erakondade valimisprogrammid riigikogu xiii koosseisu ... · erinevates eluvaldkondades, mida...
TRANSCRIPT
1
1
ERAKONDADE VALIMISPROGRAMMID
RIIGIKOGU XIII KOOSSEISU VALIMISTEL
2015
Analüüs soolise võrdõiguslikkuse edendamise aspektist
Eesti Naisteühenduste Ümarlaud Tallinn, 2015
1 ERR 2015.a. valimiste logo
2
Analüüsi koostasid Ülle-Marike Papp ja Riina Kütt
Analüüsi valmimist toetas Hasartmängumaksu Nõukogu
3
Sissejuhatus
Eesti Naisteühenduste Ümarlaud (ENÜ) jälgib seaduste ja poliitikate väljatöötamist ja
elluviimist soolise ebavõrdsuse vähendamise ja soolise võrdõiguslikkuse edendamise
aspektist ning Eesti riigi sellealaste rahvusvaheliste kohustuste ning siseriiklike normide
täitmist.
Eestis on paari aastakümne vältel soolise ebavõrdsuse vähendamiseks loodud vastav
õigusraamistik, mõned riiklikud institutsioonid, rakendatud erinevate välisrahade toel
mitmeid vastavaid programme ja projekte, välja töötatud soovitusi ja juhendeid, korraldatud
koolitusi väga erinevatele sihtgruppidele jne.
2015. a. käivitub juba teine vägivalla vähendamise arengukava, millest osa puudutab
naistevastast vägivalda.
Soolise kihistumise ja naiste/meeste olukorra kirjeldamiseks ja analüüsimiseks on aja
jooksul märkimisväärselt suurenenud soo lõikes analüüsimist võimaldava riikliku ja
ametkondliku statistika hulk, teemakohaste sotsiaalteaduslike publikatsioonide ja tudengite
teadustööde arv. Juurdepääsetavad on rahvusvahelised võrdlusuuringud ja Eestile antud
soovitused ühiskonna arengu kiirendamiseks.
Eesti olukorda peegeldavad iga-aastased Euroopa Komisjoni aruanded naiste ja meeste
võrdsuse kohta , Euroopa Soolise võrdõiguslikkuse indeksi näitajad2 . Hulk rahvusvahelisi
uuringuid avavad meie ühiskonnale omaseid väärtushoiakuid ja eelarvamusi , elukvaliteeti,
tööelu ja töötingimusi , tervise ja hariduse olukorda alati ka soolisest aspektist.
Eesti on maailmale avatud ja meie arengut soolise võrduse poole mõõdavad arvukad
institutsioonid nii globaalsel kui Euroopa tasandil – ÜRO Arenguprogramm, Maailma
Majandusfoorum, Ajakirja The Economist Infokeskus, rahvusvaheline võrgustik Social
Watch
Soolise võrdõiguslikkuse seaduses on sooline võrdsus tunnistatud üldiseks hüveks, mille
edendamine on kohustuslik kõikides ühiskonnaelu valdkondades.
Selle reaalne elluviimine eeldab selget poliitilist tahet.
Riigikogu võtab vastu otsuseid, mis mõjutavad kõigi kodanike, nii naiste kui meeste elu-olu.
Seetõttu on ühelt poolt oluline, et otsustajate hulgas peaks olema võrdsel määral nii naisi kui
mehi, kellel on erinevad oskused, teadmised, taust ja kogemused. Teiselt poolt eeldab
sooliste aspektide arvestamine ka erialaste , soouurimuslike teadmiste ja analüüsioskuste
olemasolu, sest näiliselt sugude suhtes neutraalsena tunduvad poliitilised otsused võivad
2 Euroopa Liidu soolise võrdõiguslikkuse indeks peegeldab sugude erinevusi nende staatuses tööturul, finantsilises olukorras, hariduses, ajaressurssides , tervises ja võimu omamises.
4
naisi ja mehi erinevalt mõjutada. Erinev mõju tuleneb nii soogruppide erinevast staatusest ja
vajadustest kui ka sellest, et inimesed käituvad vastavalt ühiskonnas kehtivatele erinevatele,
sageli stereotüüpsetele ootustele naiste ja meeste suhtes.
Uskudes, et otsuste kvaliteet sõltub sellest, kuivõrd on arvestatud eri rühmade soove ja
vajadusi, on ENÜ püüdnud pidevalt otsustusprotsessides kaasa lüüa ja ettepanekuid teha.
Lähtekohad.
Naiste ja meeste võrdsus on põhiõigus, mis on sätestatud nii Euroopa Liidu lepingu artiklis
2 kui ka Euroopa Liidu põhiõiguste hartas. See on üks nendest ühistest väärtustest, millel
põhineb Euroopa Liit.
Sugude võrdsus on Euroopa Liidu üks põhiväärtus, mis on sätestatud aluslepingutes. ja
ühtlasi üks euroopalike riikide eesmärkidest ja ülesannetest.
Naiste ja meeste võrdsuse saavutamise silmaspidamine kõikides oma tegevustes on EL
liikmesriikide (sh. Eesti Vabariigi ) vahel kokkulepitud üldine kohustus 3.
Euroopa Liidu tasemel on loodud vastavad institutsioonid4, välja töötatud strateegiad5, ning
alates 2006. aastast toimub iga-aastane olukorra seire ja analüüs6 Euroopa Komisjoni
prioriteetsete valdkondade – tööhõive, töö- ja pereelu ühitamise, otsustustasandi soolise
tasakaalu, naistevastase vägivalla ja väliskootöö kaupa. Rahvusvaheliselt on kehtestatud ka
põhimõtted ja standardid soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks praktikas.7
Mida aeg edasi ja mida rohkem on sooaspekti erinevate poliitikate juures arvestatud, on
nüüdisajaks jõutud väga kindlale arusaamisele, et
• majanduslik ja ühiskondlik ühtekuuluvus,
• jätkusuutlik kasv ja konkurentsivõime ning
• demograafiliste probleemide lahendamine
sõltuvad otseselt iga ühiskonna kahe suurima sotsiaalse grupi - naiste ja meeste võrdsuse
saavutamisest. Ükski riik ei saa endale lubada väga haritud ja kõrgelt kvalifitseeritud naiste
oskuste kasutamatajätmist poliitikas, majanduselus, teaduses.
3 Euroopa Liidu lepingu artikkel 2 ja artikli 3 lõige 3 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 8. 4 Euroopa Komisjoni õiguse peadirektoraat (http://ec.europa.eu/justice/gender-equality/index_et.htm), soolise võrdõiguslikkuse kõrgetasemeliste ametnike töögrupp Pekingi tegevuskava jälgimiseks (High Level group on gender mainstreaming), EK soolise võrdõiguslikkuse nõuandev komitee (The Advisory Committee on Equal Opportunities for Women and Men ) , Euroopa Liidu soolise võrdõiguslikkuse instituut (http://eige.europa.eu/) EL-i liikmesriikide võrdsusametite formaalne võrgustik Equinet jne. 5 Euroopa Komisjoni soolise võrdõiguslikkuse strateegia 2010-2015 ( 6 Naiste ja meeste võrdõiguslikkuse aruanded (http://ec.europa.eu/justice/gender-equality/document/index_en.htm 7 Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitus REC(2007)17 liikmesriikidele soolise võrdõiguslikkuse mehhanismide ja standardite kohta.
5
Soolise ebavõrdsuse/ soolise kihistumise põhiprobleemid
Soo alusel otsene ja kaudne diskrimineerimine, sooliselt stereotüüpsed ja traditsioonilised
haridusvalikud, sugude vahel jagunenud tööturg ja ametid, eelarvamuslikud oletused naiste ja
meeste võimete, oskuste ja omaduste kohta ning hooldamiskohustuste ebavõrdne jagamine
mõjutavad nii naiste kui meeste elus tehtavaid valikuid , aga ka oma madalama staatuse
tunnetamist paljude naiste puhul.
Naiste ja meeste keskmiste palkade erinevused tähendavad seda, et naistel on vähem
ressursse nii töö- kui ka pensionipõlves, neid ähvardavad meestest rohkem mitmesugused
vaesuse vormid, sealhulgas nn. palgavaesus.
Sooline ebavõrdus otsustamisel, poliitikas , avalikus ja erasektoris ei aita kujundada
tõhusamat poliitikat, tuues sellesse meestest erineva haridus- ja kogemustaustaga naiste
vaatenurki ning arendada tugevamat ja edukamat demokraatiat.
Naistevastane vägivald, mida hoiavad alal aegunud soorollihoiakud ning patriarhaalsed
peresuhted ning naiste madalam staatus ühiskonnas mitte ainult ei riku konkreetsete
naissoost ohvrite inimõigusi – õigust elule ja isikupuutumatusele, alandades nende väärikust
ja eneseusku, vaid õigustab otseseid ja kaudseid võimu- ja vägivallasuhteid sugude vahel
ka kultuurilisel ja struktuursel tasandil, olles üheaegselt naiste madalama sotsiaalse
staatuse põhjuseks ja tagajärjeks.
Soolise võrdõiguslikkuse eesmärgid on riikideülesed.
Rahvusvahelise poliitika- ja õigusruumi liikmena on Eesti võtnud endale pea kõik kohustused
soolise ebavõrdsuse vähendamiseks, ühiskonna arengu moderniseerimiseks ning
inimõiguste kaitsmiseks.
Juriidiliselt siduvad kohustused Eestile kehtivad lisaks EL asutamislepingutele ja
vastavatele otsekohalduvatele määrustele ning direktiividele ka ÜRO konventsioonis naiste
diskrimineerimise kõigi vormide kaotamise kohta. Poliitiliselt olulised on Pekingi
tegevuskava , Euroopa Nõukogu hartad ja soovitused, EL erinevate institutsioonide
(Komisjon, Parlament, komiteed) materjalid ja Euroopa Naiste harta8.
Eesti on EL tasemel nõustunud Nõukogus kinnitanud Pekingi tegevuskava täitmise
jälgimise indikaatoritega9 ja osalenud ka Euroopa 2020 strateegia koostamises. 2011.a.
8 KOMISJONI TEATIS „Kindel kohustus tagada meeste ja naiste võrdõiguslikkus” Naiste harta.
Brüssel 5.3.2010. KOM(2010)78 lõplik
9 kättesaadavad Euroopa Soolise võrdõiguslikkuse Instituudi veebilehel
6
kirjutas Eesti alla juba teise Euroopa Soolise võrdsuse pakti10, lubades kasutusele võtta
meetmeid sooliste palgaerinevuste kaotamiseks ja soolise segregatsiooni vähendamiseks
tööturul, naiste ja meeste töö- ja pereelu parema tasakaalustamise edendamiseks,
igasuguse naiste vastu suunatud vägivalla kaotamiseks ning soolise võrdõiguslikkuse
poliitikate edendamiseks.
Kõigele sellele vaatamata pole Eestil pole veel riiklikku strateegiat soolise võrdõiguslikkuse
saavutamiseks, milles oleks selgesõnaliselt kirjas soolise võrdõiguslikkuse eesmärgid
erinevates eluvaldkondades, mida erakonnad saaksid oma poliitiliste valikute puhul
arvestada. Kuni puudub riigieelarves eraldi rida ühe selgepiirilise sotsiaalpoliitika
alavaldkonna jaoks, ei pruugi erakonnad teemavaldkonnale ka erilist tähelepanu pöörata.
Positiivse iibe seost naiste sotsiaal-majandusliku staatusega pole riiklike prioriteetide
püstitamisel veel teadvustatud.
Seetõttu lähtub järgnev analüüs EL tasemel kokku lepitud juriidiliselt ja poliitiliselt siduvatest
soolise võrdõiguslikkuse poliitikatest ja Eesti erinevates strateegilistes dokumentides
nimetatud eesmärkidest.
Lisaks ENÜ liikmesorganisatsioonide seisukohtadele võetakse arvesse ligi kaheksa
aastakümne järel taas kokkutulnud Eestimaa VI Naiste Kongressi manifesti ( Vt. lisa 1),
milles nõuti soolise tasakaalu saavutamist nii eelolevatel valimistel kui avaliku võimu poolt
moodustatud kollegiaalsetes kogudes, riiklikku järelevalve kehtestamist palgatingimuste üle,
isaduse tähtsustamist ning soolise võrdõiguslikkuse poliitika riikliku strateegia
väljatöötamist.
Euroopa 2020. aasta strateegia üks eemärk näeb ette 20–64-aastaste naiste ja meeste
tööhõive määra tõstmise 75 % -ni, mis tähendab, et strateegia elluviimisel tuleb
esmatähtsana käsitleda tõkkeid, mis takistavad naiste tööturul osalemist;
Eesti 2014. aasta riikliku reformikava ja stabiilsusprogrammi hindamise11 põhjal antud
soovituses on rõhutatud, et lastehoiuteenuste ja pikaajalise hoolduse jätkuv nappus
teatavates kohalikes omavalitsustes ning pikk vanemapuhkus muudavad keeruliseks
naiste tööturule naasmise/sisenemise ja seal läbilöömise. Samuti juhitakse tähelepanu
10 Euroopa soolise võrdõiguslikkuse pakt (2011–2020) - Nõukogu järeldused. http://register.consilium.europa.eu/doc/srv?l=ET&f=ST%207370%202011%20INIT 11 KOMISJONI TALITUSTE TÖÖDOKUMENT 2014. aasta riikliku reformikava ja stabiilsusprogrammi hindamine NÕUKOGU SOOVITUS, milles käsitletakse Eesti 2014. aasta riiklikku reformikava ja esitatakse nõukogu arvamus Eesti 2014. aasta stabiilsusprogrammi kohta.Brüssel, 2.6.2014 SWD(2014) 407 final
7
sellele, et sooline palgalõhe ja tööturu sooline jagunemine võivad halvendada
tööturunäitajaid kvalifitseeritud naiste puhul ja rõhutatakse naiste tööhõive suurendamise
vajadust.
Konkurentsivõime kava Eesti 2020 seab töö- ja pereelu ühitamise oluliseks eelkõige
senisest suurema tööhõive eesmärgil. Nii on kolm eesmärki seotud tööealiste inimeste
hoolduskoormuse vähendamisega :
• hooldamiskohustustest tingitud tööturult eemalejäämise vähendamine ja
hoolekande- ja tugiteenuste pakkumine, mis võimaldavad parendada hooldajatest
perekonnaliikmete ligipääsu tööturuteenustele ja tööturule;
• väikelapse kasvatamise kõrvalt tööturule taassisenemiseks ning töö- ja pereelu
ühitamiseks kvaliteetse, taskukohase ja paindliku alushariduse ning
lapsehoiuteenuse kättesaadavuse suurendamine ja vastavalt piirkondlikele
vajadustele lasteaiakohtade loomise toetamine;
• puudega laste vanemate tööhõives osalemiseks täiendavate tugiteenustee
(tugiisik, isiklik abistaja, transport jms) pakkumine12.
Eesti elukestva õppe strateegia 2020 püstitab eesmärgina: „ õpetajakutse atraktiivsuse
suurendamine meeste seas ja üldhariduses reaalainete õppimise populariseerimine
tüdrukute seas“. Probleemina on nimetatud sooliselt stereotüüpseid erialavalikuid ja
tööturu soolise segregatsiooni suurenemist. 13
Eesti elukestva õppe strateegias 2020 on nimetatud liikumine eesmärgi poole, mille kohaselt
üliõpilaskond peegeldab sisseastumisest lõpetamiseni ühiskonna struktuuri, muuhulgas ka
naiste ja meeste vastavat osakaalu.
