LX I AASTAKÄIKAUSTRALIAN ESTONIAN WEEKLY “OUR HOME”Australia Post Printed Post Approved PP 231335/00058Nr 11 (2922) Kolmapäev, 1. aprill 2009

Esimene kava, mis esitati 20. ja 21. märtsil Adelaide’i Festi-val Theatre’s, kandis nimetust “Mahler and Paganini”. Ette-kandel oli austraalia helilooja, samas väga kuulsa klarnetisti Nigel Westlake’i pala “Shim-mering Blue”, Niccolò Pagani-ni Viiulikontsert nr 1 ja Gustav Mahleri Sümfoonia nr 1 “Ti-taan”.

Paganini Viiulikontserdi so-listiks oli 2006. aasta Paganini võistluse võitja hiina viiuldaja Feng Ning.

Gustav Mahleri Sümfoonia nr 1 ettekandega jätkas Arvo Volmer siinset seitsmele aasta-le (2006 - 2012) planeeritud ja palju maksma minevat Mahleri kõigi sümfooniate sarja. Ade-laide Symphony Orchestra on

esimene Austraalia orkester nii-sugust tsüklit ette kandmas.

Teine kava Volmeri juhatusel valmib 1. aprilliks ning esita-takse Adelaide’i Elder Hallis. Tol õhtul kõlavad Nikos Skalkottase “Kreeka tants”, Alfred Schnittke “Moz-Art à la Haydn” ning Franz Joseph Haydni mälestusaasta puhuks tema Viiulikontsert ja Sümfoonia nr 83 (“Kana”). Viiu-lisolistiks on kuulsa Austraalia Keelpillikvarteti I viiul Sophie Rowell.

Tallinnas ootab Arvo Volmerit ees suure tööna Gustav Mahleri Sümfoonia nr 2 (“Ülestõusmi-ne”) esitus Rahvusooperi jõu-dudega Estonia kontserdisaalis 11. aprillil.

Priit KuuskERR, 21.03.2009

Arvo Volmer juhatab Gustav Mahlerit Austraalias Tänavusele üldlaulu- ja

tantsupeole «Ühes hin-gamine» on registreerinud ligi poolteist tuhat lauljat ja tantsijat väljastpoolt Eestit. Mis oli eesti laulude ja tantsude õppimise juures kõige raskem ning mis nalja pakkus?

Kui paljudele väliseesti koo-ridele ja tantsugruppidele on laulu- ja tantsupeol käimine juba traditsiooniks saanud, siis idamaade meditsiini õpetava Hispaania Neijingi kooli koor Coro de Tian tuleb tänavu lau-lupeole esimest korda.

Kooris on lauljaid 11 riigist, näiteks Colombiast, Venezue-last ja Argentinast. Laulupeost kuulsid nad ainsa eestlasena kooris laulvalt Maret Preisman-nilt. «Laulame küll koos, aga mul ei tulnud mõttessegi, et võiksime laulupeost osa võtta,» rääkis ta.

Lõplik tõuge laulupeost osa võtta tuli kooli direktorilt dok-tor Jose Luis Padilla Corralilt, kes ütles, et kui juba eesti kee-les laulate, miks mitte laulu-peole minna. «Alguses arvasin, et eesti laulude õppimine saab olema läbi paksu ja vedela mi-nek,» ütles Preismann. Kuid aja möödudes läks õppimine libe-damalt, kui ta arvanud oli.

Kõige raskem on välismaalas-tele eesti laulude helikeel. Eriti moodsamate, näiteks helilooja Urmas Sisaski kirjutatud laulude meloodia.

«Kui juba muusika on Hispaa-nia omast erinev ja keel ka veel teine, siis on see paras katsu-mus,» rääkis Preismann. Samas lisas ta, et eesti keele ö-, ä-, ja õ-häälikuga said koorilauljad

kenasti hakkama.«Minu sõprade jaoks on suur

unistus laulda nii suure inimes-te hulgaga koos,» rääkis Preis-mann. Kolleegid olid suurte sil-madega vaadanud video pealt varasemaid laulupidusid ja lava peal laulvat rahvamassi.

Esimesena alustas koor Eesti hümni õppimist. «Siis oli nalja palju, kui inimesed sõnu õppi-sid,» rääkis Preismann. Eestlast ennast ajas naerma aga laul Eesti kohanimedest. «Seal on ju praktiliselt pool Eesti geograafi-list plaani laulu sisse kirjutatud,» ütles ta.

Koori dirigendi Jesus Hidalgo del Puente sõnul on just muu-sika see, mis teda eesti laulude juures paelub. «Kui sõnadest väga hästi aru ei saa, on meloo-dia see, mis tundeid tekitab,» sõnas ta.

Praeguseks on laulu- ja tant-supeole registreerinud ligi 50 koori ja tantsugruppi 13 riigist. Kaugemalt tulevad väliseest-

lased Kanadast ja Austraaliast (Eiderattad ja Virmalised).

Seda, kuidas tantsud täpselt käivad, käis mullu novembris USAs õpetamas tantsupeo D-tantsurühmade üldjuht Erika Põlendik. ««Hästi» ei ole nüüd õige sõna, kuidas nad tantse os-kasid, aga nad olid kõik korrekt-selt ära õppinud,» rääkis Põlen-dik. Ta lisas, et tema ülesanne oli tantsudele veel nii-öelda pipart ja soola lisada.

Eesti hümni õppimine ajas Hispaania koorilauljad naerma

Väljastpoolt Eestit tulevatele kooridele ja tantsugruppidele on peost osavõtu tingimused samad mis Eesti osalejatelegi.

Põlendiku sõnul ootavad USA tantsijad pikisilmi pidu ja neil on suur tahtmine siia tulla. «Ma ei karda nende pärast, nad saavad hakkama,» rõõmustas naine. «Heas mõttes soovisid nad minult koorida seitse nah-ka ja tegid kõvasti tööd, kui seal olin.»

Laulupeo muusikatoimetaja Ave Sopa sõnul pole laulupeo korraldajad pidu väljaspool Ees-tit välja kuulutanud. «Tulevad koorid, kellel on mingi seos Ees-tiga,» rääkis ta. «On neil siis Ees-tis sõpruskoor või laulab kooris mõni eestlane, nagu Hispaania kooris.»

Tantsutoimetaja Kadri Tiisi sõnul on paljud tantsugrupid praeguseks tantsupeole tuleku mõttest loobunud. «Ei oskagi öelda, mis põhjuseks on, eks meil ole ka omad tingimused,»

ütles ta. Tantsugrupis peab olema vä-

hemalt kaheksa segapaari. «Pa-hatihti tantsivad mõnes grupis aga naised koos,» lisas Tiis.

Ka pakkus ta, et väljastpoolt tulevad tantsijad ei kujuta ette, milline tamp ja raske töö neid nädal aega enne tantsupidu Eestis ees ootab.

Kristi LeppikPostimees, 18.03.2009

Arvo Volmer. Foto: Postimees/Scanpix

Rahvusooper Estonia loominguline juht ja peadirigent Arvo Volmer juhatab Austraalias Adelaide Symphony Orchestra ees kaht järjekordset kava.

Idamaade meditsiini õpetava Hispaania Neijingi kooli koor Coro de Tian tuleb laulupeole esimest korda. Foto: Erakogu

European Parliamentary ElectionsEuropean Parliamentary Election will be held on 7 June this year. This is the first stage in organising the vote from Australia.These are the significant dates:8 May - Registration for postal votes,23 & 25 May - Voting in person at the Eesti Maja in Sydney25 May - Return of Postal votes1 - 3 June - Electronic voting

Anu van HattemHonorary Consul for the Republic of Estonia

11 Langsford Street, Claremont WA 6010 (08) 9384 2757

2 “MEIE KODU” 1. aprill 2009

Ilves ja Silverman: Eesti vajab uut tiigrihüpet – ajud koju

President Toomas Hendrik Ilves ja Skype’i juht Josh Silverman pidasid täna Tallinnas Presidendi Kärajate raames avaliku mõtteva-hetuse tehnoloogiast, majandusest ja Eesti tulevikust.

President Ilves ja Josh Silverman tõdesid, et kõik algab haritud ja nutikatest inimestest. „Eesti vajab pikaajalist, aga väga konkreet-set plaani tunnustatud teadlaste värbamiseks ning meie teadlaste naasmiseks Eestisse,“ sõnas Eesti riigipea.

Ühiselt leiti, et edasiminekuks tänaste asjade pisut paremini te-gemisest ei piisa. „Peame kujundama Eestist õitsva ökosüsteemi, kus tahavad töötada andekad inimesed uuendusmeelsetes ettevõ-tetes,“ rõhutas president Ilves.

Eesti riigipea sõnul kätkeb selline keskkond soodsate majandus- ja õiguslike tingimuste kõrval kõrgelt kvalifitseeritud inimkapitali, uurimiskeskusi ülikoolide juures ning väärt elukeskkonda laiemalt.

Josh Silverman märkis, et pole ühtki põhjust, miks Eesti ei võiks asuda innovatsiooni eestvedajaks Euroopa Liidus. „Tänu internetile toimib konkurents üleilmselt, kuid täna suudavad vaid vähesed Eu-roopa riigid ja ettevõtted võistelda Ameerika Ühendriikide ja üha enam areneva Aasiaga.“

President Ilves ja Josh Silverman kutsusid üles riiki, ettevõtjaid ja ülikoole selle nimel koos töötama. „ Me peame looma eelised nen-dele teadusharudele, mis loovad tuleviku majanduse ja kujunda-vad inimkonna tuleviku,“ toonitas Eesti riigipea.

Presidendi Kärajate korraldusmeeskonda kuulunud Tallinna Teh-noloogiapargi Tehnopol juhatuse liige Pirko Konsa nentis, et nuti-kate ideede tekkimiseks on vaja õiget pinnast. „Tehnopol kui kesk-kond ühendab nii kõrgkoolid kui tehnoloogiapõhise äritarkuse, mis koostöös viib uuenduslike ideedeni. Hea pinnas ideede sünniks on alus ajude ja ettevõtluse meelitamiseks välisriikidest,” ütles Konsa.

