Oktoober 2007

* Mariana Köster ja laiskloom

* Kuidas Kõrgessaare laululastelveab, kirjutab Liisa Otsak* Mis on töövarjupäev ja kuidassaada oma unistuste töötaja varjuks,muljetab Mihkel Singi* Ragne ja Karin Maaseli ningKristina Lilleõie kirjad Inglismaalt* Reisijuttu Hanikatsilt jateekonnalt Hispaaniasse* Kes on Hups? Või hoopis mis onHups? Mida tehakse noortekogus?

* Millised on Eesti ja Itaalia koolideerinevused, räägib vahetusnoorMaria Luigia Silvestri

* Millega tegelevad nooredSuuremõisas ja Käinas, jutud neljanoore pilgu läbi

...ja palju muud

Hea lugeja,hoiad käes

esimest Hiiumaanoortelehte Glasuur.Luubi alla on mahtunud:

1.

2 G

LA

SU

UR

OK

T O

KT

OK

T O

KT

OK

TO

OB

ER

‘0

OO

BER

‘0

OO

BER

‘0

OO

BER

‘0

OO

BER

‘07777 7

SU

HK

UR

, M

UN

A, SID

RU

N

Hinges ikka HiiumaaMinu nimi on Tiina Koit, olen

sündinud ja kasvanud Emmastevallas Riidakülas. Kure naljadmeie peres leidsid aset 1981. aas-tal ja Emmaste Põhikooli lõpeta-sin aastal 1996. Olin suvel just 15saanud, kui tuli koolitee mandrilette võtta. Nii olen lõpetanud güm-naasiumi Tallinna 21. Koolis ja ba-kalaureuseõppe Tallinna Peda-googikaülikoolis ning püüan saa-da magistrikraadi Tallinna Ülikoo-lis. Lõpetasin gümnaasiumi mate-maatikaõpetaja eriala (informaa-tikaõpetaja lisaerialaga) ja õpinmagistratuuris matemaatika di-daktikat. Hoolimata sellest, etolen juba 11 aastat linnas (loe: Tal-linnas) koolis käinud ja elanud,pean ma end ikka hiidlaseks ja eiole linnaeluga päriselt harjunud.Mäletan, et kunagi ühel intervjuulküsiti, kelleks keegi end kõige es-malt peab. Jõudsin vaevu mõnesekundi hinge tõmmata ja seejä-rel uhkusega teatada, et olen hiid-lane. Kõik vabamad hetked olenpüüdnud Hiiumaal veeta, sest mit-te kusagil ei puhka end linnakä-rast paremini välja kui kodusaa-rel. Eriti armas oli see, kui mu elu-kaaslane kunagi teatas, et temameelest jääb Hiiumaale tulles aegRohukülla maha.

Hetkel töötan neljandat aastatmatemaatika- ja arvutiõpetuseõpetajana Tallinna 21. Koolis. Häs-ti tore üllatus ootas mind ees möö-dunud kevadel, mil minu õpilased(nendega on mul igati vedanud)mind põhikooli kõige töökamaksõpetajaks valisid. Olen andnudelementaarmatemaatika loenguidka Tallinna Ülikoolis. Hiiumaalleiab mind aga suure tõenäosuse-ga hoopis teises rollis. Usun, et niimõnigi hiidlane teab mind Hiiu-maa valdade suvemängude aega-dest. Ei mäleta, et oleksin viimas-

Hõissa, sündis GLASUUR! :)

tel aastatel neilt võistlustelt puu-dunud. Tavaliselt näeb mind ker-gejõustikku tegemas, aga sel aas-tal leidsin end ootamatult kaorienteerumisrajalt ja sealgi ei läi-nud kehvasti. Lisaks on minu suurkirg rahvatants, tantsin kuuendataastat Tallinna Tehnikakõrgkoolisegaansamblis Savijalakesed.Tantsurühmaga on käidud esine-mas erinevates Eestimaa paikades(isegi Sõru jaanitulel), aga ka näi-teks Taanis ja Türgis.

Ütlemata ei saa jätta ka seda, etpüüan end pidevalt kursis hoidasündmustega Hiiumaal, seetõttutellisin linnakoju käima ka HiiuLehe ja külastan internetis pea igapäev veebilehte hiiumaa.ee. See,et leidsin end järsku uue noortele-he Glasuur veergudel, tuli mulletegelikult suure üllatusena, sest maei ole kunagi end eriti sõnaosavakspidanud - olen ju matemaatik, misteha! Aga ausalt öeldes on minumeelest hirmus vahva, et sellinetore leht ilmavalgust nägemas on!Tuult tiibadesse! Mina aga ei väsikõigile uhkusega teatamast, etolen hiidlane ja pean hinges ikkakõige kallimaks oma kodust Hiiu-maad! Tiina Koit (26)

Hei noored!Minu kirjutatud artiklid on suuna-tud noortele, motiveerimaks neidprojekte kirjutama ja töövarjupäe-val osalema. Mõlema suhtes onHiiumaa nn vaeslapse rollis. Naguma projektiartiklis mainisin, siisEuroopa Noortele on ajavahemi-kul 2006-2007 Hiiumaalt laekunudvaid 1 projekt. Büroo inimesedoleksid väga õnnelikud kui kameie noored oleksid aktiivsemadprojekte kirjutama. Sellest saabhea kogemuse, mida võib elu jook-sul veelgi vaja minna.

Peagi kuulutataks välja tänavu-ne töövarjupäevale kandideerimi-se konkurss. See tore päev onmõeldud gümnaasiumiõpilastele,et nad saaksid tutvuda oma tule-vase võimaliku ametiga, olles selpäeval konkreetse ametiesindaja“varjuks” ja jälgida tema tööd. Eel-

misele töövarjupäevale pääsesHiiumaalt vaid kaks noort. Et selaastal oleks kandideerijaid roh-kem, koostasin noorte motiveeri-miseks töövarjupäevast ülevaateja kogusin kokku eelmisel aastalosavõtnute muljed, sh minu endaoma. Noored – olge aktiivsed jajulged! Kui ise midagi ära ei tee,kes siis teeb?! Kokkuvõtteks ütlen,et Hiiumaa noortelehe väljaand-mine on väga super ettevõtmine.Kindlasti teeme tulevikus kõik, et

Hiiumaa noorteportaaliveebimeisterSoovin uuele lehele edu. Loodanet glasuurikiht ikka paks tuleb.Indrek Pärnamaa

Glasuuri ja -mässujaksu!Sel suvel õnnestus mul Meie Maajuures töötades lugu teha EestiVabariigi presidendist, kes oli vi-siidil Hiiumaal ja Saaremaal. In-tervjuude käigus rääkisin ka praa-mikapteniga, kes presidendipaariväikselt saarelt suuremale sõidu-tas.

Tema jutustas mulle, et EvelinIlvesele oli kõvasti naeru pakku-nud anekdoot sellest, miks äikeseajal kõik saarlased Mustjala pan-gale kogunevad. Eks ikka seepä-rast, et saarlane arvab, et hiidlaneteda pildistab.

Sellistes seikades peitubki aja-lehetegemise, ka noortelehe tege-mise magus glasuurikord sisu peal.Lõbusad sündmused, mis naermaajavad, on märksa tähtsam kui pikkja põhjalik jutt, mis tegelikult pal-judele korda ei lähe.

Mina pole kunagi noortelehteteinud, artiklikirjutamist õppinudega ka telereporteri ameti teooriatsaanud. Kõik on lihtsalt proovimi-se ja pealehakkamise küss! Selli-sed noored ongi ägedad ja jõua-vad kaugele, kes katsetavad jamässavad nii kaua, kuni hakkamasaavad! Ja seda võimalikult palju-del aladel (ei maksa ka ülikooli jahobisid unustada!).

Just seda soovingi toimetusele:pealehakkamist ja mässamisejak-su. Lugejale soovin palju humoo-rikaid hetki ja seda, et Teie uusnoorteleht oma nimele ikka vas-taks. Glasuur teeb teatavasti kohu-piimapätsikesest kohukese!

Palju toredaid hetki! HeidiHanso (23) Naabersaarlane, kes onmässanud TV3-s, Meie Maas janüüd Kalev Sport telekanalis.

Tsau Hiiumaa!Kuidas teil kõigil seal läheb? Meilsiin on kõik okei. Eile sadas küllvihma, aga tänane päev on täispäikest ja sügise kuldseid lehti.

Lõpetasime alles hiljuti omakoolides Rebaste ristimised. Meiekoolis nimetatakse neid küll Ra-jakateks, aga nalja sai igal poolühtemoodi. Kõik keskkoolid üleLäänemaa olid mingil hetkel täisräpaseid värskeid gümnasiste:nüüd on uus kooliaasta vastu võe-tud.

Varsti, novembris lähme kõikNoortefoorumile MEIE, Lihulasse.Sel aastal teeme seal mitu väikestõpilasfirmat. Pärast peaks vägevpidu ka tulema. Kuulsime, et kamõned hiidlased pidavat tulema.Loodame teid siis seal kohata.

Kui nüüd ausalt öelda, siis tege-likult me teie tegemisest suurt mi-dagi ei tea: elate seal oma saare-kese peal ja ajate oma asja. Ja siisselgus, asja nimega “Glasuur”. Jah,ka meieni on jõudnud jutud teiekohe kohe valmivast noortelehest.Vägev!

Meie seisukohast tundub maa-kondliku noortelehe tegemine vei-dikene riskantne: Kas noored sedaloevad? Kas neid huvitab? Kas nei-le meeldib? Aga selle võrra olemejällegi õnnelikud, et teie selle ris-ki võtate ja loodetavasti ka meileeeskuju näitate. Kui teil läheb häs-ti, ehk tuleb siis millalgi meil kanoorteleht.Muidugi haaraksimekinni ka koostöö võimalusest: etHiiumaa sõnum leviks ka mandril.

Loodame, et leht tuleb põnev jamenukas. Meie siin küll igatahesootame huviga ja tahaksime jubalugeda.

Läänemaal on noorte uudisedkajastatud pigem koolilehtedes ja“Lääne Elus”. Millest “Glasuur”räägib? Ah, kindlasti nagunii saa-me ise lugeda ja näha. Päikest tei-le kõigile! Teie, läänlased, MihkelTedremaa ja Kelli Seiton

Glasuur on kohal, GlasuurikohtaVaadates, millise õhinaga Kristel(Algvere) asja ajab, uskudes noor-te värsketesse mõtetesse, looteslugejatelt heatahtlikku vastuvõttuja kaasautorite julgeid seisukohti,tervitame Hiiu Lehe vahel ilmuvatuut noortelehte.

Glasuuri edu komponentidekssaavad olla ausus, ajakohasus, ob-jektiivsus ja informatiivsus.

Kui sinna saab kirjutada kõigest,mis südamel, siis vähemaga leppi-da pole enam võimalik. Sest “kõik“ongi see, mis südamel, hinges, mä-lus ja unistustes.

Kirjutistes võiks olla väheselmääral nahaalsust, kuhjaga loo-mingulisust, nooruslikku tarkust jaühes sellega veelgi nooruslikumatnaiivsust. Eriti just viimase tegelik-ku geniaalsust ei saa alahinnata,sest tihtilugu tabame me seda aja-lise nihkega – paremal juhul aas-ta-paari, veelgi paremal aasta-kümnete kaugusel tulevikus.

Saab olla nii terav kui terav-meelne, lihtne kui keerukas, amet-lik, asjalik, tundeline, tuline, tabavja tajumatu. Igaüks kujundab omakäekirja.

Mõtlema peaks aga enne, kuiolla süüdistav, irvitav, hoolimatu,pilkav, põlglik. Heasoovlikus onparim võimalikest juhtmõtetest!

Tasub mõelda lugejatele. Kirju-tamine on osa inimestevahelisestsuhtlusest. Kommunikatsioonisosalevad vähemalt kaks poolt –üldjuhul. Lugeja soovib rahuldadateadmishimu, uudishimu, tundaend osalisena.

Kuhu siis saab Glasuuri koht?See sõltub tegijatest. Kui kõik ontegijad, siis kõigist. Sinust, minustja temast.

Lisaks tasub alati meeles pida-da – sulg on teravam kui mõõk!Mõõgaga ei saa üldse kirjutada.Hannes Sarv (24)

Värske kapsasKõiki uudiseid ja südmusi saad pärast leheilmumist vaadata www.noored.hiiumaa.ee

Järgmine leht ilmub detsembris

Tervitus eelkäijaltKes julgeb öelda, et

Hiiumaal elu seisab? Tu-leb vaadata vaid õigessesuunda ja juba näeb noo-ri, kes tahavad ja teevad-ki ära midagi tõeliselt va-jalikku. Glasuur on heanäide sellest, kuidas üksunistus viiaksegi täide.Mul on äärmiselt heameel, et saan noortele le-hetegijatele jõudu ja särt-su soovida ning mõnesmõttes tunnen isegi növalget kadedust. Oli aasta1993, kui isegi hakkasinpüstolreporteriks, kajas-tasin tollases kohalikuslehes Hiiumaa koolinoor-te tegemisi ning näginunes noorte päris oma väl-jatrükki. Nüüd on mul auolla tähtsa sündmuse tun-nistajaks. Soovin Glasuu-rile pikka iga!

Margit Kagadze, kooli-noorte tegevuste kajasta-ja 14 aastat tagasi

Jutuke Eikest, Hiiumaast jaGlasuurist

Oma tänud ja tegevusetusestpääsemise võlgnen juba üsna mit-mendat korda Kristelile. Jah, seesama Algvere-pliks, kes sahkerdabja mahkerdab ja palju häid asjukorda saadab. Tema tegi ettepane-ku, mille mina kohe rõõmuga vas-tu võtsin ja see tegi mind õndsaks,sest need Tallinna õhtused ühika-toas niisama passimised on mindjuba üsna ära tüüdanud. Loodan,et “Glasuur” sünnib jätkusuutli-kuks, sest see on tõepoolest heavõimalus paljudele noortele. Hu-vilisi on ja loodame, et ka tahtmist.Usun, et koos saame hakkama!Hiiumaa on minu kodu ja usun, etjääb selleks ka igaveseks. Ma usunka, et tulen siia üsna pea tagasi,sest MISKI ei suuda mind lahti re-bida Hiiumaast. Igakord, kui majälle linna poolt siia sõidan mõt-len, et SEEKORD ma suudlen sedaasfalti mis meile praamipealtmaha kõndides vastu tuleb, aga...ma ei ole seda siiani teinud. Agausun, et teen selle kunagi ära küll!Hiiumaa on mu elu, mu kodu, mupere! Eike Meresmaa (19)

Olge tervitatud,Glasuuri lugejad!

Asi lihtne, pean vägaoluliseks kogemust. Liigasageli kuulen kuidas ini-mesed halvustavad teistetööd, mille tegemisestneil enesel halli aimugipole( sh ma ise). Kritisee-rima on kõik mehed!Loomulikult vähestes ko-gustes ja õige koha pealon kriitika suurepäraneasi, aitab areneda ja puha- parem kui heakskiit,mida ei mõelda siiralt.

