Päästesündmused Emmaste vallas perioodil 2008 - 2010.


10

2010. aasta suuremad päästesündmused Emmaste vallas:

- II astme sündmus 22.11.2010, hoone tulekahju Hindu külas;

- II astme sündmus 3.12.2010, hoone tulekahju Jausa külas.

Käina vald

Peamised sündmused Käina vallas 2008 - 2010 on olnud tulekahjud (29). Nimetatud perioodil

tulekahjudes hukkunuid ja veeõnnetuses uppunuid ei olnud.

Vald Sündmuse liik 2008 2009 2010 Kokku

Käina TULEKAHJU METSAS/MAASTIKUL 3 7 3 13 NAFTASAADUSTEGA REOSTUMINE 1 1 0 2

LÕHKEKEHA 5 1 2 8

LIIKLUSÕNNETUS 2 1 2 5

ÕPPUS 6 0 0 6 ÕNNETUS VEEKOGUL 0 0 0 0

LOODUSJÕUDUDEST PÕHJ. SÜNDMUS 0 3 9 12

MUUD 2 1 1 4

TULEKAHJU 5 10 14 29 LOOM/LIND 0 1 1 2

Käina vald kokku 24 25 32 81

Tabel: Päästesündmused Käina vallas perioodil 2008 - 2010.

2010. aasta suuremad päästesündmused Käina vallas:

- II astme sündmus 18.01.2010, hoone tulekahju Kassari külas;

- II astme sündmus 9.08.2010, hoone tulekahju Taguküla külas;

- II astme sündmus 26.11.2010, hoone tulekahju Männamaa külas.

Emmaste päästekomando väljasõitude analüüs

Kuu keskmine väljakutsete arv perioodil 2008-2010 on 1,9 väljasõitu. Eesti keskmine näitaja

antud perioodil on 35,4 väljasõitu kuus.


11

Joonis: Emmaste piirkonna riiklike päästekomandode töökoormus 2008-2010.

Emmaste päästekomando oli 2010. aastal esmareageerija, st jõudis esimesena sündmuskohale

Emmaste valla 14. sündmusest 13. korral. Naabervaldadesse reageeris Emmaste

päästekomando esimesena vastavalt alljärgnevale tabelile:

VALLA

NIMETUS EMMASTE

11 EMMASTE

21 EMMASTE

22 KOKKU

EMMASTE 8 2 3 13

KÄINA 1 1 2

KÄRDLA 1 1

KOKKU 9 3 4 16

Tabel: Emmaste päästekomando esmareageerimine Emmaste valda ja naabervaldadesse 2010

SÜNDMUSE LIIK EM

MA

ST

E

VA

LD

KÕ

RG

ES

SA

AR

E

VA

LD

KÄ

INA

VA

LD

KÄ

RD

LA

VA

LD

KO

KK

U

ABITUS SEISUNDIS LOOM/LIND 1 1 1 3 6 LIIKLUSÕNNETUS 3 2 2 7 LOODUSJÕUDUDEST PÕHJ.

SÜNDMUS 6 8 9 6 29 LÕHKEKEHA 7 2 2 11 MUUD 1 1 4 6 MÜRGISTUS 1 1 NAFTASAADUSTEGA

REOSTUMINE 2 2 TULEKAHJU 19 18 34 54 125

0

10

20

30

40

50

60

0 4 8 12 16 20 24 28 32 36

EMMASTE PÄÄSTEKOMANDO KÄINA PÄÄSTEKOMANDO KÄRDLA PÄÄSTEKOMANDO Eesti keskmine


12

TULEKAHJU

METSAS/MAASTIKUL 1 5 6 TULETÕRJE ALARM 10 10 ÕPPUS 9 7 16

KOKKU 36 38 54 91 219

Tabel: Päästekomandode sõidud Emmaste ja ümberkaudsete valdade sündmustele 2010.

Aasta 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010

Väljasõite aastas kokku - 3 17 24 35 23 20 26

Tabel: Emmaste päästekomando väljasõidud perioodil 2003-2010.

Emmaste päästekomando tööpiirkond on Eesti mõistes väikese väljasõidukoormusega

piirkond. Emmaste päästekomando väljasõitude arv perioodil 2008-2010 oli 69. Lähimatel,

Käina päästekomandol oli 179 väljasõitu ja Kärdla päästekomandol 339 väljasõitu. Eesti

keskmine näitaja perioodil 2008-2010 oli 1045 väljasõitu.

Joonis: Perioodi 2008-2010 päästekomandode töökoormuse võrdlus

Piirkonna ajalise katmise analüüs

Piirkonna ajalise katmise hindamiseks analüüsiti Eesti territooriumi kaetust

päästekomandodega. Analüüsi tulemusena hinnati, millistes piirkondades oleks vaja rajada

uusi komandosid või kas kusagil on komandopunktide teeninduspiirkonnad liialt kattuvad.

