LX I AASTAKÄIKAUSTRALIAN ESTONIAN WEEKLY “OUR HOME”Australia Post Printed Post Approved PP 231335/00058Nr 9 (2920) Kolmapäev, 18. märts 2009

ROMAN BASKIN: „Teater on kohtumine!“

Roman Baskin pajatas enda kohta järgmist:

Ma olen teinud küll palju la-vastusi, 50‒60 lavastust, aga kui 4‒5 neist on õnnestunud, siis on väga hästi. Ka suured la-vastajad on öeldnud, et kui sa teed elu jooksul kolm-neli head lavastust, siis on hästi.

Olen paralleelselt püüdnud ka näitlemist mitte ära unustada, sest ma lõpetasin kooli ikkagi näitlejana. Üritasin kolm aastat edutult Moskva Kinoinstituuti sisse astuda... Sundkäiguna as-tusin Voldemar Panso nimelisse teatrikooli ‒ samale kursusele, mille Ain lõpetas. Oleme suhte-

liselt palju laval ka koos mänginud. Pärast lõpetamist mängisin mina 8 aastat väiketeatris Vanalin-

nastuudio. Sealt edasi läksin vabakutseliseks ja olen senimaani va-bakutseline ‒ näitleja, lavastaja ja kui vahel raha antakse, siis teen suure rõõmuga ka filmi. Mingi filmipisik on mul sees, sest see kisub ja tõmbab mind kõige rõhkem. Aga mulle meeldib teater ka väga, kogu see müsteerium, elav inimene laval.

Eestis käiakse väga palju teatris ‒ Eestis on Islandi järel suhtarvult üks maailma enim teatrit külastav publik See teeb ainult rõõmu. Aga Eestis käib teatris enamasti naispublik, sest meest on väga ras-ke teatrisse saada.

Mis puudutab teatrihooaega, siis minu meelest mängib Eesti tea-ter pidevalt, nii suvel kui talvel, nii väljas kui sees ‒ igal pool leitakse imelisi kohti, kus mängida.

Ain Lutsepp alustas, et tema näitlejatee sai alguse läbi ju-huse: „Kui tehti Oskar Lutsu „Kevade“ järgi filmi, siis leiti mind Tõnissoni osa peale.“

Ja Lutsepp jätkas: „Mina ei ole näitleja elukutsest unista-nud, aga paraku sai „Kevade“ minule saatuslikuks. Hiljem tehti ka film „Suvi“ ning see-järel „Sügis“, selleks ajaks ma olin juba astunud Tallinna Konservatooriumi lavakunsti-kateedrisse, mille rajas Volde-mar Panso 1957. aastal, luues süsteemse teatriõpetuse Ees-tis.

Lavakunstikool töötab siia-maani ‒ Eesti Muusika- ja Teat-riakadeemia all. Üle kahe aasta lõpetab selle kooli 15-20 näitle-jat, nii noormehi kui neide. Vii-masel ajal on konkurents töötu-rul terav ning kõigile ei jätku ka töökohti.

Lõpetasin lavakunstikooli 1980. aastal ja sellest ajast pea-le ma töötan Eesti Draamateat-ris näitlejana.

Selle aja jooksul on mul olnud kokku 2000 või rohkem eten-dust ning rolle 150‒200 vahel. Aastas olen mänginud umbes 120‒150 etenduses.

Draamateater mängib sep-tembri teisest poolest kuni juu-ni lõpuni. Augustis on draama-teatril traditsiooniliselt ringreisi kuu, kus me käime Tartus, Pär-nus ja Viljandis.

Eestis on suveteater väga aktiivne. Sellel suvel on Draa-mateatril kaks suveetendust. Endises kinos „Helios“ toimub Madis Kõivu „Lõputu kohvijoo-mine“, milles kajastub Werneri kohviku ajalugu alates sajandi algusest ning läheb läbi sõdade

26. veebruaril korraldasid Muusajüngrid eesotsas Heidi ja Rein Aed- maga Sydney Eesti Majas väga põneva kohtumise. Külas olid näitle-ja ja Eesti Teatriliidu esimees Ain Lutsepp ning näitleja, lavastaja ja filmirezissöör Roman Baskin. Sellist ainulaadset võimalust kohtuda ja vestelda Eesti tippnäitlejatega kasutasid varmalt nii seeniorid kui ka noored.Rein Aedma suunas mõnusalt oma küsimustega vestlust, näitlejad rääkisid kõigepealt oma tööst ning soovijad said hiljem ka küsimusi esitada. Et jutuotsad lahti teha, uuris Rein Aedma alustuseks, milli-se kannatuste raja pidid meie külalised läbi tegema, et üldse näitle-jaks saada. Ja nii see jutulõng veerema hakkas. Toome Meie Kodu lugejatele valiku näitlejate poolt kõneldust.

kuni 50ndate, 60ndateni välja. Etendusest käivad läbi kõik selle aja äratuntavad tegelased, Eesti vaimne eliit, kes selles kohvikus vestlemas ja aega veetmas on käinud.

Ja teine etendus on Keila-Joa mõisas Eugene O’Neill „Pikk päevatee kaob öösse“.

Ja meil on teisi etendusi ka! Nii et kui tulete suvel Eestisse, tulge teatrisse!”

Rein Aedma uurib nüüd Ain Lutsepa filmikarjääri kohta.

”Filme, milles ma osalenud olen, on 30-35 vahel. Olen teinud filmirolle ka Venemaal ja Soomes. Mina ei ole ennast ku-nagi filminäitlejaks pidanud.

Eesti on sedavõrd väike, et ai-nult filminäitlemisega ei ela liht-salt ära. Mina töötan riigiteatris ja ma olen sellega rahul ning lisaks töötan ma ka erineva-tes eraprojektides. Näiteks siin Austraalias „Sõduriga“ ringreisil olen ma oma vabast ajast, ehk siis ma olen praegu puhkusel. Selleks tuli pool aastat varem

teatris kokku leppida, et saaks repertuaari vastavalt muuta.

Ma püüaksin teha oma parima mõlemas, nii filmis kui teatris.”

Rein Aedma puurib edasi: Mida sa tegelikult ise rohkem tahad teha?

Lutsepp hüüatab kindlalt: ”Teatrit tahan teha! ”

Ja jätkab põhjendusega: ”Sest teater on elav esitus, ta on kor-dumatu. Sest see hetk, mida inimesed teatris lava peal toi-muvast tajuvad, on nii erinev. See elav hetk, kui etendus õn-nestub, see on väga oluline ja näitleja tunneb seda lava pealt. Ja see kontakt, mis tekib näitle-ja ja publiku vahel! Sa tunned pärast etendust tühjust, aga väga suurt rõõmu ka. Need rõõ-muhetked on küll harvemad, aga seda suuremad.

Ning see keemia, mis näit-lejate vahel tekib, on ka väga oluline. Kui see tööle hakkab, siis muutuvad etendused elava-maks. Vahel see keemia tekib, vahel mitte. Siin on väga oluline roll lavastajal.

Mul on olnud õnn koos tööta-da enamuse Eesti tugevamate lavastajatega ja mul on selle üle hea meel.

Et edasi areneda, peab näitle-ja astuma pidevalt edasi ‒ jälle uude töösse. ”

AIN LUTSEPP: „Teater on kordumatu!“

Näitlejatega kohtumisele kogunesid nii seeniorid kui ka noored. Foto: Margit Selg/Photobanksydney.com.au

Huvitav kohtumine Eesti näitlejatega

jätkub lk 4

2 “MEIE KODU” 18. märts 2009

“Eesti ühiskonna tegelik tu-gevus pannakse just praegu proovile,” ütles president Too-mas Hendrik Ilves täna 2008. aasta Eesti inimarengu aruan-de esitlusel. “Meil tuleb kõige lähemas tulevikus, sisuliselt juba täna leida vastus kõige põletavamale küsimusele: kui-das sisendame kindlustunnet neisse, kes on jäänud majan-duskriisi tõttu tööta ja stabiil-se sissetulekuta?”

Riigipea meenutas, et mus-temate prognooside järgi võib töötute arv praegusega võrrel-des kahekordistuda, ehk Eestist võib saada riik, kus tööpuudus on 15 ja 20 protsendi vahel.

President Ilvese sõnul tuleb meil õppida Soome ja Rootsi läinud sajandi viimase kümnen-di rängast tagasilöögist, sest: “Tulid ju nemad kriisist välja tugevate ja haritumatena. Ne-mad ei jätnud oma töötuid hät-ta ja otsima omapäi lahendusi. Nende ühiskonna sotsiaalne võrgustik oli piisavalt tugev, et raskele ajale vastu pidada.”

Riigipea hinnangul läks Eesti

ülemaailmsesse kriisiaega nüüd mitte väeti ja vaesena, vaid juba üsna suure tugevusvaruga, kus meie edasiliikumise sammas-teks saavad olla suurenenud heaolu, kasvanud enesekindlus ja ennekõike tunne, et me ise otsustame.

“Lisaks saame just praegu selgeks, kus on Eesti ühiskonna sotsiaalse võrgustiku nõrgad kohad, ja kus augud. Nende lappimisele ja uue, tugevama võrgu loomisele peavad olema edaspidi suunatud meie avaliku võimu, ettevõtjate ja kodani-kuühiskonna ühised pingutu- sed,” ütles president Ilves.

“Tegelikult vajab Eesti just praegu ühiskondlikku lepet. Ei, mitte mingit formaalset doku-menti, millele peaksid pidulikus õhkkonnas kuldse sulepeaga alla kirjutama kümned orga-nisatsioonid, valitsus, ametiü-hingud ja ettevõtjad,” sõnas riigipea. “Pigem vajame ühist arusaama ühiselu põhiväärtus-te osas. Inimarengu aruande eestvedaja, Eesti Koostöö Kogu nõukogu pakkus mõne aja eest välja oma ideed ja kutsus

ühiskonda nende üle mõtteid vahetama. Ootan samasugust initsiatiivi ka parlamendi koa-litsioonilt ja opositsioonilt, ette-võtjatelt ja ametiühingutelt.”

TaustaksEesti Inimarengu Aruanne

2008 (EIA), mille peatoimetajaks on Marju Lauristin, keskendub eelkõige Eesti inimeste ja ühis-konna elukvaliteedile. EIA üheks peamiseks eesmärgiks on anda ülevaatlikku ja võrdlevat infor-matsiooni Eesti arengu kohta. Eesti Inimarengu Aruandes esitatakse juhtivate teadlaste poolt läbi viidud analüüside tu-lemused, mis kajastavad olulisi teemasid meie ühiskonnaelus nagu hariduselu, rahvatervis, kodanikuühiskonna formeeru-mine, Eesti majanduselu aren-gud, inimeste heaolu tase ja ra-hulolu eluga. Kuna tegemist on rahvusvahelise väljaandega, siis on EIA eesmärgiks anda ülevaa-de ka olukorrast Eestis võrreldu-na teiste Euroopa riikidega.

