gümnaasiumi ettevõtlusõpiku „ettevõtlikkusest ... · gÜmnaasiumi ettevÕtlusÕpiku...

GÜMNAASIUMI ETTEVÕTLUSÕPIKU „ETTEVÕTLIKKUSEST ETTEVÕTLUSENI” ÕPILASE TÖÖVIHIK

ÕPPEMATERJAL ON VALMINUD EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOLI MAINOR JA EESTI MAJANDUSÕPETAJATE SELTSI KOOSTÖÖNA. MATERJALI VÄLJAANDMIST TOETASID HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NING MAJANDUS- JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUM.© SA TEADLIK VALIK 2013 | TEKST © AUTORID

Õpiku peatükk: 13. Äriplaan

Õpiku teema: 13.2 Äriplaani olemus | 13.3 Äriplaani peamised tunnused ja koostamise etapid |

13.4 Äriplaani võimalikud sihtgrupid | 13.5 Soovituse äriplaani koostajale

tööleht: 1. Äriplaani koostamine

Õpilase nimi: kuupäev:

Loe läbi õpiku 13. peatükk „Äriplaan” (eelkõige lk 148-155) ja tuleta meelde õpiku järgi äri alustamise kohta varem õpitut.

Harjuta üksi või koos meeskonnaga oma äriidee kohta tervikliku äriplaani või selle osade kirjutamist vastavalt õpetaja poolt saadud täiendavale kirjalikule juhendile.

Allpool lisatud äriplaani näidisstruktuuris on välja toodud selgitavad küsimused, mille abil on võimalik äriplaani koostada. Vastavalt konkreetse äriidee spetsiifikale võib küsimusi lisada või ära jätta.

Äriplaani näidisküsimustiku läbitöötamine, aitab mõista ettevõtlusega seonduvat, läbi mõelda rajatava või ka juba tegutseva ettevõtte tegevuse erinevad küljed ja pakkuda võimalusi tulevaste äriliste tegevuste planeerimiseks. Selle täitmise tulemusena valmib materjal, mis on sisuliselt ühe õpilase või meeskonna äriplaani tööversioon.

TIITELLEHT

Tiitelleht sisaldab sõna „Äriplaan” ning selle all äriplaani esitaja(te) ees- ja perekonnanime(sid) ning plaani koostamise kohta ja aastat.

äriplaan



1KOKKUVÕTE

Kokkuvõtte maht peaks olema soovitavalt mitte üle kahe lehekülje. Kokkuvõttes esitatakse lühidalt kogu äriplaani sisu ja kõik oluline, mida tulevane rahastaja või äripartner vajab äriplaani realistlikkuse, projekti kasumlikkuse ja ettevõtte atraktiivsuse hindamiseks.

Kokkuvõtte soovituslik ülesehitus:

• Äriidee lühisõnastus.• Millises tootmisharus või tegevusalal kavatseb Sinu ettevõte tegutseda? Sõnasta lühidalt, milline on olukord sellel tegevusalal Eestis, vajaduse korral ka mujal

maailmas.• Millist toodet või teenust kavatseb ettevõte pakkuda? Milles seisneb selle atraktiivsus (väärtus) tarbijale? Miks peaks keegi seda toodet/teenust ostma või kasutama?• Kes on toodete/teenuste tarbijad, kliendid? Kuidas kavatsetakse nendeni jõuda? On neid piisavalt, et äri toimiks?• Konkurentsieelis. Milline on konkurents? Kes on kõige olulisemad konkurendid?• Millised on ettevõtte lühiajalised eesmärgid (kuni 1 aasta, sõnasta kvartali täpsusega) ja pikaajalised sihid (3–5 aastat)? Sõnasta aasta täpsusega.• Kes seisavad ettevõtmise taga: omanikud, juhid? Iseloomusta lühidalt oma meeskonda. Kui suur on kavandatav töötajate arv?• Kui suur on ettevõtmise käivitamiseks vajalik stardikapital, et sealhulgas katta ka investeeringuid? Kui suur on omafinantseering? Milliseid rahastamisallikaid

kavatsed kasutada ning kui suures mahus?• Millised on projekti elluviimise suurimad riskid ning kuidas kavatsed neid ennetada?• Oodatavad finantstulemused (müügitulu, kasum).