Eesti valitsus on Euroopa Ülemkogul alla kirjutanud 2006.a. esimese ja 2011.a. teise
Euroopa soolise võrdsuse pakti14 , mis käsitlevad soolise võrdõiguslikkuse poliitika
probleeme ja eesmärke.
Paktis loetletud tegevused jagunevad kolme valdkonna vahel:
1. meetmed sooliste palgaerinevuste kaotamiseks ja soolise segregatsiooni
vähendamiseks tööturul:
12 Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“.( Kinnitatud Vabariigi Valitsuses 08.05.2014) https://riigikantselei.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/eesti2020_08.05.2014_kodulehele.pdf 13 Eesti elukestva õppe strateegia. http://www.hm.ee/sites/default/files/strateegia2020.pdf 14 Nõukogu järeldused, 7. märts 2011, Euroopa soolise võrdõiguslikkuse pakt (2011–2020) http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52011XG0525(01)&rid=1
8
1.1. igas vanuserühmas naiste tööhõive soodustamine;
1.2. sooliste stereotüüpide kaotamine ja soolise võrdsuse edendamine hariduse ja
koolituse kõigil tasanditel ning tööelus, et vähendada tööturul soolist segregatsiooni;
1.3. võrdne tasu tagamine võrdse ja võrdväärse töö eest;
1.4. naiste mõjuvõimu edendamine poliitikas ja majanduses;
1.5. naiste ettevõtluse toetamine;
1.6. Lisaks rõhutatakse vajadust julgustada sotsiaalpartnereid ja ettevõtteid töötama
välja ja tõhusalt rakendama soolist võrdõiguslikkust toetavaid algatusi ning edendada
soolise võrdõiguslikkuse kavade koostamist töökohtadel, ning
1.7. olulisust edendada naiste ja meeste võrdset osalemist kõigil tasanditel ja kõigis
valdkondades otsuste tegemisel, et kasutada täiel määral ära kõiki andekaid inimesi;
2. meetmed naiste ja meeste töö- ja pereelu parema tasakaalustamise edendamiseks:
2.1. piisavate, taskukohaste ja kõrge kvaliteediga lapsehoiuteenuste võimaldamine
koolieelsetele lastele, eesmärgiga täita Barcelonas 2002. aasta märtsis toimunud Euroopa
Ülemkogu kohtumisel kehtestatud eesmärgid, võttes arvesse lapsehoiuteenuste nõudlust ja
tegutsedes kooskõlas siseriiklike lapsehoiuvõimalustega;
2.2. hooldusvõimaluste parandamine teiste ülalpeetavate jaoks ning
2.3. paindliku tööajakorralduse ja erinevate puhkusevormide edendamine nii
naistele kui meestele;
3. meetmed igasuguse naiste vastu suunatud vägivalla kaotamiseks
3.1. siseriiklikul ja liidu tasandil vastu võetavad strateegiad naiste vastu suunatud vägivalla
kaotamiseks, rakendada neid strateegiate rakendamine ja nende üle järelevalve teostamine;
3.2. naiste vastu suunatud vägivalla ärahoidmise tõhustamine ning ohvrite ja võimalike
ohvrite kaitse, sealhulgas ebasoodsas olukorras olevatesse inimrühmadesse kuuluvate
naiste kaitse
3.3 rõhutamist, et mehed ja poisid omavad naiste vastu suunatud vägivalla kaotamise
protsessis otsustava tähtsusega rolli ja vastutust.
Paktis on kokku lepitud ka selles, et soolise võrdsuse poliitika vajab vastavaid statistilisi
andmeid ja selget juhtimist.
Soolist võrdsust on võimalik saavutada ainult selge tahte väljendamisega kõrgeimal
poliitilisel tasandil.
9
Eesti ühiskonnas on hoiakud naiste ja meeste rollide suhtes olnud pikka aega valdavalt
jäigad ja traditsioonilised, sugu ja soolisust seostatakse siiani pigem bioloogilis-anatoomiliste
erinevustega kui naiste ja meeste erineva sotsiaalse staatuse ja ebavõrdsusega
sotsiaalsetes struktuurides, seetõttu pole kõik erakonnad endi seisukohti soolise
võrdõiguslikkuse küsimustes ka varem kuigi selgelt väljendanud.
Enamus erakondi on sugupoolte erineva olukorraga arvestamise küsimusi pidanud
vähetähtsateks, sellisteks „naiste asjadeks“ , mis ei nõua parteisiseste ühiste seisukohtade
väljatöötamist.
Küll ilmnesid 2011.a. Riigikogu valimistel osalenud erakondade valimisplatvormidest kolm
erakondadeülest teemat:
• vägivalla ja inimkaubanduse kaotamine;
• töö- ja pereelu ühitamine;
• sotsiaalkaitse ja tagatised seoses lastehoolduse ja pensionidega.
Soolist tasakaalu otsustamisprotsessides nõudis siis selgesõnaliselt vaid üks erakond (SDE),
naiste ja meeste keskmise eluea pikenemist (aga mitte soolise erinevuse vahe vähenemist)
käsitlesid kolm (IRL, KE, RE), soolisi probleeme hariduses kaks erakonda (EER, SDE).15
15 Edaspidi on kasutatud erakondade nimetuste lühendeid järgmiselt: SDE- Sotsiaaldemokraatlik erakond; IRL – Erakond Isamaa ja Res Publica Liit; KE – Eesti Keskerakond; RE – Eesti Reformierakond; EER – Erakond Eestimaa Rohelised; RÜE – Rahva Ühtsuse Erakond; EVP – Eestimaa Ühendatud Vasakpartei; EKRE – Eesti Konservatiivne Rahvaerakond; EVA – Eesti Vabaerakond
10
1. Riigikogu XIII koosseisu valimisteks esitatud Eesti suuremate
erakondade valimisplatvormide analüüs
Riigikogu XIII koosseisu valimistel osalevate erakondade valimisprogrammide
analüüsi eesmärgiks on
1. tuua välja ja võrrelda erakondade poolt soolise ebavõrdsuse vähendamisele otseselt
suunatud eesmärke ja meetmeid,
2. tuua välja ja võrrelda eesmärke ja meetmeid, mis vahetult puudutavad soolise
ebavõrdsusega seotud ilminguid (töö tasustamine, töö- ja pereelu ühitamine,
perepoliitika, hariduslik ebavõrdsus, naiste vastu suunatud vägivald),
3. võimalusel ka analüüsida, kas valimisplatvormis sõnastatud eesmärk/meede mõjutab
(võib mõjutada) ühiskonna tavanorme ja väärtusi, stereotüüpe ja soorolle, tööde
jagunemist naiste ja meeste vahel, hoiakuid ja käitumist.
Analüüsiti kõigi valimisnimekirja esitanud erakondade valimisplatvorme Riigikogu valimisteks
(seisuga 5. 02. 2015) nende veebilehtedel olevate tekstide põhjal.
Esimene osa annab ülevaate erakondade valimisplatvormides kajastatud teemade
jagunemisest ja osakaaludest kvantitatiivsete andmete alusel – sõnade arvu alusel. Kuigi
platvormides on sõnastatud nii visioone, soove, seisukohti, nõudeid kui lubadusi äärmiselt
erinevatel üldistusastmetel, ebaühtlaselt ja tegelikkuses realiseerumisel ka erineva
mõjuulatusega, võimaldavad diagrammid märgata erakondade rõhuasetusi ühele või
teisele teemavaldkonnale.
Analüüsi teises osas on soolise võrdõiguslikkuse strateegiliste eesmärkide ja põhiteemade
lõikes antud ülevaade, kas ja mil viisil on neid puudutatud erakondade poliitilises retoorikas
– valimisplatvormi kirjutatud visioonides, põhimõtetes, lubadustes, meetmetes ja tegevustes.
Kuigi mitmed seisukohad ja lubadused võivad puudutada erinevaid soolise võrdõiguslikkuse
eesmärke ja aspekte ning puhtalt teksti alusel ei ole alati ka võimalik nende tähendusi (neis
peegelduvat sooideoloogiat) välja lugeda, on olulisemate soolise võrdõiguslikkuse
alateemade lõikes välja toodud erakondade lubadused, mis on otseselt või kaudselt seotud
soolise ebavõrdsuse vähendamisega .
Iga alateema lõppu on lisatud ENÜ arvamus , seisukohad ja soovitused.
11
1.1. Riigikogu XII koosseisu valimistel osalevad erakonnad
Eesti registreerituid erakondadest osalevad Riigikogu XIII koosseisu valimistel 10
erakonda16, millest kaks on asutatud 2014.aastal.17
Logo Erakond Valimisloosung Kandidaat
e
maht
sõnade
s
Eesti Keskerakond „Teeme teisiti!“ 125 7 508
Eesti Reformierakond „Kindlalt edasi!“ 125 15 384
Erakond Isamaa ja Res
Publica Liit
„Parem haridus. Parem
töö. Parem palk.“
125 19 112
Sotsiaaldemokraatlik
Erakond
„Inimese eest!“ 125 7388
Eesti Iseseisvuspartei 12 329
Eesti Konservatiivne
Rahvaerakond
„On aeg!“ 125 851
Eestimaa Ühendatud
Vasakpartei
„Tööinimese õiguste ja
turvatunde eest!“
25 492
Erakond Eestimaa
Rohelised
„Ehe, lahe ja mahe
Eesti!“
40 5214
Eesti Vabaerakond „Aru pähe!“ 125 698
Rahva Ühtsuse Erakond „Terve ja ühtne Eesti!“ 36 764
57740
16 Eesti Vabaduspartei - Põllumeeste Kogu ei osalenud ka 2011.a. Riigikogu valimistel. 17 Rahva Ühtsuse Erakond registreeriti 2014.a. septembris ja Eesti Vabaerakond 2014.a. oktoobris.
Erakondade poolt koostatud valimisplatvormid erinevad nii oma ülesehituselt,
struktureerituselt, üldistustasandilt kui ka temaatilise jaotuse poolest, aga eelkõige tekstide
pikkuse poolest. .
1.2. Valimisprogrammide tekstiline maht
7508
15384
19112
0
5000
10000
15000
20000
25000
Erakondade poolt koostatud valimisplatvormid erinevad nii oma ülesehituselt,
struktureerituselt, üldistustasandilt kui ka temaatilise jaotuse poolest, aga eelkõige tekstide
1.2. Valimisprogrammide tekstiline maht
19112
7388
329851 492
5214
698 764
Kategooria 1
12
Erakondade poolt koostatud valimisplatvormid erinevad nii oma ülesehituselt,
struktureerituselt, üldistustasandilt kui ka temaatilise jaotuse poolest, aga eelkõige tekstide
Kesk
Ref
IRL
SDE
Ises
EKRE
Vasakp
EER
Vabaerak
RÜE
13
1.3. Erakondade valimisplatvormide struktuur ja teemade osakaal
22,8
15,3
9,66,7
13,5
13,5
2,8
3,6 6,7
7,6
RE Poliitikavaldkondade osakaal (maht sõnades)
Julgeolek
Majandus
Sotsiaalvaldkond
Rahvuslik mälu 6,7
Kultuur, sport 13,5
Haridus
Innovatsioon
Maaaelu
Keskkond
Riiklus ja õigus
8,84
5,8 2,5
3,9
7,7
3,6
6,7
7,4
98,1
6,5
10,4
6,2
7,8
6,1
6,4
KE Poliitikavaldkondade osakaal (maht sõnades)
Majanduskasv
Maksureform
Tööhõivepoliitika
Perekond ja kodu
Hariduspoliitika
Noored
Sotsiaalne tasakaal ja turvalisus
Tervis ja tervishoid
Sisejulgeolek
Kaitsepoliitika
Regionaalpoliitika
Maaelu ja ettevõtlus
Kodanikuühiskond ja demokraatia
Kultuur ja sport
14
12,1
20,6
5,1
2,27,6
7,6
9,5
5,9
10,7
10,3
SDE poliitikavaldkondade osakaal (maht sõnades)
Haridus ja teadus
Sotsiaalne kaitse ja tööturg
Kultuur
Sport
Lõimumine
Majandus ja ettevõtlus
Maaelu ja põllumajandus
Energeetika
Keskkond
Maksud
5,4
15,1
2,8
6,1
6,6
7,5
74,14
4,6
3,8
3,3
7,8
2,4
6,5
3,2
4,54,9
IRL Poliitikavaldkondade osakaal (maht sõnades)
Maksud
Majandus
Haridus ja teadus
Perekond
Sotsiaalpoliitika ja inimvara kaitse
Tervis
Kultuur
Eestlaste hoidmisest
Looduskeskkond
Põllumajandus ja Eesti toit
Taristu ja transport
Energeetika
Turvalisus ja õiguskaitse
Riigireform
15
8
9
8,3
11,5
5
13,32,9
6,7
7,2
14,8
7,2
5
EVA Poliitikavaldkondade osakaal (maht sõnades)
Poliitika
Julgeolek
Riigihaldus
Majandus
Palgad ja pensionid
Maaelu ja põllumajandus
Pered
Ravikindlustus
Töövõimereform ja sotsiaalabi
Haridus ja teadus
Kultuur ja sport
Integratsioon
23,1
19,5
10,8
21
19,3
EKRE Poliitikavaldkondade osakaaal (maht
sõnades)
Jõukas Eesti
Kasvav Eesti
Hooliv Eesti
Kodanike Eesti
Kaitstud Eesti
16
14,7
13
17
10,3
6
15,4
RÜE Poliitikavaldkondade osakaal
Tervishoiureform
Riigi reform
Maksureform
Sotsiaalne julgeolek ja toimetulek
Pered
Riigi julgeolek
2,7 4
11,7
16,1
3,7
7,821
17,8
3,3
5,73,9
EER Poliitikavaldkondade osakaal (maht sõnades)
Otsedemokraatia rakendamine
Omavalitsuste areng
Haridus- ja teaduspoliitika
Majanduspoliitika
Maksud
Kultuurielu
Terve Eesti heaks
Ehe loodus
Turvaline riik
Kaitstud Eesti
Välispoliitika
17
Temaatiline struktuur puudub.
379 sõna
22,2
3,6
14,3
42,6
17,3
EIP Poliitikavaldkondade osakaal
Välispoliitika
Kaitsepoliitika
Sisejulgeolek
Majandus
Maksud
18
1.4. Euroopa Liidu soolise võrdõiguslikkuse poliitika prioriteetsed
valdkonnad ja vastav retoorika Eesti erakondade valimisplatvormides
Tabel 1.
Kokkulangev Kaudne posit.
mõju
Vajab soolist
analüüsi
NAISED
OTSUSTUSTASANDIL
Naiste osalemine poliitikas
Naised majandusalaste
otsuste vastuvõtmisel
Naised ja teaduses /tehnol.
MAJANDUSLIK
ISESEISVUS
Soolise palgalõhe
kaotamine, võrdse töö eest
võrdne palk
Sooliste stereotüüpide
kaotamine tööturul
Naisettevõtjate toetamine
Diskrimineerimise
vähendamine tööturul
Naiste ettevõtluse
toetamine
Tööturu segregatsiooni
vähendamine
Paindlik töökorraldus nii
meestele kui naistele
SOOLISTE ASPEKTIDE
ARVESTAMINE
SOTSIAALPOLIITIKATES
Sooline võrdõiguslikkus
19
sotsiaalses kaitses ja
võitluses vaesuse vastu
SOOLINE VÕRDSUS
HARIDUSES
TERVIS Soolise aspekti
arvessevõtmine
tervishoius
TÖÖ- ja PEREELU
ÜHITAMINE
Hooldusteenused
Kohustuslik isapuhkus
INIMÕIGUSED
Soolise vägivalla
kaotamine
Inimkaubanduse
kaotamine
Võitlemine
diskrimineerimisega
Sooaspekti läbiv
arvestamine
Nagu eelnevast tabelist selgub, on paljud soolise ebavõrdsusega seotud teemad jäänud
poliitilistest retoorikatest - lubadustest, nõudmistest välja.
