ilmub neli korda aastas Õpetajate lehe vahel 30. mai 2008...

4
Ilmub neli korda aastas Õpetajate Lehe vahel 30. mai 2008 Nr 16 MÕTISKLUS MÕTISKLUSTEST Mida ja miks me ajaloos õpetame? Mingil hetkel peab seda endalt kü- sima iga ajalooga tegelev inimene. Ja kui siis ajaloolased ise sellele kü- simusele vastust ei paku, teevad seda paratamatult poliitikud ja muud ava- liku elu tegelased. Toon järgnevalt vaid ühe iseloomuliku näite. Miks algab Eesti koolides ajalugu, mida nimetatakse lähiajalooks, umb- kaudu aastaga 1900? Vastus võiks olla: miks ka mitte, sest kuskilt peab ju alustama. Niisuguse vastuse puhul on ka üsna selge, kuidas vastaja aja- loost mõtleb. See on tema jaoks li- neaarselt kulgev aegrida, kus mitme- sugustel põhjustel juhtub mõnikord huvitavaid ja mingil põhjusel olulisi sündmusi. Viimastest kasvavad oma- korda välja faktid, mille mäletamist peetakse (kuskil ja millegipärast) olu- liseks. Õpilase suutlikkust neid fakte meelde jätta saab omakorda hinna- ta ja seda tehaksegi. Ometigi leiame ajavahemikust 1900–2000 vaielda- matult küsimusi ja probleeme, mille- le vastamisel või mille analüüsimisel pole oluline mitte õpilase mälu maht, vaid mille puhul saab hinnata õpila- se arutlemise ja analüüsimise oskust. Just niisuguseid võimalusi pakubki raamat „Ajaloo ja poliitika piiridel” ja selles võtmes võiks õpetajal olla väl- jaandest praktilist kasu. Muidugi, teatud määral on võima- lik meelde jätta ka arutlusi ehk prob- leemide mõttelisi lahenduskäike, ning seega taandub kõik taas konkreet- se õpilase mälu suutlikkusele. Ja see võibki ju tõesti olla ajaloo õpetami- se peamine eesmärk: treenida mälu, eeldades ühtlasi, et mida enam õpila- ne tunneb ja teab erinevaid vastuseid ühele küsimusele, seda edukam on ta lahenduste leidmisel edaspidises elus tõstatuvatele probleemidele. Ent siinkohal kerkib ideoloogili- ne ja poliitiline probleem. Miks me arendame seda analüüsioskust just nimelt läbi teatud sündmuste, fakti- de jms? Teisisõnu oleme taas jõud- nud küsimuseni, miks lähiajalugu al- gab 1900. aastaga. Muidugi on seda võimalik põhjendada sellega, et Eesti kool toetub teatud traditsioonidele, väljakujunenud tundide arvule ühes või teises klassis ja rehkendusele, kui palju ajalootunde mahub ühte koo- liaastasse. Selline vastus on lihtne, kuigi eelnevaga sisult sarnane – te- gemist on koolitundide üldarvu ja astronoomilise sajandi kokkusobita- misega. Kuid tunnistagem, et niisu- gusel juhul ei ole tegemist ajaloo kui spetsiifilise aine sisemisest loogikast tuleneva otsusega. Vähesed ajaloo- õpetajad või -õppejõud suudavad tõestada, et 19. ja 20. sajandi vahe- tusel toimus, algas või lõppes ajaloos tõepoolest midagi niisugust, mis õi- gustaks taolist piiritõmbamist. Siiski – üks piir on Eestis käibi- vates ajalooõpikutes ja töövihikutes olemas. Nimelt kirjutatakse neis im- perialismist või imperialismi ajajär- gust, kuhu maailm olevat eelmiseks sajandivahetuseks jõudnud. Samas tahaks küsida, mis on selle imperia- lismi tunnusteks. Mis oli enne seda ja mis järgnes? Õpetajat, kes suudab sellele küsimusele rahuldava vastuse anda, peaksin ma väga heaks ajaloo- õpetajaks. Kahtlustan siiski, et kui õpetaja sellise piiri tundmist ajaloos tõesti nõuaks, siis hea hinde saami- seks õpiks enamik õpilasi vastava se- letuse lihtsalt pähe. Loodan väga, et Eesti koolides ei püüa ajalooõpetajad seletada, et te- gemist on imperialismi kui mono- polistliku kapitalismi staadiumiga, millel on viis tunnust jne. Sest siis on neil väga keeruline vastata, mis sel- le imperialismiga edaspidi juhtus. Ja mis asi lõpuks on kapitalism ning mis oli enne kapitalismi. Vaevalt jäävad kõik õpilased ra- hule, kui neile kinnitada, et mõne suurriigi käitumine muutus imperia- listlikuks ehk agressiivseks või vallu- tuslikuks. Sest tähelepanelik õpilane võib õpikutest leida märke ja fakte hoopis sellest, et just tol ajal hakkas koloniaalimpeeriumidel tekkima oma valduste juhtimisel haldusprobleeme. Ma ei tea, kuidas Eesti ajaloolastest teadlased, õppejõud ja eelkõige õpe- tajad hetkel kõnealust küsimust üldse tunnetavad ja sellele vastata suudavad või tahavad. Tundub, et probleem on sihilikult jäetud mingi kolleegiumi, nõukogu või huvigruppide ning või- mu ja poliitika lahendada. „Ajaloo ja poliitika piiridel” kõne- leb, loodetavasti piisavalt selgesti, pal- judest samalaadsetest probleemidest ja vajadusest ületada nii mõnigi piir. Kuidas, seda peaksid ütlema ajaloo- lased, aga kui nemad vaikivad, teevad seda poliitikud, miks mitte ajaloolas- test poliitikud. Võimalik ka, et just nii ajalugu tekibki. Aga kas vastus mõju- tab karavani liikumist? Võib-olla siiski ajaloo tegemist ja õpetamist edaspidi, kas või nii, nagu langevad veetilgad kivisse lõpuks augu uuristavad. EERO MEDIJAINEN, autor Kas ajaloolane tegeleb ainult minevikuga ja politoloog tänapäevaga? Foto: Corbis/Scanpix SUVEEELSEID MÕTTEID Suvi toob kaasa rõõmsa meele ja ker- ge olemise. Pikad päikeselised päe- vad annavad elule ja ümbritsevale hoopis teise vaatenurga. Suvised pil- vised päevad pole sootukski nii ma- sendavad kui talvised. Kõik tore tun- dub olevat ees ja ebameeldiv selja taha jäetud. Eksamid saavad antud ja saatused selginevad, kel elujärg nii kaugele on liikunud. Ning kuigi õpikukirjastuse elu pingestub suvel kõige enam, on seegi koormus ker- gem kanda, kui õhtul ootab karastav suplus või teatrietendus mõnes ke- nas ja seniavastamata paigas. Augustikuus suhtleme taas kord tihedamalt koolirahvaga – ees ootab traditsiooniline „suvetuur” ehk kooli- raamatukoguhoidjate teabepäevad. Meie isikliku suvetuuri kava leiate Koolibri Uudiste viimaselt lehekül- jelt. Olete oodatud meie uudiseid kuulama! Tuletame ka meelde, et homseni ootame kooliõpilaste loovtöid tee- mal „Unistus paremast minevikust”, et 22. juunil, vahetult jaanipäeva eel, võitjad välja kuulutada. Veel jõuavad õpilased oma mõtted paberile panna ja meile lähetada! Õpikukirjastaja südant vaevab aga üks mure, mida enne suure suve al- gamist jagada tahaks. Märtsikuus all- kirjastas haridus- ja teadusminister lähteülesande põhikooli ja gümnaa- siumi riikliku õppekava arendami- seks aastatel 2008–2011. Paraku ei tea me, kes selle lähteülesande ellu- viimisega tegeleb. Samuti on hirmu- tav uue võimaliku riikliku õppekava arendamise ajagraafik, mis näeb ette, et põhikooli ja gümnaasiumi riiklike õppekavade eelnõud (üldosa ja kõik lisad) ja õppekavade rakenduskava- de eelnõud valmivad 1. detsembriks 2009, riikliku õppekava rakendu- mine peaks aga algama 2010. aasta 1. septembrist. Selline kiirustamine paneb pead vangutama. Mitmeid ja mitmeid kordi oleme eri haridus- ja teadusministritel palunud arvestada sellega, et kvaliteetse õppekirjandu- se ettevalmistamine nõuab kaht aas- tat tublit tööd. Praeguse kava koha- selt jääb seda aega ilmselgelt napiks, sest keegi ei oska ju aimatagi, kui kaua aega võtab eelnõude vormumi- ne õigusaktiks. Muidugi võib end lo- hutada mõttega, et pole ju ette teada, kui suures osas ainekavad muutmi- sele lähevad ja võib-olla piisab pisi- kesest õppekirjanduse iluravist, aga see pole lahendus. Tõtlik ajagraafik annab märku sellest, et õppekirjan- duse osakaalu ei võeta riikliku õppe- kava rakendamisel tõsiselt. Tegeli- kult peetakse lausa ebaoluliseks, sest mida muud maksimaalselt poole aas- ta eraldamine õppekirjanduse aja- kohastamisele tähendabki? Nimetatud lähteülesande doku- ment sätestab veel, et „huvigrupid kaasatakse õppekava loomise ja ra- kendamise protsessi selle algusest peale”. See on ju eesrindlik mõte, kuid kahjuks pole vähemalt meie kirjastu- sega selles küsimuses veel ühendust võetud. Kas see tähendab, et protsess pole veel alanud või ei peetagi õpiku- kirjastust huvigrupiks? Igatahes loo- dame väga, et ühel päeval meid siiski kaasatakse, sest usutavasti on meie toimetajatel piisavalt väärtuslikku oskusteavet, millega riikliku õppe- kava arendamise protsessis kaa- sa lüüa. Ehk võetakse siis kuulda ka ettepanekuid õppekava arendamise ja rakendamise ajakava suhtes. Loodetavasti oleme Koolibri Uudiste järgmise numbri ilmumi- se ajaks 29. augustil juba targemad. Seniks soovime koolirahvale meel- dejäävat koolilõppu ja lõõgastavat suvepuhkust! TEIE KOOLIBRI

