Lehe kujundas ja toimetas Eesti Päevaleheteema- ja erilehtede osakond.

Projektijuht: Endrik Reimer endrik.reimer@lehed.ee, tel 680 4426

Toimetaja: Raivo Murde, raivo.murde@lehed.eeTööstusExmet OÜ

Vana-Narva mnt 20, MaarduTel. 600 6571, 600 6572, 512 3311, 512 3312

Faks 600 6574, e-post info@exmet.eewww.exmet.ee

�� Külm-�ja�kuumvaltsitud�lehed,�rihvellehed�–�DC01,�S235,�S355�� Nelikant-�ja�ümartorud�–�S235,�S355�� Talad�ja�karprauad�–�S235,�S275,�S355�� Lattrauad,�vinkelrauad,�nelikantterased�–�S235,�S355�� Tavalised�ja�kalibreeritud�ümarterased�–�S235,�S355,�C45E�� Armatuurrauad

Pakume oma laostettevõtetele ligi 1000 nimetust erinevaid metalltooteid

Küsi pakkumist ja leiame koos lahenduse!

Vajadusel kiired tarned tehastest või Euroopa vaheladudest.Pakume ka trandporditeenust ostetud kaubale.

Märts 2012

2 Tööstus

Kristiina Viiron

Osa väljatöötatud lahendusi on juba ka töös, osa pidevalt arendatakse.

IMECC-i juhatuse esimehe pro-fessor Jüri Riivese sõnul on IMECC-i arendustööd jaotatud kolme fookus-se, mille ühisnimetajaks on tuleviku-tehase kontseptsiooni ja strateegia arendus ning realisatsioon.

Esimese fookuspunkti teema-valdkonnad on internetikeskse äri- ja tootmisprotsesside ning tarneahela-te juhtimise meetodite ja vahendite väljatöötamine ning nende raken-damine tööstuses. Sellega seoses on loodud näiteks hinnapäringute ja -pakkumiste juhtimise IT-lahen-dus. IMECC-i projektijuht Jaak Lavin tõdeb, et lahendus sai loodud, kuna hinnapäringud ja -pakkumiste koos-tamised nõuavad ettevõtetelt alati palju aega, vastuseid on aga vaja kiiresti. Nüüd ongi selleks olemas kindel töökeskkond, lisaks tekib ka ülevaade sellest, kui efektiivne hin-napakkumisega seotud tegevus et-tevõtte jaoks on olnud. Edaspidi on plaanis luua avalik teenus, kus ette-võtted saavad hinnapakkumisi üles panna ning ühtlasi ka päringuid teha.

Samamoodi on välja töötatud ressursside juhtimise lahendus. „Olemas on andmebaas, kus ettevõt-ted sisestavad oma tehnoloogilised võimalused,” selgitab Lavin. Niisu-gust andmebaasi vajavad ettevõtted selleks, et oma võimalusi turul pak-kuda ning teistpidi saavad nad seda-kaudu koostööks vajaliku ressurssi ja oskustega koostööpartnereid leida. Pikemas perspektiivis hakkab see andmebaas olema seotud hinnapä-

IMECC arendab tulevikutehastKolm aastat on Innovaatiliste Masi-naehituslike Tootmis-süsteemide Tehno-loogiaarenduskeskus (inglise keelest lühen-datuna IMECC) tegut-senud selle nimel, et Eesti töötlevad töös-tused ja ettevõtted kasvataks innovaati-liste lahenduste abil oma läbilöögivõimet, arendaks toodangut ning muudaks toot-mist efektiivsemaks.

ringusüsteemiga, võimaldades ette-võtetel lähtuvalt hinnapäringust so-bivaid tehnoloogilisi ressursse leida.

Tüüptoodetega ettevõtete tarvis on välja töötatud tootmise juhtimise lahendus, mille on kasutusele võt-nud välivoodeid valmistav Stram OÜ.

Samas ettevõttes on kasutusel teinegi uudne lahendus, mis on IMECC-is välja töötatud – voodiraa-me keevitatakse roboti abil.

Inimese asemel robotJust robotkeevitustehnoloogiate ja keevitusprotsesside kohtautomati-seerimise vahendite ja meetodite väljatöötamine ning nende töös-tuslik katsetamine ongi IMECC-i tei-ne tegevusala ehk fookus 2. „Välja on töötatud metoodika toote eri sõlmede sobivuse määramiseks robotkeevituskompleksis keevitami-seks,” selgitab Riives. „Määravateks kriteeriumideks on toote keerukus, keevituspikkus, keeviste arv, toote gabariidid ja mass. Täiendavalt on valiku lihtsustamiseks välja töötatud arvutusvalem programmeerimisaja leidmiseks, mis võtab arvesse toote keerukuskoefitsienti.”

IMECC-i kolmas huvipunkt, n-ö fookus 3, on tootmise juhtimise ja seire ning monitooringu hajusjuhti-mise meetodite ja vahendite välja-töötamine, rakendades kontaktivaba

andurite võrgustike ja andmete üle-kande ja töötlemise süsteeme.

Riivese ütlust mööda on kolman-da huvipunkti eesmärgiks niisuguste tehnoloogiate uurimine ja arenda-mine, mis võimaldavad läbi viia eri tüüpi süsteemide hajutatud jälgimist reaalajas, kasutades erinevaid seire-süsteeme ja tehnoloogiaid.

„Kontrollime näiteks sensoritega, kuidas on koorem auto peale pan-dud – sensorid näitavad, kas koor-mus jaguneb telgedele ühtlaselt, ning annab vastava signaali juhile kabiini,” selgitab Jaak Lavin.

Riives märgib, et arenduste ra-kendusvõimalused ei piirdu üksnes mehhatroonika ja masinatööstuse-ga, vaid on kasutatavad ka energeeti-kas ning mööbli- ja tekstiilitööstuses. „Seetõttu on ettevõtete huvi IMECC-i tegevusvaldkondadega liitumiseks suur olnud,” lausub Riives.

IMECC eelarve on 8 084 836 eurot, millest 5 655 167 eurot on taotletud Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusest.

Projekte viiakse ellu kahel perioo-dil, millest esimene on hetkel käimas (01.07.2009 kuni 30.06.2013). Teine periood tähendab uue hindamise lä-bimist ja algab 2013. aasta juulis ning lõpeb 2015. aasta augustis.

Stram OÜ juhatuse aseesimees Marko Kokla tõdeb, et tootmise

planeerimise ja automatiseerimise kasutuselevõtt on elu märgatavalt hõlbustanud. „Tootmise korralda-mise mure on murtud,” selgitab ta. „Kord kuus sisestame andmed tootmisplaani ja kuu lõpus näeme, kuidas plaani täituvus on olnud. Kui eelnevalt tegeles üks inimene pelgalt tööplaneerimise ja töökäskude edas-tamisega, siis täna ei kulu rohkem kui pool tundi kord kuus andmete sises-tamiseks”

IMECC projektide osalised:

IMECC-i konsortsiumisse kuulub 15 tööstuspartnerit ja üks tea-duspartner – Tallinna Tehnikaüli-kool oma kolme instituudiga.Fookus 1: Pro-Step OÜ, Bestnet AS, Favor AS, Alise Technic OÜ, Paide Masinatehas AS ja Fujitsu Services AS. Teaduspartnerina osaleb TTÜ masinaehituse instituut.Fookus 2: AQ Lasertool OÜ, Favor AS, Stram OÜ, Norcar-BSB Eesti AS, Sumar Instrument. Teaduspartnerina osaleb TTÜ materjalitehnika instituut.Fookus 3: Bestnet AS, ELI. Teaduspartnerina osaleb TTÜ automaatika instituudi proaktiiv-tehnoloogiate teaduslabor.

Foto: IMECC

Stram OÜ-s keevitab voodiraame nüüd robot.

MASINAEHITUS

3Tööstus

Alas-Kuuli tooteprogramm koosneb viiest põhi tooterühmast: tööstus-laagrid, jõuülekandetooted, suru-õhutooted, keevitus- ja metall lõi-kustooted.