Kaidi Aherpresidendi kantselei

Tallinnas, 9. märtsil 2009

President Ilves: ootan võimuliidu ja opositsiooni, ettevõtjate ja ametiühingute ühisarutelu

Kolmapäeval, 4. märtsil toi-mus Kopenhaagenis kolmas Põhja- ja Baltimaade (NB6 ‒ Nordic-Baltic 6) Euroopa mi-nistrite kohtumine. Eesti dele-gatsiooni juhtis välisministee-riumi kantsler Marten Kokk.

Kõne all oli Euroopa Liidu majanduse elavdamise kavaga seonduv, finantskriisi küsimu- sed, Lissaboni leping, arengud Euroopa naabruspoliitika ida-partnerluse osas, energia ja klii-mamuutused ning Läänemere piirkonna koostöövõimalused.

Finantskriisi arengutest rääki-des rõhutas välisministeeriumi kantsler Marten Kokk, et tähtis on takistada protektsionistlik-ku majanduspoliitika levikut. „Maailmamajanduse, eelkõi-ge vabakaubanduse piiramine muudab majandussurutisest väljumise pikemas perspektiivis väga keeruliseks,” lausus kants- ler. Ta lisas, et meetmed, mis võetakse majanduskriisist väl-jumiseks nii Euroopa Liidu kui ka liikmesriikide tasemel kasu-tusele, peavad olema kooskõlas siseturu toimimise aluspõhimõ-tetega ja arvestama piiriüleseid

mõjusid. Samuti on Koka sõnul oluline Euroopa majanduse elav- damise kava ellurakendamine.

Kohtumisel arutati ka Euroo-pa naabruspoliitika idamõõtme sisu ja sõlmkohti. Kantsler Mar-ten Koka sõnul on möödunud aasta detsembris avaldatud ida-partnerluse tugevdamise teatis väga hea alus, et välja arendada konkreetsed ja kaugeleulatuvad poliitikad lähendamaks siht-riike Euroopa Liidule. „Assot-siatsioonilepingute sõlmimine, viisapoliitika hõlbustamine, ti-hedam majanduslik lõimumine ning sügavate vabakaubandus-lepingute sõlmimine, mille kau-gemaks lõppeesmärgiks oleks ELi ja sihtriikide ühine vabakau-bandustsoon, on senisega võr-reldes tunduvalt ambitsiooni-kam partnerlus meie vahetute naabritega idas ning on samas meie kõigi ühiseks julgeoleku-garantiiks,“ lausus Kokk.

Energiajulgeolekust rääkides märgiti kohtumisel, et Euroopa Liidu energiajulgeoleku tõhus-tamiseks ja ühtseks energiapo-liitikaks kolmandate riikide suh-tes on tarvis reaalselt toimivat ning omavahel piisavalt ühen-datud energia siseturgu. „Heaks näiteks hästitoimivast energia siseturust on Põhjamaade ühi-ne elektriturg, millega peaksid kiirelt ühinema ka Balti riigid,” ütles kantsler Kokk. Samas on tähtis töötada üheskoos ka tar-nijate, tarnekanalite ja -allikate mitmekesistamise nimel.

Kohtumisel peatuti ka klii-maküsimustel. Kantsler Marten Koka sõnul on positiivne, et Euroopa Liit on võtnud endale

juhtpositsiooni kliimamuutus-tega tegelemisel ja peab olu-liseks Kyoto-järgse globaalse kliimakokkuleppe saavutamist. „Siiski on töötavat kokkulepet võimalik saavutada vaid juhul, kui sellesse on kaasatud kõik arenenud suurriigid, kes oma huvi ja head eeskuju näidates aitaksid kindlustada arengurii-kide tõhusa osaluse Kyoto-järg-ses kliimakokkuleppes,” märkis Kokk.

Läänemere maade koostööst rääkides avaldas kantsler Kokk lootust, et Läänemere stratee-gia võetakse vastu 2009. aasta teiseks poolaastaks, mil Rootsist saab ELi eesistujariik. „On olu-line, et Läänemere strateegia oleks võimalikult fokusseeritud, realistlik ja teostatav,” rõhutas Kokk. Eesti jaoks on Läänemere strateegia prioriteetsed vald-konnad ruumiline integratsioon ja konkurentsivõime. Samuti viie põhivabaduse - kaubad, teenused, kapital, inimesed ja teadmised - tulemuslik ja pii-ranguteta liikumine. VM pressitalitus, 4. märts 2009

Kantsler Kokk osales Põhja- ja Baltimaade Euroopa ministrite kohtumisel

Marten Kokk Foto: err.ee

Eesti naised tahavad olla meestega võrdselt väärtustatud

Eesti naisühendused tahavad naiste võrdset väärtustamist mees-tega, selgub pühapäeval riigikogule, presidendile ja valitsusele saadetud avalikust pöördumisest.

“Täna, 2009. aasta 8. märtsil peame kahjuks tõdema, et Eesti naiste panus on võrreldes teiste Euroopa riikide naistega väärtus-tatud ühiskonnas kõige madalamalt,” teatas Eesti Naisteühenduste Ümarlaua (ENÜ) eesistuja Laine Tarvis.

Ümarlaud tõi Euroopa Komisjoni statistikale viidates välja, et Ees-tis on naiste keskmised tunnipalgad 30,3 protsenti madalamad kui meestel, ehkki Euroopa keskmine palgaerinevus on 17,4 protsenti. Samas on Eesti naiste tööhõive määr ja naiste haridustase üks kõr-gematest Euroopas, märkis ENÜ.

“Naiste madalad palgad toovad endaga kaasa väikese pensioni ja vaesuse vanas eas. Kui Euroopas keskmiselt on vaesusriski määr üle 65-aastaste naiste seas 21 protsenti, võrreldes 16 protsendiga üle 65-aastaste meeste seas, siis Eestis on see meie palgataset arvesta-des ilmselt tunduvalt suurem,” seisis pöördumises.

ENÜ hinnangul on naistele otseseks ohuks lisaks majandus-kriisi tõttu kasvanud tööpuudusele ka lasteaiateenuse ja muude hooldusteenuste kättesaadavuse vähendamine, “mis paneb naiste õlgadele veelgi suurema koormuse”.

ENÜ kutsus erakondi saama üle ükskõiksusest ja hoolimatusest Eestis valitseva soolise ebavõrdsuse suhtes. “Kaunitele naiste- päevasoovidele lisaks ootame valitsuselt ja riigikogult konkreetseid samme selleks, et naiste tööpanust hakataks hindama võrdväärselt meestega,” märgiti pöördumises.

Esimeseks sammuks pidasid naisteühendused näiteks töölepin-guseaduse muutmist, mis lubaks avalikustada töötasude suuruse ja muudaks naiste ja meeste palkade vahe läbipaistvaks.

“Nii poliitiliste kui majandusotsuste tegemisse tuleb just raske-tel ja kriitilistel aegadel kaasata rohkem naisi, samuti tuleb otsuste mõjude hindamisel arvestada nii meeste kui naistega. Riigikogus võiks Europarlamendi eeskujul tööle hakata soolise võrdõiguslik-kuse komisjon,” tegi ENÜ ettepaneku.

Ühendused nõustusid üldjoontes mõttega, et kriisiolukorras ei tule otsida süüdlasi, vaid peab püüdma üheskoos raskustest jagu saada, ent ei ole rahul meeste-naiste senise osakaaluga otsustus-protsessides.

Ühendused kutsusid parteisid valdava osa Euroopa riikide ees-kujul kehtestama erakonnasiseseid regulatsioone naiste võrdse esindatuse tagamiseks kõigis valitavates ja nimetatavates organi-tes. “Eesti kuulub selles osas kümnekonna erandi hulka koos Val-gevene, Venemaa, Ukraina ja Türgiga, kus seda veel tehtud ei ole,” seisis pöördumises.

ENÜ loodi 2003. aastal ja sellesse kuulub ligi 200 naisorganisat-siooni.

BNS, 08.03

Valgamaale jääb alles kolm gümnaasiumiValgamaa koolivõrgu arengukava kohaselt säilib maakonnas

kolm gümnaasiumi - Valgas, Tõrvas ja Otepääl. Valga maavalitsuses maakonna arengunõukogu kinnitas aren-

gustrateegia Valgamaa 2013 täiendusettepanekud ning Valga maakonna koolivõrgu arengukava aastateks 2009-2013, teatas maavalitsus.

Koolivõrgu arengukava kohaselt toetatakse kolme regionaalse gümnaasiumi säilitamist maakonnas, asukohaga Valgas, Tõrvas ja Otepääl, kusjuures Valga gümnaasiumist eraldatakse põhikooli osa.

Arengukava kohaselt alustab põhikoolist eraldatud Valga güm-naasium tegevust samaaegselt uue kutseõppekeskuse kompleksi valmimisega.

Valgamaa koolivõrgu arengukavas tuuakse välja analüüsidel põ-hinevad soovitused koolivõrgu ümberkorraldamiseks tulevikus, arvestades, et õpilastel säiliks võimalus omandada algharidus või-malikult lähedal nende kodukohale.

BNS, 10.03

Eestlaste eluiga jääb arenenud riikidele 20 aastaga allaPoliitikauuringute keskuse Praxis tervisepoliitika programmi direktori Ain Aaviksoo sõnul on eestlas-

te eluiga praegu pikem kui kunagi varem, kuid siiski jääb Eesti eluiga arenenud riikide keskmisele 20 aastaga alla.

Aaviksoo ütles esmaspäeval Eesti möödunud aasta inimarengu aruannet tutvustades, et riik peab jätkusuutlikkuse tagamiseks kindlasti investeerima laste ja noorte tervisesse.

Euroopa Liidu liikmesriikide keskmine oodatav eluiga oli 2004. aastal meestel 75,2 ja naistel 81,5 eluaastat. Eestis oli samal ajal meeste keskmine eluiga 66,3 ja naistel 77,8 eluaastat.

Eestis on suured erisused keskmises oodatavas elueas seotud rahvusega. Eesti rahvusest meeste keskmine eluiga on pikem ja kasvab võrreldes teiste rahvustega kiiremini. Näiteks Ida-Virumaal, kus meestest 79 protsenti ja naistest 81 protsenti on mitte-eestlased, on meeste keskmine oodatav eluiga 5-6 aasta ning naistel kahe aasta võrra lühem kui mujal Eestis.

