EU põllumajanduspoliitika väljakutsed 2013+

Ühise põllumajanduspoliitika reform on pidev

1957, 1961, 1962, 1963-1967, 1971, 1973, 1981, 1984,

1986-1988, 1992, 1994, 1995,

1999, 2001, 2002,

2003, 2004 ja 2007,

2005, 2008 …

Peale 2013-ndat peab tõenäoliselt poliitika muutuma.

• Sest: – Liikmesriigid pole valdavalt olemasoleva

olukorraga rahul,• Otsetoetused• turukorraldus

– Eelarve on pingeline nii rahandusministrite kui ka maksumaksja jaoks,

• Liiga palju raha kulub põllumajanduspoliitikale• Mille eest toetusi makstakse???

– Põllumajandussektori ees seisavad uued väljakutsed

Uued väljakutsed

– kliimamuutused; – ülemaailmse toidunõudluse suurenemine; – urbaniseerumine;– maaettevõtlus ja maapiirkondade tööhõive

struktuurimuutused;– fossiilsete kütuste süvenev defitsiit; – globaalse toidukaubanduse liberaliseerimine

või protektsionism; – bioloogilise mitmekesisuse vähenemine ning

veeressursside piiratus – põllumajandusteaduste marginaliseerumine

Millele peaks mõtlema?

• Kas ÜPP eesmärgid peaksid muutuma?

• Missugune on ÜPP poliitikate valdkondlik ulatus?

• Kas poliitika peaks muutuma kaasfinantseeritavaks kõikides liikmesriikides?

• Kas ja missugused saavad olema otsetoetused?

Eesti (võimalik) seisukoht (I)• ÜPP peab jääma ühiseks poliitikaks (konkurents, keskkond,

nõuded toidule jms, jätkusuutlikus) ja ühiselt rahastatavaks poliitikaks

• Uus otsetoetuste maksmise kontseptsioon:– Toiduga varustatus– Minimaalne sissetulek tootjate jätkusuutlikkuse tagamiseks– Põllumajandusmaa pikaajalise väärtuse säilitamine– Keskkonnasäästlik tootmine– Piirkondlike erisuste tasakaalustamine - LFA

SELLEKS (NÄITEKS):• Ühtne (hektari põhine) baasmakse kõikidele liikmesriikidele• Kõrgemate standardite järgimise eest täiendav preemia

ja/või keskkonna sõbraliku tootmisviisi preemia/makse (eesmärk pigem toomise intensiivsust piirata ja sellega säästa keskkonda)

• Ühtne turukorraldus peaks muutma turvavõrgustikuks

Eesti (võimalik) seisukoht (II)

ÜPP maaelupoliitika:• Uus maapiirkonna definitsioon?• Laiem sihtrühm (põllumajandustootjad, metsamehed,

sotsiaalse ja majandusliku infrastruktuuri töötajad, noored),• Arengutoetused (konkurentsivõime, innovatsioon ja

tootearendus, taastuv energia) • Keskkonnasõbralikud praktikad• Alternatiivsed tegevused maapiirkonnas• LEADER• Kliimapakett – uus sammas!?

Probleemid mis võivad tekkida

• Toetuste ümberjagamisel meile mittesobivad alused ning sellest tulenevalt ka erinevad toetusümbrikud

• Turuhindade ja sissetulekute jätkuv (ja süvenev) madalseis või ulatuslik kõikumine, mis nõuab teistsuguseid poliitikaid

• Poliitika kaasfinantseerimise vajadus ning selle võimalik osakaal. Kas uus ebavõrdsus???

• Tulevikumeetmete kaugenemine põllumajandusest

Tänan!

Kuni 2013 on kõik paigas

60%70%

80%90%

100%

30%30%

20%10%

0%10%20%30%40%50%60%70%80%90%

100%

2009 2010 2011 2012 2013

EL toetus (ÜPT) Täiendav otsetoetus

Arvutuslikult

Maksimaalne toetuse tase EL ja EE eelarvest ühiku kohta, kr

0

500

1000

1500

2000

2500

3000

3500

2009

2010

2011

2012

2013

2009

2010

2011

2012

2013

2009

2010

2011

2012

2013

2009

2010

2011

2012

2013

2009

2010

2011

2012

2013

Põllumaj.kultuurid,kr/ha

Ammlehm, kr/veis Piim, kr/tonn Veis, kr/lü Utt, kr/utt

EL toetus täiendav otsetoetus

Top-UpidTäiendav otsetoetus Eesti Riigi eelarvest 2010

ÜPT ja täiendavad otsetoetused sektoriti, mln kr

545660

792949

1 120297

358331

199

237

73

114142 88

109

158

252

277151

165

7

8

11

8

10

0

200

400

600

800

1 000

1 200

1 400

1 600

1 800

2 006 2 007 2 008 2 009 2 010

Uttedele

Piimale

Veistele

P.maj kultuuridele

ÜPT

Nõudluse kasv• Rahvaarvu kasv maailmas (produktiivsuse

kasv ei taga enam piisavat toitu) • Aastal 2030 on maailmas 8 miljardit inimest • Aastal 2050 on maailmas 9 miljardit inimest