Hooldust pakub Alas-Kuul kee-vitusseadmetele, kompressoritele ja vaakumpumpadele ning sage-dusmuunduritele. Suhteliselt uue teenusena on klientideni toodud ka reduktorite hooldus. Just hool-duse pool on see, millele Alas-Kuul viimastel aastatel on üha tõsisemalt panustama hakanud. Tegevdirektor Indrek Orro sõnul on just efektiivne tegutsemine ja kliendikeskne opera-tiivne lähenemine firma suurimad plussid äripartnerina.

„Oleme tõsiselt arendanud ka

oma e-tellimuskeskkonda, et meie tooteid oleks võimalikult lihtne osta. Üks asi on see, et klient tuleb meie kontorisse ja müügiinsener annab talle tehnilist nõu ja aitab vajaliku toote leida, teine variant on teha seda oma töölaua tagant. Selleks tuleb minna meie veebikeskkonda, leida paari klikiga tooted, näha lao-seisu ja siis vajalikud tooted tellida. Järgmisel või isegi samal päeval hak-kab kaup juba kliendi poole liiku-ma,” räägib Orro.

Orro sõnul on ettevõtja jaoks oluliselt soodsam tooted veebist tellida, kui lasta varustajal või me-haanikul mööda linna ringi sõita ja kaupu otsida. Veebisüsteemi abil saavad nad kõik vajamineva kauba.

„Saame uhkusega öelda, et tel-limustest 20% teevad kliendid otse oma arvutist. Ehk teisisõnu tuleb kliendi tellimus meie serverisse, kust see saadetakse otse edasi tar-nijale. Sellega väheneb oluliselt või-malus igasugusteks vigadeks, mida võib tellimuste arvutisse trükkimine

Alas-Kuul pakub tööstusettevõttele nutikat täisteenust

ja ümbertrükkimine põhjustada. Tegeleme sellega, et olla nutikas firma. Ei ole tähtis suuri laoseise omada, vaid korraldada asju nii, et klient saaks kauba võimalikult kiirelt kätte.”

Lisaks pakub Alas-Kuul ligi 30 kliendile VMI (Vendor Management Inventory) lahendust, mis tagab neile alati vajamineva varuosa ole-masolu.

VMI tähendab seda, et tarnija juhib kliendi ladu. Alas-Kuuli va-hendatavad tooted asuvad kliendi juures laos ja kui mõnda toodet on vaja, saab mehaanik või tööline selle ribakoodi kaudu sealt kiirelt kätte. Arvuti edastab sellest info Alas-Kuuli serverisse, mille peale saadetakse kliendi lattu uus kaup asemele. See välistab olukorra, kus vajalikku kulu- või varuosa puudu-mise tõttu töö seisma jääks.

Orro sõnul on Alas-Kuul loo-bunud viimastel aastatel suure-mast osast Skandinaavia vahen-dajatest, kes lisasid toote hinnale 25–30%. Tänu madalamatele hin-dadele on ka Eesti masinaehita-jate tooted konkurentsivõime-lisemad, mis omakorda peaks andma masinaehitajatele juurde tellimusi.

Alas-Kuul on tublisti arenda-nud ka Eesti-sisest logistikat – fir-ma kesklaost saadetakse müü-gikontoritesse kaupa iga päev, sõltuvalt vajadusest ka mitu korda päevas. Näiteks hommikul Võrus tehtud tellimus täidetakse kliendi jaoks juba pärastlõunaks. Lisaks pakendatakse osa kaupu ka tarnija poolt juba lõppkliendi jaoks valmis nii, et need ei läbigi firma kesk-ladu, vaid jõuavad otse tarnijalt lõppkliendini väiksemate trans-pordi- ja pakkekuludega.

„Erineme konkurentidest selle poolest, et suudame kokku panna hea terviku ja see tervik koosneb varuosadeks vajalikest toodetest, millega koos pakume ka hooldus-teenust. Oleme ka selline partner, kes tunneb päris hästi kliendi töö-protsessi ja masinaparki. Kui me alustasime, oli Alas-Kuul tavaline „asjamüüja”. Nüüdseks oleme tänu sellele, et müüme tootmisprotses-sis kasutusel olevaid aparaate koos hooldusteenusega, ka juba paljude firmade hoolduspartner. Kui meil on ladu kliendi juures, teeme me osaliselt ära ka nende ostuosakon-na töö – see ongi terviklik tööstuse teenindus, milleni me oleme oma senise tööga pürginud.”

Juba 19 aastat Eesti turul olnud Alas-Kuuli üks peamisi lähtekohti on see, firma tahab olla tööstus-kliendile lähedal, olemaks tarnija ja lõppkliendi nutikaks vahelüliks. Seepärast on firma esindused nii Tallinnas, Rakveres, Narvas, Tartus, Viljandis, Pärnus kui ka Saaremaal ning kohalike klientideni jõuavad nii vajalikud seadmed ja varuosad kui ka teenindus ja hooldus võimalikult operatiivselt.

www.alas-kuul.ee

4 TööstusMETALLITOODETE TÖÖSTUS

Neetideta neetimise tehnoloogia on parim spetsiifilisteks töödeks

Kaire Talviste

Nn laiaks neetimisega on võimalik probleemideta ja usaldusväärselt ühendada nii sarnase kui ka erine-va paksusega ja erinevast materja-list lehtmetalle, kirjeldas ajakirjas Inseneeria Helsingi tehnikaülikooli emeriitprofessor Veijo Kauppinen Saksamaal juba 1980-ndatel väl-jatöötatud TOX-tehnoloogiat. Ta nimetas liitmise plussideks mini-maalse aja-, tööjõu- ja energiakulu ning sobivaid materjalikombinat-sioone kasutades ka väiksema materjalikulu. „Minu hinnangul tasub see tehnoloogia juba praegu ennast ära ning võib saada tulevi-kus Eesti ettevõtetele väga kasuli-kuks,” arvas Kauppinen.

Mõned Eesti ettevõtted on selle seadme ka soetanud. Silwi Autoehituse AS tegi seda nelja aasta eest. Press oli eritellimus ja mõeldud kasutamiseks koos seits-meteljelise robotseadmega KUKA, mis Silwis on olemas juba aastast

Saksa firma väljatöötatud TOX-ühendussüsteem metallide ökonoomseks liitmiseks asendab keevitamist, neetimist ja kruvidega ühendamist. Miinuseks on see, et seadme kasutusala on piiratud.

2005. „Meie põhiliseks ideeks oli kasutada seadet autode ümber-ehituse juures, sest TOX-ühendu-se teel saavutatav liide on väga suure vibratsioonikindlusega ning dünaamiliste koormuste juures pa-rim lahendus. Näiteks kasutatakse seda tehnoloogiat Porsche kapot-tide valmistamisel ja ka täitsa ta-valise pesumasina kandva raami juures,” selgitas Silwi Autoehituse juhatuse liige Tõnis Raamets.

Alternatiivsete kinnituste ees ni-metab Raamets TOX-ühenduse eeli-sena kiirust, sest ühe ühenduse te-gemiseks kulub kõigest üks sekund. Seade vajab vaid 6 bar õhurõhku ja 12 V pardapinget, et TOX-ühenduse protsessi teostada. Lisamaterjale pole vaja, sest üks materjal surutak-se teise sisse ja see tekitabki liite. Võimalik on kasutada ka spetsiaal-set lisaneeti, mis suurendab ühen-duse tugevust veelgi.

Tehases valmistatakse vaja-duse järgi spetsiaalsed tööriistad TOX-ühendusteks, lähtudes liide-

tavate materjalide ja ühenduse tugevuseks vajalikest parameetri-test. See garanteerib, et protsess ei tekita ühenduskoha ümber de-formatsioone, nagu need tekivad näiteks keevituse juures, ja liide saavutab piisava tugevuse.

Seadme puudusena nimetas Raamets selle iseärasusest tingi-tud konstruktsiooni, mis ei võimal-da liiteid igale poole teha. Nemad saavad liiteid teha ainult servadele ja kohtadesse, kus seadme konst-ruktsioonile jääb piisav vabastus.