Presidendi Kärajad peeti Tallinna Tehnoloogiapargis Tehnopol, mis märtsis tähistab kuuenda tegevusaasta täitumist. Kärajaid mo-dereeris Arengufondi juht Ott Pärna.

Kristel Petersonpresidendi kantselei

Tallinnas, 19. märtsil 2009

Koivisto õigustab omaaegset Eesti-poliitikat

Soome endine president Mauno Koivisto on arvamu-sel, et suurem osa soomlastest mõistab täiesti riigi omaaegset alalhoidlikku liini Eesti iseseis-vuse taastamise suhtes.

Lähtekohaks oli, et ei hakata sekkuma asjadesse, mis käivad meile üle jõu, ütles ekspresident laupäeval TV1 hommikusaates. Põhimõtteliselt võib seda liini pidada edukaks, lisas ta.

Eesti juurtega soome kirja-nik, hiljuti Finlandia preemia saanud Sofi Oksanen ja endine parlamendiliige Jutta Zilliacus soovitasid usutluses Aamuleh-tile Koivistol eestlastelt 1991. aastal väljendatud seisukohta-de eest andeks paluda.

“Eesti oli üks neist riikidest, mis said iseseisvuse, kui Nõuko-gude Liit lagunes, ja Eestil ei olnud selles lagunemises mingit osa, nagu ka meil mitte,” ütles Koivisto agentuuri STT teatel.

Endine riigipea ei pea vajali-kuks toonastes asjades urgit-seda ja soometumise mõiste jääb talle võõraks. “Sellega ta-hetakse öelda, nagu me olek-sime pehme poliitikaga midagi kaotanud, mis kõva poliitikaga olnuks saavutatav.”

Samas leiab Koivisto, et näh-tus on ikka alles, kuid muutu-nud on selle suund - nüüd lömi-tatakse Soomes Lääne ees.

Kummardamise ja koogu-tamise asemel tuleks säilitada väärikus, kui ollaksegi eri meelt, õpetas ekspresident.

BNS, 21.03

Allkirjastati Eesti ja Itaalia välisminis-teeriumite vaheline ühisdeklaratsioon

Kolmapäeval, 18. märtsil Tallinnas kohtunud välisministeeriumi asekantsler Harri Tiido ja Itaalia asevälisminister Alfredo Mantica allkirjastasid Eesti ning Itaalia välisministeeriumite vahelise ühis-deklaratsiooni koostöö tugevdamisest.

Välisministeeriumi asekantsler Harri Tiido sõnul annab ühisdek-laratsiooni allkirjastamine positiivse tõuke kahepoolsete suhete arengule, regulaarsemale dialoogile tipptasemel ning konsultatsi-oonide toimumisele ametnike vahel.

Eesti ja Itaalia kahepoolsetest suhtest rääkides märkis asekants-ler Harri Tiido, et lisaks ühisdeklaratsiooni allkirjastamisele valmib peagi Eesti ja Itaalia vaheline organiseeritud kuritegevuse, terroris-mi ja ebaseadusliku narkootikumidega kaubitsemise vastane koos-töökokkulepe.

Täna allkirjastatud ühisdeklaratsiooni kohaselt hakkavad Eesti ja Itaalia välisministeeriumite vahel igal aastal toimuma regulaarsed konsultatsioonid. Olulisemad teemavaldkonnad, millele konsultat-sioonid keskenduma hakkavad, on kahepoolsed suhted, päevaka-jalised teemad Euroopa Liidu, NATO, ÜRO ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide päevakorras, Euroopa naabruspoliitika, Euroopa Liidu ühtne välis- ja julgeolekupoliitika, kriisi reguleerimise ja hal-damise küsimused, energiajulgeolek, kaubanduse ja investeerin-gute soodustamine, konsulaarküsimused ning avalik diplomaatia.

Välisministeeriumi pressitalitus18. märts 2009

Riigikogu võttis teisipäeval 72 poolthäälega vastu avalduse, et mälestada 1949. aasta märt-siküüditamise ohvreid ning avaldada toetust Euroopa Par-lamendi ettepanekule kuuluta-da 23. august üleeuroopaliseks mälestuspäevaks.

Avalduse kohaselt mälestab riigikogu mehi, naisi ja lapsi, kes kaotasid elu küüditamise ajal või surid sundasumisel, ja tunneb kurbust, et küüditamise tõttu jäi palju lapsi sündimata. “Mä-lestame ka neid tänaseks meie hulgast lahkunuid, kes sundasu-miselt tagasi pääsenutena pidid kõike otsast alustama alamate inimestena niigi inimõigusetus nõukogude süsteemis,” märgib riigikogu avalduses.

Ühtlasi avaldab parlament sü-gavat austust neile küüditamise ohvreile, kes praegu on meie seas. “Teie sundasumisel alal

hoitud ja kodumaale tagasi too-dud eesti eneseväärikus on osa sellest järjepidevusest, millele tuginedes me taastasime Eesti iseseisvuse.”

Avalduse järgi on küüdita-mine rahvusvaheline kuritegu, mis ei aegu, ning aegumatu on ka küüditamise süüdlaste vas-tutus.

Riigikogu toetas avalduses Euroopa Parlamendi ettepane-kut kuulutada 23. august üle-euroopaliseks mälestuspäevaks ning Euroopa Parlamendi, teiste Euroopa Liidu institutsioonide ja Euroopa Nõukogu Parlamen-taarse Assamblee algatust tota-litarismi kuritegude uurimiseks ja teadvustamiseks Euroopas ja maailmas.

Kolmapäeval, 25. märtsil möödub 60 aastat massiküüdi-tamisest Balti riikides.

BNS, 24.03

Euroopa Parlamendi täisis-tungi algul esmaspäeval sõna võtnud Tunne Kelam tänas eestlaste, lätlaste ja leedulaste nimel parlamendi presidenti Hans-Gert Pötteringi solidaar-suse eest, mida viimane ilmutas oma esmaspäevases avalduses Balti rahvaste küüditamise 60. aastapäeva puhul.

Kelam juhtis tähelepanu asja-olule, et 1949. aasta küüditamisi on üldiselt hinnatud massiliste inimsusevastaste kuritegude-na, mida nõukogude võimud panid toime rahuajal, neli aas-tat pärast sõja lõppu. Küüdita-tuist moodustasid üle kahe kol-mandiku naised ja lapsed, kes pagendati oma elukohtadest tuhandeid kilomeetreid eemale kuni kümneks aastaks.

“Kui võrrelda kolmest Balti rii-gist küüditatute arvu proport-sionaalselt kolme Skandinaavia riigi ehk Rootsi, Norra ja Taani elanikkonnaga, tähendanuks see nende riikide jaoks poolt miljonit kodumaalt väljasaade-tut,” tõdes Kelam.

Kelami väitel ei piisa selle taustal Euroopa majandusli-kust ja poliitilisest laienemisest. “Et luua tõeliselt integreeritud Euroopa kui väärtustele ja so-lidaarsusele rajanev ühendus, vajame uut laienemislainet. Selleks on Euroopa südametun-nistuse avardumine,” kinnitas Kelam.

Ta lisas, et Euroopa vajab ka raudsest eesriidest teisel pool aset leidnud kuritegude ja tragöödiate teadvustamist ja neile hinnangu andmist, tun-nustamaks neid Euroopa ühise ajaloo osana. “Selline lähenemi-ne võimaldab meil jagada nii-hästi empaatiat kui ühist vastu-tust,” märkis Kelam.

Kolmapäeval kell 11.45 korral-davad Balti riikide saadikud mä-lestustseremoonia Strasbourgi parlamendihoone seinale ase-tatud Balti rahvaste küüdita-miste mälestustahvli ees. Mä-lestuskogunemisest võtab osa ka parlamendi president Hans-Gert Pöttering.

BNS, 24.03

Paju ja Oksaneni raamatu esitlusel oli 300 inimest

Imbi Paju ja Sofi Oksaneni koostatud kogumiku “Kõige taga oli hirm” esitlusel Helsin-gis osales umbes 300 inimest, selle vastu korraldatud mee-leavaldusel oli vaid 15 niinime-tatud antifašisti.

Kogumik “Kõige taga oli hirm” räägib olukorrast nõukogude okupatsiooniaegses Eestis ja teistes Balti riikides ning otsib vastust küsimustele, kas KGB suutis Lääne ajalookäsitlusi kal-lutada.

Kogumikku on kirjutanud tuntuimad Eesti ajaloo ja inim-susevastaste kuritegude uuri-jad, ajakirjanikud, ühiskonnate-gelased ning stalinistliku terrori ohvrid, teiste hulgas president Toomas Hendrik Ilves, Anne Applebaum, Edward Lucas, Iivi Anna Masso, Lauri Mälksoo, Enn Soosaar, Sofi Oksanen, Imbi Paju, Vladimir Bukovski, James Wertsch, Olaf Mertelsman, Hei-no Noor, Aigi Rahi-Tamm, Ivo Juurvee, Jukka Rislakki, Leo Kunnas, Maimu Berg, Igor Kot-juh, Toomas Hiio, Martin Arpo, Peeter Tulviste, Mart Laar, Tau-no Tiusanen ja paljud teised.

BNS, 23.03

“Ülemaailmne majanduskriis ei jäta kedagi kõrvalseisjaks, ka Eesti ja Horvaatia peavad muut-ma enda seniseid hoiakuid, et võimalikult valutult kohaneda majanduslanguse olukorraga ning samal ajal laduda õigete otsustega vundament uueks tõusuks,” ütles Zagrebisse ametlikule visiidile saabunud president Toomas Hendrik Ilves kohtumisel Horvaatia peami-nistri Ivo Sanaderiga.

Finantssektori usaldusväär-suse taastamisel ja riikide ühe-poolselt tehtud otsuste nega-tiivse välismõju ärahoidmiseks on vajalik igakülgne koostöö kõigil tasandeil, rõhutasid pre-sident Ilves ja peaminister Sa-nader.