Upload: others

Post on 11-Sep-2019

2 views

Category:

Documents


0 download

TRANSCRIPT

Ilmub neli korda aastas Õpetajate Lehe vahel 30. mai 2008 Nr 16

MÕTISKLUS MÕTISKLUSTEST

Mida ja miks me ajaloos õpetame? Mingil hetkel peab seda endalt kü-sima iga ajalooga tegelev inimene. Ja kui siis ajaloolased ise sellele kü-simusele vastust ei paku, teevad seda paratamatult poliitikud ja muud ava-liku elu tegelased. Toon järgnevalt vaid ühe iseloomuliku näite.

Miks algab Eesti koolides ajalugu, mida nimetatakse lähiajalooks, umb-kaudu aastaga 1900? Vastus võiks olla: miks ka mitte, sest kuskilt peab ju alustama. Niisuguse vastuse puhul on ka üsna selge, kuidas vastaja aja-loost mõtleb. See on tema jaoks li-neaarselt kulgev aegrida, kus mitme-sugustel põhjustel juhtub mõnikord huvitavaid ja mingil põhjusel olulisi sündmusi. Viimastest kasvavad oma-korda välja faktid, mille mäletamist peetakse (kuskil ja millegipärast) olu-liseks. Õpilase suutlikkust neid fakte

meelde jätta saab omakorda hinna-ta ja seda tehaksegi. Ometigi leiame ajavahemikust 1900–2000 vaielda-matult küsimusi ja probleeme, mille-le vastamisel või mille analüüsimisel pole oluline mitte õpilase mälu maht, vaid mille puhul saab hinnata õpila-se arutlemise ja analüüsimise oskust. Just niisuguseid võimalusi pakubki raamat „Ajaloo ja poliitika piiridel” ja selles võtmes võiks õpetajal olla väl-jaandest praktilist kasu.

