i ja ii astme kohtute statistilised ......3.1.4.lahendite liigid 2009.a i pa lahendatud...

I JA II ASTME KOHTUTE STATISTILISED MENETLUSANDMED

2009. I poolaasta kokkuvõte

Tallinn 2009 Õigusloome ja arenduse talitus Justiitshalduspoliitika osakond

2

SISUKORD SISSEJUHATUS 4 KOKKUVÕTE 2009. a I pa MENETLUSSATISTIKAST 5

1. KRIMINAALKOHTUMENETLUS 11 1.1. MAAKOHTUD 11 1.1.1. Maakohtute kriminaalmenetlusasjade töökoormu se võrdlus 2009.a I pa põhiliste statistiliste näitajate põhjal 11 1.1.2. 2009.a I pa saabunud kriminaalmenetlusasjade arv ja jaotumine kategooriatesse,

võrdlus 2008.a I pa 11 1.1.3. 2009.a I pa saabunud kriminaalasjade arv ja nimetatud asjades süüdistatavate

isikute arv (sh valimik KarS § järgi) 13 1.1.4. 2009.a I pa lahendatud kriminaalasjade arv, võrdlus 2008.a I pa 13 1.1.5. 2009.a I pa lahendatud kriminaalasjade keskm ine menetlusaeg, võrdl 2008.a I pa 14 1.1.6. 2009.a I pa lahendatud kriminaalmenetlusasja de arv, võrdlus 2008.a I pa 14 1.1.7. 2009.a I pa lahendamata jäänud kriminaalmene tlusasjade võrdlus perioodi alguse lahendamata asjade arvuga 14 1.1.8. Enne 2008.a menetlusse saabunud ja 2009.a I pa lõpuks lahendamata jäänud asjade arv ja osakaal lahendamata asjade koguarvus t 14 1.2. RINGKONNAKOHTUD 14 1.2.1. Ringkonnakohtute kriminaalmenetlusasjade töö koormuse võrdlus 2009.a I pa põhiliste statistiliste näitajate põhjal 14 1.2.2. 2009.a I pa saabunud apellatsioon- ja määrus kaebuste arv, võrdlus 2008.a. I pa 15 1.2.3. 2009.a I pa apellatsioon- ja määruskaebemene tluses läbivaadatud asjade arv, võrdlus 2008.a. I pa 15 1.2.4. Apellatsioon- ja määruskaebuste läbivaatamis e tulemused 2009.a I pa 15 1.2.5. 2009.a I pa läbivaatamata asjade arv, võrdlu s perioodi alguse lahendamata asjade

arvuga 15 2. TSIVIILKOHTUMENETLUS 16 2.1. MAAKOHTUD 16 2.1.1. Maakohtute tsiviilasjade töökoormuse võrdlus 2009.a I pa põhiliste statistiliste näitajate põhjal 16 2.1.2. 2009.a I pa saabunud tsiviilasjade arv ja ja otumine kategooriatesse,

võrdlus 2008.a I pa 16 2.1.3. Hinnaga kuni 20000 krooni asjade osakaal 200 9.a I pa saabunud tsiviilasjadest 19 2.1.4. 2009.a I pa lahendatud tsiviilasjade arv, võ rdlus 2008.a I pa 19 2.1.5. 2009.a I pa lahendatud tsiviilasjade peamise d tulemused 19 2.1.6. 2009.a I pa lahendatud tsiviilasjade keskmin e menetlusaeg, võrdlus 2008.a I pa 19 2.1.7. 2009.a I pa lahendamata jäänud tsiviilasjade arv, võrdlus perioodi alguse lahendamata asjade arvuga 20 2.1.8. Enne 2007. a menetlusse saabunud ja 2009.a I pa lõpuks lahendamata jäänud asjade arv ja osakaal lahendamata tsiviilasjade ko guarvust 20 2.1.9. Kohtunikuabide hagita asjade põhistatistika 2009 .a I pa 20 2.1.10. 2009.a I pa saabunud maksekäsuasjade arv, v õrdlus 2008.a I pa 20 2.1.11. 2009.a I pa lahendatud maksekäsuasjade arv, võrdlus 2008.a I pa 21 2.1.12. 2009.a I pa lahendatud maksekäsuasjade peam ised lahendamise tulemused 21 2.1.13. 2009.a I pa lahendamata jäänud maksekäsuasj ade arv, võrdlus perioodi alguse lahendamata asjade arvuga 21 2.1.14. Maakohtute registri- ja kinnistusosakondade statistilised näitajad 2009.a I pa….. 21 2.2. RINGKONNAKOHTUD 22 2.2.1. Ringkonnakohtute tsiviilmenetlusasjade tööko ormuse võrdlus 2009.a I pa põhiliste statistiliste näitajate põhjal 22 2.2.2. 2009.a I pa saabunud apellatsioon- ja määrus kaebuste arv, võrdlus 2008.a. I pa 22 2.2.3. 2009.a I pa apellatsioon- ja määruskaebemene tluses läbivaadatud asjade arv, võrdlus 2008.a. I pa 23 2.2.4. Apellatsioon- ja määruskaebuste läbivaatamis e tulemused 2009.a I pa 23 2.2.5. Läbivaatamata asjade arv 2009.a I pa lõpuks, võrdlus perioodi alguse

läbivaatamata asjade arvuga 23 3. HALDUSKOHTUMENETLUS 23 3.1. HALDUSKOHTUD 23

3

3.1.1. Halduskohtute töökoormus 2009.a I pa põhilis te statistiliste näitajate põhjal 23 3.1.2. 2009.a I pa saabunud haldusasjade arv ja ja otumine kategooriatesse,

võrdlus 2008.a I pa 23 3.1.3. 2009.a I pa lahendatud haldusasjade arv, võr dlus 2008.a I pa 25 3.1.4.Lahendite liigid 2009.a I pa lahendatud haldu sasjades 25 3.1.5. 2009.a I pa lahendatud asjade keskmine menet lusaeg, võrdlus 2008.a I pa 25 3.1.6. 2009.a I pa lahendamata jäänud haldusasjade arv, võrdlus perioodi alguse

lahendamata asjade arvuga 25 3.1.7. Enne 2008.a saabunud ja 2009.a I pa lõpuks l ahendamata jäänud asjade arv ja osakaal lahendamata asjade koguarvust 26 3.2. RINGKONNAKOHTUD 26 3.2.1. Ringkonnakohtute haldusasjade töökoormuse võ rdlus 2009.a I pa põhiliste statistiliste näitajate põhjal 26 3.2.2. 2009.a I pa saabunud apellatsioon- ja määrus kaebuste arv, võrdlus 2008.a. I pa 26 3.2.3. 2009.a I pa apellatsioon- ja määruskaebemene tluses läbivaadatud asjade arv,

võrdlus 2008.a. I pa 26 3.2.4. Apellatsioon- ja määruskaebuste läbivaatamis e tulemused 2009.a I pa 26 3.2.5. Lahendamata asjade arv 2009.a I pa, võrdlus perioodi alguse lahendamata

asjade arvuga 27 4. VÄÄRTEOMENETLUS 27 4.1. MAAKOHTUD 27 4.1.1. Maakohtute väärteomenetlusasjade töökoormuse võrdlus 2009.a I pa põhiliste statistiliste näitajate põhjal 27 4.1.2. 2009.a I pa saabunud väärteoasjade ja -kaebu ste arv ja jaotumine kategooriatesse,

võrdlus 2008.a I pa 27 4.1.3. 2009.a I pa lahendatud väärteoasjade koguarv , võrdlus 2008.a I pa 29 4.1.4. 2009.a I pa lahendatud asjade keskmine menet lusaeg 29 4.1.5. 2009.a I pa lahendamata väärteomenetlusasjad e arv, võrdlus perioodi alguse

lahendamata asjade arvuga 29 4.1.6. Enne 2008.a menetlusse saabunud ja 2009.a I pa lahendamata jäänud asjade

arv ja osakaal lahendamata asjade koguarvust 29 4.2. RINGKONNAKOHTUD 29 4.2.1. Ringkonnakohtute väärteomenetlusasjade tööko ormuse võrdlus 2009.a I pa põhiliste statistiliste näitajate põhjal 29 4.2.2. 2009.a I pa saabunud apellatsioon- ja määrus kaebuste arv, võrdlus 2008.a. I pa 30 4.2.3. 2009.a I pa apellatsioon- ja määruskaebemene tluses läbivaadatud asjade arv, võrdlus 2008.a. I pa 30 4.2.4. Apellatsioon- ja määruskaebuste läbivaatamis e tulemused 2009.a I pa 30 4.2.5. Läbivaatamata asjade arv 2009.a I pa, võrdlu s perioodi alguse läbivaatamata asjade arvuga 30 5. ARVESTUSLIK KESKMINE MENETLUSAEG 31 5.1. Menetluses kohtuasjade arvestuslik keskmine me netlusaeg maakohtutes

erinevates kohtumenetluse liikides seisuga 30 .06. 2009.a 31 5.2. Menetluses kohtuasjade arvestuslik kesk mine menetlusaeg halduskohtutes seisuga 30. 06. 2009.a 31

KASUTATUD MÕISTETE SELGITUSED 32

4

SISSEJUHATUS Ülevaade maa- ja halduskohtute 2009.a I pa menetlusandmetest on koostatud kohtute infosüsteemist (KIS) tellitud päringute alusel. Andmed on korrastatud vastavalt KIS täitmise kokkulepetele (avaldatud kohtute siseveebis JUKU). Ringkonnakohtute kokkuvõtted on koostatud Tallinna ja Tartu ringkonnakohtute poolt esitatud aruannete alusel. Maakohtute registri- ja kinnistusosakondade statistilised kokkuvõtted on koostatud vastavate infosüsteemide päringute alusel. Iga menetlusliigi kohta on koostatud võrdlevad tabelid põhiliste statistiliste näitajate kohta – saabunud asjad, lahendatud asjad ning perioodi alg- ja lõppjääk. Ülevaates on võrreldud kohtuid eelnimetatud näitajate osas omavahel ning muutuste trendi võrreldava perioodiga, so 2008.a I pa. Saabunud asjades on kajastatud jaotumine kategooriatesse (KIS kohtuasjade jaotamise kategooriaid aluseks võttes). Kriminaal-, tsiviil- ja haldusasjade kategooriad on täpsemalt kirjeldatud käesoleva ülevaate lisades nr 1 kuni 3. 2008. aasta keskel muudeti asjade statistilisi kategooriaid lähtuvalt kohtute töökoormusmetoodika vajadustest. Samuti on tsiviilasjade kategooriad muutunud 2009.a alguses (saneerimis- ja pankrotimenetlus), millest tulenevalt ei ole kõikides asjades võimalik objektiivne võrdlus 2008.a I pa andmetega. 2009.a I pa jooksul lahendatud asjades on lähtuvalt menetlusliigi eripärast kajastatud ka olulisemaid sisulisi tulemusi, näiteks tsiviilasjades rahuldatud hagiavalduste arv. Tsiviil- ja haldusasjades on esitatud kinnitatud kompromissettepanekute arv. Maksekäsu kiirmenetluses on toodud hagimenetlusse üleantud asjade arv. Maksekäsuasjadest ülevaate andmisel on arvestatud TsMS (RT I 2005, 26, 197) käesoleva aasta algusest jõustunud muudatustega, st andmed kajastavad ka elektroonilise maksekäsu kiirmenetluse andmeid. Lähtudes eripärast on iga menetlusliigi kohta lisaks perioodi üldisele lõppjäägile välja toodud ka nende asjade arv ja osakaal, mis on kohtusse saabunud kas enne 2008 või 2007 aastat, st eraldi iga kohtu kohta on kajastatud vanade asjade arv ja osakaal. Ringkonnakohtute kohta on kajastatud põhilised statistilised näitajad - saabunud, läbivaadatud ning läbivaatamata jäänud apellatsioon- ja määruskaebuste arv ning muutus võrreldava perioodiga. Ringkonnakohtute menetlusandmete kajastamisel on arvestatud Tartu ja Viru ringkonnakohtute liitmisest tulenevate erisustega. Käesolevas ülevaates on menetluses olevate kohtuasjade nn vanuse hindamiseks kasutatud statistilist näitajat, mis kajastab menetluses olevate asjade arvestuslikku keskmist aega. Viiendas peatükis on menetlusliikide kaupa ülevaade arvestuslikust keskmisest menetlusajast seisuga 30.06. 2009. a Ülevaate lõpus on toodud mõistete seletused ja lisad, mis aitavad kirjutatut täpsustada ja selgitada.

