IFI7053 Digitaalsete õppematerjalide koostamine: Sissejuhatus kursusesse

Hans Põldoja

Hans Põldoja

Haridustehnoloogia lektor Tallinna Ülikool, Informaatika Instituut

Doktorant Aalto University, School of Arts, Design and Architecture

hans.poldoja@tlu.ee http://www.hanspoldoja.net

Tutvumisring

Kursuse koduleht

https://oppematerjalid.wordpress.com

Avatud kursus

Ümberpööratud õppimine flipped classroom

Kursuse ülesehitus

• Kursuse maht 3 EAP (78 tundi)

• 4 kontaktpäeva (16 tundi)

• Blogimisülesanded (32 tundi)

• Rühmatöö (10 tundi)

• Kirjanduse analüüs (20 tundi)

Kontaktpäevad

• 01.02 – Sissejuhatus

• 15.03 – Õpiobjektid, repositooriumid, autorvahendid, testid

• 12.04 – Uued tehnoloogiad, e-õpikud, autoriõigus

• 10.05 – Esitlused

Soovituslik töö maht

Nädal Teema Kontakttunnid Blogimis-ülesanded

Õppematerjali koostamine

Kirjanduse analüüs Kokku

26.01.2015 Sissejuhatus 4 1 502.02.2015 Õpiobjekti mõiste ja õppematerjalide levitamise vahendid 4 409.02.2015 Õpiobjekti mõiste ja õppematerjalide levitamise vahendid 1 116.02.2015 Õppematerjalide koostamise vahendid 4 2 623.02.2015 Õppematerjalide koostamise vahendid 1 2 302.03.2015 Arvutipõhine testimine 4 2 609.03.2015 Arvutipõhine testimine 4 1 2 716.03.2015 Uued tehnoloogiad õppematerjalide koostamiseks 4 2 623.03.2015 Uued tehnoloogiad õppematerjalide koostamiseks 1 2 2 530.03.2015 Õppematerjalide autoriõigus 4 2 2 806.04.2015 Õppematerjalide autoriõigus 4 1 2 713.04.2015 Õppematerjalide koostamise protsess ja kvaliteet 4 2 620.04.2015 Õppematerjalide koostamise protsess ja kvaliteet 1 2 2 527.04.2015 Kirjanduse analüüsi ja rühmatöö lõpetamine 2 2 404.05.2015 Kirjanduse analüüsi ja rühmatöö esitlemine 4 411.05.2015 Tagasiside ja kokkuvõtted 1 1

16 32 10 20 78

Õpikeskkond

• Ajaveeb: http://oppematerjalid.wordpress.com

• Õppijate ajaveebid

• Märksõna: oppematerjalid (Twitteris #oppematerjalid)

• Veeb 2.0 keskkonnad: EduFeedr, Twitter, SlideShare, Mendeley, …

• Moodle

EduFeedr

http://www.edufeedr.net

Twitter

https://twitter.com/oppematerjalid

Mendeley

http://www.mendeley.com

Privaatsus avatud õpikeskkonnas

• Oma nime all ajaveebi pidamine

• Hinded

Avatud kursus

• Kursuse e-õppe osaga võib liituda iga huviline

• Vabatahtlikud osalejad valivad ise, kui palju nad teevad. Samas ei saa nad TLÜ tõendit ega ainepunkte

• Liitumine avatud kuni 08.02

Kursuse teemad

Õpiobjekti mõiste ja õppematerjalide levitamise vahendid

• Digitaalsete õppematerjalide ajalugu

• Õpiobjektid, sisupaketid, ...

• Repositooriumid

• Metaandmed

• ...

Õppematerjalide koostamise vahendid

• Standardid

• Sisupakettide koostamise tarkvara

• Veebipõhised keskkonnad õppematerjalide koostamiseks

• ...

Arvutipõhine testimine

• Standardid

• Veebipõhised testimiskeskkonnad

• Enesekontrollitestide koostamise vahendid

• ...

Uued tehnoloogiad õppematerjalide koostamiseks

• E-õpikud

• Interaktiivsed tahvlid

• ...

Õppematerjalide autoriõigus

• Autoriõiguse seadus

• Avatud sisulitsentsid

• Avatud õppematerjalid

• ...

Õppematerjalide koostamise protsess ja kvaliteet

• Õppematerjalide koostamise protsess

• Õppematerjalide kvaliteedi hindamine

• ...