Seadet saaks Silwi Autoehitu-ses kasutada eri toodete juures (nt kiirabiautod, bussid, veokid, metallmööbel ja -konstruktsioo-nid). „Praegu tegeleme põhiliselt väikeseeria tootmisega. Seade on meil soetatud kvaliteedi tõstmi-seks erinevate konstruktsioonide juures, kuid võimaldab suuremate tellimuste korral ka aega säästa.”

Raametsa sõnul on see oste-tud perspektiiviga tulevikus aega ja raha kokku hoida. „Koos robot-seadmega saame kindlasti kogu protsessi kiirendada. Kahjuks on suur majanduslangus meie jaoks seadme kasutamist pidurdanud, sest väikeste partiide juures on TOX-i robotil seadistamine üpris kulukas tegevus,” lisas ta. Praegu tegelebki ettevõte rohkem tehno-loogia juurutamisega, valmistab

ette rakiseid ja eriseadmeid, et tootmismahtude kasvu korral sea-det maksimaalselt ära kasutada.

Saku Metalli peatehnoloogi Mai-do Tiimuse sõnul ehitasid nad ise oma TOX-seadme kümmekonna aasta eest. „TOX-pressi printsiip on iseenesest lihtne,” lisas ta. TOX-ühenduse eelistena nimetab ta kii-ret ja puhast ühendust, see on hea asendamaks näiteks keevitust. Nii ei kahjusta TOX-seade kaetud me-talli pinnakatet. Ka ei ole vaja teha lisaoperatsioone, nagu augu ette puurimine neetimisel.

Saku Metallis on seade kasu-tusel peamiselt tõstuste siini-konstruktsioonide omavaheliseks ühendamiseks, sest seal ei saa kasutada keevitust, mis rikuks kuumtsinkmaterjalist siinide kor-rosioonikindluse. „Kahjuks ei saa seda aga kõikjal kasutada, sest iga materjaliga ei mahu templi ja matriitsi vahele,” selgitas Tiimus. Samuti ei saa seda tehnoloogiat kasutada, kui materjalide liitekoht peab olema näiteks tasapinnaline. Seepärast on esmapilgul oluliste konkurentsieelistega tehnoloogia jäänud pigem spetsiifiliste üles-annete teostajaks. „Kindlasti on TOX-tehnoloogia hea ja efektiivne asi. Aga nagu elus ikka – teatud olukordades kehtib see rohkem ja teistes vähem,” lisas Tiimus.

Foto: Andres Putting

Saku Metallis on TOX-tehnoloogia kasutusel peamiselt tõstuste siinikonstruktsioonide omavaheliseks ühendamiseks, sest seal ei saa kasutada keevitust.

5Tööstus

Uue põlvkonna Amada laserlõikurid viivad metallitöötluse uuele tasemele

Fiiberlaser tehnoloogia laiendab laserlõiku-se võimalusi – uue põlvkonna laselõikuri märk-sõnadeks on maksimaalne energiasäästlikkus, madalad hoolduskulud, suur tootlikkus ja võime lõigata materjale, mille lõikamine varem kõne alla ei tulnud.

FOL-F NT seeria laserlõikurid on varustatud fiiberlaseriga. Süsteemi südameks on resonaator, mis toodab lühilaine laserkiirt, mille lainepikkus on umbkaudu vaid kümnendik tavapärase gaa-silaseri omast. See tehniline omadus võimaldab integreerida laservalgust fiiberoptikasse ja trans-portida seda energiakadudeta mitmete meetrite kaugusele.

Fiibermaterjali kasutamine vähendab töös-tuslike seadmete hoolduskulusid ning uus teh-noloogia annab terve hulga võrreldamatuid eeli-seid. Üks eelis on see, et laserist tulevat valgust saab juhtida igas suunas, kuna resonaatori asend masina suhtes on äärmiselt paindlik. See võimal-dab vähendada ruumivajadust vastavalt tegeliku-le tootmiskeskkonnale.

Fiibertehnoloogia kasutamisega pole vaja enam kasutada osa optikast, mida tavapäraste laserite puhul vaja oleks, ja see vähendab märga-tavalt hooldusnõudeid.

Amada Grupp on üks suurimaid metalli-töötlusseadmete ja -tööriistade valmista-jaid maailmas, pakkudes ulatuslikku sead-mevalikut saagimis-, lõike-, stantsimis-, painutus- ja lasertehnoloogia vallas koos automatiseerimise, erinevate teenuste, tarkvararakenduste ja täisvaliku tööriis-tadega. Amada Gruppi esindab Eestis Ai-der OÜ, mille uusimaks tooteartikliks on FOL-F NT laserlõikuspink.

Säästlik ja võimekasAmada kõrge jõudlusega fiiberlaseri süsteem võimaldab lehtmetalli töötlejatel laiendada teenuste valikut – nende masinatega on võima-lik töödelda ka värvilisi metalle ning titaan- ja mittemetallmaterjale. FOL-F NT seeria laserlõi-kurid pakuvad peaaegu piiramatuid võimalusi ning neid on võimalik seadistada vastavalt igale konkreetsele kasutusvajadusele ja materjalile.

Ka masina kiirus on äärmiselt muljetavaldav – näiteks on võimalik roostevaba terase lõikami-sel saavutada lõikuskiirus 60 m/min. Lehtalumii-niumi lõikamisel on võimalik saavutada tavaliste laserlõikuritega võrreldes 2,5–3 korda suurem kiirus.

Fiiberlaseri seeriatootmiseks ettevalmis-tamiseks kulus viis aastat pingelist tööd, aga tulemus on seda väärt – sest FOL-F NT seeria

lõikuri efektiivsus ja võimsus on märkimisväär-sed. Modulaartehnoloogial põhineva laseri iga mooduli võimsus on 600 W ning suurema võimsuse saavutamiseks on võimalik ühendada ka mitu erinevat moodulit. Maksimaalselt võib resonaator koos seitsme lasermooduliga saa-vutada kuni 4 kW võimsuse.

Tänapäeval on energiasäästlikkus ja või-malikult väike negatiivne mõju loodusele ühed olulisemad nõudmised masinaehituses ja neid faktoreid arvestati loomulikult ka Amada fiiber-laseri tootmisel. Fiiberlaser on märkimisväärne ka selle poolest, et see ei vaja soojenemisaega ja selle energiavajadus puhkerežiimis on väga väike. Energiasäästlikkus vähendab kasutusku-lusid ja säästab ressursse ning kui need omadu-sed liita äärmiselt laia kasutusalaga, on selge, et Amada FOL-F NT seeria laserlõikurile ei ole vastast.

6 Tööstus

Firma müügidirektor Edgar Suislepp leiab, et enamjaolt võib Volvo ehitustehnikat soetavad kliendid jagada kolmeks – esimest gruppi huvitab põhiliselt masina töökindlus, masina hind ei ole valiku tegemisel põhiline, kuna potentsiaalsed kulud masina seisakust on niivõrd suured, et ta peab kindlasti kasutama suhteliselt uut masinat.

„Siia alla kuuluvad sadamad, mingil määral ka raudtee. Kui mingi laev on sadamas ja käib selle laadimine, siis masina seisak on ikka väga kulu-kas. Ja kui veel on tegu spetsiifilise masinaga, siis ei olegi võimalik asendusmasinat leida ja ainus lahendus on kiirelt tekkinud rike kõrvalda. Aga kui laev seisab sadamas laadimise ootel ka ainult pool päeva, maksab see kolossaalseid summa-sid,” selgitab Suislepp.

Teise grupina kuuluvad siia kliendid, kellede puhul töötab masin sellises tsüklis, kus sellest masinast sõltub väga palju. Näiteks saeveskite ja asfalditehaste laadurid või asfaldilaotur. Kui need masinad seisma jäävad, seiskub kogu protsess. Seisavad veoautod, teerullid, asfalditehas või siis terve saeveski… Selliste klientide jaoks on üliolu-line, et masina rikkeid esineks võimalikult harva, teenindus oleks kiirelt kättesaadav ja (asendus)masinate saamine võimalik.