Pean siiski selgitama,et Glasuur ei ole ajaleht,vaid võtkem seda kui aja-tut lehte, loodame selles-se segada võimalikultpalju sätendavaid killu-kesi, mis ka aastate pä-rast kasulikeks osutuvad.Sestap võite lehest leidaHiiu pärimuse nurga, misareneb koostöös Hiiu-maa muuseumi peavara-hoidja Helgi Põlloga. Karännujutud on pikaajali-se väärtusega. Reheseljaküla neiu Maarja luguSõru muuseumist on kahnatuke ajatu hõnguga.Endise näitleja jarezissööri Virve Aruojamõtteterad ei kaota paa-ri kuu möödudes väär-tust, vaid neid sünnib katuleva aasta jaanipäevallugeda.

Samas ei ole keelatudkirjutada päevakajalis-test asjadest. Oluline on,et kirjutaja ise oma teks-ti oluliseks ja asjakoha-seks peab. Loodan väga,et noored mõistavad kir-jutamise olulisust ka eda-sises elus. Koolis võibjääda mulje, et klassikir-jandeid kirjutatakse õpe-

tajale, hakatakse arvestama justselle õpetaja hindamise iseärasu-si. Lehte kirjutades ei hinda kir-jutajat mitte üks õpetaja vaid tu-handed õpetajad. See annab kir-jutajale teatava enesekontrolli,suurema vastutuse, mõistmise, etsinu sõnal on tõepoolest kaalu.

Idee seisneb veel ka selles, etkõik, kes Glasuuri kirjutavad saak-sid võimalusel käia külas HiiuLehe tegijatel, näha mismoodi üksmaakonnaleht sünnib. Püüda pan-na ennast ajakirjaniku rolli, otsus-tada, kas see on lihtne või keeru-line töö, võib-olla avastada, etpole väga vigagi, et võiks ise kahühel heal päeval ajakirjanik olla.

Glasuuril on niisiis mitmeid ees-märke, ühe neist tooksin veel väl-ja. Nimelt, vahel mulle tundub, ethiidlased ei lõimu eriti hõlpsalt.Suurt rolli selles mängib kultuur.Nüüd siis proovimegi Glasuuriveergudel lõimuda. Leiate üheltleheküljelt Kõrgessaare ja Em-maste noore, Kärdla ja Käina noo-re, ajamas ühte asja, Hiiumaaasja.

Aitäh kõikidele glasuurijatele!Erilised tänusõnad lähevad HiiuLehe tegijatele, eesotsas HardaRoosnaga: suurelt jaolt tänu teilesai unistus Glasuurist teoks. Häädlugemist! Kristel Algvere (18)

Eike on paremal.

lehte veelgi paremaks muuta. Mih-kel Singi (19)

Margit Kagadze.

GLASUUR oktoober 2007Esimeses Glasuuris glasuurisid:

Toimetaja: Kristel AlgvereKüljendaja: Andres PajoKirjutajad: Mihkel Singi, Tiina Koit, Triin Salin, Margit Kagadze, Maarja Sööl, Liisa Otsak,

Oliver Liir, Dagmar Laevameister, Eike Meresmaa, Mariana Köster, Anetta Kütt, KristinaLilleõis, Ragne Maasel, Karin Maasel, Tõnis Villmäe, Helen Tikka, Triin Mändla

3 G

LA

SU

UR

OK

T O

KT

OK

T O

KT

OK

TO

OB

ER

‘0

OO

BER

‘0

OO

BER

‘0

OO

BER

‘0

OO

BER

‘07777 7

KA

MA

JA

PA

STA

Kirjandist sain ma teada, kui minueesti keele õps Aare Ristmägi (ägeõps muideks) Palade põhikoolistmulle ühed paberid andis, kus olikirjas kirjandivõistlusest. Mõtlesin,et miks ka mitte (pealegi pääsesinma ühest klassikirjandist mis olinagu üli kõvv minu jaoks).

Jutu kirjutamiseks kulus üsnakaua aega, kuna teema oli raskeja eeldas palju arutlemist, ise maaga eelistasin rohkem jutustavaidtekste. Ühte loomaraamatut lehit-sedes, silmasin ma aga unaud.Unau on selline nunnu 60-70 cmpikkune karvane laiskloom. Noikka tõeliselt laisk, kuna ta ei viit-si isegi süüa! Suurt rolli mängis kasee, et tema elu oli ohus justnimeltkeskkonna hävitamise tõttu, midaeeldas ka kirjandi sisu. Loom väl-ja mõeldud, läks kirjutamine lah-ti...

Mida?! Raadios kirutaksetaga?Loomulikult rääkisin ma kõikeunau enda seisukohalt ja tema sil-made läbi. See on ju tõesti harulda-ne, et temasugune loom inimestegasuhtleb, kuid tal oli tõesti palju öel-da ja mul on hea meel, et ta tegi sedaläbi minu.

Kui kiri oli valmis tehtud, tuli seeõpetajale loomulikult ette näida-ta. Ta vaatas üle, tegi talle koha-seid parandusi (punktid, komad)nagu ikka tehakse. Õpetaja ei ol-nud kindel et me sellega midagisaavutame (mis on tagantjärele

Palade kooli vilistlase, Mariana Kösteriga, kes võitis ülemaailmsepostiliidu kirjakirjutamise võistluse pronksi ajas juttu Triin Salin

eriti koomiline), kuid oli valmiskirja ära saatma. Enne tuli ju kaigaks juhuks tekst ära tõlkida. Olivalida kas prantsuse, araabia, venevõi inglise keel. Araabia keel oleksju põnev olnud, kuid mis ma ikkasellega vaeva näen... Sealkohaltuli abiks Palade põhikooli toreinglise keele õpetaja Tanja Pisa,kes teksti rõõmuga (ma loodan...)tõlkis. See ka tehtud ja siis jubaümbrikusse, mark peale ja post-kasti!

Sinnapaika asi jäigi. Kiri vajusunustuste hõlma ja peagi ei mäle-tanudki ma seda enam. Eks esial-gu oli õhin suur, et äkki ma ikkavõidan, aga mingeid teateid ei tul-nud, niisiis...

See kuidas ma võidust teada sain

oli eriti äge. Ühel õhtul kell vee-rand kümme helistas mulle Pürk-sisse minu endine eesti keele õpe-taja ja teatas, et ma kaheksandaloktoobril Paladele tuleksin, et maolevat millegagi hakkama saanud.Olin ärevuses, kuid ei osanud aima-ta mis värk on.

Ühel reedel, enne kui ma koosteistega kodu poole sõitma hakka-sin, oli koolis kontsert (esines kuu-lus Rootsi meeskoor...). Keset esi-nemist helistas mulle ema ja siisisa ja jälle ema. Ma ei kuulnudhästi, mis nad ütlesid, kuna mees-te lauluhääled on teadagi üsnavaljud. Häguselt nagu oleks tele-fonist kajanud, et mind kirutakseraadios taga. Kontsert läbi ja jalu-tades ühika juurde reisipagasi jä-

rele, helistasin ma vanemateleja....saingi teada... See oli minujaoks ülim hetk, mida võivad kamõned Noarootsi õpilased kinni-tada, kuna kiljusin ja karjusin jahüppasin ja siis jälle kiljusin ühi-kahoonete vahel. Nojahh, eks tapraeguseks suht mark ole, aga misseal ikka... Ühikasse jõudes ei suut-nud ma loomulikult midagi konk-reetset öelda ja arvati, et ma olensuht-koht hulluks läinud. Aga jah,nad olid samuti väga rõõmsad jaõnnitlesid mind.

Perekond oli samuti väga õnne-lik. Koju tulles kingiti lilli ja kal-listati ja õnnitleti. Olen väga õnne-lik, et mul on selline toetav pere-kond. Ka naabripoiss sai sellestteada, kuigi ta esialgu ei uskunudmind hästi... Ka kõik rohkem javähem tuttavad said sellest varemvõi hiljem teada ja õnnitlusi tuliküllaga! Aitäh kõigile!

Kuidas sul nüüd läheb?Auhind pole minu igapäevaelu

eriti muutnud. Tuleb meelde üksintsident, kui istusime ühikas jajärsku helistati, et me peame õpi-lasesinduse ette minema. Me eiteandnud miks...võis siis tegeltteadsime ka ...aga me ei tahtnudsinna eriti minna. Korterist läksi-me mina ja minu kaks ühikakaas-last. Enne minekut lubasin neilepärandada oma sada krooni, mismul rahakotis oli. Nemad aga tu-letasid meelde, et ma hoopis omapangakaardi pin-koodi annaks....

See mis ma aga „auhinna-ga“ teen, ei ole sugugiveel kindel, aga loomuli-kult midagi üli tarka jaägedat sealt tuleb!

Praegu läheb elu edasiPürksi vahel koolielu ela-des ja sügist nautides. La-hendame utoopilisi mataülesandeid ja pingeidmaandame muumisid vaa-dates.

Lõpetuseks tahaksin maloomulikult tervitada.(Seda on nii lahe ajalehekaudu teha)

Perekonda: Seren jaReven – olge lahedad eda-si. Jännu – oled väga tub-liks läinud, jätka samasvaimus. Vanemad – äitähteile ja olge paid.

Ja loomulikult tervitanoma kalleid sõpru Pala-delt. Õpetajad, ärge ma-senduge! Kohe algab esi-mene vaheaeg. Õpilased,oi kooliaeg, oi kooliaegmillal sina lõped...olgekannatlikud, ma teanmida te tunnete... Päikse-list sügist ja valgeid jõule!

Mariana kirjatüki laisk-loomast paneme üles kaHiiumaa noorteportaaliwww.noored.hiiumaa.ee

1) Kui kaua olete kanneltõppinud, kelle käe all, kus?

Jaana Lepamaa: Kannelt olenõppinud Käina Kaunite KunstideKoolis, 6 aastat, praegu läheb 7.aasta. Esimene kandleõpetaja oliEve Võsa, kes õpetas ühe aasta.Aastal 2002 tuli meid õpetama Ast-rid Böning.

Els Kaev: Kannelt olen õppinudKäina Kaunite Kunstide Koolis, 7aastat ja praegu läheb 8. aasta.Minu esimene kandle õpetaja oliAnneli Klaus, ta õpetas mind üheaasta, teisel aastal oli kandleõpe-taja Eve Võsa. Peale seda tuli mi-nulegi kandleõpetajaks AstridBöning.

Kaja Luukas: Kannelt olen õp-pinud 5 aastat, praegu läheb 6. aas-ta. Minu õpetaja on Astrid Böning,kes on mind algusest peale õpeta-nud. Ka mina õpin Käina KauniteKunstide Koolis.

2) Kas õpite peale kandle veelmõnd pilli?

Meil kõigil kolmel on põhipilliksikkagi kannel. Jaana ja Els käivadkõrvale õppimas ka viiulit.

3) Mis arvate, kuidas teiletulevikus kandleoskus kasuksvõiks tulla?

Jaana: Praegu ma arvan, et tule-vikus ma kannelt edasi õppima eilähe, aga samas kes teab?

Kaja: Kandle mängimise oskusannab juurde palju võimalusi. Kui-gi ma arvan samuti, et kannelt maedasi õppima ei lähe aga kui ma

ka ümber mõtlen on mul see oskuskäes, mis ei tee sugugi halba.

Els: Annab muusikavaldkonnastteadmisi, näiteks solfedzost. Kuikontsertitel käia, oskad hoopisteismoodi kuulata. Kui edasi min-na õppima, siis leiab sel alal tööd.

4) Kas soovitate teistelgi sedapilli õppida?

Kindlasti, kanneldega saab tehaigasugust muusikat. Meile meeldibmuidugi kõige rohkem rahvamuu-sikat teha. Kannel ei ole raske pill,seda on võimalik õppida igas va-nuses. Kindlasti teeb see ka su eluhuvitavamaks ja põnevamaks.Kandlega võib laagrites ja esine-mas käia. Ka uusi tuttavaid saabjuurde.

5) Mida tähendab teie jaoksmuusika?

Muusika tähendab meie jaoksseda, mis on meie südames ja hin-ges. Muusika on kindlasti meie elustähtsal kohal ja see meeldib meileväga.

Küsis: Kristel Algvere

Kolm kandletüdrukutvastavad viiele küsimusele

Hiiu pärimuse nurkEsimeses Glasuuris teeme juttuHiiumaa rahvariietest. Seda sel liht-sal põhjusel, et me teadvustaksi-me rohkem oma kodukoha erili-sust ning õpiksime tundma endavalla rahvariiete eripärasusi.

Järgmisena võtame luubi allasellise teema, mis teile Hiiumaarahvakultuuris enim huvi pakub.Selleks, et teie soov meieni jõuaks,kirjutage: glasuur@gmail.com

Väljavõte raamatust “Hiiumaaseelikutriibud”

19.sajandi lõpuks oli Hiiumaalkujunenud neli kihelkonda: Püha-lepa, Käina, Reigi ja Emmaste.Ehkki põhiolemuselt onHiiumaa eri kihelkondade tradit-siooniline naiste riietus sarnane,saame seelikutriibustike ja muu-de rõivaosade järgi selgelt eelpoo-le nimetatud nelja piirkonda eris-tada.

Triibuline seelik ehk küütkuub(küüt tähendab hiiu murdes triibu-list) tuli Hiiumaal moodi u 1840.-50. aastail, asendades varasematühevärvilist mustkuube. Pikitriibu-lise seeliku riie on kootud enamastilabaselt, villase koe ning linaselõimega. Seelikuriie on mõlemaltpoolt ühesugune, mis andis võima-luse pleekimise järel seda ka teist-pidi keerata ja nö uue riidena kan-da. Just triibustike värvide ningvoltimise erinevus võimaldab eripiirkondade seelikuid hästi erista-da.

Pühalepa seelikut iseloomusta-vad vikerkaarevärvilised triibud.Põhivärviks on punane. Triibusti-ku iseloomustamiseks on öeldud,et see võib olla nö täisvikerkaar

või poolvikerkaar. Ühepoolsetetriibustike vahele asetuvad laiadpunased pinnad on poolitatud va-heldumisi valge ja musta südamik-triibuga (esineb ka roosat, kollastja tumerohelist südamiktriipu).

Reigi seelikukangas koosnebkahest (harva kolmest) erinevasttriibustikust ja nende vahele jää-vast põhivärvist ehk põhjavärvist.Põhivärviks võivad olla nii sinine,roheline, lilla kui ka punane. Vol-timisel tuleb silmas pidada, et pea-le jääks tumedaservaline triibus-tik. Reigi seelik ei ole kunagi pea-le vaadates põhjavärvi, vaid trii-bustiku värvi.