Kohtumisel kõneldi ka Eesti-Horvaatia majandussuhetest. Kui Horvaatiat külastas mullu turistidena ligi üks protsent Eesti elanikest, siis kahe riigi kaubavahetuse kogukäive oli möödunud aastal 110 miljonit krooni ning Eesti ettevõtete investeeringud Horvaatiasse moodustasid ligi 116 miljonit krooni.

Eesti riigipea kohtumisel Horvaatia parlamendi esimehe Luka Bebic’iga räägiti Horvaatia liitumiskõnelustest Euroopa Lii-duga. “Eesti on Horvaatia tugev toetaja teel Euroopa Liitu, nii nagu me toetasime Horvaatiat NATO liikmeks saamisel.”

Kristel Petersonpresidendi kantselei

Zagrebis 18. märtsil 2009

Riigikogu võttis vastu küüditamisohvrite mälestusavalduse

Kelam tänas Pötteringi Balti küüditatute meenutamise eest

President Ilves kohtus Horvaatia liidritega

Välisministeerium tutvustab küüditamise ajalugu

Välisministeerium avaldas oma koduleheküljel materjalid, mis tutvustavad inglise keeles 1941. ja 1949. aastal toimunud küüdita-miste ajalugu.

Materjalides saab ülevaate Molotov-Ribbentropi paktist, millest tänavu möödub 70 aastat, Eesti okupeerimisest Nõukogude Liidu poolt ja kohe seejärel alanud repressioonidest, Eesti annekteerimi-sest, küüditamiste ettevalmistamisest ja nende läbiviimisest.

Tänavu möödub 60. aastat 1949. aasta märtsiküüditamisest, mil-le käigus nõukogude võim saatis Eestist välja üle 20.000 inimese, neist 49 protsenti olid naised ja pea 30 protsenti lapsed.

Sel puhul toimuvad kolmapäeval mitmel pool Eestis mälestus- üritused.

BNS, 23.03

3“MEIE KODU” 1. aprill 2009

LühiuudisedLühiuudisedLühiuudisedLühiuudised❖ Ülikoolid valmistavad ette abipakette, et toetada kasvava tööpuuduse ajal tasulistel kohta-del õppivaid tudengeid. ❖ Keskerakonna toetus märtsis oli konkurentide ees suur, seda parteid toetas 23 protsenti ja peamist rivaali Reformierakonda 15 protsenti küsitletutest, selgub avaliku arvamuse uuringust. ❖ Riikliku pensionikeskuse and-meil liikusid kogumispensioni fondide tegevust kajastavad indeksid möödunud nädalal eri-suunaliselt, üldindeks EPI kerkis 0,74 punkti 112,90 punktini. ❖ Imbi Paju ja Sofi Oksaneni koostatud kogumiku “Kõige taga oli hirm” esitlusel Helsingis osales umbes 300 inimest, selle vastu korraldatud meeleavaldusel oli vaid 15 niinimetatud antifašisti. ❖ Eesti Ametiühingute Keskliit (EAKL) saatis sotsiaalminister Hanno Pevkurile kirja, kus soo-vib maksuvaba tulu määra tõs-ta 2010. aastast vähemalt 5000 kroonini kuus. ❖ Eesti koos teiste liikmesrii-kidega ootab põllumajandus-ministeeriumi teatel Euroopa Komisjonilt täiendavaid samme piimasektori toetamiseks.❖ Esmaspäeval Helsingis toi-munud 1949. aasta märtsiküü-ditamise mälestusüritus kogus täismaja.❖ Natsikurjategijaid otsiv Simon Wiesenthali keskus paigutas ka sel aastal kümne tagaotsitavama roimari hulka Harry Männili ning Mihhail Gorškovi. Eestis elav Mihhail Gorškov on nimekirjas kaheksandal ja Venezuelas elav eestlasest ärimees Harry Männil kümnendal kohal. ❖ Riigikogu võttis teisipäeval õiguskantsler Indrek Tederi ettepanekul rahvaliitlastelt Villu Reiljanilt ja Ester Tuiksoolt saa-dikupuutumatuse ning andis nõusoleku nende kohta süüdis-tusakti koostamiseks. ❖ Pärast jaanuari kuu 196,1 mil-joni kroonist kahjumit jõudsid Eesti kommertspangad selle aasta kahe esimese kuu kokku-võtted 71,2 miljoni krooniga ka-sumisse. ❖ Õiguskantsler Indrek Tederi hinnangul ei tohi kool sekkuda õpilaste poolt vabal ajal isikli-kuks suhtlemiseks kasutatava keele valikusse.❖ Hiljemalt aprilli lõpuks saadab Tallinna linnavalitsus volikokku tänavuse esimese lisaeelarve, mis peaks kärpima nii tegevus-kulusid kui investeeringuid ligi kümme protsenti ehk 800 miljo-nit krooni, kirjutab Postimees. ❖ Eelmisel nädalal tõusis tele-vaadatavuse tippu ETV seriaal “Õnne 13”, olles populaarsem pikka aega kõige vaadatavamast Kanal 2 telesaatest “Võsarepor-ter”.❖ AS Luterma (endine Kalev) tütarettevõtja AS Via Concept (endine Kalev Meedia) esitas tei-sipäeval Harju maakohtule enda pankrotiavalduse. ❖ Eesti võib saata Afganistani augustis toimuvate presidendi-valimiste turvamiseks ühekord-selt lisaüksuse.

(Allikas: BNS, 21.03.-24.03)

❖ Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) eestseisus tegi koalitsiooni-partneritele ettepaneku leppi-da kokku ning viia 1. juuliks ellu süvenevast kriisist väljumiseks vajalikud otsused, mille teosta-mine on seni valitsusliidus taker-dunud. ❖ President Toomas Hendrik Ilves kutsus kolmapäeval märt-siküüditamise 60. aastapäeva mälestuskõnes välja selgitama massiküüditamise kõigi ohvrite saatust ja täideviijaid. ❖ USA saadik NAT0 juures Kurt Walker ei usu, et Venemaa võiks rünnata Eesti, Lätit või Leedut. “Ma ei usu, et Venemaal on ka-vatsus rünnata mõnd NATO lii-get, sealhulgas Balti riike,” ütles ta Baltimaade ajakirjanikele kor-raldatud videokonverentsil. ❖ Ameerika Ühendriikides ela-vaid eestlasi, lätlasi ja leedulasi ühendav organisatsioon USA-Bal-ti fond annab tänavuse Balti ku-vandi edendamise auhinna Eesti päritolu näitlejale Tiiu Leegile. ❖ President Tarja Haloneni hin-nangul ei pea Soome Eestilt an-deks paluma vaikiva käitumise pärast Eesti taasisesesvumise eel. Tema sõnul on ühisest an-dekspalumisest parem see, kui inimesed õpivad juhtunust ning muudavad oma käitumist. ❖ Laupäeval Tartus toimuval Jüri Kuke mälestusele pühen-datud aulakonverentsil on kavas ka mõnedes Vene poliitikutes pahameelt tekitanud Edvins Šnore film “The Soviet Story”. ❖ Kolmapäeva õhtul välja loo-situd rekordiline 9,4 miljoni krooni suurune Bingo Loto pea-võit läks Tartumaal puidutsehhis töötavale naisele. ❖ Tallinn osaleb ülemaailm-ses aktsioonis Earth Hour (Maa tund) lülitades laupäeval kell 20.30 tunniks ajaks välja linna kaunistusvalgustuse ja kutsub kõiki linlasi sel ajal elektritarbi-mist vähendama.❖ Helsingi ülikool distanseerub viimasel ajal Eesti-vaenulike ja sta-linistlike seisukohavõttudega esi-nenud dotsent Johan Bäckmanist. ❖ Kaitseminister Jaak Aavik-soo avalikustas pärast reedest kohtumist Tšehhi suursaadiku Alexandr Langeriga, et Vabadus-sõja võidu-sammas avatakse või-dupüha ööl. ❖ Reedel kohtunud Lääne-Har-ju omavalitsusjuhid leidsid, et ühinemistega ei tasu kiirustada, kuid teema väärib kindlasti eda-sist arutamist ja uurimist. ❖ Venemaa president Dmitri Medvedev tunnustas reede õh-tul surnud genotsiidis süüdis-tatud Arnold Merit Au ordeniga, teatab agentuur Interfax.❖ Tööturuameti reedel aval-datud statistika kohaselt re-gistreeris amet viimase nädala jooksul 2365 uut töötut, mis on ligikaudu sama palju kui eelmi-sel nädalal. ❖ Tallinna börsil reedel aktsiahin-dadel valitsevat suunda polnud, aktiivsus oli madal. Indeks OMXT vähenes reedel 0,27 protsenti 273,27 punktini, kokku 192 tehin-gu käive oli neli miljonit krooni.

(Allikas: BNS, 25.03-27.03)

Viimsi Püha Jaakobi kirikus mälestatakse Lennart Merit

Viimsi Püha Jaakobi kirikus toimub laupäeval president Lennart Meri mälestuskontsert.

Kontserdil esineb tütarlastekoor “Ellerhein”, mida dirigeerib Tiia-Ester Loitme, teatas BNS-ile Viimsi vallavanem Haldo Oravas.

Mälestuskontserdil osalevad ka Helle Meri, pre-sident Toomas Hendrik Ilves ning Eesti Evangeel-se Luterliku Kiriku piiskop Einar Soone.

Viimsi Püha Jaakobi kirik asub Viimsi vallas Pringi külas Nurme tee 2. Kell 16 algav kontsert on kõigile tasuta.

BNS, 28.03

Ene Ergma jätkab riigikogu esimehena

Riigikogu valis neljapäeval oma esimeheks ta-gasi Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL) kuuluva Ene Ergma.

Ergma jätkamist toetas salajasel hääletusel 74 ja selle vastu oli 11 riigikogu liiget. Üheksa hääle-tussedelit tunnistas valimiskomisjon kehtetuks.

