Üldeesmärk: Ida-Harju tegevuspiirkonna töötuse vähendamine ja kvalifitseeritud tööjõupakkumise suurendamine

Otsene eesmärk: Läbi kutsekvalifikatsiooni tõstmise ja tööjõu rakendamise kohapeal on piirkonna töötus noorte ja keskealiste seas vähenenud

Ida-Harju Koostöökoja tegevuspiirkonna töötuse

vähendamine ja kvalifitseeritud tööjõupakkumise

suurendamine nr 1.3.0102.10-0146

Projekti vajadus:

- Leader strateegia koostamine 2009

- 2009. oktoobris elas piirkonnas 17 560 inimest, nendest registreeritud töötuid oli veidi üle 800

- Võrreldes 2009 a. algusega töötute arv oli 2,5-kordistunud

- Tulumaksu laekumine oli vähenenud omavalitsustes keskmiselt 15%

Registreeritud töötud 01/2006 - 05/2011

0

50

100

150

200

250

300

350

400

450

500

550

600

650

700

750

800

850

900

950

Aegviidu

Anija

Kose

Raasiku

Kokku

Elanike ja maksumaksjate osakaal

39

40

41

42

43

44

45

46

47

48

49

Aegviidu Anija Kose Raasiku

Pro

tse

nt

EL/MM 2006

EL/MM 2007

EL/MM 2008

EL/MM 2009

EL/MM 2010

KOV 09/2008 09/2009 09/2010

Aegviidu 6 208 000 5 136 000 4 704 000

Anija 40 521 000 32 278 000 29 665 000

Kose 38 749 000 34 270 000 30 823 000

Raasiku 33 556 000 29 987 000 26 737 000

Tulumaksu (TM) laekumise võrdlus 09/2008 - 09/2010 (EEK). TM osakaal eelarvetuludest Aegviidu 71%, Anija 63% Kose 62% Raasiku 69% (2009). Aegviidus vähenes maksulaekumine 1,5 MEEK; Anijas 10,8 MEEK; Kosel 7,9 MEEK ja Raasikul 6,8 MEEK kui oluline on TM osa eelarvetuludes. TM laekumine 2009. a. septembris võrreldes 2008.a. septembriga kahanenud Anija vallas 18%, Aegviidus 15% Raasikul ja Kosel 9-10%. TM laekumine 2010 a. septembris võrreldes 2009. a. septembriga on vähendanud maksulaekumist Raasikul 11%, Kosel 10%, Anijas ja Aegviidus 8%. Seega perioodil 2008-2010 september on maksutulud vähenenud Anijas 26%, Aegviidus 23%, Raasikul 20%, Kosel 20%.

Projekti kavandatud eelarveEelarve: 1 766 100 EE (112 874 EUR) ESF toetus: 1 586 100 EEK (101 370 EUR)Omafinantseering: 180 000 EEK (11 504 EUR)

Aegviidu: 10 000 EEK (639 EUR)Anija: 60 000 EEK (3 834 EUR)Kose: 60 000 EEK (3 834 EUR)Raasiku: 50 000 EEK (3 195 EUR)

Prognoos: projekti tegelikud kulud 92% eelarvest. Veebruaris 2011 muutsime eelarvet, saime täiendavalt pakkuda koolitustegevusi.

Projektiväline tegevus: Tööpraktika või töökohtade leidmine piirkonna ettevõtetes (võimalus kasutada Töötukassa toetusi – tööpraktika, palgatoetus

Tegevus 1. Ettevalmistused partneritega projektitöödeks 01.03.10 31.03.10

Tegevus 2. Projekti teavitusmaterjalide koostamine 01.03.10 01.05.10

Tegevus 3. Sihtgrupi kaasamine 01.04.10 31.12.10

Tegevus 4. Infoseminaride läbiviimine koostööpartneritele ja ettevõtetele (avakoosolek)

01.03.10 31.05.11

Tegevus 5. Projekti meeskonna koosolekute läbiviimine 01.03.10 31.05.11

Tegevus 6. Piirkonna sihtgrupi ja ettevõtete vajaduste kaardistamine ja analüüsimine

01.04.10 28.02.11

Tegevus 7. Sihtgrupi personaalne karjäärinõustamine 01.04.10 28.02.11

Tegevus 8. Sihtgrupi täiend- või ümberõppe koolituste läbiviimine ja kutseeksamiks valmistumine