• Toitumisharjumuste muutmine (1970-2000 – kalorite arv kahekordistus >>> 2030 lisandub veel +46%)

• Sissetulekute kasvust tingitud “lisakalorid” (2030 iga kodanik Hiinas ja Indias sööks 10% rohkem)

Pakkumise piiratus• Põllumajandusmaa kui ressursi kasutuse

vähenemine maa alternatiivkasutuse tõttu – linnastumine (viimsi vallas pole enam põllumajandusmaad)– 1960=2 inimest– 1991=2,4 inimest– 2005=4 inimest– 2025=5 inimest– 2050=6,4 inimest

• Põllumajandusega tegeleva elanikkonna vähenemine – linnastumine (juba täna on puudu põllumajandusliku teadmisega juhtidest)

Mis meid ees ootab?• Mõned huvitavad faktid:

Maailmas olulised suured muutused tulemas:– Rahvastiku arvu kasv – ligikaudu 60-70 milj. inimest

igal aastal– Sissetulekute kasv

Aasias teenitakse aastal 2018 1/3 kogu maailma tuludest, ka piimatoodete tarbimine kasvab põhiliselt Aasias

– Maaressursi ja teadmiste piiratus põllumajanduslikuks tootmiseks.

– Äärmuslikud ilmaolud (vihmad ja põuad)– Kasvavad sisendite hinnad – energia, väetised jne.

Iisraelis

Ca 40% toiduainetest toodetakse niisutatud pindadel

Jordani jõe delta Surnumeres

Hispaanias

Kaubavahetus

Õli

Toetustasemed, EL-27 (kr/tjü) aastal 2007

13 0

4614

062

34 3

2451

392

57 6

6063

108

63 4

32

67 1

0771

080

78 4

4380

119

95 4

5610

4 61

710

5 82

411

0 61

412

2 82

713

0 08

219

1 49

719

4 51

022

5 15

523

2 73

327

4 71

631

7 51

333

0 25

4

374

475

392

588 50

1 39

9

0

100 000

200 000

300 000

400 000

500 000

600 000Ru

mee

nia

Bulg

aaria

Pool

aPo

rtug

alSl

ovee

nia

Itaal

iaH

ispa

ania

Leed

uKü

pros Läti

Kree

kaH

olla

ndM

alta

Eesti

Ung

ari

Tšeh

hiSl

ovak

kia

Belg

iaAu

stria

Pran

tsus

maa

Saks

amaa

Iirim

aaSu

urbr

itann

iaTa

ani

Root

siLu

ksem

burg

Soom

e

2007 Suurenemine 2007-2008

EL 27 (89 991 kr/tjü)

Allikas: MIK Jäneda

Toetustasemed, EL-27 (kr/ha) aastal 2007

1 33

8 2 38

2

2 59

22

655

2 90

0

3 00

5

3 18

9

3 45

6

3 77

5

3 82

3

4 26

8

4 71

7

5 29

3

5 56

0

5 75

4

6 28

4

6 34

66

889 8 10

1

8 12

2

8 42

8

8 72

19

207

11 7

64 13 3

15

14 0

94

0

3 000

6 000

9 000

12 000

15 000Bu

lgaa

riaEe

stiLe

edu

Rum

eeni

aLä

tiH

ispa

ania

Port

ugal

Pool

aSl

ovak

kia

Ung

ari

Tšeh

hiSu

urbr

itann

iaIta

alia

Pran

tsus

maa

Root

siTa

ani

Saks

amaa

Iirim

aaH

olla

ndLu

ksem

burg

Belg

iaSl

ovee

nia

Aust

riaKü

pros

Kree

kaSo

ome

2007 Suurenemine 2007-2008

EL 27 (5 045 kr/ha)

Malta (60 099 kr/ha)

Allikas: MIK jäneda 2009

Netolisandväärtus tjü kohta

0

50 000

100 000

150 000

200 000

250 000

TaimekasvatusPiimatootmine Segatootmine Kõik

2004 2005 2006 2007 2008

krooni / tjü

Allikas: MIK jäneda 2009

Netolisandväärtus tjü kohta (2)

0

50 000

100 000

150 000

200 000

2004 2005 2006 2007 2008Toetused v.a investeeringutele NLV ilma toetusteta

krooni / tjü

Allikas: MIK jäneda 2009

Investeeringud 2004-2008, kr/ha

0

500

1 000

1 500

2 000

2 500

3 000

3 500

4 000

2004 2005 2006 2007 2008Investeeringutoetus Investeering v.a investeerngutoetus

Allikas: MIK jäneda 2009

Päevakajalist:

• Suur probleem erimärgistatud diislikütuse aktsiisimääraga (määra tõus üle 60%):– Kütuse kasutus PM sektoris

rahandusministeeriumi hinnangul 43 000 tonni– Seoses sellega oleks lisamaksustamine

suurusjärgus 15-20 miljonit krooni

• PM ministeeriumi hinnang:– Kasutus 95 000 – 100 000 tonni– Suurenenud maksude osakaal 65-70 miljonit

krooni