Aseesimeesteks valiti tagasi reformierakondla-ne Kristiina Ojuland ja opositsioonilisse Keskera-konda kuuluv Jüri Ratas.

BNS, 26.03

Vene inimõiguslased: eestlaste küüditamine oli kuritegu

Venemaa inimõigusorganisatsioon Mälestus teatas neljapäeval tehtud avalduses, et eestlaste massiküüditamine 1949. aastal oli inimsusevasta-ne kuritegu, kuid mitte genotsiid, teatas Interfax.

“Püüded kujutada 1949. aasta küüditamist ge-notsiidi või sõjakuriteona on õiguslikult põhjen-damatud. Samas on piisavalt põhjuseid öelda, et küüditamine oli rahvusvaheliste seaduste järgi inimsusevastane kuritegu,” märkis Mälestus oma avalduses.

Organisatsioon märkis oma avalduses, et ge-notsiidisüüdistusega kohtu all olevat Arnold Meri ei tuleks süüdistada mitte genotsiidis vaid inimsu-sevastases kuriteos.

Kohtuprotsess küüditamises osalenud Arnold Meri üle algas mullu mais. Hiiumaal Kärdlas alanud kohtuprotsessil ütles Meri pärast süüdistuse ette-lugemist, et ta ei tunnista end genotsiidis süüdi.

Kohtunik Reino rahuldas mullu 20. mail Meri kaitsja Sillari taotluse ning katkestas kohtuprotses-si süüdistatava terviseekspertiisi ajaks.

Süüdistuse järgi küüditati toonase ELKNÜ kesk-komitee esimese sekretäri Arnold Meri juhtimisel 1949. aasta märtsis Hiiumaalt Venemaale Novosi-birski oblastisse Tatarski rajooni 251 inimest.

Küüditatutest olid 13 üle 75-aastased vanurid, kellest 11 surid teel. 16 küüditatut olid alla 18-aas-tased lapsed.

Arnold Meri sai 1941. aastal Nõukogude Liidu kangelaseks, 1942-1945 oli ta Eesti laskurkorpu-se poliitosakonna ülema abi. 1948. aastal sai Meri Lenini ordeni, 1961. aastal oli ta Eesti NSV haridus-ministri asetäitja. Arnold Meri on sõjajärgse Eesti esimese presidendi Lennart Meri onupoeg.

Märtsiküüditamise ajal 25.-27. märtsini 1949 viidi Eestist teadaolevatel andmetel ära 20.702 inimest, kellest Siberis hukkus ligikaudu 3000.

BNS, 26.03

Euroopa Liidu välisministrid leppisid kokku tsiviilmissioonide tugevdamises

Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika valdkon-na tähtsuse tõusu kinnitab tsiviilmissioonide hulk, mis näitab pidevat kasvutendentsi, märkis välismi-nister Urmas Paet. 27. ja 28. märtsil Euroopa Lii-du välisministrite mitteametlikult Gymnichi kohtu-misel Tšehhis Hluboká nad Vltavous tunnistasid välisministrid vajadust konkretiseerida ühised põ-himõtted tsiviilmissioonidel osalemiseks nii seadu-sandluse kui tegevuste finantseerimise osas.

Läbi aegade on Euroopa Liidul olnud kokku 22 tsiviilmissiooni. Hetkel on Euroopa Liidul üheksa erinevat tsiviilmissiooni, millest Eesti osaleb kuues.

„Tsiviilsele ülesehitustöö tähtsusele konfliktire-gioonides on võimatu mitte tähelepanu pöörata,” ütles välisminister Paet. Siiski on Paeti sõnul mis-sioonidele tihti keeruline eksperte leida, sest tsi-viilvaldkonna eksperdid on üldjuhul rakendatud kodumaal ‒ politseis, õiguskaitsestruktuurides või teistes ametites. „Olukorra leevendamisele aitab kaasa üle-euroopaline võimalike tsiviilmissioonide ekspertide andmebaasi loomine,“ ütles Paet.

Välisminister Urmas Paet rõhutas ka rahvuslike tsiviilmissioonides osalemiseks strateegiate vaja-dust, et kõigi riikide ekspertiis ja võimekus võiks olla ratsionaalselt kasutatud. „Eesti töötab väl-ja rahvusvahelistel tsiviilmissioonidel osalemise seadust, et ka ise paremini kaasa tulla ühise ees-märgiga Euroopa Liidu eesmärkidega tsiviilmissi-oonide arendamisel,” ütles välisminister Paet.

Kuus Euroopa Liidu tsiviilmissiooni, milles Eesti erineva panusega osaleb, on Euroopa Liidu politsei väljaõppemissioon EUPOL Afghanistanis, õigusrii-gimissioonid EULEX Kosovos ja EUJUST LEX Iraagis, vaatlusmissioon EUMM Gruusias, ELi pii-rimissioon EUBAM Moldovas ning politseimissioon EUPM Bosnias ja Hertsegovinas.

„Head näited Euroopa Liidu reageermisvõime-kusest viimasel ajal on kiire vaatlusmissiooni kor-raldamine Gruusias pärast sõda eelmisel aastal ning samuti eelmisel aastal tegevust alustanud missiooni korraldamine Kosovos,“ märkis Paet.

Paeti sõnul Eesti küll esialgu esimeses Euroopa Liidu sõjalises mereoperatsioonis EU NAVFOR ATA-LANTA vahetult ei osale, kuid peab missiooni siiski väga tähtsaks. „Somaalia rannikumeres tegut-sevate piraatide ohjeldamine ja seal piraatlusele lõpu tegemine on meie kõigi huvi, kuna piraatluse läbi on kannatada saanud ka ELi, sealhulgas Eesti meremehi,” toonitas Paet.

Välisministeeriumi pressitalitus28. märts 2008

Eesti riigipea kohtus Läti ja Leedu kolleegidega

President Toomas Hendrik Ilves nimetas täna toimunud Eesti, Läti ja Leedu riigipeade töökoh-tumise kõige olulisemateks teemadeks energia-koostööd, valmistumist NATO tippkohtumiseks ja majandusolukorra arutelu.

“Ülioluline on leida üksmeel ja ühised lahendus-ed Läänemeremaade energiaühenduste kava suh-tes,” rõhutas president Ilves.

Kõneldes arengutest NATO-s, pidas Eesti riigipea tähtsaks, et alliansi põhiülesannet ‒ kaitsta oma territooriumi ‒ täiendaks uute väljakutsetega toi-metulek.

“Samuti on oluline, et NATO kasutaks oma part-nerriikide soovi liituda alliansiga nende maade demokraatlike protsesside süvendamiseks, mis süvendab ka meie partnerite valmisolekut jõuda NATO täisliikme staatuseni,” ütles president Ilves.

Globaalsest majanduskriisist rääkides tõdesid Balti riikide presidendid: kuna me kõik oleme sel-lest kriisist mõjutatud, siis igaühe tegutsemine võib puudutada ka oma naabreid.

“Realistlik ja kulude kokkuhoiule suunatud te-gutsemine, tasakaalustatud eelarvepoliitika ning enesesse sulgumise ja protektsionismi vältimine ‒ need on vaid mõned märksõnad, millest kinni-hoidmist me vajame kriisiga toime tulemiseks,” ütles president Ilves.

Balti riikide presidendid Toomas Hendrik Ilves, Valdis Zatlers ja Valdas Adamkus kohtusid täna Leedu riigipea kutsel Šiauliais, tähistamaks Bal-timaade NATO-ga liitumise viiendat aastapäeva. Presidentidele tutvustatakse ka Leedu õhujõu-dude baasis Šiauliais NATO Balti õhuturbemis-siooni ja NATO kiirreageerimise programmi, sa-muti osalevad nad lillede asetamise tseremoonial Leedu vabadusvõitlejate memoriaalis Menaiciai külas.

Kristel Petersonpresidendi kantselei

Šiauliais 27. märtsil 2009

4 “MEIE KODU” 1. aprill 2009

Teeme Ära Minu Eesti“Olukord on sitt, aga see on meie tuleviku väetis,” on öelnud pre-

sident Lennart Meri.Teeme Ära kodanikualgatuse esimene projekt - üle-eestiline prü-

gikoristuskampaania 2008 aastal ‒ tõi kokku 50 000 talgulist, mis kaugeleulatuvamalt põhjustas suuremaid muutusi nii inimeste hoia- kutes kui kogu prügimajanduses.

Innustatuna eestimaalaste võimest koos suuri asju ära teha, on Teeme Ära toimkonna järgmine plaan kogu Eestimaa elukorralduse parandamine koondnimega Minu Eesti.Teeme Ära Minu Eesti kodanikualgatuse eesmärgiks on muu-

ta Eesti riigina tõhusamaks, lihtsamaks ja mõnusamaks kohaks elada kasutades ära meie väiksust, infotehnoloogilisi võimalusi ja loomupärast koostöövõimet. Usume, et ühisel nõul saame riigi ja-oks oluliste küsimuste otsustamise ja lahendamise korraldada liht-samalt kui seni.Üle-eestilised mõttetalgud 1. mail 2009Esimese sammuna kutsutakse 1. mail kokku üle-eestilised mõtte-

talgud ideede genereerimiseks nii kohalikul kui üle-riigilisel tasemel. Mõttetalgutele oodatakse kõiki eestimaalasi olenemata vanusest, haridusest või erialasest ettevalmistusest. Oodatud on positiivsed lahendused, mitte kritiseerimine ja probleemide üleslugemine.

Mõttetalgud toimuvad üle Eesti loodavates mõttekodades mõtte-koja vanemate eestvedamisel.

Mõttetalgute tulemusena tekkinud ideed hääletatakse läbi ja võitnud ideed lähevad ärategemisele.