Nii näiteks pole seisukohta naiste osalemisest teaduses ja tehnoloogiavaldkonnas, töö- ja
haridusturu horisontaalsest ja vertikaalsest segregatsioonist, sooliste stereotüüpide
kaotamise vajalikkusest jms.
Sooliste stereotüüpide kaotamise eesmärki pole nimetatud ühegi erakonna poolt, samas
tuleneb suur osa soolisest ebavõrdsusest just aegunud eelarvamuste ja stereotüüpsete
hoiakute tõttu. Seega on tegemist pigem sellise horisontaalse probleemvaldkonnaga , mida
tuleb arvesse võtta paljude meetmete puhul.
Küll aga selguvad valimisplatvormidest just need teemad ja läbiarutatud seisukohad, mida
kas siis oluliseks peetakse või mille kohta loodetakse leida kõlapinda olulisemate
valijagruppide seas. Avalikkuses on juba aastaid diskuteeritud järgmiste soolise
20
ebavõrdsuse selgete ilmingute – naiste ja meeste erinev osalusmäär otsustamisel, sooline
palgalõhe, naistevastane vägivald, töö- ja pereelu ühitamise erinevad võimalused üle.
Viimastel aastatel on lisandunud pereliikmete hoolduskoormuste küsimus, mille lahendamise
põhieesmärgiks on kujunemas naiste senisest suurem toomine tööturule. See on üheks
teemavaldkonnaks, mis kaudselt avaldab mõju naiste olukorrale, kelle õlul peamiselt
pereliikmete hoolduskohustused veel lasuvad.
Sotsiaalhoolekande kõrval peetakse oluliseks sotsiaalkindlustust ja peretoetuste tõusu ning
vaesuse vähendamist, mis kahtlemata parandab ka naiste kindlustunnet, aga mille mõjude
hindamine on keerulisem ja jääb praegusest analüüsist välja.
Seoses soolise võrdõiguslikkuse eesmärkidega ei joonistu platvormidest välja selgelt
suuremate erakondade üleseid teemasid, aga varasemast enam on tõstatatud elatiste
kättesaamise teema. Seotult küll pigem laste õigustega, on praegune elatisrahade
kättesaamise süsteem küll rohkem naistele kui meestele ebasoodsam ja koormavam.
Küll võib aga märgata teadlikkuse tõusu/ või julgemat väljaütlemist inimõiguste tagamise
ja diskrimineerimise vastu võitlemise vajalikkusest. Üha julgemalt kasutatakse ka soolise
võrdõiguslikkuse mõistet. Ka võrdse kohtlemise sõnapaari kasutamine on rohkem seotud
inimõigustega ja mitte enam ainult institutsioonide, regioonide või valdkondade võrdse
kohtlemisega.
Kuna riiklikult on rakendatud juba palgalõhe vähendamise tegevuskava ja pere- ning
naistevastase vägivallaga võitlemise tegevuskavad, siis sõnaselgelt sõnastatuna neid
platvormides välja ei tooda. Küll aga tehakse ettepanekuid, mis palgalõhet võivad vähendada
, nt. lubades tõsta nende valdkondade palku, kus valdavalt naised töötavad.
Kõik maksupoliitilised muudatused, mida on lubanud mitmed erakonnad, vajavad
sügavamat analüüsi sugupoolte aspektist.
Põhimõtteliselt võib soolist palgalõhet küll vähendada nii alampalga tõstmine kui ka erinevad
muudatused maksusüsteemis, aga need vajaksid täpsemaid analüüse ja arvutusi soo
aspektist võrdlemiseks. Seetõttu pole need „rahalubadused“ soolise võrdõiguslikkuse
edendamise vaatevinklist hinnangut saanud.
21
2. Erakondade lubadused ja soolise võrdõiguslikkuse eesmärgid
Allpool toodud tabel iseloomustab , kuivõrd poliitilisse retoorikasse kirjutatud
seisukohad ja lubadused langevad kokku soolise võrdõiguslikkuse eesmärkidega.
Kooskõlas soolise võrdõiguslikkuse poliitika eesmärkidega
Sihtgrupi soolise koosseisu tõttu võivad olla positiivse mõjuga naiste olukorrale
Erinevate lühi- ja pikaajaliste mõjudega , vajavad sügavamat arutelu/analüüsi sooliste
mõjude aspektist
Ebamäärane deklaratsioon
22
Tabel 2 . Erakondade lubadused ja soolise võrdõiguslikkuse eesmärgid
SOOLINE
TASAKAAL
OTSUSTAMISEL
… poliitikas
… majanduses
MAJANDUSLIK
ISESEISVUS
Palgalõhe
(Naistöötajatega
valdkondade töötasu
tõstmine)
Võrdse ja võrdväärse
töö eest võrdne palk
Naisettevõtlus
Naiste vaesuse
vähendamine,
sotsiaalkaitse
Naiste tööhõive
tõstmine
(hooldajate toomine
tööturule)
Laste elatisraha
tagamine
Lesepension
23
TERVIS (Meeste
tervis)
SOOLINE
VÕRDSUS
HARIDUSES
Kohustuslik
keskharidus,
vanusepiiri tõstmine
Poiste
väljalangevuse
vähendamine
TÖÖ- ja PEREELU
ÜHITAMINE
Paindlik töökorraldus
Hooldusteenused
isapuhkus(ed),
vanemahüvitise
paindlikkus
Lasteaiakohad
NAISTEVASTASE
PEREVÄGIVALLA
JA
INIMKAUBANDUSE
KAOTAMINE
Pere- ja
naistevastase
vägivalla kaotamine
Inimkaubanduse,
prostitutsiooni
24
kaotamine
Koolivägivalla
vähendamine
INIMÕIGUSED ,
DISKRIMINEERIMIS
E VÄHENDAMINE
Soolõime strateegia
rakendamine
25
2. 1. Soolise võrdõiguslikkuse seaduse täitmine, diskrimineerimisega
võitlemine
INIMÕIGUSED ,
DISKRIMINEERIMIS
E VÄHENDAMINE
Soolõime strateegia
rakendamine
Diskrimineerimise vastu võitlemist on nimetanud kuus erakonda.
Keskerakond: „ Ühtlustame diskrimineerimise vastast seadusandlust. Rakendame
voliniku institutsiooni reaalselt tööle kõigi (mitte ainult soolise) diskrimineerimise juhtumite
lahendamiseks koos riigipoolsete piisavate rahaliste vahenditega“, põhjendades seda, et
„elanikud peavad teadma ning tundma, et nende põhiõigusi ja –vabadusi kaitstakse riigi poolt
võrdselt ning tõhusalt“.
IRL on sõnastanud oma üheks põhimõtteks seista „läbipaistva ja õiglase Eesti eest, kus
on tagatud inimeste võrdne kohtlemine ja põhiõiguste kaitse ja eesmärgiks : kõrvaldada
sellised põhjendamatud takistused ja hirmud, et iga naine saaks ise vabalt otsustada, millal
ta soovib peret luua – ilma et tal tuleks karta diskrimineerimist tööturul. Eelkõige peetakse
silmas väikelaste emade diskrimineerimist tööturul.“
Samuti on IRL kavandanud kehtivaid õigusnorme korrata:“ kirjutame vanemahüvitise
seaduses selgemalt lahti, millist tööandja käitumist tuleb käsitada diskrimineerimisena“. ;
SDE on seisukohal, et „kõikidele ühiskonnarühmadele peab riik tagama võrdse
kohtlemise“ , ühtlasi viidatakse ka SoVS-i § 9-s sätestatud normi täitmisele:“ Edendame
naiste ja meeste võrdõiguslikkust kõigis poliitikavaldkondades ja poliitilistes tegevustes.“
RÜE kavandab „süvendada mõtteviisi, Eestis elavad inimesed on meie inimesed
sõltumata soost, vanusest või rahvusest“ ja lubab seista „ laste võrdsete õiguste eest nende
potentsiaaliks ja arenguks vajaliku keskkonna loomisel“.
EÜVP lühikese platvormis on sõnastatud: „Võitleme jõudsamalt diskrimineerimisega
tööturul: tagame soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise seaduse reaalse täitmise.
Nõuame kõigi vähemuste õiguste austamist, ja järjekindlaid abinõusid rassismi, võõraviha ja
igat liiki muu diskrimineerimise vastu.“
Sisuliselt inimõiguste kaitsmisena võib vaadata EER seisukohta, et „
seksuaalvahekord alla 16-aastase isikuga juhul, kui nende vanusevahe on enam kui viis
aastat, peab olema keelatud“.
RE näeb visioonina nn. Uut Põhjamaad muuhulgas võrdseid võimalusi tagavana, ja
euroopalikke väärtusi kandva riigina, aga sotsiaalseid gruppe ei nimeta.
RE peab oluliseks „ hinnata poliitikate ja reeglite mõju nii üldisel kui ka leibkonna ja
sissetulekugruppide tasandil“, aga pole pööranud tähelepanu SoVS
mille kohaselt mõjude hindamist tuleb läbi viia alati ka soogruppide aspektist.
Arvamus
ENÜ märkab varasemate valimisplatvormidega võrreldes teadlikkuse tõusu/ või julgemat
väljaütlemist inimõiguste tagamise ja diskrimineerimise vastu võitlemise vajalikkusest. Üha
julgemalt kasutatakse ka soolise võrdõiguslikkuse mõistet. Ka võrdse kohtl
kasutamine on rohkem seotud inimõigustega ja mitte enam ainult institutsioonide, regioonide
või valdkondade võrdse kohtlemisega.
Mida rohkem poliitilises retoorikas rõhutatakse, et sooline võrdsus on põhiõigus ja üldine
hüve ja et selle saavutamine eeldab ressursse (inim
jms) ning konkreetseid meetmeid riiklikul tasandil, seda kiiremini hakkavad muutuma ka
eelarvamused ja hoiakud teema suhtes, teadvustub tõsiasi, et tegemist on selgepiirilise
poliitikavaldkonnaga. See omakorda toob k
meeste võrdse kohtlemise normide täitmise ning toetab soolise võrdõiguslikkuse eesmärkide
poole liikumist.
Hoiakulised muutused tulenevad väga suures osas nähtavast, kog
Seetõttu on oluline töötada välja ja kehtestada
toimimiseks vajalikud alamaktid ja ametlikud juhendid sh soolise statistika kogumise ja
konkreetsed juhised riigi, kohaliku omavalitsuse ja haridusasu
kohustuste kohta soolise võrdõiguslikkuse edendamisel.
Tugevdada tuleb institutsioone, mis aitaksid tööandjatel ja riigi
võrdõiguslikkuse seaduses sätestatud norme täita, sh. nt. vastav info
ja vajalikud inim- ja rahalised ressursid nii sotsiaalministeeriumile kui voliniku kantseleile,
mis seni peamiselt välisrahade toel on o
uuringute puhul peaks endastmõistetavaks kujunema arusaam
kodanikud, lapsed, noored ja eakad vaid kõigis gruppides ilmnevad soolised erinevused
õigustes, võimalustes, kohustustes ja vastutustes.
Sisuliselt inimõiguste kaitsmisena võib vaadata EER seisukohta, et „
aastase isikuga juhul, kui nende vanusevahe on enam kui viis
aastat, peab olema keelatud“.
RE näeb visioonina nn. Uut Põhjamaad muuhulgas võrdseid võimalusi tagavana, ja
euroopalikke väärtusi kandva riigina, aga sotsiaalseid gruppe ei nimeta.
hinnata poliitikate ja reeglite mõju nii üldisel kui ka leibkonna ja
“, aga pole pööranud tähelepanu SoVS-is kehtestatud normile,
mille kohaselt mõjude hindamist tuleb läbi viia alati ka soogruppide aspektist.
ENÜ märkab varasemate valimisplatvormidega võrreldes teadlikkuse tõusu/ või julgemat
väljaütlemist inimõiguste tagamise ja diskrimineerimise vastu võitlemise vajalikkusest. Üha
julgemalt kasutatakse ka soolise võrdõiguslikkuse mõistet. Ka võrdse kohtl
kasutamine on rohkem seotud inimõigustega ja mitte enam ainult institutsioonide, regioonide
või valdkondade võrdse kohtlemisega.
Mida rohkem poliitilises retoorikas rõhutatakse, et sooline võrdsus on põhiõigus ja üldine
saavutamine eeldab ressursse (inim-, teadmiste-, teabe
jms) ning konkreetseid meetmeid riiklikul tasandil, seda kiiremini hakkavad muutuma ka
eelarvamused ja hoiakud teema suhtes, teadvustub tõsiasi, et tegemist on selgepiirilise
liitikavaldkonnaga. See omakorda toob kaasa suurema õigusteadlikkuse,
se kohtlemise normide täitmise ning toetab soolise võrdõiguslikkuse eesmärkide
Hoiakulised muutused tulenevad väga suures osas nähtavast, kogetavast tegelikkusest.
Seetõttu on oluline töötada välja ja kehtestada soolise võrdõiguslikkuse
toimimiseks vajalikud alamaktid ja ametlikud juhendid sh soolise statistika kogumise ja
riigi, kohaliku omavalitsuse ja haridusasutuste, samuti tööandjate
kohustuste kohta soolise võrdõiguslikkuse edendamisel.
Tugevdada tuleb institutsioone, mis aitaksid tööandjatel ja riigi- ning KOV asutustel soolise
võrdõiguslikkuse seaduses sätestatud norme täita, sh. nt. vastav info- ja kompeten
ja rahalised ressursid nii sotsiaalministeeriumile kui voliniku kantseleile,
mis seni peamiselt välisrahade toel on oma meetmeid saanud ellu viia. Sotsiaalteaduslike
uuringute puhul peaks endastmõistetavaks kujunema arusaam, et Eestis ei ela sootud
kodanikud, lapsed, noored ja eakad vaid kõigis gruppides ilmnevad soolised erinevused
õigustes, võimalustes, kohustustes ja vastutustes.
26
Sisuliselt inimõiguste kaitsmisena võib vaadata EER seisukohta, et „täiskasvanu
aastase isikuga juhul, kui nende vanusevahe on enam kui viis
RE näeb visioonina nn. Uut Põhjamaad muuhulgas võrdseid võimalusi tagavana, ja
hinnata poliitikate ja reeglite mõju nii üldisel kui ka leibkonna ja
is kehtestatud normile,
mille kohaselt mõjude hindamist tuleb läbi viia alati ka soogruppide aspektist.
ENÜ märkab varasemate valimisplatvormidega võrreldes teadlikkuse tõusu/ või julgemat
väljaütlemist inimõiguste tagamise ja diskrimineerimise vastu võitlemise vajalikkusest. Üha
julgemalt kasutatakse ka soolise võrdõiguslikkuse mõistet. Ka võrdse kohtlemise sõnapaari
kasutamine on rohkem seotud inimõigustega ja mitte enam ainult institutsioonide, regioonide
Mida rohkem poliitilises retoorikas rõhutatakse, et sooline võrdsus on põhiõigus ja üldine
, teabe-, finants-, ajalisi
jms) ning konkreetseid meetmeid riiklikul tasandil, seda kiiremini hakkavad muutuma ka
eelarvamused ja hoiakud teema suhtes, teadvustub tõsiasi, et tegemist on selgepiirilise
aasa suurema õigusteadlikkuse, tagab naiste ja
se kohtlemise normide täitmise ning toetab soolise võrdõiguslikkuse eesmärkide
etavast tegelikkusest.
soolise võrdõiguslikkuse seaduse
toimimiseks vajalikud alamaktid ja ametlikud juhendid sh soolise statistika kogumise ja
tuste, samuti tööandjate
ning KOV asutustel soolise
ja kompetentsikeskus
ja rahalised ressursid nii sotsiaalministeeriumile kui voliniku kantseleile,
ma meetmeid saanud ellu viia. Sotsiaalteaduslike
, et Eestis ei ela sootud
kodanikud, lapsed, noored ja eakad vaid kõigis gruppides ilmnevad soolised erinevused
2.2. Naiste ja meeste tasakaalustatud esindatus otsustustasanditel.
SOOLINE
TASAKAAL
OTSUSTAMISEL
… poliitikas
… majanduses
Naiste ja meeste tasakaalustatud osalemise olulisust poliitika ja majanduse tipptasandil on
märkinud sõnaselgelt Sotsiaaldemokraatlik erakond ja Rahva Ühtsuse Erakond.