Tüüpilist Käina küütu iseloomus-tab punane põhitoon. Kangast vaa-dates torkab silma eraldiseisev ro-heline triip. Lisaks sellele on ta-valiselt veel üks kitsas triibustik,kus esinevad sinised, valged, roo-sad triiburead. Seelik volditaksetihedatesse voltidesse, nii et puna-

ne värv jääb peale, mistõt-tu tundub see täiesti ühe-värvilisena.

Emmaste seelik sarna-neb Käina omaga, sestaastani 1866 oli tegu ühekihelkonnaga. TüüpilisimEmmaste seelik on samu-ti punase põhitooniga.Enamasti esineb sellesaga triibustik, mille põhi-tooniks on lambapruun,must või tumelilla triip.Voltimisel (vollimisel)jääb domineerima puna-ne. Peale volditakse agasamblarohelised, kolla-sed triibustikud.

Helgi Põllo

Novembri jooksul pane-me ka noorteportaaliwww.noored.hiiumaa.eeüles Hiiumaa triibuseeli-kute triibustike näiteid.

Maria Luigia Silvestri : kolm kuud vabatahtlikuna Hiiumaal

Repro raamatust “Hiiumaa seelikutriibud”.

Laiskloom.

Juba üle kuu on Hiiumaal ela-nud itaallanna Maria, sõpradeleMary, kes õpetab soovijatele itaa-lia keelt ning räägib Itaalia kul-tuurist ja kommetest. Ta saabus18.septembril ja viibib siin kolmkuud, täpselt nii kaua, et ta jõuabEesti lume ära näha ja seda ta jubaootab :)

Mary on aastal 2004 lõpetanudülikoolis biomeditsiini-insenerieriala, tema tööülesanneteks võik-sid niisiis olla meditsiiniseadmetekontrollimine ja parandamine.Kahjuks pole talle Hiiumaal eri-alast tööd pakkuda, kuid tema sõ-nul on pea-aegu sama huvitav abis-tada Hiiumaa Teavitamis- ja Nõus-tamiskeskuses Üllet, Margitit jaLembet. Ning loomulikult meeldibtalle itaalia keelt õpetada! Kuigi

ta ütleb, et ta ei ole õpetaja vaidsõber. Nimelt on ta tähele pannud,et Kärdla koolis on õpetajad jaõpilased sõbrad, kuid Itaalias niiei ole. Õpetajad on autoriteedid,

kes tegelevad ainult oma ainegaega hooli suurt õpilaste elust-olust.Ka pidavat seal palju vanu õpeta-jaid olema, kel on kindel veendu-mus, et noored peavad end nendejärgi kohandama ja mitte vastupi-di.

Mary kodu asub Termoli linna-keses, Aadria mere ääres. Sealsednoored veedavad oma vaba aegasamamoodi kui Eestiski: tegelevadhobidega, istuvad arvutis, kohtu-vad väljakul, lähevad baari võikinno, nädalavahetusel diskole.

Itaalia õppesüsteem on tegeli-kult eesti omale sarnane. Esime-sed riiklikud eksamid tehaksepõhikooli lõpus, neil seal onkohustusikud matemaatika, ingli-se ja prantsuse keele kirjalik ek-sam ning suuline silmaringi vest-lus, kus õpilane peab küsimustele

vastama. Keskkooli lõpus ootabõpilast ees aga terve kadalipp eritüüpi eksamitest. Itaalia keele ek-sam on kõige esimene, siis järgnebministeeriumi poolt ette antud ek-sam, sama õppeaine kõigile abitu-rientidele üle Itaalia. Kolmas ek-sam on quiz ehk 20-30 küsimusestkoosnev lühivastustega test. Pärastneid katsumusi saadakse omapunktisumma teada, kui sellele lii-ta maksimum mille võib suulise sil-maringi eksami eest saada, ningveel 20 kolme aasta jooksul teeni-tud lisapunkti, kuid summa jääbikka alla 60 punkti, ei ole mõtetenam edasi rabeleda – tuleb ooda-ta järgmist aastat ja natuke rohkemõppida. Hinded on Itaalias 10 punk-ti süsteemis, kus kuus on viimanepositiivne hinne.

Noortekeskusi, veel vähem

teavitamis- ja nõustamis-keskusi Termolis ei ole,esimesed pole populaar-sed kuid teisi oleks Maryarvates vaja küll. Temasõnul on itaalia noorcoraggioso ehk vapperning lahendab oma prob-leemid iseseisvalt ära. Talisas, et tänaval elavaidprobleemseid noori lei-dub Itaalias siiski liigapalju.

Lõpetuseks soovis MaryHiiumaa noortele eduning ütles, et oleme õnne-likud, sest siin on nii paljuhäid asju tehtud ainultmeie jaoks.

Maryga vestles KristelAlgvere

4 G

LA

SU

UR

OK

T O

KT

OK

T O

KT

OK

TO

OB

ER

‘0

OO

BER

‘0

OO

BER

‘0

OO

BER

‘0

OO

BER

‘07777 7

KA

SU

LIK

AST

ELPA

JUM

AR

IMiks kirjutadaprojekte? Mis kasusellest saab?

Infot ja kogemusi jaga-vad Siiri Liiva EuroopaNoored Eesti büroost(ENEB) ning Hiiumaanoortegrupi Vahvad Rattu-rid tuumikgrupi liikmed.

Mida programmEuroopa Nooredendast kujutab?

Tegu on Euroopa Liiduharidusprogrammiga, mil-lega soovitakse tõsta noor-te ühiskondlikku aktiiv-sust ning aidata neil teoksteha noortealgatusi, osale-da Euroopa Vabatahtlikusteenistuses, korraldadanoortevahetusi, koolitusija seminare noorsootööta-jatele. Oluline on noorteendi osalus ja õpikogemus– ennekõike on tegemistväljaspool tavaharidussüs-teemi toimiva haridus-programmiga, mille ees-märgiks on toetada mitte-formaalset õppimist. Prog-ramm on mõeldud noorte-le vanuses 13-30 eluaastat.

Kindlasti tasub projek-te kirjutada, kuna edukasprojekt annab võimaluseteha midagi, mis sullemeeldib. Projekti kirjuta-mine annab väärtuslikukogemuse ja iseseisvust,siinkohal just asjaajamist,inimestega suhtlemist jaoma aja planeerimist õp-pimise kõrvalt. Ei ole mi-dagi nauditavamat, kuikordaläinud projekt. Ningmis kõige peamine – seeon lõbus. Kindlasti mittepaberimajandus, aga sel-lest ei saa üle ega ümber.Tegevus ise on tore ningkui on mõnus seltskond,siis paremat ei oskagi ettekujutada.

ENEB ja Hiiumaanoored

ENEB on endale sead-nud 2007. ja 2008. aastaprioriteetseteks sihtgrup-pideks maa- ja väikelinna-noored ning riigikeelt mit-te kõnelevad noored. Kui2006. aastal laekus Lääne-maalt kaks ning Saare-maalt üks noorte algatus-projekt, siis käesoleval

Projektide kirjutamise kogemust jagab Mihkel Singi

aastal on toetuse saanud kaks pro-jekti Läänemaalt ja üks Saare-maalt. Kahe aasta jooksul on Hiiu-maalt laekunud vaid üks, noorte-grupi Vahvad Ratturid projekt“Vormsi kultuuripärand“.

Projektikogemusi jagavadVahvad Ratturid

Meie projekt kasvas välja liht-sast jutuajamisest. Soov oli koosmidagi ära teha ja mõte tundusväga huvitav. Otsustasime kaasataoma projekti asjast huvitatud noo-red ning üheskoos käia Vormsi aja-looga tutvumas. Projektis osalenudMaariale andis tohutult enese-kindlust just see, kui meie projektheaks kiideti. Diana jaoks olidkoolitused väga õpetlikud. Kaidiarvates oli positiivne see, et kooli-tustel saime kokku mitmete erine-vate inimeste ja spetsialistidega,kes oskasid meid suunata ja juhen-dada.

Ettevalmistusaeg oli meil 2005.aasta novembrist kuni 2006. aastajaanuari lõpuni. Projekti esitami-se tähtajaks valisime 1. veebruari.Sellest piisas – jõudsime kõikide-le küsimustele vastused otsida japrojektiblanketi ilusti ära täita.

Alguses tundus tähtaeg üsnagi kau-gena, seetõttu jäi osa asjaajamisika viimasele minutile. Olulist rollimängisid projekti juures ka kooli-tused: ettevalmistuskoolitus ningvaheanalüüsikoolitus. Esimeneneist toimus Õpetajate majas ningteine Pirita kloostris.

Viimane neist oli ideaalne paikkuulamaks iseenda ja teiste mõt-teid. Enesekindlust tuli väga paljujuurde ning samamoodi ka uusiideid, et edasi minna ja oma pro-jekti täiustada. Nii mõnigi asi, mil-le ise olime kahe silma vahele jät-nud, meenus meile alles seal.

Koolitused olid meeleolukad,mitte lihtsalt tundide kaupa passi-mine ja targa jutu kuulamine, vaidväga lõbus istumine, mille käigusmängiti läbi nii mõnigi võimaliktekkiv situatsioon. Samuti tegimekoostööd mitmete erinevate ühen-dustega, kes on kirjutanud projek-te. Saime mõtteid vahetada ningneid üheskoos analüüsida.

Põhitegevuseks olid meil ühedplaanid, kuid ilm rikkus need sa-juga ära. Tutvusime Vormsi saare-ga, sõites külast külla ning viima-sel päeval külastasime ka VormsiTalumuuseumit, kus kõik väga

hoolega giidi juttu kuulasid. Tava-liselt seda sellise noorte seltskon-na puhul just ei juhtu. Aga meieseltskond oli super!

Esmakordseks projektikirjuta-miseks võiks varuda kindlasti mitukuud. See ei ole nii, et täidan kakspaberit, saan raha ja lähen. Ette-valmistus peab olema hea ning hil-jem on sellest väga palju kasu, kuienne on eeltööd tehtud. Siis on ole-mas põhi, millele tugineda.

Projekti etapid

Kõige olulisem märksõna onIDEE. Idee teha midagi ära omakodukohas, maakonnas või ka ter-vel kodumaal. Ning tuleb asudaettevalmistusi tegema – leida oma-le 4-10 15-30aastast sõpra, kes onkonkreetse idee toetajad ja moo-dustaksid tuumikgrupi. Kindlastituleks varuda minimaalselt paarkuud ettevalmistusaega projektivalmiskirjutamiseks, tekkinud kü-simuste läbiarutamiseks ning lisa-rahastuse otsimiseks. ENEB ei oleainuke koht, kust oma ideede teos-tamiseks toetust saab. Ja seejäreltuleb juba välja valida, millisekstähtajaks projekt esitatakse. Pro-jekti esitamise tähtajad on veeb-

ruari, aprilli, juuni, septembri janovembri esimesed kuupäevad.

Siis ei jää üle midagi muud, kuioodata vastust, kas projekt sai toe-tust või mitte. Projektid saavad ala-ta kolm kuud pärast taotlustäht-aega. Ehk kui projekt esitati 1.veebruariks, siis põhitegevus saabalata 1. maist.

Iga eelarvekulutuse kohta tulebvõtta seda tõendav kuludokument.Ning kui projekti põhitetegevus onläbi, tuleb valmis kirjutada lõpp-aruanne ning see koos kuludoku-mentidega tähtajaks ENEBissesaata.

Toetust makstakse kahes osas:enne projekti põhitegevust 75%kogusummast ning pärast lõpparu-ande heakskiitmist ülejäänud 25%.Meile oli suureks abistajaks ja toe-tajaks Terje ENEB büroost, kesmeid alati aitas, kui me omadegahätta jäime. Suured tänud talle!

Niisiis...

Kindlasti julgustame Hiiumaanoori projekte kirjutama, sest seeannab palju positiivsust ja julgustjuurde. Proovida võib alati, sestmitte midagi ei ole kaotada, pigemvõita. Ja samas, kui hea projektvalmis kirjutada, miks siis mitte eipeaks see läbi minema, sest abis-tajad on kogu aeg kõrval, kes ju-hendavad ja toetavad. Arusaadav,et ega ei saagi enne mingeid koge-musi projektikirjutamises, kui eiole üldse proovinud. Tänu omaprojektile saime juurde palju po-sitiivseid elamusi ja kogemusi ningmeil on, mida meenutada! Tulemusoli kõike seda rasket tööd väärt.Vormsi reis jättis meile säravaidmälestusi eelmisesse suvesse...

Kellel tekkis küsimusi, või onprojekti kirjutamisel abi vaja, võt-ke julgelt ühendust miq100@hot.ee

Noortealgatusprojektipeamised tingimusedProjekt kestab 3-18 kuudOlemas on 4-10 sõpra, kes aita-vad selle idee teoks tehaSõprade vanused jäävad vahe-mikku 15-30 aastat,Grupil on olemas mõni organisat-sioon või olete lihtsalt üks noor-tegrupp, mille alt taotlus esitatak-se.Programm Euroopa Noored saabidee teoks tegemist noortealga-tuse puhul toetada kuni 90% eel-arvest, kui see ei ületa 125 000krooni.

Vahvad ratturid Vormsil.

Paljud teist kindlasti tea-vad juba, et gümnaasiumi-õpilastel on igal aastal või-malus olla endale huvita-val alal töötavale inime-sele varjuks. Töövarju-päev annab võimalusenäha töö tegemist lähedaltning hea õnne korral kaise kaasa lüüa.

Töövarjupäevastteeb ülevaate AnneAlamets YBTst

Töövarjupäeva korral-dab Junior AchievementiArengufond (JAA) juba11ndat korda. See on üldi-ne töövarjupäev, millestigal aastal võtab osa um-bes 2000 õpilast ja ettevõt-jat. JAA vilistlasorganisat-sioon Young BusinessTalents Estonia (YBT) kor-raldab sel aastal juba kol-mandat korda töövarju-päeva nn VIP üritust, ehksiis konkursi selliste tegi-jate juurde, kelle juurdeon niisama üsna raske ligipääseda. VIP üritus onmõeldud gümnaasiumi-õpilastele. Lisaks toimubtöövarjupäeva õhtulgalaõhtu. Eelmisel aastaloli töövarjupäev korral-dajate arvates vägagi kor-daläinud üritus, osavõtja-te huvi oli väga suur. Kõikkavandatud tegevusedsaid ellu viidud ning ees-

märgid täidetud.Eelmisel aastal oli 57 varjutata-

vat ehk siis ettevõtjat/spetsialisti,kelle juurde YBT konkursi korral-das. Ühe koha peale kandideeriskeskeltläbi kolm inimest. Kõigepopulaarsemad olid piloodid, ava-liku elu tegelased ning riigipea japoliitikud.

Hedi Pihlamägi – Tallinnaabilinnapea Jaanus Mutlitöövari

Kui esimest korda sellest üritu-sest kuulsin, mõtlesin, et selline ko-gemus võiks huvitav olla, aga egaeriti lootust pole nii paljude ini-meste seast valituks saada. Siisjõudsin arusaamale, et kunagi eivõi teada ja saatsingi oma motivat-sioonikirja ja CV ära. Tagasihoid-likkusest ei maksa rääkidagi, am-bitsioonid olid suured – poliitikas-se.