Paralleelselt on ellu kutsutud projekt Ole kaasas, mille eesmärk on internetiseerida vähemalt 100 000 eestimaalast.TegijadMinu Eesti eestvedajad on Teeme Ära 2008 toimkond, Vaata Maa-

ilma SA ja Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit (EMSL).Partneritena on tänaseks liitunud EMT, Elion, Microlink, Delfi, Sky-

pe, RIA, Riigikontroll, Riigikantselei, Innovatsiooniaasta 2009 mees-kond ja teised.KontaktProjekti koordinaator Eva Truuverk, eva@minueesti.ee, tel 55 26

063. Kommunikatsioonijuht Anneli Ohvril, anneli@minueesti.ee, tel 52 97 557

Eestlaste mõttekojad välisriikides1. mail leiavad üle Eesti aset

mõttetalgud, mille eesmärk on üheskoos leida tänastele põ-letavatele küsimustele häid ja loovaid lahendusi. Mõttetalgud käsitlevad olulisi teemasid nii kohalikul kui üle-riigilisel tasan-dil.

Väljaspool Eestit elab hinnan-guliselt 150-200 tuhat eestlast. Osad neist on olnud sunnitud lahkuma, teised lahkunud va-batahtlikult, mindud on eri ae-gadel, erineva pikkusega ajaks või rajatudki oma elu võõrsi-le ja Eestis käiakse vaid külas. Suurem osa neist inimestest on Eestis toimuvaga hästi kursis ja valutab südant Eesti oleviku ja tuleviku pärast. Seetõttu kut-sume ka võõrsil elavaid eestlasi üles moodustama oma mõtte-kodasid, panemaks pead kokku ja andmaks Eestile edasi oma head ideed, kuidas elu kodu-maal paremaks muuta.Mis siis täpselt toimub?Erinevates mõttekodades üle

Eesti otsivad ühistes arutelu-des kuni sadakond inimest uusi tulevikkuvaatavaid lahendusi. Eestis kogunevad mõttekojad kultuurimajades, koolimajades ja muudes kohtades, kus kohali-kud inimesed koos käivad. Mõt-tekoda aitavad läbi viia mõt-tekoja vanem ning talgujuht. Sama põhimõtet võiks järgida ka väljaspool Eestit, kuid talgud on võimalik läbi viia ka nii, et mõlemat ülesannet täidab üks ja sama inimene.

Mõeldes mõttetalgute läbi-viimise viisile oleme tänaseks jõudnud äratundmiseni, et üks hea viis inimeste kokkutoomi-seks on avatud ruumi meetod. Avatud ruum on inimeste ise-organiseerumise viis, võimalus oluliste teemade üle arutleda, ühiselt õppida, luua vastastikust dialoogi. Avatud ruumis võta-vad inimesed ise vastutuse neile oluliste teemade üle arutlemisel ning võimalike lahenduste leid-misel (www.openspaceworld.org). Arutelu aitab algselt kok-kulepitud kursil hoida talgujuht, kasutades selleks soovi korral vi-deoprojektorit või muid vahen-deid. Võimaluse korral salvesta-takse arutelu ka videokaamera või veebikaameraga. Talgujuht koostab arutelust kirjaliku kok-kuvõtte ja edastab selle koos videosalvestisega Minu Eesti toimkonnale.

Mõttekodades genereeritud ideed analüüsitakse Minu Eesti analüüsitoimkonna poolt, jaga-takse teemade ja alateemade alla ning kogutakse lõpptulemu-sena avalikku ideepanka, kust erinevad tegutsejad ‒ poliitikud, omavalitsusautused, ettevõtted jne. saavad mõtteid ammuta-da. Samuti toimub selle aasta lõpus nn arvamuse avaldamise päev, kus kogu Eesti rahvas kõi-gil peamistel teemadel saadud ideedest oma valiku saab teha. Seega ei ole mõttetalgud pelk mõtteharjutus, vaid Minu Ees-ti kodanikualgatus võtab enda peale ülesande seista hea selle

eest, et rahva antud ja valitud ideed ka teostuseni jõuaks.Kes on mõttekoja vanem?Mõttekoja vanema ülesanne

on leida mõtlejatele ruum ja ta-gada vajalikud vahendid. Ta on kui peoperemees, kes vaatab et “toad on korras, söögid laual ja inimesed rõõmsalt koos”. Mõt-tekoja vanema roll on üles kut-suda kohalikke inimesi võtma initsiatiivi ning osalema mõtte- talgutel 1. mail. Mõttekoja va-nemalt ootame tema arvamust neist teemadest, mida tema mõttekojas arutama peaks. Sel-leks saadame aegsasti teemade-ringid valiku tegemiseks.

Mõttekoja vanema ülesanded on täpsemalt järgmised:

• innustada läheduses ela-vaid eestlasi kokku tulema ja registreerida alates 1. aprillist talgutel osalejaid;

• leida mõttetalgute läbiviimi-seks ruum ja tagada selle valmi-solek talguliste vastuvõtmiseks 1. mai hommikul (on oluline, et istekohtade ja talguliste arv so-biks);

• korraldada mõttekotta jook ‒ näiteks vesi, kohv, tee. Suu-pisted võtavad talgulised ise kaasa ja katavad ühise laua;

• leida mõttekotta vajalik teh-nika ja inimene, kes oskab selle tehnikaga ringi käia (interneti püsiühendus, sülearvuti, video-projektor). Kui mõttekojas sellist tehnikat ei leidu ning interneti püsiühendus puudub, siis see ei ole kindlasti takistuseks, et seal mõttekoda toimuda ei saaks;

• valida etteantud teemade-valikust teemad, mis kohalikku kogukonda seoses Eestiga kõi-ge enam huvitavad, neile korda lähevad ja millele hakatakse la-hendusi otsima;

• registreerida mõttekoda sel-le kirja lõpus oleva kontaktisiku juures ja valida kojale nimi. Iga koda saab hiljem endale vasta-vanimelise tunnustuskirja: näit. “Selles hoones toimus 1. mail 2009 …-nimeline mõttekoda”;

• ning kõige tähtsam ‒ tänada osalejaid, kes tulid kaasa mõtle-ma ja midagi ära tegema! Selleks saadame mõttekoja vanemale ka tänukirjad, mida mõttetalgu-te lõpus üle anda.Kes on talgujuht?Talgujuhi ülesandeks on luua

1. mail avatud ja innustav õhk-kond ideede genereerimiseks ja mõttetalgute protsessi juhti-mine. Talgujuht on pigem nagu peo juht või pulmavanem, kes vastutab selle eest, et inimes-tel mõttetegevust oleks. Temal tuleb vajadusel juhtida ja koor-dineerida arutelusid, et tagada paremad tulemused ning samu-ti ürituse järgselt koostada aru-teludest kirjalik kokkuvõte.

Me eeldame, et talgujuht vas-tab järgmistele kriteeriumitele:

• omab kogemust kas kooli-tajana, konsultandina, grupi-juhina, eestvedajana või oleks olnud eestvedaja mõnel avatud ruumi üritusel ja oskaks erine-

vaid inimgruppe juhtida;• ei pelga avalikku esinemist ja

ka kaamera ees seismist;• on iseseisev ja valmis oota-

matusteks, paindlik ja initsiatii-vikas;

• on säravate silmadega ja soovib kaasa lüüa milleski, mis muudab nii inimeste mõtlemist kui Eesti elu laiemalt.Tahan osaleda. Kuidas edasi

minna?Ei ole piirangut, kui mitu mõt-

tekoda mõnes riigis või linnas kokku tuleb ega ka ühes mõt-tekojas osalejate arvu osas. Kui ühes mõttekojas on väga palju osalisi, saab moodustada väik-semaid konkreetsele teemale keskenduvaid ringe, et kõik saaksid kaasa rääkida.

Kokkuvõttes ‒ mida rohkem mõtlejaid kokku tuleb, seda roh-kem häid ideid Eestile antakse!

Igas 1. mail kokku tulevas mõttekojas peab olema kojava-nem ja talgujuht või inimene, kes täidab mõlemat ülesannet. Kui soovid oma linnas, riigis või piirkonnas mõttekoja va-nem ja/või talgujuht olla, anna sellest teada väljaspool Eestit toimuvate mõttekodade tege-vust koordineerivale Minu Eesti toimkonnaliikmele Liina Parvele aadressil liina.parve@minueesti.ee. Kui kojavanem ja talgujuht ei ole üks ja sama inimene, oleks kõige parem, kui nad suudaksid ise üksteist üles leida ja teatada endist koos.

Oleme väga rõõmsad, kui saa-me välisriikides kokkutulevate mõttekodade nimekirja kokku 1. aprilliks. Siis saavad kojava-nemad valida talgute teemad ja asuda osalejaid registreerima.Talgujuhil palume täita ja e-

mailida järgnev ankeet:Nimi, vanus, telefoninr, e-mail,

amet ja töökoht:Sinu kogemus gruppide juhi-

na, koolitajana (vabas vormis):Millises riigis ja linnas/asulas

soovid mõttetalgut juhtida?Kus oled omandanud kõrgha-

riduse? (vabas vormis, võid jätta ka tühjaks)

Mis keeles eelistaksid talgute läbiviimist?

Kui suure grupiga oled töö-tanud? (0-30, 31-80, 80-...)

Kas Sul on oma arvuti kaa-savõtmise ja kasutamise või-malus?

Kas Sul on oma videoprojek-tori kaasavõtmise ja kasutamise võimalus?Lisainfot Minu Eesti tegemis-

te kohta leiad veebiaadressilt www.minueesti.ee.

Küsimustega pöördu palun Liina Parve poole meiliaadres-sil liina.parve@minueesti.ee, telefonil +372 59020903 või Skype’is liinaparve.

Kui Eesti käekäik on Sulle tähtis ning oled aktiivne inimene, siis loodame, et liitud meie vabatahtliku meeskonnaga!!

UUS EESTI RAHVUSENTSÜKLOPEEDIA – kõige põhjalikum ja tänapäevasem emakeelne teabevaramu

Septembris 2008 alustas Eestis ilmumist uus rahvusentsüklopeedia nii raamatuna kui ka e-Entsüklopeediana internetis. Uue rahvusent-süklopeedia väljaandja on TEA Kirjastus, mis on üks vanimaid ja juhti-vaimaid teatme-, õppe- ning lastekirjanduse väljaandjaid Eestis.