Muidugi, teatud määral on võima-lik meelde jätta ka arutlusi ehk prob-leemide mõttelisi lahenduskäike, ning seega taandub kõik taas konkreet-se õpilase mälu suutlikkusele. Ja see võibki ju tõesti olla ajaloo õpetami-se peamine eesmärk: treenida mälu, eeldades ühtlasi, et mida enam õpila-ne tunneb ja teab erinevaid vastuseid ühele küsimusele, seda edukam on ta lahenduste leidmisel edaspidises elus tõstatuvatele probleemidele.

Ent siinkohal kerkib ideoloogili-ne ja poliitiline probleem. Miks me arendame seda analüüsioskust just nimelt läbi teatud sündmuste, fakti-de jms? Teisisõnu oleme taas jõud-nud küsimuseni, miks lähiajalugu al-gab 1900. aastaga. Muidugi on seda võimalik põhjendada sellega, et Eesti kool toetub teatud traditsioonidele, väljakujunenud tundide arvule ühes või teises klassis ja rehkendusele, kui palju ajalootunde mahub ühte koo-liaastasse. Selline vastus on lihtne, kuigi eelnevaga sisult sarnane – te-gemist on koolitundide üldarvu ja astronoomilise sajandi kokkusobita-misega. Kuid tunnistagem, et niisu-gusel juhul ei ole tegemist ajaloo kui spetsiifi lise aine sisemisest loogikast tuleneva otsusega. Vähesed ajaloo-

õpetajad või -õppejõud suudavad tõestada, et 19. ja 20. sajandi vahe-tusel toimus, algas või lõppes ajaloos tõepoolest midagi niisugust, mis õi-gustaks taolist piiritõmbamist.

Siiski – üks piir on Eestis käibi-vates ajalooõpikutes ja töövihikutes olemas. Nimelt kirjutatakse neis im-perialismist või imperialismi ajajär-gust, kuhu maailm olevat eelmiseks sajandivahetuseks jõudnud. Samas tahaks küsida, mis on selle imperia-lismi tunnusteks. Mis oli enne seda ja mis järgnes? Õpetajat, kes suudab sellele küsimusele rahuldava vastuse anda, peaksin ma väga heaks ajaloo-õpetajaks. Kahtlustan siiski, et kui õpetaja sellise piiri tundmist ajaloos tõesti nõuaks, siis hea hinde saami-seks õpiks enamik õpilasi vastava se-letuse lihtsalt pähe.

Loodan väga, et Eesti koolides ei püüa ajalooõpetajad seletada, et te-gemist on imperialismi kui mono-polistliku kapitalismi staadiumiga, millel on viis tunnust jne. Sest siis on neil väga keeruline vastata, mis sel-le imperialismiga edaspidi juhtus. Ja mis asi lõpuks on kapitalism ning mis oli enne kapitalismi.

Vaevalt jäävad kõik õpilased ra-hule, kui neile kinnitada, et mõne suurriigi käitumine muutus imperia-listlikuks ehk agressiivseks või vallu-tuslikuks. Sest tähelepanelik õpilane võib õpikutest leida märke ja fakte hoopis sellest, et just tol ajal hakkas koloniaalimpeeriumidel tekkima oma valduste juhtimisel haldusprobleeme. Ma ei tea, kuidas Eesti ajaloolastest teadlased, õppejõud ja eelkõige õpe-tajad hetkel kõnealust küsimust üldse

tunnetavad ja sellele vastata suudavad või tahavad. Tundub, et probleem on sihilikult jäetud mingi kolleegiumi, nõukogu või huvigruppide ning või-mu ja poliitika lahendada.

„Ajaloo ja poliitika piiridel” kõne-leb, loodetavasti piisavalt selgesti, pal-judest samalaadsetest probleemidest ja vajadusest ületada nii mõnigi piir. Kuidas, seda peaksid ütlema ajaloo-lased, aga kui nemad vaikivad, teevad seda poliitikud, miks mitte ajaloolas-test poliitikud. Võimalik ka, et just nii ajalugu tekibki. Aga kas vastus mõju-tab karavani liikumist? Võib-olla siiski ajaloo tegemist ja õpetamist edaspidi, kas või nii, nagu langevad veetilgad kivisse lõpuks augu uuristavad.

EERO MEDIJAINEN,autor

Kas ajaloolane tegeleb ainult minevikuga ja politoloog tänapäevaga? Foto: Corbis/Scanpix

SUVEEELSEID MÕTTEIDSuvi toob kaasa rõõmsa meele ja ker-ge olemise. Pikad päikeselised päe-vad annavad elule ja ümbritsevale hoopis teise vaatenurga. Suvised pil-vised päevad pole sootukski nii ma-sendavad kui talvised. Kõik tore tun-dub olevat ees ja ebameeldiv selja taha jäetud. Eksamid saavad antud ja saatused selginevad, kel elujärg nii kaugele on liikunud. Ning kuigi õpikukirjastuse elu pingestub suvel kõige enam, on seegi koormus ker-gem kanda, kui õhtul ootab karastav suplus või teatrietendus mõnes ke-nas ja seniavastamata paigas.

Augustikuus suhtleme taas kord tihedamalt koolirahvaga – ees ootab traditsiooniline „suvetuur” ehk kooli-raamatukoguhoidjate teabepäevad. Meie isikliku suvetuuri kava leiate Koolibri Uudiste viimaselt lehekül-jelt. Olete oodatud meie uudiseid kuulama!

Tuletame ka meelde, et homseni ootame kooliõpilaste loovtöid tee-mal „Unistus paremast minevikust”, et 22. juunil, vahetult jaanipäeva eel, võitjad välja kuulutada. Veel jõuavad õpilased oma mõtted paberile panna ja meile lähetada!