BNS, 09.03

3“MEIE KODU” 18. märts 2009

LühiuudisedLühiuudisedLühiuudisedLühiuudised❖ Siseministri ja sotsiaaldemo-kraatide vastse juhi Jüri Pihli arvates suudab ta oma erakon-na eest seista ning ta ei välista, et temast võib tulevikus saada peaminister. ❖ Eesti inimarengu aruande koostamisel osalenud Tartu üli-kooli emeriitprofessori Ene-Mar-git Tiitsi sõnul tõuseb Eesti koht ÜRO inimarengu aruandes kahel järgmisel aastal kindlasti. ❖ Valitsusliidu eestseisus ot-sustas haldusreformi plaani arutamiseks kokku kutsuda koa-litsiooniparteide esindajatest koosneva komisjoni, kes peaks reformi ja selle ajakava osas seisu- koha võtma järgmisel nädalal. ❖ Balti riikidest ainsana lange-sid veebruaris tarbijahinnad Ees-tis, samal ajal kui Lätis ja Leedus need tõusid, selgub Balti riikide statistikaametite andmetest. ❖ Evelin Ilves kirjutab Postimehe arvamusloos, et kaitsmaks kü-lalisi, ei pääse alates järgmisest aastast presidendi vastuvõtu kätlemisele ükski teleoperaator ega piltnik peale rahvusringhää-lingu ja ametliku fotograafi. Ilves märkis, et paraku on presidendi külaliste kleidid hakanud nende kandjaid varjutama ning mata-vad nii mõnegi jaoks kogu päeva mõtte enda alla. “Nii me jätkata ei saa,” rõhutas Ilves ja lisas, et riigi sünnipäev peaks olema päev, mil igaüks võtaks korraks aja maha ja mõtleks ajatule - vabadusele ja Eestile. ❖ Venemaalt Saksamaale gaasi-juhet rajava Nord Streami kinni-tusel on juhtme piiriülene mõju keskkonnale väike. ❖ Statistikaameti teatel kasutas Eesti majutusettevõtete teenu-seid 2009. aasta jaanuaris 62.000 välisturisti, mis on mullu sama kuuga võrreldes kaheksa prot-senti rohkem. ❖ Vene riigiduuma SRÜ ja kaas-maalaste asjade komisjoni esi-mees Aleksei Ostrovski kaebas teisipäevasel kohtumisel Eu-roopa julgeoleku- ja koostööor-ganisatsiooni (OSCE) rahvusvä-hemuste ülemvolinikule Knut Vollebaekile Eesti ja Läti peale.❖ Tallinna linna ja kaitseväe es-indajad panid teisipäeva kesk-päeval Tallinnas Tondi tänaval kunagise sõjakooli hoone juures nurgakivi taastatavale Tondi-poiste mälestussambale. Mäles-tusmärk on kavas avada Tallinna päeval, 15. mail, teatas Tallinna pressitalitus BNS-ile. ❖ Parlamendi põhiseaduskomis-jon ei toetanud teisipäeval pre-sidendi poolt välja kuulutamata jäetud linnaosade kaotamist kä-sitleva seaduse uuesti vastuvõt-mist ning tegi ettepaneku asuda seda muutma. ❖ Õiguskantsler Indrek Teder leiab, et põhiseadust ega selle üksikuid sätteid ei tohiks sageli ja kergekäeli-selt muuta ning seda eriti praegusel majanduslanguse ajal. ❖ Euroopa Liidu (EL) rahandus-ministrite nõukogu (Ecofin) kiitis teisipäeval Brüsselis liikmesrii-kide majandus- ja eelarvepolii-tikate hindamise käigus heaks Eesti konvergentsiprogrammi.

(Allikas: BNS, 07.03.-10.03)

❖ Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) tunnustas Eesti iga-aasta-se majandusolukorra ja välja-vaadete arutelul Eesti seniseid majanduspoliitika aluseid ning samme kriisilahendamise raa-mistiku tugevdamisel. ❖ Tallinna linnavalitsus saatis kolmapäeval volikogusse otsuse eelnõu, mille järgi on sügisel toi-muvate kohalike omavalitsuste volikogude valimiste ajal pealin-nas üks valimisringkond. ❖ Kremlimeelne noorteliiku-mine “Naši” võttis vastutuse 2007. aasta aprillis Eesti vastu suunatud küberrünnakute eest, kirjutab Financial Times kolma-päeval. ❖ Ööl vastu teisipäeva Ruhnus maha sadanud lumi viis lume-katte paksuse 19 sentimeetrini, viimati oli saarel märtsis nii pal-ju lund kümme aastat tagasi.❖ Riigikogu ei võtnud kolma-päeval uuesti vastu president Toomas Hendrik Ilvese poolt välja kuulutamata jäetud lin-naosade kaotamist käsitlevat seadust, vaid otsustas hakata seda muutma. ❖ Mitme teisipäevasel Sampo Panga korraldatud ärifoorumil esinenud Eesti tippjuhi hin-nangul tuleb Eestil majandus-seisu parandamiseks teha valik deflatsiooni ja devalveerimise vahel, välistatud pole ka kombi-natsioon mõlemast. ❖ Valitsus andis neljapäeval oma korraldusega Tallinna lennujaamale pühendusnime “Lennart Meri Tallinna lennu-jaam”, korraldus jõustub 29. märtsil, president Lennart Meri 80. sünniaastapäeval. ❖ Statistikaameti esialgsetel andmetel vähenes Eesti välis-kaubanduse puudujääk sel-le aasta jaanuaris 1,5 miljardi kroonini, mis on viimase nelja aasta madalaim tulemus.❖ Riigikogu 45 liiget andsid neljapäeval menetlusse avaldu-se eelnõu, et mälestada 1949. aasta märtsiküüditamise ohv-reid Eestis, Lätis ja Leedus ning avaldada toetust Euroopa Par-lamendi ettepanekule kuuluta-da 23. august üle-euroopaliseks mälestuspäevaks. ❖ Peaminister Andrus Ansip ütles neljapäeval valitsuse pres-sikonverentsil, et Eesti võib eu-role üle minna 2010. aasta 1. juulist. ❖ Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas tunnustas nelja-päeval Tallinna Mustamäe re-aalgümnaasiumi õpilast Sergei Metlevi, kes kritiseeris Venemaa suursaadiku Nikolai Uspenski eksitavaid seisukohavõtte Eesti hariduse kohta. ❖ Rahandusministeerium saa-tis reedel ametliku taotluse Euroopa Investeerimispangale (EIB) 550 miljoni euro ehk 8,6 miljardi krooni laenamiseks. ❖ Tallinna börsil oli reedel hin-naliikumisi mõlemas suunas, käibed jäid endiselt madalaks. Indeks OMXT suurenes 0,41 protsenti 250,02 punktini, kok-ku 279 tehingu käive oli 3,7 mil-jonit krooni.

(Allikas: BNS, 11.03-13.03)

Vabariigi President otsustas riiklike teenetemärkide äravõtmise

President Toomas Hendrik Ilves kirjutas täna alla otsustele võtta ära Valgetähe IV klassi teenetemärk Herman Simmilt, kelle suhtes on jõustunud süüdi-mõistev kohtuotsus riigireetmises.

Samuti otsustas riigipea võtta ära Maarjamaa Risti V klassi teenetemärk Risto Mikael Teinonenilt, kes kandis Eesti Vabariigi teenetemärki koos Eestit okupeerinud riigi sümboolikaga.

Teenetemärkide seaduse järgi võib Vabariigi President otsustada isikult teenetemärk ära võt-ta, kui on jõustunud kohtuotsus, millega isik on süüdi mõistetud tahtliku kuriteo toimepanemises või saavad teatavaks enne teenetemärgi andmist esinenud asjaolud, millest teadmise korral ei oleks isikule teenetemärki antud või isiku hilisem käitu-mine on olnud niivõrd vääritu, et see välistaks talle teenetemärgi andmise.

Kaidi Aherpresidendi kantselei avalike suhete osakond

Kadriorus 13. märtsil 2009

Konverents „Eesti teadlased paguluses“ 24. märtsil 2009 kell 11.00 toimub Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu konverentsisaalis

Tallinn, Rävala pst 10, III korruselAvamineAnts Anderson (Rootsi). Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis tegevusest Piret Kuusk (Eesti), Indrek Martinson (Rootsi). Eesti füüsikud võõrsil Marleen Nõmmela (Eesti). Gustav Ränga teadustegevusest paguluse esimestel aastakümnetelAin-Elmar Kaasik (Eesti). Dr. med. Ilo Käbin ja Tartu Ülikooli arstiteaduskondTeet Kõiv (Eesti). Rootsi Tehnikateaduste Akadeemia liige Enno Abel Vahur Mägi (Eesti). Interdistsiplinarist Valter Rand Kohvipaus 13.30-14.00Ülo Lumiste (Eesti). Edgar Krahn ‒ matemaatik ja mehaanikateadlaneMare Isakar (Eesti). Armin Öpik ‒ Eesti geoloog muutuvas ajas Maido Saarlas (USA). Põgenikust professoriks Lembit Uibopuu (Eesti). Eestlane De Beersi teemandiimpeeriumi teenistusesRein Laaneots (Eesti). Olev Mathiesen ‒ Rootsi kaasaegse metroloogiaametkonna rajaja ja arendajaStendiettekandeid teadlastelt Eestist, Rootsist, Kanadast ja USA-st.Olete oodatud osa võtma!

Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu väliseesti kirjanduse keskus, Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu

Info: Anne Valmas, anne.valmas@tlulib.ee mob 5101576

Lukas hurjutas meediaväljaandeid halva keelekasutuse pärastHaridus- ja teadusminister Tõnis Lukas hurjutas reedel emakeelepäeva puhul tehtud pöördumises

ajakirjandusväljaandeid halva keelekasutuse pärast. “Kindlasti vajaksid head toimetajakätt mitmed ajakirjandusväljaanded, pean esmajoones silmas internetipõhist meediat, mille keelel on noorte kee-lekasutusele eriti suur mõju,” märkis Lukas.

Minister tõdes, et üleilmastumine toob eesti keelde üha uusi toorlaene, mis ennekõike mõjutab noo-remaid keelekasutajaid. Lukas taunis ka võõrkeelsete firmasiltide rohkust avalikus ruumis.

“Ikka ja jälle kohtame avalikus ruumis võõrkeelseid firmasilte, kuigi kõikidele nendele lounge’idele, cafe’dele, shop’idele ja boutique’idele leiaks - paljudele neist ongi juba leitud - kindlasti ka sobiva ees-tikeelse nimetuse,” lausus haridusminister.

Lukas märkis, et eesti keel on riigikeel ja Euroopa Liidu ametlik keel ning Eestil on tugev emakeele-õpetuse traditsioon, tasemel keeleuurijad ning hästitoimiv keelekorraldussüsteem.

“Seega võime tõdeda, et vundament on meie keelelisel kodul tugev. Sellele vundamendile on rajatud eestikeelne haridussüsteem alates lasteaiast kuni doktoriõppe ja teaduseni, seega ruumikitsikust meie keelelises kodus ei ole. Tugevaks katuseks võiks nimetada kogu eestikeelset kultuuri ja kirjandust,” lausus ta.

BNS, 13.03

Riik eraldab võõrsil eestluse säilitamiseks 17,5 miljonit

Valitsuses neljapäeval arutlusele tuleva järgneva viie aasta rahvuskaaslaste programmi järgi eraldab riik aastateks 2009-2011 väljaspool Eestit eestluse säilitamiseks 17,5 miljonit krooni toetust.