2ETTEVÕTTE ÜLDANDMED

Tüüpiliselt esitatakse ettevõtte ja ettevõtjate kohta järgnevad andmed:

• Ettevõtte nimi ja juriidiline vorm.

• Ettevõtte registrikood (kui on kantud Äriregistrisse), registreerimise aeg ja koht.

• Tegevuskoha aadress.

• Telefon.

• E-posti aadress.

• Kodulehe aadress.

• Juhatuse liikmete nimed.

• Osakapitali/aktsiakapitali suurus.

• Omanikud ning nende osaluse suurus.

• Kontaktisik ja tema telefon, e-posti aadress.



3ETTEVÕTTE KIRJELDUS

Kirjelda lühidalt oma ettevõtte saamislugu. Ava taust ja ajendid ettevõtte asutamiseks.

3.1 TAUSTMillised on ettevõtte omanike senised ettevõtmisega seotud olulisemad saavutused? Millised on olnud ettevõtte asukoha valiku alused, olemasoleva asukoha eelised/puudused, mõju ärile? Kas ja kuidas mõjutavad ettevõtte tegevust poliitiline keskkond (seadused, litsentsid, maksud, load), oskusteabe kaitstus, kapitali vajadused, juurdepääs turunduskanalitele jms?

3.2 PÕHIVÄÄRTUSED, MISSIOON JA VISIOONPõhiväärtused – need on arusaamad, hoiakud, käitumine. Millistest tõekspidamistest lähtuvad oma tegevuses Sinu ettevõtte omanikud, juhid ja töötajad?

Missioon – ettevõtte tähendus tarbija silmis. Missioon hõlmab vastust järgnevatele küsimustele:1. Mida pakutakse? Milliseid tarbija vajadusi ettevõte rahuldab?2. Kellele pakutakse?3. Kuidas pakutakse?

Visioon – tulevikuideaal, mille poole oma tegevuses püüeldakse. Visioon on kõige üldisem eesmärk, mis peegeldab seda, milliseks soovitakse ettevõtet pikemas perspektiivis (5–10 a) arendada.

3.3.KONKREETSED EESMÄRGID MISSIOONI JA VISIOONI TÄITMISEKSKui ideed jäävad umbmääraseks ja on ilma tähtajata, siis ei jõuta kunagi edasi. Kirjutada konkreetsed eesmärgid, mis on ettevõtte edukuse seisukohalt tähtsad, realistlikud ja kontrollitavad. Loetleda ettevõtte eesmärgid esimesel tegevusaastal, eesmärgid 2.–3. tegevusaastal.

Märkus: 3.2–3.3. on oluline tegutseva või tegevust laiendava ettevõtte puhul. Alustava ettevõtte puhul võivad ettevõtte põhiväärtused, missioon ja visioon olla alles kujunemisjärgus. Kuid kui need teemad on läbi mõeldud, lisab see äriplaanile väärtust.

3.4. JUHTKOND JA PERSONAL, MEESKONDAntakse ülevaade ettevõtte struktuurist, tööjaotusest ning töötajate pädevusest, vajalikest oskustest ja kogemustest. Kirjeldada lühidalt ettevõtte võtmeisikute haridust, juhtimis- ja ettevõtluskogemusi, töökohti ja vastutusalasid. Milliseid täiendkoolitusi on võtmeisikud läbinud? Millised oskused toetavad nende tegevust antud valdkonnas?

Alustava ettevõtte puhul võib ülaltooduga sarnases võtmes kirjeldada ettevõtjat (asutajat) ja tema meeskonda. Suurema ettevõtmise korral on oluline esile tuua palgatud juhtkonna eeldused ja võimekus ettevõtet juhtida. Milline on juhtkonna (juhatuse liikmete) varasem kogemus ja haridus? Mille põhjal saab hinnata, et nende kompetents on vastavuses tema tööülesannetega?