Mida teie tahaksite nende teemade kohta õppida?

Blogimisülesanded

Blogimisülesanded

• Blogipostitus teoreetilise ja/või praktilise ülesande põhjal

• Postituse tähtaeg: teema esimese nädala pühapäev

• Kommentaariaruteludes osalemine

• Ajaline maht 4+1 tundi

Õppematerjali koostamise rühmatöö

Õppematerjali koostamise rühmatöö

• Sisupaketi, testi või e-õpiku koostamine rühmatööna

• Ajaline maht 10 tundi rühma liikme kohta

• Rühma suurus kuni 3 üliõpilast

• Teema valimise tähtaeg 15.02

• Esitamise tähtaeg 03.05

Kirjanduse analüüs

Kirjanduse analüüs

• Teadusartiklitel põhinev kirjanduse analüüs

• Üksinda 6 lk, kahekesi 10 lk

• Arvustused ja parandamine

• Ajaline maht 20 tundi

• Teema valimise tähtaeg 01.03

• Esitamise tähtaeg 12.04 / 03.05

Tagasi lükatud Vajalikud olulised muudatused

Vajalikud väikesed muudatused

Vastu võetud

1 2 3 4SisuVastavus kursuse teemadele

Puudub seos kursuse teemadega.

Nõrk seos kursuse teemadega.

Kirjanduse analüüs on seotud kursuse teemadega, kuid seose saaks analüüsis selgemini välja tuua.

Tugev seos kursuse teemadega.

Analüüsi tase Allikmaterjale on ebapiisavalt analüüsitud ning tekst on üks-ühele ülevõetud või tõlgitud. Analüüs ei vasta teemale.

Erinevate allikate analüüs ei ole omavahel piisavalt seostatud ega moodusta hästiloetavat tervikut.

Allikmaterjalidest on koostatud hästi loetav ülevaade, mis põhiosas vastab kirjanduse analüüsi teemale.

Allikmaterjalidest on koostatud hästi loetav ja mõistetav analüütiline ülevaade, mis vastab kirjanduse analüüsi teemale.

Allikate kvaliteet

Kirjanduse analüüsi koostamisel on kasutatud ainult õppejõu poolt soovitatud teaduslikke allikaid.

Kirjanduse analüüsi koostamisel on kasutatud 3 teaduslikku allikat. Mitteteaduslike allikaid on kasutatud ka olukordades, kus nende kasutamine ei ole põhjendatud.

Kirjanduse analüüsi koostamisel on kasutatud 4–5 teaduslikku allikat. Mitteteaduslikke allikaid on kasutatud olukordades, kus nende kasutamine on põhjendatud.

Kirjanduse analüüsi koostamisel on kasutatud vähemalt 6 teaduslikku allikat. Mitteteaduslikke allikaid (ajakirjandus, õppematerjalid, ajaveebid, koduleheküljed) on kasutatud olukordades, kus teaduspublikatsioonid veel puuduvad.

Teksti ülesehitus

Tekst ei ole loogiliselt liigendatud ning erinevate osade vahel puuduvad sobivad üleminekud. Puudub selge probleemipüstitus ja üldistav kokkuvõte.

Teksti ülesehituses esineb olulisi puuduseid.

Teksti ülesehituses esineb väiksemaid puuduseid.

Tekst on sobivalt liigendatud alapeatükkideks või osadeks. Alapeatükkide ja erinevate allikate analüüside vahel on sobivad üleminekud. Kirjanduse analüüsi alguses on selgelt välja toodud probleem/eesmärk. Kirjanduse analüüs lõppeb üldistava kokkuvõttega.

VormistusÕigekiri Tekstis esineb 11 või enam

õigekirjaviga.Tekstis esineb 6–10 õigekirjaviga.

Tekstis esineb 3–5 õigekirjaviga.

Tekstis esineb kuni 2 õigekirjaviga.

Viitamine Allikmaterjalidele viitamine on puudulik ja/või ebakorrektne.

Allikmaterjalidele on läbivalt viidatud, kuid viidete vormistuses esineb märkimisväärseid puuduseid.

Viidete vormistuses esineb üksikuid vigu.

Tekstisisesed viited ja kasutatud kirjanduse loetelu on vormistatud korrektselt järgides APA viitamissüsteemi.