Teeninduspiirkondade kattuvuse korral saab hinnata, milline päästekomando on õnnetuse

toimumiskohale ajaliselt lähemal.

Analüüsiti Eesti territooriumi kaetust päästekomandode poolt osutatavate teenustega.

Analüüsi tulemusena saab hinnata:

-100

100

300

500

700

900

1100

EMMASTE KÄINA KÄRDLA KESKMINE


13

millistes piirkondades oleks vaja rajada uusi komandosid või kas kusagil on

komandopunktide teeninduspiirkonnad liialt kattuvad. Teeninduspiirkondade

kattuvuse korral saab hinnata, milline päästekomando on õnnetuse toimumiskohale

ajaliselt lähemal (alus väljasõiduplaani koostamisel).

Elanike (aluseks elanike arv asustusüksuses) ja piirkonna katmist päästetööde

teenustega.

Päästeamet edastas AS Regiole komandopunktide loendi koos aadressi kirjega XLS kujul.

Regio geokodeeris, st sidus tabeli kaardiga, saades igale komandopunktile asukoha kaardil.

Järgnevalt genereeriti kõigile riiklikele komandopunktidele kaugustsoonid kasutades Regio

käsutuses olevat logistikamaatriksit ja MapInfoga ühilduvat tarkvara G Route.

Logistikamaatriks on teedevõrgustik, mille lõikudele on antud tunnused (laius, kate, tähtsus)

ning vastavalt tunnustele keskmised kiirused. Samuti on maatriksis kirjeldatud teede ja

tänavate suund ning eksisteerivad teesulud.

Emmaste vald ja sellega piirnevad alad kaetakse riiklike päästekomandode võrgustikuga

selliselt, et päästemeeskond jõuab sündmusele 10-46 minuti jooksul. Lähimad riiklikud

päästekomandod on Käina ja Kärdla.

Emmaste piirkonna ajaline kattuvus on märgitud alljärgneval analüüsi kaardil. Helepruun värv

tähistab 15 minuti ja roheline värv 30 minuti riiklike päästekomandode kaugustsoone.

Katkendliku joonega heleroosa värv tähistab 5 minuti ja helebeež värv 20 minuti vabatahtlike

päästekomandode kaugustsoone.

Kaart: Piirkonna ajaline katmine lähimate riiklike ja vabatahtlike päästekomandode poolt.


14

Kaart: Piirkonna ajaline katmine riiklike ja vabatahtlike päästekomandode poolt peale

ümberkorraldamist.

3. Valvekoosseis

Emmaste päästekomando isikkoosseis on 5 päästeteenistujat. Päästeameti kohalike

päästeasutuste väljasõidukorra punkti 4.1.1. alusel peab I astme sündmusele reageerima

vähemalt 2-liikmeline päästemeeskond. Emmaste komandol teeninduspiirkond puudub, kuna

ta ei taga I astme sündmusele reageerimise võimekust (vähemalt kaheliikmelise

päästemeeskonnaga). Päästekomando, mille valvekoosseis kokku on alla 11 päästeteenistuja,

ei taga pidevalt nimetatud nõude täitmist. 5 päästeteenistujaga ei ole võimalik tagada 1-

mehelist valvet. Komandode inimressursi arvestamine valve tagamiseks on toodud

alljärgnevas tabelis:

24h valvekooseis komandos 1 2 3 4

Arvestuslik koosseis 5,2 10,3 15,4 20,5

Valvekoosseis kokku 6 11 16 21

Valvekoosseis kokku komandopealikuga 7 12 17 22

Tabel: Päästekomando koosseisu planeerimine

5 - liikmelise koosseisuga päästekomando ei saa tagada järjepidevat riiklikku päästeteenust,

rääkimata elupäästeteenuse osutamisest, mille tarvis peaks päästekomando suurus olema

minimaalselt 22 päästeteenistujat.


15

Perioodil 1. mai 2011 – 31. august 2011 (123 päeva) on olnud 31 ööpäeva, kus Emmaste

päästekomandos ei olnud valves ühtegi töötajat. 1-e liikmeline valve oli kokku 64 ööpäeval,

meeskonna vanem oli valves 24-l ööpäeval. 2-e liikmeline valve oli antud perioodil 2

ööpäeva.

22 päästeteenistujaga riikliku päästekomando loomine Emmastele on väljakutsete mahtu

arvestades selgelt ebaproportsionaalne ning seetõttu on otstarbekam tagada piirkonna

päästealane teenindamine lähedalpaiknevate päästekomandode baasil.

Emmaste päästekomando töötajatele on kavas pakkuda töökohta Kärdla ja Käina

päästekomandos.