Võtmeisikute (omanike, juhtide, oluliste spetsialistide) CV-d esitatakse tavaliselt äriplaani lisadena. Mõtle läbi, milline on ettevõtte tööjõu vajadus lähiaastatel, samuti eeldatav töötajate haridustase ja kvalifikatsioon. Kust ja kuidas neid leida? Kuidas on planeeritud väljaõpe ja koolitus?

Kirjelda palgakorralduse põhimõtteid. Kui suur on juhtkonna ja töötajate planeeritud palgakulu? Palgakulu ja tööjõuga seotud maksud moodustavad kokku tööjõukulu, mis tuuakse välja äriplaani finantsosas.



4ETTEVÕTLUSKESKKONNA KIRJELDUS

Ülevaade keskkonnast, mille piires ettevõte tegutseb, samuti ka ressurssidest ja piirangutest, mis antud ettevõtmisega seostuvad.

Millised on üldised (makromajanduslikud) tendentsid (nt sissetulekute tõus, inflatsioon, pankade krediidipoliitika, riiklikud toetusmeetmed jne) ning kuidas need mõjutavad antud tegevusala? Millised on valitud tegevusala arengutendentsid? Milliste oluliste seaduste nõuetega ja muude regulatsioonidega peavad arvestama antud tegevusala ettevõtted?

Ressursside olemasolu. Käsitleda vaid neid ressursse, mis on olulised antud ettevõttele. Näiteks:• Infrastruktuur, kommunikatsioonid. Asend peamiste maanteede, raudteede ja sadamate suhtes; telefoni-, raadio-, tv-levi; torud, juhtmed (kaablid) jmt.

Vajalikud liitumislepingud ja investeeringud.• Elekter. Kas tuleb teha lisainvesteeringuid paremaks elektrienergiaga varustamiseks? Juhtmed, kaablid jne. Vajalikud liitumislepingud.• Veeressurss. Kas vajalik varu rahuldab momendi vajadusi ja kas seda jätkub ka tegevuse laiendamisel? Kas veevarude kättesaadavuse organiseerimine

tõstaks toodangu omahinda ja kui palju? Vajalikud liitumislepingud.• Kanalisatsioon, jäätmemajandus. Kuidas korraldatakse reovee ärajuhtimine ja tootmisjääkide puhastamine, ladustamine, äravedu? Vajalikud liitumislepingud.• Tööjõud, kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavus. Palgataseme tendentsid.

Informatsiooni ettevõtluskeskkonna kohta leiab ka alljärgnevatelt kodulehtedelt:• Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus www.eas.ee• Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium www.mkm.ee• Rahandusministeerium www.fin.ee• Statistikaamet www.stat.ee

• Eesti Pank www.eestipank.info• Siseministeerium www.sisemin.gov.ee• Välisministeerium www.vm.ee

http://www.eas.ee/

http://www.mkm.ee/

http://www.fin.ee/

http://www.stat.ee/

http://www.eestipank.ee/

https://www.siseministeerium.ee/

http://www.vm.ee/



5TOOTED JA TEENUSED

Kirjeldada ettevõtte põhitoodet või -teenust, seejärel kõrvaltooteid ja lisateenuseid (kui neid on). Kui äriidee seisneb täiesti uue toote või teenuse pakkumises, tuleks seda kirjeldada võimalikult üksikasjalikult ja uudsust selgitavalt. Kui tegemist on tuntud toote või teenusega, võib kirjeldus olla lühem.

Toodete/teenuste konkurentsieelised. Turul edukalt konkureerimiseks tuleb välja tuua oma toote/teenuse unikaalsed müügiargumendid, mis eristavad neid teistest pakutavatest toodetest. Need erinevused on kliendi konkreetse valiku aluseks ning oluliseks tähiseks investoritele. Seetõttu on oluline rõhutada oma toote/teenuse unikaalset müügiargumenti, võrreldes analoogidega.