Enne töövarjupäeva sai veel pal-ju asju kirja ja telefoni teel Tallin-na linnavalitsuse ja oma varjuta-tava, abilinnapea Jaanus Mutliga,selgeks räägitud. Korra jooksinlausa poole kehalise kasvatusetunni pealt telefoniga välja, sestväga raske oli päevaplaanis leidasobivaid aegu asjade planeerimi-seks.

Töövarjupäeva hommikul saa-busin lennukiga Tallinnasse, len-nujaamas ootas mind juba JaanusMutli nõunik, kes mind autoga lin-navalitsusse viis. Päevaplaan olitihe ja huvitav. Käisime liiklussaa-te “Stop” võttel ja osalesime Tal-

linna Visioonikonverentsil. Veeltoimusid mitmed erinevad koosole-kud, näiteks Tallinna Autobussi-koondise esindajatega. Absoluut-selt ühtegi igavat momenti ei ol-nud, varjutatav oli ülimeeldiv ini-mene, samuti ka minu kaasvari.Sama varjutatava juurde oli veelka teine “vari” määratud, sest Ike-vald Rannapi varjutatav oli selpäeval välismaal. Niisiis jagasimeühte varjutatavat. Tegemist oli üli-malt hariva ja põneva üritusega.Paljuski muutus minu arusaam lin-navalitsuse töökorraldusest ja seal-sete töötajate töökoormusest.Kindlasti mõjutasid selle päevapositiivsed emotsioonid mind katulevase eriala, riigiteaduse, vali-kul.

Mihkel Singi – Elisa ITprojektide halduri KristelLeisalu töövari

Nagu Hedi, nii arvasin minagi,et nagunii ma ei osutu valituks.Kuid siiski saatsin CV ja motivat-sioonikirja ära. Kusjuures, mulläks väga kaua aega kolme ametivälja valimisega, sest neid, mis huvipakkusid, oli nii palju. Ning siisühel õhtul helistatigi ja õnnitletitöövarjuks saamise puhul.

Töövarjupäeval kell üheksajõudsin Elisasse, kus mind ootasminu varjutatav Kristel Leisalu.Tutvusime põgusalt erinevate osa-kondade töötajate ning nende töö-ga. Seejärel asusin vaatama, kui-das üks projekt alguse saab, mis onselle erinevad etapid ning mis juh-

tub siis, kui projektile öeldakse jahvõi ei. Pärast kosutavat lõunapau-si oli aeg testida uusi, alles aren-damisel olevaid teenuseid. Olgugi,et kohati tundus testminine raske-na, oli see siiski väga huvitav. Kel-la neljaks oli meil kokku lepitudkohtumine Elisa tegevdirektori jajuhatuse esimehe SamiSeppäneniga, kes jagas meilemeened ja tänas osavõtu eest.Peale minu oli Elisas veel 2 töö-varju.

Päevaga jäin äärmiselt rahule.Nii ka minu varjutatav Kristel. Et-tekujutused sellest tööst olid küllveidi teistsugused, kuid loodetudootused täitusid siiski.

Töövarjupäeva lõpetami-ne - galaõhtuBonnie&Clydes

Töövarjupäev lõppes galaõhtugaReval Hotel Olümpia ööklubisBonnie&Clyde, kuhu kogunesidkõik varjud ja varjutatavad, et va-hetada päevamuljeid.Nii interv-jueeritavatel, kui ka korraldajateljätkus ainult positiivseid sõnu.Kogu õhtu jooksul toimus ka SMShääletus, et teada saada, mis värvioli 2006. aasta töövarjupäev. Üle-kaalukalt võitis sinine. Kõikidehääletajate vahel loositi välja mit-meid auhindu, sealhulgas ka pea-auhind – kruiis kahele Stockhol-mi.

Soovitusi selleks aastakskandideerijaile

Huvitavate valdkondade esinda-

jaid, kes töövarjupäevast osa võ-tavad, on palju. Oluline on validamidagi, mis tõesti huvi pakub, sestjust isikupärane ja köitev motivat-sioonikiri on see, mis võib teilesoovitud koha tuua. Ja kui ka töö-varjuks ei õnnestu saada, siis jubakandideerimine ja motivatsiooni-kirja kirjutamine on omaette ko-gemus. CV-sse võiks lisada kõik,millega vähegi tegelenud oletening mis näitab aktiivsust ja pea-lehakkamist. Seda suuremad onlootused kellegi “varjuks“saada.Julge pealehakkamine on poolvõitu. Seega edu kõigile tänavus-tele kandideerijatele!!!

Mihkel Singi- - -Kui sul tekkis töövarjuks olemi-

se huvi, siis Hiiumaal aitab noorikutsenõustaja Ülle Soonik, nii ko-halike inimeste töövarjutamiselkui ka kuulsate mandriinimestetöö jälgimisel töövarju päeval,22.novembril. Kuulsuste varjutami-se kohta saad rohkem infi aadres-sil: www.ybt.ee.

Teiste seas saab kandideeridaSiiri Oviiri, Tõnis Lukase, MarikaKorolevi, Andrei Korobeiniku, keson muuseas loonud rate.ee, SigneKivi ja Andrus Ansipi varjuks.

Ülle Sooniku e-mail onylle.soonik@mail.ee ning telefon46 22 541 ja muidugi saad Üllegasilmast silma rääkida kui tuledHUPSi.

Mine tutvu oma tulevase tööga!

5 G

LA

SU

UR

OK

T O

KT

OK

T O

KT

OK

TO

OB

ER

‘0

OO

BER

‘0

OO

BER

‘0

OO

BER

‘0

OO

BER

‘07777 7

SII

RU

VII

RU

LIN

E S

IBU

L

Mulle meenub, et juba küm-mekond aastat tagasi arutleti teemal – kuidas noori

Hiiumaale tagasi kutsuda? Kuigi niimõnigi perekond on saarele naas-nud, on hulganisti neid, kes on läi-nud nö „parimaid jahimaid“ otsi-ma mandrile või kes veel kaalu-vad erinevaid variante. Kuidasnäevad oma tulevikku aga tänasedHiiumaa noored ise?

Hiiumaa Teavitamis- ja Nõusta-miskeskus ehk lühidalt HUPS jaHiiumaa Noortekogu viisid käesole-va aasta alguses läbi laiaulatusli-ku küsitluse, et selgitada välja ligi650 Hiiumaa noore arvamused elustkodusaarel. Uuringus osalesidkõik Hiiumaa üldhariduskoolid (7– 12 kl) ja lisaks Suuremõisa Teh-nikumi õpilased (vanuses kuni26.a.). Kõpu Internaatkooli noortearvamused on samuti olulised jasealse uuringu läbiviimine on järg-miseks väljakutseks.

Küsimused puudutasid nii noor-te suhtumist vaba aja veetmise, ho-bidega tegelemise ja kooli kõrvalttöötamise võimalustesse, kui kaseda, kas noored seovad oma tule-vikku Hiiumaaga.

Lisaks selgitati välja millist nõus-tamist noored ise enda sõnul va-jaksid ja kas nad on valmis abi saa-miseks spetsialisti juurde pöördu-ma.

Kas tulla kodusaareletagasi?

Üle – Eestilise linnastumise val-

Avatud kaartidega noorte arvamustestHiiumaa noorte küsitlus 2007. VOL 1

guses võiks eeldada, et iga nooreunistus on pääseda kõrgete klaas-majade vahele - Hiiumaalt ära jajäädagi suurlinna. Uurimustule-muste järgi on aga vaid 30% neid,kes tänaselpäeval ei seos-ta oma tule-vikku Hiiu-maaga. Ligipooled vasta-nutest ei oskaöelda, midatulevik toobning 20% noor-test soovib isetulevikus saarele tagasi tulla. Jä-relikult tuleb veelgi enam väljatuua Hiiumaa tugevad küljed, muu-ta saar atraktiivsemaks ja luua või-malusi, et neil, kes seda soovivad/varianti kaaluvad läheks elukoha-

vahetus võimalikult valutult. Jamis peamine – noor peab reaalselttundma ja nägema, et Hiiumaa ontulijatele avatud. Mais istusHUPSis koos grupp ettevõtjaid,omavalitsusjuhte, koolijuhte, noo-ri ja nõustajaid, kes üksmeelselttõid peamiste Hiiumaalenaasemise raskustena välja sobi-va elamispinna ja konkreetseleinimesele huvipakkuva töö leidmi-se. Kindlasti lähevad arutelud sel-lel teemal edasi, sest soov küsimu-sega tõsiselt tegeleda on erineva-tel osapooltel olemas. Eesmärk eiole muuta inimesi sunnismaisteks,vaid pigem motiveerida noori tule-vikus kodusaare heaks tööle üks-kõik, kus maailmanurgas nad asu-vad. Küsitluse andmetel on ligi 60%noortest veendunud, et mingi aegpeaks Hiiumaalt ära olema ja siisvõiks tagasi tulla.

Millest tunnen Hiiumaalelades puudust?

Lisaks veendumusele, et sindHiiumaale oodatakse avaldavadmõju ka mälestused kodukohast

ning ise läbikogetu. Uurimuse jär-gi meeldib ligi 50% noortest Hiiu-maal elada. Tundsime aga huvi,millest tunnevad tänased nooredHiiumaal elades puudust. Võiksarvata, et noored mõtlevad eelkõi-ge vaba aja veetmise võimalusteparandamistele, kuid tulemusednäitasid, et 60% noori tunneb puu-dust sobivast tööst ning vajadusparemate pidutsemiskohtade järe-le oli teisel kohal. Ligi pooled vas-tanutest tunnevad puudust kiire-mast praa-miliiklu-sest ja pü-siühendu-sest mand-riga ningmitmeke-sisemast kultuuriprogrammist (tea-ter, kino, kontsert). Viimase kohtajulgeks küll väita, et tegevuskalen-der on Hiiumaal päris tihe. Ehktuleb siis parandada senist infolii-kumist ning kaasata veelgi enamnoori sisulisse töösse, et saarelekutsutud külaline oleks ka nendepoolt oodatud.

Alaealine töötaja – õnn võiõnnetus?

Töökohtade nappus alaealistelekimbutab kogu Eestit ja tulenevalttööandjate vähesusest on küsimusteravalt üleval ka Hiiumaal. 9. ok-toobril toimunud rahvusvaheliselkonverentsil „Millist nõustamistnoored vajavad?“ jäi kõlama ette-võtjate sõnum noortele – olge val-

mis alustama esimesestastmest, olge ausad ja ava-tud! Personalifirma Font-ese spetsialisti Liina Sim-mi ettekandest tuli samutivälja, et noored vajavadreaalsemat pilti tööturultoimuvast. Liiga sagelikohtavad tööandjad noor-te suhtumist - alla 10 000tonni kätte saades ei hakkama ennast liigutama.

Edukaks koostööks tuleb

loomulikult pingutada kaettevõtjatel, sest alaealisetööle võtmisega kaasnebsuurem vastutus ning vaja-dus juhendamise järele.Siinkohal ei soovi kindlas-ti õhutada kõiki noori koo-li kõrvalt tööle, kuid kuiuurimustulemustele tugi-neda, siis see soov on noor-tel endil olemas ning see-ga tuleb vaadata, et nö töö-kasvatus ei hakka õpinguidsegama, vaid oleks väärtus-lik osa inimese karjääripla-neerimise protsessis.

Noorte vabast ajast, ho-bidest ja nõustamisteadlik-kusest teen juttu juba järg-mistes Glasuurides. MargitKagadze, HUPSi juhataja

Margit Kagadze.

Kui küsida praeguselt gümnasistilt, kas ta oleks valmis minematäisagaja tööle, vastaks paljud arvatavasti ei. Tööd tehakse pi-gem lõbu ja raha pärast kui selle pärast, et arendada riigi ma-jandust või mõne ettevõtte finantsolukorda. Iga töötaja toobfirmale sisse mingi kasumi. Töötajat võetakse kui kasutegurit mittekui isiksust.

Kui keegi on veel segadusest teadmatuses ja arusaamatuseskistakse sellest hoolimata iga potentsiaalne tööline tööturule.Võib esineda ka olukordi, kus raha peetakse olulisemaks kuienda täiendust või vaimset heaolu. Aga kas noored on selleksvalmis? Mina arvan, et ei ole. Mitte veel. Vajame teatavat õlgaenda õla alla, nõustajaid kes teaks rääkida oma kogemustest.

Hea küll, me saaks hakkama ka ilma abita, aga hea on teada,et kuskil on keegi, kes on abiks selles küünilises jatõelises täiskasvanute-maailmas, kus enam ei anta armu oska-matuse puhul.

Kokkuvõtteks ütleksin seda, et ükski asi ei tule lennu pealt.Vajatakse harjutamist, harjumist, teadmist. Arusaadav, et mõ-ned noored ei ole valmis tööle asuma kõrvalise abita, kõik ini-mesed on erinevad.

Siiski on hea teada, et parim viis tulevikku ette näha, on seeluua.

Anetta Kütt, väljavõtteid kõnest konverentsil „Millist nõusta-mist noored vajavad?“, 9.oktoobril Kärdla Kultuurikeskuses

Kas noored on valmistööturule sisenema?

30% neid, kes tänasel päeval ei seos-ta oma tulevikku Hiiumaaga. Ligipooled vastanutest ei oska öelda,mida tulevik toob ning 20% noortestsoovib ise tulevikus saarele tagasitulla.

Olge valmis alustama esimesestastmest, olge ausad ja avatud!

Noortesõbrad 2007Selle aasta maikuus korraldasHiiumaa Noortekogu sellise akt-siooni kui Hiiumaa noortesõbralik-kude inimeste tunnustamine. Üri-tusel Narko Ei! andsime üle kaksauhinda: Noortesõbralik noor 2007,kelleks osutus Kristina Lilleõisning Noortesõbralik täiskasvanu2007, Mare Aasma. See aasta-arvsääl lõpus näitab seda, et püüameka tuleval aastal noortesõpru tun-nustada.

Paljudel tekkis kindlasti küsi-mus, missugune on üks noortesõb-ralik inimene? Pean tõdema, et te-gelikult ei ole sellist inimest raskeära tunda, piisab vaid mõne noor-tekeskuse või huvialaringi ruumiukse vahelt sisse piiluda ja heaõnne korral võib sääl noortesõprukohata. Kindlasti ei ole noortesõ-ber poemüüja, kes müüb alaealis-tele tubakat või alkoholi. Kindlas-ti ei ole noortesõber inimene, kespärsib noorte arengut, kes teebkõike ette-taha ära ega lase noo-rel ise otsustada.