Õpikukirjastaja südant vaevab aga üks mure, mida enne suure suve al-gamist jagada tahaks. Märtsikuus all-

kirjastas haridus- ja teadusminister lähteülesande põhikooli ja gümnaa-siumi riikliku õppekava arendami-seks aastatel 2008–2011. Paraku ei tea me, kes selle lähteülesande ellu-viimisega tegeleb. Samuti on hirmu-tav uue võimaliku riikliku õppekava arendamise ajagraafi k, mis näeb ette, et põhikooli ja gümnaasiumi riiklike õppekavade eelnõud (üldosa ja kõik

lisad) ja õppekavade rakenduskava-de eelnõud valmivad 1. detsembriks 2009, riikliku õppekava rakendu-mine peaks aga algama 2010. aasta 1. septembrist. Selline kiirustamine paneb pead vangutama. Mitmeid ja mitmeid kordi oleme eri haridus- ja teadusministritel palunud arvestada sellega, et kvaliteetse õppekirjandu-se ettevalmistamine nõuab kaht aas-

tat tublit tööd. Praeguse kava koha-selt jääb seda aega ilmselgelt napiks, sest keegi ei oska ju aimatagi, kui kaua aega võtab eelnõude vormumi-ne õigusaktiks. Muidugi võib end lo-hutada mõttega, et pole ju ette teada, kui suures osas ainekavad muutmi-sele lähevad ja võib-olla piisab pisi-kesest õppekirjanduse iluravist, aga see pole lahendus. Tõtlik ajagraafi k

annab märku sellest, et õppekirjan-duse osakaalu ei võeta riikliku õppe-kava rakendamisel tõsiselt. Tegeli-kult peetakse lausa ebaoluliseks, sest mida muud maksimaalselt poole aas-ta eraldamine õppekirjanduse aja-kohastamisele tähendabki?

Nimetatud lähteülesande doku-ment sätestab veel, et „huvigrupid kaasatakse õppekava loomise ja ra-kendamise protsessi selle algusest peale”. See on ju eesrindlik mõte, kuid kahjuks pole vähemalt meie kirjastu-sega selles küsimuses veel ühendust võetud. Kas see tähendab, et protsess pole veel alanud või ei peetagi õpiku-kirjastust huvigrupiks? Igatahes loo-dame väga, et ühel päeval meid siiski kaasatakse, sest usutavasti on meie toimetajatel piisavalt väärtuslikku oskusteavet, millega riikliku õppe-kava arendamise protsessis kaa-sa lüüa. Ehk võetakse siis kuulda ka ettepanekuid õppekava arendamise ja rakendamise ajakava suhtes.

Loodetavasti oleme Koolibri Uudiste järgmise numbri ilmumi-se ajaks 29. augustil juba targemad. Seniks soovime koolirahvale meel-dejäävat koolilõppu ja lõõgastavat suvepuhkust!

TEIE KOOLIBRI

samate valemite sisu mõistmiseks ja praktiliseks kasutamiseks on autor esitanud näiteülesanded.

LEHHO JÕUMEES, retsensent

UUS R A A M A T U D , M I S H A R I V A D2

2008TOP 10

OrigamiSari Avasta! Leiuta!

Meisterda!

1

Paberlilled. Voldi ja kleebi

Sari Avasta! Leiuta! Meisterda!

2

Tom AngDigitaalfotograafi a

käsiraamat

3

Russell AshMaailma TOP 10

4

Hannu MäkeläMiisa uus pere

5

Kopi ja õpi. Jälgedeta sõnad

6

Tiiu KivirähkKäsitöötuba.

Kunsti- ja tööõpetus, 1. osa

7

Adrian DinglePerioodilisustabel

8

Pilvi KulaValmistume kooliks.

Käitumisraamat

9

Ana Bremon15 minutit

hispaania keelt

10

KALENDRILAULUD SÕNAS, NOODIS, HELIS

Alles see oli, kui kehtis nõue, et lu-geja saaks raamatu kättevõtmisel ot-sekohe selgeks, kellele see kirjutatud on, olgu siis kooliealiste nooremale, keskmisele või vanemale astmele. See siin sobib ennekõike nooditund-jatele, kuid mitte ainult. Eesti Kir-jandusmuuseumi etnomusikoloogia osakonna vanemteadur Taive Särg on sellesse raamatusse paigutanud aasta tähtpäevade järjestuses üle 200 rahvaluulekogudes leiduva kalendri-laulu noodistuse koos laulusõnade ning lauljapoolsete selgitustega. „Eesti kalendrilaulud viisidega” on nii käsiraamat kui ka üksiti teaduslik antoloogia, vajalik abivahend meie rahvakultuuri tutvustamisel, õpeta-misel ning kalendritähtpäevade tä-histamisel. Eriti oluliseks tuleb pida-da seda, et tervelt kolmveerandsadat laulu on võimalik kuulata väljaande juurde kuuluvalt CD-plaadilt.

Niisiis osutub selle raamatu kasu-tajate ring märksa laiemaks: tegemist pole ainuüksi muusikakasvatajate-õpetajate-ringijuhtide töövahendiga, vaid sellest on abi kõigile lasteaia-

kasutussituatsioonide kohta. Välja-ande lõppu on koostaja lisanud ka veel rahvaluulekogude lühendid, lau-lude loendi ja kirjanduse nimestiku.

Kujunduselt sarnaneb „Eesti ka-lendrilaulud viisidega” kirjastuse Koolibri ühe varasema (samuti õppe-vahendiks mõeldud ja CD-plaadiga varustatud) väljaandega „Regivärsist netinaljadeni” (2005). Illustratsioo-niks kasutatud arhiivifotodel võib näha lasteaiamudilasi, koolijütse, gümnasiste, tudengeid, külarahvast – end tundmatuks maskeerinud sandi-tajaid, plastmasskelgu või mootorsaa-niga liulaskjaid, kiige ehitajaid ning kiigel õõtsujaid, ööhämaruses kuma-vate jaanitulede ümber seisjaid.

Regivärsiliste laulude vanust võib hinnata 2000–2500 aastale, kirju-

kasvatajatele, koolide huvijuhtidele, inimeseõpetuse ja eesti keele õpeta-jatele, integratsiooniprogrammides osalejatele, rahvakultuuri teemaliste ürituste organiseerijatele, jne.

