george sand (1804-1876)
DESCRIPTION
George Sand (1804-1876). Koostaja: Külli Semjonov (2010) . George Sand. Tegelik nimi: Amandine Lucie Aurore Dupin; Isa oli Napoleoni armee ohvitser, ema tantsjanna; G. Sand kasvas üles maal, Nonant’is Kesk-Prantsusmaal; - PowerPoint PPT PresentationTRANSCRIPT
George SandTegelik nimi: Amandine
Lucie Aurore Dupin;Isa oli Napoleoni armee
ohvitser, ema tantsjanna;
G. Sand kasvas üles maal, Nonant’is Kesk-Prantsusmaal;
Teda kasvatas vanaema, sest isa kukkus ratsahobuse seljast ja ema ei saanud tütrega läbi.Eugene Delacroix maal (1838)
Nonant
George Sandi Nohanthttp://www.youtube.com/watch?v=XsPNzFHMX80
G. Sandi kujunemineSuurt mõju avaldas Nonant’i
valitseja Deschartes, kes õpetas tüdrukule ladina keelt, füüsikat, keemiat, ravitsemist;
Tema mõjul tõmbas tüdruk selga meesterõivad;
17-aastaselt saab temast pärast vanaema surma mõisaomanik;
16-aastaselt abiellub endast 9 aastat vanema parun Dudevant’iga ja neil sünnib kaks last.
G. Sand PariisisPariisis liigub Sand sõprade
ringis meesteriietes. Selleks oli mitu põhjust:
1. talle ei meeldinud kanda maas lohisevat seelikut;
2. romantilise 19. sajandi naisterõivad ei olnud praktilised: peenike sipelgapiht, puhvis varrukad, lai seelik, mis puusade kohalt õhu alla võttis;
3. naised ei tohtinud üksi väljas käia, kuid hallis mantlis, vesti ja pükstega nägi ta välja nagu iga teine ladina kvartali üliõpilane.
G. Sand Pariisis26-aastaselt teateab
Sand oma mehele, et kavatseb poole aastast veeta Pariisis.
Sellesse aega jääb prantsuse romantismi sünd: V. Hugo “Hernani” – romantiliseks kangelaseks saab mässaja, jõuline looja.
Viis kuud pärast etendust toimus 1830. aasta Juulirevolutsioon.
Karikatuur George Sandist u 1848
“Meenutus Lisztist”(1840) Joseph Danhauseri maalil onAlexandre Dumas, Victor Hugo, George Sand, Marie
d'Agoult.
G. Sand ja Jules SandeauPariisis tutvub G. Sand endast 7
aastat noorema Jules Sandeau’ga, kellega kirjutab kahasse esimese romaani “Rose ja Blanche” (1830), mis ilmub ühise nime J. Sand all.
Sand alustab kohe teist romaani “Indiana” (1832). Et naise nimi teose autorina läbi ei oleks läinud, nii sündis Georges Sand.
“Indiana” kõneles naisest, keda ei rahulda kooselu armukese ega abikaasaga.
Romaani eest saadud honorar muutis ta mehest sõltumatuks.
G. Sand ja P. MériméePärast J. Sandeau’st
lahkuminekut tutvus G. Sand Mériméega.
Et Mérimée nägi Sandis rivaali, sissetungijat valdkonda, mis naistele ei kuulu, ei pakkunud Sand talle naisena huvi: Naine on peegel, milles mees tahab näha iseennast. Kui peegel ei näita enam seda ilusat pilti, mida mees ootab, siis see peegel, see naine pole enam midagi väärt.
Romaan “Lélia”G. Sandil oli raske: ühelt
poolt süüdistati teda frigiidsuses, teiselt poolt paljude armukeste pidamises: oma romaanis “Lélia” (ajendatud suhetest Mériméega) püüab ta lahata mehe ja naise vahelist armastust, mida vajab üks, mida teine. Romaani kangelanna pole suuteline tundma füüsilist iha, tema hinge ja keha vahel laiub ületamatu kuristik.
Luigi Calamatta portree G. Sandist, 1837
G. Sand ja Alfred de MussetMusset oli 23-aastane, G.
Sand 29-aastane, kui nad tutvusid.