Kolmandasse kategooriasse paigutaks Suis-lepp kliendid, keda huvitab esmajärjekorras masina pikk eluiga ning kes on põhiliselt potent-siaalsed kasutatud masinate ostjad. Nad on nõus masina pisut väiksema töökindlusega, kuid kuna tehtavad tööd ei ole ajaliselt väga reglementee-ritud, siis lühiajalised seisakud ei põhjusta neile olulist materiaalset kulu. Eestis sellist kliendi-gruppi veel väga palju pole, mujal maailmas koosneb see peamiselt näiteks erinevatest pere-ettevõtetest.

Odav ei tähenda alati soodsatMadalama ostuhinna taga peituvad pikemas perspektiivis tihti suuremad kasutuskulud ning väiksem efektiivsus, kuid alati ei pööra kliendid sellele tähelepanu. Vahel on see tingitud piiratud investeerimisvõimalustest, vahel aga ka lihtsalt teadmatusest.

„Toon näite, et näiteks masin maksab uuena 200 000 eurot ja see tundub kliendile kallis. Ta ostab 10 aastat vana masina, mille turuväärtus on 40 000, aga teeb siis sellele 50 000 euro eest

Volvo ehitusmasinad löövad konkurente efektiivsuse ja mugavusega

remondi, saades kokkuvõttes masina, mille tu-ruväärtus ongi ehk napilt 50 000 – 60 000 eurot. See ei ole kuigi mõistlik, aga nii just käitutakse ja seda põhiliselt kas välisettevõtete tütarfirmade või siis börsiettevõtete poolt,” sõnab Suislepp, kelle sõnul on ka näilisele odavusele rõhuv riigi-hangete süsteem pisut lühinägelik.

„Riigihange ütleb, et valida tuleb soodsaim pakkumine ja projekti kirjutataksegi igasuguste vaidluste ja protestimiste vältimiseks enamasti sisse kõige odavam masin. Aga see kõige oda-vam ei ole 99,9 protsendil juhtudest kõige sood-sam. Odavama hinnaklassi masina kütusekulu võib näiteks aga olla tunnis enam kui 10 liitrit rohkem. Kui arvestada seda, et masinad oste-takse arvestuslikult 20 000 töötunniks, siis tä-hendab see praeguste hindade juures seda, et kogu tööperioodi jooksul põletatakse sama hul-ga materjali laadimiseks õhku u 300 000 euro eest kütust.” Ja kes selle kinni peab maksma ? Eks ikka maksumaksjad kõik koos…

Volvole suudavad väga vähesed konkuren-did kütusekulu osas konkurentsi pakkuda ja see on Volvo väga suur pluss. Kui aga arvestada kütuseefektiivsust ( l/t ) ja jõudlust (t/h), leiab Volvole harva vastaseid… Põhiküsimus on opti-maalse masina valik ja selle maksimaalne koor-mamine!

„Kütuse efektiivsuse osas tehakse Volvos pidevalt arendustööd ning kuigi vahepeal olid konkurendid, eeskätt just Korea tootjad, teinud väga head tööd, astub Volvo oma uute Euro IIIB nõuetele vastavate mootoritega neil jälle eest ära,” nendib Suislepp.

Lisaks ökonoomsetele mootoritele ja teis-tele masinatehnilistele lahendustele on kütuse säästmiseks Volvol EcoDriveri programm ehk ökonoomse juhi õpetus, mida SWECON-i õppi-nud instruktorid sel aastal ka Eestis läbi viima

Volvo ehitusmasinate ametlikuks esin-dajaks Eestis on AS Swecon, pakkudes lisaks Volvo Construction Equipmenti ma-sinate müügile ka kuuest hoolduspunk-tist üle Eesti neile varuosade ja hoolduse tuge kogu ekspluatatsiooniajaks. Firma ligi 20aastane kogemus koos kõrgetase-meliste spetsialistidega suudavad tagada kliendi jaoks muretu Volvo tehnika kasu-tamise aastateks.

hakkavad. Programmi hulka kuuluvad videoma-terjalid, testid ja praktika, mis aitavad juhtimis-võtete kaudu kütusekulu veelgi vähendada.

Töö efektiivsust aitab Edgar Suislepa sõnul tõsta ka ehitusmasinate mugav töökeskkond juhi jaoks. Sest kui juht igas tunnis kas või 5 minutit rohkem peab ennast ringutama ja sirutama, et tööd jätkata, tähendab see juba 10-protsendilist kadu jõudluses. Volvo mugavad ja ergonoomi-lised töökeskkonnad võimaldavad aga selliseid sirutuspause vähendada.

Peaaegu kõigi Volvo klientide ühine joon on see, et üldiselt ei olda kinni ainult masina n-ö soetushinnas, vaid vaadatakse investeeringule pikemas perspektiivis ja pisut laiemalt. Esmajär-jekorras on ju ikkagi oluline, millised on mater-jali laadimise kulud tonni või kuupmeetri kohta. Võetakse arvesse nii masina soetushinda kui ka ressurssi ning jääkmaksumust.

Ja üha olulisemaks kuluartiklina ka loomuli-kult ekspluatatsioonikulusid. Et peale madalate ekspluatatsioonikulude on Volvo ehitusmasinad ka väga produktiivsed, on nende efektiivsusnäi-tajad väga kõrged. Kui vaadata ka masus raskus-tesse sattunud ettevõtteid-ettevõtjaid, siis tuleb tõele au andes märkida, et nende hulgas oli Vol-vo ehitusmasinate kasutajaid ainult mõningaid. Vaevalt et seda saab ainult Volvo kuluefektiiv-suse „süüks” panna, kuid eks koos läbimõeldud masinavalikutega võib siin üks põhjusi olla küll…

„Nende klientide seas, kes on Volvo kunagi ostnud, võib vaid ühe käe sõrmedel üles lugeda neid, kes on selle mõne teise margi masina vastu välja vahetanud. Küll aga on hulgaliselt neid, kes on mõne muu brändi vahetanud Volvo vastu.”

Koos väikese seisuaja, kõrgema klassi kasu-tusmugavuse ning aastate jooksul optimaalselt väljakujundatud järelteenindusvõrguga on Volvo Eesti ehitusmasinate turul kahtlemata hinnatud tegija.

Esimene VOLVO L350F üleandmise ootel Eesti Energia Narva karjääris mullu juulis.

VOLVO UUED B-SEERIA KOPPLAADURID

IgA töö jAOKS õIgE mASIn!

Pilt illustratiivne ja masinal näha täiendavat lisavarustustLisandub käibemaks

HInnAD ALAtESTellides enne 01.05.2012

19.-21. aprill 2012 Tartus

Volvo kompaktlaaduriEesti esmaesitlusja palju muud huvitavat

TULGE SWECON VÄLJAPANEKULE MAAMESSIL

www.swecon.ee

49.900

9Tööstus

Kaire Talviste

Ettevõte Digitaalne Sputnik on orienteeritud kvaliteetsete erila-henduste tootmisele, mille klien-tuur jääb väljapoole Eesti piire. „Me ei suuda konkureerida Hiina mass-toodanguga, seepärast näeme oma tulevikku filmitööstuse nišitoode-tes,” ütleb Kaur Kallas. Siht on võe-tud eksporditurule.

Praegu töötab ettevõte välja LED-filmivalgustit, mis asendaks HMI-valgusti oma mitme eelise-ga. Näiteks ei lähe LED-valgusti nii kuumaks kui HMI, tema eluiga on 40 000 tundi (HMI pirni oma 2000), LED pole plahvatusohtlik ega kiirga UV-valgust. „Filmival-gustis kasutatavad lahendused on patenteerimisel, rohkem infot jagame siis, kui patendid käes,” lisab Kallas. Kui kõik kulgeb plaa-nipäraselt, algab valgusti tootmine

Turundusel on oluline roll uudsete tehnoloogiate rakendamises

ELEKTROONIKATÖÖSTUS

Hea lahendus ei müü end ise – see on arusaam, milleni on jõudnud filmitööstusele kõrgtehnoloogilisi lahendusi välja töötavad vendadest ettevõtjad Kaur ja Kaspar Kallas.

tänavuse aasta lõpus või järgmise alguses.