Aga tuleb nii välja, et noortesõp-ru on siin saarel ikka parasjagu.Järgnevalt mõned toredad kirjatü-

kid neist, keda me sel aastal noor-tesõbralikemaiks ei valinud:

Minu ettepanek on seada kandi-daadiks Hiiumaa noortesõbraliktäiskasvanu: ULVI KARK-JAARMA, Hiiumaa Kaitseliidunoorteinstruktor. Ulvi on mitmeidaastaid olnud energiline noorte-juht, korraldades ülehiiumaalisinoorteüritusi, laagreid, matku. Taon energiline ja rõõmsameelne.Oma pere kõrvalt leidab ta aegaosaleda laagri korraldamises ja eipea paljuks ka ise ööbida koosnoortega. Hiljuti osales Ulvi Kait-seliidu „Valge laev“ matkal. Samalmatkal osales üle Hiiumaa lisaks20 noort erinevatest valdadest.Hindan igati Ulvi energilist jarõõmsameelset tegevust just noor-tele suunatud ürituste läbiviimiselja isamaalise kasvatuse edendami-

sel. Heli TuiskKärdla Kultuurikeskus esitab

noortesõbralikuma noore kandi-daadiks: EIKE MERESMAA. Eikeon kultuurikeskuse ringide töösosalenud algklassidest peale. Eikekäib kunstiringis ja laulab tütarlas-tekooris. Lisaks sellele osaleb

Eike KÜG fotoringi töös ja on ol-nud ka saviringi aktiivne liige.Eike on abivalmis – kui tarvis tu-leb appi pileteid müüma, korista-ma, ürituste ettevalmistustöid te-gema jne. 2006.aastal valmisid Eikekäe all omanäolised ja tõsiseltkaunid jõulukaardid, mida oli või-malik osta Hiiumaa talviselt käsi-töö-ja omatoodangulaadalt. Samu-ti pürgib Eike tütarlastekoori koos-seisus koolinoorte laulu-ja tantsu-peole ning lõpetab tänavu gümnaa-siumi. Viis sõna Eike kohta: rõõ-murull, abivalmis, õiglane, rahu-

meelne ja töökas. Svea PilvikMina omaltpoolt pakuksin välja

KUMMER KÜLVI. Külvi, kes veelei tea, on Suuremõisa Noortekes-kuse “hing”. Ta tegeleb seal laste-ga, sulatab nendega klaasi. Ja onmuidu väga tore inimene. Alatiabivalmis ja piljardiruumi võtmesaab ka alati. Siia on kindlasti pal-ju rohkem kirjutada, aga mina eioska rohkem, kuna ise ei käi noor-tekeskuses, mõni Suuremõisa õpi-lane kindlasti oskaks täiendada!Tõnis:)

Üle – Hiiumaalinenoorteürituste sari„Mina ise ja valikud“

Keset palavat suve, ainult mõnedpäevad enne jaanilaupäeva, tulidHUPSis kokku kümmekond ini-mest, kellel kõigil peas vasardamasüks mõte – teeme koos Hiiumaanoorte heaks midagi ära! Nii sün-diski idee lükata käima üle – Hiiu-maaline noorteürituste sari, mil-lesse oleksid kaasatud kõik saarenoored, omavalitsused ja noorte-ga tegelevad spetsialistid.

Sarja „Mina ise ja valikud“ raa-mes toimub 2007/2008 õppeaastaligas kuus konkreetse valdkonna-ga seotud üritusi (nt töötoad, semi-narid, festivalid jms), kus nooredsaavad läbi praktilise tegevusekoguda mitmekülgset infot endavalikute tegemiseks (nt suhete,vaba aja harrastuste, õppimise,elustiili, kutsevalikuga seonduvaltjms). Igasse ettevõtmisesse kaasa-takse hiidlasi, kes on valmis noor-tele enda õpinguid, tööd või har-rastust tutvustama. Sellest ideesttuleneb ka projekti moto Hiidlaneon tegija!.

Alates novembrist saad noorte-ürituste sarja kohta „Mina ise javalikud“ lugeda huvitavaid kat-keid ja vaadata pilte aadressiltwww.hups.ee

Kes on HUPS?Hiiumaa Teavitamis- ja Nõusta-miskeskus on rahvasuus tuntud kuiHUPS, mis tuleneb keskuse devii-sist Hiidlane! Uuri, pinguta ja sõua!HUPS-is saab külastada indivi-duaalselt karjäärinõustajat võipöörduda suhete ja seksuaalküsi-mustes noortenõustaja poole. Li-saks on keskuses igapäevasedpsühholoogi ja sotsiaalpedagoogiteenused. Keskuse infosaalis onvõimalik tutvuda noorteinfoga (õp-pimisvõimalused, tööturg, noorte-organisatsioonid jms).

Lisaks individuaalsele nõusta-misele tegeleb HUPS karjääripla-neerimise tundide andmisega koo-lides, ekskursioonide korraldami-sega õppeasutustesse ja ettevõte-tesse, andmebaaside loomisega (ntkoolilõpetajate edasine käekäik,kohalike ettevõtjate vajadusedtööjõu leidmiseks jms), uuringuteteostamisega, temaatiliste noorte-projektide elluviimisega ning koos-töövõrgustiku arendamisegaerinevatel tasanditel. HUPS-i onoodatud Hiiumaa noored (7-26 a),lapsevanemad ja noortega tegele-vad spetsialistid.

Keskus on avatud E - N 9.00-18.00, R 9.00-16.00, infosaal avatudE-N 11.00-18.00, R 11.00-16.00

Aadress Uus tn 2b, 92413 Kärdla

Juhataja Margit Kagadze

Mis on noortekogu?Hiiumaa Noortekogu eesmärk onesindada ja kaitsta noorte huvisidHiiumaa arengu ja noorte heaolunimel. Sellise lause panime kirjaaasta 2006 märtsikuus, mil noorte-kogu loodi. Juhtus nõnna, et esi-meheks valiti Kristel Algvere.

Kuna eelpoolnimetatud isik eioska suurt ratsionaalselt mõelda,hakkasid toimuma kaootilisednoortekogu koosolekud, kus arut-leti kõige, kuid samas mittemillegiüle. Probleem seisnes teadmatu-ses: mis on noortekogu ülesanne?Aasta möödus, protokolle vehtititeha, kuid tulem puudus. ÜrituselNarko Ei! korraldatud noorteümarlaud ebaõnnestus, kohale eitulnud kedagi. Kaootiline tegevustüütas kõiki.

Kui teie seas leidub 15-26-aasta-seid noori, keda huvitaks noorte-kogu tegelike eesmärkide sõnasta-mine ning nende elluviimine, siiskogunege ja hakake tegutsema!Noortekogul on aastaeelarve, mil-le suuruseks on 30 000 krooni. Meilon moto: Lind on õhus, kala vees,mida sina teed? Oleme lasknudteha ökopastakaid, riidest kotte jaloonud Hiiumaa noorteportaaliwww.noored.hiiumaa.ee.

Edasine on juba teie teha!

Ajaloo kohta uuri siit:http://hiiunoored.blogspot.com

Tõdemus

Ei maksa karta, kui tunned, et midagi eiole enam nii südames, kui tahaksid. Siisvõib julgelt midagi uut otsida. Aga sedamis sa teed, pead tegema ikka kogu sü-damega, muidu ei ole inimene rahul.

Karjääri pärast ei maksa midagi hakatategema. Sest ega siis karjääri ei tee kah.

Kui sa oled omal alal hea, kui sa teedseda südamega ja tahad teha, siis sa oled

tubli inimene ja ma arvan, et see teebsind õnnelikuks. Ei tee õnnelikuks see,

kui sa tahad olla keegi, kes sa ei ole. Kessa olla ei saa. Vot peab selle koha pealt

oskama ennast hinnata, kui kaugele tii-vad kannavad. Peab nii kaugele lenda-ma kui nad kannavad ja kui nad edasi

ei kanna siis tuleb sellega leppida.

Me teeme elus igasuguseid asju, mida eiolegi elus tarvis teha. Oleme ise ära tape-tud ja väsinud, igal pool lööme kaasa jateeme väga palju mõttetut saginat. Ikkaon tarvis elus vahel lõdvaks ka lasta en-

nast ja mõtelda järele, et mis ma siisnüüd rabelen.

Virve Aruoja, killukesi Raadio Ööüöikooli loengust“Pealisülesanded”, lindistatud mais 2007, Hiiumaal

6 G

LA

SU

UR

OK

T O

KT

OK

T O

KT

OK

TO

OB

ER

‘0

OO

BER

‘0

OO

BER

‘0

OO

BER

‘0

OO

BER

‘07777 7

Kunst, vaade, mälestused – Sõru Muuseum

Mälestusi loob Maarja Sööl2006.aasta kevadel ja suvelnägime me kõik millineareng ja muutus on toimu-nud Sõru sadamas. Paljudasjad olid teisiti, sadama-hoone, kõrts ja ilus väike-sadam olid lõplikult valmi-nud. Kuid siiski oli sada-mas veel töökaid ehitajaidkes hoolitsesid selle eest,et sügisel saaks valmis uusja kaunis maja – Sõru Muu-seum. Septembris 2006 toi-mus pidulik avamine, pea-le seda läks töö muuseumishooga lahti. Inimesi kesjust uut maja, mitte näitustuudistama tulid oli usku-matult palju. Külastajadolid vaimustuses vaadetestmis avanevad ülevalt tor-nist.

Pikki aastaid oli muuseu-mi perenaine Milvi Vana-toa, kes on nagu hea hald-jas. Tema soe vastuvõtt,laialdased ja huvitavadteadmised ning põnevadlood ei jätnud kunagi ke-dagi külmaks. Mitu aastatmöödusid enamus minu su-vepäevad tema juures va-nas muuseumimajas, kustma sain palju uut ja huvi-tavat teada, võib-olla kaarmastuse ja huvi kunstivastu. Aastatega kasvas mi-nus soov ka ise kunagimuuseumis töötada, eelmi-sel sügisel mu unistus täi-

tuski. Milvi palus, et ma teda asen-daksin. Hiljem tuli neid laupäevija pühapäevi, mil ma tööl olin juur-de.

Uued muuseumihaldjad

Nüüdseks on muuseumis uuedhaldjad, Ilmi Kotkas ja Merje Ki-kas. Uued perenaised on teinudväga palju tööd. Suur aplaus ja sü-gav kummardus neile, sest näiteksuue näituse ülespanek on vägasuur töö. Muuseumi töö nõuab kahead tunnetust, kuidas lähenedaerinevatele inimestele ja mismoo-di nendega rääkida. Äärmiselt tore

on suhelda külastajatega kes tun-nevad kunsti vastu huvi ja küsivadhuvitavaid küsimusi. Väga hea jauhke tunne on külalised üles torniviia ja näidata kui ilusad on meierannad ja sadam.

Minu lemmik oli juulikuus üle-val olnud Tiiu Jürissoni meremaa-lide näitus. Uskumatu kui hästi so-bisid need erinevates kohtades teh-tud maalid Sõrule päikese ja mereäärde. Inimesed ostsid tema maa-le ja kiitsid väga. Selle näituse ajaltööl käimine oli lust ja lillepidu.Muusika mis näituse juurde käis oliväga hästi valitud. Tundus, et kõik

külastajad nautisid seda näitustsama palju kui mina.

Muuseumitöötaja hirmud

Kõige raskem tööpäev oli siis kuimuuseumisse tuli 70 liikmelineekskursioon. Hoolimata sellest, etnad kõik olid väga viisakad ja as-jatundlikud oli keeruline nii pal-judele inimestele ja nende lõpu-tutele küsimustele vastata. Vägaraske on saada üle hirmust, et misjuhtub kui keegi küsib midagi ja saei tea vastust. Ei tasu asjaliku nägupähe teha ja valetada, kui ei teasiis ei tea, tuleb lihtsalt viisakalt

vabandada ja öelda et jääd vastu-se võlgu.

Paljud inimesed on siiski nega-tiivselt üllatunud ja uues majaspettunud, ütlevad, et vana maja oliarmsam, soojem ja südameläheda-sem. Võimalik, et nii oligi, kuid mepeame arvestama ja leppima sel-lega, et kõik kulub, nii kulus kavana maja. Ma olen kindel, et uus,suur, avar ja valge maja saab meilesama tähtsaks ja armsaks kui vana.Hakkame aga hoolega Mälestusilooma!

Maarja Sööl

Kõik sai alguse sellest, et eelmiselkooliaastal esinesime mina jaJanne paar korda Reinmets Svet-lanaga erinevatel üritustel. Samu-ti oleme palju koostööd teinudmeie valla helitehniku Valk Olev-iga. Nende kahe poolt sai seemõte alguse – lastega laul-da, nii-öelda teha laulu-ringi. Nii hakkasimeme seda asja tasapisiedasi arendama. Sel-le kooliaasta alguseskäisime Valk Arturi ju-tul, et kas meil oleksvõimalus Vaba aja kes-kuse kammersaali kasu-tada lauluringi tegemi-seks. Tema oli asjagakohe päri, sest kõik, mismeie valla kultuurilisttegevust edasi arendab,on ju hea ja vajalik.

Meie Jannega olemenüüd siis „juhendajad“.Kuna mina olen lõpeta-nud klaveriklassi jaJanne muusikakooli, siison meil kahepeale para-jad teadmised olemas. Vaja-dusel saan mina laule klaverilsaata ja Janne korrigeerida lastelaulmist. Aga ega me tegelikult eivõta seda kõike nii, et meie nüüdolema suured ja tähtsad juhenda-jad ja teised peavad kõik meie taht-mise järele tegema. Ikka selline pi-sike ja sõbralik seltskond on.

Hetkel on meil suurte ringis laul-jaid seitse, koos minu ja Jannega.Me ise ikka laulame ka, mitteainult teised. Sellest rõõmust me

Laululapsed Kõrgessaare vallasei loobu!

Kohtume esmaspäeviti. Sõidamekoolibussiga umbes poole neljaksViskoosasse ja siis laulame kellaviieni, vahest isegi kauem. Vanu-

s e v a -hemik saab alguse viienda klassiõpilasest ja lõpeb 17-aastase tüd-rukuga. Kõik lauljad on tüdrukud.See ongi mure. Meil pole poisse,aga neid oleks vaja. See on siisüleskutse poistele! Laulame enam-jaolt fonode saatel, kuid varsti tu-leb meid saatma ka kitarripoissKäinast.

Peale laulmise on Jannel ka

väiksemate lastega lauluring. Sel-les on agaraid laululapsi juba ne-liteist, koos käime teisipäeviti jaka seal on kõik tüdrukud. Vanuse-vahemik on üsna paras, viiendastkuni kümnenda eluaastani välja.