Maht Kirjanduse analüüs on liiga lühike või liiga pikk. Erinevus optimaalsest mahust üle 50%.

Kirjanduse analüüs on optimaalsest mahust oluliselt pikem või lühem. Erinevus optimaalsest kuni 50%.

Kirjanduse analüüs on optimaalsest mahust mõnevõrra pikem või lühem. Erinevus optimaalsest mahust kuni 25%.

Kirjanduse analüüsi maht on optimaalne: 6 lk trükiteksti / 13500 tähemärki koos tühikutega. Erinevus optimaalsest mahust kuni 15%.

Näidisteemad

Interaktiivse tahvli õppematerjalid

• Maher, D. A., Phelps, R. B., Urane, N. C., & Lee, M. D. (2012). Primary school teachers’ use of digital resources with interactive whiteboards: The Australian context. Australasian Journal of Educational Technology, 28(1), 138–158.

• Türel, Y. K., & Demirli, C. (2010). Instructional Interactive Whiteboard Materials: Designer’s perspectives. In Procedia – Social and Behavioral Sciences (Vol. 9, pp. 1437–1442). doi:10.1016/j.sbspro.2010.12.346

• Hennessy, S. (2011). The role of digital artefacts on the interactive whiteboard in supporting classroom dialogue. Journal of Computer Assisted Learning, 27(6), 463–489. doi:10.1111/j.1365-2729.2011.00416.x

VOSK-lähenemine ja õppematerjalid

• Waard, I. I. de. (2014). Using BYOD, Mobile Social Media, Apps, and Sensors for Meaningful Mobile Learning. In M. Ally & A. Tsinakos (Eds.), Increasing Access through Mobile Learning (pp. 113–124). Vancouver: Commonwealth of Learning and Athabasca University.

• Song, Y. (2014). “Bring Your Own Device (BYOD)” for seamless science inquiry in a primary school. Computers & Education, 74, 50–60. doi:10.1016/j.compedu.2014.01.005

• Ackerman, A. S., & Krupp, M. L. (2012). Five Components to Consider of BYOT/BYOD. In IADIS International Conference on Cognition and Exploratory Learning in Digital Age (CELDA 2012) (pp. 35–41). IADIS.

Õppematerjalid avatud massikursustel

• Kernohan, D. (2013). Content that talks back: what does the MOOC explosion mean for content management? Insights, 26(2), 198–203. doi:10.1629/2048-7754.82

• Guo, P. J., Kim, J., & Rubin, R. (2014). How Video Production Affects Student Engagement: An Empirical Study of MOOC Videos. In Proceedings of the first ACM conference on Learning @ scale conference (pp. 41–50). New York, NY: ACM. doi:10.1145/2556325.2566239

• Giannakos, M. N., Jaccheri, L., & Krogstie, J. (2014). Looking at MOOCs Rapid Growth Through the Lens of Video-Based Learning Research. International Journal of Emerging Technologies in Learning, 9(1), 35–38.

Vidinate tehnoloogial põhinevad hariduslikud rakendused

• Wilson, S., Sharples, P., & Griffiths, D. (2008). Distributing education services to personal and institutional systems using Widgets. In F. Wild, M. Kalz, & M. Palmér (Eds.), First International Workshop on Mashup Personal Learning Environments (pp. 25–32). Aachen: CEUR-WS.

• Govaerts, S., Verbert, K., Dahrendorf, D., Ullrich, C., Schmidt, M., Werkle, M., … Law, E. L. (2011). Towards Responsive Open Learning Environments: The ROLE Interoperability Framework. In C. Delgado Kloos, D. Gillet, R. M. Crespo Garcia, F. Wild, & M. Wolpers (Eds.), Towards Ubiquitous Learning (pp. 125–138). Berlin / Heidelberg: Springer. doi:10.1007/978-3-642-23985-4_11

• Griffiths, D., Johnson, M. W., Popat, K., Sharples, P., & Wilson, S. (2012). The Educational Affordances of Widgets and Application Stores. Journal of Universal Computer Science, 18(16), 2252–2273.

Õppematerjalide kvaliteedi tagamise viisid repositooriumides• Nesbit, J., Belfer, K., & Vargo, J. (2002). A Convergent Participation Model for

Evaluation of Learning Objects. Canadian Journal of Learning and Technology, 28(3).