Digitaalne Sputnik on välja töö-tanud ka mobiilse 3D-kaamerasüs-teemi, mida renditakse välja koos oma inimesega. „Digitaalne 3D on suhteliselt uus ala, seepärast otsustasime süsteemi koos oma tehnikuga rentida, et tagada klien-tidele hea kogemus,” selgitab Kal-las. Lähitulevikus on kavas hakata müüma terviklikku 3D-kaamera-süsteemi professionaalsele filmi-tööstusele, mis pakub terviklahen-dust 3D-filmide salvestamisel.

Kolmanda lahendusena on Di-gitaalse Sputnik välja töötanud ar-hiivifilmi skänneri, mille eripäraks on filmi liigutamine rullikutega. See kindlustab filmi eriti hella kä-sitlemise. Kokkuvõtvalt: Digitaal-se Sputniku toodang on suunatud professionaalsele filmitööstusele.

„Selline suunitlus on valitud

põhjusel, et põhitegevusena pak-kusime filmidele tehnilisi teenu-seid. Väljatöötatud lahendused on sündinud kogemustest ja arusaa-madest, et on võimalik pakkuda paremaid ja nutikamaid lahendu-si, kui kaasata arendusse lisaks inseneridele ka töötavaid profes-sionaale, kes hakkavad neid la-hendusi igapäevaselt kasutama,” selgitab Kallas.

Selline lähenemine teeb arendu-se pikemaks ja keerulisemaks, ent tagab ka käepärasema tulemuse. Vennad Kallased kasutavad maksi-maalselt ära ka juba olemasolevaid automatiseeritud tööstuse lahen-dusi, et kokku hoida väljatöötami-sele kuluvat aega ja raha.

Teiste tööstusharudega võrrel-des on filmitööstuse mahud maail-ma mastaabis suhteliselt väikesed. Väikese Eesti firma jaoks on see turg aga rohkem kui piisav. „Filmi-tööstus erineb teistest suurtest tööstusharudest ka selle poolest, et premium-toote eest ollakse nõus maksma premium-hinda. Seega pole otsest ohtu Hiina masstootmi-se poolelt,” selgitab Kallas.

Filmitööstus on aga ka väga konservatiivne – uudse lahendu-

sega on raske läbi lüüa. „Meid on palju aidanud töötamine kõrge profiiliga projektide heaks, sest kui meie lahendus on ennast tõestanud arvamusliidri käes, siis on seda edaspidi palju lihtsam müüa,” ütleb Kallas. Suurimaks komistuskiviks on tema meelest arusaam, et hea lahendus müüb endise. „Turundusel on väga suur osa lahenduse edukaks saamisel, sest kui keegi ei tea sinust ja sinu toodetest ning teenustest midagi, on väga raske neid edukalt müüa.”

Digitaalne Sputnik on LED-val-gustite arendustööks tuge saanud ka EAS-ilt. Kultuuriministeerium on samuti nende tegevuse vastu huvi tundnud, et kujundada Eesti mainet kõrgtehnoloogiliste lahen-duste loojana.

Tulevikus plaanivad vennad luua Eestisse filmitehnoloogia arendus-keskuse, kus saaks juba olemas-olevaid lahendusi edasi arendada ja uusi huvitavaid lahendusi juuru-tada. „Eesti väiksus ja paindlikkus võimaldavad siin kiiremini ja efek-tiivsemalt tegutseda kui mujal,” peab Kaur Kallas seda eeliseks. Ent nende potentsiaalne turg jääb kind-lasti Eestist väljapoole.

10 Tööstus

Vilve Torn

Eesti ettevõtja pole sugugi endas-se tõmbunud individualist. Üha enam ettevõtjaid eelistab kasuta-da konkurentide analüüsimiseks kuluvat aega oma firma arenda-miseks, end maailma trendidega kurssi viia või leida võimalusi, kui-das konkurentsist edukas koos-töö voolida. Et ettevõtjaid rohkem arendustööga tegelema innusta-da, korraldab EAS-i innovatsiooni-divisjon õppereise nii Eestisse kui ka välismaale, ütleb EAS-i innovat-sioonidivisjoni innovatsioonivõi-mekuse juht Aali Lilleorg.

•• EAS korraldab 2012. aastal neli õppereisi, mis innustavad et-tevõtjaid arendusega tegelema. Kuidas see tegevuskava paika pandud on?

Oleme sel aastal oma õppereisid planeerinud nii, et ettevõtjatel oleks võimalus innovatsiooni teemadel saada juurde teadmisi ja näha-kuulda kogemusi, kuidas firmades arendustegevusi ellu viiakse. Enne reisi viime läbi ka teemat tutvusta-vad seminarid ja töötoad, et siht-kohta jõudes oleks teoreetilised teadmised juba olemas ja tutvutud ka esmaste praktiliste näidetega. Sel aastal on võimalik ettevõtte arendustegevust õppida järgmistel teemadel: ärimudeli innovatsioon, väärtusahela innovatsioon, toote-arendus ja selle protsessid.

•• Mida ettevõtted enim võida-

vad?Ettevõtjad saavad juurde uusi

teadmisi mitte ainult loengust kuulatuna ja raamatust loetuna, vaid ka väga praktiliste kogemuste kaudu. Õppimise juures on oluline moment just elamusel, ja seda saavutame selle kaudu, et igal rei-sil on võimalik külastada maailma-nimega või -tasemel ettevõtet, mis mingist aspektist avaldab tõsist

Kui ettevõtja arendustööle tähelepanu ei pööra, siis ta konkurentsis ei püsi.

INNOVATSIOON

Õppereis paneb täpi i peale

muljet. Ligi nädala kestva õppe-reisi jooksul saavutatakse selline omavaheline kontakt, et jutuaja-mistes mainitud arengulubadused viiakse ellu ja jagatud mured lahen-datakse tekkinud grupi toel.

•• Miks peaks ettevõte huvitu-ma õppereisil osalemisest?

Koolipingis ei näe ega kuule seda, mis saab reaalsetes koge-muslugudes selgeks. Grupp koos-neb ettevõtete tippjuhtidest ja omanikest ning osalejal on võima-lik n-ö nõustamist saada välisriigi innovaatiliste ettevõtete juhtidelt nende kogemuslugude kaudu. See on suurim väärtus.

•• Mida peab ettevõte õpperei-

sidel osalemiseks tegema? Ettevõtjad peaksid enne õppe-

reisi jõudma tõdemusele, et ilma arendustööle tähelepanu pööra-mata ei ole võimalik konkurentsis püsida. Enne õppereisi oleks vaja-lik teoreetiline baas endale tutta-vaks teha eelseminaridel ja temaa-tilistes töötubades. Õppereisile

saab ettevõtja, kes on oma tahet avanud motivatsioonikirjas ja see vastab ka eesmärkidele.

Seminarid ja töötoad on ette-võtjatele tasuta, õppereisi mak-sumusest kaetakse 50% EL-i Sot-siaalfondi vahenditest. Maksumus sõltub sihtkohast ja ettevõtja peab arvestama kuludega alates poolest tuhandest eurost lähemate ja oda-vamate riikide puhul kuni ligi 2000 euroni näiteks Jaapani puhul.

•• Kas varasem kogemus on

näidanud, et mõni Eesti tööstus-ettevõte sai tänu õppereisidele ka otsest kasu?

Õppereisi suureks väärtuseks on külastatavate ettevõtete juh-tide ja reisil osalevate ettevõtjate juhtimiskogemuste vahetamine. See on väärtus, mida enne reisi on raske hinnata, ning pärast reisi on avastus ja emotsioon kasulik-kusest uskumatult suur. Senistel innovatsiooni õppereisidel käinud tõdevad, et tõesti on toimunud sil-maringi avardumine ja koos kogetu annab võimaluse arendamise tee-made arutelusid omavahel jätkata. Õppereisil kokku saanud jätkavad pärast reisi üksteise ettevõtetega tutvumist ja aitavad nii kaasa õpitu ja kogetu ellurakendamisele.