Programmi sihtrühm on väljaspool Eestit elavad eestlased. Käesolev programm püüab ida ja lääne toetust tasakaalustada ning laiendada koostööd ka väliseesti organisatsioonidesse mittekoon- dunud hajaeestlastele.

Programm viiakse ellu kultuuripärandi, hariduse ja teabevahetuse valdkonnas, samuti hõlmab see kirikuid ja kogudusi, väliseestlaste tugipunkte ja Eestisse tagasipöördumist.

Eesti on üks suurima välissündinud elanikkonna suhtarvuga riike Euroopas. Eestlaste koguarv on ligi 1,1 miljonit ning välismaal elavad rahvuskaas-lased moodustavad umbes 15 protsenti.

Programmi rakendatakse alates tänavu 1. jaa-nuarist ja rahastatakse minister Urve Palo büroo, haridus- ja teadusministeeriumi, kultuuriministee-riumi, välisministeeriumi ning siseministeeriumi eelarvest.

BNS, 11.03

Noored: sõnavabaduse piiramine on põhiõigustega vastuolus

Eesti Noorteühenduste Liit (ENL) taunib Tallinna Mustamäe reaalgümnaasiumi käitumist oma õpi-lase Sergei Metlevi suhtes ja märgib, et sõna- ja arvamusvabaduse kui inimese põhiõiguste pii-ra-mine on vastuolus ka põhiseadusega.

“Põhiseaduse (paragrahv) 45 kohaselt on igaü-hel õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendu-musi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil,” ütles liidu avalike suhete spetsia-list Meelika Jürisaar reedel BNS-ile saadetud tea-tes. ENL-i hinnangul ei ole Metlev rikkunud ühte-gi head tava ega kahjustanud avaldusega kellegi mainet, tervist või muid põhiõigusi.

Vene koole ühendava Õpilasesinduste Assamb-lee peasekretär Metlev kritiseeris eelmisel nädalal ajalehes Tribüün Venemaa suursaadiku Nikolai Us-penski avaldust, milles väideti, et Eestis viiakse kee-lenõuete märgi all läbi õpetajate kaadripuhastust, mida teostab repressiivorgan - keeleinspektsioon, ning koolides ahistatakse venekeelseid õpilasi.

Kooli juhtkond palus Uspenski käest vabandust ja karistas saadiku seisukohavõtte avalikult kriti-see-rinud Metlevi noomimise ja õpilasomavalitsuse esimehe kohalt eemaldamisega. “Ühtlasi ei ole Met-lev riigi või kohaliku omava-litsuse teenistuja, kellel oleks ametist tulenevaid piiranguid,” märkis liit ja lisas, et ei pea kooli käitumist Metlevi suhtes õigla-seks. “Kõigil noortel on õigus avaldada arvamust ühiskonna, Euroopa ja ka oma kooli kohta. Ükski inimene ei pea arvamuse avaldamiseks eelnevalt koolilt ega riigilt luba küsima,” seisis avalduses.

Liit märkis, et ei pea õigeks ka nimetatud piirangu-te kasutamist inimese vanust ettekäändeks tuues. “Ühelgi kooliõpilasel ei ole vähem õigust oma arva-musele kui näiteks mõnel juhtival ametnikul.”

ENL-i hinnangul ei kajastu Metlevi avalduses soov esindada kooli ametlikku seisukohta, seega on kooli sekkumine ebaõiglane ja demokraatliku ühiskonna väärtustega vastuolus.

Katusorganisatsioon ENL ühendab 51 Eestis te-gutsevat noorteühendust. Liidu peamisteks ees-märkideks on pakkuda noorteühendustele eestkos- tet, kujundada noori toetavat ühiskondlikku arva-must ja seadusandlikku keskkonda.

BNS, 13.03

4 “MEIE KODU” 18. märts 2009

Estonia Quiz2009

Sellest ja paljust muust kuulsime sel lõunal Eesti Majas. Kuulajad tänasid näitlejaid aplausiga ning Heidi ja Rein Aedma kinkisid näit-lejatele mälestuseks raamatud.Täname Heidi ja Rein Aedmat ning Muusajüngreid selle huvitava kohtumise korraldamise eest.

Katre Ulmas

Ma olen ka ise 7 aastat tagasi loonud oma väikese MTÜ, millega ma olen 7 aasta jooksul erinevates kohtades tootnud ja lavastanud suvelavastusi ning nendes ka ise näidelnud. Alustades Käsmus etendatud „Südamete murdumise majast“ kuni praeguseni välja, kus me valmistame selleks suveks uusi asju ette.

Ma istun nagu kahe tooli vahel, olles nii näitleja kui lavastaja. Mõ-nes mõttes peaks keskenduma ühele asjale, olles oma ameti meis-ter, aga millegipärast olen mina kõikunud kahe muusa vahel. Ja eks ole ju õnnestumisi olnud ka mõlemas vallas!

Kui rääkida publikust, siis kõige parem publik on see, kes hää-lestub meile. Kui me mängime laval, siis me ootame, et me huvi tekitaksime. Esimene asi on see, kui meid kuulama hakatakse. Siis on meil ka kergem etendusega edasi minna. Et me ei peaks nagu jäälõhkujaga jääd lõhkuma ning vägisi ennast peale suruma ja hu-vitavaks tegema. Teater on kohtumine. Kohtuvad need inimesed, kes on ühel pool lava ja need inimesed, kes on teisel pool. Kui seal vahel midagi tekib, siis ta tekib.Rein Aedma esitab intrigeeriva küsimuse: Kas lavastajana on

kergem tööd teha niisuguse materjaliga, mille autor on juba surnud või vastupidi?

Kui autor elab, on ju võimalik tema käest nõu küsida! See on tege-likult nii ja naa... On hea kui autor on olemas, siis sa saad tema käest küsida. Saad parandada. Autorid on küll tohutud nuhtlused, aga teisest küljest on see hea. Kui sa saad autoriga kontaktis olla, siis ta saab materjali kogu aeg täiendada. Klassiku materjali võtad ja teed selle nii nagu sa seda näed, ta ei saa sulle midagi vastu öelda. Sellel on omad plussid ja miinused.

Autor näeb oma materjali ühetemoodi, lavastaja on interpreet, kes näeb seda teistmoodi, ning näitleja toob veel oma maailma sis-se. Kõik see täiendab.

Kui näitlejad hakkavad proovis nalja tegema, kuidas vaatab sel-lele lavastaja?

Tõsidus ei tähenda seda, et nalja üldse ei saa. Ka igas tragöödias peab nalja saama.

Minule meeldib, kui prooviprotsessis nalja saab. Lihtsalt ei tohi raja pealt ära minna, vaid sellest peab ikka kinni pidama. Aga kui selle teekonna jooksul üldse nalja ei saa, siis ma ei viitsi tehagi.

Imeliku ja Tõnissoni kohtumineEesti majas kohtusid üle pikkade aastate Rein Aedma ja Ain Lut-

sepp ‒ Imelik ja Tõnisson „Kevade“ fi lmist, mis valmis 1969. aastal ning põhineb Oskar Lutsu jutustusele “Kevade”.Ain Lutsepp: „Me oleme ju Reinuga meie kõige esimeses fi lmis

koos mänginud. See oli „Kevade“. Rein oli Imelik ja mina Tõnisson. Ja mul on hea meel, et ma sain siin Austraalias jälle Reinuga kok-ku. Kui „Kevade“ fi lmist tehti uus digitaalselt töödeldud koopia, siis huvitaval kombel Rein sai Austraaliast kohale tulla, aga mina ei saanud, sellepärast et mina olin Lõuna-Eestis mängimas. Nii et tookord me ei kohtunudki!“

Mäletate ju küll, kuidas Imelik õpetas Tõnissoni rosinasuppi tegema? “Noh, aja piim keema, pane rosinaid sisse, keeda veel natukene... ja ongi valmis.” Selle peale vastas rasvast maasinki eelistav Tõnisson: “Nohh, siis ta ikka üks lurr on!” (Foto: Katre Ulmas)

Ain Lutsepp: Teatriliidu juhtimi-ne on tõsine töö

Ain Lutsepp on Teatriliidu esimees olnud alates 2008. aasta novembrikuust. See on üsna tõsine töö, kin-nitas Lutsepp. Eesti Teatriliit on Eesti suurim teatriorga-nisatsioon, kuhu kuulub üle 1700 liikme.

Lutsepa sõnul on teatriliidu tööks läbirääkimised valitsuse esindajatega, teatrifestivalide korraldamine, teatripreemiate jagamine, kirjanduse väljaand-mine ja igasugune abi, mis on teatriliidul võimalik anda meie elukutsega seoses olevatele inimestele. See on teatriliidu esmane ülesanne.

Põhikirjas on sätestatud Teatriliidu eesmärgina Eesti teatrikunsti hoidmine, säili-tamine ja edasiandmine ning samaaegselt tegutseb ame-tiühinguorganisatsioonina.

Lähemalt Eesti Teatriliidust saab lugeda www.teatriliit.ee

Katre Ulmas

Lõbus seltskond päikeseloojangul basseini ääres. Foto: Marilin Ilp

Algus esilehel

Nüüdsest on avatud selle aasta veebipõhine Eestit tut-vustav viktoriin Estonia Quiz 2009 http://quiz.mfa.ee/.

Viktoriini eesmärgiks on tut-vustada välismaalastele Eestit. Auhindadeks on reisipaketid Eestisse, mille väljapanemist toetavad Eesti ettevõtted.

***The Song and Dance Ce-

lebration and so much more are happening this summer in Estonia. Come and see for yourself!We are glad to announce

that this year’s online Esto-nia Quiz 2009 http://quiz.mfa.ee/ is now open.

All you have to do is answer 12 questions related to Esto-nia and you can win a free trip to Estonia for two ‒ airfare, ac-commodation in the best Esto-nian hotels, excursions, dinners at luxurious restaurants!

Useful Internet links will guide you in fi nding the right answers and discovering something new about Estonia!

If you answer all the questions correctly, you will be entered in the drawing for the grand pri-ze. Other prizes, which include 5-day tour packages in Estonia, will be drawn from among all the participants!

Good luck and see you in Es-tonia!

http://quiz.mfa.ee/

Sündmusterohke nädal Sydneys fi nišeerus pühapäeval, 1. märtsil, härra Ilo Kulli külalislahkes kodus West Pennant Hills’is.Kõik ”Sõduri” etendusega seotud asjaosalised, nii ürituste organiseerijad kui aktiivsed osalejad, nii noored kui vanad, said kokku, et jätta hüvasti ”Sõduri” näitetrupiga, nendega veel viimast korda silmast-silma kohtudes.

