Kunstipetus5.klassileHeli Pundonen2010grafiit

Mlemad , teemant ja grafiit on valmistatud tielikult ssinikust, kuid need on oluliselt erinevad. Miks?

Neil on erinevad kristallstruktuurid.

Grafiit on kihilise ehitusega aine.Seetttu on grafiit suhteliselt pehme, lagunedes mehaanilisel mjutusel kergesti kihtideks. Niisuguse omaduse tttu saab grafiiti kasutada niteks pliiatsisdamike materjalina.

Kirjutus- ja joonistusvahenditena hakati grafiitpliiatseid kasutama 1350. aastate paiku. Puust kest grafiidisdamiku mber veti kasutusele hilisemal ajal, sest midagi tuli ju ette vtta, et vltida grafiidi purunemist.

Pliiatsi phiomadus - tema pehmust vi kvadust thistab pliiatsikljele kirjapandud mrgistus.

Pehmed pliiatsid kannavad thistust B (ingl. keeles black), kvad H (hard), F number the krval nitab vastavalt pliiatsi pehmuse vi kvaduse astet. Mida suurem number, seda pehmema vi kvema pliiatsiga on tegu.

Pliiatseid 9H kuni H-F kasutatakse joonestamiseks, pliiatseid HB, B kuni 9B joonistamiseks.

Eesti keeles on grafiitpliiatsi snonmiks harilik ehk tavaline pliiats.

Kas pole veider, et sellist vimsat vahendit, lausa vlukepikest, mille abil imesid korda vib saata, h a r i l i k u k s nimetatakse?

Oluline on valida pliiats(id) ja paber vastavalt tulevase t iseloomule.

A - valge koopiapaberB - vikese faktuuriga akvarellipaber ehk vhe krobelineC - vatman (joonistuspaber) D - vga paks tugeva faktuuriga akvarellipaber