2012. aasta tEgEvuskava

I teema: „Ärimudeli innovatsioon”Õppereis Rootsi: 26.–30. märts (reisil vaadeldakse Juhan Bernadti kaasabil ärimudeli uuendusi eri suuruse ja sektoriga ettevõtetes marsruudil Göteborg-Stockholm).II teema: „väärtusahela innovatsioon: bränd ja disain”Seminar: 12. aprillTöötuba: 24. aprillÕppereis Prantsusmaale: 21.–25. maiIII teema: „tootearendus-protsesside juhtimine”Seminar: juuniTöötuba: augustÕppereis Jaapanisse: septemberIv teema: „tootearenduse juhtimine”Seminar: septemberTöötuba: oktooberÕppereis Sloveeniasse: november

tegevuskava ja taustaga saab tutvuda: www.eas.ee/inno- vatsioonireaktor

ulvi kalaBaltic Intertex OÜ juhatuse liige

Õppereisid – milleks?

kommentaar

Olen veendunud, et paljudele toob sõna „õppereis” kohe muige näole. Eks see ikka üks pidu ja pillerkaar ole! Miks peab käima tootearendust või ärimudeli innovatsiooni õppi-mas Itaalias või Hiinas? Või õppereis Eestis – naerukoht! Kui mul huvi on, siis loen parem ühe õpetliku raamatu läbi, käin seminaridel ja kooli-tustel! Sellised arvamused on elust ja inimestelt enestelt.

Julgen väita, et sellised ar-vamused on väga küünilised ja kitsarinnalised. Mul on ol-nud võimalus osaleda EAS-i korraldatud õppereisidel nii Eestis kui ka välismaal, mis kummutab mõlemad müüdid.

11Tööstus

Möödunud aasta lõpul Tallinna kesklinnas te-gevust alustanud Printimiskeskus OÜ pakub klientidele kiiret ja paindlikku digitrükitee-nust. Tootevaldkond on lai, sisaldades muu hulgas visiitkaartide, väikesemahuliste kata-loogide, mitmesuguste flaierite ja A3 plakati-te trükkimist. Paljudel trükiteenuse klientidel on tekkinud nõudlus kiiruse, paindlikkuse, personaliseerimise ning hea kvaliteedi järgi. Kõikidele neile omadustele vastabki Printi-miskeskuse poolt pakutav digitrüki teenus.

Digitrüki peamiseks eeliseks ofsettrüki ees on asjaolu, et see võimaldab teha trüki-seid alates ühest eksemplarist ning ühe ek-semplari trükkimine võtab aega alla minuti. Lisaks võimaldab digitrükk kiiresti ja lihtsalt toota personaliseeritud trükiseid (näiteks 50 eri inimesele nimelise kutse trükkimine). Ofsettrükis on see töö võimatu, sest iga eri-neva nimega kutse jaoks oleks vaja eraldi trükiplaati.

„Väikeste tiraažide trükkimine ongi digi-trüki suurim eelis, ofseti puhul ei tasuks see ajaliselt ja rahaliselt ära. Eestis jookseb see

Printimiskeskus pakub kiiret ja paindlikku digitrükiteenust

piir umbes 300 eksemplari juures. Lisaks on võimalik kliendile teenust pakkuda ka ootetööna. Näiteks olukorras, kus on kiires-ti enne reisile minekut vaja teha 100 visiit-kaarti, saab selle töö digitrükis ära teha mõ-nekümne minutiga,” nendib firma esindaja Mihkel Sarap, kelle sõnul ei jäeta ukse taha ka mahukamate trükisoovidega kliente.

„Me võtame kindlasti vastu ka kõik suuremahulisemad tööd. Meil on sarnaselt kõigi teiste digitrüki teenust pakkuvate fir-madega olemas oma partner ka ofsettrüki valdkonnas, kellega teeme koostööd. Kuigi oleme noor ettevõte, kuulub meie pisikesse meeskonda pika kogemusega oma ala asja-tundjad,” selgitab Sarap.

Lisaks eelnimetatud toodete trükkimi-sele pakub Printimiskeskus ka fotoraamatu tegemise võimalust kliendi fotodest.

„Kui vanasti ilmutati fotosid, trükiti pa-berile ja pandi albumisse, siis tänapäeval te-hakse digitrüki abil kohe valmis fotoraama-tud, kus on sees kliendi enda valitud fotod.

Selline raamat sobib nii kingituseks kui ka endale mälestuseks.”

Lisaks kiirusele, paindlikkusele ja kõr-gele kvaliteedile on digitrükk ka kesk-konnasõbralik, kuna paberikulu on väike, veekulu puudub ning kemikaale kasuta-takse minimaalselt. Samuti on võimalik digitrükiteenuse puhul pakkuda soodsat hinda, kuna puudub vajadus valmistada trükiplaat ning teha masina seadistust. Ja klient maksab ainult selle koguse eest, mida tellib, sest toodangut ei valmistata üle tiraaži ja praagi kogus on minimaalne.

Arvestades kõiki eelpool nimetatud eeliseid, võib öelda – digitrükk on trüki-tööstuse tulevik, pakkudes isiklikku lähe-nemist koos kiiruse ja kõrge kvaliteediga.

Roosikrantsi 11, Tallinn 10119AVATUD: E-R 9:00 - 18:00

KONTAKT: 600 7805, 5569 6711, info@printimiskeskus.ee, elisabeth@printimiskeskus.ee, 5684 6333

Printimine, koopiad, lamineerimine, lõikamine,

kujundamine, köitmine, skaneerimine, visiitkaardid

12 TööstusPUIDU- JA MÖÖBLITÖÖSTUS

Kuidas pääseda puidutoodetega Hiina turule?

Üha rohkem Eesti puidutööstusi vaatab Hiina turu poole, kanna kinnitamisel on edu pandiks usaldusväärne kohalik partner.

Signe Kalberg

„Arvestades väga suuri erinevusi ärikultuuris, oli meil algusest pea-le selge, et edu saavutame ainult läbi hea kohaliku partneri,” ütles mullu juunis esimesed näidisma-jad Hiinasse saatnud Tartumaal tegutseva RPM Grupi müügiosa-konna juhataja Indrek Kuldkepp. Ta lisas, et firmal oli õnne leida hea kogemusega, aus ja energiline esin-daja Hiinas (www.rpmchina.com). Esimesed ettevalmistused (hii-nakeelne koduleht, esimene turu-külastus) said alguse 2010. aasta varakevadel.

Kuigi RPM on Eesti vanimaid ja tuntuimaid palkmajatootjaid ja 21 aastaga on masintoodetud palkmajad jõudnud rohkem kui 27 riiki üle maailma, sisenes ettevõte uuele eksporditurule pika etteval-mistusperioodi järel. Esimeseks oluliseks sammuks oli ettevõtte müügijuhi visiit Lõuna-Hiinasse. Kuldkepp tunnistas, et lootused Hiina turule on suured, kuid praegu ollakse siiski veel sisenemisfaasis. Kolm maja on Hiinas juba püstita-tud, neljanda leping allkirjastami-sel. Läbirääkimised käivad selleks

aastaks veel kahe väga suure ehi-tise tarnimise üle.

Hiina kultuur ja tavad erinevad Euroopa omadest ja kohalikke olu-sid-tavasid tundmata võib üsna kergelt petta saada.

Kuldkepp hoiatas, et Hiinas on palju libaettevõtteid, kes sinisilm-sed suurele turule pürgijad tihti õn-neks võtavad. „Ka meil oli kontakte sellistega. Kuna taustauuringut Hiinas teha pole lihtne, siis on tõ-sise partneri ja petise eristamine keeruline. On ju ka üldtuntud fakt, et hiinlased on kärmed tooteid ko-peerima, et siis juba Hiinas toota,” sõnas ta. Seega peaks enne Hiina turule suundumist hoolikalt läbi

mõtlema, kas hiinlastel on ligipääs toote valmistamiseks vajamineva-le toorainele ja tehnoloogiale.

Tavapäraste pooltoodete ja toormega (saematerjal, höövel-materjal) praegu Hiina turule sisenemine on keerukas, kuna ameeriklased ja kanadalased on eurooplastest tunduvalt odava-mad, tunnistas Kuldkepp. Shang-hai sadamas maksab USA-st/Ka-nadast toodud kalibreeritud, kuiv saematerjal 200 USA dollarit kuup-meetrist. Eestis on kohapeal sama materjali hind kõrgem. Lisandub ju veel transport Hiinasse. „Kui Hiina turule pürgiva puidufirma toodang on teadmistemahukas ja tehtud toormest, mida Hiina turul vabalt saada pole, on võimalused päris head. Kaugust karta ei maksa,” kinnitas ta. Transport Hiina põhilis-tesse sadamatesse võtab ligikau-du neli nädalat ja on poole odavam kui autotransport Inglismaale. „Kindlasti vajate head kohalikku partnerit. See on edu pant,” soovi-tas Kuldkepp.