Ükskord isa küsis, et mison mu eesmärk sellelauluringiga ja kuhuma jõuda tahan.Minu eesmärk ongi,et me saaksime kõikkoos laulda, esineda

ja ennast proovile pan-na. Mulle väga meeldib

väikestega tegeleda ja maloodan, et neile meeldib laul-

da sama palju, kui mulle neidlaulmas kuulata ja nendegakoos laulda. Kuna proov on va-hest ka väsitav, siis me ka män-gime nendega, kuulame kuidasteised laulavad. Ühesõnaga maüritan nendega teha kõike või-malikult palju ja mitmekesi-selt, siis pole karta ka seda, etnad tüdineksid. Tagasiside onjuba laste poolt meeldiv, toreon näha laste naeratavaid nä-gusid, kui nad laulavad. Sama-

moodi on ka noorte lauluringiga.Hea on teha midagi, mis toob

rõõmu. Samas me ei tee seda kapäris endale. Meie plaanidessemahub kindlasti ka mitmeid esine-misi, kus saab näha meie oskusi.

Meile meeldib seda teha ja seeon põhiline. Teeme seda südame-ga, oleme uhked selle üle midateeme. Laulmine on meie kirg.

Liisa Otsak

Mida saab teha pikkadel sü-gisõhtutel Suuremõisas?Suuremõisas on väga paljuerinevaid tegevusalasid,millega saavad tegeledanii väiksed kui ka suured.Siin saab käia võimlas,noortekas ja koolimajas.Võimalik on käia ka tren-nides mis toimuvad saalisja spordiväljakul. Trenneannavad Tiit Madalvee jaUuno Kõiv. Võimlas saabpeale trennide käia ka jõu-saalis, joogas, mida annabAlne Lepna, tantsukatesmida juhib Ruht Lille janiisama saalis palli mängi-da ja kui on soovi, siis saabka võimlas sauna rentida.Õhtuti on võimalik noorte-keskuses aega viita. Sealsaab näiteks arvutis olla,lauatennist ning erinevaidlauamänge mängida, tele-

Tegevused Suuremõisasviisorit vaadata või muid selliseidasju teha. Kui vaja saab seda kaürituste tarbeks kasutada. Noorte-keskuse maja teistes ruumides onvõimalik mängida piljardit ja trum-mi. Kuid noortekeskuses toimub kapäästeametiring, mille ringijuht onSilver Treiman. Seal õpetataksekuidas tulekahju korral käituda jatulekahju ohutusnõudeid. Kooli-majas on võimalik mitmetest huvi-ringidest osa võtta. Käia saab kuns-tiringis mida annab õpetaja JaanaOoman. Seal joonistatakse igasu-guseid asju, tehakse enda näostkipsmaske või muid lahedaid asju.Koolis saab käia ka laulukoorides,mida juhivad Külli Kreegi ja HelleNittim. Lähiajal alustavad noorte-keskuses klaasiring – KülviKummeri juhendamisel ja kitarri-ring – Mait Karukäpa eestvedami-sel.

Oliver Liir ja Dagmar Laevameis-ter

Käina vallas elab 2005. aas-ta seisuga 2328 inimest. Siintegutseb gümnaasium, uju-la, Käina Kaunite KunstideKool, suviti kardirada jpm.Siinsed inimesed on aktiiv-sed ja ettevõtlikud, ollessamal ajal mitmes rollistegeledes ettevõtte juhti-misest ja koolinoortega te-gelemiseni.

Käina Gümnaasiumisõpib 314 õpilast ja siin töö-tab 37 pedagoogi. Kooliõhkkond on sõbralik ja ini-mesed abivalmid ning ühte-hoidvad. Õppeedukus onüle vabariigi keskmise, ol-les koolide eksamitule-muste pingereas 61. kohal.Siit aga tekib küsimus, kasnii hea õppeedukuse kõr-valt jõuab ka tegeleda omahobide, töötamise või nii-sama sõpradega aja veet-misega?

Paljud meie kooli õpila-sed, eelkõige gümnaasiumiosas, töötavad ka kooli kõr-valt erinevates kohtades,teenides nii enesele lisara-ha. See on küll raske, entselle kõrvalt jõutakse veeledukalt õppida ja ka hobi-

Noorteelust Käinas

dega tegeleda.Siinsed noored on sportlikud ja

veedavad palju aega erinevatestrennides, mis siin toimuvad. Onvõimalik mängida võrkpalli, käiajõusaalis, ujuda, tegeleda aeroobi-kaga, karate trennist osa võtta jaisegi käia maleringis. Suur spordi-armastus on ka vilja kandnud.Meie kooli õpilased on saavutanudväga häid tulemusi, nagu gümnaa-siumite Sadolin Cupi võrkpallitur-niiri võit eelmisel aastal, Lääne-maade ujumisvõistluse rändkari-kas on juba päris mitmendat aas-tat meie kooli käes, märkimisväär-ne on ka Niit Priidu osaleminenoorte MM-il kettaheites, rääkima-ta võidetud karikatest-auhinda-dest Hiiumaal.

Lisaks spordile tegeletakse siinka muude asjadega. Lauldaksekoorides, näideldakse, joonistakse,osaletakse mälumängudes, korral-datakse üritusi jms.

See aasta toimus X noorte lau-lu- ja tantsupidu, kus ka meie noo-red eesrindlikult osa võtsid. Käi-nas tegutseb menukas „boyband”Urvepoisid. Kevadel ja suvel olipopulaarne gümnaasiumi etendus„Vigased pruudid”, mida esitatikorduvalt kõikjal saarel. Noore-mad näitlejad võitsid Hiiumaa

kooliteatrite festivali ning käisidHiiumaad esindamas ülevabariigi-lises Kooliteatrite festivalil.

Igal aastal toimub meil koolisrida traditsioonilisi üritusi. Koolisünnipäevadel toimub aastapäeva-jooks, kus klassid võtavad ükstei-sega mõõtu joostes ümber Käinaaleviku. Õpilased näitavad omateadmisi igakuises võistkondlikusmälumängus, kus kooliaasta lõ-puks selguvad parimad võistkon-nad, keda premeeritakse auhinna-reisiga. Traditsiooniks on ka saa-nud Playbox ehk staarijäljendami-se võistlus, koos auhindade ja peo-ga. Kui juba selle peale jutt läks,siis sel aastal toimub see 23. no-vembril Käina Kaunite KunstideKooli suures saalis, kuhu kõik onoodatud osa võtma ja kaasa ela-ma!

Heaks näiteks käinakate aktiiv-susest ja huvist maailma vastu olek-

sid meie noored, kes on viimastelaastatel läinud õppima välismaa-le. Karin Maasel naases kaks aas-tat kestnud õpingutelt Taist ja suun-dus koos oma õe Ragnega ülikooliInglismaale. Maarja Niimann onhetkel vahetusõpilane Austraaliasja Uus-Meremaal. Andreas Peetreaga Brasiilias. Kes meist ei tahakspraegust vihma ja pori vahetadapuhkuse, ranna ja 30 kraadise soo-juse vastu?

Anreasega rääkides mainisimeseda artiklit ja palusime ühtteistoma elust rääkida. Muidugi onblond ja pikk eestlane sealsetetüdrukute üks lemmikuid. Inime-sed on eestlastest täiesti erinevad.Oma vanuse kohta nähakse vane-mad välja, ollakse avatumad, sõb-ralikumad. Vastupidiselt omaimeheale jalgpallioskusele ei olebrasiillastel korvpallist halli aimu-gi ning Antu näitab seal oma osku-

si. Samuti õpetab ta neid eesti kee-les laulma. Sealne koolikord eri-neb Käina omast totaalselt. Õpe-tajad on õpilaste ühed parimadsõbrad, kes teavad kõiki slänge janoorte tegemisi. Andreas tegi por-tugali keeles umbes 10 eksamit,läbis enamuse neist, isegi hispaa-nia keele. Sõbrad eriti inglise keeltseal ei mõista, paratamatult onportugali keel juba nelja kuu jook-sul üsna selgeks saanud. Andreaselläheb hästi.

See oli tagasihoidlik ülevaadeKäina noorte elust nii siin kui mu-jal, kohtumiseni tulevaste artikli-teni! Helen Tikka ja Tõnis Villmäe

PILDI JOONISTAS: KRISTEL ALGVERE

KA

RU

SM

AR

JA K

OM

PO

TT

7 G

LA

SU

UR

OK

T O

KT

OK

T O

KT

OK

TO

OB

ER

‘0

OO

BER

‘0

OO

BER

‘0

OO

BER

‘0

OO

BER

‘07777 7

KEED

U P

OR

GA

ND

ID

Küsitletavad:

• Erle Meresmaa (23), EestiKunstiakadeemia, KÜG 2003

• Kalmer Tänavsuu (19), EestiMaaülikool, KÜG 2007

• Liisa Vals, 20. aastane, Tallin-na Ülikool, KÜG’st lahkus peale 11.klassi 2005

• Madli Remmelkoor (19), Tal-linna Tehnikaülikool, KÜG 2007

• Magnus Lõppe (21), TEKODesign & Business School, KÜG2005

• Maire Põder (19), Tallinna Üli-kool, KÜG 2007

• Marianne Järvroos (21), TartuTervishoiu Kõrgkool, KÜG 2005

• Veronika Paljasmaa 20) ,Tal-linna Ülikool/Charles de Gaulle’inimeline Ülikool, KÜG 2006

Mis Sulle Hiiumaa juuresmeeldis ja mis Hiiumaa Sulleeluteele head kaasa andis?

LIISA: Hiiumaa on maailma ra-hulikum ja mõnusam koht. Minakäin Hiiumaal eelkõige sellepä-rast, et oma perekonda näha. Ilmanagu ei oskagi olla. Hiiumaa onlastele kasvamiseks minu arustparim koht! Ja miks mina läksinHiiumaalt ära linna õppima? Sedasellepärast, et mulle jäi keskhari-dusest väheks ja kõrgharidus on juikkagi oluline. Tallinn mulle ise-enesest väga ei meeldi, aga ekssellegi keskkonnaga harjub ära J

MADLI: Hiiumaal meeldis see,et oli hea vaikne ja rahulik. Ei pi-danud iga hetk mõtlema sellest, etkoduuks ikka turvliselt lukus oleksja et mõni pikanäpumees midagiära ei varastaks. Väga mugav oliHiiumaal. Ühest kohast teise mi-nekuks kulus väga vähe aega. Kind-lasti see, et kõik tundsid kõiki jaenamik olid omavahel sõbrad.Head andis kaasa see, et olen na-tukene nutikam kui mõned linna-inimesed, selles mõttes, et ma ikkatean milline lammas välja näeb jaet piknikul ei pea alati pargis käi-ma, kus palju rahvast on, vaid hoo-pis metsas või mere ääres. Ja Tal-linnas olles oskan rohkem hinnata

Pajatusi Hiiumaalt lahkunud noorteltseda, mis Hiiumaal kõik olemason.

MARIANNE: Esiteks on Hiiu-maa ju kodukoht. Teate küll: met-sad, kraavid, MERI, linnulaul jatähtede sära - linnas on seda kõi-ke vähe. Kaasa andis.... mina ei tea.Täitsa korraliku hariduse sainomaarust KÜGist. Ja loomulikulthiidlaste huumorimeel ning tead-mine, et kui tahad midagi saavuta-da, tuleb vaeva näha!

VERONIKA: Hiiumaa juuresmeeldis mulle see, et kuna sealelab nii vähe inimesi, on igaükseriline ja igat inimest osatakse hin-nata. Ei pea nahast välja pugema,et massi seest välja paista. Usun,et see mõjub noore inimese ene-sehinnangule väga tervislikult jamul on alati kõrvataga teadmine,et kuni veel eksisteerib maailmasselliseid kohti nagu Hiiumaa, onkõik korras.

KALMER: Hiiumaa on kindlastiüks rahulikumaid ja vaiksemaidkohti Eestis. Peale selle on Hiiu-maal veel erakordselt ilus loodus,ilusad rannad ja värske mereõhk.Ma ei oleks kohe kindlasti seesa-ma inimene ilma Hiiumaata, nii etsiis vist peaaegu kõik, mis tal kaa-sa anda oli, andis ta lahkudes kaa-sa. Võibolla paar asja, mis võiksvälja tuua: hea keskharidus, paljuhäid sõpru ja koht, kuhu alati tul-la.

MAIRE: Hiiumaa juures meel-dis mulle see, et kõik olid nö omad.See tegi suhtlemise lihtsaks ja an-dis palju enesekindlust kaasa.Veel meeldis ja meeldib siiani hiid-laste huumor. Ning loomulikult tur-valisus. Õhtul väljas olles või ööselkoju jalutades ei olnud kunagi hir-mu, et keegi kuskil nurga taga rün-daks ja su telefoni või rahakottiendale tahaks.

Millega praegu tegeled ja kasoled rahul? Millega oledkorda saatnud ja mida edasiteha plaanid?

LIISA: Hetkel käin Tallinna Üli-koolis ja õpin matemaatikat. Midama täpselt selle haridusega pihtahakkan ma ei tea. Mõtted liiguvadvälismaale - magistrit õppida. Agaeks tulevik näitab. Eestisse tulenkindlasti tagasi juhul kui välismaaplaan jõustub. Tallinnas elan üüri-

korteris - üliõpilase jaoks natukekallis, aga minu arust parem, kuielada võõrastega ühikas.

MADLI: Koolis käin. Elan õegaPelgulinnas korteris ja olen rahul.Kuigi see on kant, kus on palju ve-nelasi ja kuritegevust ja vahel, kuiüksi kodus olen, siis käivad judi-nad üle selja. Ja tihti vaatan ak-nast välja, et kas auto on ikka majaees alles :D Olen rahul. Elus peabigasugu erinevaid etappe läbi ela-ma ja tudengielu on üks neist. Eda-sised plaanid on kool ära lõpeta-da ja tööle minna. Võib-olla vahe-peal välismaal õppida või töötada..Eks elu näitab siis.. :)

MARIANNE: Õppimine ja aktiiv-ne tudengielu Tartus! Olen vägarahul! Korda saatnud... Maailma-kuulus veel ei ole, aga olen ennastpäris mitmel korral ületanud, näi-teks tehes asju, mida ma poleksennast kunagi tegemas kujutanud.Ei oska kindlamaid näiteid prae-gu tuua. Suhtlemisoskus on küllkindlasti paranenud. Edasi... Plaa-nin selle kooli lõpetada ning ekssiis elu näitab. Tahaks magistrissevõi siis hoopiski vabatahtlikunaAafrikasse, näiteks. Või Austraa-liasse.

VERONIKA: Praegu õpin Tallin-na Ülikoolis romanistikat (romaa-ni keelte filoloogiat), aga hetkelolen ERASMUS programmi kauduPrantsusmaal Lille’is ja õpin seal-ses Charles de Gaulle’i nimelisesülikoolis prantsuse keelt ja kirjan-dust. Olen ülirahul ja loodan keva-deks prantsuse keele ilusti selgekssaada, sest tulevikus tahaksin te-geleda raamatute tõlkimisega võitöötada mõnes rahvusvahelisesasutuses. Siin on siiamaani minusuurim saavutus see, et olen leid-nud palju sõpru erinevatest rah-vustest ja hakanud ka ise natukeavatumalt maailma vaatama.