Äriplaanis ei kasutata üldsõnalist väidet „minu toode või teenus on parema kvaliteediga kui konkurentide oma”. Tuleb selgitada täpsemalt, milles erinevused seisnevad ja tänu millele konkurentsieelis saavutatakse.

5.1 TOODETE/TEENUSTE KIRJELDUSToodete ja teenuste kirjeldamise juures on abiks järgnevad küsimused:• Millised on toodete ja teenuste kasutamisvõimalused?• Kes võiksid seda toodet/teenust kasutada praegu ja edaspidi?• Miks ostetakse (või peaks ostetama) just Sinu ettevõtte toodet või teenust? Mis on kliendile antud toote/teenuse juures kõige olulisem (kvaliteet, hind, kaasnev

teenindus vms)?• Kas toote/teenuse müük on hooajaline?• Millised on toodetele või teenustele antavad garantiid?• Kas toode/teenus vajab litsentseerimist (vt ettevõtlus erinõuetega tegevusalal veebilehelt www.eesti.ee)? Millistel tingimustel ja kui kauaks litsents antakse?

Juhul, kui on kavas tegeleda tootearendusega (teadus- ja arendustegevusega), kajasta lühidalt senist arendustööd, samuti planeeritavaid projekte.

5.2 TOOTMIS-/TEENINDUSPROTSESSKirjeldada kogu tootmise- või teeninduse protsessi alates varustamisest kuni valmistoodangu võiteenuse kliendini jõudmiseni. Milliseid toormaterjale, tootmistehnikat, transpordivahendeid, kontoritehnikat, ruume, litsentse, kooskõlastusi, kvaliteedistandardeid jms ettevõte vajab? Vajadusel kirjelda ka tehnoloogilist protsessi ja logistikat.

Tootmisprotsessi kirjeldamise juures on abiks järgnevad küsimused:• Millist toorainet, sh millise kvaliteedinõudega toorainet tuleb kasutada?• Kust ja kuidas tuleks hankida tootmiseks vajalikke materjale?• Kes on põhilised tarnijad? Kas ettevõte sõltub ühest tarnijast või on neid mitu?• Millised on vajalikud tootmisseadmed?

https://www.eesti.ee/

https://www.eesti.ee/est/teemad/ettevotja/load_ja_registreeringud_1/ettevotlus_erinouetega_tegevusalal_1/ettevotluse_alustamine_erinouetega_tegevusalal



• Kui kaasaegne on või peaks olema tootmistehnoloogia? Milline on kasutatav tehnoloogia võrreldes peamiste konkurentidega?• Milliseid on tootmiseks vajalikud tingimused (infrastruktuur, teenused teistelt ettevõtjatelt jms)?• Millised on vajalikud ruumid? Kellele need kuuluvad? Kas rendipinna kohta on olemas rendilepingud?• Millistele kvaliteedistandarditele/nõuetele peab toodang vastama?

Teenindusprotsess. Teenuse pakkumise korral tuleks kirjeldada teenuse pakkumise protseduure või elemente. Näiteks, kui on tegemist peokorraldusteenust pakkuva ettevõttega, siis on otstarbekas kirjeldada protseduure. Kui aga on tegemist autoremonditeenust pakkuva ettevõttega, siis tuleks kirjeldada erinevaid elemente (keevitamine, värvimine jms).

Teenindusprotsessi kirjeldamisel peab vastama praktiliselt samadele küsimustele, mis on kirjas tootmisprotsessi juures. Aga lisaks tuleb mõelda ka:• Kas kogu teenus tehakse ise või kasutatakse ka allhanget?• Kuidas toimub kliendihaldus – olemasoleva kliendi hoidmine jms?• Kuidas tagatakse kvaliteet?



6KLIENT, TURG JA KONKURENTS

Äriplaani elluviimisel on edu määravaks teguriks oma klientide tundmine – kes on need inimesed, kes toodet või teenust ostavad. Mis neid iseloomustab ja motiveerib?