„TEA entsüklopeedia” koosneb 22 köitest, e-Entsüklopeediast in-ternetis ja DVD-st. Koos esimese köitega alustas Internetis ilmumist ka „TEA e-Entsüklopeedia”. 2013. a, kui ilmub viimane köide, antakse välja DVD, mis sisaldab kõiki 22-s köites ilmunud artikleid ning peale selle veel hulga digitaalseid materjale, sh panoraamfotosid, kaarte, helisalvestisi jms. Ühtekokku tuleb entsüklopeediasse umbes 60.000 artiklit, 150.000 illustratsiooni, üle 1000 kaardi jpm.

Esimest korda pärast Eesti iseseisvuse taastamist käsitletakse põh-jalikult ka nende kaasmaalaste elu, kes olid nõukogude okupatsiooni eest sunnitud põgenema välismaale. Seda nii Eesti ajaloo ja kultuuri aspektist kui ka pagulaselu ja vabadusvõitluse seisukohast lähtudes. Loomulikult leiavad eraldi artiklites äramärkimist ka kõik silmapaist-vaimad väliseestlased.

TEA Kirjastusel on palve: kui kellelgi peaks leiduma huvitavaid do-kumente, artikleid, mälestusi, fotosid ja muid väliseestlust puuduta-vaid materjale, siis palun jagage neid meiega ning võtke TEA Kirjastu-sega ühendust. Eriti oodatud on fotod, filmilõigud ja helisalvestised, mis puudutavad tuntud Eesti kultuuri- ning ühiskonnategelasi, 1944. aasta paadipõgenikke ja hilisemaid põgenike laagreid Saksamaal, Eesti vabaduse eest võõrsil korraldatud aktsioone, Välis-Eesti kultuu-risündmusi (Eesti päevad, ESTO-d, laulupeod) jms. Tänu e-Entsüklo-peediale saab Internetis kogu selle väärtusliku materjali elavaks muu-ta ja anda edasi järeltulevatelegi põlvedele. Oleme tänulikud kõigile abipakkujatele ja ülimalt huvitatud igakülgsest kaastööst.

Kuna tegemist on ülimahuka koguteosega, siis ettetellimine on ai-nus viis selle väärtusliku koguteose omanikuks saada.

Kõige odavam on maksta kogu teose eest korraga, kuid maksta võib ka osade kaupa. Praegune ettetellimise üsna soodne hind kehtib vaid 31. maini 2009. Peale seda tellimuse hind tõuseb.

Kõik need, kes tellivad „TEA entsüklopeedia“ veel käesoleva, 2009. a jooksul, saavad kuni 2013. a lõpuni (viimase köite ilmumise aeg) ta-suta juurdepääsu e-Entsüklopeediale internetis. Põhjalikumat teavet TEA entsüklopeedia kohta saab kirjastuse koduleheküljelt www.tea.ee ja www.ents.ee

Eesti Elu, 20.03.2009

5“MEIE KODU” 1. aprill 2009

Lasteaia süsteem erineb kõvastiMaret Leesi, kahekordne emaKui mu tütar Eestis sündis, siis võtsin

kuu aja pärast sünnitunnistuse näppu ja jalutasin lasteaeda teda järjekorda panema. Kohtusin juhatajaga tema vas-tuvõtuajal, täitsin ankeedi ja juhataja ütles rõõmsalt, et kohtume 3 aasta pä-rast.

Juhataja tundus tore inimene olema. Ma jalutasin koju ja kolme aasta pärast me lasteaeda läksimegi.

Kui mullu novembris Brisbane`i saa-busime ja pojale kohta otsima läksime, oli kõik totaalselt erinev.

Austraalia lasteaias pole juhataja juur-de vaja aega ette kinni panna. Kui väli-suksest sisse astuda, siis sealsamas ta istubki, jälle väga tore ja rõõmsameelne

Haridus- ja Teadusministee-rium ja Sihtasutus Archimedes kuulutavad välja Rahvuskaas-laste programmi lastelaagrite toetuste taotlemise. Mida toetatakse? Toetuse väljaandmise ees-

märk on anda väliseesti lastele võimalus viibida Eestis laste-laagris. Stipendiumi võivad taotleda noored väliseestlased, kes pole vähemalt viimased 10 aastat Eestis alaliselt elanud. Igas laagris kehtib oma vanu-sepiirang, üldjuhul võivad kan-dideerida 8-14 aastased lapsed. Toetusega kaetakse laagri

Meie 8-aastane tütar Iti Miina Ulmas osales tänu Rahvuskaas-laste programmile Eestis Tae-vaskoja Noortelaagris ajavahe-mikul 28.07‒5.08.2008.

See oli tema jaoks väga põ-nev ja seiklusrikas nädal, mida ta siiani meelsasti meenutab. Iti Miina on väga seiklushimuline, uudishimulik ja sportlik tüdruk ning laagris pakutud tegevused pakkusid talle suurimat rõõmu. Põnev oli harrastada mägironi-mist, seiklusradasid, matkamist, kanuuga sõitmist, erinevaid võistlusi ja pallimänge. Peale-kauba veel isetegevuskavade ettevalmistamine ja esitamine, mis aitas lihvida lapse suhtle-mis- ja esinemisoskusi. Ja seda kõike eesti keeles!

Kuigi rahvuskaaslaste pro-grammi lastelaagrite toetus on mõeldud väliseesti lastele, kes pole pikemalt Eestis alaliselt elanud, aga meie oleme siin elanud vaevalt kolm aastat, siis toetuse taotlemise põhjendami-sel pidasin silmas eelkõige oma lapse tulevikku. Taotlus rahul-dati ja seega oleme tänulikud Haridus- ja Teadusministeeriu-mile ja Sihtasutusele Archime-des, kes lastelaagrite toetuste taotlemist korraldavad.

Nädal Eesti lastelaagris oli põnev!

Rahvuskaaslaste programmi lastelaagrid väliseesti lastele

osalemistasu ühe vahetuse jooksul ühes laagris osalemi-seks. Stipendium ei kata üld-juhul sõidukulusid sihtkohta ja tagasi. Reisi organiseerivad lapsevanemad või täiskas-vanud saatja, kes lastega kaasa sõidab. Taotlemine Taotlusvormi ning lisainfot

laagrite kohta leiate aadressil www.archimedes.ee/amk. Vali-ge menüüst alajaotus “Rahvus-kaaslaste programm” ja sealt “Lastelaagrid”Toetuse soovija peab esita-

ma taotluse Sihtasutusele Arc-

himedes hiljemalt 10. aprilliks 2009. Taotlused võib saata elek-troonselt: julia@archimedes.ee.

Originaaltaotlused tuleb igal juhul saata järgmisel aadressil:

Rahvuskaaslaste programm - lastelaagrid Sihtasutus Archimedes Kõrghariduse arenduskeskusKoidula 13 A 10125 Tallinn

Täpsemat teavet saab Sihtasu-tuse Archimedes akadeemiliste mobiilsustoetuste keskuse kon-sultandilt Julia Duhilt telefonil (+ 372) 699 6496 ning e-posti aadressil julia@archimedes.ee.

Eestis lastelaagris osalemine andis Iti Miinale hea võimaluse luua sidemeid Eesti lastega, mis on edaspidi olulised tema eesti keele säilitamiseks ja täiendami-seks. Targem on lapse edaspidi-sele keeleoskusele mõelda juba praegu ning ehkki meil on jät-kuvalt koduseks keeleks ainult eesti keel, on siiski keeleoskust lapse kasvades vaja edasi aren-dada. Sõpradega Eestist saab Iti Miina pidada kirjavahetust

ja muud suhtlust, mis aitab tal säilitada huvi keele kasutamise ja täiendamise vastu. Arvan, et tänu sellistele sidemetele on lapsel kergem aastate pärast Eestisse naasta, mis meie perel kindlasti ka plaanis on.

Seega soovitame lapsevane-matel, kes suvel pikemaks ajaks Eestisse minemas, võimalust toetuse taotlemiseks kasutada!

Katre Ulmas, lapsevanem

Iti Miina koos Taevaskoja laagri kasvatajatega. Foto: Katre Ulmas

Külalised Eesti Kaitseministeeriumist Thirlmere Eesti külas

20. märtsil oli Thirlmere külaelanikel meeldiv võimalus kohtuda kolme sümpaatse ja šarmika teenistujaga Eesti Kaitseministeeriu-mist. Oleks nagu oodanud meessoost sõdalasi, aga võta näpust, külalisteks osutusid kaks blondi ja punapäine naiskapten, kes tulid Austraaliasse oma puhkust veetma.

Õhtu kestel tutvusime keskealiste, meile „noorikute“ taustaga, Eesti Kaitseväe struktuuriga ja probleemidega seoses kaitseväelas-te värbamises. Esitatud DVD abil saime ka ülevaate Eesti Kaitseväes kasutavatest relvadest ning koostööst NATO-ga. Ettekandele järg-nes elav küsimuste-vastuste osa, mille lõppedes siirduti koos kõr-valsaali kergeid suupisteid ja klaasi veini degusteerima.

Tuhat tänu Kersti, Meeli ja Ülle-Marika meid külastamast. Omalt pool soovime külarahva poolt Eesti Kaitseväele helget tulevikku.

Erik Holm

Külalised Kaitseministeeriumist Katoombas Scenic Railway juures. Vasa-kult Meeli Hunt, Ülle-Marika Maasik ja Kersti Kelder.

Eesti emmed ja Brisbane’i titadLõpeb Airi Ilisson-Cruz’i ülevaade Brisbane`i noortest emadest.