SDE, KE, RÜE ja EÜVP on ka ainsad , mille platvormidest mõistet „sooline võrdõigu
võib leida.
Sotsiaaldemokraatlik erakond „
ja lubab seada eesmärgiks, et
vähemalt 40%.
Rahva Ühtsuse Erakond lähtub põhimõttest, et
riigi juhtimises tagab tasakaalustatud otsuste tegemise ning pöörab riiki näoga inimese
poole“.
Pole ilmselt teadmata, et Eestis valitsevad töölevõtmise ja edutamise suhtes soolised
stereotüübid, meestekeskne ärikultuu
läbipaistmatus. Seetõttu on SDE valimisprogrammis ka punkt, mis lubab :“
juhatuse liikmed valime konkursiga
Vabaerakonna lubadusest :“
esinduskogudesse jõuab inimeste võimalikult laiapõhjaline tahe“
nõuet otseselt raske välja lugeda, kuigi „
elanikkonda esindamata jätta.
Arvamus:
2.2. Naiste ja meeste tasakaalustatud esindatus otsustustasanditel.
Naiste ja meeste tasakaalustatud osalemise olulisust poliitika ja majanduse tipptasandil on
märkinud sõnaselgelt Sotsiaaldemokraatlik erakond ja Rahva Ühtsuse Erakond.
, RÜE ja EÜVP on ka ainsad , mille platvormidest mõistet „sooline võrdõigu
Sotsiaaldemokraatlik erakond „ peab oluliseks soolist tasakaalu ettevõtete juhtorganites
lubab seada eesmärgiks, et kõigis esinduskogudes on ühe sugupoole esindajaid
Rahva Ühtsuse Erakond lähtub põhimõttest, et „Soolise võrdõiguslikkuse arvestamine
riigi juhtimises tagab tasakaalustatud otsuste tegemise ning pöörab riiki näoga inimese
Pole ilmselt teadmata, et Eestis valitsevad töölevõtmise ja edutamise suhtes soolised
stereotüübid, meestekeskne ärikultuur ja juhtorgani liikmete valimise/nimetamise menetluse
läbipaistmatus. Seetõttu on SDE valimisprogrammis ka punkt, mis lubab :“
juhatuse liikmed valime konkursiga.“
Vabaerakonna lubadusest :“Me muudame valimissüsteemi selliselt, et
duskogudesse jõuab inimeste võimalikult laiapõhjaline tahe“ on soolise tasakaalustatuse
nõuet otseselt raske välja lugeda, kuigi „laiapõhjalisus“ ei tohiks põhimõtteliselt poolt
elanikkonda esindamata jätta.
27
2.2. Naiste ja meeste tasakaalustatud esindatus otsustustasanditel.
Naiste ja meeste tasakaalustatud osalemise olulisust poliitika ja majanduse tipptasandil on
märkinud sõnaselgelt Sotsiaaldemokraatlik erakond ja Rahva Ühtsuse Erakond.
, RÜE ja EÜVP on ka ainsad , mille platvormidest mõistet „sooline võrdõiguslikkus“
peab oluliseks soolist tasakaalu ettevõtete juhtorganites“
kõigis esinduskogudes on ühe sugupoole esindajaid
Soolise võrdõiguslikkuse arvestamine
riigi juhtimises tagab tasakaalustatud otsuste tegemise ning pöörab riiki näoga inimese
Pole ilmselt teadmata, et Eestis valitsevad töölevõtmise ja edutamise suhtes soolised
r ja juhtorgani liikmete valimise/nimetamise menetluse
läbipaistmatus. Seetõttu on SDE valimisprogrammis ka punkt, mis lubab :“ Riigiettevõtete
Me muudame valimissüsteemi selliselt, et
on soolise tasakaalustatuse
“ ei tohiks põhimõtteliselt poolt
28
Eesti elanikkonna arvamusküsitlused näitavad suurt toetust naiste senisest suuremale
esindatusele nii poliitikas kui majanduses.
2013.a. soolise võrdõiguslikkuse monitooringu tulemusena selgus, et enam kui kolm
neljandikku (40 %) Eesti elanikest on seisukohal, et naiste suurem osalemine poliitikas, aga
ka muudel juhtivatel ametikohtadel on vajalik eri huvide paremaks esindatuseks ühiskonnas.
Võrreldes 2009. aasta soolise võrdõiguslikkuse monitooringuga on tunduvalt suurenenud ka
nende naiste hulk, kes leiavad, et Riigikogu ning valitsuse liikmete hulgas peaks olema enam
naisi.18 Kui 2009. aastal leidis 49% naisvastajatest, et Riigikogu liikmete hulgas peaks naiste
osakaal olema praegusest suurem, siis 2013. aastal arvas sama juba 62% naistest.19
Märkimisväärselt on viimaste aastate jooksul suurenenud nende naiste arv, kes arvab, et
naisi peaks valitsuses olema senisest tunduvalt enam ( 58 %).
Viimase viie aasta jooksul on nende inimeste osakaal, kes arvavad, et naised sobivad
tippjuhiks, kasvanud kahekordseks. Kui 2009.a. soolise võrdõiguslikkuse monitooringus
arvasid vähem kui pooled vastajad ( 44%), et naine sobib tippjuhiks, siis 2013. aastal oli
sellel seisukohal 81% vastajatest.
2011. aasta Eurobaromeetri uuringust20, mille käigus küsitleti representatiivset valimit Eestis,
on selgunud, et 88 % Eesti elanikest arvab, et naisi peaks äriühingutes juhtivatel kohtadel
olema sama palju kui mehi. Ja seda ainuüksi soolise võrdsuse ja õigluse nimel.
79 % Eesti elanikkonnast on ka selliste piirmäärade (kvootide) kehtestamise poolt, mis
tagaksid riigi- ja börsil noteeritud ettevõtete nõukogudesse ja juhtkondadesse senisest
suurema soolise tasakaalu.
Sellest võib järeldada, et ühiskonna , st. valijate poolt vastuseisu ei maksa karta.
ENÜ toetab igati ja soovitab soolise tasakaalu saavutamiseks ja stereotüüpsetest
soorollihoiakutest vabanemiseks rakendada arvulisi piirmäärasid, mis ühtlasi tähendab, et
mitmete kollegiaalsete otsustuskogude liikmete valimisel muutub soost olulisemaks
kandidaatide oskuste ja eriteadmiste hindamine kindlate kriteeriumide alusel.
18 Soolise võrdõiguslikkuse monitooring 2013. http://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Sotsiaalvaldkond/sooline_vo_monitooring_2013_veeb.pdf 19 Soollise võrdõiguslikkuse monitooring 2013.
29
2.3. Naiste majanduslik iseseisvus
MAJANDUSLIK
ISESEISVUS
Palgalõhe
(Naistöötajatega
valdkondade töötasu
tõstmine)
Võrdse ja võrdväärse
töö eest võrdne palk
Naiste vaesuse
vähendamine,
sotsiaalkaitse,
hooldajate toomine
tööturule
Laste elatisraha
tagamine
Lesepension
Naiste majanduslik sõltumatus on seotud erinevate põhjustega - keskmiselt madalama
palgaga
(rahvasuus ka „palgalõhe“) , mis lähtub nende töötamisest sektorites, kus on naistöötajate
ülekaal ja väiksemad palgad ( tööturu segregatsioon), väiksemate karjäärivõimalustega
(tööturu vertikaalne segregatsioon), tööandjate poolt sama või võrdväärse töö eest
väiksema töötasu maksmise e. soolise diskrimineerimisega, tasustatud ja tasustamata tööde
ebaõiglase jagunemisega sugude vahel jms.
Naistele ja meestele sama või võrdväärse töö eest võrdse palga nõudmisi on nimetanud
Sotsiaaldemokraatliku erakonna, Rahva Ühtsuse Erakonna ja Eestimaa Ühendatud
Vasakpartei platvormides.
30
RÜE platvormis on õiguspoliitilise lubadusena öeldud: „Toetame meestele ja naistele
sama töö eest tehtava võrdse tasu maksmist“ . Rahanduspoliitika raames on seatud
eesmärgiks : „palgalõhe kaotamine. Mehed ja naised peavad saama sama töö eest võrdset
palka.“
SDE lubab nn. võrdse palga normi täitmisele riikliku järelevalve: „Palgalõhe
vähendamiseks anname Tööinspektsioonile volitused järelevalve tegemiseks naistele ja
meestele sama töö eest tööandja poolt makstavate palkade ja hüvitiste üle.“
EÜVP taotleb vähemalt Euroopa Sotsiaalharta art. 4, 30 ja 31 täismahus ratifitseerimist
Riigikogus!
Art 4 p.3, mis kohustab “tunnustama mees- ja naistöötajate õigust saada võrdse töö eest
võrdset tasu”.
Proportsionaalselt enam mõjutavad naiste sissetulekuid ka erakondade poolt antud
lubadused tõsta nende töötajate töötasu, kus valdavalt naised on koondunud.
Õpetajate palgatõusu lubavad KE ( alampalk 1500 EUR) , SDE (20 % keskmisest
kõrgemaks).
Esimene neist lubab tagada ka lasteaiaõpetajatele riiklikud palkade alammäärad ja
puhkused sarnaselt koolide õpetajatega ning väärika palga normkoormusega arstidele,
õdedele ja abipersonalile .
Ühtlasi lubatakse tagada riigipoolse lisatasu laulu- ja tantsupidudel osalevate kollektiivide
ringijuhtidele.
SDE lubab kindlustada lasteaiaõpetajatele kooliõpetajatega võrdse miinimumpalga ning
tõsta eelisjärjekorras sotsiaaltöötajate töötasu.
EER seisab raamatukogutöötajate väärilise töötasu eest.
IRL: on võtnud eesmärgiks, et õpitud erialal töötavad kõrgharidusega kultuuritöötajad
peavad saama vähemalt Eesti keskmist palka.
Ühtlasi mõjutavad sissetulekuid mitmed toetused ja võimalus tööturul osaleda.
Pere- ja lastetoetuste tõstmist lubavad KE, EVA, EKRE, SDE.
Vajadusele tõsta naiste tööhõivet , parandades hooldusteenuste saamise võimalusi, on
tähelepanu pööranud KE, RÜE, SDE, IRL.
EVA lubab tõsta miinimumpalka ja vabastada pensionid tulumaksuga maksustamisest
ning pere- ja lastetoetuste tõstmist.
RÜE näeb vajadust arendada toetussüsteeme, mis võimaldavad puudega lapse
vanemal jätkata eneseteostust
hooldussüsteem vajab põhjalikku reformi ja Eesti jaoks sobiliku mudeli leidmist. Toetatakse
ehakülade süsteemi väljaehitamist.
KE lubab luua puuetega inimestele päevase hooldamise ja tugiteenused ning
võimaldame omastehooldajatel naasta tööturule, pakkuda põhikooli lõpetanud puudega
noortele edasiõppimist ja arengut toetava keskkonda, et anda võimalus puudega laste
vanematel jätkata töölkäimist.
SDE: lubab toetada omavalitsusi 3000 lasteaia
laste arengut ning vanemate naasmist tööturule, vähendada suure hooldusvajadusega,
raske ja sügava puudega laste vanemate hoolduskoormust ja takistusi tööhõives
osalemiseks, toetada puudega lastele suunatud tugiteenuste (lapsehoid, tugiisik ja transport)
arendamist ja pakkumist .
IRL lubab pakkuda omastehooldajatele mõistlikke, kulusäästlikke ja humaanseid
lahendusi, mis võimaldavad neil tööturule naasta ja korrigeerida erivajadustega laste perede
toetamise süsteemi (hoiuteenuse, intervallhoiu jne kättesaadavus) nii, et see oleks terviklik,
paindlik, efektiivne ja jätkusuutlik, et anda puuetega laste vanematele võimaluse jätkata
töötamist
EIP deklareerib, et riigi sotsiaalpoliitika peab olema perekeskne ja iivet toetav
Arvamus
Viimase viie aasta jooksul on elanikkonnas üha enam hakatud tajuma naiste ja meeste
võimaluste ebavõrdsust tööelus. Seda on ilmselgelt toetanud ka nt. palgalõhe teema ja
vastava statistika kajastus meediakanalite poolt. Sooline palgalõhe on seejuures vai
väga suure üldistusastmega näitajaks, mis lisaks sugude majanduslikule ebavõrdsusele
hõlmab ka muid soolisi ebavõrdsusi mitmetes teistes omavahel seotud ühiskonnaelu
valdkondades.
EVA lubab tõsta miinimumpalka ja vabastada pensionid tulumaksuga maksustamisest
ja lastetoetuste tõstmist.