• Kas toote/teenuse ostja on üksikisik või ettevõte?• Juhul, kui ostjaks on ettevõte, siis mida ta ise toodab? • Juhul, kui ostjaks (tarbijaks) on eraisik, määratle tema sugu, vanuserühm, asu(elu)koht ja sissetulek. Sõltuvalt tootest või teenusest võivad olla olulised ka

muud tegurid, nagu elustiil, rahvus, elukutse, perekonna iseärasused (nt väikelastega pere) jms.• Millised on klientide erilised vajadused ja kuidas toode või teenus neid rahuldab?• Kui suur on tarbija ostujõud (millist hinna-kvaliteediklassi klient eelistab)?• Kui hinnatundlik on tarbija?

6.2 TURGKirjeldada sihtturgu ning nõudlust ettevõtte toodete ja teenuse järele. Kui suur on nõudluse kogumaht ja milline oleks ettevõtte ressursse arvestades realistlik saavutatav turuosa? Abiks on järgnevad küsimused:

• Kus turg asub?• Kui suur on turg (nt elanike arvu järgi)?• Millised on põhilised klientide segmendid?• Kas turg on kasvav, kahanev või stabiilne?• Millised on trendid turul? Millised kliendi vajadused on antud valdkonnas veel rahuldamata?• Millised on olulisemad turule sisenemise takistused ja kuidas neid ületada (nn sisenemise barjäärid)?• Kas on olemas juba kindlaid kliendisuhteid, eellepinguid, kokkuleppeid?• Kas nõudlus on hooajaline või ei? Kuidas ettevõtet saab majandada kõrghooaja välisel ajal?

6.3 TURUNDUSKANALIDMillised on võimalikud turunduskanalid?Kas müüa jaekaubanduse või hulgikaubanduse kaudu, kasutada müügiagente, edasimüüjad vm?

Kuidas teavitada (potentsiaalseid) kliente ettevõtte tegevuse alustamisest? Milliseid turunduskommunikatsioonikanaleid oma toodete või teenuste müügiks kasutada? Põhjendada kanalite valikut, tuues välja turundustegevuste kulud kvartalite kaupa.

Milliste kanalite kaudu ja kui sageli edastada edaspidi klientidele infot ettevõtte uuenduste kohta?



6.4 KONKURENTSIga toote või teenuse puhul on turul konkurendid. Konkurendid on ka need ettevõtted, kes toodavad tooteid, mida on võimalik kasutada Sinu toote asendajatena. Konkurentsisituatsiooni iseloomustamisel on abiks järgnevad küsimused:

• Kes on ettevõtte kõige lähemad konkurendid?• Kuidas on turg konkurentide vahel jaotunud (turuosad)?• Mida unikaalset on konkurentidel pakkuda? Miks kliendid ostavad neilt?• Mida konkurendid teevad hästi ja mida halvasti?• Mida Sina ja Sinu meeskond teeks teisiti?• Kas Sinu tegevusalal on tulevikus oodata konkurentsi tugevnemist või nõrgenemist?• Mille poolest Sinu ettevõte sarnaneb konkurentidega ja mille poolest erineb?

Ülevaatlik on konkurente iseloomustada tabeli abil.

NÄIDIS:

Tabel 1. Peamised konkurendid

KONKURENDI NIMI ISELOOMUSTUS (TOODE/TEENUS, KVALITEET, GARANTII, MAKSETINGIMUSED, TARNEAJAD VÕI MUU EDUKS OLULINE TEGUR)

HIND

1.

2.

3. 6.5. KONKURENTSIEELISEDKonkurentsi selgitamisel ära piirdu üksnes konkurentide loetlemisega, vaid võrdle konkurentsi tegureid (nt asukohta, hinda, kvaliteeti jms) ning tõesta oma konkurentsieelise olemasolu.

Konkurentsieelis on kogu ettevõtte teatud käitumismuster või kitsamalt toote või teenuse omadus, mis erineb konkureerivatest ettevõtetest või toodetest ning võib kallutada tarbijaid ostueelistuse suunas. Konkurentsieelis ei pruugi alati tähenda uut, erilist või unikaalset tooteomadust.

