Soome

Eesti

Rootsi

Taani

MadalmaadIirimaa

Belgia

Prantsusmaa

Itaalia

Kreeka

Küpros

Horvaatia

Sloveenia

Malta

Austria

Slovakkia

Ungari

Rumeenia

Bulgaaria

Tšehhi Vabariik

Poola

Portugal Hispaania

Saksamaa

Luksemburg

Läti

Leedu

Teadusuuringute Ühiskeskuse kaart, 13. aprill kell 16.00 UTCEuroopa Liit | COVID-19 pandeemia leviku tõkestamise meetmed

Allikas: Teadusuuringute Ühiskeskus, WebCritech, riiklikud ametiasutused

PANDEEMIA LEVIKU PIIRAMISE MEETMED RIIGITI

Riiklik ürituste peatamine

Koolide, lastesõimede, lasteaedade ja haridusasutuste sulgemine

Riiklikud liikumispiirangud

Vähem oluliste kaupluste sulgemine

Rahvusvahelised liikumispiirangud

Lennureiside piirangud

Riiklikud meetmed

Osalised/piirkondlikud meetmed

Piirangud puuduvad

COVID-19 JUHTUMITE ARV RIIGITI

384 – 500

501 – 1000

1001 – 10 000

10 001 – 50 000

50 001 – 100 000

100 001 – 169 496

Euroopa tegevuskava koroonaviiruse pandeemia leviku tõkestamise meetmete kõrvaldamiseks#Coronavirus #StrongerTogether

Koroonaviiruse pandeemia on nõudnud tuhandeid inimelusid ja pannud tervishoiusüsteemid ülisuure koormuse alla. Komisjoni praegune prioriteet on võidelda viiruse vastu ja maandada pandeemia sotsiaal-majanduslikke tagajärgi. Samal ajal peame vaatama tulevikku, et liikmesriigid saaksid hakata pandeemia leviku tõkestamise meetmeid järk-järgult kõrvaldama eesmärgiga jõuda taastumisetappi ning taaselustada meie ühiskond ja majandus.

Kuigi pandeemia leviku tõkestamise meetmete järkjärguliseks, teaduspõhiseks ja tulemuslikuks kõrvaldamiseks ei ole üht kõigile sobivat lähenemisviisi, on kooskõlastatud tegutsemine Euroopa ühistes huvides.

Reageerides Euroopa Ülemkogu 26. märtsi üleskutsele, esitas komisjon koostöös Euroopa Ülemkogu presidendiga Euroopa tegevuskava koroonaviiruse pandeemia leviku tõkestamise meetmete kõrvaldamiseks. Selles võetakse arvesse Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse ning komisjoni koroonaviiruse nõuandekogu eksperditeadmisi, liikmesriikide kogemusi ja Maailma Terviseorganisatsiooni suuniseid. Kõik teemakäsitlused põhinevad praegustel teaduslikel teadmistel ja neid tuleb muuta, kui omandatakse rohkem teadmisi.

2Ühistele põhimõtetele tuginev Euroopa lähenemisviis

Kuigi olukord on liikmesriigiti väga erinev, on ülioluline kasutada ühist lähenemisviisi. EL ja tema liikmesriigid peaksid piiravate meetmete järkjärgulisel kõrvaldamisel lähtuma kolmest põhimõttest.

• Tegevus peab põhinema teadusel ja selle keskmes peab olema rahvatervise kaitse, tasakaalustades samal ajal sotsiaal-majanduslikke kaitsemeetmeid.

• Tegevus peab olema liikmesriikide vahel kooskõlastatud, et vältida kõigile liikmesriikidele avalduvat negatiivset mõju ja poliitilisi erimeelsusi.

• Liikmesriikidevaheline austus ja solidaarsus on jätkuvalt hädavajalikud tegevuse kooskõlastamise, parema omavahelise suhtluse ning tervisele avalduva ja sotsiaal-majandusliku mõju leevendamise huvides.

