Saarte Hääl usutles uue erihooldekodu ehitamise osas AS-i Hoolekandetee-nused kinnisvaradirektorit Karl Mändi.

Kas maaüksus Kuressaares Ida ja Kirde tänava nurgal, eramajade ja lasteaia lähedu-ses ning võrdlemisi tiheda liiklusega tee ääres on erihool-dekodule kõige sobivam?

See maaüksus on praegu re-formimata riigimaa, mis kehti-va üldplaneeringu kohaselt on korterelamute maa. Kavanda-tav teenuseüksus on meie klien-tide kodu, seega kooskõlas üld-planeeringuga.

Mullu kohtusime Kuressaa-re linnavalitsusega, tutvustasi-me oma plaane ja eesmärke. Muu hulgas tundsime huvi, kas linnal on pakkuda sobivaid asu-kohti uue kodu rajamiseks. Kaa-lukausile jäi kaks kinnistut. Li-saks kõnealusele Ida ja Kirde tä-nava ristmikule endine Riigiar-hiivi kinnistu. Paraku ei vasta arhiivi funktsioonide täitmi-seks rajatud hoone meie vaja-dustele. Seega langes valik tüh-jale kinnistule, kuhu saame ra-jada just sellise funktsionaalsu-sega hoone, mis vastab meie klientide vajadustele.

Kui Kuressaares on kavas luua 40 kliendikohta ning Ida ja Kirde tänava hoones hakkaks elama 20 inimest, kuhu ehita-takse siis teine erihooldekodu? Kas Ida-Niidu hooldekodus hakkaksid elama ööpäeva-ringset erihooldust vajavad või kogukonnas elamise teenuse kliendid?

Saaremaal, täpsemalt Ku-ressaares, on tõesti kavas luua kokku 40 kliendikohta. Ida ja

Kirde tänava krundile on kavas ehitada üks kahekorruseline hoone, mis saab koduks 20-le ööpäevaringset erihooldust va-javale kliendile. Kliendid on ja-gatud 10-liikmelisteks väikse-mateks peredeks. Kumbki pere saab oma korruse. Ülejäänud 20 kliendile, kes on kogukonnas elamise teenusel, on kavas osta ja rekonstrueerida-renoveerida majad ja/või korterid. Tänaseks ei ole me veel ühtegi sobivat ob-jekti Kuressaares soetanud.

Kas selles hooldekodus hak-kaksid elama vaid praegused Sõmera hooldekodu kliendid?

Jah, Kuressaare teenusekoh-tades hakkavad elama need kliendid, kes on ka tegelikult Saaremaalt pärit.

Kui teenust hakataks pakku-ma vaid Saaremaa sissekirju-tusega klientidele, kuhu saa-detaks need inimesed, kes on pärit mandrilt?

“Erihoolekandeasutuste reorganiseerimise” meetme raames soovime aastaks 2023 sulgeda kokku seitse erihoolde-kodu üle Eesti. Neist suurim on Sõmera Saaremaal. Kõikidele klientidele rajatakse uued, hu-basemad-kodusemad kodud.

Uued teenuseüksused on kuni 30 kliendile, kliendid on seal omakorda jagatud kuni 10-liikmelisteks väiksemateks vajaduspõhisteks peredeks. Sel-liseid kodusid saab olema üle Eesti. Kõikidest suletavatest ko-dudest kolitakse kliendid üm-ber lähtuvalt sellest, kust nad pärit on või kus neil on säilinud mingi side. Juhul kui kliendil omaksed puuduvad, siis võe-takse arvesse seda, millisesse Eesti piirkonda klient ise soo-

vib elama asuda. Sõmera Kodus on täna 370 klienti. Enamik neist ei ole saarlased. Siin on inimesi, kes on pärit Pärnu-maalt, Ida-Virumaalt jne. See-ga on nende uus kodu kas Pär-numaal, Ida-Virumaal, Tallin-nas või Tartus jne.

Kas peate põhjendatuks osa inimeste arvamust, kes elavad kavandatava hooldekodu lähe-duses, et liikluse tõttu pole eri-hooldekodu asukatel seal ehk nii turvaline kui rahulikumas kohas elades, ning kartust, et kogukonnas elamise teenuse kliendid võivad hakata häiri-ma ja tülitama ümbruskonnas elavaid inimesi ja lasteaias käi-vaid lapsi?

Igal inimesel on õigus oma arvamusele ja seda tuleb austa-da. Paraku põhinevad arvamu-sed tihtipeale teadmatusel või kogemuse puudumisel. Inime-sed ei tea, millega on tegu ja see-tõttu on igaks juhuks ettevaatli-kud ja kartlikud. Tegelikult on need hirmud asjatud. Meie kliendid on samuti inimesed nagu meiegi. Nad on lihtsalt na-tuke teistsugused ning vajavad suuremal või vähemal määral tuge ja suunamist, et teha õige-maid või paremaid valikuid.

Nii nagu “tavainimesed”, nii on ka erivajadustega inimeste seas neid, kes soovivad rahuli-kumat ja vaiksemat keskkonda. Aga peamiselt tahavad erivaja-dustega inimesed saada ja pea-vad saama osaks kogukonnast, käia tööl, poes ja raamatukogus, sportida ja nautida kultuuri ehk kokkuvõttes teha kõike seda, mida me ise teha tahame.

Sageli on inimestel hirm, et erivajadusega inimesed on kui-dagi halvemad või ohtlikumad.