5

KOKKUVÕTE Kriminaalmenetlusasjad, sh kriminaalasjad 2009.a I pa saabus maakohtutesse kokku 12318 kriminaalmenetlusasja, st 25,4% rohkem kui 2008 a samal perioodil /tabel 1.1.2/. Viru Maakohtusse saabus 2781 kriminaalmenetlusasja (61,4% rohkem kui võrreldaval perioodil), Pärnu Maakohtusse 1543 (kasv 32,3%), Tartu Maakohtusse 3064 (kasv 31,7%) ja Harju Maakohtusse 4930 kriminaalmenetlusasja (kasv 7,1%). Kriminaalasju (kokku üld- ja lihtmenetluses) saabus maakohtutesse 5305, st 10,6% vähem kui 2008.a samal perioodil /tabel 1.1.3/. Kriminaalasjade arv vähenes erinevas mahus, kuid kõikides maakohtutes. Harju Maakohtusse saabus 2302 kriminaalasja (5,3% vähem kui võrreldaval perioodil), Viru Maakohtusse 1041 (6% vähem), Pärnu Maakohtusse 841 (8,5% vähem) ja Tartu Maakohtusse 1121 kriminaalasja (24,2% vähem). Kui 2008.a I pa moodustasid kriminaalasjad kõikidest kriminaalmenetlusasjadest 60,4%, siis lõppenud poolaastal oli kriminaalasjade osakaal 43,1% kriminaalmenetlusasjade koguhulgast / tabel /1.1.2/. Üldmenetlusasjade osakaal kriminaalasjadest moodustas 7,8%, st I poolaasta jooksul saabus maakohtutele lahendamiseks 415 üldmenetlusasja ja 4900 lihtmenetlusasja. Vaadeldes lihtmenetlusasjade osakaalu kriminaalasjades selle liikide kaupa, siis kuigi kokkuleppemenetlusasjad moodustasid 2009.a I pa 34,9%, vähenes nende arv võrreldava perioodiga 23,0%. Lühimenetlusasjad moodustasid kriminaalasjadest 33,4%, nende osakaal kasvas võrreldava perioodiga 10,7%. Võrreldava perioodiga vähem esitati asju lahendamiseks ka käsk- ja kiirmenetluses, vastavalt 27,4% ja 7,1%. Käeoleva aasta esimesel poolaastal kasvas hüppeliselt täitmiskohtuniku asjade arv (kasv 131,6%), mille muu hulgas moodustavad 63,2% rahalise või varalise karistuse täitmise aegumise tunnistamiseks maakohtutesse esitatud taotlused ning rahalise karistuse täitmise tähtaja pikendamise või vangistusega asendamise taotlused. Maakohtutesse saabus kokku 5469 täitmiskohtuniku asja, mille osakaal kriminaalmenetlusasjade koguhulgast oli 44,4%. Eeluurimiskohtuniku ja vahistatuse põhjendatuse kontrolli asjad moodustasid 11,2% kriminaalmenetlusasjade kogumahust. 2009.a I pa lahendati maakohtutes kokku 5330 kriminaalasja /tabel 1.1.4/, st 10,6% vähem kui 2008.a I pa. Tartu Maakohtus lahendati 1152 kriminaalasja (25,6% vähem kui võrreldaval perioodil), Viru Maakohtus lahendati 957 kriminaalasja (17,0% vähem), Pärnu Maakohtus lahendati 898 kriminaalasja (3,2%) ning Harju Maakohtus lahendati 2323 kriminaalasja (0,4% vähem). Lihtmenetluses lahendati 4948 kriminaalasja e 92,8% lahendatud kriminaalasjade koguarvust. Sõltudes kriminaalasja liigist oli 2009.a I pa lahendatud kriminaalasjade keskmine menetlusaeg liikide kaupa erinev. Maakohtutes keskmiselt oli üldmenetluses lahendatud asjade keskmine menetlusaeg 403 päeva, lühimenetluses 90 päeva, kokkuleppemenetluses 45 päeva ning käskmenetluses 27 päeva. Kohtute kaupa ülevaate ning võrdluse 2008.a I pa annab tabel 1.1.5. Üldmenetluses lahendatud asjade keskmine menetlusaeg lühenes võrreldes 2008.a I pa 116 päeva võrra. Lihtmenetluses pikenesid käsk- ja kokkuleppemenetluses lahendatud asjade keskmine aeg vastavalt 17 ja 5 päeva võrra ning lühimenetlus jäi võrreldava perioodiga samale tasemele. Oluline muutus on toimunud Harju ja Viru maakohtute üldmenetlusasjades, nendes kohtutes on üldmenetluses lahendatud asjade keskmine menetlusaeg lühenenud üle poole aasta võrra (vastavalt 217 ja 189 päeva võrra). 2009.a I pa lõpuks jäi lahendamata 4656 kriminaalmenetlusasja, so lahendamata asjade koondarv kasvas kuue kuu jooksul kõikides maakohtutes, kokku 50,2% /tabel 1.1.7/, 47,6% lahendamata asjadest moodustasid täitmiskohtuniku asjad. Tartu Maakohtus jäi lahendamata 1130 kriminaalmenetlusasja (89,3% rohkem kui oli menetluses 2009.a alguses), Viru Maakohtus jäi lahendamata 1607 (61,4% rohkem), Harju Maakohtus 15000 (30,9% rohkem) ja Pärnu Maakohtus 419 kriminaalmenetlusasja (16,1% rohkem). Vanade asjade osakaal lahendamata asjade koguarvust on võrreldes 2008.a I pa vähenenud, moodustades menetlusse jäänud asjadest 6,8%. Samuti on võrreldava perioodiga vähenenud vanade asjad arv. Maakohtutes kokku on 317 kriminaalmenetlusasja, mis on kohtute menetlusse saabunud enne 2008.a. ning milles käesoleva aasta esimese poolaasta lõpuks polnud esimest lahendit /tabel 1.1.8/. Ringkonnakohtutesse saabus läbivaatamiseks 1227 apellatsioon- või määruskaebust Apellatsioon- ja määruskaebemenetluses vaadati läbi 1222 kriminaalmenetlusasja. Apellatsioon- või määruskaebemenetluses vaadati läbi 1254 isiku osas I astme lahend, millest 76,9% jäi maakohtu

6

lahend muutmata ning 7,2% tühistati täielikult. Läbivaatamata jäi 139 kaebust või protesti, st 3,7% rohkem kui oli Tallinna ja Tartu ringkonnakohtute menetluses 2009.a alguses. /tabelid 1.2.2. – 1.2.5/ Väärteomenetluse asjad 2009.a I pa saabus maakohtutesse rekordarv asju väärteomenetluses, kokku 11885 väärteoasja e 83,0% rohkem kui võrreldaval perioodil /tabel 4.1.2/. Viru Maakohtusse saabus 2487 asja (328,8% rohkem kui 2008.a I pa), Tartu Maakohtusse saabus 3391 asja (kasv võrreldava perioodiga 140,7%), Pärnu Maakohtusse saabus 2323 asja (kasv 41,8%) ja Harju Maakohtusse saabus 3664 väärteoasja (kasv 28,5%). Vaadeldes saabunud asju sisuliste kategooriate kaupa, siis suurim töökoormuse tõus jätkus (analoogiliselt kriminaalmenetlusega) täitmise asjades, kus võrreldes 2008.a I pa saabus 447,2% (kokku saabus 8432 asja) asju rohkem. Füüsilise isiku väärteoasju saabus maakohtutesse kokku 1843 asja e 43,6% vähem kui võrreldaval perioodil. Maakohtutesse jõudis ka 3 juriidilise isiku väärteoasja. Kohtuvälise menetleja otsusele või tegevusele esitatud füüsilise või juriidilise isiku kaebusi saabus maakohtutesse kokku 1579 (2,5% vähem kui võrreldaval perioodil). Valdava osa, 70,9% kõikidest väärteomenetlusasjadest moodustavad täitmise asjad, füüsilise ja juriidilise isiku väärteoasjad moodustavad 15,6% ning esitatud kaebused moodustavad 13,3%. Võrreldes 2008.a I pa andmetega, lahendati käesoleva aasta I poolaastal 60,6% asju rohkem. Kokku lahendati 8298 väärteoasja /tabel 4.1.3/. Viru Maakohtus lahendati 1482 asja (224,3% rohkem kui võrreldaval perioodil), Tartu Maakohtus 2385 asja (kasv 96,9%), Pärnu Maakohtus 1808 (kasv 48,3%) ja Harju Maakohtus 2623 väärteoasja (kasv 15,1%). 2009.a I pa lahendatud väärteomenetluse asjade keskmine menetlusaeg maakohtutes oli 63 päeva /tabel 3.1.4/. 2009.a I pa lõpuks lahendamata asjade arv kasvas 76,4% võrreldes aasta alguses lahendamata asjade arvuga /tabel 4.1.5/. Maakohtutes kokku jäi poolaasta lõpuks lahendamata 6117 asja. Viru Maakohtus jäi lahendamata 1457 asja (võrreldes aasta algusega kasvas lahendamata asjade arv 192,6%), Tartu Maakohtus jäi lahendamata 1508 asja (kasv 74,7%), Harju Maakohtus 1962 (kasv 59,8%) ja Pärnu Maakohtus 1190 asja (kasv 35,4%). Poolaasta lõpuks lahendamata asjade hulgas oli 64 asja, mis on maakohtutesse saabunud enne 2008.a, st vanade asjade osakaal lahendamata asjade koguhulgas oli 1,0% /tabel 4.1.6/. Ringkonnakohtutele läbivaatamiseks esitati aruandperioodil kokku 127 apellatsioon- või määruskaebust, läbi vaadati arvuliselt sama hulk kaebusi 127, millest 76,4% jäeti I astme lahend muutmata ning 14,2% tühistati täielikult. Läbivaatamata jäi 7 kaebust /tabelid 4.2.2. - 4.2.5/. Maakohtute töökoormus ja jõudlus kriminaalmenetlus- ja väärteoasjade lahendamisel 2009.a I pa oli maakohtutes kokku kriminaalasju lahendanud kohtunike arv 65,2, mis tähendab, et igale ainult kriminaalasju lahendanud kohtunikule saabus poolaasta jooksul keskmiselt 188,9 kriminaalmenetlusasja, sh 81,4 kriminaalasja /tabel 1.1.1/. Suurim oli tavapäraselt Harju Maakohtu töökoormus, keskmiselt 220,1 kriminaalmenetlusasja, sh 102,8 kriminaalasja igale kriminaalasju lahendanud kohtunikule. Kõige väiksema töökoormusega oli Pärnu Maakohus, kuhu saabus 87,5 kriminaalmenetlusasja, sh 32,0 kriminaalasja igale kriminaalasju lahendanud kohtunikule keskmiselt. I astme kohtute koosseisulise töökoormuse järgi oli suurim Tartu Maakohtu töökoormus, 86,9 kriminaalmenetlusasja keskmiselt iga koosseisulise kohtuniku kohta, ja väikseim Pärnu Maakohtus 70,1 kriminaalmenetlusasja. Seoses saabunud kriminaalmenetlusasjade arvu kasvuga vähenes maakohtute jõudlus võrreldes 2008.a sama näitajaga keskmiselt 13,3%. Kohtutesse saabus rohkem asju kui lahendada suudeti (tööjõudlus oli maakohtutes keskmiselt 85,3%). Kriminaalmenetlusasjades asjades vähenes tööjõudlus kõikides maakohtutes. Jõudlus saabunud asjade lahendamisel oli kõige madalam Tartu Maakohtus ja kõige kõrgem Harju Maakohtus. Vaadeldes eraldi maakohtute jõudlust kriminaalasjade lahendamisel, siis jäi jõudlus võrreldava perioodiga samaväärseks, lahendati 100,5% saabunud kriminaalasjadest. Kuna kriminaalasju saabus maakohtutesse 10,6% vähem, tähendab, et kokkuvõttes vähenes samavõrra (10,6% võrra) ka lahendatud kriminaalasjade arv. Väärteoasju lahendanud kohtunike arv 2009.a I pa oli 71, st igale väärteoasju lahendanud kohtunikule saabus poolaasta jooksul keskmiselt 167,4 väärteomenetluse asja /tabel 4.1.1/. Selles menetlusliigis on kõige suurem töökoormus Harju ja Pärnu maakohtutes. Harju Maakohtus lahendas väärteoasju kokku 19 kohtunikku, kellele keskmiselt saabus menetlusse 193,9 asja, Pärnu