Kalendrilaulude käsitlus algab sügisestest tähtpäevadest. Mõista-gi on kõige suurem lauluvalik mar-di- ja kadripäeva kohta. Järgnevad Mulgimaa hingesantide laulud koos seletustega (võimalus võrrelda, mil-line on halloween eesti moodi), vanad jõulutsükli laulud ja lääne-eesti kombestikule omased soovi-mised. Vastla-liulaulud on olnud pigem hüüded. Tänapäeval on tõrje-maagiline kada-ajamise komme mõ-nel pool jälle kasutusel, kuid kahjuks pole teada ainsatki kada-ajamise lau-lu viisi. Kada lükati keppidega ees ja laulus öeldi koht, kuhu see aetakse, näiteks,

Kus me selle kada ajame?Matsalu puile ja Matsalu maile,Matsalu alla heinamaile,Kangru tahatuppajeja Korjuse Mardi koldeauku.

Jüripäeval kui karja esmakordse väljalaskmise päeval kogunesid pe-renaised Kirde-Eestis head piima- ja võiõnne loitsima. Lihavõtte- ja suvis-tepühade ning jaanipäeva puhuste laulude juurde kuulub ühtlasi kiiku-miskomme. Lauluvalik on rikkalik.

Laulusõnu ja meloodiaid valides on väljaande koostaja paigutanud iga maakonna ning kihelkonna näited eraldi, alustades Harjumaast ja lõ-petades Võrumaaga. Üldjuhendis on seletatud, millal laulda, kuidas sobi-vat laulu kätte leida, kuidas esitada. Lisatud on murdesõnade tähendusi, terviklaulude n-ö tõlkeid, tähelepanu on juhitud laulude piirkondlikele eri-joontele. Olen selle raamatu toime-tajana omalt poolt jälginud, et muu-sika-alaste juhtnööride kõrval oleks piisavalt selgitusi kalendritavandi

tab Taive Särg. Võime uhked olla, et mõndagi nii arhailisest kultuurist on kandunud tänapäeva. Lohutav on lu-geda, et sellest kultuurist osasaajail on voli oma sisetunde järgi otsustada, kuidas ja milline valik teha: „Folkloor on elav pärimus, kus lauludel ei ole kindlat lõplikku kuju. Meieni jõud-nud üleskirjutus või helisalvestus on vaid üks võimalus paljude võimalus-te hulgas: see on nagu vana foto, mis salvestab ühe hetke pidevast liiku-misest. Regilaulupärimus on aegade jooksul muutunud ja arenenud ning ka tänapäevane traditsioonitundlik laulja võib olla laulude taas- ja kaas-loojaks.”

MALL HIIEMÄE, toimetaja

kijoü

sgdMslvempmnplln

11. KLASSI FÜÜSIKAKURSUSsed läbitud materjali kohta ja harju-tusülesanded. Peatükkide tekstile on lisatud ka hulganisti näidisülesan-deid koos üksikasjalike lahenduste-ga. Õpik sisaldab vastuseid kõikidele gümnaasiumi füüsika ainekavas kur-suses „Optika” sisalduvatele märk-sõnadele.

ÜLO UGASTE, professor,

füüsika-matemaatika doktor

ElektromagnetismElektromagnetism on äärmiselt oluline teema kaasaegse maailmapildi ja teh-nilise silmaringi kujundamisel. Ühelt poolt teema olulisus, teiselt poolt aga 2002. aasta riikliku õppekava poolt ette nähtud väga napp ajavaru. Samas nõuab teema mõistmine suhteliselt sü-gavat mõttetööd. Autor on püüdnud selles osas õpilast igati aidata.

Traditsiooniliselt on musta trüki-kirjaga esitatud ainekavas nõutud kohustuslik materjal. Tekst on so-bivalt liigendatud, oluliste termini-te, lausete ja mõtete esile tõstmisel kasutatakse kaldkirja, paksu kirja ja allajoonimist. Illustratsioonid on korrektsed, tuues esile olulist ning toetades niimoodi teksti. Illustrat-sioonid on seejuures erineva ülesan-dega. Osa neist rõhutab olulist mõ-tet või informatsiooni, osa selgitab protsesside kulgemist, seadmete töö-põhimõtet ja ehitust, fotod kujutavad tekstis jutuks olnud seadmeid.

Tõsisele õppurile on suunatud pea-tüki lõpus olevad küsimused. Need ei ole tekstist küsitu üles leidmisele suunavad küsimused, vaid põhiliselt süvendatud huvi korral teema süga-vamale mõistmisele juhatavad küsi-mused, mis tihti vajavad täiendavat uurimist, s.t iseseisvat tööd. Täht-

Optika Õpiku teise trüki tekst on hoolikalt koostatud ja viimistletud sõnastuse-ga, mis on õpilasele sobiv ja jõuko-hane. Oskussõnu on alati selgitatud, kusjuures nähtuste ning vastavate mudelite kirjeldused ning seletused on arusaadava ja täpse sisuga. Õpikus on pidevalt arvestatud tarvilikkuse ja piisavuse põhimõtet. Teksti liigenda-misel on silmas peetud mõttelisi ter-vikuid. Didaktiliselt on tekst õigesti üles ehitatud. Juba traditsiooniks on kujunenud ainekava kohustuslikku osa käsitleva teksti esitamine musta ning täiendava ja vahel ka sügavama selgituse esitamine sinise trükikirjaga. Nii on ka näha, et kohustuslik mater-jal ei ole üleliia mahukas. Kogu teksti kohta võib öelda, et see sobib õpilase-le ka täiesti iseseisvaks õppimiseks.

LEHHO JÕUMEES, retsensent

Tutvudes põhjalikult Henn Voolaiu õpiku uuendatud ja parandatud ver-siooniga (olen tutvunud ka eelmiste-ga) peab täheldama, et õpik on muu-tunud täiuslikumaks.

Õpik on hästi illustreeritud. Iga peatüki lõpus on kontrollküsimu-

Mõlemad õpikud omavad Haridus- ja Teadusministeeriumi kinnitust riiklikule

õppekavale vastavuse kohta.