Unikaalse müügiargumendi (USP) leidmiseks püüa vastata järgnevatele küsimustele:• Mis on ettevõtte konkurentsieelised?• Millised on toote või teenuse konkurentsieelised?• Kuidas konkurentsieeliseid hoida?• Kuidas konkurentsieeliseid juurde luua?• Mis on ettevõtte tuumkompetentsus (mida teeb ettevõte eriti hästi oma konkurentidega võrreldes)?



6.6 HINNAPOLIITIKAKirjelda toodete/teenuste hinnakujunduse põhimõtteid, hinnapoliitikat.

Toote hinna kalkuleerimisel on kolm võimalust:• kulukeskne• kliendi maksevalmidust arvestav• konkurentsikeskne (turuhind)

Hinna kujunduse näidis:

tooteühiku omahind = muutuvad kulud + püsivad kulud / toote ühikute arvmüügihind ilma käibemaksuta = tooteühiku omahind x (1 + soovitud kasumi %/100)

6.7 SWOT-ANALÜÜSSWOT-analüüsi võib läbi viia ettevõtte kui terviku kohta või teatud protsessi/tegevusvaldkonna/toote kohta (näiteks uue toote turule viimine, ettevõtte laiendamine vm).SWOT-analüüs põhiküsimusi on kaks:• Millised on ettevõtte tugevused ja nõrkused (sisemised tegurid)?• Millised on ettevõtte võimalused ja ohud (välised tegurid)?

Ettevõtte konkurentsieelise nurgakiviks on tugevused, mis avaldavad suuremat mõju tegevustulemustele ja konkurentsipositsiooni kindlustamisele. Nõrkustest on olulised ennekõike need, mis võivad saada ettevõttele saatuslikuks ja millele tuleb pöörata rohkem tähelepanu.

Loetelud ei pea olema pikad, kuid sellele peab järgnema analüüs. Soovitav on piirduda 3–5 kõige olulisema teguriga. Tähtis on ka (nende) prioriteetsus.

NÄIDIS:

Tabel 2. SWOT-analüüs

TUGEVAD KÜLJED (STRENGTHS) VÕIMALUSED (OPPORTUNITIES) NÕRGAD KÜLJED (WEAKNESSES) OHUD (THREATS)



6.8 TURUNDUSEESMÄRGID JA NENDES SAAVUTAMISE TEEDPüstita konkreetsed turunduseesmärgid. Eesmärgid peavad olema omavahel kooskõlas, mõõdetavad, suunatud tulemusele (mitte tegevusele) ja ajaliselt määratletud. Operatiivseid turunduseesmärke sõnastades pea silmas järgmist:

1. Sisu. Mida soovid saavutada?2. Meede. Milliste tegevuste või meetmete abil soovid eesmärki saavutada?3. Mõõde. Millist eesmärgi täitmise taset (nt turuosa, müügitulu, kasum vm) soovid saavutada?4. Aeg. Millal ja kui kiiresti soovid eesmärgini jõuda?

Turundusmeetmed tuleb seostada konkreetse sihtgrupi ja eelarvega. Läbi tuleks mõelda järgnevad küsimused:

• Milliseid tegevusi kavatsed kasutada seatud eesmärkide saavutamiseks?• Millistest kaalutlustest lähtuvalt kasutad just neid meetmeid?• Millised on turundustegevuste oodatavad tulemused?• Kes on tegevuste ja tulemuste eest vastutavad?• Millal on parim aeg uue toote või teenusega turule tulla (hooajad, tähtajad)?• Millised on muutused ärikeskkonnas, mis võivad mõjutada toote/teenuse turundust?

Äriplaani koosseisu võib kuuluda ka turundusplaan, mis kirjeldab detailselt, kuidas püstitatud eesmärkideni kavatsetakse jõuda.



7TEGEVUSPLAAN

Kuigi äriplaan tervikuna kajastab ettevv õtte perspektiive mitme järgneva aasta vaates, on konkreetsete eesmärkide saavutamiseks soovitav koostada lühiajaline tegevusplaan. Tegevusplaani mõte on selgitada, mida kavatsetakse ette võtta ja saavutada lähemate ajaperioodide (kuude, kvartalite, aasta) jooksul.