01.06.10 30.04.11

Tegevus 9. Kutseeksami läbiviimine koolituse läbinutele 01.09.10 30.04.11

PROJEKTI VÕIMALUSED TÖÖTULEKarjäärinõustamine – vastavalt inimese vajadustele koostataksepersonaalne teadmiste-oskuste profiil, mille alusel suunatakse erialasele koolituseleErialase täiendkoolitamise võimalus – tegemist on praktilist laadi koolitustega (kestvusega 1-2 kuud), soovitatav on eelnev töökogemus sarnases valdkonnas ja huvi enesearendamise vastu.Päevane stipendium koolitamise raames – koolituse vältel on võimalik maksta osalejale kuni 3,83 eurot stipendiumi päevas.Transpordi kompensatsioon koolituse raames – koolituse vältel on võimalik kompenseerida osalejale osaliselt transpordikulud.Kutseeksami sooritamise võimalus – sõltuvalt erialadest on peale koolituse lõppu võimalik sooritada erialane kutseeksam, mis tõendabkutsekvalifikatsiooni Euroopa Liidus. Ettevõtlusnõustamise võimalus – kui Sul on huvi ettevõtlusega alustamise vastu, saad abi maakondlikust arenduskeskusest

PROJEKTI VÕIMALUSED TÖÖANDJALE

Võimalus saada kvalifitseeritud tööjõudu – ettevõtetel on hetkel sobiv aeg valida enda vajadustele parim kvalifitseeritud personal.Võimalus saada nõustamist ettevõtlustoetustest – tegutsevad ettevõtjad saavad ettevõtlustoetuste jm ettevõtlusega seotud teemadel abi maakondlikust arenduskeskusest Võimalus saada Töötukassa kaudu tööpraktika toetust – tööpraktika kestab kuni 4 kuud, mis annab tööandjale võimaluse õpetada töötaja välja vastavalt tööspetsiifikale. Ettevõtjal on võimalus saada Töötukassast juhendamistasu ning praktikandil praktikatoetust.Võimalus saada Töötukassa kaudu palgatoetust – Töötukassa aitab kompenseerida töötaja värbamiskulusid, kui ettevõtja võtab tööle eelnevalt töötu inimese. Tähtajatu töölepingu korral kompenseeritakse kuni 6 kuu jooksul kuni 50% brutopalgast ehk kuni 278 eurot.

Projekti sihtgrupp: lühi- ja pikaajalised töötud sh1) noored töötud (16-24-aastased), meie mõistes kuni 30 a.2) eesti keelt mittevaldavad töötud (eriti Kehra osakaal)3) vähemalt viimased 18 kuud lapsehoolduspuhkusel

viibinud lapsevanemad

Nõudmised osalejatele:- motiveeritus teadmisi ja oskusi täiendada- inimene otsib tööd- leping IHKKga

Piirkonna töötute iseloomustus (Töötukassa info järgi)

- Projekti potentsiaalne sihtrühm 635 inimest (76%) töötutest,

kelle eelnev ametiala haakus ISCO ametite klassifikaatori 5-9

pearühmaga (teenindus- ja müügitöötajad, oskustöölised,

masina- ja seadmeoperaatorid)

- Töötud haridustaseme järgi: põhi- (22%), üldkesk- (28%), kutsekesk-

(25%), keskeeri- (13%), kõrgharidus (10%)

- Töötud vanuseliselt: noored 16-30 a. (30%), 31-54 vanuses (57%), üle 55

(13%)

- Töötud vanussooliselt: 16-30 vanusgrupis poole rohkem töötuid mehi,

31-54 grupis mehed-naised enamvähem võrdsed.

-Töötud emakeele järgi: ei olnud hetkel võimalik tuvastada (oluline

koolituste prognoosiks)