Eestit esindab Eurovisioonil Moskvas Urban SymphonyTelevaatajad ja žürii valisid laupäeval Eesti Televisioonis eetris olnud lauluvõistluse “Eesti laul” fi naalis võitjaks ansambli Urban Sympho-

ny, kes sõidab mais Moskvasse Eurovisiooni lauluvõistlusele Eestit esindama. Televaatajad ja žürii valisid kümne laulu hulgast ühiselt teise vooru kaks paremat ehk Urban Symphony esitatud ja Sven Lõhmuse kirju-

tatud laulu “Rändajad” ning Traffi cu esitatud “See päev”, mille autorid on Stig Rästa ja Fred Krieger. BNS, 07.03

5“MEIE KODU” 18. märts 2009

Kunsti- ja Käsitööring has had some very happy meetings of late. The rooms have been buzzing with quiet,but excited chatter as skilled teachers have shared their knowledge with those keen to learn.Many activi-ties were on offer: silk-screen printing, silk painting, leather embossing and burning, wood burning and, most importantly, knitting of Haapsalu shawls.

Of the wide choice, the mem-bers gravitated towards three: Haapsalu shawls, leather em-bossing and cutting and wood-burning.

The desire has to be strong and the determination great to embark on learning the mys-teries of knitting the intricate Haapsalu designs. All the more so if you have learned knitting the English/Australian way of wool over the right forefinger which is thrown over the nee-dle to make a stitch. Then your teacher tells you that it is far easier to do if the wool runs through your left hand and over the left forefinger. This method of knitting is more like crochet-ing and is quicker for those who have used it since childhood. Imagine, a new skill that has to become habit over a very short period of time! But that is what one very determined knitter was doing, and at the end of the session she had a creditable sampler to take home. Others, whose mothers had also taught them the Germanic and Scan-dinavian way of knitting took more easily to the starting-up of

this intricate and fine knitting. A treatise could be written on the different methods and manner of using knittingneedles, but that is another story.

Helle-Mall Risti is the expert instructor into the mysteries of those gossamer heirlooms. She patiently and with care in-structed every knitter in how to read the strange code on paper which would transform into a beautiful pattern in the finest wool. The introductory lesson went very well, each pupil fin-ished with a small sample and felt as if they were about to crack the Haapsalu Code.

Other members were happily practicing cutting into damp leather and then tip-tap-tap-ping to achieve an embossed look. Even ten-year old Sandra Buchert took an active part in cutting stencils and mak-

HAPPINESS IS A NEW SKILL!ing prints. At one stage there wafted the pleasant aroma of burning wood into the room. The wood-burner was being used! It helps to create the most delicate Estonian designs onto wood bowls and cutting-boards.

The sound of busy people happily producing objects and learning new skills went well past the usual meeting time. In the middle of all this activ-ity, a discussion was held as to whether we should travel overseas to Estonia this year to trawl through all the classical and new craft exhibits. It would be wonderful to marry up the song and dance festivals with an excursion through Estonia to look at all the museums and craft-shops. Everyone there was in agreement, but no-one had the opportunity to go so soon. It was decided that some-time in the new year would be more opportune. But if there is a strong showing among the rest of the craft-loving Estonian community, then a group and a trip can, obviously, be arranged for this year as well. Just let Kül-liki Poole know of your wishes, and they may be granted, tel. 9451 3011.

All people interested in Esto-nian designs, Estonian culture and crafts are welcome to our meetings, we enjoy sharing our skills and are willing to learn new ones.Our meetings are at 10.00 on the first Saturday each month.

Külliki Poole

Sandra Buchert mustrilehte uurimas.

Õpilased ja õpetajad. Nii see kaunis käsitöö sünnib.

Growing up together at SõrveOur first year at Sõrve: Katie Nelson ‒ 1983, Maali Rahnel ‒ 1986,

Katrin Kalamäe ‒ 1988, Aimee Porm ‒ 1991 We each started attending Sõrve in the 80s / early 90s, back when

tie-dye, hypercolour and stonewash denim was in fashion. Despite arriving to a place full of strangers, this didn’t stop us from becom-ing friends and forming long-lasting bonds.

Memories of our first years at Sõrve include a strict daily sched-ule, early morning (compulsory) swims, trying really hard to speak Eesti keel at inspection, “family tares” (one male and one female leader), having your clothes chosen and laid out for you daily, and of course, bare feet in the lake.

Our days in B Group were always long and hot and we’d fall asleep almost before our heads had hit the pillow. Despite our efforts to stay awake through the night to make sure we didn’t get raided, we would still wake up with shaving cream in our hair.

Email didn’t exist at this time, so we would stay in touch by writ-ing letters to each other throughout the year, and would see each other at the annual Sõrve picnic.

As we got older and moved into A Group we were able to see more of each other during the year and our friendships grew stronger, so arriving at camp was just like coming home. Some of the best times we shared as teens in A Group included overnight hikes, perfecting

Sõrve juhid.

our skills in games such as ‘honey I love you’, staying up late to chat, setting alarms for the early hours of the morning with the intention of sneaking out (but never actually waking up) and participating in OVP, where we would pretend to be the juhid we hoped one day we would become.

Making the transition to juhid was something we had always looked forward to, and being able to do this together made it much more exciting. The most surreal part is looking after the kids of juhid who looked after us, and realising just what they must have gone through and what an amazing heritage we pass on to the next generation!

Being juhid together has meant that we are able share our most memorable Sõrve experiences and challenges. There are many, and include sleep deprivation, organising daily schedules, long nightly debriefs while at Sõrve (not to mention the meetings held through-out the year) and needing to still maintain an active and enthusias-tic attitude 24 hours of the day.

But it’s all worth it when you see the kids smiling and enjoying themselves so much. It’s then that you remember how great it was to be an elanik ‒ we hope everyone who attends gains as many strong friendships during their life at Sõrve as we have.

It’s now been over 20-years since we met as kids at Sõrve, and while we have individually spent time travelling abroad and living interstate we have managed to maintain the friendships we started all those years ago. With Sõrve being a yearly activity on the calen-dar, we are sure that we’ll be friends for many more years ‒ even one day in the future when we all come back as mammad!

Katrin, Maali, Katie & Aimee

Järgmise taotlusvooru täht- aeg on 01. mai 2009.

Rahvuskaaslaste programmi nõukogu kuulutab välja taot-lusvooru toetuse saamiseks väliseesti kogukondades eesti keele ja kultuuri õpetamisega seotud projektidele. Toetust võivad taotleda eesti keelt ja kultuurilugu õpetavad juriidi-lised isikud.

Võistlusele oodatakse projek-te, mille eesmärgiks on:

eesti keele ja kultuuri (õpetu-se) arendamine väliseesti kogu-

konnas;laste- ning keelelaagrites osa-

lemine Eestis;metoodiline abi õpetuskes-

kustele;õpetajate täienduskoolitus

Eestis;õppereiside korraldamine

Eestisse.Taotlusi oodatakse nii postiga

kui ka elektrooniliselt 01. maiks 2009 (postitempli kuupäev)

Eesti Instituuti (Suur-Karja 14, Tallinn 10140, keelkultuur@einst.ee)

Projektitaotluse ja lisade blanketid on kättesaadavad eesti keel ja kultuur maailmas (http://ekkm.einst.ee/sisu/haridusprojektid/) ning Ha-ridus- ja Teadusministeeriu-mi (http://www.hm.ee/index.php?048947) kodulehtedelt.Täiendav teave Eesti Instituut, Raina Reiljan,

+372 6314 355, raina@einst.eeHaridus- ja Teadusminis-

teerium, Andero Adam-son, +372 7350 225, andero.adamson@hm.ee

INFO RAHVUSKAASLASTE PROGRAMMI HARIDUSPROJEKTIDE VÕISTLUSE KOHTA

ESTO passi on võmalik osta ESTO 2009 esindajalt Austraalias

Sulev Kalamäe(M) 0414 601050

PO Box 9 Balmain NSW 2041Email: sulev@ozemail.com.au

6 “MEIE KODU” 18. märts 2009

Lennud Tallinna & teistesse EL linnadesseOdavad lennupiletite hinnad Tallinna ja teistesse Euroopa linnadesse. Lennuhind alates $ 1,580.00 + maksud.

Maksuvaba ühendust meiega saate numbril 1800 888 386

ESTOURS TRAVEL38 Murray Road, CORRIMAL EAST NSW 2518

Tel. 02-4284 1688 & 1800 888 386, Faks. 02-4284 7823E-mail: Eesti@estours-travel.com.auWebsite: www.estours-travel.com.au

Licence. No. 2TA002609 ABN 45 003 084 857

Nüüdisaja märkused Sõrve suvelaagri kohta

Möödunud aasta kevadel an-dis mulle Meie Kodu veergudelt võetud äratõmbe ülaltoodud kokkuvõttest 1968.a. Sõrve laagrist üks Sõrve Sõprade ko-mitee kaasliige, ümarguselt märkides “plus ça change, plus c’est la même chose”. Ja tõesti nii! Jagasin seda neljakümne-aastast artiklit mitmele vane-male osalejale äsjatoimunud 2009.a. Sõrve laagris ‒ nendele samadele, kes koos minuga sei-sid noortena suvelaagri lipuväl-jakul detsembrikuu palavuses 1968.a. ja kuulsid pealt, rahu-tult ja põiklevalt, kui Paul Kim-mel andis oma ülevaate tollest suvelaagrist. Sellele ülevaatele reageerisid need tänapäeval nüüd vilunud laagrielanikud (ka need, kes omal ajal ei “osa- nud antud vabadusi hinnata”) üsna üksmeelselt: vaatamata mõnedele ajaliselt olulistele muudatustele, on laagri kuju ja sisu tänapäeval küllaltki võrdne sellega, mida kirjeldas Kimmel kuuekümnendate aas-tate lõpus.

Kuna laagrit on arendanud ja uuendanud mitu põlvkonda, siis võib järeldada, et see, mis on püsinud ja mida on hoitud üle aastate on hinnatud ja mää-ratleb Sõrve ainulaadsust. Kuid sellele ei kaasne vastas esitis - et see mis ei ole püsinud, ei olnud hinnatud ja ei oma mingit mää-ravat väärtust. Ajad ja olud muutuvad, mõni asi lihtsalt ei kesta läbi aegade. Ülaltoodud kõne ju märgib, et juba seits-meteistkümne aasta jooksul oli märgata laagri iseloomu ja laadi varieerumist. Mis siis loota üle ligi kuuekümnest aastast?