NÄIDIS:

Tabel 3. Tegevusplaan

AJAPERIOOD EESMÄRK VASTAVAD TEGEVUSED

1 kuu

2 kuud

3 kuud

6 kuud

1 aasta



8RISKIANALÜÜS

Iga ettevõtmine, mis põhineb oletustel ja ennustustel, on riskantne. Äriplaani riskianalüüsis tuleb määratleda võimalikud riskid ning kavandada nendega toimetuleku (nn riskide maandamise) viisid. Niiviisi on võimalik ebamäärasust vähendada, olla riskidest teadlik ning n-ö riske juhtida.

Riskide ennetamise ehk maandamise juhtimiseks tuleb kindlaks teha ootamatute olukordade või ebamääraste arengute põhjused, tekkekohad, esinemise tõenäosused ja ohu suurus. Riskide hindamine ja analüüs aitab ettevõttel otsustada, milliseid abinõusid tuleks kasutada, et vähendada võimalikke kahjusid ning valida optimaalne viis riskidega toimetulekuks. Samuti on tähtis hinnata, kui palju riskide maandamine maksma läheb ja millal kulu tekib.

Ettevõtlusriskide liigitus ja loetelu vt õpik lk 44.



9FINANTSPLAAN

Äriplaani finantsosa ehk finantsplaan kajastab kavandatavate investeeringute mahtu ja ajastust, ettevõtte rahastamise viise, ennustatavat müügitulu ja selle saavutamiseks tehtavaid kulutusi, st muutuv- ja püsikulusid. Finantsplaani tüüpilisteks väljunditeks on eeldustel ja ennustustel põhinevad finantsprognoosid (kasumiplaan, rahavoogude plaan ja bilansi prognoos). Järgi nõuet, et äriplaani finantsosa ja finantsprognooside koostamisel saad kasutada ainult neid arve, mida oled käsitlenud või põhjendanud eelnenud sõnalises osas. Ehk sõnalise osa väljundid on numbrilise osa sisendid.

9.1 STARDIKAPITAL, INVESTEERINGUD JA RAHASTAMINEStardikapital koosneb investeeringutest, asutamiskuludest, ettemaksudest, sisseostudest, regulaarsetest perioodilistest väljaminekutest ja tootearenduse kuludest (vt õpik lk 35).

Kavandatavate kulude ja rahastamise osas mõtle läbi järgnevad küsimused:

• Kui suur on stardikapital ja millistest kuludest see koosneb?• Milliseid investeeringuid, millal ja kui suures mahus on kavas teha (masinad ja seadmed, tarkvara, kinnisvara jm põhivara ostud)?• Milliseid rahastamise allikaid plaanid kasutada? Kui palju kapitali on valmis panustama omanikud? Kui palju kavatsed kasutada laenukapitali? Kas on kavas

taotleda ettevõtlustoetust riigilt?• Mis on põhilised riskid rahastamisallikate kasutamisel (nt toetust riigi poolt ei anta, ei suuda pangalaenu tagasi maksta)?

NÄIDISED:

Tabel 5. Planeeritud investeeringute ajagraafik

INVESTEERING I KV II KV III KV IV KV

1.

2.

3.

4.

Kokku väljaminek EUR:



Tabel 6. Rahastamise allikad

RAHASTAJA I KV II KV III KV IV KV

1.

2.

3.

4.

Kokku sissetulek EUR:

9.2. MÜÜGITULU JA KOGUKULUKoosta ettevõtte müügiprognoos rahalises väljenduses. Müügiprognoosi koostamisel tuleb välja selgitada müügitulu.

müügihind x kogus = müügitulu

Kogukulu all peetakse silmas nii püsiva kui muutuva iseloomuga väljaminekuid.Püsivkulude suurus ei sõltu toodete/teenuste mahust.Muutuvkulude suurus on otseselt sõltuv toodete/teenuste mahust.