7

Maakohtus lahendas väärteomenetluse asju kokku 14 kohtunikku, kellele saabus lahendamiseks 165,9 keskmiselt. Koosseisuline töökoormus on selles menetlusliigis kõige suurem Pärnu Maakohtus, kuhu laekus keskmiselt 105,6 väärteomenetlusasja igale koosseisulisele kohtunikule /tabel 4.1.2/. Selles menetlusliigis oli maakohtute tööjõudlus 69,8%. Seoses saabunud asjade arvu olulise kasvuga on maakohtute tööjõudlus 9,7% väiksem kui võrreldaval perioodil. Selles menetlusliigis oli suurima tööjõudlusega Pärnu Maakohus, kus lahendati 77,8% saabunud asjadest. 2009.a. I pa lahendas keskmiselt iga väärteoasju lahendanud kohtunik 116,9 väärteomenetlusasja. Ringkonnakohtute töökoormus ja jõudlus kriminaalmen etlus- ja väärteoasjade lahendamisel 2009.a I pa lahendas kriminaal- ja väärteomenetlusasju 12 kriminaalkolleegiumide kohtunikku /tabelid 1.2.1 ja 4.2.1/. Keskmiselt igale kriminaalkolleegiumi kohtunikule saabus läbivaatamiseks 102,3 apellatsioon- ja määruskaebust kriminaalmenetluses. Keskmiselt iga kriminaalkolleegiumi kohtunik vaatas poolaasta jooksul läbi 101,8 kriminaalmenetlusasja. Ringkonnakohtute jõudlus kriminaalmenetlusasjades oli 99,5%, 2008.a I pa võrreldes kasvas jõudlus 4,6%./tabel 1.2.1/. Väärteomenetlusasjades saabus igale kriminaalkolleegiumi kohtunikule läbivaatamiseks keskmiselt 9,8 kaebust. Saabunud kaebused vaadati poolaasta jooksul läbi, st Tallinna ja Tartu ringkonnakohtutes oli väärteoemenetluse asjade tööjõudlus 100%. Tsiviilasjad 2009.a I pa saabus maakohtutesse kokku 14118 tsiviilasja e 29,3% rohkem kui 2008.a samal perioodil /tabel 2.1.2/. Tsiviilasjade arv kasvas kõikides tööpiirkondades. Harju Maakohtusse saabus 7541 tsiviilasja (41,6% rohkem kui võrreldaval perioodil), Tartu Maakohtusse saabus 2773 tsiviilasja (kasv 21,4%), Pärnu Maakohtusse saabus 1629 tsiviilasja (kasv 16,3%) ja Viru Maakohtusse 2175 (kasv 13,8%). Väikese hagihinnaga (kuni 20000 krooni) asjade osakaal saabunud tsiviilasjade arvust on jäänud võrreldava perioodiga samale tasemele, moodustades 23,8% /tabel 2.1.3/. Vaadeldes tsiviilasjade jaotumist sisulistesse kategooriatesse /tabel 2.1.2./. Ilmneb, et suurima osakaaluga (17,5% saabunud asjade koguhulgast) olid laenu- ja krediidilepingute asjad, mida laekus maakohtutesse kokku võrreldava perioodiga 142,5% rohkem. Perekonnaasjade (sh nii abielulahutuse kui elatiseasjad) arv on võrreldava perioodiga küll vähenenud, kuid nad moodustasid 12,1% asjade koguhulgast. 10,4% asjadest moodustasid sideteenuste osutamise lepingud, mille arv võrreldava perioodiga kasvas 54,5%. Võrreldava perioodiga rohkem saabus ka tööõiguse asju, mille osakaal 2009.a. I pa oli 3,4%. Hagita menetluses saabus maakohtutesse 3392 asja, millest valdav hulk olid asjad TsÜS alusel (eestkoste asjad, isiku paigutamised kinnisesse asutusse, isikuõiguste kaitseks rakendatud abinõud asjad jms). Pankrotimenetluse algatamiseks saabus maakohtutesse 585 avaldust. Maakohtutes lahendati 2009.a I poolaastal kokku 14419 tsiviilasja, so 12,4% rohkem kui 2008.a samal perioodil /tabel 2.1.4/. Pärnu Maakohtus lahendati 1651 tsiviilasja (33,4% rohkem kui võrreldaval perioodil), Harju Maakohtus lahendati 7600 tsiviilasja (kasv 20,4%), Tartu Maakohtus lahendati 2283 tsiviilasja (kasv14,5%). Samas Viru Maakohtus vähenes lahendatud asjade arv 17,4% (lahendati 2283 tsiviilasja). 39,5% lahendatud asjade koguarvust esitatud nõue kas osaliselt või täielikult rahuldati, 10,4% lahendatud asjadest kinnitas kohus pooltevahelise kompromissi, 7,3% asjadest loobus hageja või avaldaja kohtule esitatud nõudest. Ülevaate kohtute lõikes annab tabel 2.1.5. 2009.a I pa lahendatud asjade keskmine menetlusaeg oli maakohtutes keskmiselt 185 päeva, st 80 päeva võrra lühem kui võrreldaval perioodil. Nimetatud näitaja lühenes kõikides maakohtutes va Pärnu Maakohus. Olulisel määral, st vähemalt kolme kuu võrra lühenes lahendatud asjade keskmine menetlusaeg Viru ja Harju maakohtutes (vastavalt 131 ja 89 päeva võrra). Täpsema ülevaate lahendatud asjade keskmisest menetlusasjast ja selle muutumisest annab ülevaate tabel 2.16.

8

2009.a I pa lõpuks jäi lahendamata 14082 tsiviilasja /tabel 2.1.7/. Võrreldes aasta alguses lahendamata asjade arvuga, jäi poolaasta lõpuks lahendamata 3,0% tsiviilasju vähem. Lahendamata asjade arv vähenes Tartu Maakohtus 5,0% ning poolaasta lõpuks jäi lahendamata 2483 tsiviilasja. Viru Maakohtus vähenes lahendamata asjade arv 5,0% ja lahendamata jäi 2071 tsiviilasja. Pärnu Maakohtus jäi lahendamata 1501 asja (2,5% vähem kui 2009.a alguses). Harju Maakohtus vähenes lahendamata asjade arv 1,9% võrra. Harju Maakohtus jäi lahendamata 8027 tsiviilasja. 1024 tsiviilasja, mida käesoleva aasta I poolaasta lõpuks ei lahendatud, on kohtusse saabunud enne 2007. aastat /tabel 2.1.8/. Vanade asjade osakaal lahendamata asjade koondarvust on 7,4%. Nii vanade asjade arv (19,6% võrreldava perioodiga vähem) kui ka osakaal (3,2% võrra vähem) on võrreldes 2008.a. I pa vähenenud. Ringkonnakohtutesse esitati kokku 1481 apellatsioon või määruskaebust, st 8,9% rohkem kui võrreldaval perioodil. Apellatsioon- ja määruskaebemenetluses vaadati läbi 1370 (kasv võrreldava perioodiga 25,7%), millest 49,1% jäeti maakohtute lahend muutmata ning 25,7% tühistati täielikult. Poolaasta lõpuks jäi lahendamata 826 kaebust (kasv 2,6% võrreldes 2009.a algusega. /tabelid 2.2.2. – 2.2.5/. Maakohtute töökoormus ja jõudlus tsiviilasjade lahe ndamisel 2009.a I pa oli maakohtutes kokku tsiviilasju lahendanud kohtunike arv 80,2, mis tähendab, et igale ainult tsiviilasju lahendanud kohtunikule saabus poolaasta jooksul keskmiselt 176,0 tsiviilasja. /tabel 2.1.1/. Suurim oli Harju Maakohtu töökoormus, keskmiselt 216,1 asja igale tsiviilasju lahendanud kohtunikule. Kõige väiksem töökoormus selles menetlusliigis oli Viru Maakohtus, kuhu lahendamiseks laekus keskmiselt 128,7 tsiviilasja igale tsiviilasjade kohtunikule. Ka koosseisulise töökoormuse põhjal oli suurima koormusega Harju Maakohus (114,3 tsiviilasja lahendamiseks igale kohtunikule) ning väikseima koormusega Viru Maakohus (68,0 tsiviilasja igale kohtunikule). Teist aastat järjest oli maakohtute jõudlus tsiviilasjade lahendamisel positiivne (102,1%), kuid võrreldes 2008.a. I pa on jõudlus vähenenud 15,3% võrra. Võrreldes lisaks jõudlusele ka lahendatud asjade hulka, selgub, et vaatamata töökoormuse suurenemisele, suurenes mõnevõrra ka lahendatud asjade arv. Vaid Viru Maakohtus, kus töökoormuse kasv oli kõige tagasihoidlikum (13,8% võrreldes 2008.a. I pa), vähenes lahendatud asjade arv 17,4%. Pärnu Maakohtus, kus töökoormuse kasv oli samuti keskmisest väiksem, kasvas lahendatud asjade arv võrreldava perioodiga 33,4%. Seoses asjade arvu kasvuga ning kohtute jõudluse mõningase vähenemisega jäi iga tsiviilasju lahendanud kohtuniku menetlusse keskmiselt samaväärne hulk asju kui poolaasta jooksul lahendamiseks laekus. Maakohtutes keskmiselt jäi igale tsiviilasju lahendanud kohtuniku menetlusse 176,7 tsiviilasja. Ringkonnakohtute töökoormus ja jõudlus tsiviilasjad e lahendamisel 2009.a I pa lahendas tsiviilasju 17 tsiviilkolleegiumide kohtunikku /tabel 2.2.1/. Keskmiselt igale tsiviilkolleegiumi kohtunikule saabus läbivaatamiseks 87,1 apellatsioon- ja määruskaebust tsiviilmenetluses, Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi igale kohtunikule saabus keskmiselt 73,8 tsiviilasja poolaasta jooksul ning Tartu Ringkonnakohtu igale tsiviilasju arutanud kohtunikule saabus 102,8 kaebust läbivaatamiseks. Koosseisulise töökoormuse järgi oli ringkonnakohtute töökoormus praktiliselt võrdne, keskmiselt 34,4 kaebust poolaasta jooksul. Ringkonnakohtute jõudlus tsiviilkohtumenetluses oli 92,5%, mis oli võrreldes 2008.a. I pa 2,5% võrra suurem. Jõudlus on kasvanud Tallinna Ringkonnakohtus 3,3% võrra. Tartu Ringkonnakohtus on jõudlus jäänud võrreldava perioodiga praktiliselt samale tasemele (2009.a I pa vaadati läbi 91,1% saabunud kaebustest). Kohtunikuabide hagita menetluse, sh maksekäsukiirme netluse, asjad Hagita menetluses saabus kohtunikuabidele lahendamiseks 19747 tsiviilkohtumenetlusasja /tabel 2.1.9/, sh ka maksekäsu kiirmenetluse avaldused. TsMS § 108 lg 4 alusel esitatakse elektroonilise maksekäsu kiirmenetluse avaldusi lahendamiseks ainult Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale. Käesoleva aasta I poolaasta jooksul laekus 18375 e-avaldust. Võrreldes 2008.a I pa saabus 8,7% maksekäsuasja rohkem /tabel 2.1.10/.