Musset oli romantiline poeet: noor, kauni välimusega, kunstiandega, õppinud õigus- ja arstiteadust, tema esimesed luuletused ilmusid, kui ta oli 18-aastane.
Varsti pärast tutvumist võetakse ette reis Veneetsiasse, armastajate linna, kuid Sand haigestub teel.
Sonett Nii armastada, et ei oleks valeüks hetkki selles õnnestavas voos,nii avalat kui lapsed muinasloos –ei näri süümepiinad, elualpus kale.
Nii jätta iga teesklus, iga poos,nii oma armastuse päevas olla koos,et hingeõhk on rahu puhasvalev –nii hingas Laura, mõeldes kallimale.
Sa justkui kirkuses vaid samme seaks…Sa ütled, palgeil õhetusepuna,et nii peab armastama. Kuulan võlutuna.
Tean kahtlusi ja teotust – kes veel teaks!Ja nii ma vastan sulle mõtlikuna:“On tihti teisiti, kuid tõesti nõnda peaks.”Musset’ joonistus G.
Sandist
G. Sand ja A. de MussetMusset ei talu haiget
Sandi, ta lõpetab nende suhte ja veedab palju aega bordellides.
Kui Sand terveneb, haigestub Musset, nüüd ei lahku G. Sand Musset’ haigevoodi juurest ja põetab teda, kuid tutvub samal ajal itaalia arsti Pagelloga.
Musset naaseb Pariisi Sandita. Hiljem nende suhted taastuvad näiliselt.
G. Sand ja A. Musset Musset jäi elu lõpuni üksi, kuid
kirjanikuna puhkes ta õitsele: ilmusid näidend “Armastusega ei naljatata” ja autobiograafiline romaan “Sajandi lapse pihtimus” – romaan armastusest, sajandi vaimust ja tõeotsingu valudest, millega püüab heastada Sandile tehtud ülekohut. See on kaitsekõne endale ja oma põlvkonnakaaslastele.
“Sajandi lapse pihtimus” http://www.youtube.com/watch?v=opfn7em7rII&feature=related
G. Sandi kiri A. de Musset’le (laulab Celine Dion) http://www.youtube.com/watch?v=H_PNXMXrKp0&feature=related
(Prantsuskeelsed sõnad ekraanil) http://www.youtube.com/watch?v=gmB7OTcRC-Q&feature=related
Alfred de Musset’ joonistus G. Sandist 1833
G. Sand ja Pietro Pagello
Veneetsias kohtub Sand arsti Pietro Pagelloga, kes äratab Sandis uue naise, kes kohutab Musset’d.
Sand jääb pooleks aastaks Veneetsiasse.
Nendevahelist armastust iseloomustab hästi Sandi kiri Pagellole.
G. Sand ja Frederic Chopin
Frederic Chopin ja George SandFr. Chopin - Desire for love
http://www.youtube.com/watch?v=Cgc876klcL4&feature=related
G. Sand ja F. ChopinPikim suhe kujuneb
Frederic Chopiniga – 9 aastat.
Suhte alguses sõidavad nad Mallorcale, kuid Chopin haigestub ja tal diagnoositakse tuberkuloos.
Pariisi naastes on neist saanud elukaaslased, kelle suhteid pingestab vahekord Sandi lastega: ema hoiab poja Maurice’i poole, Chopini lemmik on tütar Solange.
Postkaart: “G. Sand kuulamas
F. Chopini klaverimängu
Maja Maljorcal, kus G. Sand kirjutas
Frédéric Chopin ja George Sand ~“Armastus Mallorcal”
http://www.youtube.com/watch?v=93lXswqjKTI
G. SandGeorge Sandi teoste
täielik kogu anti välja möödunud sajandi lõpul 109-köitelisena;
Ta ei parandanud ega viimistlenud kunagi oma teoseid, nagu seda tegid Flaubert, Tolstoi või Tšehhov;
Suur osa tema teostest on kaotanud aktuaalsuse;
G. Sandi loomingTeosed võib jagada
kolme rühma:1. armastustomaanid:
“Indiana”, “Lélia” – kirjutatud kirgliku armastajana;
2. nn sotsialistlikud romaanid, kus otsiatakse väljapääsu rusutusest: “Consuelo”, “Angibault’ mölder”;
3. külaromaanid: “Väike Fadette”.
1877