Ei ole. Samuti ei ole põhjust kar-ta, et kogukonnas elamise tee-nusel olevad kliendid häirivad ümbruskonna inimesi või hir-mutavad lapsi. Kogukonnaklien-did saavad suuremalt jaolt täies-ti iseseisvalt hakkama. Teevad kõiki samu toimetusi, mida tee-vad teised inimesed. Sealhulgas käivad ka tööl.

Tallinnas Lasnamäel avasi-me möödunud aasta sügisel Las-namäe Kodu, mis osutab teenust kümnele kogukonnas elamise teenuse kliendile. Kokku on klientide kasutuses kolm korte-rit kolmes majas. Suur osa klien-te läheb igal hommikul tööle. Need, kes veel ei ole tööturule sisenenud, need toimetavad päevasel ajal koos tegevusjuhen-dajaga. Õhtul ja öösel on klien-did aga omapäi. Nüüdseks on Lasnamäe Kodu tegutsenud juba neli kuud. Kliendid on ra-

hul ja õnnelikud. Naabritelt ega korteriühistutelt ei ole tulnud ühtegi kaebust. See on näide sel-lest, kuidas meie toredad klien-did elavad samasugust elu nagu kõik teisedki – käivad tööl, poes jne. Nad tunnevad, et on saanud osaks kogukonnast, ja tunnevad, et nad on vajalikud ja kasulikud.

Teise näite võib tuua Viljan-dist, kus eramute rajoonis Näi-tuse tänaval on meil kaks pere-maja. Selles asukohas on meil ööpäevaringset erihooldust va-

javad kliendid. Kokku 20, seega võrreldav Ida-Niitu kavandatud teenuseüksusega. Erinevus seis-neb vaid selles, et Kuressaarde me ei kavanda peremajade raja-mist, vaid pigem väiksema rida- või kortermaja-tüüpi hoonet. Viljandi Näituse Kodu on täna-seks tegutsenud 3–4 aastat.

Rakvere Lille Kodus elab 25 kogukonnas elamise teenusel klienti. See eramutega ümbrit-setud kodu asub umbes 50 m kaugusel Rakvere eragümnaa-siumist. Seega hirm, et erivaja-dusega inimestel ja lastel ei sobi kõrvuti olla, on asjatu. Seda kin-nitab ka fakt, et Rakvere Rohu-aia lasteaia rekonstrueerimise ajal üüris lasteaed üheks õppe-aastaks asenduspinna meie Lil-le Kodu hoones.

Mina isiklikult pean lausa va-jalikuks, et juba lapseeas tead-vustatakse, et ka erivajadustega

inimesed on olemas ja et nad on meie ühiskonna loomulik osa.

Mis saab edaspidi praegustest Sõmera hooldekodu hoone-test?

Sõmera Kodu sulgemise jä-rel, mis juhtub hiljemalt 2023. aastal, on kavas kogu hoonete-kompleks võõrandada. Kuigi me ei plaani Sõmera Kodu kinnis-tut ise hakata arendama, näeme seda tulevikus kui perspektiivi-kat elurajooni.

Inimestele jääb kohati mõis-tetamatuks, miks on vaja Sõme-ra ja ka teised suured kodud sul-geda. Põhjusi on mitmeid. Kok-kuvõtvalt nimetatakse seda de-institutsionaliseerimiseks.

Mida see lihtsalt väljendades tähendab? Praegustes suurtes hooldekodudes elavad inimesed sadade kaupa koos. Ka Sõmeral elab igas majas 35–40 klienti. Kuigi me oleme aastate jooksul võimaluste piires hooneid huba-semaks muutnud, ei saa neid en-diselt koduseks nimetada. Tule-nevalt erihoolekande arenguka-vast ning riigi ja meie eesmärki-dest on psüühiliste erivajadus-tega inimestel vajadus privaat-se ja koduse eluruumi järele. Neile on vaja suuremat tähele-panu ja individuaalsemat lähe-nemist. Neil on vaja keskkonda, kus on paremad ja privaatsemad elamis-, õppimis- ja töötamis-tingimused.

Seda ei ole võimalik pakku-da kohas, kus elab, pead-jalad koos, 370 klienti. Küll on see või-malik väiksemas teenuseüksu-ses, kus kliendid elavad kümne-liikmeliste peredena, kus neil on võimalus olla isiksus, kus neil on võimalus siduda oma igapäeva-sed tegevused kohaliku kogu-konnaga.

Käes on aeg muuta aasta-kümnete tagust mõttelaadi, et teistsugused inimesed tuleb ühiskonnast isoleerida. Vastupi-di, nad tuleb just kogukonda in-tegreerida. Nad peavad saama osaks kogukonnast, mitte ise moodustama kogukonda.

Igal inimesel, sõltumata tema vaimsest võimekusest, rah-vusest, usust, maailmavaatest, nahavärvist jne on õigus inim-väärsele elule. Õigus olla isiksus.

Monika Puutsa

Igal inimesel on õigus oma arvamusele ja seda tuleb austada. Paraku põhinevad arvamused tihti teadmatusel või kogemuse puudumisel.

Hoolekande-teenused: tundmatu teeb ettevaatlikuks

UUES KUUES: 2013. aasta kevadel rõõmustasid AS-i Hoolekandeteenused kinnisvaradirektor Karl Mänd Sõmera Kodu, vanemtegevusjuhendaja Terje Hanson ja asutuse juhataja Helle Kahm värskelt valminud remondi üle. SANDER ILVEST

Laupäev, 5. märts 20164

Toimetaja Andres Sepp, tel 45 30 202, andres.sepp@saartehaal.ee

INTERVJUU