9

2009.a algusest jõustunud tsiviilkohtumenetluse muudatused ei võimalda kohtute kaupa objektiivselt võrrelda maksekäsu kiirmenetluse andmeid. Ülevaate maksekäsuasjade põhistatistikast annavad tabelid 2.1.10 – 2.1.13 Haldusasjad 2009.a I pa saabus halduskohtutele lahendamiseks kokku 1463 haldusasja /tabel 3.1.2/, so 11,8% rohkem kui 2008.a I pa. Tartu Halduskohtusse saabus võrreldes 2008.a I pa 14,8% asju rohkem (583 asja kokku) ning Tallinna Halduskohtusse saabus võrreldava perioodiga 9,8,% asju rohkem (kokku 880 asja). Mitmendat aastat järjest kasvab justiitshaldusasjade arv ja osakaal. Lõppenud poolaastal moodustasid nimetatud asjad 29,9% saabunud asjadest. Kokku saabus Tallinna ja Tartu halduskohtutele 438 justiitshalduse asja, kasv võrreldava perioodiga 50,0%, sh Tartu Halduskohtu asjadest moodustavad nimetatud koguni 45,8%. 11,3% asjade koguhulgast moodustasid ehituse ja planeerimise asjad, mida saabus kokku 166. 2009.a I pa moodustasid maksuõiguse ja maksuotsuste asjad 8,3% asjade koguhulgast (122 asja e 13,5% vähem kui võrreldaval perioodil). 2009.a I pa lahendati halduskohtutes kokku 1301 asja /tabel 3.1.3 – 3.1.4./ e 1,5% rohkem kui võrreldaval perioodil. Tallinna Halduskohtus lahendati 726 asja (9,0% vähem kui võrreldaval perioodil), Tartu Halduskohtus lahendati 18,6% rohkem kui võrreldaval perioodil, kokku 575 haldusasja. 59,9% asjadest lahendati menetluse lõpetamise määrusega. Lõpetatud asjadest ligikaudu 38% moodustasid justiitshalduse asjad, mis tagastatakse puuduste kõrvaldamiseks või põhjusel, et kaebus ei läbinud kohtueelset menetlust. 2009.a I pa lahendatud asjade keskmine menetlusaeg lühenes võrreldes 2008.a I pa 7 päeva võrra, st lõppenud poolaastal lahendatud haldusasjade keskmine menetlusaeg oli 113 päeva /tabel 3.1.4/. Tallinna Halduskohtu 140-päevane lahendatud haldusasjade keskmine menetlusaeg jäi võrreldava perioodiga samale tasemele (pikenedes 2 päeva võrra päeva). Tartu Halduskohtu lahendatud asjade keskmine 80-päevane menetlusaeg oli võrreldava perioodiga 10 päeva võrra lühem. Poolaasta lõpuks jäi lahendamata 946 haldusasja e 4,5% rohkem kui oli menetluses kalendriaasta alguses /tabel 3.1.5/. Lahendamata asjade hulgas oli 94 haldusasja (e 9,9% lahendamata asjadest), mis on kohtusse saabunud enne 2008.a /tabel 3.1.6/. Kuigi vanu asju on arvuliselt rohkem kui võrreldaval perioodil, on nende osakaal asjade koguhulgas vähenenud 0,8% võrra. Halduskohtutes tehtud lahenditele saabus I poolaasta jooksul 606 apellatsioon- või määruskaebust e 4,6% rohkem kui võrreldaval perioodil. Apellatsioon- ja määruskaebemenetluses vaadati läbi 585 lahendit e 1,2% vähem kui võrreldaval perioodil, millest 60,5% jäeti halduskohtu lahend muutmata ning 23,9% tühistati täielikult. Läbivaatamata asjade arv võrreldes aasta alguses läbivaatamata asjade arvuga vähenes 1,5% võrra, poolaasta lõpuks jäi lahendamata 393 kaebust /tabelid 3.2.2 - 3.2.5/. Halduskohtute töökoormus ja jõudlus haldusasjade la hendamisel Analoogiliselt võrreldava perioodiga, ei erinenud ka 2009.a I pa haldusasju lahendanud kohtunike töökoormus oluliselt koosseisulisest töökoormusest /tabel 3.1.1/. Keskmiselt saabus igale haldusasju lahendanud kohtunikule menetlusse 56,3 haldusasja, Tallinna Halduskohtusse keskmiselt 51,8 ja Tartu Halduskohtusse keskmiselt 64,8 haldusasja. Koosseisulise töökoormuse järgi saabus igale halduskohtunikule poolaasta jooksul keskmiselt lahendamiseks 54,2 asja. Halduskohtute jõudlus asjade lahendamisel lõppenud poolaastal oli 88,9%. Tallinna Halduskohtu tööjõudlus oli 82,5% ja Tartu Halduskohtus 98,6%. Ringkonnakohtute töökoormus ja jõudlus haldusasjade lahendamisel 2009.a I pa lahendas haldusasju 11,2 kohtunikku /tabel 3.2.1/. Keskmiselt igale Tallinna ja Tartu ringkonnakohtute halduskohtunikule saabus läbivaatamiseks 54,1 apellatsioon- ja määruskaebust. Jätkuvalt suurem töökoormus oli Tartu Ringkonnakohtus, kus keskmiselt saabus iga halduskolleegiumi kohtuniku menetlusse 66,1 kaebust. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi kohtunikule saabus keskmiselt 48,4 kaebust. Koosseisulise töökoormuse järgi laekus igale

10

ringkonnakohtunikule keskmiselt 14,1 kaebust läbivaatamiseks, Tallinna Ringkonnakohtusse 12,9 ja Tartu Ringkonnakohtusse 17,0. Kohtute jõudlus haldusasjade apellatsiooni – ja määruskaebemenetluses on võrreldava perioodiga kasvanud 5,6% võrra. Jõudlus 2009.a. I pa oli 96,5%. Tallinna Ringkonnakohtus on aasta jooksul jõudlus kasvanud 17,2% (jõudlus 2009.a I pa 109,2%). Tartu Ringkonnakohtus on jõudlus vähenenud 12,2% (jõudlus 2009.a I pa 76,99%).

Menetlusajad maakohtutes e kohtuasjade vanus

I astme kohtutes menetlusaegade mõõtmiseks on kasutusel kaks erinevat näitajat, perioodi jooksul lahendatud asjade keskmine menetlusaeg ühelt poolt ning perioodi lõpuks menetlusse jäänud asjade arvestuslik menetlusaeg teiselt poolt. Nende mõlema menetlusaja omavaheline võrdlus näitab kohtus menetletud ja menetlusse jäänud asjades menetluse kestust. Positiivne on märkida, et oluliselt lühenenud on nii lahendatud asjade keskmine menetlusaeg kõikides menetlusliikides ning ka menetlusse jäänud asjade arvestuslik keskmine menetlusaeg. Samuti on positiivne, et nende menetlusaegade vahe on muutunud väiksemaks, mis annab tunnistust asjaolust, et maakohtutes on vanade asjade osakaal muutunud väiksemaks. Selle tulemusena ja tingimusel, et maakohtute jõudlus asjade lahendamisel ei vähene, hakkavad ka järgnevatel perioodidel lühenema lahendatud asjade keskmised menetlusajad. 2009.a I pa jooksul lahendatud ning poolaasta lõpuks menetlusse jäänud asjade arvestusliku menetlusaja muutudest ja omavahelisest võrdlusest kohtute ja menetlusliikide kaupa annab alljärgnev tabel:

Kohus lahendatud asjade aeg 2009.a I pa

lahendatud asjade aeg 2008.a I pa

muut (%)

arvestuslik 2009.a I pa

arvestuslik 2008.a I pa

muut (%)

Tsiviilasjad 185 265 -30,2% 208 401 -48,1% Harju Maakohus 186 275 -32,4% 212 422 -49,8% Pärnu Maakohus 173 160 8,1% 184 253 -27,3% Tartu Maakohus 147 179 -17,9% 168 340 -50,6% Viru Maakohus 237 368 -35,6% 316 520 -39,2%

Kriminaalasjad - üldmenetlus 403 519 -22,4% 448 992 -54,8%

Harju Maakohus 382 599 -36,2% 372 885 -58,0% Pärnu Maakohus 267 252 6,0% 350 618 -43,4% Tartu Maakohus 327 341 -4,1% 383 742 -48,4% Viru Maakohus 533 722 -26,2% 596 1258 -52,6% Väärteomenetlusasjad 63 73 -13,7% 69 103 -33,0%

Harju Maakohus 67 84 -20,2% 86 117 -26,5% Pärnu Maakohus 79 65 21,5% 62 95 -34,7% Tartu Maakohus 54 50 8,0% 59 73 -19,2% Viru Maakohus 54 99 -45,5% 69 137 -49,6%

11

1. KRIMINAALKOHTUMENETLUS 1.1. MAAKOHTUD 1.1.1. Maakohtute kriminaalmenetlusasjade töökoormu se võrdlus 2009.a I pa põhiliste statistiliste näitajate põhjal

Kohus / 2009.a I pa

kriminaalasju lahendanud kohtunike arv 1

Saa

bunu

d kr

imin

aalm

enet

lusa

sjad

e ar

v kr

imin

aala

sju

lahe

ndat

ud

koht

unik

u ko

hta,

sh s

aabu

nud

krim

inaa

lasj

ade

arv

koht

unik

u ko

hta

Lahe

ndat

ud

krim

inaa

lmen

etlu

sasj

ade

arv

krim

inaa

lasj

u la

hend

atud

ko

htun

iku

koht

a,

sh la

hend

atud

kr

imin

aala

sjad

e ar

v ko

htun

iku

koht

a

Lahe

ndam

ata

krim

inaa

lmen

etlu

sasj

ade

arv

(30.