KALMER: Tegelen õpingutega,nimelt Eesti Maaülikool - Geodee-sia, I kursus. Viibin Tartus, elanerakas ja tudengieluga olen vägarahul...Arvan, et ma olen õnnelikinimene ja mul on vedanud nii eluskui õpingutes, et olen teinud õigedvalikud. Midagi suurt veel kordapole saatnud, olen pigem tegele-nud ülikooli- ja tudengiellu harju-nud sisseelamisega ning sellegaharjumisega.. Plaanin bakalaureu-

se ära lõpetada, sõjaväes ära käiaja siis, kui jaksan/viitsin/suudan/tahan, plaanin magistrikraadi sih-tida. Eks siis vaatab edasi, mis töö-turul toimub.

MAIRE: Praegu tegelen õppimi-sega. Olen Tallinna Ülikooli hal-dusjuhtimise esimese kursuse tu-deng. Hetkeseisuga olen küll ra-hul, ained on huvitavad, õppejõudja kursusekaaslased väga toredad.Korda olen jõudnud nii palju saa-ta, et olen oma teaduskonna üli-õpilasnõukogu liige. Edasi plaaninloomulikult õppida. Kõigepealtesimese semestri üle elada ninghiljem bakalaureusekraad kättesaada.

MAGNUS: Mina õpin kolmandatkuud Taanis, TEKO Design andBusiness School´is rahvusvaheliselõppekaval ja õpin moedisaini.Kool on super ja pakub tudengite-le igakülgseid võimalusi enesearendamiseks. Ma olen väga rahulja kuigi pingutama peab ja tihti onväga raske, ei ole kordagi mõel-nud, et kool või eriala oleksid va-led. Oktoobri suurim kordaminekoli esimene rahvusvaheline showÅarhus´is, kus olin üks viiest esi-nema kutsutud disainerist. Tagasi-side oli väga positiivne ning moti-vatsiooni järgmiseks korraks sainpalju.

Edasised plaanid tuleviku suh-tes on veel lahtised, sest iga kor-daminek avab uusi uksi ja võima-lusi. Kindlasti tahan homme teadaja osata rohkem kui täna!

ERLE: Elutsen ja pesitsen Tal-linnas. Töötan reklaaminduse alal.Tallinn on nagu Tallinn ikka. OleksHiiumaal samad võimalused, misTallinnas, elaksin ma raudselt Hiiu-maal. Olen lõpetanud ühe kutse-kooli (juuksuri erialal) ja praeguõpin kunstiakadeemias esimeselkursusel. Eesmärgiks on kool lõpe-tada ja üks väga hea töökoht lei-da.

PS. Autor ise ka vastab:

• Kui me räägime Hiiumaast,siis MINA olen täielik patrioot. Maise siiamaani imestan, et kuidasma sealt tulema sain, ilma et oleksoma südame murdnud. Võibollasiis sellepärast, et tean et lõpuks

pääsen sinna ikka tagasi.Minu elus mulle väga olu-lisel kohal on just need ini-mesed, kes minust sinnamaha jäid. Aga samas linnkasvatab ja ehk teeb mustinimese. Hiiumaa on tões-ti parim paik kus kasvadaja kus oma lapsi kasvata-ma tulla. Hiiumaa on tõe-poolest parim! Muidugi ar-mastasin ma seda ka, kui-dagi kõigiga suhtlemine olivaba ja võimalik. Kõik olisõbrad või justukui naguüks suur pere.

• Ma ei lennanud see-kord väga kõrgelt. Algulküll püüdsin aga peale põ-rumist leidsin, et kõik läksõigesti. Praeguseks olenigatahes väga rahul, nimeltõpin Tallinna Polütehniku-mis trükierialal trükiteh-noloogiat, trükiste etteval-mistamist, kujundamistning off-set trükki. See eri-ala on täpselt mulle. Mida-gi erilist ma linnas kordasaatnud pole. Siin on seeelutempo hoopis teine jakõik on hoopis … masen-davam. Jah tõesti! Ja see,et ma grupivanem olen, onsuhteleliselt loogiline ju!

• Teile kallidkaasteekondlased, teilesooviks ma kõike parematja võtke Hiiumaast mis võt-ta annab, sest seda, kuipalju te Hiiumaad armas-tate avastate te arvatavas-ti alles siis, kui te juba kordsealt ära olete tulnud.Hiiumaal on anda palju,sh. õpetajad, kes kõigestväest üritavad teile mida-gi pähe taguda ja vanemad,kes tõesti soovivad, et teistsuvalised kaagid ei kas-vaks! Palun olge head!Aitäh, kalli-kalli!

Eike Meresmaa

NB! Vilistlaste soovitusiHiiumaa noortele loe:

www.noored.hiiumaa.ee

Saabusin oma uude ja põnevasse ülikooliellu paar päeva enne kooliaasta algust.

Esmamulje linnast, ilmast ning ini-mestest oli väga hea. Tuli välja, etmeie korter asub täiesti mereääres ja vaade aknast on miljoneidväärt. Siiani paistab päike ning ilmon soe, tüüpilist inglise ilma polemeile veel tutvustatud.

Kool algas sissejuhatava näda-laga, mille jooksul võeti läbi kõikjärgevat kolme aastat puudutav,alustades kursusetööde esitamise-ga ning lõpetades linna parimatepubide/klubide tutvustamisega.Minu kursusel (õpin ürituste kor-raldamist ja juhtimist) on ligikau-du 50 inimest, kuigi „omapäi“ onmeil loenguid ainult kaks – teisedon koos turismi- või äriõpilastega,mis tähendab, et tihti on meid koosligi 200. Õppejõud tunduvad vägasõbralikud, abivalmis ja noorusli-kud. Selle all mõtlen, et nad on siintõesti selleks, et meid kooliasjade-ga aidata ning saavad aru, kui kel-lelgi on eelmine õhtu liiga pikaksveninud. Samas on kursusetöödeesitamine ning tööde tähtajadväga rangelt paika pandud ja sel-list „mul sai printeri tint otsa ja maei saanud printida“ vabandusi eivõta siin keegi tõsiselt. Kui jäädminutigi hiljaks – on sinu töö hin-deks 0.

Kool on igas mõttes väga suur.Kui esimestel päevadel oma pabe-reid korda ajasin, siis enamuseajast võttiski ühest majast teisejooksmine, olenemata sellest, ettegelikult asuvad kõik hooned koosühel territooriumil. Õpilaste arvumõttes on kool samuti hiiglaslik.Selle kuu aja jooksul olen võibol-la kaks või kolm inimest ringi jalu-tades ära tundunud, nii et uudista-mist veel on.

Vaba aja veetmiseks on ülikoo-lil mitmeid-kümneid klubisid, väit-lemisest surfamiseni ning peale

selle on terve linn oma pubide jaklubide programmi õpilaste järgipaika pannud. Nii ei ole nädalasühtegi õhtut, kus vähemalt kolmeskohas üliõpilaspidu ei peetaks.Oluline roll on ka üliõpilasühingul,kes on suutnud kohalikelt poodi-delt õpilastele korralike soodustusivälja kaubelda või õppemaksudevastu protestides suurt lärmi teha.

Seda kõike kokku võttes, peanütlema, et olen päris lahedassekohta sattunud ning suur koduigat-sus pole peale tulnud. Siiani onkõik uus ja põnev ning millegipä-rast usun, et avastamisrõõmu jät-kub mulle veel kauaks.

Kristina Lilleõis The Universityof Plymouth, Bsc Events Manage-ment

Kristina kiri

Ragne ja Karin

Brightonisse jõudes valdasmind meeldiv äratundmisrõõm, sest olin siin enne

mõnda aega elanud. See linn onendiselt üks Inglismaa pöörase-maid – boheemlaslik, kirju ja üli-malt tolerantne. Ühesõnaga suure-pärane!

Esimesel ehk tutvustaval näda-lal oli meil koolis üks naljakasloeng. Auditooriumi ees seisis üksvanemas eas õpejõud. Ta käskistervel auditooriumil (meid oli ikkamitusada) püsti tõusta, üksteiselkäest kinni hoida, sügavalt sisse-välja hingata ja mitu korda öelda„Don’t panic”. Tudengid vahtisidüksteisele arusaamatute nägude-ga otsa, et millest see mees räägib.Kuid järgmine päev saime teada,kui lähedal on esimesed esseedeja projektide esitamise tähtajad.Loengu mõte oligi olnud selles, etükskõik kui pingeliseks asi kipub,paanikaks pole põhjust ning alation kuskil keegi, kellelt abi küsida.

Siin ei ole kerge, kuid see ei tä-henda et mulle siin ei meeldi, vas-tupidi – paremat ülikooli oleks ras-ke ette kujutada. Mõni päev on niikiire, joostes raamatukogu, semi-

naride ja loengute vahel, et poleaega isegi süüa. Kuid mulle selli-ne tempo sobib – ma teadsin sedaväga hästi, et siia ma lakke vahti-ma ei tulnud. Õhtuti on aga alatimidagi huvitavat teha. Minu üli-kool on nn campus university, see-ga elavad enamik 1. aasta üliõpi-lasi õpilaslinnakus ning campuseselavatel tudengitel on tõeline üh-tekuuluvustunne ning igavust võiüksindust ei pea iial tundma.

Inimeste mitmekesisus siin onuskumatu. Kohtab nii palju erine-vaid isiksusi ning saab palju uusisõpru-tuttavaid. Rahvusvahelistelõpilastel on kindlasti lihtsam oma-vahel sõbruneda kui näiteks brit-tidega. Nii on ka minuga – jah, mulon head suhted paljude inglaste-ga, kuid lähedasemad sõbrad onpärit mujalt.

Seda tunnet et, homme ei viitsivoodist tõusta ja kooli minna, maveel tundnud pole. Kõik semina-rid, loengud ja workshopid on niihuvitavad, et nagu polekski tegukooliga. Üliõpilane ja õppejõud onsiin võrdsed – ei ole nii et üks ontark ja teine loll. Õppejõud suunabõpilast mõtlema õiges suunas, mit-te ei ürita oma vaateid peale suru-da. Minu eriala õppejõud ja juhen-dajad on kõik suhteliselt noored,sest meedia eriala iseenesest onüpris uus. See tekitab väga vaba jasobiliku õppimiskeskkonna.

Mis mind Sussexis kõige enamimestama paneb, on see, kui oluli-ne siin iga õpilane on. Üliõpilaneon kindel number üks, kogu süs-teem keerleb siin sinu ümber, koolteeb kõik, et sa siin end hästi tun-neks ja endast parima annaks.

Sussexisse õppima tulemine oliparim otsus, mida teha oleksin või-nud ja ma pole seda veel sekun-dikski kahetsenud. Ragne Maasel,University of Sussex

Minu kõige parem elamussiiani ongi mu korterikaaslased. Kui esimesel

nädalal koolist, kus on 33 000 õpi-

last, koju tulid, siis oli hea, et ko-dus vähemalt kellegagi rääkida oli.Esimesel päeval oli kõige meelde-jäävam see, kui ütlesin teistelekust pärit olen ja kui üks poistesthüüdis „tere tulemast!”.Ausaltöeldes ei ole ma siiamaanikindel, kuidas ta seda öelda tea-dis! Kuigi nüüdseks on tuttavaidjuba rohkem, siis korterikaaslas-tega on ikka kõige parem klapp.Koos ju elatud üle esimene ehma-tus nii sissekolimisel kui ka söögi-tegemisel. Meil oli kõigil „kodu-töö“ tegemata, sest korralikultsüüa teha ei osanud meistmitteükski. Kui suitsuandurid hak-kasid esimese kahe nädala jook-sul nii mõnigi kord tööle ja tervemaja evakueeriti, siis nüüd oska-vad poisid juba Sunday Roast’igiteha (inglaste traditsiooniline õh-tusöök pühapäeviti). Seda aga mui-dugi ainult siis, kui emad telefoni-otsas on ja detailideni asja lahtiseletavad.

Loengud ja seminarid hakkasidpihta teisel nädalal, sest esimenenädal oli nn. tutvumisnädal, midaminumeelest oli väga vaja, sest seeala, kus hooned on, on ikka tohu-tult suur ja õigeid kohti üles leidaväga raske. Kõige negatiivsem asi,mis mul esimesest nädalast mee-les on, on need tohutud järjekor-rad ükskõik kuhu ma läksin. Alatipidi arvestama, et ega tunni jook-sul siit sabast minema ei saa. Kuiaga loengud pihta hakkasid, siismuutus elu vast rohkem rutiinse-maks. Või seda ma vähemalt loot-sin. Lootsin ka seda, et ehk antak-se nüüd kuu aega rahulikult sisse-elamisaega, aga ei. Juba teisel nä-dalal tegin Globaliseerumise semi-naril presentatsiooni riikidevahe-listest majandussuhetest. Kolman-dal nädalal Poliitika & Keskkon-na presentatsioonis oli teemaksJätkusuutlik Areng. Nüüd on käsilkaks 3000 sõnalist esseed. Üleüld-se on palju raamatukogus iseseis-vat tööd ja lugemist.

Koolikõrvalt üritan ka võimali-

kult palju sporti teha. Paarkorda nädalas käin üli-kooli jõusaalis, võrkpallimängin ülikooli võrkpalli-naiskonnas ning Leeds’ilinna naiskonnas, mismängib Inglismaa esime-ses divisionis. Sellele li-saks liitusin ka ÜliõpilasÜRO’ga, mis on ülemaa-ilmne organisatsioon justnagu ÜRO ise, aga koosnebüliõpilastest. Järgmisestnädalast alustatakse dele-gaatide koolitamisega jaettevalmistamisega üle-maailmseteks konverent-sideks, kuhu loodetavastiminulgi varsti asja on!

Leeds’i linn ise on küllsuur, aga mõnusalt üles-ehitatud, mis annab linna-le tõsise üliõpilaskeskusetunde. Tänavad on puhtadja inglisepäraselt kitsad.Linnavahel on rahvast niiöösel kui päeval, niiet linnei ole kunagi tühi ega kavaikne seega. Iga nurgapeal on pubi, klubi jabänd. Ajapikku on aga ku-junenud välja ikka kind-lad kohad, kus käiaksening kuigi valik on suur, siison teada, kus tuttavaidkohata. See ongi Leeds’ipuhul parim – linn on niiüliõpilassõbralik ja inime-sed hoiavad väga kokku –niiet minu sõprade sõbradon ka minu sõbrad. Linna-keskus on ülikoolist jaühikast kõigest 10 minuti-lise jalutukäigu kaugusel,niiet kõik, mida vaja, onlähedal ja olemas.