Kuidas siis võrdub tänapäeva laager sellega, mida kirjeldab ülaltoodud ülevaade, ja mis on teistmoodi? Põhiline muudatus on mui-

dugi eesti keele kasutamises. Tänapäeva Sõrve laager toi-mub praktiliselt inglise keeles. Laagris osalevad isegi lapsed (erandina), kellel puudub ees-ti päritolu, aga kes vaatamata sellele on võtnud omaks eesti sisuga laagri. Paul Kimmel mär-kis 1968.a. imekspandavaks kuivõrd erineva eesti keele os-kusega tulid noored eesti ko-dudest laagrisse. Tänapäeval on imekspandav, kui keegi laps laagris üldsegi eesti keelt oskab. Üksikuid on küll ‒ osa Eestist, osa siin sündinud, kellel vane-mad (ja vanavanemad) on ülla-tavalt suutnud neile eesti keele oskust edasi anda. Neid võib kokku lugeda ühe käe sõrme-del. Kuid mingil piiratud vor-mil, eesti keel säilib suvelaagris. Laagri päevakava põhiraamistik on avaldatud ainult eesti kee-les. Söögisaal, lõke, ülevaatus, tegevus ja juht on kõigile teada. Ja kõlab eestikeelne laul ‒ igal hommikul Eesti lipp, igal õhtul

Unelaul, ja igas laagris kaks või kolm uut rahvalaulu või laste-laulu.

Sellel aastal anti laagrielanik-kudele uus Sõrve Sõnaraamat. See oli noorte laagrijuhtide algatusel, kes ise käivad kord nädalas eesti keelt õppimas ja kes võtsid abiks omad vaprad keeleõpetajad. Sõnaraamat koosneb valitud põhisõnadest, fraasidest ja lausetest, ja seal tuuakse ka mõnede laulude sõnad. Mõned fraasid on päris kihvtid ‒ “mul on seedehäire”, “ujumine ei ole dušš”, ja “kraani-kauss on ummistunud”. See on muidugi kõik tore, aga see ei ole tõsine keeleõpetus. Tegelikult, nagu Paul Kimmel ütles 40 a ta-gasi, suvelaager ei ole koht, kus saab keeleoskust parendada, nii väga kui meie seda sooviksime. Teine oluline muudatus on

laagri ettevõtmises ja eesmär-gis. Paul Kimmel rääkis Sõrve laagri väljakasvust Sydney Eesti Täienduskooli õppeprogram-mist, ja kuidas aastate jooksul muutus see välistegevuse laag-riks, millel oli rõhk kristlikule kasvatusele YMCA mõistes. Tänapäeval on jälle teisiti ‒ su-velaager on Sõrve Sõprade ette-võte. Sõrve Sõbrad on iseseisev organisatsioon, registreeritud vastavalt NSW’i osariigi seadus- andlustele. Ta on Austraalia Eesti Seltside Liidu liikmesor-ganisatsioon, ja on asendanud Sydney Eesti Seltsi Täiendus-kooli ja selle Hoolekogu. Sõrve Sõprade eesmärkide hulgas on hoida ja edendada eesti kultuu-ri, keelt, kombeid ja traditsioo-ne eesti päritoluga Austraalia noorte hulgas ja arendada nen-de juhtimis- ja koostöövõimeid (et nende hulgast kasvaks järg-mine ühiskondliku tegevuse juhtimisvõimeline põlvkond). Nende eesmärkide saavutami-se abiks püüavad Sõrve Sõbrad luua võimalusi eesti päritoluga perekondadele ja noortele osa võtta ühiskondlikust kultuuri-lisest ja sportlikust tegevusest, eriti iga-aastase suvelaagri raa-mes. Organisatsioonil on üm-marguselt 130 liiget, ja selle te-gevust toetavad majanduslikult mitmed teised rahvusorgani-satsioonid Austraalias. Kolmas muudatus on laagri

osavõtus. Kui 1968. a oli laag-ripere koguarv 130, nüüd on ta pisut suurem ‒ sellel aastal ligi 150, selle hulgas vanemad ja juhid. Nüüd on kindlasti kogu laagrite osavõtuarv ületanud 6,000nde. Vanuse ulatus noorte hulgas on ikka kahest aastast kaheksateistkümne aastani, kuid laagris on osalenud noo-remadki. Laste üldarv laagris on veidi väiksem kui vanasti. Paul Kimmel’i ajal 130 arvuline suve-laager tähendas umbes 100 last. Tänavuse 150-suuruses laagris on umbes 80 last, 30 juhti, abi-

juhti ja ajakirja toimkond (Sõrve Sosin ilmub iga päev neljalehe-lise väljaandena), ja täiskasva-nuid üle 40ne. Vanasti oli trobi-kond emasid, kes aitasid laagri juures siin ja seal kaasa. Nüüd emad, isad ja teised täiskas-vanud, kes osalevad laagrielus, ööbivad omaette piirkonnas. Nädalalõpuks on tihti üleöö kü-lalisi veel 20-30 inimest. Laagri kava on ikkagi suunatud täies mõttes lastele, kuid vanemate osavõtt võimaldab toimetada rikkaliku tegevuse segu ‒ seal-hulgas rahvatantsu ja laulude õppimist (rahvatantsu kava juures on oluline iga-aastane tantsuansambel Virmaliste kü-laskäik), kokandust ja Suure Mängu teostamist. Samal ajal on vanematel oma tegevuska-va, mis hõlmab näiteks matka-mist, veesporti, golfi ja veini-maitsemist.Laagri juhte on enam kui va-

nasti. Laagrijuhtkonna suurus võimaldab meil vastata koolivä-liste tegevusalade seaduslike-le nõuetele, et peab vähemalt kaks täiskasvanud järelvalvajat olema laste tegevuse juures. Eks suhtumine lastega on ka veidi teine ‒ tihedam ja sõbralikum kui vanasti, laagri korranõuete raames. Ei olda enam nii ranged ja paindumatud. Paul Kimmel’i juhtkonda iseloomustavad sõ-nad maksavad ka tänapäeval. Tegemist on ikka inimestega, kes ohverdavad oma väljatee-nitud aastapuhkuse, et tulla laagrisse ja kellel laagri tööpäev on 2 x 8 tundi ja pikemgi. Juht-konna kooseis on mitmekesine ja juhid toovad kaasa suure hul-ga erioskusi, teadmisi, kogemu-si, ja head tahet.

Sõrve Sõprade esimees Lembit Suur kirjeldab Sõrve laagri tänapäeva võrreldes 1968. aastal laagri abijuhi Paul Kimmeli poolt kirjutatud laagri ülevaatega (vt MK nr 6 ja 8)

Lembit SuurSõrve Sõprade esimees

(jätkub)

MUUSAJÜNGRID THIRLMERESThirlmere Eesti Küla elanikele tuli 9. märtsil k.a meeldivat küla-

kosti. Nimelt külastasid meie Huviringi luuleteater Muusajüngrid, kavaga luulevalimik Arved Viirlaidi teostest. Ka külaelanikele jagati lehti luuletustega mida vahelduvalt Sydneyst tulnutega esitasime. Külalisena oli kaasas Eesti Draamatetri näitleja Ain Lutsepp.

Arved Viirlaidi elu ja loomingut tutvustas Valdemar Vilder. Arved Viirlaid sündis 1922. a. Tema elu oli seiklusrikas, olles olnud sõdur ja metsavend, elanud Rootsis, Soomes ja nüüd pikemat aega Kanadas. Alustas oma kirjanduslikku tegevust luuletajana, hiljem üle mines proosale millega sai eriti tuntuks. On avaldanud 7 luuletuskogu, pal-ju romaane ja novelle. Tema teoseid on tõlgitud 14-sse keelde. Eestis oli ta Nõukogude ajal keelatud kirjanik, isegi tema nime ei tohtinud mainida. Paguluses on ta pälvinud mitmeid kirjanduslikke auhindu.

Valdemar oli välja pannud näituse mitmetest Viirlaidi teostest, millega hiljem tutvusime.

Põimiku Arved Viirlaidi luuleloomingust koostas Heidi Aedma, va-hepala muusika oli Tuule Kanni ja Jaak Sooääre heliplaadilt. Nägus kavavoldik Ken Valleri koostatud.

Luuletustega, kus nii loodusluulet, huumorit, sõja ja isamaa tee-mat, esinesid: Sydneyst Maud Kaljot, Ilo Kull, Heidi ja Rein Aedma, Olav Pihlak, Andres Perendi, Eugen Vilder. Thirlmerest lugesid luu-let Hektor Mesilane, Õie Madissoo, Lea ja Erik Holm, Heinrich Korbe, Hans Ots, Silvia Vihermäe, Silvia Silveus, Ülle Slamer, Valdemar Vil-der, Eili Annuk, Edgar Siimpoeg, Edmond Ranniko. Tiina Kase luges luuletaja inglise keelde tõlgitud luulet. Ain Lutsepp esines mitme Arved Viirlaidi luuletuse lugemisega.

Tänusõnad Heidile ja kauni lillekimbu temale ulatas Erik Holm. Heidi omakorda tänas Huviringi osavõtu ja linnast tulnuile pakutud kehakinnituse eest ning kinkis kohvilaua korraldajale Lea Holmile CD eesti luulega.

Oli tore jälle osaleda Muusajüngrite hulgas ja ootame järgmist külakosti!

Ü.S.

Valdemar Vilder avamas Arved Viirlaidi l loomingu programmi Thirlmeres. Foto: Erik Holm

Mikk Pahapill tuli Euroopa meistriksSeitsmevõistluse võitnud Mikk Pahapill tõi Eestile Torino sise-EM-

il kergejõustikus teise kuldmedali. Pahapill lõpetas kahepäevase võistluse viimase ala, 1000 meetri jooksu isikliku rekordiga 2.45,69, kogudes seitsme alaga 6362 punkti.

Päev varem tõi Eestile esimese medali Ksenia Balta, kes naiste kaugushüppes Euroopa meistriks uue Eesti rekordi ja maailma hooaja tippmargiga 6.87.

BNS, 08.03

7“MEIE KODU” 18. märts 2009

ABEL PINTSON

Lahkus meie kauaaegne hea sõber ja kaasvõitleja

Mälestavad sügavas leinas ja avaldavad kaastunnet abikaasale perega ja omastele

Mai ja Kalju AdamsonValve ja Raivo Rähni

sünd. 6.03.1925 Tartussurn. 20.02.2009 Rochesteris, U.S.A.

Esimene ringkiriAustatud eestlased Austraalias!

Olete oodatud VI Välis-Eesti kongres-sile, mis toimub 2. juulil 2009 Tallinnas! Välis-Eesti kongresside kokkukutsumine Eesti üldlaulupeo eelõhtul on Välis-Eesti Ühingu põhikirjaline ülesanne.VI Välis-Eesti kongress peetakse Tallinnas Eesti Kunstimuuseumi (Kumu) hariduskesku-ses (Weizenbergi 34).KONGRESSI KAVAAvamine kell 10Plenaaristung “Eesti riik ja tema väär-

tused“ kell 10.30‒12.30Plenaaristungil tulevad käsitlusele:1. Nüüdisaegne Eesti riik.2. Eesti rahvastikunäitajate muu-

tusi 21. sajandil.3. Eesti muusika suurkuju Rudolf

Tobias.4. Eesti keeleteadlaste missioon.5. Kumu ‒ eesti kunsti varasalv.Ekskursioon Kumu kunstikogudesse

kell 13.30‒14.30

Sümpoosion “Eesti diasporaa” kell 14.30‒16.00

Mats Traadi luulet autori esituses kell 16.00‒16.30

Kirjastuse ”Välis-Eesti“ raamatute tut-vustamine.