06.0

8) k

rimin

aala

sju

lahe

ndat

ud k

ohtu

niku

koh

ta,

sh la

hend

amat

a kr

imin

aala

sjad

e ar

v ko

htun

iku

koht

a

Harju Maakohus / 22,4 220,1 102,8 198,5 103,7 67,2 33,4 Pärnu Maakohus / 10,3 149,8 81,7 143,2 87,2 40,7 19,5 Tartu Maakohus / 17,5 87,5 32,0 70,4 32,9 32,3 17,7 Viru Maakohus / 15 185,4 69,4 141,8 63,8 107,2 52,6 Kohtute keskmine / 65,2 188,9 81,4 161,2 81,7 71,5 31,4

1.1.2. 2009.a I pa saabunud kriminaalmenetlusasjad e arv ja jaotumine kategooriatesse, võrdlus 2008.a I pa

Kohus / Kohtuniku ametikohtade arv

kohtus

2009.a I pa saabunud kriminaal-menetlus- asjade arv

Asjade arv

kohtuniku kohta 2

2008.a I pa saabunud kriminaal-menetlus- asjade arv

muut

Harju Maakohus / 66 4930 74,7 4605 7,1% Pärnu Maakohus / 22 1543 70,1 1167 32,2% Tartu Maakohus / 35 3064 87,5 2327 31,7% Viru Maakohus / 32 2781 86,9 1723 61,4% Kohtute koond ja keskmine / 155 12318 79,5 9822 25,4%

Kohus

Saabunud asjade arv 2009.a I pa

Asjade arv kriminaalasju lahendatud

kohtuniku kohta¹


muut

Üldmenetlusasjad (I astme kuritegu)

Harju Maakohus 67 3,0 71 -5,6%

Pärnu Maakohus 8 0,8 16 -50,0%

Tartu Maakohus 17 1,0 19 -10,5%

Viru Maakohus 44 2,9 37 18,9%

Kohtute koond ja keskmine 136 2,1 143 -4,9%

üldmenetlusasjad (II astme kuritegu)

Harju Maakohus 98 4,4 78 25,6%



1. … asju lahendanud khtunike arv – statistiline näitaja, mis kajastab menetlusliikide kaupa kohtunike töökoormust. Võttes arvesse perioodil täitmata ametikohad ja spetsialiseerumise; 2. …arv kohtuniku kohta – kõikides tabelites on kajastatud koosseisuliste kohtunike arv;

12

Viru Maakohus 52 3,5 59 -11,9%


Lühimenetlusasjad

Harju Maakohus 1188 53,0 1149 3,4%

Pärnu Maakohus 111 10,8 100 11,0%


Viru Maakohus 439 29,3 313 40,3%

Kohtute koond ja keskmine 1771 27,2 1600 10,7%

Kokkuleppemenetlusasjad

Harju Maakohus 473 21,1 680 -30,4%

Pärnu Maakohus 442 42,9 478 -7,5%

Tartu Maakohus 723 41,3 936 -22,8%

Viru Maakohus 217 14,5 314 -30,9%


Käskmenetlusasjad




Viru Maakohus 136 9,1 161 -15,5%


Kiirmenetlusasjad

Harju Maakohus 431 19,2 365 18,1%

Pärnu Maakohus 152 14,8 149 2,0%

Tartu Maakohus 224 12,8 296 -24,3%

Viru Maakohus 153 10,2 223 -31,4%


Eeluurimiskohtuniku asjad



Tartu Maakohus 229 13,1 212 8,0%

Viru Maakohus 162 10,8 216 -25,0%


Vahistuse põhjendatuse kontrolli asjad

Harju Maakohus 103 1,6 126 -18,3%





Täitmiskohtuniku a sjad sh kriminaalhooldus

Harju Maakohus 1832 81,8 1357 35,0%

Pärnu Maakohus 511 49,6 75 581,3%

Tartu Maakohus 1625 92,9 571 184,6%

Viru Maakohus 1501 100,1 358 319,3%


Muud kriminaalmenetlusasjad

13






1.1.3. 2009.a I pa saabunud kriminaalasjade arv ja nimetatud asjades süüdistatavate

isikute arv (sh valimik KarS § järgi)

Kohus

2009.a I pa saabunud kriminaalasjade arv

Asjade arv kohtuniku

kohta²

2008.a I pa saabunud kriminaalasjade arv

muut

Harju Maakohus 2302 34,9 2431 -5,3% Pärnu Maakohus 841 38,2 919 -8,5% Tartu Maakohus 1121 32,0 1478 -24,2% Viru Maakohus 1041 32,5 1107 -6,0% Kohtute koond ja keskmine 5305 34,2 5935 -10,6%

KarS §/ kohtu alla antud isikute arv kokku Harju MK

Pärnu MK

Tartu MK

Viru MK

Isikuid kokku

§ 199. Vargus. 954 287 340 336 1917 § 424. Mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis 536 238 314 253 1341 § 121. Kehaline väärkohtlemine 232 250 147 191 891 § 263. Avaliku korra raske rikkumine 102 124 70 67 440 § 200. Röövimine 140 33 56 97 326 § 329. Karistuse kandmisest kõrvalehoidmine 133 55 47 62 320 § 184. Narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses käitlemine 144 36 71 57 308 § 266. Omavoliline sissetung. 74 83 97 51 305 § 209. Kelmus 122 30 73 47 272 § 169. Lapse ülalpidamiskohustuse rikkumine 26 13 14 24 77 Isikute arv kokku 3688 1522 2150 1774 9134

1.1.4. 2009.a I pa lahendatud kriminaalasjade arv, võrdlus 2008.a I pa

Kohus /

Kohtuniku ametikohtade arv kohtus

2009.a I pa lahendatud kriminaal-

asjade arv

2008.a I pa lahendatud kriminaal-

asjade arv

muut

Lihtsustatud menetluses lahendatud asjade arv (09. I pa),

osakaal lahenda-

tud asjade arvust

Harju Maakohus 2323 2333 -0,4% 2200 94,7% Pärnu Maakohus 898 928 -3,2% 846 94,2% Tartu Maakohus 1152 1549 -25,6% 1067 92,6% Viru Maakohus 957 1153 -17,0% 835 87,3% Kohtute koond ja keskmine 5530 5963 -7,3% 4948 89,5%

1.1.5. 2009.a I pa lahendatud kriminaalasjade keskmine menetlusaeg, võrdlus 2008.a I pa

Kohus Keskmine menetluspäevade arv

üld - menetluses

lühi - menetluses

kokkuleppe - menetluses

käsk - menetluses

Harju Maakohus 382 76 56 19 Pärnu Maakohus 267 67 41 44 Tartu Maakohus 327 120 38 25 Viru Maakohus 533 146 47 20

14

Maakohtute koond 403 90 45 27

Kohus

Menetluspäevade muut võrreldes 2008 a. I pa (päevades ja %) üld -

menetluses lühi -

menetluses kokkuleppe -menetluses

käsk -menetluses

Harju Maakohus -217 -36,2% 3 4,1% 7 14,3% 11 135,7% Pärnu Maakohus 15 5,9% -5 -6,9% 3 7,9% 36 450,0% Tartu Maakohus -14 -4,1% 52 76,5% 8 26,7% 7 38,9% Viru Maakohus -189 -26,2% -33 -18,3% -5 -9,6% 9 81,8% Maakohtute koond -116 -22,4% -1 -1,1% 5 12,5% 17 270,0%

1.1.6. 2009.a I pa lahendatud kriminaalmenetl usasjade arv, võrdlus 2008.a I pa

Kohus

2009.a I pa lahendatud

asjade koguarv

Asja de arv kohtuniku

kohta²


asjade koguarv

muut

Harju Maakohus 4446 67,4 4485 -0,9% Pärnu Maakohus 1475 67,0 1174 25,6% Tartu Maakohus 2465 70,4 2314 6,5% Viru Maakohus 2127 66,5 1712 24,2% Kohtute koond ja keskmine 10513 67,8 9685 8,5%

1.1.7. 2009.a I pa maakohtutes lahendamata jä änud kriminaalmenetlusasjade arv, võrdlus

perioodi alguse lahendamata asjade arvuga

Kohus

Lahendama ta asjade arv seisuga

30.06.2009.a

Lahendamata asjade arv seisuga

01.01.2009.a

muut

Harju Maakohus 1500 1146 30,9% Pärnu Maakohus 419 361 16,1% Tartu Maakohus 1130 597 89,3% Viru Maakohus 1607 996 61,4% Kohtute koond ja keskmine 4656 3100 50,2%

1.1.8. Enne 2008.a menetlusse saabunud ja 2009.a I pa lõpuks lahendamata jäänud asjade arv ja osakaal lahendamata asjade k oguarvust

Kohus Lahendamata vanade asjade

arv seisuga 30.06.09, osakaal lahendamata

asjade koguarvust Harju Maakohus 81 5,4% Pärnu Maakohus 37 8,8% Tartu Maakohus 64 5,7% Viru Maakohus 135 8,4% Kohtute koond ja keskmine 317 6,8%

1.2. RINGKONNAKOHTUD3

1.2.1. Ringkonnakohtute kriminaalmenetlusasjade töö koormuse võrdlus 2009.a I pa põhiliste statistiliste näitajate põhjal

Ringkonnakohus / 2009.a I pa

kriminaalkolleegiumi kohtunike arv ¹

Saabunud asjade arv

kolleegiumi kohtuniku

kohta

Läbivaadatud asjade arv


kohta

Läbivaatamata asjade arv


kohta Tallinna Ringkonnakohus / 7 99,9 100,7 11,9 Tartu Ringkonnakohus / 5 105,6 103,4 11,2 Kohtute keskmine / 12 102,3 101,8 11,6

33. Ringkonnakohtute andmete kajastamisel on arvestatud kohtute seaduse (RT I 2002; 64; 390) 01.01.2009 jõustunud muudatustega

15

1.2.2. 2009.a I pa saabunud apellatsioon- ja määrus kaebuste arv, võrdlus 2008.a I pa

Kohus /

Kohtuniku ametikohtade arv kohtus

Saabunud määruste ja

kaebuste arv 2009.a I pa


kohta²



muut

Tallinna Ringkonnakohus / 29 699 24,1 631 10,8% Tartu Ringkonnakohus / 14 528 37,7 234 125,6% Kohtut e koond ja keskmine / 43 1227 28,5 1022 20,1%

1.2.3. 2009.a I pa apellatsioon- ja määruskaebemene tluses läbivaadatud asjade arv,

võrdlus 2008.a I pa

Kohus

Läbivaadatud määruste ja



kohta²



muut

Tallinna Ringkonnakohus 705 24,3 602 17,1% Tartu Ringkonnakohus 517 36,9 230 124,8% Kohtute koond ja keskmine 1222 28,4 973 25,6%

1.2.4. Apellatsioon- ja määruskaebuste läbivaatamis e tulemused 2009.a I pa

Kohus

Läbi -vaadatud asjades isikute

arv kokku,

sh maakoht lahend muut-mata

osakaal läbi-

vaadatud isikute arvust

sh maakohtu

lahend tühistatud täielikult

osakaal läbi-

vaadatud isikute arvust

Tallinna Ringkonnakohus 736 548 74,4% 51 6,9% Tartu Ringkonnakohus 518 417 80,5% 39 7,5% Kohtute koond ja keskmine 1254 965 76,9% 90 7,2%