ISCO Eelnev töökogemus/töösoov Arv

I Kõrgemad ametnikud, juhid 71

II Tippspetsialistid 54

III Keskastmespetsialistid, tehnikud 114

IV Ametnikud 66

V Teenindus- ja müügitöötajad 201

VI Põllumajanduse ja kalanduse oskustöölised 8

VII Oskus- ja käsitöölised 313

VIII Seadme- ja masinaoperaatorid 204

IX Lihttöölised 260

Kokku 1291

Sihtgrupi kaasamine- KOV sotsiaaltööspetsialistide, ajalehtede, infolistide kaudu- Otsepostitus 7933 era- ja juriidiliste isikute postkasti- Aprill-september ca 80 kontakti; september – oktoober 120 kontakti,oktoober-jaanuar täiendavalt ca 40 kontakti. - Sihtgrupi 200st töötust (oktoobri seisuga) on 47% Anija, 38% Kose, 12%Raasiku ja 3% Aegviidu valdade elanikud. - 29%-l põhiharidus või vähem, 66%-l kesk-, kutse- või keskeriharidus, 5%kõrgharidusega. - Vanuseliselt 15-24 a. 21%, 25-54 a. 71%, 55-64 a. 8%. Meie käsitluses noor kuni 30 a. 15-30 a. vanusgrupi osakaal ca 33%. - 72% on eestlased või valdavad eesti keelt, 28% on venekeelsed inimesed, peamiselt Kehra linnast (see hakkas mõjutama koolitusgruppe)- 57% on naisi, 43 % mehi (taotluses meeste-naiste osakaal 60/40)- ¼ töötuna mitteregistreeritud

Koolitusvaldkonnad Teeninduse ja oskustöö erialadel:

- Klienditeenindaja/müüja- Keevitaja- Ehitus, siseviimistlus- Liikurmasinajuht (tõstuk, ekskavaator, laadur)- Veoauto- ja bussijuht- Kokk, kondiiter-pagar- Puhastusteenindaja (sihtgruppi ei olnud piisavalt)- Maniküür-pediküür (arvestades nõudeid ja koolituse pikkust jäi kõrvale)- Inimese enda poolt otsitud koolitused

Koolituserialad18

17

13

98 8

75

2 21 1

0

2

4

6

8

10

12

14

16

18

20

Kokk

Veoau

tojuh

t

Müüja

/klien

diteen

indaja

Tõstukij

uht

Bussij

uht

Sisevii

mist

leja

Pagar

-kon

diite

r

Keevit

aja

Laps

ehoid

Ettevõ

tlus

Tisler

Töö- ja

tuleo

hutus

Osa

leja

te a

rv

Koolitustel osalejad

- Osalejaid kokku 91

- Piirkonniti: Aegviidu 4, Anija 46, Kose 25, Raasiku 16.

- Sooliselt: Mehi 48, naisi 43.

- Vanuseliselt: 15-24 a. 17 in., 25-54 a. 70 in., 55-64 a. 4 in

- Emakeel: eesti 61, vene 30

- Hariduselt: põhi- 19, kesk- 53, kutse- 15, kõrgharidus 3

- 1/3 töötuna mitteregistreeritud

- Pikaajalisi töötuid 25, lapsehoolduspuhkusel vanemaid 8

Tulemused

Tulemused 60 osaleja põhjal (26 lõpetavad koolituse mais

2011, pole veel läbi helistatud)

- Ametlikult töötab 26 (Aegviidu 1, Anija 11, Kose 9, Raasiku 5)

- Mitteametlikult töötab 8

- Ei tööta/otsib tööd 18 (Aegviidu 1, Anija 5, Kose 7, Raasiku 7)

- Lapsehoolduspuhkusel 3

- Kättesaamata 5

Kuivõrd aitas/aitab koolitus kaasa tööle saamisele?- Ametlikult töötavad inimesed:

Jah aitas 16Mingil määral aitas 6Loob võimalusi 3Ei aidanud 1

- Mitteametlikult töötavad inimesed:Jah aitas 2Mingil määral 2Loob võimalusi 3Ei aidanud 1

- Mittetöötavad/töödotsivad inimesed:Jah aitas 0Mingil määral 2Loob võimalusi 11Ei aidanud 5

Positiivne hinnang 33%, pigem positiivne 87%, negatiivne hinnang 13%

Kavandatavad tulemused:

- Kaasatav sihtgrupp ca 100in. (M 60, N 40)

- Nõustamisele kuni 75

- Koolitustele kuni 60

- Kutseeksamile kuni 35

- Rakendub kuni 50

Tegelikud tulemused hetkel:

- Kaasatud sihtrühm 246 in(105 M, N 141)