Algus Mk nr 10

Eriti võttis Maretil algul suu lahti „parents room” ehk pereruumid kaubanduskeskus-tes. „Me lihtsalt ei suutnud uskuda, mida nägime!“ kirjeldab ta. „Avasime selle sildiga ukse ja seal oli umbes tavalise 3-toalise kor-teri mõõtu ruum, ühes nurgas lastele män-gunurk, aed ümber, siis mõned nahkdiiva-nid vanematele, tualetid, mikrolaineahi ja veel sellised väikesed eesriidega eraldata-vad väikesed ruumid, kus on paar nahast tugitooli, mähkimislaud ja kraanikauss. Ja selliseid ruume on kaubanduskeskuses mitu!“

Pole midagi öelda, kängurumaa sobib eesti emmele lapsekasvatuseks küll!

inimene. Uurisime arglikult, et kuidas siin maal üldse lasteaiakoha saamine käib ja kui kaua aega võtab.

Juhataja rääkis põhjalikult lasteaia- süsteemist, võttis meid sappa ja me kõndisime kõik rühmad läbi. Igas oli kaks kasvatajat ja neid kõiki meile tut-vustati.

Erinevaid rühmi oli seal 4-5. Juhataja seletas täpselt, kuhu meie laps läheks, kuidas seal korraldus on ja millal ta edasi järgmisesse rühma soovitatakse panna. Saime kaasa pataka paberima-jandust, et juhuks kui selle lasteaia va-lime, saame paberid rahulikult kodus ära täita. Kohapeal panime kirja, et mis ajast on meil kohta vaja ja mis päevadel nädalas.

Selgus jällegi suur erinevus kahe maa vahel - Eestis pead sa ostma lapsele koha terveks kuuks ja laps käib seal viis päeva nädalas. Siin ütled ise, mitmel päeval nädalas laps tuleb, ja maksad vastavalt. Väga paindlik!

Paberimajanduses pidime väga de-

tailselt kirjeldama, mis lapsele meel-dib, milline on tema päevaplaan, mis ei meeldi, mida sööb ja mida mitte, lem-mikmänguasjad, perekonnaliikmed, kuidas issi teda hüüab ja kuidas emme ütleb. Eestis on enamasti lasteaias konkreetne kord, mida kõik lapsed täit-ma peavad, ja jääb mulje, et väga indi-viduaalselt ei läheneta.

Nüüd paari nädala pärast liigub meie poeg päris tittede rühmast järgmise va-nuseastme rühma. Juba praegu viiakse teda aegajalt sinna mängima ja teiste-ga tutvuma, et ta ei ehmataks ega saaks traumeerivat kogemust. Igal õhtul saa-me täpselt teada, mida ja kui palju sõi, palju ja mis kell magas, kas oli hea tuju-ga või mitte, kas mängis teistega mee-leldi koos või mitte. Ja vahel saame veel lisakirjandust erinevatel teemadel.

Jah. Siin on koostöö vanemate ja las-teaia vahel palju suurem, ma tean oma poja päevastest tegemistest aias palju palju rohkem kui tütrest omal ajal. Mina olen siinse lasteaiaga rohkem rahul.

6 “MEIE KODU” 1. aprill 2009

The Baltic Council of AustraliaA meeting of the Heads of

Baltic Communities was conve-ned on 8th March 2009 at the Lithuanian Club at Meredith Street, Bankstown to consider the future of the Baltic Council of Australia. Present were Dr. Angonita Wallis, chairman of The Lithuanian Community in Australia, Dr. Juris Rungis, chair-man of the Latvian Federation of Australia and New Zealand and Mr. Raivo Kalamäe, past chairman of the Council of Esto-nian Societies in Australia, rep-resenting the current chairman, Mr Arvi Vainomäe. Also present were the permanent members of the BCA, messieurs Jaak Pee-do, Juris Liepins and Vitas Pata-sius.

It was decided that :1. The Baltic Council of Aust-

ralia to be revived, according to the Constitution.

2. It consists of the three heads of the Baltic Communities with further co-opted members as required.

3. The Chairman holds office for two years. The Chairman for 2009-2010 to be Mr. Raivo Kala-mäe.

4. There should be at least two Meetings per year. Suitably March and September. Further meetings as required. Projected activities should be: updated on the change of Baltic Commu-nities leadership, exchange of information about our commu-nities in Australia and also situ-ations in our homelands.

5. To divide the money present in the account in accordance of the ratio previously agreed, na-mely: Latvian half and Estonian and Lithuanian a quarter each. The money in the account was $1392.36

6. To re-enter the previous Baltic Council address in the next Telephone Directory. Mr. J Liepins to do that using Latvian funds.

7. The address to be : PO Box 18 Strathfield 2135. Tel.(02) 97452099A summary of the past acti-

vities and achievements of the BCA

13 March 2009 marked the 42nd anniversary of the foun-ding of the Baltic Council of Australia.

In addition to the usual cultu-ral and entertainment activities of the Baltic communities, ac-tions targeting the liberation of the homelands from occupation played an important role. Since the Baltic communities were re-latively small, there was a need for common action. Thus was the Baltic Council of Australia established, tasked with repre-senting the interests of the Bal-tic people to the Australian Fe-deral Government, by passing on our wishes and demands in the field of foreign policy.

The Baltic Council of Australia

(BCA) was established in Adelai-de on 13 March 1967. The Esto-nians were represented by Mih-kel Hennoste and Helga Lomp, the Latvians by J. Ritenis and A. Auzins, and the Lithuanians by J. Lapzys and A. Simkus. The statutes were adopted on 28 July, 1967 and approved by the central organizations in August of the same year. J. Ritenis was elected the first chairman and A. Auzins as the secretary. The next year, M. Hennoste was elected chairman, followed by Prof. A. Kabaila, two years later.

Over the years, the following

have been BCA chairmen: V. Eglite, M. Ots, A. Simcus, Stan-kunavicius, E. Voitkuns, R. Kala-mae, A. Pocius, J. Peedo, L. Cox, A. Mednis, T. Kroll-Simmul, V. Patacius, J. Liepins.

During the initial decades, the BCA dealt with numerous prob-lems: the issue of recognizing the Soviet occupation, directing the attention of the Australian government to the situation in the Baltics, fighting against the so-called cultural ties with the Soviets, protests and me-moranda regarding the issue of the Baltic states’ gold, requiring clarification on the question of dual citizenship, demanding human rights for Balts in their homelands, organizing special actions and demonstrations ‒ such as the large-scale pro-tests in Canberra and in the sta-te capitals against the decision by the Whitlam government to recognize, de jure, Soviet power in the Baltic states, the boycott of the Olympics, etc. Three Bal-tic congresses were organized (1968 and 1978 in Adelaide, 1982 in Melbourne), as well as Baltic seminars in Adelaide and Sydney, and a reception with the participation of the Prime Minister and government minis-ters in the REX Hotel in Canberra in 1978.

When the BCA moved per-manently to Sydney in 1983, activities increased. Emphasis was placed on constant con-tacts with the Government and Parliament regarding the Baltic issue, with the aim that the Par-liament adopt a resolution con-demning the situation in the So-viet-occupied Baltic states. The tradition was launched to hold

an annual Baltic Day in Canber-ra, during which representatives from the local Baltic committees and central organizations met with the BCA, in order to discuss current issues.

At the same time, BCA leaders and representatives from central organizations met with leaders of the Government and Oppo-sition, where important matters affecting the Baltic people were also discussed. The highlight of the day, however, was the offi-cial dinner in the parliamentary dining room, with 40-60 par-ticipants, of whom half were

Members of Parliament and half representatives of the Baltic communities. The Prime Minis-ter, or his Deputy, was always a participant, and the Opposition and other parties were also rep-resented.

The peak period of activity for the BCA was 1985 ‒ 1991, with the following results of its infor-mation and lobby activities:

a) Four Baltic resolutions in the Senate ( 1985, 1989,1990, 1991)

b) Two Baltic resolutions in the House of Representatives (1986, 1989) and their being sent to Moscow

c) Information provision and advice to the parliamentary committees regarding the issue of war criminals (1986 ‒ 1988).

d) Two memoranda from the Australian Government to the UN Human Rights ÜRO Commis-sion ( 1986, 1987)

e) Agreement with the Coun-cil of Australian Jewry to avoid mistrust between ethnic groups (1986).

f) Successful Baltic Symposi-um at Sydney University (1989), with presentations from 4 renowned Australian historians and 5 politicians from the Bal-tic states ( T. Kelam, D. Ivans, E. Vebers, A. Cekuolis and K. Anta-navicius) and 170 participants. Symposium was opened by se-nator Peter Baume.

g) The speedy recognition of the Baltic states (1991)

An important role in publici-zing the wishes and concerns of the Balts was played by the “Bal-tic Bulletin” (since 1985, circula-tion approximately 900), which was sent to all members of par-liament and other influential

Australians, as well as abroad and to media representatives. Young Balts were also success-fully co-opted to carry out lob-bying in Canberra.

Since, with the restoration of independence, the foreign rela-tions of the homelands have be-come the direct responsibility of the Baltic governments, there is no longer the need for us to be active in this area. Nevertheless, our central organizations have found that it would not be ap-propriate to dissolve the BCA, especially due to the reemer-gence of Russian imperialism. Should there ever be a need to act here, we already have the applicable organization in place ‒ ready for immediate action. In addition, there is much that we could do regarding mutual cooperation and information exchange between our commu-nities.

The events and achievements of the BCA demonstrate that, despite the modest size of our communities, we have had no-table successes. The BCA has a good reputation in parliamen-tary and governmental circles, and its recommendations and advice are taken seriously. Of all the persons associated with the BCA, two must certainly be mentioned and recognized for their work: Janis Ritenis (Latvi-an), whose energy and initiati-ve ensured that the BCA began its new and successful activi-ties, and Jaak Peedo, (Estonian) whose tireless and fruitful lobby work with politicians from the Government and the Opposi-tion, but particularly with the Prime Minister, undoubtedly influenced the achievement of positive results.

Raivo Kalamäe, ChairmanBaltic Council of Australia

Calling for Social History Stories to The Making Of Modern Australia

A new online history project - and soon to be ABC TV series - invites people from all over Australia to tell their personal and family history stories online.

As both a broadband project and TV series, The Making of Modern Australia will be an unofficial people’s history, with individuals and families sharing their stories of life in Australia since 1945.