1.2.5. 2009.a I pa läbivaatamata asjade arv, võrdlu s perioodi alguse läbivaatamata asjade

arvuga

Kohus

Lahendamata määruste ja

kaebuste arv 30.06.09.a

Lahendamata määruste ja kaebuste arv

01.01.09.a

muut (asjades ja %)

Tallinna Ringkonnakohus 83 87 -4,6% Tartu Ringkonnakohus 56 47 19,1% Kohtute koond ja keskmine 139 134 3,7%

16

2. TSIVIILKOHTUMENETLUS 2.1. MAAKOHTUD 2.1.1. Maakohtute tsiviilasjade töökoormuse võrdlus 2009.a I pa põhiliste statistiliste

näitajate põhjal

Kohus /

2009.a I pa tsiviilasju lahendanud

kohtunike arv¹

Saabunud asjade arv tsiviilasju

lahendanud kohtuniku kohta

Lahendatud asjade arv tsiviilasju

lahendanud kohtuniku kohta

Lahendamata asjade arv (30.06.2009)

tsiviilasju lahendanud

kohtuniku kohta Harju Maakohus / 34,9 216,1 217,8 232,5 Pärnu Maakohus / 11,7 139,2 141,1 128,3 Tartu Maakohus / 16,7 166,0 172,8 148,7 Viru Maakohus /16,9 128,7 135,1 122,7

Kohtute keskmine / 80,2 176,0 179,8 176,7 2.1.2. 2009.a I pa saabunud tsiviilasjade arv ja ja otumine kategooriatesse, võrdlus

2008.a I pa

Kohus

2009.a I pa saabunud

tsiviilasjade arv


kohta²


tsiviilasjade arv

muut

Harju Maakohus 7541 114,3 5327 41,6% Pärnu Maakohus 1629 74,0 1401 16,3% Tartu Maakohus 2773 79,2 2284 21,4% Viru Maakohus 2175 68,0 1911 13,8% Kohtute koond ja keskmine 14118 91,1 10923 29,3%

Kohus


tsiviilasjade arv

Asjade arv tsiviilasju

lahendanud kohtuniku

kohta¹


tsiviilasjade arv

muut

Hagimenetlus – asjaõiguse asjad






Hagime netlus – pankrotiasjad

Harju Maakohus 243 7,0 279 -12,9%





Hagimenetlus – lepinguvälised kohustuse asjad






17

Hagimenetlus – tööõiguse asjad

Harju Maakohus 283 8,1 141 100,7%





Hagimenetlus – perekonnaasjad (abielulahutus)






Hagimenetlus –muud perekonnaasjad (sh elatis)

Harju Maakohus 552 15,8 598 -7,7%

Pärnu Maakohus 250 21,4 260 -3,8%

Tartu Maakohus 365 21,9 383 -4,7%

Viru Maakohus 323 19,1 373 -13,4%


Hagimenetlus – võlaõigusasjad – laenu - ja krediidilepingud

Harju Maakohus 1278 36,6 426 200,0%

Pärnu Maakohus 326 27,9 133 145,1%

Tartu Maakohus 550 32,9 272 102,2%

Viru Maakohus 312 18,5 186 67,7%


Hagimenetlus – võlaõigusasjad – sideteenuste osutamise lepingud

Harju Maakohus 954 27,3 636 50,0%

Pärnu Maakohus 134 11,5 40 235,0%


Viru Maakohus 306 18,1 223 37,2%


Hagimenetlus – võlaõigusasjad – soojus -elektrienergia - ja veevarustuse lepingud






Hagimenetlus - võlaõigusasjad muud lepingud teenuste osutamiseks

Harju Maakohus 353 10,1 536 -34,1%


Tartu Maakohus 110 6,6 166 -33,7%

Viru Maakohus 169 10,0 240 -29,6%

Koh tute koond ja keskmine 719 9,0 1053 -31,7%

Hagimenetlus – võlaõigusasjad – võõrandamislepingud

Harju Maakohus 395 11,3 341 15,8%


18




Hagimenetlus –muud võlaõigusasjad

Harju Maakohus 732 21,0 596 22,8%

Pärnu Maakohus 124 10,6 131 -5,3%

Tartu Maakohus 200 12,0 240 -16,7%

Viru Maakohus 213 12,6 165 29,1%


Hagimenetlus –muu d asjad






Hagita menetlus – asjad TsÜS järgi

Harju Maakohus 730 20,9 451 61,9%

Pärnu Maakohus 120 10,3 250 -52,0%

Tartu Maakohus 580 34,7 393 47,6%

Viru Maakohus 185 10,9 119 55,5%


Hagita menetlus – pankrotiasjad

Harju Maakohus 343 9,8 Puudub

Pärnu Maakohus 78 6,7 objektiivne

Tartu Maakohus 90 5,4 võrdlus

Viru Maakohus 74 4,4 2008.a I pa

Kohtute koond ja keskmine 585 7,3

Intellektuaalse omandi asjad

Harju Maakohus 20 0,6 16 4

Pärnu Maakohus - - -

Tartu Maakohus - 2 -2

Viru Maakohus - - -

Kohtute koond ja keskmi ne 20 0,2 18 2

Hagita menetlus – muud asjad

Harju Maakohus 1001 28,7 644 55,4%

Pärnu Maakohus 180 15,4 160 12,5%

Tartu Maakohus 389 23,3 266 46,2%

Viru Maakohus 222 13,1 187 18,7%


19

2.1.3. Hinnaga kuni 20000 krooni asjade osakaal 200 9.a I pa saabunud tsiviilasjade koguarvust

Kohus Saabunud

asjade koguarv

Väikese hagihinnaga asjade arv

osakaal asjade

koguarvust

muut võrreldes

2008.a I pa Harju Maakohus 7541 2072 27,5% -0,5% Pärnu Maakohus 1629 278 17,1% 4,0% Tartu Maakohus 2773 373 13,5% -2,1% Viru Maakohus 2175 638 29,3% 2,0% Kohtute koond ja keskmine 14118 3361 23,8% 0,3% 2.1.4. 2009.a I pa lahendatud tsiviilasjade arv, võ rdlus 2008.a I pa

Kohus

2009.a I pa lahendatud tsiviilasjade

arv


kohta²


asjade arv

muut

Harju Maakohus 7600 115,2 6310 20,4% Pärnu Maakohus 1651 75,0 1238 33,4% Tartu Maakohus 2885 82,4 2519 14,5% Viru Maakohus 2283 71,3 2764 -17,4% Kohtute koond ja keskmine 14419 93,0 12831 12,4%

2.1.5. 2009.a I pa lahendatud tsiviilasjade peamise d tulemised

Kohus

Sis

ulis

elt

lahe

ndat

ud

asja

de a

rv,

sh ta

gase

lja-

otsu

sega

sh h

agi

osal

isel

t või

tä

ielik

ult

rahu

ldat

ud

Lõpe

tatu

d as

jade

ar

v,

sh lõ

peta

tud

kom

prom

issi

ga

sh h

agej

a lo

obun

ud

hagi

st

Harju Maakohus 3272 2041 2903 4328 737 469 Pärnu Maakohus 674 375 633 977 223 110 Tartu Maakohus 1201 758 1102 1684 297 291 Viru Maakohus 1137 735 1054 1146 239 195 Kohtute koond 6284 3909 5692 8135 1496 1065 2.1.6. 2009.a I pa lahendatud tsiviilasjade keskmin e menetlusaeg, võrdlus 2008.a I pa

Kohus Keskmine menetluspäevade arv 2009.a I pa

Menetluspäevade muut võrreldes 2008.a I pa (päevades ja %)

Harju Maakohus 186 -89 -32,4% Pärnu Maakohus 173 13 8,1% Tartu Maakohus 147 -32 -17,9% Viru Maakohus 237 -131 -35,6% Kohtute keskmine 185 -80 -36,2%

20

2.1.7. 2009.a I pa lahendamata jäänud tsiviilasjade arv, võrdlus perioodi alguse lahendamata asjade arvuga

Kohus Lahendamata

asjade arv seisuga 30.06.09

Lahendamata asjade arv

seisuga 01.01.09

muut

Harju Maakohus 8027 8182 -1,9%

Pärnu Maakohus 1501 1540 -2,5%

Tartu Maakohus 2483 2614 -5,0%

Viru Maakohus 2071 2182 -5,0%

Kohtute koond ja keskmine 14082 14518 -3,0% 2.1.8. Enne 2007. aastat menetlusse saabunud ja 200 9.a I pa lõpuks lahendamata

jäänud asjade arv ja osakaal lahendamata asjade kog uarvust

Kohus

Lahendamata vanade asjade arv seisuga 30.06.09,

osakaal lahendamata asjade koguarvust

Harju Maakohus 594 7,4% Pärnu Maakohus 70 4,7% Tartu Maakohus 118 4,8% Viru Maakohus 242 11,7% Kohtute koond ja ke skmine 1024 7,4%

2.1.9. Kohtunikuabide hagita asjade põhistatistika 2009.a I pa4

Kohus

Lahenda mata asjade arv

seisuga 01.01.09

2009.a I pa saabunud asjade arv

2009.a I pa lahendatud asjade arv

Lahenda mata asjade arv

seisuga 30.06.09 Harju Maakohus 27303 682 9891 18205 Pärnu Maakohus 10877 18507 15594 14118 Tartu Maakohus 17472 193 3518 14120 Viru Maakohus 9588 365 4510 5458 Kohtute koond 65240 19747 33513 51901

2.1.10. 2009.a I pa saabunud maksekäsuasjade arv, v õrdlus 2008.a I pa 4

Kohus


maksekäsuasjade arv



muut

Harju Maakohus 3 7866 Kohtute kaupa Pärnu Maakohus 18375 2277 puudub Tartu Maakohus 0 3644 objektiivne Viru Maakohus 48 3171 võrdlus Kohtute koond 18426 16958 8,7%

44. Andmed kajastavad ka TsMS (RT I 2005, 26, 197) 01.01.2009 jõustunud muudatusi (e-maksekäsu kiirmenetlus)

21

2.1.11. 2009.a I pa lahendatud maksekäsuasjade arv, võrdlus 2008.a I pa 4

Kohus





muut

Harju Maakohus 8167 6569 Kohtute kaupa Pärnu Maakohus 15466 2528 puudub Tartu Maakohus 3180 3233 objektiivne Viru Maakohus 3490 5710 võrdlus Kohtute koond 30303 18040 67,9%

2.1.12. 2009.a I pa lahendatud maksekäsuasjade põhi lised lahendamise tulemused 4

Kohus

Lahendatud maksekäsu kiirmenetluse avaldused kokku,

sh elatis

üle antud hagimenetlusse,

rahuldatud avaldused,

tagastatud avaldajale,

sh elatis

sh elatis

sh elatis

Harju Maakohus 8167 41 474 14 5236 19 279 3 Pärnu Maakohus 15466 214 945 102 12434 85 254 20 Tartu Maakohus 3180 31 166 8 2774 20 20 - Viru Maakohus 3490 28 129 8 2733 12 266 5 Kohtute koond 30303 314 1714 132 23177 136 819 28