- Nõustamisele 42

- Koolitustele 86

- Kutseeksamile 13

- Rakendunud 26

Mis läks hästi?- Koostöö erinevate osapooltega sujus (sotsiaaltööspetsialistid, - Töötukassa, koolitajad, Innove); - Leping töötutega toimis (garantii meile), kadusid praktiliselt ei olnud; - Koolitused olid sisukad ja sujusid; Mis oli keeruline?- Sihtgrupiga kontakti saavutamine – kaudne meetod (ajalehed, infolistid jms) ei töötanud efektiivselt; Töötukassa isikuandmeid edastada ei tohi. Lahendusena töötas otseposti teavitus 7900 postkasti. Paindlike koolitajate leidmine – sihtgrupp väike võrreldes. Tallinnaga, koolitajad asuvad

Tallinnas, vähestel erialadel individuaalõppe võimalus;- Karjäärinõustamise pakkumine – mitmed koolitused toimusid minigrupis või osteti üksikuid koolituskohti ; individuaalne nõustamine (“tilkumine”) ei olnud võimalik;- Keeleprobleem takistas koolitusgruppide moodustamist;

Mis läks halvasti?- Ettevõtjate kaasamine ebaõnnestus - suvel tööjõudu ei vajatud, pikem prognoos puudus, töötajat vajati eile, tagasiside nõrk, suuremad koolitasid ise (ajaliselt kiirem). Link töötu-koolitus -tööpraktika/palgatoetus ei töötanud;- (Karjääri)nõustamist ei olnud piisavalt;

Mida teeks teisiti?- Sõltuvalt projektimahust palgata psühholoog (sihtgrupile);- Töötutele kohustuslik motivatsiooni koolitus ja üldine riigi-majanduse toimimise koolitus; - Rohkem personaalset lähenemist (eriti naiste puhul);- Eraldi küsimus, kuidas kaasata ettevõtjaid?

Kokkuvõte ja hinnangud:

- Kõik algab kodust ja haritusest.

- Keskharidus ei anna masu tingimustes konkurentsieelist

- Töölesaamine on tihti inimeste peas kinni

- Töökoht on I prioriteet, sotsiaalprogramm on projektides ka oluline

- Rohkem personaalset lähenemist töötutele projektides, mis tähendab

väiksemat sihtgruppi

- Anija vallas on keeleprobleem tugevam, kuidas lahendada? (tasuta keele-

õppevõimalusi on, aga mitte Innove raames, inimese tahe?)

- “Teise võimaluse” pakkumine madalama haridusega inimestele on

praktikas keeruline (mida teha põhiharidusega noorega, jättis kooli pooleli

2008?)

- Riigi tasandil tuleks rohkem promoda ja soodustada kutsehariduse

pakkumist ja ümberõppesüsteemi parandada

Noppeid osalejatelt“Демис, когда будет денги? Народ устал ждать. Зачем так

некрасиво делать? Завтра денег не будет на счет, мы

пойдем в суд, платишь больше. Ненадо из нас дураков и идиотов

делать.”

“Päris huvitav ja tore projekt Teil.  Teete töötutele  ühekordseid  vastamata

kõnesid  ja eeldate, et nad siis ise Teile tagasi helistavad. Loodan ,et Teile

helistades ei sattunud eritariifsele numbrile. Ankeeti täites ,sai sinna

kindlasti lisatud ka  kontaktiks  e maili aadress! PS. Üldjuhul ei reageeri

tavakodanik ega tunne kohustust, vajadust vastata "rotikatele“. Te pole

ainuke kellel telefon on...”

Noppeid osalejatelt

“See, millest kirjutad, tundub olema  jälle tõestus ühest eestlaste järjejutust

„ükski heategu ei jää karistamata”. Ma ei tea, kui mitmest kursusest-

koolitusest jutt käib ning kas need on ainult autojuhid, või on ka muid

erialasid, kuid ega ükski koolitus just odav ei ole ja kui see sinu eest on juba

niigi kinni makstud, siis on ikka väga alatu lüüa vastu seda kätt, mis

sind toidab, või veel hullem, üritada seda maha raiuda. Ma ei saa aru

inimestest, kes niipidi seda asja näevad ja mõtlevad. Päevarahad ja

sõidukulud on juba puhas boonus selle asja juures (mitte et ma neist ilma

tahaks jääda :). Ma ei tea, kui lohutav see mõttevälgatus sulle on, aga vast

ei tasu seepärast püssi nurka visata. Edu sulle tuuleveskitega

võitlemisel.