Siiamaani on kõik siinküll kõik paljutõotav ol-nud. Ilmad hakkavad küllväga külmaks minema, agavihm, mis Inglismaale ko-hane on, on olnud suhteli-selt harv nähtus!Tervitades, Karin Maasel

Et ikka ausalt kõik algusestpeale ära rääkida, saimõte idanema juba jaani-päevajärgsel tantsupeolisitäis praamil, mil ma alatiuutest ideedest pakatava jaavarat naljasoolikat oma-va Kadri Pulk’iga samalaua taha istuma ja lobise-ma jäin. Temaga juhtubalati nii, et planeeritudkümneminutilisest vestlu-sest kujuneb hoopis tunnivõi kahene jutuvada, mistäis mõnusat huumorit. Iga-tahes nägin ma seeriat lai-dudel tehtud fotodest, kuul-sin lugusid lindude rõngas-tamisest ja mullusest ülejää Saarnakile minemisestning jõudsin kahjutundegaohata, et pole kordagi ühe-legi laiule oma jalga toe-tada saanud, kui just üksneli suve tagasi olnud mõ-nus Viirekare reis välja ar-vata… Ja nii see tookordjäi…

Augusti alguse teisipäe-va hommikul helises tele-fon. Helistajaks oli Kadri,kes teatas, et Hanikatsilaiul tehakse heina ja või-malus appi minna- samapäeva õhtul oleks minek.See tuli nagu välk selgesttaevast… Olen muidu Em-maste tüdruk, aga elutee onhetkel mind pealinnaga si-dunud ja koju käima ei saajust ülearu tihti, seetõttu onkodus alati vaja tuhat jaüks tööd ära teha, kui Hiiu-maal viibin. Ka tol korraloli pooleli kuuri värvimine,õues toimetas tiigi kallalekskavaator ja ma polnudkindel, et viimane oma töösellisel ajal lõpetab, et ra-haasjad aetud saan ja kel-la kolmese bussi pealejõuaksin. Kadri ei jäänudmuidugi vastust võlgu jateatas, et saatku ma ekska-vaator kella kolmeks kojuja tulgu ma aga laiule. Õn-neks sai tiik ja selle ümb-rus korda piisavalt vara, etbussile lipata. Käinas istu-sin Heltermaa poole sõit-vale bussile ja jäin Suure-mõisa teisi heinateolisiootama. Sinna pidid praa-mi pealt tulema üks patsi-ga poiss Frank ja tema sõ-ber ning folgitüdruk HelenKõmmus. Ma polnud keda-gi neist varem kohanud.Kadri ise valmistus presi-dendiga intervjuud tegemaminema ja seekord kaasa

tulla ei saanud.Kõigepealt jõudis kohale Helen,

tundsin ta ära Kadri antud kirjel-duse põhjal. Punane pluus, puna-sekirju seelik ja seitse kotti. Piid-lesin hetke kahtlustavalt kõikitema kompse, ühes neist pidi ole-ma torupill. Suureks kergenduseksleidsingi ühe sellise koti, kus suu-re tõenäosusega pill sees võis olla.Hiljem laiul õnnestus Helenit nii-palju moosida, et ta oma pilli ko-tist välja võttis ja paaril loolHanikatsi kadakate vahel kõladalasi. Mulle kohutavalt meeldibkõik, mis rohkemal või vähemalmääral seotud folklooriga, kaasaarvatud rahvamuusika ja rahva-tants. Endal mul algab kohe- kohekuues hooaeg rahvatantsuansamb-lis Savijalakesed, mis tegutseb Tal-linna Tehnikakõrgkooli juures.Kadri olla Helenile aga öelnud, etminu võib patside järgi ära tunda.Ma ei mäleta, et oleksin talle öel-nud, et patsid pähe punun… aganäe, olid patsid peas. Mõni hetkhiljem jõudis kohale buss praamipealt ja sellel kaks poissi Tartust,kes ka heinale pidid tulema ningseejärel Ago, kes meid autogaSalinõmme sõidutas. Tema onmees, kes minu arusaamist möödaloodusvahi ametit peab ja lisaks kainimesi laidudele ja sealt ära sõi-dutab kui vaja.

Hanikatsile sõitsime kaatriga.

Õnneks oli ilus ilm ja meri rahulik.Olime Heleniga parajasti mõnusasjutuhoos, kui Ago kaatriga peaüheksakümnekraadise pöörde tegija järsku tundus Helen peaaeguminu kohal olevat. Edaspidi püüd-sin selliseid olukordi pisutki etteaimata. Aga üldiselt armastan mamerd väga. Eriliselt südamelähe-dased on kivid just Hiiumaa kal-davees, eriliselt armsad just siin-sed kõverikud männid, mis tuultekiuste rannale kasvama jäänud jaeriti ilusad on meite kadakad… jakadakaid oli laiul palju. Lisaks onHanikatsi laiul suur (selle maala-pikese kohta) salumets, kuhu min-nes jalgrajalt kõrvale kalduda eitohi. Samuti on laiul rannaniite,mida 320 lammast korras hoiavadja heinamaid, mida inimkäed võs-sa ei lase kasvada. Meie ülesanneoli ühelt suurelt heinamaalt koor-masse visata heinapakid, mis siisteisal kuhja laoti. Selle tööga alus-tasime juba esimesel õhtul. Meidootas laiul ees Rein, kes traktori-ga heina maha niitnud ja pakkipannud. Tema juhendas neid va-batahtlikke, kes appi heinale tul-nud. Ago tõttas tagasi Hiiumaale(avastasime Heleniga laiul olles,kui suur kiusatus on Hiiumaalesõitmise asemel öelda, et Ago sõi-tis mandrile). Oma suureks üllatu-seks avastasin, et peale Reinu olenmina ainus, kes kunagi heinakuh-

ja teinud. Nii juhtuski, et mind kuh-jameistriks määrati, kuna Reintraktoriga heinapakke kohale kä-rutas ja Helen, Frank ning Enariheinapakke koormasse ladusid.Töö oli parajalt väsitav ja hein pii-savalt krõbe, et käed- jalad ärakriipis, aga tunne oli lihtsalt super!Taamal sõid lambad rohtu ja uudis-tasid sissetungijaid pisut kahtlus-tava pilguga, loodus oli imekaunisja puhus värskendav meretuul, missääsed eemale kihutas.

Õhtul pärast tööd marssisime läbisalumetsa ujumiskohta, kus mere-vees said leevendust kõik meiekriimustusi täis jäsemed ja värs-kendust higist leemendanud keha.Nüüd võin ka öelda, et olen näi-nud laiul võrratut päikeseloojan-gut. Tagasiteel kuulsime legende,milles räägiti Hanikatsile maetudRootsi kuningast ja sellest, et ku-nagi olla laiul kummitanud- selleksolnud keegi Anna, kes muretsenudoma kodumaja saatuse pärast. Õn-neks on Anna nüüdseks rahu leid-nud, sest 1930- ndatel ehitatud ma-jal on korralik vettpidav katus jakõrvalhoonetelgi hoitakse silmapeal.

Ujumast tulles tundsime lõpuks,kui väsinud me oleme ja kui tühion kõht. Tegime Reinu priimuseletule alla ja jäime ootama, millalpoesupp tulel podisema hakkab.Väljas oli liig palav selleks, et plii-

8 G

LA

SU

UR

OK

T O

KT

OK

T O

KT

OK

TO

OB

ER

‘0

OO

BER

‘0

OO

BER

‘0

OO

BER

‘0

OO

BER

‘07777 7

MA

IS J

A P

OESU

PP Kuidas ma Hanikatsi laiul heina tegemas käisin

di all tuld teha. Siis poleks sel ööselkeegi majas sõba silmale saanud.Supiooteaja aga täitsime legendi-dega Hiiumaa erinevaist paigust jalugudega me eneste elust. Juttujätkus ka kauemaks, kui kõht headvärskekapsaborði suppi täis sai.

Hommikul pidi tulema Ago ja siisalgama saladuslik niidutraktori ülevee vedamine Saarnaki laiule. Kuipoisid küsisid, et mismoodi seetransport välja võiks näha, saidnad Agolt vastuse, et traktorileseotakse palgid alla ja mööda me-repõhja teda veetakse. Jäänudpoiste hämmeldunud nägusid vaa-tama, vilksas Ago silmis kaval tu-luke… poisid olid sedakorda taashaneks tõmmatud. Kuna aga teiselhommikul puhus pisut tugevamtuul, kui selleks tööks sobiv, siislükati see töö pärastlõuna peale,mil meie Heleniga pidime kahjukslaiult lahkuma, kuna üks praamipeale ja teine kuuri värvima tõt-tas.

Sel päeval jõudsime taas üsnapalju heinapakke kuhja vedada.Ago tõi appi ka kaks Tartu tüdru-kut. Meie toimetamistest jäid tun-nistust andma kaks ja kolmveerandkuhja. Viimast me lõpetada ei jõud-nudki, sest aeg nõudis oma. Tartunoored jäid laiule, ülejäänud selts-kond tol päeval lahkus. Järgnestaas retk läbi salumetsa, sedakor-da kõik kimpsud-kompsud kaasasja jõudsime Heleniga ära näha sel-le, kuidas traktorit ujuki pealepandi. Ujuk seoti 2004. aastal Saa-remaal valminud paadi taha jaretk Saarnakile võis alata. Selgus,et sellesama ujukiga veetakselaiult talveks ära ka kõik need 320lammast. Korraga mahtuvat selle-le 80 lammast ja siis on ujukil kaaedik ümber. Püüdsin 80 lammastsellel ette kujutada, aga ei suut-nud… Seda peab ilmselt lihtsaltnägema.

Saarnakil lasti traktor maale jaselle aja jooksul, mil traktor siht-punkti toimetati, jõudsime Saarna-ki hoonete vahel uidata, näha mil-joni dollari vaadet kempsu uksestja ronida tuuleveski sees. Lisakskäisime ujumas ja mingi hetk liht-salt avastasime, et meil on tuli ta-kus. Tookord Helen selle praamipeale ei jõudnudki, tuli võtta järg-mine praam.

Mina sain kenasti Käina bussi-peatusesse ja sealt edasi bussigaEmmastesse. Jõudsin oma kuurilõpuni värvida ja palju muudki ärateha, muuhulgas ka Hiiumaa suve-mängudel kergejõustikku ja orien-teerumist tegemas käia ja kokkutervelt kaks nädalat Hiiumaal vee-ta. Võrratu! Tiina Koit

Helen maja poole kõndimas.

Teekond HispaaniasseKärdla tüdruk TriinMändla (20) rändas koosRakverest pärit piigaGerdiga suvel läbi Läti,Leedu, Poola, Saksamaa,Prantsusmaa ja Hispaania.Seda hääletades. Järgne-valt mõned katked ja fotodTriini reisipäevikust.01.08.2007

August! Kõht on täis jameel on hea, minek. Päi-ke paistab ja puud on pu-nased - nali. Poola on niivärviline et hakkab pähe.Puud on siiani rohelised.

Poola mais jääb saladu-seks.

Seisime foori taga, kuinägime, et kaks poissi käi-sid küsimas, kas autoak-naid tohib pesta. Kui leid-sid kliendi, tegid punasetulega klaasi puhtaks. Heaviis raha teenimiseks.

Saladusele saime jälile,Mais ongi mais. Tõlvikkasvab külje peal, mitteotsas. Sõin toorest maisi-tõlvikut. Hea. Järjekord-selt.03.08.2007

Öösel sadas vihma jatäna on sombune. Ma eisuuda ikka uskuda, et olenEestist väljas kuskil Sak-sa-Poola piiri peal, Wood-stockis. Siin on hästi paljukirjut rahvast, massidestelke ja suur lava, plussmitu väiksemat. Kõik onõnnelikud ja rahul, siia

jõudes vallandus minus niisugunerõõm, et oleks pea-aegu lõhke-nud. Saime pesta. NiisuguneWoodstocki pesu: palju kraani-kausse järjest ja külm vesi. Seevärskendas.

Meie telgist vasakut kätt on pis-simispuu. Niisugune mulje on jää-nud, et kõik mehed lähevad ala-teadlikult selle puu juurde. Ürgnekutse.04.08.2007

Saksamaal! Jalutasime üle pii-ri. Passe vaadati hoolega - olemenii muutunud...nende paari päe-vaga. Ok,ok, lihtsalt aastatega he-ledamaks läinud.

Siin on nii kaunis. Olen vist Sak-samaasse armunud. Ja inimesed,keda senini kohanud oleme onväga abivalmis ja toredad. Eestlas-tel oleks neilt palju õppida.

Avasin oma Hea ja Odav pähk-lid. Varsti selgus, et need on võlu-pähklid. Nii kui ampsu võtsime,saime peale. Eks näis, kaua nendevõlujõud kestab.09.08.2007

Istume kuskil väikses külas(Moselkernis) rongijaamas. Väljassajab, kuiva kohta on ju vaja. Meidümbritsevad viinamarjaistandu-sed ja mäed. Üks suurem jõgi voo-lab ka paremat kätt. Tänane päevon tore olnud, vaatamata niisugu-sele koerailmale.10.08.2007

Rongijaamas tegime endalemõnusa pesa. Märja pesu panimepingile kuivama, jalanõud kenas-ti ritta. Vihmavarju ja keebi kui-vama. See oli naljakas vaatepilt

ja me naersime südamest, kunirongijaamatöötaja tuli. Meil olihäbi ja naljakas. Rääkisime tapehmeks ning meil lubati sealööbida. Tuled kustutati ööseks jauks pandi lukku...mõnus, ei min-git vihma! Öösel äratas iga möö-duv rong, kuid uinusime kohe omapingikesel, kui ta oli möödunud.Tsüüss!16.08.2007

Oleme Nimes’i juures. Maastikon siin tunduvalt erinev. Viiemintsa pärast stardime.

Saime kolmelt inimeselt prant-suse hüvastijätumusi. Muah-muah-muah.

Täna tegime häälega rekord ki-lomeetreid: Prantsusmaa-Hispaa-

nia. Hispaanias! Jube tuul...Praegu jõudsime just Barce-

lonasse. Maastik on sootuks eri-nev. Esimese pilguga ütleksin, etEestimaa metsad on tunduvalt ilu-samad.

Päike on loojumas mägede taha.Nägime oma silmaga Pürenee-mäestikku. Vohh.18.08.2007

Ärkasin traktori peale, mis ta-sandas mereranda. Kui silmadavasin, siis päike tõusis. Istun väi-keste siledate kivide peal, kell onkusagil kaheksa, ma arvan, ja väl-jas on soe. Öö läbi on olnud.

Kuulen Vahemerelainete loksu-mist, üle väina (mere) asub Aafri-ka. Mehed püüavad kala.

Õhtul käisime terve linna läbija otsisime telkimiskohta. Sattu-sime aga parklasse, kus algaskohe pidu. Politsei lubas meil küllsinna jääda, kuid otsustasime, etveedame öö hoopis lageda taevaall ning see oli vahva.

Siin on inimestel palju koeri janad jooksevad õhtuti peale loo-jangut nendega. Peale päikese-loojangut ning enne tõusu, tundu-vad inimesed, ja kindlasti nad kaon, aktiivsemad.

Kirjutasime sildi Valencia. Hää-letasime ja hääletasime... Veel javeel, kuni lõpuks võtsid meid pea-le kolm noort: naine ning kaksmeest.

Elust Valencias juba detsembris.

TIIN

A K

OIT