2.1.13. 2009.a I pa lahendamata jäänud maksekäsuasj ade arv, võrdlus perioodi alguse

lahendamata asjade arvuga 4

Kohus Lahenda mata asjade arv

seisuga 30.06.09 Lahenda mata asjade arv

seisuga 01.01.09 muut

Harju Maakohus 14707 22772 Kohtute kaupa Pärnu Maakohus 14059 10822 puudub Tartu Maakohus 13663 16841 objektiivne Viru Maakohus 3235 6672 võrdlus Kohtute koond 45664 57107 -20,0%

2.1.14. Maakohtute registri ja kinnistusosakondade põhilised statistilised näitajad 2009.a

I pa

Maakohtu

registriosakond

Registrilahendid,

arv ja osakaal koguarvust

Registrikanded, arv ja osakaal

koguarvust

Järelvalvemenetlus , sh h oiatus -

määrused, arv ja osakaal

sh t rahvi -määrused, arv

ja osakaal

Harju Maakohus 35962/58% 28845/61% 179/17% 3324/53% Pärnu Maakohus 9616/16% 6668/14% 276/26% 1129/18% Tartu Maakohus 8162/13% 7109/15% 161/15% 630/10% Viru Maakohus 7918/13% 4566/10% 434/41% 1225/19% Kohtute koond 61658 47188 1050 6308

22

Maakohtu kinnistus-osakond

Allk

irjas

tatu

d ka

ndem

ääru

sed

Men

etlu

sed

(va

MA

K)

Men

etlu

sed

amet

iüle

sand

e ko

rras

sh m

aa e

smak

inni

stam

ised

sh k

orte

riom

andi

d

sh h

oone

stus

õigu

sed

(kan

nete

põh

isel

t)

sh r

eaal

serv

ituud

id (

kann

ete

põhi

selt)

sh k

asut

usva

ldus

ed (

kann

ete

põhi

selt)

sh is

iklik

ud k

asut

usõi

guse

d (k

anne

te p

õhis

elt)

sh r

eaal

koor

mat

ised

(ka

nnet

e põ

hise

lt)

sh o

stue

esõi

guse

d (k

anne

te p

õhis

elt)

sh li

sand

unud

hüp

otee

gid

(reg

istr

iosa

de p

õhis

elt)

sh li

sand

unud

hüp

otee

gid

(õig

uste

põh

isel

t)

Harju Maakohus 17149 14068 67 1312 1453 81 318 146 3498 44 19 4093 3286

Pärnu Maakohus 13437 9122 98 2189 441 96 410 279 1513 93 47 1829 1284

Tartu Maakohus 14209 10160 111 2056 677 152 209 231 2848 69 39 2458 1635

Viru Maakohus 7169 6494 17 1066 516 186 29 87 745 109 11 1189 889

Kohute koond 51964 39844 293 6623 3087 515 966 743 8604 315 116 9569 7094

2.2. RINGKONNAKOHTUD³ 2.2.1. Ringkonnakohtute tsiviilmenetlusasjade tö ökoormuse võrdlus 2009.a I p põhiliste statistiliste näitajate põhjal

Ringkonnakohus / 2009.a I pa

tsiviilkolleegiumi kohtunike arv ¹

Saabunud asjade arv


kohta



kohta



kohta

Tallinna Ringkonnakohus / 13 79,2 73,8 43,4 Tartu Ringkonnakohus / 4 112,8 102,8 65,5 Kohtute keskmine / 17 87,1 80,6 48,6

2.2.2. 2009.a I pa saabunud apellatsioon- ja määrus kaebuste arv, võrdlus 2008.a. I pa


kohtus



Asjade arv

kohtuniku kohta²

Saabunu d määruste ja kaebuste arv 2008.a I pa

muut

Tallinna Ringkonnakohus / 29 1030 35,5 1018 1,2% Tartu Ringkonnakohus / 14 451 32,2 176 156,3% Kohtute keskmine / 43 1481 34,4 1360 8,9%

23

2.2.3. 2009.a I pa apellatsioon- ja määruskaebemene tluses läbivaadatud asjade arv, võrdlus 2008.a I pa

Kohus

Läbivaadatud määruste ja kaebuste arv 2009.a I pa


kohta²



muut

Tallinna Ringkonnakohus 959 33,1 914 4,9% Tartu Ringkonnakohus 411 29,4 163 152,1% Koond ja keskmine 1370 31,9 1231 11,3%


Kohus

Läbi -vaadatud

asjade arv

kokku,


osakaal läbi-

vaadatud asjade arvust

sh maakohtu


osakaal läbi-


Tallinna Ringkonnakohus 959 485 50,6 262 27,3% Tartu Ringkonnakohus 411 187 45,5 90 21,9% Kohtute koond ja keskmine 1370 672 49,1 352 25,7%

2.2.5. Läbivaatamata asjade arv 2008.a I pa lõpuks, võrdlus perioodi alguse läbivaatamata

asjade arvuga

Kohus

Lahendamata määruste ja kaebuste

arv 30.06.09.a


arv 01.01.09.a

muut

Tallinna Ringkonnakohus 564 563 0,2% Tartu Ringkonnakohus 262 242 8,3% Koond ja keskmine 826 805 2,6%

3. HALDUSKOHTUMENETLUS 3.1. HALDUSKOHTUD 3.1.1. Halduskohtute töökoormuse võrdlus 2009.a I p a põhiliste statistiliste näitajate põhjal

Kohus / 2009.a I pa

haldusasju lahendanud kohtunike arv¹

Saabunud asjade arv haldusasju lahendanud

kohtuniku kohta

Lahen datud asjade arv haldusasju lahendanud

kohtuniku kohta

Lahendamata asjade arv (30.06.2009) haldusasju lahendanud

kohtuniku kohta Tallinna Halduskohus / 17 51,8 42,7 41,9

Tartu Halduskohus / 9 64,8 63,9 25,9 Kohtute keskmine / 2 6 56,3 50,0 36,4

3.1.2. 2009.a I pa saabunud haldusasjade arv ja jao tumine kategooriatesse, võrdlus

2008.a I pa


kohtus


haldusasjade arv


kohta²


muut

Tallinna Halduskohus / 18 880 48,9 801 9,8 Tartu Halduskohus / 9 583 64,8 508 14,8 Kohtute koond ja keskmine /27 1463 54,2 1309 11,8

24

Kohus

Saabunud haldusasjade

arv 2009.a I pa


kohta¹


muut

Justiitshalduse asjad

Tallinna Halduskohus 171 10,1 143 19,6%

Tartu Halduskohus 267 29,7 149 79,2%


Planeerimine ja ehituse asjad




Maksuõiguse asjad (va kaebused maksuotstele ja toll i toimingutele)

Tallinna Halduskohus 41 2,4 45 -8,9%



Maksuotsuste asjad


Tartu Halduskohus 18 2,0 38 -52,6%


Majandushaldusõigus




Andmekaitse ja avalik teave


Tartu Halduskohus 3 0,3 -


Rahvastiku asjad




Sotsiaalõigus




Omandireformi asjad




Riigi abi - ja konkurentsi asjad


Tartu Halduskohus - - -


Riigiabi – PRIA asjad

Tallinna Halduskohus - 1

25



Riigihanked




Teenistussuhete asjad



Kohtute koond ja keskm ine 46 1,8 73 -37,0%

Muud asjad




3.1.3. 2009.a I pa lahendatud haldusasjade arv, võr dlus 2008.a I pa

Kohus



kohta²


muut

Tallinna Halduskohus 726 40,3 798 -9,0% Tartu Halduskohus 575 63,9 485 18,6% Kohtute koond ja keskmine 1301 48,2 1283 1,4%

3.1.4. Lahendite liigid 2009.a I pa lahendatud hald usasjades

Kohus Sisuliselt lahendatud asjade arv,

osakaal lahendatud

asjadest

Lõpetatud asjade

arv,

osakaal lahendatud

asjadest

Tallinna Halduskohus 300 41,3% 426 58,7% Tartu Halduskohus 222 38,6% 353 61,4% Kohtute koond ja keskmine 522 40,1% 779 59,9% 3.1.5. 2009.a I pa lahendatud haldusasjade keskmine aeg, võrdlus 2008.a I pa

Kohus Keskmine aeg

(päevades) Menetluspäevade muut võrreldes

2008.a I pa (päevades ja %) Tallinna Halduskohus 140 2 1,4% Tartu Halduskohus 80 -10 -11,1% Kohtute koond ja keskmine 113 -7 -2,5%

3.1.6. 2009.a I pa lahendama jäänud haldusasjade ar v, võrdlus perioodi alguse

lahendamata asjade arvuga

Kohus


30.06.09


01.01.09

muut

Tallinna Halduskohus 713 649 9,9% Tartu Halduskohus 233 256 -8,9% Kohtute koond ja keskmine 946 905 4,5%

26

3.1.7. Enne 2008.aastat menetlusse saabunud ja 2009 .a I pa lõpuks lahendamata jäänud asjade arv ja osakaal lahendamata asjade koguarvust

Kohus Lahendamata

vanade asjade arv seisuga 30.06.09,

osakaal lahendamata asjade

koguarvust Tallinna Halduskohus 84 11,8% Tartu Halduskohus 10 4,3% Kohtute koond ja keskmine 94 9,9%

3.2. RINGKONNAKOHTUD³ 3.2.1. Ringkonnakohtute haldusasjade töökoormuse võ rdlus 2009.a I p põhiliste

statistiliste näitajate põhjal

Ringkonnakohus /

2009.a I pa halduskolleegiumi

kohtunike arv ¹

Saabunud asjade arv kolleegiumi kohtuniku

kohta,



kohta,



kohta, Tallinna Ringkonnakohus / 7,6 48,4 52,9 36,1 Tartu Ringkonnakohus / 3,6 66,1 45,3 33,1 Kohtute keskmine / 11,2 54,1 50,4 35,0

3.2.2. 2009.a I pa saabunud apellatsioon- ja määrus kaebuste arv ja võrdlus 2008.a I pa

Kohus /

kohtuniku ametikohtade arv kohtus




kohta²



muut

Tallinna Ringkonnakohus / 29 368 12,9 396 -7,1% Tartu Ringkonnakohus / 14 238 17,0 239 -0,4% Kohtute koond ja keskmine / 43 606 14,1 635 -4,6%

3.2.3. 2009.a I pa apellatsioon- ja määruskaebemenetluses läbivaadatud asjade arv ja


Kohus




kohta²



muut

Tallinna Ringkonnakohus 402 13,7 365 10,1% Tartu Ringkonnakohus 183 13,1 213 -14,1% Kohtute koond ja keskmine 585 13,6 578 -1,2%


Kohus

Läbi -vaadatud

asjade arv

kokku,

sh haldus-kohtu lahend muutmata

osakaal läbi-


sh haldus -kohtu lahend

tühistatud täielikult

osakaal läbi-



27

3.2.5. Läbivaatamata asjade arv 2008.a I pa, võrdlu s perioodi alguse läbivaatamata asjade arvuga

Kohus Lahendamata

määruste ja kaebuste arv 30.06.09.a


arv 01.01.09.a

muut

Tallinna Ringkonnakohus 274 319 -14,1% Tartu Ringkonnakohus 119 80 48,8% Kohtute koond ja keskmine 393 399 -1,5%

4. VÄÄRTEOMENETLUS 4.1. MAAKOHTUD 4.1.1. Maakohtute väärteomenetlusasjade töökoormuse võrdlus 2009.a I pa põhiliste Statistiliste näitajate põhjal