Kiik Pärnumaal 1923. aastal. Foto: Eesti Rahvaluule Arhiiv

kbtkjktsdtppt

tessvmu

uusR A A M A T U D , M I S H A R I V A D3

VENE KOOLMAAILMA USUNDID MITMEKESISED, ELULISED JA KODUSEDViimastel aastatel on eesti keelde tõlgitud mitmeid maailma suure-maid usundeid tutvustavaid raama-tuid. Tavaliselt iseloomustavad neid eksootilised ja ligitõmbavad fotod ning asjatundlik akadeemiline tekst, mis annab põhjaliku ülevaate maa-ilma erinevates paikades levivatest religioossetest arusaamadest. Samas olen praktiseeriva pedagoogina tund-nud puudust usundeid tänapäevaselt selgitavatest ja Euroopa konteksti toovatest käsitlustest. Mulle tundub, et Christine Schulz-Reissi ja Werner Tiki Küstenmacheri raamat „Mida maailma usub? Viis suurt religiooni”, on igati õnnestunud valik selle lün-ga täitmiseks. Maailma usundite aja-lugu, kombeid, õpetust ning lugusid on seal tutvustatud kaasaegses, eluli-ses ja koduses vormis.

Viis religiooniRaamatus leiavad käsitlust viis maail-mas tuntud ja laialt levinud religioo-ni: hinduism, budism, judaism, krist-lus ja islam. Teksti elustavad rohked koomiksilaadsed illustratsioonid, erinevaid usunditele pühendatud peatükid on tähistatud erinevate vär-videga, teose lõpus asuva registri abil on hõlpsasti võimalik leida otsitav märksõna.

Religioonide põhimõtete tutvus-tus toimub alati selgelt ja euroopali-ku elukäsitlusega paralleele otsides: alates üldistest seisukohtadest, kui-

das mõistavad budistid kannatust või moslemid Jumalat, kuni detailideni, mida tähendab punane täpp valla-liste hindu naiste laubal või missu-guseid nätsukomme võib süüa juudi laps. Lugema hakates kartsin pisut, kuidas tulevad autorid toime reli-gioonides esinenud veriste või palju-de inimeste kannatusi kirjeldavate lu-gude edasiandmisega, kuid ka sellega on kenasti toime tuldud. Religiooni väärtõlgendustest tekkinud kurjust maha ei salata, kuid ei tekitata selle vastu ka põhjendamatut ja ebatervet huvi.

Mainimist väärib kindlasti ka usundite tutvustamiseks kasutatav tihe liigendus ja lopsakas keel. Lühi-kesed ja meeldejäävad peatükid so-bivad seetõttu lausa lastele unejuttu-deks. Olgu näiteks toodud kirjeldus Indiast: „Kui televisioonis näidatak-se mõnikord kaadreid sellistest In-dia linnadest nagu Delhi, Mumbai või Kalkuta, siis võib seal mõnikord keset elavat liiklust näha lehmi ringi jalutamas või lihtsalt lamamas. Siis jäävad kõik autod seisma. Meie siin raputaksime selle peale pead või lä-heks keegi jämeda malakaga ja ajaks tõprad minema. Hindu ei teeks seda kunagi! Hinduism peab lehma maa-ilma kõige pühamaks loomaks [---]” või siis muhedad pealkirjad „Metsas seisab mehike”, „Kas vaesus teeb rik-kaks ja rikkus vaeseks”, „Näita mulle, kui kalliks sa mind pead!”, „Musklite asemel mõistus” või „Nagu käomu-na linnupesas”, mis lausa kutsuvad lugema.

Nagu raamatute puhul ikka on sisse lipsanud ka mõningaid vigu ja küsitavusi, mis aga üldmuljet ei riku. Näiteks hakkas Jeesus rõõmusõnu-mit kuulutama umbes kolmekümne-selt, mitte kolmeteistaastaselt (lk 96), jääb mulje nagu oleksid protestan-did üksnes luterlased (lk 112), viima-sel ajal ollakse kindlalt seisukohal, et pole mingit põhjendust araabiakeel-se sõna Allah, mis tähendab Jumal, tõlkimata jätmiseks jne. Üheks või-

malikku segadust tekitavaks peatü-kiks on kirikute paljususest kõnelev „Mina teen teisiti” (lk 111–113), mis lähtub Saksamaa taustast. Näiteks on vaid sealsetest oludest lähtudes põhjendatud kõnelda katoliiklusest ja luterlusest kui kahest suurkirikust, maailmas on aga katoliiklasi üle viie-teistkümne korra rohkem.

Võimalik kasutusKindlasti on „Mida maailm usub?” eelkõige noortele sobiv materjal es-mase ülevaate saamiseks maailma olulisematest religioonidest. Eestis võiks sellelaadse kirjanduse nappust arvestades potentsiaalseteks lugeja-teks olla tunduvalt laiem ring inime-si. Raamatu optimistlik ja salliv toon ning seal tõstatatud küsimused kut-suvad ja julgustavad lugejat religioo-ne edasi uurima. Usun, et nimetatud raamatut saaks edukalt kasutada ka põhikoolis. Eriti meeldivad on sage-li peatükkide algusesse paigutatud lood ja probleemid tänapäevast, mis religioonide mõju ja toimimist selgi-tavad. Nii võib selgesti aru saada, et religioonid pole vanad lood minevi-kust, vaid need kujundavad ja rikas-tavad tänaseni väga paljude inimeste elu.

TOOMAS JÜRGENSTEIN,Hugo Treff neri Gümnaasiumi

religiooniõpetaja, Eesti Usuõpetajate Liit

utkbdIsdvkjjrhtkivskk

VENEEESTI KOOLISÕNARAAMAT

Vene-eesti koolisõnaraamatu koos-tamisel on eeskujuks võetud mõned varem ilmunud eesti-vene, vene-ing-lise ja vene-saksa koolisõnastikud. Kasutatud on ka pärast 2000. aastat ilmunud vene kooli- ja õppesõnas-tikke (ortograafi asõnastik, võõrsõna-

de leksikonid, sõnaühendite sõnastik jt) ning 1977. aastal ilmunud sage-dussõnastikku.

Sõnaraamatu mahust lähtuvalt tuli teha valik märksõnade ja näite-materjali osakaalu vahel. Käesolevas sõnaraamatus on eelistatud võimali-kult rohket märksõnade arvu (umbes 25 000 märksõna). Näitematerjali on kasutatud vaid tähenduste täpsusta-miseks ja kasutuse näitlikustamiseks. Fraseoloogiat sisaldab sõnastik vähe-sel määral, kuna see oleks liiga ma-hukas valdkond ja vääriks omaette kirjeldamist.