Kokteil kell 16.30‒17.30 Kongress toimub eesti keeles.Palume teatada oma osavõtust ja soo-

vist esineda sümpoosionil“Eesti diasporaa” kongressi sekretari-

aadi aadressil:Välis-Eesti Ühingu VI kongressMustamäe tee 4, Euroülikool, Tallinn

10621 Estonia.Telefon: 00-372-6569200, +372-5035269e-post: leiliutno@hot.eejmartin@eurouniv.ee Osavõtust teatada hiljemalt 1.maiks

2009.Osavõtumaks 250 kr.Osavõtust teatanuile saadetakse VI

Välis-Eesti kongressi 2.ringkiri.

Kongressi korraldav kogu

Luteri kirik annab elutöö preemia Kuno PajulaleEesti Evangeelne Luterlik Kirik (EELK) annab elutöö preemia peapiiskop emeeritus

Kuno Pajulale. Preemia antakse Pajulale üle 11. märtsil Tallinna Toomkirikus toimuval tänujuma-

lateenistusel.Kuno Pajula astus kiriku teenistusse 1949. aastal, ta on teeninud Illuka, Iisaku, Kursi

ja Narva Aleksandri kogudust ning 30 aastat Tallinna Jaani kogudust. Kogudusetöö kõrval on ta täitnud Tallinna praostkonna abipraosti ja praosti ning konsistooriumi assessori ülesandeid. 1987. aastal valis kirikukogu Pajula EELK peapiiskopiks, selles ametis teenis ta seitse aastat.

Pajula oli Eesti Kirikute Nõukogu asutamise üks algatajatest ja selle esimene pre-sident aastatel 1989-1993.

BNS, 09.03

VI VÄLIS-EESTI KONGRESS

Uus pärimisseadus näeb ette ülemineku vastuvõtusüstee-milt loobumissüsteemile. Vana süsteemi, st vastuvõtusüsteemi kohaselt läks pärandvara päri-jale üle üksnes juhul, kui pärija

võttis pärandi vastu. Uue süs-teemi, st loobumissüsteemi pu-hul läheb pärandvara pärijatele üle automaatselt. Eeldatakse, et pärija tahab pärida ja kindlaid toiminguid nõutakse vaid juhul, kui pärija soovib pärandist loo-buda. Sõltumata pärandi auto-maatsest üleminekust, pärijad võivad pärandi vastuvõtmiseks enne loobumistähtaja möödu-mist teha pärimisasja lahenda-vale notarile avalduse pärandi vastuvõtmiseks. See võib pärija-tele kasulikuks osutuda siis, kui nad ei ole teadlikud, mis kuulub pärandvara koosseisu, kuna notarid on kohustatud välja selgitama nimetatud koosseisu, tehes päringuid vastavatesse registritesse ja andmebaasi-desse. Selleks, et pärandist loobuda, tuleb notarile vastav avaldus esitada. Pärandist loo-bumise avaldus tuleb esitada kolme kuu jooksul, hetkest, kui pärija saab teada või peab teada saama pärandaja surmast ning oma pärimisõigusest. Uue pä-rimisseaduse kohaselt loetakse pärija pärandi vastu võtnuks, kui ta seaduses sätestatud täh-taja jooksul pärandist ei loobu.

Teatavasti lähevad lisaks õi-gustele pärijatele üle ka kohus-tused. Kui pärandvarast ei piisa kõigi pärandaja kohustuste täit-miseks ning ei ole tehtud pä-randi inventuuri ega välja kuu-lutatud pärandvara pankrotti, on pärija kohustatud täitma pärandaja kohustused ka oma vara arvel. Inventuur omakorda

välistab pärija vastutuse isikliku varaga ning pärast inventuuri tegemist on pärija vastutus pä-randvaraga seotud kohustuste ees piiratud üksnes pärandvara väärtusega. Vastupidiselt seni kehtinud seaduses esitatud nõudele, mille järgi pärija pidi inventuuri tegemise otsustama juba pärimisavalduse esitami-sel, võib uue seaduse kohaselt pärija inventuuri nõude notari-le esitada ka kolme kuu jooksul pärast seda, kui ta sai teada või oleks pidanud teada saama as-jaoludest, millest võib järelda-da, et pärandvarast ei piisa pä-randaja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Notar määrab inventuuri tegijaks kohtutäitu-ri, kelle tööpiirkonnas pärand avanes.

Vana korra kohaselt pidid eemalviibivad pärijad esitama kõigepealt notarile pärimisa-valduse, et pärand vastu võtta, misjärel oli õigus taotleda päri-mistunnistuse väljastamist. Uue seaduse kohaselt saavad aga pärijad esitada notarile avaldu-se pärimistunnistuse väljastami-seks ilma, et nad oleks esitanud pärimisavalduse, sest pärand on neile automaatselt üle läinud ja nad ei pea hakkama täiendavalt tõendama, et nad on pärandva-ra vastu võtnud.

Uue pärimisseaduse kohaselt ei märgita pärimistunnistusele enam pärandvara koosseisu vaid ainult iga pärija pärandiosa suurus. Ainult mingi teatud va-ralise hüve ehk annaku saajale

väljastatakse pärimistunnistuse asemel annakusaaja tunnistus, mille alusel annakusaaja võib pärija vastu esitada annaku täitmise nõude. Pärimistunnis-tuse alusel omakorda on pärijal õigus saada oma valdusse kogu pärandvara, sh annakuna mää-ratud esemed. Kui pärija saab pärimistunnistusega tõendada temale üle läinud pärandvara omandiõigust, siis annakusaa-ja tunnistus ei tõenda enam omandiõigust. Samuti ei saa annakusaaja nimetatud tun-nistuse alusel kolmandatelt isikutelt annakuna talle jäetud esemeid välja nõuda. Kui pärija või kolmas isik annakut välja ei anna, tuleb annakusaajal oma õiguste kaitseks kohtusse pöör-duda, kusjuures siinkohal tuleb tähele panna, et annakusaaja ei saa kohtus otse kolmanda isiku vastu nõuet esitada.

Kui vana pärimisseaduse ko-haselt olid kaaspärijad pärand-varasse kuuluva omandi suhtes kaasomanikud ning valdasid kasutasid ja käsutasid seda vas-tavalt kaasomandi kohta käi-vatele sätetele, siis uue päri-misseaduse kohaselt loetakse pärandvara kuuluvaks pärijate-le ühiselt (nö pärandvara ühi-sus). Seega, kui varem võis iga pärija pärast pärimistunnistuse saamist minna panka üksi ning oma vastava osa välja võtta, teistega seda eelnevalt kooskõ-lastamata, siis pärandavara ühi-suse korral peavad kaaspärijad seda tegema üheskoos.

Alternatiivse võimalusena võivad pärijad sõlmida pärast pärimistunnistuse saamist pä-randvara jagamise lepingu. Kokkuleppe mittesaavutamisel peaksid kaaspärijad pöörduma kohtusse. Näiteks, kui pärijatele läheb üle pärand, mille põhilise osa moodustab kinnistu, mis on koormatud hüpoteegiga laenu tagamiseks, saavad pärijad küll kinnistu, kuid tasuma tuleb neil

Merlin Salvik, advokaat Katrin Kose, juristAdvokaadibüroo Hedman PartnersUus pärimisseadus eeldab, et pärija tahab pärida

Merlin Salvik, advokaat

Katrin Kose, jurist

Tallinn sai Kristjan Palusalu mälestusmärgi

Tallinna linnapea Edgar Sa-visaar ja olümpiakomitee pre-sident Mart Siimann avasid teisipäeval Tallinnas Kalevi spordihalli ees maadleja Krist-jan Palusalu mälestusmärgi, mis on esimene spordikuulsus-te pargi monument.

Skulptuuri tellis Kalevi spordi-selts ning selle valmistas skulp-tor Indrek Kirs.

Palusalu monumendi avami-se päev kattub tema 101. sünni-aastapäevaga.

Tallinn tahab rajada Juhken-tali tänava äärde Kalevi spor-dihalli esisele alale spordikuul-suste pargi, kuhu püstitatakse Eesti tublimatele sportlastele pühendatud mälestusmärgid. Pargi ideekavandi autori, arhi-tektuuribüroo Pluss OÜ lahen-duse kohaselt tuleb parki kuni 20 mälestusmärki.

Kristjan Palusalu võitis 1936. aastal Berliini olümpiamängu-del kaks kuldmedalit. Palusalu on Eesti spordiajaloo suurkuju, kuna ta on tänaseni ainus sport-lane, kes on samadel olümpia-mängudel raskekaalus võitnud kuldmedali nii kreeka-rooma kui ka vabamaadluses.

BNS, 10.03

hakata ka laenu. Selleks, et kin-nistu müüa, saadud rahaga laen tasuda ja siis ülejäänu kaaspä-rijate vahel jagada, on tarvis kõigi pärijate nõusolek. Kui aga üks pärija nt pahatahtlikult teiste pärijatega ei suhtle ning oma nõusolekut ei anna, tuleb teistel pärijatel kohtu menetlu-se ajal oma isiklikust varast laen tasuda.

8“MEIE KODU” 18. märts 200921. veebuar 2007

AUSTRALIAN ESTONIAN WEEKLY141-143 Campbell St Darlinghurst 2010

NSW, AustraliaABN 81 348 495 339

Postiaadress: P.O. Box 147, Darlinghurst, NSW 1300 AustraliaE-mail: meiekodu@ozemail.com.auTelefonid: “Meie Kodu” (02) 9212 2113

Eesti Selts (02) 9212 2373Fax: “Meie Kodu” ja Sydney Eesti Maja(02) 9281 2887 või välismaalt 612 9281 2887Vastutav väljaandja: Peeter MuttikToimetaja, küljendaja: Helle-Mall Risti Toimetuse sekretär/küljendaja: Aune VetikToimetaja abi, küljendaja: Katre UlmasToimetuse kolleegium: Maie Barrow, Lea Holm, August Kangro ja Ülle Slamer.Vaated “Meie Kodus” avaldatud artikleis ei tarvitse ühtuda toimetuse seisukohtade-ga. Toimetusel on õigus saadetud kaastöid lühendada ja keeleliselt korrigeerida.Toimetus on avatud: esmaspäeval kell 10.00 _ 12.00 kolmapäeval kell 12.00 ‒ 17.00 neljapäeval kell 13.00 ‒ 17.00Kuulutuste vastuvõtt, tellimised ja tasu-mised kolmapäeval ja neljapäeval.TELLIMISHINNAD:Austraalias koos GST-iga:

Üheks aastaks $88.00 Kuueks kuuks $49.50Kolmeks kuuks $30.80

Toetustellimine:üheks aastaks alates $100.00 (koos GSTga)Toetustellijate nimed avaldatakse ajalehes.Ülemeremaadesse õhupostiga:USA ja Kanada: 12 kuud $110.00; 6 kuud $65.00Euroopa: 12 kuud $125.00; 6 kuud $75.00Uus-Meremaa: 12 kuud $90.00; 6 kuud $50.00Aadressi muudatused $2.75KUULUTUSTE HINNAD koos GST-iga:1sm (kõrge) ühel veerul (5sm lai) $4.95. 1sm (kõrge) kahel veerul (10sm lai) $9.90. Kuulutuste miinimumhind $12.10.Leinakuulutuste miinimumhind $39.60.Üksiknumbri hind: $2.00Printed by Styash Pty Ltd tracing as Apex Press, 2 Canal Road, St Peters NSW 2044.DISCLAIMER - Styash Pty Ltd and its direc-tos and staff are printers only of material supplied by the publisher, and accept no responsibility in any way whatsoever, to any person or persons for the contents of this publication, either for articles, edito-rial material or any other content.