RÜE näeb vajadust arendada toetussüsteeme, mis võimaldavad puudega lapse
vanemal jätkata eneseteostust erialasel tööl. Lisaks on erakond seisukohal, et eakate
hooldussüsteem vajab põhjalikku reformi ja Eesti jaoks sobiliku mudeli leidmist. Toetatakse
ehakülade süsteemi väljaehitamist.
puuetega inimestele päevase hooldamise ja tugiteenused ning
võimaldame omastehooldajatel naasta tööturule, pakkuda põhikooli lõpetanud puudega
noortele edasiõppimist ja arengut toetava keskkonda, et anda võimalus puudega laste
SDE: lubab toetada omavalitsusi 3000 lasteaia- ja hoiukoha loomisel, et soodustada
laste arengut ning vanemate naasmist tööturule, vähendada suure hooldusvajadusega,
raske ja sügava puudega laste vanemate hoolduskoormust ja takistusi tööhõives
osalemiseks, toetada puudega lastele suunatud tugiteenuste (lapsehoid, tugiisik ja transport)
omastehooldajatele mõistlikke, kulusäästlikke ja humaanseid
lahendusi, mis võimaldavad neil tööturule naasta ja korrigeerida erivajadustega laste perede
toetamise süsteemi (hoiuteenuse, intervallhoiu jne kättesaadavus) nii, et see oleks terviklik,
ik, efektiivne ja jätkusuutlik, et anda puuetega laste vanematele võimaluse jätkata
riigi sotsiaalpoliitika peab olema perekeskne ja iivet toetav
Viimase viie aasta jooksul on elanikkonnas üha enam hakatud tajuma naiste ja meeste
võimaluste ebavõrdsust tööelus. Seda on ilmselgelt toetanud ka nt. palgalõhe teema ja
vastava statistika kajastus meediakanalite poolt. Sooline palgalõhe on seejuures vai
väga suure üldistusastmega näitajaks, mis lisaks sugude majanduslikule ebavõrdsusele
hõlmab ka muid soolisi ebavõrdsusi mitmetes teistes omavahel seotud ühiskonnaelu
31
EVA lubab tõsta miinimumpalka ja vabastada pensionid tulumaksuga maksustamisest
RÜE näeb vajadust arendada toetussüsteeme, mis võimaldavad puudega lapse
erialasel tööl. Lisaks on erakond seisukohal, et eakate
hooldussüsteem vajab põhjalikku reformi ja Eesti jaoks sobiliku mudeli leidmist. Toetatakse
puuetega inimestele päevase hooldamise ja tugiteenused ning
võimaldame omastehooldajatel naasta tööturule, pakkuda põhikooli lõpetanud puudega
noortele edasiõppimist ja arengut toetava keskkonda, et anda võimalus puudega laste
ja hoiukoha loomisel, et soodustada
laste arengut ning vanemate naasmist tööturule, vähendada suure hooldusvajadusega,
raske ja sügava puudega laste vanemate hoolduskoormust ja takistusi tööhõives
osalemiseks, toetada puudega lastele suunatud tugiteenuste (lapsehoid, tugiisik ja transport)
omastehooldajatele mõistlikke, kulusäästlikke ja humaanseid
lahendusi, mis võimaldavad neil tööturule naasta ja korrigeerida erivajadustega laste perede
toetamise süsteemi (hoiuteenuse, intervallhoiu jne kättesaadavus) nii, et see oleks terviklik,
ik, efektiivne ja jätkusuutlik, et anda puuetega laste vanematele võimaluse jätkata
riigi sotsiaalpoliitika peab olema perekeskne ja iivet toetav
Viimase viie aasta jooksul on elanikkonnas üha enam hakatud tajuma naiste ja meeste
võimaluste ebavõrdsust tööelus. Seda on ilmselgelt toetanud ka nt. palgalõhe teema ja
vastava statistika kajastus meediakanalite poolt. Sooline palgalõhe on seejuures vaid üheks
väga suure üldistusastmega näitajaks, mis lisaks sugude majanduslikule ebavõrdsusele
hõlmab ka muid soolisi ebavõrdsusi mitmetes teistes omavahel seotud ühiskonnaelu
32
Eesti tööturul, mis on väga traditsiooniliste soorollide kohaselt jagunenud nn. naiste ja
meeste töödeks on märgatav, kuidas meeste poolt domineeritud tegevus- ja ametialad on
kõrgemini tasustatud kui need, kus töötab rohkem naisi. Statistikaameti andmetel töötab
vaid 13% inimestest töökollektiivides, kus on mehi ja naisi umbes võrdselt.
Argielus ollakse sellise soolise ebavõrdsusega harjunud, seda peetakse tavaliseks,
normaalseks ning nagu näha, ilma avaliku diskussioonita töö- ja haridusturu sooliselt
diskrimineeriva mõju üle ei jõua seotud probleemid ka poliitikakujundajateni. Ometi mõjutab
just väljakujunenud olukord noorte erialavalikuid, mis bumerangina seavad poliitikud riiklikul
tasandil lahendamist vajavate küsimuste ette - sh. kuidas suurendada meesõpetajate hulka
koolis ja naiste osakaalu tehnilistel ja IKT alade.
67% Eesti elanikest väidab, et meestel on võrreldes naistega tööelus natuke või märgatavalt
paremad võimalused. Vaid 17 % naistest ja 32 % meestest on arvamusel, et naiste ja
meeste võimalused tööturul on võrdsed.21
Üle poolte (60%) Eesti elanikest on veendunud, et naiste tööd väärtustatakse tavaliselt
vähem kui meeste tööd.
Üldiselt on aga eestlaste hoiakud sama töö eest võrdse tasustamise osas egalitaarsed - 92
% elanikkonnast toetab naiste ja meeste võrdselt õiglast tasustamist tööandja poolt.
Soolise võrdõiguslikkuse 2013.a monitooringu andmete alusel on aga hoopis suurenenud
nende naiste hulk, kes sõltuvad majanduslikult mõnest oma pereliikmest.22
Juhul kui ellu viiakse palgapoliitika, mille tõttu tõusevad õpetajate palgad, võib sellel olla
mõningane mõju soolisele palgalõhele. Rahvusvaheline kogemus ja uuringud küll väidavad,
et eelkõige peavad mingile kutsealale minema mehed ja alles seejärel hakkavad tõusma ka
palgad.
Valdavalt on naiste potentsiaalset majanduslikku olukorda puudutavad lubadused seotud
sotsiaalkaitsesüsteemidega, mille üldine põhimõtteline ülesanne on niikuinii indiviidide
võimaluste ühtlustamine, seetõttu on enamus teemakohaseid seisukohti valimisplatvormides
väljendatud just pensionide ja hüvitiste kontekstis. Vaid ühel erakonnal (SDE) on sõnaselgelt
nõudmine vähendada soolist palgalõhet.
Riiklik järelevalve palga määramise aluste ja tingimuste üle kahtlemata vähendaks praegusi
soolisi palgaerinevusi ettevõtete/organisatsioonide tasandil. Kui sellega kaasneks ka töö
väärtuse hindamise meetodite soovitamine ja väljatöötamine Tööinspektsiooni või
Sotsiaalministeeriumi poolt, oleks ettepanek kasulik ka igale tööandjale.
Elatisabi on samuti positiivne, kuigi mõelduna laste eest hoolitsemiseks, annab see suurema
kindlustunde majanduslikuks toimetulekuks lapsi üksi kasvatavatele ( enamasti ) emadele.
21 Ibid 22 Soolise võrdõiguslikkuse monitooring 2013.
33
Nii kultuuritöötajate kui riigitöötajate kui üliõpilaste seas on suurem osakaal naistel, nii
võivad ettepanekud tagada nende senisest parema sissetuleku.
Erinevad maksupoliitilised lubadused vajaksid nende eelnevat mõjude hindamist sugupoolte
aspektist, alternatiivide hindamist ja otsustamist soolise võrdsuse eesmärke silmas pidades.
34
2.4.Elatisraha tagamine lastele ja nn. lesepension
Laste elatisraha
tagamine
Lesepension
Lastele elatisraha fondi loomist lubavad põhimõtteliselt kolme erakonna platvormid: SDE,
KE, IRL
SDE luba luua „elatise garanteerimise fondi, kust saaksid tuge need üksikvanemate
lapsed, kellele lahus elavad vanemad ei maksa elatist „
KE lubab luua elatisrahafondi.
IRL- i platvormist võib välja lugeda soovi „vähendada elatisrahade juhtumeid (selle
asemel toetav, kokkuleppiv vanemlus), aga kui need ei toimi ja lapsele elatise
maksmiseks kohustatud vanem elatist õigeaegselt ei maksa, teeb seda riik, nõudes
hiljem summa vanemalt sisse.“
RE seevastu lubab sätestada jõulised riikliku sunni meetodid laste elatisraha
maksmisest kõrvalehoidjatele (riigitoetuste maksmisest ja riigi antavate tegevuslubade
väljastamisest keeldumine, elatisraha mahaarvamine tulumaksutagastuselt ja
kogumispensioni fondidest) ja anda suuremad volitused täitevametnikele elatisraha
sissenõudmiseks ning muuta elatisnõuded kehtivaks kuni võlgade tasumiseni
Lesepensioni kui uut tüüpi pensioniliigi väljatöötamist ja rakendamist on lubatud kolme
erakonna platvormides:
EKRE lubab kehtestada lesepensioni, kus lesestunud pensionär saab iga abielus oldud
aasta eest ühe protsendi abikaasa pensionist.
RÜE: platvormis on kirjas, et eakate toimetuleku parandamiseks viime sisse
lesepensioni - tähtajalise lisapension elukaaslase kaotanud inimesele.
KE lubab seadustada „lesepensioni“,
puhul saada suuremat pensioni lahkunud abikaasa pensioni arvel
Arvamus
ENÜ toetab elatisraha fondi
süsteem aastaid toimib (Austrias, Belgias, Taanis, Soomes, Prantsusmaal, Saksamaal,
Norras ja Rootsis, Lätis).
Lapsele elatisraha tagamine on seotud soolise ebavõrdsusega seetõttu, et praegune
olukord paneb last kasvatava vanema, kes valdavalt on ema, olukorda, kus ta peab oma
lapse õiguste kaitsmiseks kulutama äärmiselt palju ressursse ( ajalisi, va
pöördumiseks erinevate institutsioonide poole, olles ainsana vastutav kohustuste täitmise
jälgimise ja mittemaksmise korral meetmete algatamise eest.
Kehtiv süsteem on seega kaudselt naisi diskrimineeriv, sest valdavalt on naised need, k
kasvatada lapsed jäävad.
Elatiste määramise, maksmise ja kättesaamise praegune süsteem pole efektiivne, on
ressursimahukas nii elatise taotlejale kui taotlustega seotud erinevatele institutsioonidele
ning ei taga arvukate laste õiguste kaitstust, ses
nõudmisest lihtsalt loobuda.
Elatise maksmine või mittemaksmine ei olene alati lahuselava vanema majanduslikest
võimalustest, vaid see võib olla ka seotud võimu (otsustamise, domineerimise) küsimusega.
Tuleks selgelt teadvustada, et elatise nõue ei ole vanemate omavaheline asi. Alaealise lapse
ülalpidamiskohustuse näol on tegemist nö absoluutse kohustusega lapse ees, millest
üldjuhul ei vabasta ükski asjaolu.
erinev muudest laste- ja peretoetustest.
Eestis ei ole kehtiva õiguse järgi
õigusest elatisraha saada ja leppida sellega, et kasvatab oma last teise vanema elatisrahata
- sellised kokkulepped on õigustühised. Praegune keeruks asjaajamine võib aga naisi just
nii käituma suunata.
Seetõttu võiks loodav elatisrahade fond täita ka sellist kontrollifunktsiooni, mis jälgiks elatiste
laekumise korrapärasust.
Väga väike osa Eesti elanikest toetab põhi
ise hoolitsema selle eest, et elatisraha kätte saada, sellega mingil määral nõustujaid ja
lubab seadustada „lesepensioni“, võimaldades eakatel abielupaaride ühe surma
suuremat pensioni lahkunud abikaasa pensioni arvel.“
toetab elatisraha fondi loomist analoogiliselt paljude teiste riikidega, kus selline
süsteem aastaid toimib (Austrias, Belgias, Taanis, Soomes, Prantsusmaal, Saksamaal,
Lapsele elatisraha tagamine on seotud soolise ebavõrdsusega seetõttu, et praegune
olukord paneb last kasvatava vanema, kes valdavalt on ema, olukorda, kus ta peab oma
lapse õiguste kaitsmiseks kulutama äärmiselt palju ressursse ( ajalisi, va
pöördumiseks erinevate institutsioonide poole, olles ainsana vastutav kohustuste täitmise
jälgimise ja mittemaksmise korral meetmete algatamise eest.
Kehtiv süsteem on seega kaudselt naisi diskrimineeriv, sest valdavalt on naised need, k
Elatiste määramise, maksmise ja kättesaamise praegune süsteem pole efektiivne, on
ressursimahukas nii elatise taotlejale kui taotlustega seotud erinevatele institutsioonidele
ning ei taga arvukate laste õiguste kaitstust, sest ilmselgelt võivad osad naised elatise
Elatise maksmine või mittemaksmine ei olene alati lahuselava vanema majanduslikest
võimalustest, vaid see võib olla ka seotud võimu (otsustamise, domineerimise) küsimusega.
elt teadvustada, et elatise nõue ei ole vanemate omavaheline asi. Alaealise lapse
ülalpidamiskohustuse näol on tegemist nö absoluutse kohustusega lapse ees, millest
üldjuhul ei vabasta ükski asjaolu. Igakuine elatis määratakse lapsele ja see on olemusliku
ja peretoetustest.
Eestis ei ole kehtiva õiguse järgi last kasvataval vanemal õigust jätta oma laps ilma
õigusest elatisraha saada ja leppida sellega, et kasvatab oma last teise vanema elatisrahata
õigustühised. Praegune keeruks asjaajamine võib aga naisi just
Seetõttu võiks loodav elatisrahade fond täita ka sellist kontrollifunktsiooni, mis jälgiks elatiste
Väga väike osa Eesti elanikest toetab põhimõtet , et vanem, kelle juurde jäävad lapsed, peab
ise hoolitsema selle eest, et elatisraha kätte saada, sellega mingil määral nõustujaid ja
35
võimaldades eakatel abielupaaride ühe surma
loomist analoogiliselt paljude teiste riikidega, kus selline
süsteem aastaid toimib (Austrias, Belgias, Taanis, Soomes, Prantsusmaal, Saksamaal,
Lapsele elatisraha tagamine on seotud soolise ebavõrdsusega seetõttu, et praegune
olukord paneb last kasvatava vanema, kes valdavalt on ema, olukorda, kus ta peab oma
lapse õiguste kaitsmiseks kulutama äärmiselt palju ressursse ( ajalisi, vaimseid, rahalisi)
pöördumiseks erinevate institutsioonide poole, olles ainsana vastutav kohustuste täitmise
Kehtiv süsteem on seega kaudselt naisi diskrimineeriv, sest valdavalt on naised need, kelle
Elatiste määramise, maksmise ja kättesaamise praegune süsteem pole efektiivne, on
ressursimahukas nii elatise taotlejale kui taotlustega seotud erinevatele institutsioonidele
t ilmselgelt võivad osad naised elatise
Elatise maksmine või mittemaksmine ei olene alati lahuselava vanema majanduslikest
võimalustest, vaid see võib olla ka seotud võimu (otsustamise, domineerimise) küsimusega.
elt teadvustada, et elatise nõue ei ole vanemate omavaheline asi. Alaealise lapse
ülalpidamiskohustuse näol on tegemist nö absoluutse kohustusega lapse ees, millest
Igakuine elatis määratakse lapsele ja see on olemuslikult
last kasvataval vanemal õigust jätta oma laps ilma
õigusest elatisraha saada ja leppida sellega, et kasvatab oma last teise vanema elatisrahata
õigustühised. Praegune keeruks asjaajamine võib aga naisi just
Seetõttu võiks loodav elatisrahade fond täita ka sellist kontrollifunktsiooni, mis jälgiks elatiste
mõtet , et vanem, kelle juurde jäävad lapsed, peab
ise hoolitsema selle eest, et elatisraha kätte saada, sellega mingil määral nõustujaid ja
36
mittenõustujaid on võrdsel hulgal. 23 Samast uuringust on selgunud, et vabatahtlike
kokkulepete toimimisse ei usuta ning ollakse seisukohal, et vanem, kelle juurde lapsed
jäävad, ei peaks ise selle eest hoolitsema, et elatisraha kätte saada, vaid lapse juurest
lahkunud lapsevanemale peaksid survet avaldama eelkõige tema tööandja , seejärel riik,
kellel oleks õigus elatist maksta ja see tagantjärele välja nõuda.
Lesepensioni puhul oleks tegemist uue (aga suhteliselt vanamoelise, II MS järgse
traditsioonilisest perekonnasuhtest pärineva ) pensioniliigiga, kus siis vanaduspensionäri
surma korral tema pensionärist lesk saaks/võiks oma vanaduspensioni kadunud abikaasa
(suurema) vanaduspensioni vastu välja vahetada (ilmselgelt eeldusel, et nende abielu on
kestnud teatud arv aastaid).
Eestis kehtib praegu süsteem, mis arvestab individuaalset panust (vanaduspension sõltub
igaühe tööpanusest ja makstud sotsiaalmaksust) ja võimaldab mitmete asjaolud muutmisel
(muutumisel) ka individuaalset toimetulekut.
Lesepension aga võib kaudselt kanda sõnumit, et naisel on loomulik olla mehe ülalpeetav
või teenida mehest väiksemat palka, mis omakorda mõjutab naiste väljavaateid tööturul...