• Currier, S., Barton, J., O’Beirne, R., & Ryan, B. (2004). Quality assurance for digital learning object repositories: issues for the metadata creation process. Alt-J, 12(1), 5–20. doi:10.1080/0968776042000211494

• Li, J. Z. (2010). Quality, Evaluation and Recommendation for Learning Object. In 2010 International Conference on Educational and Information Technology (ICEIT) (Vol. 2, pp. 533–537). IEEE. doi:10.1109/ICEIT.2010.5607654

Õpimärgid

Open Badges

http://openbadges.org

(Class Hack, n.d.)

Kuidas õpimärgid töötavad?

(Open Badges, 2014)

Inimene või organisatsioon annab välja õpimärgi

Õppija võtab märgi vastu oma seljakotti (Backpack)

Õppija näitab õpimärke oma kodulehel ja sotsiaalvõrgustikes

(Mozilla, 2013)

Kirjeldada õpiobjektide lähenemise eeliseid ja

puuduseid

Otsida repositooriumitest metaandmete ja

litsentsitingimustejärgi õpiobjekte

Koostada lihtsamaid sisupakette, teste ja e-õpikuid

ning kirjeldada neid metaandmetega

Järgida õppematerjalide koostamisel autoriõiguse

põhimõtteidHinnata hindamismudeli põhjal

õppematerjali kvaliteetiKoostada põhjalikuma

õppematerjali ühe autorvahendi abil

Analüüsida ühe digitaalsete õppematerjalidega seotud teemaaktuaalseid probleeme, uurimusi

ja tulevikusuundi

Põhiteadmised õpiobjektidest ja

repositooriumidest

Põhiteadmised õppematerjalide autorvahenditest

Põhiteadmised arvutipõhisest

testimisest

Põhiteadmised õppematerjalide

uutest tehnoloogiatest

Põhiteadmised õppematerjalide autoriõigustest

Põhiteadmised õppematerjalide

kvaliteedist

Sisupaketi koostaja Testiküsimuste koostaja e-Õpiku koostaja

Süvendatud teadmised

õpiobjektidest ja repositooriumidest

Süvendatud teadmised

õppematerjalide autorvahenditest

Süvendatud teadmised

arvutipõhisest testimisest

Süvendatud teadmised

õppematerjalide uutest

tehnoloogiatest

Süvendatud teadmised

õppematerjalide autoriõigustest

Süvendatud teadmised

õppematerjalide kvaliteedist

Blogimisülesanne 1 Blogimisülesanne 2 Blogimisülesanne 3 Blogimisülesanne 4 Blogimisülesanne 5 Õppematerjali koostamise rühmatöö

Blogimisülesanne 6 Kirjanduse analüüs

Õpimärkide seosed ülesannete ja õpiväljunditega

Arvutipõhine testimine

Sisupaketikoostaja

Uued tehnoloogiad

Õpiobjektid Autorvahendid

Testiküsimuste koostaja

e-Õpikukoostaja

Autoriõigus Kvaliteet

Õpiobjektid Autorvahendid Arvutipõhine testimine

Uuedtehnoloogiad

Autoriõigus Kvaliteet

Õpimärkide omistamine

• Aktsepteeritud

• Aktsepteeritud parandustega

• Tagasi lükatud

• Kuldõpimärk (50% rohkem punkte)

adfa, p. 1, 2011. © Springer-Verlag Berlin Heidelberg 2011

Exploring the Potential of Open Badges in Blog-Based University Courses

Hans Põldoja and Mart Laanpere

Tallinn University, Institute of Informatics, Tallinn, Estonia {hans.poldoja, mart.laanpere}@gmail.com

Abstract. Recent developments with personal learning environments and open online courses have led educators to experiment with opening up their formal higher education courses. In these courses, the online learning activities take place in open learning environments based on various Web 2.0 tools such as blogs. Although this type of courses have a number of pedagogical benefits, they also raise issues related to private grading of students’ works and recogniz-ing the learning of informal participants. This paper presents our exploratory study on addressing these issues by introducing open badges to master’s level course that takes place in a blog-based learning environment. Students’ perspec-tives on using open badges were evaluated through focus group interviews. The results of the study indicate, that badges could have a potential in formal higher education, if they are used more widely and provide an explicit choice of per-sonal learning paths for learners.

Keywords: open badges, assessment, blog-based courses.