Hiina-sisesed erinevusedMetsatööstur Stora Enso tarnis puidutooteid Aasia turgudele, seal-hulgas Hiinasse juba enne Sylves-teri tootmisüksuste omandamist, müügiajalugu sinna piirkonda ulatub 1990. aastate algusesse. „Praegusel Stora Enso Building and Livingu ärivaldkonnal, kuhu ka

meie Eesti puidutöötlemisüksused kuuluvad, on olnud müügikontor Hongkongis tänaseks üle kümne aasta. Oma müügikontori avamist kaaluti tol ajal mitu aastat ja enne seda kasutasime müügikanalina agenti,” ütles firma müügidirektor Meelis Lokk.

Ettevõtte müügipersonal Hong-kongis teenindab kliendibaasi Hiinas, Taiwanis, Vietnamis, Hong-kongis ja Malaisias. Nendes riiki-des tarnib Stora Enso saematerjali põhiliselt mööblitööstustele, kes omakorda ekspordivad valmis-mööblit USA-sse, Jaapanisse ja Euroopasse.

„Meie tarned regiooni on viima-se kuue aasta jooksul olnud sta-biilsed, aga kogumüügist on Hiina osakaal marginaalne ja seega võib seda pidada meie jaoks veel nišitu-ruks,” sõnas Lokk.

Ta lisas, et senini on puiduka-sutusel ehituses seal kandis olnud väga väike osakaal. Stora Enso plaanides on kaasa minna Hiina turu arenguga ja Lokk on kindel, et puitmaterjalide kasutus, eriti elamuehituses, on seal suure po-tentsiaaliga.

Lokk soovitab Hiina turule mi-nejale esimese asjana kasutada usaldusväärseid kohalikke inime-si. Arvestada tuleb kindlasti ka Hiina territooriumi suurusega, kus on omakorda piirkonniti palju eri kultuure ja keelemurrakuid, mis tähendab, et lõunahiinlane ei pruu-gi Ida-Hiinas läbi lüüa. Ta lisas, et kohapealse personali valikul tasub eelistada inimesi, kel on mingisu-gunegi Euroopa-kogemus. Lokk tunnistas, et kliente tuleb seal palju välja sõeluda. Mitmed mööb-litehased on näiteks öelnud, et on nõus Stora Ensost puitu ostma, kui meie organiseerime vastutasuks ka nende valmistoodete müügi Eu-roopas. Nende inimestega paraku siis pikka juttu pole. „Hiinas käies tasub muidugi nagu igal võõral maal õppida kohalikus keeles põ-hilised viisakusväljendid selgeks, see aitab alati ärikohtumisel jääd murda,” ütles Lokk.

Puidu ja puidust toodete eksport Hiinasse (eurodes)

2009 2010 2011

Puitmööbel ja selle osad 203 896,5 102 102,1 105 383,4

Puidust ehitusdetailid 83 398,5 351 832,0 214 408,8

Saematerjal 1 037 336,4 1 345 051,6 1 590 344,8

Ümarpuit 33 608,1 1 702 847,7

Puit pidevprofiiliga 1 383 588,6 2 132 135,4 1 047 972,1

Vineer 3361,0 105 541,8 58 174,9

Puitlaastplaat 26 335,1 8098,5 26 633,2

Spoon 51 671,0 8614,3 171 382,1

Puitkiudplaat 1035,4 20 975,0 50 840,4

Puidust kastid, pakendid, kaubaalused 16 350,9 31 445,7 17 797,2

Allikas: keskkonnateabe keskus

•• Eesti Ettevõtluse arendami-se sihtasutuse sõnul ekspordib Hiinasse tooteid paarsada ette-võtet.•• Et paremini Eesti äritege-vust toetada, on shanghais avatud Eas-i kontor, samuti on vast avatud ärilise suunitluse-ga peakonsulaat shanghais. •• tähelepanuväärne on Hii-nasse eksporditava ümarpuidu koguse kasv 2010. a üheksa kuu 218 kuupmeetrilt 2011. a ühek-sa kuu 9522 kuupmeetrini.

13Tööstus

CNC töötlemiskeskused – kõrgem tase puidutöös

Puidu töötlemine omab sama pikka arengulugu kui inimkonna areng. Tööstuslik puidu töötlemine on aga suhteliselt lühikese ajaga teinud läbi tor-milise arengu kirvest ja käsisaest kuni toodete kompuuter- projekteerimise ning CNC töötlemis-kompleksideni viimase paarisaja aasta jooksul.

Nii seadmete tootja kui ka kasutaja seisavad täna problee-mi ees, kuidas minna edasi – kas kitsalt spetsialiseeritud või võimalikult universaalsete seadmete kasutamisega. CNC töötlemiskeskuste valikul seatakse üles rida nõu-deid: suur täpsus, pikaajaline töökindlus, vastupidavus, tagatud kõrge tootlikkus, mitmekülgsus ja paindlikkus. Need nõuded on ühtemoodi olulised nii seadme tootjale kui seadme kasutajale, et olla turukonkurentsis edukas.

Samas on vaja meenutada, et vahetule tööoperatsioo-nile (nagu freesimine, saagimine jne.) kulub CNC masinas sama palju aega kui igas manuaalselt juhitavas töömasi-nas – lõiketeooriast tulenevad optimaalsed operatsiooni parameetrid nagu lõikekiirus või etteandekiirus jäävad praktiliselt samaks. Järelikult CNC töötlemiskeskuse kõr-gem tootlikkus ei ole saavutatav vahetu tööoperatsiooni teostamisel, vaid ainult tööajakadude vähendamise kau-du abioperatsioonidele nagu töödeldava tooriku sisse-andmine masinasse, täpne positsioneerimine ja fikseeri-mine, lõikeinstrumendi vahetamine, töö täpsuse kontroll. Seega on CNC töötlemiskeskuse konfiguratsiooni valimi-sel vajalik üsna detailselt arvestada töödeldavate detaili-de ja töökorralduse iseloomuga.Selleks pakub Itaalia suurim puidutöötlemise masina-te tootja SCM GROUP spa oma neljas CNC masinaid tootvas ettevõttes spetsialiseeritud seadmeid erinevatele tootmistele. Kuigi on tehtud märkimisvääriv nihe spet-sialiseeritud seadmetele, on tootmises ka universaalsed masinad.

MORBIDELLI – universaalsed ja spetsialiseeritud CNC töötlemiskeskused freesimiseks, puurimiseks, servpinda-de pealistamiseks ja „nestinguks” kilpdetailidel.ROUTECH – kolme- ja viieteljelised spetsialisee-ritud masinad puitmajade prussdetailide toot-miseks, masinad maja seinakilpide töötlemiseks; akende ja uste konveieriseeritud töötlemiseks ja suure-gabariidiliste detailide täpseks töötlemiseks.CMS (Construction of Special Machines) toodab spetsia-liseeritud 5-teljelisi masinad puidutööstusele – hoonete prussdetailid, uste ja akende lõpptöötlus, trepid, mudelid ja šabloonid, liimpaind-tooted, mööbel.SCM – universaalsed CNC töötlemiskeskused.

Täpsema teabe saamiseks seadmete valikul palume pöörduda AS Nava, Peterburi tee 56B, TallinnTel. 6211 360e-mail: info@nava.eewww.nava.ee

14 Tööstus

Signe Kalberg

Ligi kolm aastat tagasi käivitunud projekt Flavoure aitas Eesti maa-viljeluse instituudil (EMVI) saada nüüdisaegne teaduslabor tippta-semel aparatuuriga. Laboris hakati uurima Eesti toidu ja loomasööda kvaliteeti.

