Hea linna võimalikkusestKadri Vaher ja Teele Pehk

26. veebruar 2010

. . . hea linna otsijad . . . Mõtte- ja teokoda, kus

• populariseerime linnauuringuid • soodustame linnaaktivismi • teadvustame linnaruumilisi arenguid• katsetame linnalisi uuendusi• sekkume linnaprotsessidesse

MILLINE ON HEA LINN?jätkusuutlik pikalt ette vaatamine, tulevikunägemus, süsteemne tervikpildi vaatamine Põhjendatud

kaasav eri valdkondade ja osapooltega arvestamine

avalik ruum Tolerantnemitmekesine

eri väärtussüsteemid eksisteerivad samaaegselt, eri eluvormid ja elustiilid; üllatuslikkus

avatud muutustele muutuste algatamine leiab toetust, globaalsed trendid

pulbitsev linnakultuurlinnakultuurliikuvus, dünaamilisus linnakeskkonna ja linnaelu väärtustamine;

tihedus, kontaktid, sotsiaalne läbikäimine

KERGESTI KASUTATAV

tõhus säästva arengu printsiip, uue info tootmine, innovatsioon;

tõhus planeerimissüsteem, info koondatus ja ajaraiskamise vähenemine

osalev AKTIIVNE Kaalutletudelanikud on teadlikud ja aktiivsed oma elukeskkonna suunamisel

Lõbustuspark unelmalinnana?

Walt Disney üritas juba 30ndatel oma animatsioonistuudiost kunstnikele ideaalkogukonda luua

Disney ehitas paradiise, et pageda välismaailma eest – 1955 avatud Disneyland on ideaalne tehismaailm, kus kõik on õnnelikud

Reaalse unelmalinna ehitamine ei teostunudki

turvalisus elulised tegevused

tajutav keskkond võimaldav keskkond ligipääsetavus juhitavus optimaalsus

Õnnestunud linna valem:

Linnaplaneerimine

I etapp: sõjajärgne linnastumine ja tööstuse areng -> disain elitaarsete “ruumiarstide” poolt

II etapp: 1970ndatel planeerijate mõjuvõim, linn kui ruumiliste suhete kogum -> süsteemsus ja ratsionaalsus

III etapp: alates 1990ndatest poliitiline otsustusprotsess, avaliku ja erasektori partnerlus, kodanike kaasamine, jätkusuutlikkus ja keskkonnateemad

• linnaplaneerimine = ruumiline kujundamine: kasutamine, taaskasutamine ja loomine

• kitsas lähenemine: linnaplaneerimine kui maakasutuse jaoks ruumilise loogika loomine

• laiem lähenemine:maakasutus + linnapoliitika ja erinevate huvigruppide osalemine planeerimises

Kes planeerivad?

linnaplaneerimises osalevad erinevad huvigrupid

planeerimine peamiselt lahknevate huvide taustal kompromissi leidmine

otsesed ja kaudsed osalejad otsustajad <-> mõjutajad

PLANEERIMISE TASANDID

ÜLERIIGILINE PLANEERINGEesti riik - Siseministeerium

MAAKONDLIK PLANEERINGMaakond - Maavalitsus

ÜLDPLANEERINGLinn või vald - Kohalik omavalitsus

DETAILPLANEERINGLinna või valla väiksem osa - Kohalik omavalitsus

PLANEERIMISE TASANDID

Kuidas toimub detailplaneerimine?

planeeringu linnavalitsuselt algatamine luba (ametnikud)

planeeringu planeeringu koostamine kooskõlastamine

(planeerijad, ametnikud) (elanikud jt)

planeeringu heakskiitmine planeeringu (poliitikud) kehtestamine ja

jõustumine (ametnikud, arhitektid, ehitajad)

Kes mida teeb?

• planeerijad – analüüsivad, koostavad planeeringuid, nõustavad • arhitektid – pakuvad ideid, kujundavad objekte, loovad

struktuure• poliitikud – kaaluvad ja langetavad otsuseid• ametnikud – esindavad ja kaitsevad üldiseid huvisid, seavad

reeglid ja eeskirjad, koordineerivad, jälgivad üldpilti• arendajad – initsieerivad ja tellivad planeeringuid• elanikud – avaldavad arvamust, sekkuvad, mõjutavad, teavad

kohalikke olusid• kodanikuühendused – algatavad sekkumisi, peavad

läbirääkimisi, uurivad, mõjutavad, esindavad avalikku huvi

PLANEERING KUI PROTSESS

Info jagamineÜksteisest arusaamineLäbirääkimisedPõhjenduste selgitamineKokkuleppedÜhise eesmärgini jõudmine

Avalike arutelude ja läbirääkimiste kaudu parema linnani!