1 Introduction

One of the recent trends in education is the blending of formal and informal learning. This is supported by introducing social media, personal learning environments and various open educational practices to formal higher education [1, 2]. Students can enrich their learning experience by using open educational resources from other uni-versities and taking part in Massive Open Online Courses.

In many cases, such developments have led university lecturers and professors to increase the degree of openness in their courses. One approach is to move online learning activities to open learning environments that are based on social media and Web 2.0 tools such as blogs. The use of blogs in online courses provides a number of pedagogical benefits such as motivating learners, enhancing the development and expression of ideas, fostering interaction, collaboration and group work, inviting feedback from other learners, and enriching the learning environment [3]. The use of blog-based learning environments also allows educators to open up their course for informal participants or members of professional communities who are not officially enrolled to the course.

Põldoja, H., & Laanpere, M. (2014). Exploring the Potential of Open Badges in Blog-Based University Courses. In Y. Cao, T. Väljataga, J. K. T. Tang, H. Leung, & M. Laanpere (Eds.), New Horizons in Web Based Learning: ICWL 2014 International Workshops, SPeL, PRASAE, IWMPL, OBIE, and KMEL, FET, Tallinn, Estonia, August 14-17, 2014, Revised Selected Papers (Vol. 8699, pp. 172–178). Cham: Springer. doi:10.1007/978-3-319-13296-9_19

Õppijate vaatenurk

• Tunnustus ja kinnitus ülesannete aktsepteerimise kohta

• Õpimärgid oleksid väärtuslikumad, kui neid kasutataks mitmetel kursustel

• Varasema kogemuse ja tööde tunnustamine õpimärkidega

Soovitused õpimärkide edasiseks kasutamiseks

• Pakkuda vähemalt 2 taset õpimärke ülesande kohta

• Pakkuda suuremat valikut erinevaid õpiteid

• Õpimärkide graafiline disain on õppijate jaoks oluline

Hindamine

• Õpimärkide kaalud: 10 p, 20 p

• A – põhiteadmiste, õppematerjali ja kirjanduse analüüsi õpimärgid (60+20+20 p)

• B – 80 punkti õpimärke

• C – 70 punkti õpimärke

• D – 60 punkti õpimärke

• E – 50 punkti õpimärke

Õpimärkide kavandamine

Õppematerjali rühmatööde teemad

Esimesed tegevused

Esimesed tegevused

• Ajaveebi ülesseadmine

• Enesetutvustus (või About leht)

• Õpileping

• (Toggl?)

3 palvet seoses ajaveebidega

• Palun ülesande vastuses linkida ülesande postitusele kursuse ajaveebis

• Palun postitada oma ülesanne siis, kui see valmis on

• Palun lubada kommentaaride kohene avaldamine

Õpileping• Teema – Mida ma soovin õppida? Mis valdkond?

• Eesmärgid – Mis on minu õpiprojekti eesmärgid? Miks ma tahan just seda teemat õppida? Mis sunnib mind seda õppima?

• Strateegiad – Kuidas ma kavatsen oma eesmärgid saavutada? Missugused tegevused ma pean läbi viima ja mis järjekorras?

• Vahendid/ressursid – Missuguseid vahendeid ma kasutan eesmärkide saavutamiseks (inimesed, materjalid, tehnoloogia)? Kuidas ma neile ligi pääsen?

• Hindamine – Kuidas ma tean, et ma olen oma eesmärgid saavutanud? Kuidas ma hindan oma saavutusi? Mis tõestab seda?

Toggl

https://www.toggl.com

Viited• Class Hack (n.d.). Open Badges Anatomy. http://classhack.com/post/

45364649211/open-badge-anatomy-updated

• Mozilla (2013). Badges/Onboarding-Issuer. https://wiki.mozilla.org/Badges/Onboarding-Issuer

• Open Badges (2014). About. http://openbadges.org/about/

Kasutatud fotod• Johan Larsson, http://www.flickr.com/photos/johanl/6966883093/

• https://openclipart.org

See materjal on avaldatud Creative Commons Autorile viitamine–Jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti litsentsi alusel. Litsentsi terviktekstiga tutvumiseks külastage aadressi http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/

Hans Põldoja hans.poldoja@tlu.ee

Digitaalsete õppematerjalide koostamine http://oppematerjalid.wordpress.com

Tallinna Ülikool Informaatika Instituut