Märksõnade puhul märgitak-se nimisõna sugu ja lisatakse teavet mitmuse-ainsuse vormide kohta, kui mõni neist on eelistatav või ainuõige. Omadussõnade jaoks on koostatud väike muutevormide tabel, mis või-maldab soolõppude väljakirjutamise arvelt mahtu kokku hoida. Tegusõ-nade esitamisel on peetud oluliseks teavet aspekti ja rektsiooni kohta. Lähtudes sellest, et emakeelse te-gusõna rektsioon on kasutajale tea-da, on rektsiooni näitavad küsimu-

sed antud vaid siis, kui need ei lange eesti ja vene keeles kokku. Näiteks: догадываться о чём aimama mida; мешать кому segama keda.

Märksõna vastena on esikohal kõi-ge üldisem, tuntum ja võimalikult täiemahuliselt tähendust hõlmav tõl-kesõna. On pakutud ka vaste süno-nüüme.

Eestikeelseid vasteid on täpsusta-tud veel mitmel moel:

1) suunavate märkustega sulgudes, nt: рёв м möirgamine, möire (nt metsloomade häälitsuste v ülek tormi kohta); röökimine, ulgu-mine (nt valjuhäälse nutu v ülek tuule kohta); mürisemine, mürin (rasketehnika, lennukite vms pu-hul);

2) sõnaühendite kaudu sõnaartiklis, nt: пучок м kimp; kahl; ~ ре-диски redisekimp; ~ волос juuk-sekahl;

3) märgendite abil. Sõnal võib olla tähendusi, mis sõnastikus ei kajas-tu, sel juhul näitab just märgend,

V ti k li õ t k

djd

tmsk2kmFshk

smmOv

milline tähendustest on esitatud. Stiilimärgendite puhul eeldab au-tor, et kasutaja teab emakeelse sõna stiilivarjundit. Märgend kõ-nek tähendab harilikult seda, et sõna on stiililise nihkega ja selle kasutamisel tuleb olla mõnevõrra ettevaatlik.

Sõnaraamat sisaldab rohkesti võõr-sõnu. Nende esitamisel on silmas peetud sisulist tähtsust ja üldtun-tust. Kui võõrsõna on üldtuntud, siis ei vaja tõlkevaste enam seletust. Kui võõrsõna on mitmetähenduslik, on esikohal üldvaste ning kooloni järel omakeelsed vasted ja lisaseletused, nt: платформа ж platvorm: kõr-gend, kõrgem alus, lava; made; lah-tine veok; rühmitise ühine tegevus-alus; paksem kingatald.

Autor loodab, et sõnaraamatust on abi nii eesti kui ka vene keele õp-pimisel ja soovib sõnaraamatu kasu-tajaile edu ja jõudu.

HELLE LEEMETS,autor

FRONT LINE ENGLISH Kirjastusel Koolibri on valminud inglise keele grammatika sari Front Line English, kuhu kuuluvad õpikud English Tenses, Prepositions, Modal Verbs, Reported Speech, Word Order ja Determiners.

Võõrkeele õpetamise kõige efek-tiivsemaks meetodiks peetakse või-malikult vähest emakeele kasutamist õppeprotsessis. Grammatika õpeta-misel soovitatakse aga paralleelide toomist emakeelega, et mõista keele omapära ja tunnetada võõrkeele sar-

naseid jooni emakeelega. Seda võtet sarjas Front Line English kasutatud ongi. Sari sobib õpilas-tele alates 8.–9. klassist.

Рабочая тетрадь предназначена для закреп-ления и развития знаний учащихся по курсу «Обществоведение». В тетрадь включены за-дания разного уровня сложности, помогающие гимназистам глубже проникнуть в суть изу-чаемого материала. Тетрадь является своего рода «помощником» в процессе перехода на эстоноязычное обучение, так как включает в себя задания на двух языках, работу с основ-ными терминами и понятиями; помогает по-нять социальные и экономические проблемы современного общества. Работа с этим пособи-ем позволит учащимся лучше подготовиться к государственному экзамену.

Анатолий Григорьев, Вячеслав Жибуртович, Сергей Теплов, Анжелика Валдре, Александр Гущин

ОБЩЕСТВОВЕДЕНИЕ. РАБОЧАЯ ТЕТРАДЬ ДЛЯ ГИМНАЗИИ

Аарне Тыльдсепп, Мати КарелсонОРГАНИЧЕСКАЯ ХИМИЯ.

УЧЕБНИК ДЛЯ 11 КЛАССА

Авторами нового учебника являются профес-сор ТУ М. Карелсон и публикуемый в России и в других странах А. Тыльдсепп.

Каждый параграф учебника начинается с постановки вопроса, затем следует рассужде-ние-объяснение. В рубрике «Запомни!» выде-лены основные тезисы параграфа, а в рубрике «Думайте, обсуждайте, решайте!» приведены вопросы и задания. В учебнике много фотогра-фий и иллюстраций, даны предметный указа-тель и словарь терминов и понятий.

Koolibri Uudiseid annab välja AS Koolibri. Leht ilmub neli korda aastas.Projektijuht Katrin Kliimask / Toimetaja Kadri Haljamaa / Kujundaja Tiit Tõnurist / Küljendaja Lauri Haljamaa

www.koolibri.ee / Hiiu 38, 11620 Tallinn / Telefon 651 5300 / [email protected]

koolitused R A A M A T U D , M I S H A R I V A D4

EESTI KOOLID

14.08 10.00 Läänemaa Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium, Wiedemanni 15