4. Komandohoone

Hoone on KOV omandis. Väljasõidutee, enne suurele teele jõudmist (350 m), on kehvas

seisukorras. Hoones on ahjuküte, väike köök, MV ja puhketuba asuvad ühes ruumis, hoone

kogu pindala on 230 m2, garaažiuksed on käsitsi suletavad. CO2 projekti vahenditest on 2011-

2012 aastal planeeritud Emmaste päästekomando hoones garaažiuste vahetus.


16

5. Päästetehnika

Emmaste päästekomandos on kasutusel alljärgnev päästetehnika:

Reg. nr Sõiduki liik Sõiduki alaliik Sõiduki mark Sõiduki

mudel Väljalaske

aasta Omanik

Pääste

veesõiduk Päästepaat Pärnu MSA

146 2003 Emmaste vald 299

MFK Päästeauto Paakauto Magirus-

Deutz 232D 1975 LäEPK

559 ADS Päästeauto Paakauto Mercedez-

Benz 1622 2001 LäEPK

619 DX Pääste haagis Veesõiduki

haagis Tiki-Treiler BT-600 2006 LäEPK 647 APP Päästeauto Põhiauto SCANIA 82MD 1981 Emmaste vald 788 AJH Päästeauto Tulekustutusauto GAZ 66 1985 LäEPK

Tabel: Emmaste päästekomando päästetehnika 2011 seisuga

KOVile kuuluv päästetehnika on kavas anda üle uuele planeeritavale vabatahtlikule

päästekomandole. Lääne-Eesti Päästekeskusele kuuluv päästetehnika on kavas anda

rotatsiooni korras teistele Lääne-Eesti Päästekeskuse riiklikele ja vabatahtlikele

päästekomandodele.

6. Emmaste vabatahtlik päästekomando

Emmaste piirkonda on päästetöö teenuste osutamiseks vajalik edaspidi toetada ja arendada

vabatahtlikku päästekomandot, kuna piirkond asub riiklikust päästekomandost kaugemal kui

10 minutit.

Päästetöö teenuste võrgustiku arendamise kriteeriumid uue Emmaste vabatahtliku

päästekomando planeerimisel on järgmised:


17

- Vabatahtlik päästekomando peab osutama tulekustutusteenust, reageerima

päästesündmusele 1 tulekustutusauto ja 4-liikmelise päästemeeskonnaga;

- Vabatahtlik päästekomando tagab väljasõiduvalmiduse kuni 10 minuti jooksul peale

väljakutse saamist Häirekeskuselt;

- Vabatahtliku päästekomando sündmuskohale jõudmise aeg on keskmiselt 10 minutit.

Päästeamet loob rahastamise tingimused Emmaste vabatahtliku päästekomando taastekkeks

ning on valmis toetama ka tehnika ja varustuse vabatahtlike kasutusse andmisel, vabatahtlike

päästjate koolitamisel jm toetavateks tegevusteks samadel alustel nagu seda tehakse juba täna

84 lepingulises vabatahtlikus päästekomandos üle Eesti. Emmaste päästekomando hoone

võimaldab tagada vabatahtliku päästekomando aastaringse valmisoleku.

Vabatahtliku päästekomando tekkimise võimalus – peame reaalseks vabatahtliku

päästekomando tekkimist 2012 aastal. Hoone on vabatahtlikele sobilik, omavalitsuse toetus

on olemas, päästevahendid on heas seisukorras ja vabatahtlikele üleantavad. Emmaste

piirkonnas olemas komando vahetus läheduses elavda vabatahtlikud aktivistid, sh Emmaste

piirkonnas elavad teistes riiklikes komandodes töötavad päästeteenistujad.

Piirkonna kogukondlik aktiivsus

Siseministeerium on analüüsinud piirkonna kogukondlikku aktiivsust, mille tulemused leiab

kokkuvõtlikult alltoodud tabelist:

Pii

rkon

d

Kü

la-

ja

ku

ltu

uri

selt

sid

e h

ulk

pii

rkon

nas

Kogu

kon

na ü

ldis

e

ak

tiiv

suse

näit

aja

d –

laad

ad

, tu

rud

jm

s

Koh

ali

ku

om

avali

tsu

se

ak

tiiv

sus

kogu

kon

dli

ku

tegev

use

toet

am

isel

Mu

ud

kogu

kon

dli

kk

u

ak

tiiv

sust

isel

oom

ust

avad

näit

aja

d

EMMASTE 9 Sõru kunsti- ja

käsitöö päevad

Vald osaleb 5 MTÜ

tegevuses

Noortekeskus

Tabel: Emmaste valla piirkondlik aktiivsus

emmaste päästekomando detailne analüüs

Documents