ESTOURS TRAVELSoodsad reisid Eestisse ja mujale

Tel. 1800 888 386 maksuvabaTel 02 4284 1688 Fax 02 4284 7823

E-post: Eesti@estours-travel.com.au

Eesti Vabariigi Peakonsulaat Sydneys

Consulate - General of the Republic of EstoniaKonsulaat on avatud teisipäeval ja

neljapäeval kell 10.00 - 13.0086 Louisa Rd. Birchgrove NSW 2041Külastajatel palutakse ette teatada.Konsulaadi telefon (02) 9810 7468Email: estconsyd@bigpond.com

SÜNDMUSTE KALENDER

KIRIKLIKUD TEATED

SYDNEYEsmaspäeviti:Lauluansambel Lõke ja rahvatantsurühm Virmalised harjutavad Eesti Majas esmaspäeviti: Lõke kell 18.15-19.15. Virmalised kell 19.00-21.00. Uued lauljad ja tantsijad on teretulnud. Neljapäeviti:Lauluharjutused naislauljaile “Heli” kell 13.30 Eesti Majas. Häälteõpetaja Tiiu Kroll-Simmul tel. 9412-4540. Uued laul-jad teretulnud. Neljapäeval, 19. märtsil:SESKi kokkutulek kell 11.00 Eesti Majas. Kõneleja Andres Perendi, teema Eestist, Soomest ja Johan Bäckmanist. Laupäeval, 28. märtsil: Paastuaja kontsertmõtisklus Sydney kiri-kusaalias kell 16.00. Vaimulikke laule esi-tab hr. Andres Perendi.Pühapäeval, 29. märtsil: Sydney Eesti Selti ”Eesti Kodu Linda” pea-koosolek kell 14.00 Eesti Majas. Laupäeval, 4. aprillil:SES Kunsti- ja Käsitööringi kokkutulek kell 10.00 Eesti Majas. Eestikeelsed raadiosaated toimuvad Syd-ney SBS saatejaama kaudu igal neljapäeval lainepikkusel FM 97.7 algusega kell 17.00

THIRLMERENeljapäeviti:Käsitöö Klubi kokkutulekud kell 14.00 küla saalis. Kõik teretulnud.Reedel, 20. märtsil: Huviringi kokkutulek küla saalis. Külalisteks on daamid Eesti Kaitseministeeriumist.Esmaspäeval, 23. märtsil: Huviringi kokkutulek kell 14.00 küla saa-lis. ”Õnne 13”.

Laupäeval, 28. märtsil: TES ”Koit” peakoosolek kell 14.00 Thirl-mere Eesti Majas. Esmaspäeval, 6. aprillil: Huviringi kokkutulek kell 14.00 küla saalis. Külaliseks on õp. Meelis Rosma.Esmaspäeval, 13. aprillil: Huviringi kokkutulek kell 14.00 küla saalis. Estonia teater 100.a. (DVD- 45. min.) ja Kihnu Virve kontsert Pärnus (DVD 1 tund).

CANBERRALaupäeval, 21. märtsil: Kokkutulek vabas õhus Telopea pargis kell 14.00. Jutlemise ja mõttevahetuse söögilaud. Kaasa tuua söögid, joogid. Ebasõbraliku ilma puhul jääb kohtumi-ne ära.Eestikeelsed raadiosaated toimuvad SBS saatejaama kaudu igal neljapäeval laine-pikkusel FM 93.3 algusega kell 17.00

BRISBANELaupäeval, 28. märtsil: Kokkutulek kell 13.30 12 Hawthorne St., Woolloongabba.Eestikeelsed raadiosaated toimuvad SBS saatejaama kaudu igal neljapäeval laine-pikkusel FM 93.3 algusega kell 15.00

MELBOURNEKolmapäeviti: Naiskoori lauluharjutused kell 19.00 Eesti Majas. Endised ja uued lauljad teretulnud. Info Karin Adamson tel (03) 9439 4157.Neljapäeval, 26. märtsil:Seenioride Klubi kokkutulek kell 13.00. Laupäeval, 4. aprillil:Etnograafia Käsitööringi kokkutulek kell 14.00 Eesti Majas.Neljapäeval, 9. aprillil:Seenioride Klubi kokkutulek kell 13.00.

E. E. L. K. SYDNEY JAANI KOGUDUSTHIRLMERE küla saalis armulauaga ju-malateenistus pühapäeval, 22. märtsil kell 13.30. KIRIKUSAALIS paastuaja kontsertmõtisk-lus laupäeval, 28. märtsil kell 16.00. Vai-mulikke laule esitab hr. Andres Perendi.KIRIKUSAALIS Suure Reede jumalatee-nistus armulauaga 10. aprillil kell 11.00, järgneb kohvilaud. THIRLMERE küla saalis Suure Reede ju-malateenistus armulauaga 10. aprillil kell 14.30. KIRIKUSAALIS Ülestõusmispüha juma-lateenistus armulauaga 12. aprillil kell 11.00, järgneb kohvilaud. KIRIKUSAAL asub 11 Waratah Street, North Strathfield, NSW 2137. Kogudusemaja ja õpetaja telefon:(02) 9743 2051, mob. 0449 612 028E-mail: eelksyd@tpg.com.auÕpetaja kodunt äraolemise puhul palu- takse jätta teade automaatvastajale.

Õpetaja Meelis Rosma

E. E. L. K. ADELAIDE’i KOGUDUSJumalateenistus armulauaga toimub Suurel Reedel, 10. aprillil kell 15.00 ees-ti kirikus. Teenib õpetaja Andres Palm. Orelil Margaret Palm.Järgmine jumalateenistus toimub ing-lise keeles pühapäeval, 26. aprillil kell 15.00 eesti kirikus. Teenib õpetaja And-res Palm. Orelil Margaret Palm.Koguduse õpetaja Andres Palm, tel. (08) 8386 0279, mob. 0417 860 279Email: apalm@internode.on.netKoguduse aadress: 200 Jeffcott St, North Adelaide, SA 5006

E. E. L. K. MELBOURNE’i PAULUSE KOGUDUS. Jumalateenistus armulauaga Suurel Ree-del, 10. aprillil kell 14.00 St. John kirikus Teenib õp. Phil Haar. Jumalateenistusele järgneb kohvilaud koos kookidega Eesti Majas.Järgmine jumalateenistus pühapäeval, 3. mail kell 14.00 St. John kirikus. Teenib õp. Phil Haar. Jumalateenistusele järgneb kohvilaud koos kookidega Eesti MajasÕp. Phil Haar, tel. (03) 9725 0055 või 0403 006 078.

Koguduse juhatus

Pühapäeval, 19. aprillil:Videofilmi pealelõuna kell 13.00 Eesti Majas.Pühapäeval, 19. aprillil:Melbourne Eesti Skautlike Noorte Sõp-rade Seltsi peakoosolek kell 16.00 Eesti Majas.Eestikeelsed raadiosaated toimuvad Melbourne’i SBS saatejaama kaudu igal neljapäeval lainepikkusel FM 93.1 algusega kell 17.00.

ADELAIDEKolmapäeval, 25. märtsil:Pensionäride klubi koosviibiimine kell 11.00 Eesti Majas.Esmaspäeval, 6. aprillil: Kunsti- ja Käsitööringi tööpäev kell 10.00 Eesti Majas.Esmaspäeval, 6. aprillil: Sõjaveteranide kokkutulek kell 11.00 Eesti Majas.Esmaspäeval, 6. aprillil: AES Naisringi peakoosolek kell 13.00 Eesti Majas.Kolmapäeval, 8. aprillil:Pensionäride klubi koosviibiimine kell 11.00 Eesti Majas.Eestikeelsed raadiosaated toimuvad SBS saatejaama kaudu igal neljapäeval kell 15.00 FM 106.3 lainepikkusel.

RISTSÕNAD nr 2371

PAREMALE: 1. Piirkond 6. Väärtuslik tegu 9. Tublidus, vaprus ja muud mehe head omadused10. Imetlev v. kahtlev jaatus11. Vana vene talupoeg, aj.12. Jõeharudevaheline suud- meala13. Elustus, virgutus15. Kunagine kindlustusselts Eestis17. Koostisosa18. Õhukeseks kulunud riided v. nahad19. Iseloomustav20. Nalja juttu ajama22. Põllumajanduslik ettevõte24. Soodustuse andmine spordis25. 13. v. 15. kuupäevade nimetused rooma kalendris26. Odrateradelt ohteid kõrvaldama27. Jõuülekandmise seadme28. Abinõu29. Innukalt30. Küla, alev, linn31. Viinapudel, kõnek.

ALLA: 2. Päikese- ja kuuvarjutuste kordumise periood 3. Isseloomustav tunnus 4. Kõnekeelne jaotus 5. Laulis (kukk) 6. Jahutolmune 7. Eessõna tähenduses esimene 8. Vigu otsima; põhjusteta etteheiteid tegema12. Suurriigi parlament13. Lee14. Ülekanne15. Seinasüvendis16. Pruunvetikad18. Riik Aasias19. Enda eksimus, 3, 421. Odakujuline22. Valgusetu23. Liblikas25. Sõnajalgtaime26. Lääge28. Kolm kõrvutist konsonanti

LAHENDUS NR 2370PAREMALE: 1. Korra- armastaja 8. Murakas10. Valem11. Meede12. Valus14. Do16. Siht17. Semud20. Silm21. Signeerima25. SS26. Astendus28. Andeil29. Ehe32. Öö33. Kulusid piira36. Sõim37. Soome38. Sari

ALLA: 2. Ovulat- sioon 3. Raatus 4. Ajam 5. Aredus 6. Ahastus 7. Asend 9. Sesterts13. Sile15. Ormus18. Ega19. Dis22. Nimetu23. Meel24. Odöör26. Alsid27. See28. Aukas30. Elama31. Apla32. Öiti34. Lõo35. Asu

1 2 3 4 5 6 7 8

9

10 11

12

13 14 15 16

17 18

19

20 21 22 22 23

24 25

26

27 28

29

30 31