Kohus /

2009.a I pa väärteoasju lahendanud

kohtunike arv¹

Saabunud asjade arv

väärteoasju lahendatud kohtuniku

kohta

Lahendatud asjade arv

väärteoasju lahendatud kohtuniku

kohta

Lahendamata asjade arv (30.06.09)

väärteoasju lahendatud

kohtuniku kohta Harju Maakohus / 19 193,9 138,1 103,4 Pärnu Maakohus / 14 165,9 129,1 85,0 Tartu Maakohus / 22 154,1 108,4 68,5 Viru Maakohus / 16 155,4 92,6 91,2 Kohtute keskmine / 71 167,4 116,9 86,2

4.1.2. 2009.a I pa saabunud väärteomenetlusasjade a rv ja jaotumine kategooriatesse,


Kohus / kohtuniku ametikohtade arv

kohtus


väärteoasjade koguarv

Saabunud asjade arv kohtuniku

kohta²


muut

Harju Maakohus / 66 3684 55,8 2866 28,5% Pärnu Maakohus / 22 2323 105,6 1638 41,8% Tartu Maakohus / 35 3391 96,9 1409 140,7% Viru Maakohus / 32 2487 77,7 580 328,8% Kohtute koond ja keskmine / 155 11885 76,7 6493 83,0%

Kohus


Asjade arv väärteoasju lahendanud kohtuniku

kohta¹


muut

Füüsilise isiku väärteoasjad

Harju Maakohus 947 49,8 1860 -49,1%

Pärnu Maakohus 180 12,9 432 -58,3%

Tartu Maakohus 281 12,8 725 -61,2%

Viru Maakohus 435 27,2 252 72,6%


Juriidilise isiku väärt eoasjad

Harju Maakohus - 1 -1

Pärnu Maakohus 1 0,1 - 1

Tartu Maakohus 2 0,1 1 1

28

Viru Maakohus - 3 -3


Füüsilise isiku kaebus kohtuvälise menetleja otsuse peale

Harju Maakohus 741 39,0 800 -7,4%


Tartu Maakohus 218 9,9 281 -22,4%

Viru Maakohus 360 22,5 302 19,2%


Füüsilise isiku kaebus kohtuvälise menetleja tegevu se peale

Harju Maakohus 6 0,3 4 2

Pärnu Maakohus - 3 -3

Tartu Maakohus 1 0,0 1 -

Viru Maakohus 3 0,2 - 3


Juriidilise isiku kaebus kohtuvälise menetleja otsu se peale

Harju Maakohus 14 0,7 14 -

Pärnu Maakohus 2 0,1 2 -

Tartu Maakohus 8 0,4 1 7

Viru Maakohus 5 0,3 1 4


Juriidilise isiku kaebus kohtuvälise menetleja tege vuse peale

Harju Maakohus 3 0,2 - 3

Pärnu Maakohus - - -

Tartu Maakohus - - -

Viru Maakohus - - -

Kohtute koond ja keskmine 3 0,0 - 3

Täitmise asjad

Harju Maakohus 1973 103,8 187 955,1%

Pärnu Maakohus 1918 137,0 988 94,1%

Tartu Maakohus 2858 129,9 349 718,9%

Viru Maakohus 1683 105,2 17 9800,0%


Muud väärteoasjad

Harju Maakohus - - -





29

4.1.3. 2009.a I poolaastal lahendatud väärteoasjade koguarv, võrdlus 2008.a I pa

Kohus


väärteo-asjade koguarv

Asjade arv

kohtuniku kohta²


väärteo-asjade

koguarv

muut

Harju Maakohus 2623 39,7 2279 15,1% Pärnu Maakohus 1808 82,2 1219 48,3% Tartu Maakohus 2385 68,1 1211 96,9% Viru Maakohus 1482 46,3 457 224,3% Kohtute koond ja keskmine 8298 53,5 5166 60,6%

4.1.4. 2009.a I poolaastal lahendatud väärteoasjade keskmine lahendamise aeg

Kohus

Lahendatud väärteomenetlusasjade

keskmine lahendamise aeg (päevades),

sh läbivaadatud väärteokaebuste keskmine

lahendamise aeg (päevades)

Harju Maakohus 67 83 Pärnu Maakohus 79 93 Tartu Maakohus 54 135 Viru Maakohus 54 138 Kohtute koond ja keskmine 63 102

4.1.5. 2009.a I pa lahendamata jäänud väärteoasjade arv, võrdlus perioodi alguse

lahendamata asjade arvuga

Kohus Lahendama ta

asjade arv seisuga 30.06.2009.a


01.01.2009

muut

Harju Maakohus 1962 1228 59,8% Pärnu Maakohus 1190 879 35,4% Tartu Maakohus 1508 863 74,7% Viru Maakohus 1457 498 192,6% Kohtute koond ja keskmine 6117 3468 76,4%

4.1.6. Enne 2008.aastat menetlusse saabunud ja 2009 .a I pa lõpuks lahendamata jäänud

asjade arv ja osakaal lahendamata asjade koguarvust

Kohus

Lahendamata vanade asjade arv seisuga 30.06.09

osakaal lahendamata asjade koguarvust

Harju Maakohus 17 0,9% Pärnu Maakohus 35 2,9% Tartu Maakohus 10 0,7% Viru Maakohus 2 0,1% Kohtute koond ja keskmine 64 1,0%

4.2. RINGKONNAKOHTUD³

4.2.1. Ringkonnakohtute väärteomenetlusasjade tö ökoormuse võrdlus 2009.a I pa põhiliste statistiliste näitajate põhjal

Ringkonnakohus /

2009.a I pa kriminaalkolleegiumi

kohtunike arv ¹

Saabunud asjade arv


kohta



kohta



kohta Tallinna Ringkonnakohus / 7 13,6 13,6 0,9 Tartu Ringkonnakohus / 5 6,4 6,4 0,2 Kohtute keskmine / 12 9,8 9,8 0,6

30

4.2.2. 2009.a I pa saabunud apellatsioon- ja määrus kaebuste arv, võrdlus 2008.a I pa

Kohus / kohtuniku ametikohtade arv

kohtus




kohta²

Saabunud määruste ja kaebuste arv 2008.a I pa

muut (asjades

ja %)

Tallinna Ringkonnakohus / 29 95 3,3 66 43,9% Tartu Ringkonnakohus / 14 32 2,3 7 357,1% Kohtute koond ja keskmine / 43 127 3,0 82 54,9%

4.2.3. 2009.a I pa apellatsioon- ja määruskaebemene tluses läbivaadatud asjade arv,


Kohus




kohta²



muut

Tallinna Ringkonnakohus 95 3,3 67 41,8% Tartu Ringkonnakohus 32 2,3 7 357,1% Kohtute koond ja keskmine 127 3,0 82 54,9%


Kohus

Läbi -vaadatud

asjade arv

kokku,


osakaal läbi-


sh maakohtu


osakaal läbi-

vaadatudasjade arvust


4.2.5. Läbivaatamata asjade arv 2008.a I pa, võrdlu s perioodi alguse läbivaatamata

asjade arvuga

Kohus





muut

Tallinna Ringkonnakohus 6 6 - Tartu Ringkonnakohus 1 1 - Kohtute koond ja keskmine 7 7 -

5. ARVESTUSLIK KESKMINE MENETLUSAEG

5.1. Menetluses kohtuasjade arvestuslik keskmine me netlusaeg erinevates

kohtumenetluse liikides maakohtutes seisuga 30. 06. 2009.a (päevades)

Kohus

Menetluses tsiviilasjade

arvestuslik keskmine menetlusaeg

Üldmenetluses kriminaalasjade


Menetluses väärteoasjade


Harju Maakohus 212 372 72 Pärnu Maakohus 184 350 86 Tartu Maakohus 168 383 62 Viru Maakohus 316 596 59 Keskmine 208 448 69

31

5.2. Menetluses kohtuasjade arvestuslik keskmine me netlusaeg halduskohtutes seisuga 30. 06. 2009.a (päevades)

Kohus Menetluses haldusasjade

arvestuslik keskmine menetlusaeg Tallinna Halduskohus 166 Tartu Halduskohus 83 Kohtute keskmine 132

32

KASUATUD MÕISTETE SELETUSED

1. Võrreldav periood – kõikides menetlusliikides 2008.a I pa; 2. Kriminaalmenetlusasjad – kõik asjad, mis kriminaalkohtumenetluse käigus on kohtusse

saabunud, st üld- ja lihtmenetlusasjad, eeluurimis- ja täitmiskohtuniku (sh vahistatuse põhjendatuse kontroll, kriminaalhoolduse ettekanded) asjad, alaealise suhtes kohaldatavate mõjutusvahendite asjad, psühhiaatrilise sundravi asjad, rahvusvahelise õigusabi asjad, riigi õiguseabi asjad;

3. Koosseisuline kohtunik – so kohtunike ametikohtade arv selles maa- haldus- või ringkonnakohtus, mis on sätestatud justiitsministri määruses 27.10.2005, nr 47 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kohtunike arv ja jagunemine kohtumajade vahel“ (RTL 2005, 111, 1707)

4. Ainult ... asju lahendanud kohtunik – menetlusliikide kaupa kohtu statistiline töökoormus, mis arvestab kohtunike spetsialiseerumist ja vakantseid ametikohti ja pikemaid töölt eemalolekuid;

5. Keskmine menetlusaeg – 01.01. – 30. 06. 2009.a lahendatud asjadele kulunud aritmeetiline aeg päevades, so aeg, mis keskmiselt on kulunud asja kohtusse saabumisest lõpplahendi tegemiseni (ei arvestata lahendite jõustumisele kulunud aega);

6. Vanad asjad kriminaalmenetluses – asjad, mis on maakohtusse saabunud enne 01. 01. 2008.a ning on lahendamata 2009.a lõpuks (siin kajastatud asjad seisuga 30.06.)

7. Tsiviilasjad – kohtunikule jagatud hagi- või hagita menetluse asjad; 8. Tsiviilmenetlusasjad – kõik tsiviilkohtumenetluses maakohtusse lahendamiseks esitatud hagi-

ja hagita menetluse asjad; 9. Vanad asjad tsiviilmenetluses - asjad, mis on maakohtusse saabunud enne 01.01.2006. a

ning on lahendamata 2009.a lõpuks (siin kajastatud asjad seisuga 30.06); 10. Kohtunikuabide hagita asjad – hagita menetluse asjad, mis jagatakse lahendamiseks

kohtunikabidele (maksekäsu kiirmenetluseasjad, riigiõigusabiasjad, menetluskulude kindlaksmääramise asjad);

11. Kohtunikuabi - maakohtu registri- või kinnistusosakonna kohtunikuabi, kellele TSMS §484 alusel on antud pädevus läbi vaadata hagita menetluses saabunud tsiviilmenetlusasju;

12. Vanad asjad halduskohtumenetluses - asjad, mis on maakohtusse saabunud enne 01. 01. 2008.a ning on lahendamata 2009.a lõpuks (siin kajastatud seisuga 30.06.);

13. Vanad asjad väärteomenetluses - asjad, mis on maakohtusse saabunud enne 01. 01. 2008.a ning on lahendamata 2009.a lõpuks (siin kajastatud asjade seisuga 30.06.);

i ja ii astme kohtute statistilised ......3.1.4.lahendite liigid 2009.a i pa lahendatud...

Documents