Riiklik pensionifond kujuneb jooksva finantseerimise põhimõttel - tööeas inimesed maksavad
pensioni oma vanemate põlvkonnale. Seega ei kogu töötajad ise raha oma pensionipõlveks,
vaid lähtutakse põlvkondade solidaarsusest. Lesepension tähendaks sisuliselt seda, et
suurendataks ühtede pensioni teiste arvelt. Ilmselgelt oleks sotsiaalselt ebaõiglane, kui
näiteks enam-vähem ühesuurust pensioni hakkaksid saama 40-aastase tööstaažiga naine,
ning tunduvalt väiksema tööstaažiga naine, kes oli teatud arv aastaid abielus 40-aastase
tööstaažiga mehega.
Meeste ja naiste pensionipõlve sissetulekute vahesid saab vähendada ka pensionisüsteemi
moonutamata ja ebaõiglust juurde tekitamata. Seda eelkõige abinõudega, mis tagavad
naistele ja meestele võrdse töö eest võrdse palga, nende võrdse kohtlemise tööle värbamisel
ja edutamisel ning võimalused laste kasvatamise ja tööelu sujuvamaks ühitamiseks.
Lesepension paraku süvendaks naiste sõltuvust abikaasadest ning soosiks ka pikemas
plaanis hoiakuid, mis määravad paljud naised vähese maine ja madala palgaga
töövaldkondadesse ning sunnivad neid tulevikus leppima ka meestest pisema pensioniga.
23 Lapsed ja Eesti ühiskond. Väärtushinnangute uurin g RISC. Lisa Eesti maa-aruandele. Sotsiaalministeerium, 2006. Joon. 2.1. Vanemakohustuste täitmine ja elatisraha maksmine. http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/Sotsiaalvaldkond/kogumik/RISC_lisa_2006_1_.pdf
37
Erakonna platvormides ei ole selgitatud, millisel eesmärgil sellist pensioniliiki soovitakse
sisse viia. Juhul, kui see on mõeldud registreeritud abielu väärtustamiseks, oleks see ikkagi
ebaõiglane.
38
2.5.Sooline ebavõrdsus hariduses
SOOLINE
VÕRDSUS
HARIDUSES
Kohustuslik
keskharidus,
vanusepiiri
tõstmine
Poiste
väljalangevuse
vähendamine
Kuigi kõige vahetumalt on soorollide ja soostereotüüpide muutmine seotud
hariduse/kasvatuse sisu ja eesmärkidega, pole seda aspekti otseselt valimislubadustes
puudutatud. Alljärgnevalt siis olulisematest seisukohtadest seoses hariduspoliitikaga.
Haridusvaldkonda on puudutatud pea kõigis platvormides. Haridusliku kihistumise
vähendamise vajalikkust on oluliseks pidanud SDE, IRL, KE, EER.
SDE: on lubanud: „Vähendame hariduslikku kihistumist. Vähendame haridustee
katkestajate hulka, selleks täiustame tugisüsteeme ja pikendame koolikohustust 18-
eluaastani või kuni kutse omandamiseni.“ Samuti on lubatud toetada riikliku prioriteedina
õpetajahariduse ajakohastamist ja haridusuuringute edendamist. Lubatakse (taas) luua
õpetaja abi ametikohad koolides.
IRL näeb vajadust tugevdada riigipoolset järelevalvet ja lubab tagada koostöös
kohalike omavalitsustega põhihariduse ühtlane tase kõigis põhikoolides, vältides
hariduslikku kihistumist ja väärtustades kodulähedast põhikooli.
EER:. „ Muudame õppeprogrammid paindlikuks ja vähendame isiksusekeskse õppe
kaudu poiste väljalangevust koolist.“ Ühtlasi rõhutatakse vajadust arendada rühmaõppe ja
koostööoskusi.
KE „Tagame õpilaste arengu tagamiseks ja väljalangemise vähendamiseks igas
lasteaias ja koolis vajalike tugispetsialistide riikliku rahastamise
psühholoogid, logopeedid).
Soolise segregatsiooni vähendamist hariduses
rõhuasetused juhul, kui arvestatakse sihipäraselt vajadust suunata noori õppima sooliselt
ebatraditsioonilistele aladele:
IRL peab oluliseks soodustada insener
tehniliste ja insenerierialade tudengite arvu ning selgete praktika
stipendiumide kaudu motiveerida tudengeid nende erialade eelistamisek
küll tõstatatud küsimus: kuidas tuua rohkem noori tehnoloogiavaldkonna erialadele õppima,
aga see on jäänud seostamata Eesti praeguste strateegiliste eesmärkidega, sh. tütarlaste
senisest suuremale suunamisele nendele erialadele.
RÜE lubab toetada hariduse radikaalset ümberorienteerumist reaal
ning insener-tehnilistele erialadele juba algharidusest peale
RE on seadnud sihiks sellise haridussüsteemi arendamise, mille põhirõhk oleks
arendada ettevõtlus- ja innovats
muutuva maailmaga. Viimane peaks põhimõtteliselt tähendama eelkõige sotsiaalsete
suhtlemisoskuste, koostöö ja võrdsuse tunnustamist.
Samuti võib soostereotüüpide vähendamisele (alateadlikult) suun
EER seisukohta: „Viime sisse asendusteenistuse võimaluse, kus lisaks
relvakasutusoskusele ja füüsilise võimekuse parandamisele õpetatakse esmaabi andmist,
puudega inimeste abistamist, haigete hooldamist ja tegutsemist tsiviilkaitses,
looduskatastroofide ning reostusohu puhul
IRL-i poolt lubatud naiste suurema
Arvamus
Eesti haridussüsteemis toimib näiteks sooline selektsioonimehhanism ja sooline
kihistumine läbi põhikoolijärgse jagunemise üldkeskhariduse ja kutsehariduse suuna vahel,
Tagame õpilaste arengu tagamiseks ja väljalangemise vähendamiseks igas
lasteaias ja koolis vajalike tugispetsialistide riikliku rahastamise“ (sh sotsiaalpedagoogid,
segregatsiooni vähendamist hariduses võimaldavad põhimõtteliselt ka järgmised
rõhuasetused juhul, kui arvestatakse sihipäraselt vajadust suunata noori õppima sooliselt
IRL peab oluliseks soodustada insener-tehniliste erialade õppimist, et suurendada
tehniliste ja insenerierialade tudengite arvu ning selgete praktika- ja karjäärivõimaluste ja
stipendiumide kaudu motiveerida tudengeid nende erialade eelistamisek
küll tõstatatud küsimus: kuidas tuua rohkem noori tehnoloogiavaldkonna erialadele õppima,
aga see on jäänud seostamata Eesti praeguste strateegiliste eesmärkidega, sh. tütarlaste
senisest suuremale suunamisele nendele erialadele.
oetada hariduse radikaalset ümberorienteerumist reaal-
tehnilistele erialadele juba algharidusest peale.
RE on seadnud sihiks sellise haridussüsteemi arendamise, mille põhirõhk oleks
ja innovatsioonivaimu , aga ka inimeste kõrget kohanemisvõimet
maailmaga. Viimane peaks põhimõtteliselt tähendama eelkõige sotsiaalsete
suhtlemisoskuste, koostöö ja võrdsuse tunnustamist.
Samuti võib soostereotüüpide vähendamisele (alateadlikult) suunatuks lugeda ka
Viime sisse asendusteenistuse võimaluse, kus lisaks
relvakasutusoskusele ja füüsilise võimekuse parandamisele õpetatakse esmaabi andmist,
puudega inimeste abistamist, haigete hooldamist ja tegutsemist tsiviilkaitses,
uskatastroofide ning reostusohu puhul,“ ja
naiste suuremat vabatahtliku kaasamise pooldamist ajateenistusse.
Eesti haridussüsteemis toimib näiteks sooline selektsioonimehhanism ja sooline
kihistumine läbi põhikoolijärgse jagunemise üldkeskhariduse ja kutsehariduse suuna vahel,
39
Tagame õpilaste arengu tagamiseks ja väljalangemise vähendamiseks igas
(sh sotsiaalpedagoogid,
võimaldavad põhimõtteliselt ka järgmised
rõhuasetused juhul, kui arvestatakse sihipäraselt vajadust suunata noori õppima sooliselt
tehniliste erialade õppimist, et suurendada
ja karjäärivõimaluste ja
stipendiumide kaudu motiveerida tudengeid nende erialade eelistamiseks. Probleemina on
küll tõstatatud küsimus: kuidas tuua rohkem noori tehnoloogiavaldkonna erialadele õppima,
aga see on jäänud seostamata Eesti praeguste strateegiliste eesmärkidega, sh. tütarlaste
- ja loodusainetele
RE on seadnud sihiks sellise haridussüsteemi arendamise, mille põhirõhk oleks
ioonivaimu , aga ka inimeste kõrget kohanemisvõimet
maailmaga. Viimane peaks põhimõtteliselt tähendama eelkõige sotsiaalsete
atuks lugeda ka
Viime sisse asendusteenistuse võimaluse, kus lisaks
relvakasutusoskusele ja füüsilise võimekuse parandamisele õpetatakse esmaabi andmist,
puudega inimeste abistamist, haigete hooldamist ja tegutsemist tsiviilkaitses,
vabatahtliku kaasamise pooldamist ajateenistusse.
Eesti haridussüsteemis toimib näiteks sooline selektsioonimehhanism ja sooline
kihistumine läbi põhikoolijärgse jagunemise üldkeskhariduse ja kutsehariduse suuna vahel,
40
kus esimesse suundub rohkem tütarlapsi ja teise enam poisslapsi. Sooliselt erinevad on ka
eriala- ja kutsevalikud. Sooliselt stereotüüpne sotsialiseerimine ei taga, et peale
haridussüsteemi on naistel ja meestel omandatud võrdne staatus ja karjäärivõimalused
tööturul, ettevõtluses, otsustusprotsessides osalemises, majanduslikus sõltumatuses.
Eesti haridusideoloogia on pikka aega olnud uusliberaalse maailmavaate mõjuväljas, ning
sotsiaalse õigluse ning võrdsuse põhimõtteid pole eriti esile tõstetud. Eesti hariduse
egalitaarsem arengusuund on sõnastatud Eesti elukestva õppe strateegias 2020.
Kuigi soolised lõhed meie hariduses on osaliselt teadvustatud, on Eesti koos Ungari, Poola,
Itaalia ja Slovakkiaga ainsateks EL liikmesriikidest, kus seni puuduvad sihipärased poliitikad
soorollide ja –stereotüüpide muutmiseks alg- ja põhihariduses.
2011.aastal Euroopa Komisjoni poolt koostatud aruandes24 märgitakse kriitiliselt, et Eestis ei
koguta andmeid käsitöö ja tehnoloogiaõpetuse aine valikute kohta soo lõikes, et ametnikud
õigustavad soopõhiseid valikuid tütarlaste ja poiste „kaasasündinud“ erinevustega nende
võimetes ja huvides, viitamata seejuures ühelegi sellekohasele uuringule. Lisaks
nimetatakse aruandes, et Eesti haridussüsteem on liiga konservatiivne ja ei pööra
tähelepanu nn. varjatud õppekavale, mis soolisi stereotüüpe säilitab.
Eestis on probleemideks tunnistatud
• soopõhised traditsioonilised erialavalikud,
• tööturul väljakujunenud sooline segregatsioon ja seda alalhoidvad stereotüübid
• soogruppide erinev motivatsioon hariduse, sh kõrghariduse omandamiseks jms.
Kool on üks väheseid kohti, kus teadlikult saab vähendada aegunud stereotüüpe - kui
eesmärgistatult tegeleda nende oskustega, millest poistel ja tüdrukutel praegu vajaka jääb –
esimestel suhtlemis- ja empaatiavõimest, teistel enesekehtestamisest ja julgusest kanda
vastutust.
Soolise kihistumise vähenemiseks hariduses on muuhulgas vaja
• mitmekesistada mõlema soogrupi haridus- ja kutsevalikuid,
• vabaneda stereotüüpsetest eelarvamustest ning
24 European Commission, Directorate-General Justice.(2011) Sex discrimination in access to education: evaluation of the need for and effectiveness of current measures in the Member States. A report submitted by GHKin association with FGB http://ec.europa.eu/justice/genderequality/files/conference_sept_2011/final_report_19_07_11_en.pdf
41
• muuta paindlikumaks kitsaks jäävaid soorollimudeleid25;26,
Samuti on vaja arvestada sooliste aspektidega kõigis hariduspoliitilistest otsustes ja lülitada
soolise võrdõiguslikkusega seotud teemad õpetajate esma-, ümber- ja täiendõppesse;
Soovitav on korraldada regulaarne järelevalve õppekavade, õppeainete sisu,
haridusstandardite, õppe- ja teadmiste omandamise vahendite, klassi- ja koolielu korralduse
üle, et kaotada soolised stereotüübid kõikidel haridussüsteemi tasanditel;
Senistes uuringutes pole tunnistust sellest, et isiksusekeskne õpe vähendaks poiste
väljalangevust. Probleem pole uus ja sellega on tegeletud aastakümneid mujalgi.
Nüüdisaegne seisukoht on, et ei ole olemas poiste-sõbralikku pedagoogikat, see, mis on hea
ühele soogrupile, on hea ja tõhus ka teisele. Tüdrukute ja poiste õppimine sõltub õpetamis-
ja kasvatusmeetoditest, kus rõhutatakse loovust, huumorit, põnevust, mängumeelt ja
kujutlusvõimet.
Eesti arenguvisioonidena nähakse erakondade valimisplatvormides liikumist Põhjamaade
kultuuriruumi…
Juhul, kui näiteks edasises hariduspoliitikas lähtuda neist väärtustest, mida need riigid on
silmas pidanud (ausus, töökus, patriotism, inimõigused ja võrdsus, demokraatia,
multikultuursuse aktsepteerimine, looduse austamine ja keskkonna säilitamine) ning
euroopalikest hariduspõhimõtetest, et
• hariduse hea kvaliteedi tagab egalitaarne, võrdväärne ja kaasav haridus, mis aitab
varakult vältida edasijõudmatust;
• lapse ja noore õppimisvõime määravad ära õpetaja meetodid ja tema pedagoogilise
suhtlemise laad;
• koolitatavus ja õpetatavus on eelkõige pedagoogika, mitte niivõrd üksikisiku
andekuse või koolivalmiduse küsimus,
võib kaugemas tulevikus loota vähemalt suhtumisse muutumist sooküsimustesse hariduses.
Nii mõnegi erakonna poliitilise retoorika alusel võib selles suunas liikumist edaspidi oodata. .
25 Euroopa komisjoni naiste ja meeste võrdõiguslikkuse juhised 2006–2010 (KOM(2006)0092) ja
nende mõju hinnang (SEK(2006)0275); 26 Soolise võrdõiguslikkuse Euroopa pakt, mille võttis vastu Euroopa Ülemkogu oma 23. ja 24. märtsi
2006. aasta Brüsseli kohtumisel
42
2.6. Töö- ja pereelu ühitamine
TÖÖ- ja PEREELU
ÜHITAMINE
Paindlik töökorraldus
Hooldusteenused27
Isapuhkus(ed),
vanemahüvitise
paindlikkus
Lasteaiakohad
Kuigi tulevane Riigikogu ei saakski kõrvale vaadata lasteaiakohtade vajalikkusest, on nende
loomist rõhutatud nelja erakonna platvormis: SDE, KE, IRL, RÜE ja EKRE.
SDE lubab toetada omavalitsusi 3000 lasteaia- ja hoiukoha loomisel, et „soodustada
laste arengut ning vanemate naasmist tööturule“ ning vaadata üle ja täiendada
omastehooldajaid puudutavaid õigusakte, lähtudes omastehooldajate tegelikest vajadustest.