1Pandeemia leviku tõkestamise meetmete järkjärgulise kõrvaldamise tulemusena suureneb vältimatult uuesti koroonaviiruse nakkusjuhtumite arv. On vaja pidevat järelevalvet ning tuleb olla valmis kohanema ja meetmeid uuesti kehtestama. Sel puhul on ülioluline selge ja õigeaegne suhtlus kodanikega ja läbipaistvuse tagamine. Kui hinnatakse, kas meetmete järkjärguliseks kõrvaldamiseks on õige aeg, siis tuleks kaaluda kolme peamist kriteeriumikogumit.

• Epidemioloogilised kriteeriumid, mis näitavad haiglaravi vajavate inimeste ja/või uute haigusjuhtumite arvu pidevat vähenemist ja stabiliseerumist pikema aja jooksul.

• Tervishoiusüsteemide piisav võimekus, näiteks piisav hulk voodikohti haiglates, ravimeid ja varustust.

• Piisav järelevalvevõimekus, sealhulgas ulatuslik testimissuutlikkus, et nakatunud kiiresti avastada ja isoleerida, samuti tuvastus- ja jälgimissuutlikkus.

Ajastus on määrava tähtsusega

3Pandeemia levikut tõkestavate meetmete järkjärgulise kõrvaldamisega kaasnevad meetmed

Pandeemia levikut tõkestavate meetmete edukaks kõrvaldamiseks on vaja võtta kõigile liikmesriikidele sobilikke kaasnevaid meetmeid. EL tegutseb kõigi nende meetmete toetamise nimel.

• Andmete kogumine ja usaldusväärse aruandlussüsteemi väljaarendamine. Andmete ühtlustatud kogumine ja jagamine riiklikul ja piirkondlikul tasandil tervishoiuasutuste poolt on oluline meetmete kõrvaldamise parema haldamise seisukohast.

• Haigestunutega kokku puutunud isikute kindlakstegemise ja hoiatamise raamistiku loomine, kasutades selleks isikuandmete kaitse põhimõtteid järgivaid mobiilirakendusi.

• Tuleb suurendada ja ühtlustada testimisvõimekust. Kiireks diagnoosimiseks ja elanikkonna omandatud immuunsuse mõõtmiseks on määrava tähtsusega kiire ja usaldusväärne testimine. Komisjon on esitanud suunised koroonaviiruse testide kohta.

• Tuleks suurendada tervishoiusüsteemide võimekust ja vastupanuvõimet. Eelkõige selleks, et tulla toime nakatunute arvu eeldatava suurenemisega pärast pandeemia leviku tõkestamise meetmete järkjärgulist kaotamist. Sel otstarbel antakse abi ELi eelarvest.

• Tuleks suurendada meditsiinivarustuse ja isikukaitsevahendite kättesaadavust. Komisjon toetab liikmesriike, varudes ja jaotades varustust ning seadmeid rescEU ja ühishangete kaudu.

• Vaktsiinide, ravimeetodite ja ravimite kasutuselevõtmise väljatöötamise kiirendamine. Kui töötataks välja ohutu ja tulemuslik vaktsiin, siis muudaks see olukorda täielikult ning selle abil oleks võimalik koroonaviiruse puhang lõpetada.

Liikmesriigid peaksid pandeemia leviku tõkestamise meetmete järkjärgulisel kaotamisel juhinduma järgmistest soovitustest.

• Meetmed on järkjärgulised. Pandeemia leviku tõkestamise meetmed kõrvaldatakse etapiviisiliselt ja etappide vahel peaks mööduma piisavalt aega (nt üks kuu), kuna nende mõju saab mõõta ainult aja jooksul.

• Üldised meetmed peaksid järk-järgult muutuma sihipärasteks. See võimaldaks järk-järgult jõuda tagasi tavaolukorda, kaitstes ELi elanikkonda jätkuvalt viiruse eest. Näiteks:

1. pikemat aega tuleks kaitsta kõige haavatavamaid elanikkonnarühmi;

2. diagnoositud inimesed peaksid jääma karantiini ja neid tuleks asjakohaselt ravida, et vähendada edasikandumise ohtu;

3. senised üldkeelumeetmed tuleks asendada ohutute, suunatud alternatiividega;

4. üldised erakorralised seisukorrad tuleks järk-järgult asendada valitsuste sihipärasemate sekkumistega. Seeläbi tagataks demokraatlik vastutus võetud meetmete eest ja meetmete laialdane omaksvõtt elanikkonna hulgas.

