euroopa liidu finantstulevik
DESCRIPTION
Euroopa Liidu finantstulevik. 5.12.2012. Mis läks valesti. Euroopa integratsiooni mootor:. Soov tagada rahu Euroopas majandusliku heaolu kasvatamisega tolliliidust majandus- ja rahaliiduni. Söe- ja teraseühendus – 1950 Euroopa Majandusühendus, Rooma leping 1957 Ühtse Euroopa Akt – 1986 - PowerPoint PPT PresentationTRANSCRIPT
Euroopa Liidu finantstulevik
5.12.2012.
1. Mis läks valesti
Euroopa integratsiooni mootor: Soov tagada rahu Euroopas majandusliku heaolu
kasvatamisega tolliliidust majandus- ja rahaliiduni
1. Söe- ja teraseühendus – 19502. Euroopa Majandusühendus, Rooma leping
19573. Ühtse Euroopa Akt – 19864. Maastrichti leping 1992• 1990-94 Siseturu arendamine sh kapitali vaba
liikumine• 1994-99 Euroopa Keskpanga ja keskpankade
süsteemi loomine ja majandusliku konvergentsi saavutamine
• 1999 vahetuskursifikseerimine ja euro käiberaha• 2002 euro sularaha käibele tulek
Majandus- ja rahaliit
• Liikmesriikide majanduspoliitikate koordineerimine
• Liikmesriikide eelarvepoliitikate koordineerimine
• Ühine sõltumatu rahapoliitika
• Ühisraha ja euroala
Liikmesriigid, komisjoni abil ning stabiilsuse ja kasvu pakti alusel
Euroopa Keskpank
Ülehinnati• Euroala kui optimaalne valuuta piirkond• Riikide võimet vastutustundlikku poliitikat
ajada• Riikide kollektiivset sunnivõimet Konvergentsikriteeriumid• Tugev riigi rahandus
• Eelarve puudujääk < 3% SKPst• Riigivõlg < 60% SKPst või selle poole piisava kiirusega
liikumas• Madal ja stabiilne inflatsioon: kolme madalaima keskmine
+1,5%• Stabiilne vahetuskurss: 2 aastat vahetuskursimehhanismi
ERM II liikmelisust• Pikaajalised intressimäärad: kolme madalaima keskmine
+2%
Alahinnati• Asümmeetriliste šokkide tõsidust ja
suurema kriisi riski • Puudus kriisimehhanism• Ei kasutatud võimalusi konkurentsivõime
parandamiseks: EL vahendid, madalad intressimäärad
• Finantssektori deregulatsiooni mõju riskivõtmise valmidusele• Riskid kuhjusid
Tegelikkus: valitsussektori puudujäägid
1
-4,1 -4,5
-12
-10
-8
-6
-4
-2
0
2
4
ee fi lu de at mt be eu 17
pt eu 27
nl sk fr lt cy sl es gr ie
% SKPst
Maastrichti kriteerium
Tegelikkus: valitsussektori võlad
6
82,5 87,2
0
20
40
60
80
100
120
140
160
180
ee lu sk sl fi nl es cy mt at de eu 27
fr eu 17
be pt ie it gr
% SKPst
Maastrichti kriteerium
10 aastat (näilist) stabiilsust enne kriisi
Euroala arengud
1989-1998 1999-2008 2011
SKP % muutus 2,2 2,1 1,4
Tööpuudus % muutus 9,3 8,3 10,1
Inflatsioon % 3,3 2,2 2,7
Eelarve positsioon
% SKP -4,3 -1,7 -4,1
Riigivõlg % SKP 68,6 68,6 88,1
Pikaajaline intressimäär
% 8,1 4,4 4,4
2. Kriis ja vigade parandus
Kriis
• 2008 ületatakse riskitaluvus finantssektoris– Pankade päästmine avaliku sektori rahaga– Majanduse elavdamine
• saavutatakse piir mõnedes euroala riikides– 2010 Kreeka ja Iirimaa– 2011 Portugal– 2012 Hispaania ja Küpros
Laenuprogrammid
• Kreeka I laenuprogramm 73 mld € (2010-2012)
• Iirimaa 67,5 mld € (2010-2012) • Portugal 78 mld € (2011-2013)• Kreeka II 142,6 mld € (2012-2014)• Hispaania ca 45 mld €• Võimalik Küpros ca 15 mld €
• Rahastajad: euroala riigid, EFSF, EFSM, IMF, bilateraalsed laenud
Kriisilahenduse meetmed
• Kreeka I kahepoolne laenuprogramm• EFSF ja EFSM (440+60 mld €)
– EFSF lubadused Iirimaale, Portugalile ja Kreekale kokku 192 mld eurot
• ESM 08.10.2012– Laenuvõime 500 mld €; koos EFSFiga 700 mld €– Kogukapital 700 mld, sellest sissemakstav 80
mld
EKP erakorralised stabiilsusmeetmed• Likviidsusabi pankadele
– Nt 2011 IV kvartal USD likviidsusoperatsioonid
• Riigivõlakirjade tugiostud– Securities Market Programme (SMP)
– alates mai 2010: 211 mld €
• Pikaajalised (3a) rahapoliitilised laenud– Long-term refinancing operations (LTRO)
–529 mld € (dets 489€)
• OTM
Riigirahanduse koordinatsiooni tugevdamine• Majandusjuhtimise I pakett (nn 6-pakk)
– Stabiilsuse ja kasvu pakti tugevdamine– Makrotasakaalustamatuste seire
• Majandusjuhtimise II pakett (nn 2-pakk)– Eelarvekavade hindamine– Probleemsete riikide süvendatud seire ja
programmi soovitamine
• Fiskaallepe• struktuurne eelarve positsioon kuni -0,5% SKPst• korrektsiooni mehhanism, et reageerida eelarve
olukorra halvenemisele
4. Tulevik
4 presidendi raport
• Vaheraport 10/2012 ja lõppraport 12/2012– Eelarve liit– Pangandusliit– Majandusliit– Euroala demokraatlik kontroll
Eelarve liit
• Rakendada täielikult majandusjuhtimise raamistik
• Euroala eelarve või eelarve võimekus• Euroala rahandusminister, eurokassa• Eurovõlakirjad, võlakustutamise fond• Fiskaalleppe toomine
põhilepingutesse• ESM toomine EL õigussüsteemi
Pangandusliit
• Ühtne pangandusjärelevalve– Euroala+– Siseturgu arvestav
• Ühtne kriisihaldus ja lahenduste rahastamine
• Ühtne hoiuste tagamise süsteem
Majandusliit
• Majanduspoliitikate koordinatsiooni laiendamine
• Reformide kiirendamine
• Tööturu paindlikkuse suurendamine• Konkurentsi piirangute kaotamine• Sotsiaalkindlustuse reformid• Riigi osaluse vähendamine• Maksupoliitika
Mida Eesti arvab
• Teha ära majandusjuhtimises juba kokkulepitu• Täiendav pädevuste ära andmine liikmesriigi
tasandilt võib tähendada referendumit • ELTL art 125 ei loobu, st ei soovi euro võlakirju• Euroala eelarve või eelarve võimekuse
loomisse suhtume skepsisega• Pangandusliiduga oleme nõus• Majandusliidus nõus reformide toetamisega,
aga teeme seda juba niigi praeguste Euroopa poliitikate raames
Euroala tulevik
Tänan tähelepanu eest.