SDE lubab soodustada töö- ja pereelu ühitamist, võimaldades vanemapuhkust jagada
paindlikumalt pikema aja peale.
RE lubab arendada seadusandlust, „võimaldades pere- ja tööelu paremaks
ühildamiseks vanemate rööbiti puhkamist ning vaadata üle töö- ja puhkeaja regulatsioonid
ning ajakohastada neid muutunud töövormidest lähtudes, nii et tööaja korraldus oleks
paindlik ning arvestaks tööandja ja töötaja tegelike vajaduste ja võimalustega“.
KE platvormis on kirjas: „Taastame tasustatud isapuhkuse. Tänu tasustatud
isapuhkusele saavad mõlemad vanemad pühenduda lapsele ja kohaneda uue rolliga“
27 Hooldusteenuste- alaseid seisukohti ja lubadusi on käsitletud ka naiste majandusliku sõltumatuse ( st. naiste tööhõive suurendamise) kontekstis lk.
IRL lubab reserveerida vanemahüvitisest kaks kuud kasutamiseks vaid ühele vanemale
ja vanemahüvitisega katta lapse hooldamiseks kuluvat aega ka siis, kui vanem osaajaga
töötab; Kavandatud on võimaldada kasutada vanemahüvitist pikema aja vältel, kui
selleks soov, ent eeldusel, et vähemalt 80% vanemahüvitisest kasutatakse ära lapse 4
aastaseks saamiseni, ülejäänud osa võib kasutada kuni kalendriaasta lõpuni, mil laps astub
esimesse klassi; Lubatakse ka kombineerida soovi korral lapsehoolduspuh
vanemahüvitist.
Arvamus
Töö, pere- ja eraelu ühitamine on üheks ühiskonna majandusliku arengu ja
elukvaliteediga seotud teemavaldkonnaks, mis on vahetult seotud tööelu ja tööpoliitikaga,
pere-elu ja perepoliitikaga ning soosuhete ja
Küsimusi inimeste (naiste ja meeste), perede, ettevõtete/organisatsioonide ja
ühiskonna tasandil ei saa lahendada, arvestamata
Näiteks kõige paremate kavatsustega loodud meet
lapsehoolduspuhkused nõrgendavad eelkõige naiste staatust tööturul kui nendega ei kaasne
sihipäraseid meetmeid sugudevaheliste vastutuste ja kohustuste võrdsustamiseks.
Uuringutest on selgunud, et poliitikad, mis aitavad v
stimuleerivad nii naiste suuremat tööhõivet kui iivet, eriti siis, kui ühiskonnas on levinud
võrdseid, egalitaarseid soosuhteid toetavad hoiakud. Näiteks Põhjamaades, kus soolise
võrdõiguslikkuse poliitikat on ellu viidud
langenud alla kriitilist taset. 28
Arvukad uuringud näitavad, et eriti pikad lapsehoolduspuhkused mõjuvad negatiivselt naiste
karjäärile, aga ka palgale ja pensionidele. Täheldatud on, et eriti pikaks ajaks jäävad
tööturult kõrvale väiksema haridusega ja ilma kvalifikatsioonita noored nai
Traditsiooniliselt kasutavad naistöötajad (emad) meestöötajatest (isad) rohkem osalise
tööajaga töötamist ja muid paindlikke tööajavõimalusi, mis samuti võib piirata
edutamisvõimalusi ja ühtlasi peresisest võrdsemat perekohustuste jagamist.
Pikkades lapsehoolduspuhkuste süsteemides nähakse ohtu nii tööturu tööhõiveeesmärkide
kui soolise võrdõiguslikkuse saavutamise seisukohast.
28 Komisjoni aruanne nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa majandussotsiaalkomiteele ning regioonide komiteele. Naiste ja meeste võrdõiguslikkus http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CELEX:52009DC0694:EN:NOT29 OECD (2+11) „Work and life balance“, in How’s Life?: Measuring Well
IRL lubab reserveerida vanemahüvitisest kaks kuud kasutamiseks vaid ühele vanemale
ja vanemahüvitisega katta lapse hooldamiseks kuluvat aega ka siis, kui vanem osaajaga
töötab; Kavandatud on võimaldada kasutada vanemahüvitist pikema aja vältel, kui
selleks soov, ent eeldusel, et vähemalt 80% vanemahüvitisest kasutatakse ära lapse 4
aastaseks saamiseni, ülejäänud osa võib kasutada kuni kalendriaasta lõpuni, mil laps astub
esimesse klassi; Lubatakse ka kombineerida soovi korral lapsehoolduspuh
ja eraelu ühitamine on üheks ühiskonna majandusliku arengu ja
elukvaliteediga seotud teemavaldkonnaks, mis on vahetult seotud tööelu ja tööpoliitikaga,
elu ja perepoliitikaga ning soosuhete ja soolise võrdõiguslikkuse poliitikaga.
Küsimusi inimeste (naiste ja meeste), perede, ettevõtete/organisatsioonide ja
ühiskonna tasandil ei saa lahendada, arvestamata nende kolme elusfääri vastastikust mõju.
Näiteks kõige paremate kavatsustega loodud meetmed emaduse toetamiseks ja pikad
lapsehoolduspuhkused nõrgendavad eelkõige naiste staatust tööturul kui nendega ei kaasne
sihipäraseid meetmeid sugudevaheliste vastutuste ja kohustuste võrdsustamiseks.
Uuringutest on selgunud, et poliitikad, mis aitavad vanematel töö- ja pereelu ühitada,
stimuleerivad nii naiste suuremat tööhõivet kui iivet, eriti siis, kui ühiskonnas on levinud
võrdseid, egalitaarseid soosuhteid toetavad hoiakud. Näiteks Põhjamaades, kus soolise
võrdõiguslikkuse poliitikat on ellu viidud sihipäraselt juba aastakümneid, pole iive kordagi
Arvukad uuringud näitavad, et eriti pikad lapsehoolduspuhkused mõjuvad negatiivselt naiste
karjäärile, aga ka palgale ja pensionidele. Täheldatud on, et eriti pikaks ajaks jäävad
tööturult kõrvale väiksema haridusega ja ilma kvalifikatsioonita noored nai
Traditsiooniliselt kasutavad naistöötajad (emad) meestöötajatest (isad) rohkem osalise
tööajaga töötamist ja muid paindlikke tööajavõimalusi, mis samuti võib piirata
edutamisvõimalusi ja ühtlasi peresisest võrdsemat perekohustuste jagamist.
kades lapsehoolduspuhkuste süsteemides nähakse ohtu nii tööturu tööhõiveeesmärkide
kui soolise võrdõiguslikkuse saavutamise seisukohast. 29
Komisjoni aruanne nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa majandus
sotsiaalkomiteele ning regioonide komiteele. Naiste ja meeste võrdõiguslikkus lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CELEX:52009DC0694:EN:NOT
OECD (2+11) „Work and life balance“, in How’s Life?: Measuring Well-.being, OECD Publishing
43
IRL lubab reserveerida vanemahüvitisest kaks kuud kasutamiseks vaid ühele vanemale
ja vanemahüvitisega katta lapse hooldamiseks kuluvat aega ka siis, kui vanem osaajaga
töötab; Kavandatud on võimaldada kasutada vanemahüvitist pikema aja vältel, kui perel on
selleks soov, ent eeldusel, et vähemalt 80% vanemahüvitisest kasutatakse ära lapse 4-
aastaseks saamiseni, ülejäänud osa võib kasutada kuni kalendriaasta lõpuni, mil laps astub
esimesse klassi; Lubatakse ka kombineerida soovi korral lapsehoolduspuhkust ja
ja eraelu ühitamine on üheks ühiskonna majandusliku arengu ja
elukvaliteediga seotud teemavaldkonnaks, mis on vahetult seotud tööelu ja tööpoliitikaga,
soolise võrdõiguslikkuse poliitikaga.
Küsimusi inimeste (naiste ja meeste), perede, ettevõtete/organisatsioonide ja
kolme elusfääri vastastikust mõju.
med emaduse toetamiseks ja pikad
lapsehoolduspuhkused nõrgendavad eelkõige naiste staatust tööturul kui nendega ei kaasne
sihipäraseid meetmeid sugudevaheliste vastutuste ja kohustuste võrdsustamiseks.
ja pereelu ühitada,
stimuleerivad nii naiste suuremat tööhõivet kui iivet, eriti siis, kui ühiskonnas on levinud
võrdseid, egalitaarseid soosuhteid toetavad hoiakud. Näiteks Põhjamaades, kus soolise
sihipäraselt juba aastakümneid, pole iive kordagi
Arvukad uuringud näitavad, et eriti pikad lapsehoolduspuhkused mõjuvad negatiivselt naiste
karjäärile, aga ka palgale ja pensionidele. Täheldatud on, et eriti pikaks ajaks jäävad
tööturult kõrvale väiksema haridusega ja ilma kvalifikatsioonita noored naised.
Traditsiooniliselt kasutavad naistöötajad (emad) meestöötajatest (isad) rohkem osalise
tööajaga töötamist ja muid paindlikke tööajavõimalusi, mis samuti võib piirata
edutamisvõimalusi ja ühtlasi peresisest võrdsemat perekohustuste jagamist.
kades lapsehoolduspuhkuste süsteemides nähakse ohtu nii tööturu tööhõiveeesmärkide
Komisjoni aruanne nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteele ning regioonide komiteele. Naiste ja meeste võrdõiguslikkus – 2010.
lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CELEX:52009DC0694:EN:NOT .being, OECD Publishing
44
Otsus saada järgmine laps, sõltub sellest, kui võrdselt on olnud kohustused jagatud naiste ja
meeste vahel eelneva lapse eest hoolitsemisel. Seaduspära kinnitavad uuringud
Skandinaaviamaades, Austraalias , Uus-Meremaal, USA-s, Hispaanias.30 Seega on isade
suurem (kohustuslikus korras) lapsehoolduspuhkus igati tervitatav. Võrdsus partnerite vahel
perekonnas tagab harmoonilisema ja püsivama pere-elu ning toetab töö- ja pereelu
kergemat ühitamist.
Hooldusteenuste pakkumine võimaldab tööturule siirduda neil, kes praegu on sunnitud
erinevate hoolduskohustuste tõttu mitteaktiivseks jääma ja need on enamasti naised.
Ühisjooneks on lihtsustada töö- ja pereelu ühitamist, aga seda eelkõige lastehoiuteenuste
parandamise abil, puudutamata on tööandjate-poolsed meetmed, ja/või nende teadlikkuse
tõstmine paindlikest töövormidest.
Vahetult inimeste heaolu mõjutavate töö- ja pere-elu meetmete puhul, mis langevad eri
poliitikavaldkondade mõjualasse, on oluline arengutrendide järjepidev hindamine. Sageli
jääb sooline ebavõrdsus märkamatuks ning problematiseerimata vaid seetõttu, et
uuringutes ei pöörata tähelepanu sellele, et inimesed käituvad naiste ja meestena, mitte
sootute kodanikena.
Poliitikate väljatöötamisel tuleb keskenduda vajadusele suurendada isaduse rolli ja murda
stereotüüpide taasloomise tsüklit, milles hoolduskohustusi võtavad rohkem naised, kelle
karjäär, sissetulekud ja finantstoetus perekonnale väheneb ja kes siis on taas omamoodi
stereotüüpseteks rollimudeliteks järgmisele põlvkonnale.
http://dx.doi.org/10.17787/9789264121164-8-en 30 Olah, L., Sz. Childbearing in a Gender-Equal Society. In. Farrer, L., & Lay, W. (Ed.) ( Spotlights on Contemporary Family Life. Families in Europe Vol 2. Spotlights on Contemporary Family Life - Chapter 3: Demographic Change and the Family in Europe. Spotlights on Contemporary Family Life. Familyplatform. http://europa.eu/epic/docs/family-platform-book-2.pdf
45
2.7. Naistevastase ja perevägivalla kaotamine
NAISTEVASTASE,
PEREVÄGIVALLA
JA
INIMKAUBANDUSE
KAOTAMINE
Pere- ja
naistevastase
vägivalla kaotamine
Inimkaubanduse,
prostitutsiooni
kaotamine
Koolivägivalla
vähendamine
Kuna naistevastase vägivalla ja perevägivalla puhul on riiklikult toimivad tegevuskavad, pole
erakonnad probleemile nii palju tähelepanu pööranud kui enne eelmisi Riigikogu valimisi.
Aga põhimõtteliselt on naistevastase ( soopõhise) vägivalla probleemi oluliseks pidanud 3
erakonda – EER, KE, SDE,
EER on platvormis sõnastanud, et „mõistame hukka igasuguse julmuse ja endast
nõrgemate väärkohtlemise, kaasa arvatud ka koolivägivalla ja inimkaubandusega seotud
väärkohtlemise. Peame seda tegema seadusest tulenevate võimaluste täie rangusega“
Lubatud on võtta vastu senisest toimivamad seadused perevägivallaga võitlemise
tõhustamiseks. Erakond on seisukohal, et kuriteo avalduse tagasivõtmine ohvri poolt ei tohi
takistada kodus toime pandud kuritegude edasist uurimist. Kodust peab lahkuma
vägivallatseja, mitte kannatanu. Eluterve keskkonna kaitse peab ulatuma ka koduseinte
vahele.
KE: „ Meie prioriteetideks on võitlus organiseeritud kuritegevuse, korruptsiooni,
uimastite leviku ja tarvitamisega seotud kuritegude vastu, samuti lähisuhte-vägivallaga
seotud kuritegude
ning lastevastaste kuritegude, küber- ning majanduskuritegude vastu.“
SDE: „Tagame riikliku rahastuse koolikiusamisvastaste meetmete rakendamiseks ning
kestlikuks ülalhoiuks kõigis lasteasutustes ja koolides. Suure
ennetustöö ja kriisikoolituste mahtu koolides. Meie eesmärk on kiusamisest vaba, vägivallatu
ja turvaline kool
Rakendame otsustavaid meetmeid perevägivalla vähendamiseks.
IRL: väljendab platvormis seisukohta, et riigi ülesanne on
pereliikmeid süstemaatiliselt ei kiusataks, ning pakkuda nõrgematele tuge
peetakse lastekaitsetöötajate harimist ning perevägivalla ohvrite toetamisega tegelevate
MTÜ-de paremat kaasamist.
Erakond toetab tõenduspõhist
käitumise vähendamiseks ja soovib
rahastuse tõenduspõhiste kiusamisvastaste meetmete rakendamiseks
põhikoolides ja gümnaasiumides.
Koolis juhtuv vägivald on küll teadvustatud, aga selle soolisi aspekte pole analüüsitud.
Seni, kuni puudub võimu- ja alluvussuhete, hierarhia ja kehtivate soo normide analüüs,
seksistlike ja homofoobsete hoiakute põhjuste väljaselgitamine ja nende
stereotüüpsete soorollidega, võivad ülalnimetatud meetmed jääda eriliste tulemusteta.
Terve ja motiveeriva töökeskkonna tagamiseks ning naistevastase vägivalla vastu
võitlemiseks oleks vaja senisest laiemalt avada ka soolise ja seksuaalse ahistamise teema.
Loota võib, et seoses Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla
ennetamise ja tõkestamise konventsiooni
hakatakse senisest enam naistevastase vägivalla erinevaid vorme käsitlema sotsiaalsete
struktuuride, soonormide ja
tolereerivad või normaalseks peavad, mitte aga omavahel seostamata üksiksündmuste
jadana. Loodetavasti ka direktiivi 2012/29/EL, millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste
ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded
31 Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsioon Istanbul, 11V.2011 http://www.coe.int/t/dghl/standardsetting/conventionviolence/convention/Convention%20210%20Estonian.pdf 32 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded ning asendatakse nõukogu raamotsus 2001/220/JSK (ELT L 315, 14.11.2012, lk 57).