Müügitulu ehk käive ehk realisatsioon

kasum = müügitulu – kogukulukasumi % = (kasum / müügitulu) x 100

NÄIDE TOOTE/TEENUSE ÜHIKU KASUMI LEIDMISE KOHTA:

tooraine maksumus: 40 eurottoote müügihind: 100 eurotkasum = 100 – 40 = 60 eurotkasumi % = (60 / 100) x 100 = 60%

Müügiprognoose koostades püüa olla realistlik. Üks tüüpilisemaid vigu äriplaanides on liiga optimistlikud müügiprognoosid.



NÄIDISED:

Tabel 6. Müügiplaan esimesel tegevusaastal

NIMETUS I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII AASTA

1. Toode 1

2. Toode 2

3 Toode 3

Kokku müügitulu (EUR):

Tabel 6. 1. Müügiplaan (müügitulu prognoos)

NIMETUS I AASTA II AASTA III AASTA

1. Toode 1

2. Toode 2

3. Toode 3

Kokku müügitulu (EUR):

Tabel 7. Kogukulu (kaubad, toore, materjal, teenused)

NIMETUS I AASTA II AASTA III AASTA

1. Toode 1

2. Toode 2

3. Toode 3

Kokku kogukulu (EUR):



9.3. TEGEVUSKULUDTegevuskulude all peetakse silmas nii muutuva kui püsiva iseloomuga väljaminekuid. Mitmesugused tegevuskulud on näiteks ruumide rent, kommunaalkulud, turunduskulud, IT- ja sidekulud, sõiduvahendite kasutusrent, kindlustusmaksed jm.

Koosta tööjõukulude ja mitmesuguste tegevuskulude eelarved järgnevateks perioodideks.

NÄIDISED:

Tabel 8. Tööjõukulude eelarve esimesel tegevusaastal

TÖÖKOHT/AMET I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII AASTA

1.

2.

3.

Kokku tööjõukulud (EUR):

Tabel 8.1 Tööjõukulude eelarve

TÖÖKOHT /AMET I AASTA II AASTA III AASTA

1.

2.

3.

Kokku tööjõukulu (EUR):

Tabel 8.2 Tegevuskulude eelarve esimesel tegevusaastal

KULU LIIK I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII AASTA

1.

2.

3.

Kokku tegevuskulud (EUR):



Tabel 9. Mitmesuguste tegevuskulude eelarve

KULU LIIK I AASTA II AASTA III AASTA

1.

2.

3.

Kokku mitmesugused tegevuskulud (EUR):

9.4. TASUVUSPUNKTTasuvuspunkti analüüs toob välja kasumit tootva müügitulu lävendi ehk teatud müügitulu suuruse, mille ületamisel jõuab ettevõte kasumisse. Tasuvuspunkt vt õpik lk 128

NÄIDIS:

Tabel 10. Tasuvuspunkte analüüs

I AASTA II AASTA III AASTA IV AASTA

Müügitulu

Kogukulu

Kasumi %

Tegevuskulud

Tasuvuspunkti müügitulu (EUR)

9.5. FINANTSPROGNOOSIDFinantsprognooside all mõeldakse esmajoones kasumiaruannete, bilansside ja rahavoogude prognoose. Nende koostamisel võetakse sisendina arvesse ennustused ja oletused ettevõtte tulude ja kulude, investeeringute ning rahastamise osas. Finantsprognooside koostamisel on Sulle abiks EASi isegenereeruvate finantsprognooside vorm.

Finantsprognoosid on soovitav koostada 3 aasta kohta. Seejuures rahavoogude plaanid tuleb koostada kuude lõikes, kuid bilanss ja kasumiaruanne aasta kaupa.

http://www.eas.ee/et/alustavale-ettevotjale/ettevotlusega-alustamine/finantsplaneerimine/isegenereeruvate-finantsprognooside-vorm-

gümnaasiumi ettevõtlusõpiku „ettevõtlikkusest ... · gÜmnaasiumi ettevÕtlusÕpiku...

Documents