Ühtlasi uuriti seda, kuidas põl-lumajanduses kasutatav agroteh-noloogia mõjutab toidu kvaliteeti, et saadud uurimistulemuste põhjal saaks anda põllumeestele soovi-tusi tehnoloogiate arendamiseks, ütles projektijuht, EMVI põlluma-jandustoodete osakonna juhataja Marge Malbe.

Flavoure’i projekt oli suunatud EMVI teadusvõimekuse tõstmise-le toidu ja sööda kvaliteedi ning ohutuse alase teadustöö vallas. Kui palju inimesi on sellega olnud seotud?

Tegemist oli väga ulatusliku pro-jektiga. Võib öelda, et Flavoure puu-dutas kõiki Eesti maaviljeluse insti-tuudi töötajaid. Samas oli projektiga seotud mitmeid teadlasi teistest teadus- ja arendusasutustest, põl-lumajandustootjad, -nõustajad ja -poliitikud. Nii näiteks on Flavoure’i abil loodud teaduslaborid kasuta-tavad kõikidele EMVI teadlastele ja kolme aasta jooksul läbiviidud koo-litused avaldasid mõju paljudele. Projekti käigus läbiviidud koolitus-seminarid ja -kursused olid avatud kõigile huvilistele.

Mida te olete selle aja jooksul teinud, mida saavutanud?

Flavoure’i projekt oli suunatud

Kolm aastat tulemuslikku teadustööd kannab magusaid vilju

Euroliidult saadud raha eest arendati Sakus välja molekulaar- ja mikrobioloogia teaduslabor, mis aitas eestlastel liituda Euroopa Liidu avatud teadusruumiga.

TOIDUAINETÖÖSTUS

EMVI teadusvõimekuse tõstmise-le toidu ja sööda kvaliteedi ning ohutuse alase teadustöö vallas. Selleks rajati EMVI-sse kaasaegne teaduslabor, võimaldati teadlaste koolitust välismaistes kõrgetase-melistes uurimisrühmades, orga-niseeriti seminare ja laborikoolitu-si, mis olid lisaks EMVI teadlastele avatud ka teiste teadusasutuste töötajatele nii Eestist kui ka väl-jastpoolt Eestit, viidi läbi infopäevi põllumajandustootjatele ja -tööt-lejatele. Kõik see tõstis EMVI tun-tust Eestis ja mujal ning on viinud mitmete uute koostööprojektide tekkeni.

Üheks suhteliselt laia huvi ära-tanud tegevussuunaks on meil hallitusseente ja mükotoksiinide alased uuringud. Nii näiteks tun-takse huvi, kuidas oleks võimalik vähendada mükotoksiinide teket teraviljades. Sellesuunalised uu-ringud on praegu käigus ja looda-me, et saame tootjaid- tarbijaid selles vallas aidata.

Kuidas on olnud Eesti toiduai-netööstusettevõtetel teie projek-tist kasu?

Kuna teadustöö on suhteliselt pikaajaline protsess, siis on veel natuke vara öelda, millist kasu asjast saadud on. See, mida me pakkuda saame, on proovida eri-nevatele probleemidele lahendusi leida teadusuuringute kaudu. Me saame pakkuda teadlaste oskusi,

kaasaegset laboriaparatuuri ana-lüüside läbiviimiseks, tulemuste töötlemist, kokkuvõtete tegemist ning saadud tulemuste tõlkimist tööstustele/tootjatele/tarbijatele kergemini mõistetavasse keelde. Loodame, et nii mõnigi probleem leiab lahenduse.

Millised toiduainetööstused on teiega selle projekti raames su-helnud ja mis on neid huvitanud?

Pöördumisi on olnud mitme-suguseid. Peamiselt on tööstusel probleeme tooraine kvaliteediga.

Samuti on tuntud huvi ühe või tei-se aparaadi kasutusvõimaluste vastu seoses tootearendusega. Teadusuuringud ja tootearendus on pikemaajalisem protsess, kus konkreetse tulemuseni jõutakse teinekord alles mõne aasta pä-rast. Enamasti järgneb tööstuse pöördumisele probleemi olemuse täpsem väljaselgitamine. Selle järel töötatakse välja uuringute plaan ja koostatakse eelarve ning proovitakse leida finantsallikaid. Nii mõnigi kord võib koostöö jääda ka finantsallikate puudumise taha.

„Kõige parem on toidu kvaliteeti testida enda peal,” naeravad Marge Malbe (vasakul) ja Mary-Liis Kütt lõunapausi pidades. Noorteadlane Kütt tegeleb instituudis antimikroobsete peptiididega, Flavoure’i toel saab teha senisest põhjalikumaid uuringuid.

•• Projekti Flavoure (Food and Feed Laboratory of Varied and Outstanding Research in Estonia) eesmärk on toidu- ja söödakvali-teediga seotud riskide hindamine ning teadustulemuste rakendami-ne toiduainetootmises lõpptarbi-jate heaks.•• Tegevuste hulka kuulub teadlaste võrgustiku loomine, noorteadurite suunamine välis-ülikoolidesse ja laborantide täien-dusõppe koordineerimine.•• Projekti toetuse eest soeta-takse ERIA Juuliku teaduslabo-risse molekulaar-bioloogilised laboriseadmed (tsentrifuugid, kuumutuskapid eri proovide tööt-lemiseks; kromatograafid ami-nohapete, mükotoksiinide ja

suhkrute analüüsimiseks; PCR- ja elektroforeesiseadmed DNA-uu-ringute läbiviimiseks jne).•• Projekti kuuluvad TÜ keemia-instituudi analüütilise keemia õppetool, TTÜ matemaatika-loo-dusteaduskonna keemiainstituu-di analüütilise keemia õppetool, Leedu põllumajandusinstituut, Helsingi ülikooli põllumajanduse ja metsanduse teaduskonna ra-kendusbioloogia osakond, Helsin-gi ülikooli loomaarstiteaduskond, Arhusi ülikooli põllumajandustea-duskond, Bulgaaria rahva tervi-sekaitse riiklik keskus, Hispaania säästva põllumajanduse instituut ning Hispaania loodusressurssi-de ja põllumajandusliku bioloogia instituut.

FLAVOuRE

Foto: Terje Lepp

AS Randesko on Lee Cooper tööriide maaletooja ja esindaja Eestis. Meie esinduspoest on võimalik leida kõiki Lee Cooperi sortimendis olevaid tööriideid.

Tänapäevaste materjalidega valmistatud püksid, mis pakuvad kandjale suurepärast sobivust ja mugavust. Omavad just töömugavuse pakku-miseks paljusid taskuid ning mitmetel mudelitel on ripptaskud eemaldatavad.

Enamus vööpüksimudeleid omavad patendeeritud ja funktsionaalseid püksirihma aasasid, mis ei lase rihmal liialt liikuda. Lisaks on vööpükste värvlis kummiribad mis takistavad pükste alla vajumist töötamise ajal.

Lee Cooper workwear pidevalt uuendab oma

sortimenti ning pakub lisaks erinevaid tööks hästi sobivaid

tooteid. Aprill 2012 on võimalik meie poes tutvuda

uue kollektsiooni teksa tööpükstega. Kollektsioonis

on ripptaskutega ja ilma ripptaskutetta mudelid.

Viimased on stretch materjalist.

Tööturva jalanõudest on pakkuda erinevaid varjante. Antud tooted vasakul on sportlikud, mugavad ja samas turvalised. Kõik Lee Cooper workweari poolt pakutavad jalanõud on metallninaga mis pakub kandjale töökohal kaitset. Antud toodetel on peale ninakaitse ka torkekindel tald. Enamus Lee Cooperi tööturvajalanõud kuuluvad kategooriasse S1P.

Kevad 2012 saabuvad meie poodi müügile ka „retro“ hõngulised täis-nahast turvaketsid. Nendel mugavatel ja pilkupüüdvatel jalanõudel on tugevduseks metall nina.

Lisaks tuntud brändile pakume ka töökindaid, tööriideid, tööturvajalanõusid ja isikukaitsevahendeidoma fi rma kaubamärgiga AS Randesko. Oleme avatud E-R 09.00 – 17.00.

AS Randeskowww.randesko.ee

Kadaka tee 32, TallinnE-R 09.00 – 17.00

info@randesko.eeTel: 605 0030