14.08 14.00 Pärnumaa Pärnu Maavalitsus, Akadeemia 2

15.08 10.00 Raplamaa Rapla Ühisgümnaasium, Keskkooli 2

15.08 14.00 Järvamaa Paide Ühisgümnaasium, Kooli 1

18.08 10.00 Lääne-Virumaa Rakvere Reaalgümnaasium, Võidu 67

18.08 14.00 Ida-Virumaa Koolibri Jõhvi esindus, Tartu mnt 2

19.08 10.00 Harjumaa Koolibri, Hiiu 38

21.08 10.00 Tallinn (Mustamäe, Nõmme, Haabersti, Kristiine) Hiiu 38

21.08 14.00 Tallinn (Lasnamäe, Kesklinn, Pirita, Põhja-Tallinn) Hiiu 38

22.08 11.00 Saaremaa Saaremaa Ühisgümnaasium, Hariduse 13

25.08 10.00 Jõgevamaa Jõgeva Maavalitsus, Suur 3

25.08 14.00 Tartumaa Tartu Linna haridusosakonna saal, Raekoja plats 12

26.08 10.00 Põlvamaa Põlva Ühisgümnaasium, Kesk 25

26.08 14.00 Võrumaa Võru Lasteraamatukogu, Jüri 54

27.08 10.00 Valgamaa Valga Maavalitsus, Kesk 12

27.08 14.00 Viljandimaa Viljandi Maavalitsus, Vabaduse plats 2

VENE KOOLID

18.08 10.00 Ida-Virumaa Koolibri Jõhvi esindus, Tartu mnt 2

18.08 14.00 Narva Narva Kesklinna Gümnaasium, Puškini 29

25.08 10.00 Tallinn (Mustamäe, Nõmme, Haabersti, Kristiine) Hiiu 38

26.08 10.00 Tallinn (Lasnamäe, Kesklinn, Pirita, Põhja-Tallinn, Harjumaa) Vilmsi 55

KOOLIBRI SUVISED TEABEPÄEVAD RAAMATUKOGUHOIDJATELE

EESTI KEELE ÕPETAMISEST 2. KLASSIS21. augustil 2008 Tallinnas Rahvakultuuri Keskuses, Vilmsi 55Juhendajad: Ene Jundas, Riina Kippak, Krista Kumberg ja Siivi PõderMaht: 8 akadeemilist tundi

Koolituspäeva kava:

• teise klassi õppekomplekti Ilus emakeel ülesehitus ja põhimõtted;

• lugemisega seonduvad ülesanded;

• luuletuste käsitlemine;

• vabalugemine;

• kirjutamisharjutused, sh kirjatehnika ja loovkirjutamine;

• kõnetehnika ja kuulamise harjutused.

EESTI KEELE ÕPETAMISEST 3. KLASSIS11. juunil 2008 Tallinnas Rahvakultuuri Keskuses, Vilmsi 55Juhendaja: Tiiu KivesteMaht: 6 akadeemilist tundi

Koolituspäeva kava:

• kolmanda klassi õppekomplekti Ilus emakeel õpiku ja töövihiku ülesehitus;

• õpetajaraamatu ja kuulamisülesannetega CD põhimõtted ja ülesehitus;

• funktsionaalse lugemise ülesanded õppekomplektis;

• sõnavaralise töö ülesanded;

• keeleülesannete alused;

• rühmatööd ja loovülesanded;

• aktiivõppel põhinevad metoodilised nõuanded.

KOOLITUSED

TEATRIMÄNG LASTEGA

30.mai 2008 (12.00–15.00) Võru Lasteraamatukogu, Jüri 54

Raamatu Teatrimäng lastega autor Zoja Mellov tutvustab oma raamatut ning räägib teatrimängu võimalustest lasteaias, koolis ja huviringis. Tutvustame ka uuemaid Koolibri lasteraamatuid, võtame vastu tellimusi.

ESIMESE KLASSI ÕPETAJATE KOOLITUSPÄEV

3. juuni 2008 (10.00–15.30) Rahvakultuuri Keskus, Vilmsi 55, Tallinn

5. juuni 2008 (10.00–15.30) Tartu Ülikooli Raamatukogu, Struve 1, ruum nr 243

9. juuni 2008 (10.00–15.30) Pärnu Maavalitsuse 2. korruse saal, Akadeemia 2

12. juuni 2008 (10.00–15.30) Rakvere Linna Algkool, Posti 29

Koolituspäeva kava:

10.00–11.30 Ilus emakeel. Sirje Toomla, Heili Epro

11.45–12.30 Lustakas lugemik. Kelmikas kirjavihik. Kaie Kubri, Thea Simmerman

12.45–13.30 Matemaatika esimesele klassile. Kaie Kubri, Anu Palu, Marika Vares

13.45–14.30 Kunstiõpetus esimesele klassile. Edna Vahter

14.45–15.30 Käsitöötuba. Kunsti- ja tööõpetus. Tiiu Kivirähk

Huvilistel palume registreeruda telefonil 651 5300, e-posti aadressil [email protected] või Koolibri kodulehel www.koolibri.ee (kursused).Koolituspäevadest osavõtt on õpetajatele tasuta, osavõtjad saavad tõendi.

Komplekt sisaldab 40 kahepoolset ülesandekaar-ti, millele on võimalik kaasasoleva spetsiaalse viltpliiatsiga kirjutada ning kirjutatut kustutada. Karp ise moodustab kaldpinnalise töölaua, mil-lel lapsel on mugav kirjutamist harjutada. Esmalt võiks vanem koos lapsega uurida pilte ja ülesan-deid ning näidata, kuidas punktiirjoont järgides sõnu ja numbreid kirjutada. Edaspidi on „jälge-deta” kirjutamine lapsele toredaks iseseisvaks tegevuseks.

Komplekt arendab lapse sõnavara ja arvutund-mist, lugemis- ja kirjutamisoskust ning käe-silma koordinatsiooni. Kirjutatu kustutamisvõimalus lu-bab kaarte korduvalt kasutada ning muudab õppi-mise pingevabamaks.

Soovitame lastele alates 3. eluaastast.

SARI „KOPI JA ÕPI” JÄLGEDETA SÕNAD

JÄLGEDETA NUMBRID

SARI „SILMARINGI REISIJUHT TOP 10”

Top10 on taskuformaadis raamat sarjast „Silma-ringi reisijuht”, mis annab nõu, kuidas leida, osta, maitsta, näha sihtkoha kümmet kõige tähtsamat asja ning kuidas valmistada oma reis ette nii, et reisil olles aega võimalikult sihipäraselt kasutada. Igas Top10 raamatus on täpsed ja detailsed kaar-did ning värvifotod ja arvukalt edetabeleid. Nõn-da võib olla kindel, et ükski tähtis vaatamisväärsus või meelelahutus ei jää märkamata.