Tagame riikliku rahastuse koolikiusamisvastaste meetmete rakendamiseks ning
kestlikuks ülalhoiuks kõigis lasteasutustes ja koolides. Suurendame vägivallavastase
ennetustöö ja kriisikoolituste mahtu koolides. Meie eesmärk on kiusamisest vaba, vägivallatu
Rakendame otsustavaid meetmeid perevägivalla vähendamiseks.“
IRL: väljendab platvormis seisukohta, et riigi ülesanne on „aidata luua keskkond, kus
pereliikmeid süstemaatiliselt ei kiusataks, ning pakkuda nõrgematele tuge
peetakse lastekaitsetöötajate harimist ning perevägivalla ohvrite toetamisega tegelevate
Erakond toetab tõenduspõhiste ennetusprogrammide rakendamist vägivaldse ja hälbiva
käitumise vähendamiseks ja soovib muuta Eesti koolid kiusamisvabaks
rahastuse tõenduspõhiste kiusamisvastaste meetmete rakendamiseks
põhikoolides ja gümnaasiumides.
Koolis juhtuv vägivald on küll teadvustatud, aga selle soolisi aspekte pole analüüsitud.
ja alluvussuhete, hierarhia ja kehtivate soo normide analüüs,
seksistlike ja homofoobsete hoiakute põhjuste väljaselgitamine ja nende
soorollidega, võivad ülalnimetatud meetmed jääda eriliste tulemusteta.
Terve ja motiveeriva töökeskkonna tagamiseks ning naistevastase vägivalla vastu
võitlemiseks oleks vaja senisest laiemalt avada ka soolise ja seksuaalse ahistamise teema.
Loota võib, et seoses Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla
etamise ja tõkestamise konventsiooni31 ratifitseerimise ettevalmistamise käigus
aistevastase vägivalla erinevaid vorme käsitlema sotsiaalsete
struktuuride, soonormide ja -rollide kontekstis, mis naistevastast soolist vägivalda
ereerivad või normaalseks peavad, mitte aga omavahel seostamata üksiksündmuste
ka direktiivi 2012/29/EL, millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste
ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded32 ülevõtmisega, milles
Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise
http://www.coe.int/t/dghl/standardsetting/conventionviolence/convention/Convention%20210%20Eston
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiiv 2012/29/EL, millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded ning asendatakse nõukogu raamotsus 2001/220/JSK (ELT L 315, 14.11.2012, lk 57).
46
Tagame riikliku rahastuse koolikiusamisvastaste meetmete rakendamiseks ning
ndame vägivallavastase
ennetustöö ja kriisikoolituste mahtu koolides. Meie eesmärk on kiusamisest vaba, vägivallatu
aidata luua keskkond, kus
pereliikmeid süstemaatiliselt ei kiusataks, ning pakkuda nõrgematele tuge“. Tähtsaks
peetakse lastekaitsetöötajate harimist ning perevägivalla ohvrite toetamisega tegelevate
e ennetusprogrammide rakendamist vägivaldse ja hälbiva
muuta Eesti koolid kiusamisvabaks – tagades riikliku
rahastuse tõenduspõhiste kiusamisvastaste meetmete rakendamiseks lasteaedades,
Koolis juhtuv vägivald on küll teadvustatud, aga selle soolisi aspekte pole analüüsitud.
ja alluvussuhete, hierarhia ja kehtivate soo normide analüüs,
seksistlike ja homofoobsete hoiakute põhjuste väljaselgitamine ja nende seosed
soorollidega, võivad ülalnimetatud meetmed jääda eriliste tulemusteta.
Terve ja motiveeriva töökeskkonna tagamiseks ning naistevastase vägivalla vastu
võitlemiseks oleks vaja senisest laiemalt avada ka soolise ja seksuaalse ahistamise teema.
Loota võib, et seoses Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla
ratifitseerimise ettevalmistamise käigus
aistevastase vägivalla erinevaid vorme käsitlema sotsiaalsete
rollide kontekstis, mis naistevastast soolist vägivalda
ereerivad või normaalseks peavad, mitte aga omavahel seostamata üksiksündmuste
ka direktiivi 2012/29/EL, millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste
sooline vägivald on
Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise
http://www.coe.int/t/dghl/standardsetting/conventionviolence/convention/Convention%20210%20Eston
oktoobri 2012. aasta direktiiv 2012/29/EL, millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded ning asendatakse nõukogu raamotsus 2001/220/JSK (ELT L 315, 14.11.2012, lk 57).
47
määratletud kui vägivald, mis on suunatud isiku vastu selle isiku soo, soolise identiteedi või
soolise eneseväljenduse tõttu, või mis mõjutab ebaproportsionaalselt teatud soost isikuid,
saab ka Eestis hakata rääkima naistevastasest vägivallast, varjamata seda muude erinevate
mõistete alla.
Paradigmaatilise nihkena tuleb naistevastane vägivald sõnaselgelt teadvustada naiste
diskrimineerimisena , mis toob senisest suuremaid kohustusi ka riiklikule ja KOV tasandile.
See tähendab senisest nn. perepõhisest lähenemisest enam tähelepanu pööramist soolistele
hierarhilistele võimusuhetele ka kogukonnas ja ühiskonnas.
2.8. Tervis
TERVIS (Meeste
tervis)
Kaks erakonda on soolist võrdsust taotlenud lubadusega viia meeste jaoks sisse sellised
vähiennetuse sõeluuringud nagu on seni tehtud naistele.
Arvamus
ENÜ on arvamusel, et see on väga õiglane ja vajalik, aga leiab, et tähelepanu tuleks senisest
rohkem pöörata aegunud soorollidest tulenevale meeste suuremale riskikäitumisele.
Ühiskonnas kujundatud ootused mehelikkusele, eksisteerivad soorollid ja soolised
stereotüübid, sotsialiseerimise käigus omandatud sooline identiteet e. ettekujutus
mehelikkusest ja mehelikust käitumisest mõjutavad oluliselt ka meessoost kodanike tervise
ja pereloomelist käitumist. Teatud meestegruppides võib selline omaksvõetud sooideoloogia
ja vastavate sotsiaalsete ootuste tajumine olla seotud nii suurema riskikäitumise,
narkootikumide tarbimise, vägivalla kui ületöötamisest tekkinud stressiga. Näiteks riskide
võtmist peetakse üheks mehelikkuse näitamise vahendiks eelkõige nooremates
vanusegruppides. 33 Ka meeste kõrgem enesehinnang oma tervisele kui on tegeli
ja viivitamine arstiabi otsimisega võib olla põhjustatud traditsioonilistest soostereotüüpidest,
mille kohaselt haige olemist, haiget saamist või abi otsimist võidakse tajuda ebamehelikuna.
Stereotüüpsed arusaamad soorollidest ja võimusuhetest
ja paarisuhteid.
Kahjuks on sellised aspektid välja jäänud hiljutisest meeste seas läbiviidud
arvamusuuringust34, kuigi meie meesarstid on rõhutanud vajadust meeste
terviseprobleemide käsitlemisele läheneda soospetsiifil
ootusi eri soost isikute suhtes.
33 Granié, M-L. (2009) Gender Stereotyp
Injury-Risk Behaviors http://halshs.archives
00311_revised_2_p.pdf 34
Eesti meeste uuring .
https://riigikantselei.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/meeste_uuring_2014_raport.pdf35 Recommendation CM/Rec(2008)1of gender differences in health policythe 1016th meeting of the Ministers' Deputies
Kaks erakonda on soolist võrdsust taotlenud lubadusega viia meeste jaoks sisse sellised
vähiennetuse sõeluuringud nagu on seni tehtud naistele.
ENÜ on arvamusel, et see on väga õiglane ja vajalik, aga leiab, et tähelepanu tuleks senisest
hkem pöörata aegunud soorollidest tulenevale meeste suuremale riskikäitumisele.
Ühiskonnas kujundatud ootused mehelikkusele, eksisteerivad soorollid ja soolised
stereotüübid, sotsialiseerimise käigus omandatud sooline identiteet e. ettekujutus
st ja mehelikust käitumisest mõjutavad oluliselt ka meessoost kodanike tervise
ja pereloomelist käitumist. Teatud meestegruppides võib selline omaksvõetud sooideoloogia
ja vastavate sotsiaalsete ootuste tajumine olla seotud nii suurema riskikäitumise,
narkootikumide tarbimise, vägivalla kui ületöötamisest tekkinud stressiga. Näiteks riskide
võtmist peetakse üheks mehelikkuse näitamise vahendiks eelkõige nooremates
Ka meeste kõrgem enesehinnang oma tervisele kui on tegeli
ja viivitamine arstiabi otsimisega võib olla põhjustatud traditsioonilistest soostereotüüpidest,
mille kohaselt haige olemist, haiget saamist või abi otsimist võidakse tajuda ebamehelikuna.
Stereotüüpsed arusaamad soorollidest ja võimusuhetest võivad negatiivselt mõjutada pere
Kahjuks on sellised aspektid välja jäänud hiljutisest meeste seas läbiviidud
, kuigi meie meesarstid on rõhutanud vajadust meeste
terviseprobleemide käsitlemisele läheneda soospetsiifilisemalt, st. arvestades sotsiaalseid
ootusi eri soost isikute suhtes. Euroopa Nõukogu soovitus liikmesriikidele
Gender Stereotype Conformity and Age as Determinants of Preschoolers'
http://halshs.archives-ouvertes.fr/docs/00/50/66/18/PDF/mag_09_AAP
https://riigikantselei.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/meeste_uuring_2014_raport.pdfRecommendation CM/Rec(2008)1 of the Committee of Ministers to member states
differences in health policy (Adopted by the Committee of Ministers on 30 January 2008the 1016th meeting of the Ministers' Deputies)
48
Kaks erakonda on soolist võrdsust taotlenud lubadusega viia meeste jaoks sisse sellised
ENÜ on arvamusel, et see on väga õiglane ja vajalik, aga leiab, et tähelepanu tuleks senisest
hkem pöörata aegunud soorollidest tulenevale meeste suuremale riskikäitumisele.
Ühiskonnas kujundatud ootused mehelikkusele, eksisteerivad soorollid ja soolised
stereotüübid, sotsialiseerimise käigus omandatud sooline identiteet e. ettekujutus
st ja mehelikust käitumisest mõjutavad oluliselt ka meessoost kodanike tervise-
ja pereloomelist käitumist. Teatud meestegruppides võib selline omaksvõetud sooideoloogia
ja vastavate sotsiaalsete ootuste tajumine olla seotud nii suurema riskikäitumise, alkoholi ja
narkootikumide tarbimise, vägivalla kui ületöötamisest tekkinud stressiga. Näiteks riskide
võtmist peetakse üheks mehelikkuse näitamise vahendiks eelkõige nooremates
Ka meeste kõrgem enesehinnang oma tervisele kui on tegelik seisund
ja viivitamine arstiabi otsimisega võib olla põhjustatud traditsioonilistest soostereotüüpidest,
mille kohaselt haige olemist, haiget saamist või abi otsimist võidakse tajuda ebamehelikuna.
võivad negatiivselt mõjutada pere-
Kahjuks on sellised aspektid välja jäänud hiljutisest meeste seas läbiviidud
, kuigi meie meesarstid on rõhutanud vajadust meeste
isemalt, st. arvestades sotsiaalseid
Euroopa Nõukogu soovitus liikmesriikidele35 rõhutab
e Conformity and Age as Determinants of Preschoolers'
ouvertes.fr/docs/00/50/66/18/PDF/mag_09_AAP-D-09-
https://riigikantselei.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/meeste_uuring_2014_raport.pdf of the Committee of Ministers to member states on the inclusion Adopted by the Committee of Ministers on 30 January 2008 at
49
sotsiaalselt konstrueeritud soolisuse arvestamist ühe tervist mõjutava põhitegurina,
rõhutades seejuures erinevate mehelikkuste/naiselikkuste arvestamist.
Küll on aga hiljutisest uuringust selgunud hulganisti ohumärke, mis mehelikkuse
representeerimisega kaasas käivad: riskantne seksuaalkäitumine, alkoholi ja narkootikumide
tarvitamine ning pea iga teise mehe seisukoht, et naise „ korralekutsumiseks“ võib kasutada
vägivalda.
50
2.8. Väärtused kui väärtused iseeneses?
Erakondade platvormides deklareeritakse erinevaid väärtusi. Kõlama jäävad nii
euroopalikud kui traditsioonilised.
Samas on need tähenduslikult avamata ja mõnel juhul tundub, et liberaalse ilmavaate
põhiline väärtus – inimeste võrdsus on strateegiliselt maha vaikitud.
Nt. on ühes erakonnas küll rõhutatud „Põhjamaade poole liikumist“ , seega ka võrdsete
võimaluste tagamist, perekonna väärtustamist ja euroopalikke väärtusi. Liberaalsetest
põhiväärtustest loetletakse küll vabadusi, demokraatiat ja inimõigusi, aga mitte võrdsust kui
ühte põhiväärtust, mida just liberaalne maailmavaade kaitsma peaks.
Milleeniumi eesmärkidest on loetletud küll kliimamuutusi ja muid globaalprobleeme, aga
strateegiliselt on maha vaikitud üks selge eesmärk – sooline võrdsus.
Teisalt on korratud mõistet „traditsioonilised pereväärtused“, aga avamata jäetud, mis need
siis on ja millisest ajaperioodist pärinevad.
Üks erakond „seisab“ nende eest, teine „toetab esmajärjekorras“, aga lugeja ei saa aru,
mida.
Tavaliselt ei „ulatu“ inimeste mälu kaugemale kui 30-40 astat . st. siia kuulvad ka
nõukoguseaegsed pereväärtused, kus isadust ei tähtsustatud, kodudes kehtis vägagi
traditsiooniline peremudel ja soorollid.
Kas mitte nendesamadega ei saa saab selgitada naiste topeltkoormust ja igasuguste
kohustuste jagamist naiste töödeks ja meeste töödeks
Tuleks arvestada, et just , et noored naised, kes tunnetavad aegunud patriarhaalsete ja
paternalistlike väärtushoiakute piiravat mõju lahkuvad Eestist riikidesse, kus naiste staatuse
tõstmiseks on viimase kolmekümne aasta jooksul riiklikult ja sihipäraselt panustatud
ressursse ja teaduspõhiseid teadmisi. Sinna, kus ka tööandjad on mõistnud, et töötajate
motivatsioon on seotud õigluse ja võrdse kohtlemise tajumisega, kus naiste ja meeste võrdse
kohtlemise normid on kehtinud aastakümneid ja riiklikud poliitikad naiste heaolu silmas
pidanud.
51
Eesti euroopastumise protsessis on avalikkuses üha rohkem hakanud kõlama sõnaühend .
euroopalikud väärtused, aga jäänud sõnaselgelt need väärtused loetlemata.
Olgu need siis kõigile teadmiseks ja kordamiseks…
Euroopa väärtused
Lissaboni lepingus on sätestatud väärtused, millele EL rajaneb – nn. euroopalikud väärtused
ja mida ka Eesti silmas peab pidama.
Nendeks on
• inimväärikuse austamine,
• vabadus,
• demokraatia,
• võrdsus,
• õigusriik ja
• inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine.
Need on liikmesriikide ühised väärtused ühiskonnas, kus valitsevad
• pluralism,
• mittediskrimineerimine,
• sallivus,
• õiglus,
• solidaarsus ning
• naiste ja meeste võrdõiguslikkus.