• Meetmete kõrvaldamist tuleks alustada kohaliku mõjuga meetmetest ning seejärel tuleks neid järk-järgult laiendada suurema geograafilise ulatusega meetmetele, võttes arvesse riiklikke eripärasid. See võimaldaks võtta tulemuslikke ja sihipäraseid meetmeid ning vajaduse korral piirangud uuesti kiiresti kehtestada, kui peaksid ilmnema uued nakkusjuhtumid.

• Sise- ja välispiiride avamisel tuleks kasutada järkjärgulist lähenemisviisi, et võimaldada oluliste töötajate ja kaupade liikumist.

1. Liidusisene piirikontroll tuleks kõrvaldada kooskõlastatud viisil. Kõigepealt tuleks leevendada reisipiiranguid kindlaks tehtud väikse riskiga piirkondade vahel. Naaberliikmesriigid peaksid selleks omavahel aktiivselt suhtlema.

2. Teises etapis avataks uuesti välispiirid ELi väliste riikide elanikele, võttes arvesse koroonaviiruse levikut väljaspool ELi. Mittehädavajaliku ELi reisimise piirangud tuleb jätkuvalt läbi vaadata.

• Tuleks järk-järgult taastada majandustegevus, tagamaks et ametiasutused ja ettevõtted saavad tegevuse ohutul viisil taasalustamisega piisavalt kohaneda. Kogu elanikkond ei tohiks hakata samal ajal uuesti tööl käima ja tuleks jätkuvalt hoida suhtlemisdistantsi. Tuleks soodustada kaugtööd. Töökohal tuleks jälgida töötervishoiu ja tööohutuse eeskirju.

• Tuleks järk-järgult uuesti lubada inimeste kogunemist. Kõige sobilikuma meetmete järjekorra kindlaks määramisel peaksid liikmesriigid keskenduma eri tegevuskategooriate eripäradele, näiteks:

1. Koolid ja ülikoolid;

2. kaubandustegevus (jaemüük), võimalikud järkjärgulised meetmed;

3. sotsiaaltegevus (restoranid, kohvikud, spordikeskused), võimalikud järkjärgulised meetmed;

4. massiüritused.

• Püüdlusi viiruse leviku takistamiseks tuleks jätkata ka teavituskampaaniate abil, et julgustada elanikkonda jätkuvalt järgima tõhustatud hügieenitavasid ja hoidma suhtlemisdistantsi.

• Tuleks pidevalt teha meetmete järelevalvet ning tagada teatav valmidus, kuna on oht, et nakatunute arv suureneb taas kiiresti ja uuesti tuleb kehtestada ranged pandeemia leviku tõkestamise meetmed. See on eriti oluline tervishoiusüsteemide jaoks.

4Edasised meetmed

Taastumisetapp – inimeste hüvanguks toimiva majanduse taaselustamineLisaks pandeemia levikut tõkestavate meetmete järkjärgulisele kõrvaldamisele on vaja ka taastumist strateegiliselt kavandada, taaselustada majandus ja liikuda taas jätkusuutliku majanduskasvu suunas. See hõlmab ka nn kaksikülemineku võimaldamist keskkonnahoidlikumale ja digitaalsele ühiskonnale, õppides kõigist praeguse kriisiga saadud kogemustest ELi valmisoleku ja vastupanuvõime tugevdamiseks. Komisjon töötab välja taastumiskava, mis põhineb järgmise pikaajalise ELi eelarve (mitmeaastane finantsraamistik) kohandatud ettepanekul ning sisaldab komisjoni 2020. aasta ajakohastatud tööprogrammi.

© Euroopa Liit, 2020. — Käesolevat dokumenti on lubatud taaskasutada tingimusel, et viidatakse allikale ja märgitakse kõik muudatused (Creative Commons Attribution 4.0 International litsents). Selliste elementide kasutamiseks või paljundamiseks, mis ei kuulu ELile, võib olla vaja taotleda luba otse asjaomaselt õiguste omajalt. Kõik pildid © Euroopa Liit, kui ei ole märgitud teisiti. Prin

t do

i:10.

2775

/935

403

NA-

AW-2

0-00

2-ET

-CPD

F do

i:10.

2775

/995

967

NA-

AW-2

0-00

2-ET

-N