By logging onto www.makingaustralia.com.au people can upload their stories through a combination of photos, home movies, live webcams, sound recordings and text.

We are particularly looking for stories that are engaging, unusual, amusing, uplifting or perhaps heartbreaking.

The stories can be about anything at all, but the TV series will be made up of four episodes, each one looking at a diffe-rent theme:

* faith and religion * romance and relationships * parenting and childhood * the Australian home/a sense of place Where access to the internet or technical skills are limited,

people may want to engage the help of younger family mem-bers to include their stories and pictures on the website. Al-ternatively they can send via the postal system a written copy of their story along with some notes on any photos or other visual material they may have to support the story.

Dust off the old family albums, or finally grab a digital came-ra and interview a friend or relative about what life was like for them growing up, getting married and making a home in Australia.

Those interested in having their family stories featured in the TV series are urged to get started and upload their ma-terial before mid-April. All stories will be showcased on the website as a lasting record for others to enjoy and comment on.

Lovers of History, please spread the word so we can gather as many wonderful stories as possible across seven decades from a broad cross-section of people.

If you’d like more information on the project, visit the web-site or contact Elissa McKeand:

E-mail: elissa.mckeand@essential-media.com T: (02) 8568 3100.

PO Box 283 Annandale NSW 2038 Essential Media & Entertainment Level 2, 6a Nelson St, Annandale NSW 2038 Main: + 61 (0)2 8568 3100 Mobile: + 61 405 143 547 Fax: + 61 (0)2 9519 2326 http://www.essential-media.com

7“MEIE KODU” 1. aprill 2009

On inimesi, kes tulevadja kunagi ei lähe.Nad on sooja hommiku sarnasedja nende tulek on lõputu liginemine.

Kallis Tõnna!Puhka rahus!

Sind mälestavad ja avaldavad kaastunnet omakstele

Heidi ja Rein Lauri ja Laura peredega Leida Lukas

According to the 2006 Australian Census, there were 1,933 people living in Australia who were born in Estonia, and 8,232 who identified themselves as being of Estonian “ancestry” (see Table 1). There are more females (56.3 per cent) than males (43.7 per cent) who were born in Estonia and now live in Australia. This may reflect the fact that the largest wave of Estonian migration to Australia occurred just after the Second World War, coupled with the higher average life expectancy of females compared to males. More females (53.1 per cent) than males (46.9 per cent) identify themselves as being of Estonian ancestry.

The geographic distribution of people who were born in Estonia and that of people who claim Esto-nian ancestry are markedly similar (indeed, there is likely to be substantial overlap between the two groups; most of the former are likely to also be in the latter, and their descendants may also live nearby). The high concentration of Estonians in the metropolitan zones of Australian capital cities̶principally in Sydney, Melbourne and Adelaide̶reflects both post-war settlement patterns in these centres com-bined with the fact that many recent migrants from Estonia to Australia (including short-term labour migrants) are likely to work and/or settle in capital cities.

Source: Australian Bureau of Statistics (2007), 2006 Census of Population and Housing, Canberra, Australia: Australian Bureau of Statistics. All figures are taken from ’place of usual residence’ data.

Compiled by Brad Ruting, School of Geosciences, Madsen F09, The University of Sydney NSW 2006. Email b.ruting@usyd.edu.au

Estonians in Australia

Table 1 2006 Census data on Estonians in Australia

ESTO passi on võmalik osta ESTO 2009 esindajalt Austraalias

Sulev Kalamäe(M) 0414 601050

PO Box 9 Balmain NSW 2041Email: sulev@ozemail.com.au

Welcome to the first of a series of occasional articles about the Estonian House Co-operative Society. The shareholders of the Co-operative Society are the owners of Estonian House 141 Camp-bell St Surry Hills. Amongst other things, you will read about the history of the Society, the rights and responsibilities of being a shareholder and our thoughts for the future. Estonian House is a great resource for the Estonian community in Sydney. If you are not a shareholder already, why not become one and play your part in helping preserve the Estonian heritage in Sydney?

A small number of hardworking Estonian men and women put time and money into providing a home for the Estonian Society in Sydney which, up to that time, had rented premises around the city. Since its opening in 1940 the house has seen many cultural and social functions, birthdays, weddings, confirmations and has provided an base for the folk dancers, choirs and scouts and guides, and many other organisations Many of you will remember the good times.

Currently Estonian House provides rooms for the newspaper “Meie Kodu” offices and the Estonian Archives in Australia as well as facilties for the choirs, folk dancers, Seniors’ Club and social events arranged by the SES “Eesti Kodu “Linda”

The Board of the Co-operative Society for 2009 comprisesArvo Tinni, Chairman; Maie Barrow, Deputy Chairman; Olav Pihlak, Treas-urer; Tonu Meiusi, Share Registrar and Directors Sulev Kalamae, Terry Kass and Imbi Semmelweis. The Secretary is Boris Lees.

Now the situation has changed in Estonia and it is time for us to change as well. Where are we going? Where should we be going? We hope that these articles will make you think about our future and we look forward to your thoughts on these important ques-tions. You can contact the Board by email on ehsydney@eesti.org.au

or by post at PO Box 147 Darlinghurst NSW 1300.

Co-op Corner

Vana Eesti Maja.

Uus Eesti Maja.

8“MEIE KODU” 1. aprill 2009

AUSTRALIAN ESTONIAN WEEKLY141-143 Campbell St Darlinghurst 2010

NSW, AustraliaABN 81 348 495 339

Postiaadress: P.O. Box 147, Darlinghurst, NSW 1300 AustraliaE-mail: meiekodu@ozemail.com.auTelefonid: “Meie Kodu” (02) 9212 2113

Eesti Selts (02) 9212 2373Fax: “Meie Kodu” ja Sydney Eesti Maja(02) 9281 2887 või välismaalt 612 9281 2887Vastutav väljaandja: Peeter MuttikToimetaja, küljendaja: Helle-Mall Risti Toimetuse sekretär/küljendaja: Aune VetikToimetaja abi, küljendaja: Katre UlmasToimetuse kolleegium: Maie Barrow, Lea Holm, August Kangro ja Ülle Slamer.Vaated “Meie Kodus” avaldatud artikleis ei tarvitse ühtuda toimetuse seisukohtade-ga. Toimetusel on õigus saadetud kaastöid lühendada ja keeleliselt korrigeerida.Toimetus on avatud: esmaspäeval kell 10.00 _ 12.00 kolmapäeval kell 12.00 ‒ 17.00 neljapäeval kell 13.00 ‒ 17.00Kuulutuste vastuvõtt, tellimised ja tasu-mised kolmapäeval ja neljapäeval.TELLIMISHINNAD:Austraalias koos GST-iga:

Üheks aastaks $88.00 Kuueks kuuks $49.50Kolmeks kuuks $30.80

Toetustellimine:üheks aastaks alates $100.00 (koos GSTga)Toetustellijate nimed avaldatakse ajalehes.Ülemeremaadesse õhupostiga:USA ja Kanada: 12 kuud $110.00; 6 kuud $65.00Euroopa: 12 kuud $125.00; 6 kuud $75.00Uus-Meremaa: 12 kuud $90.00; 6 kuud $50.00Aadressi muudatused $2.75KUULUTUSTE HINNAD koos GST-iga:1sm (kõrge) ühel veerul (5sm lai) $4.95. 1sm (kõrge) kahel veerul (10sm lai) $9.90. Kuulutuste miinimumhind $12.10.Leinakuulutuste miinimumhind $39.60.Üksiknumbri hind: $2.00Printed by Styash Pty Ltd tracing as Apex Press, 2 Canal Road, St Peters NSW 2044.DISCLAIMER - Styash Pty Ltd and its direc-tos and staff are printers only of material supplied by the publisher, and accept no responsibility in any way whatsoever, to any person or persons for the contents of this publication, either for articles, edito-rial material or any other content.

ESTOURS TRAVELSoodsad reisid Eestisse ja mujale

Tel. 1800 888 386 maksuvabaTel 02 4284 1688 Fax 02 4284 7823

E-post: Eesti@estours-travel.com.au

Eesti Vabariigi Peakonsulaat Sydneys

Consulate - General of the Republic of EstoniaKonsulaat on avatud teisipäeval ja

neljapäeval kell 10.00 - 13.0086 Louisa Rd. Birchgrove NSW 2041Külastajatel palutakse ette teatada.Konsulaadi telefon (02) 9810 7468Email: estconsyd@bigpond.com

SÜNDMUSTE KALENDER

KIRIKLIKUD TEATED

SYDNEYEsmaspäeviti:Lauluansambel Lõke ja rahvatantsurühm Virmalised harjutavad Eesti Majas esmaspäeviti: Lõke kell 18.15-19.15. Virmalised kell 19.00-21.00. Uued lauljad ja tantsijad on teretulnud. Neljapäeviti:Lauluharjutused naislauljaile “Heli” kell 13.30 Eesti Majas. Häälteõpetaja Tiiu Kroll-Simmul tel. 9412-4540. Uued laul-jad teretulnud. Neljapäeval, 2. aprillil:SESKi kokkutulek kell 11.00 Eesti Majas. Hr. Inno Salasoo esitab ”Pannkoogi kau-du Padakonna maale ja Ussiaeda”.Laupäeval, 4. aprillil:SES Kunsti- ja Käsitööringi kokkutulek kell 10.00 Eesti Majas. Kolmapäeval, 15. aprillil:Eesti Sõjaveteranide Liidu korraline kuu koosolek kell 12.30 Leedu Klubis 16-20 Meredith St., Bankstown. Juhatus loodab heaarvulist osavõttu.Pühapäeval, 19. aprillil:Sydney Eesti Skautlike Noorte Sõprade Seltsi liikmete aastakoosolek ja Jüripäeva tähistamine kell 11.00 Sydney Eesti Maja klubiruumis. Liikmetel palutakse kaasa-toodava suhtes ühendust võtta Helle-Mallega tel. 9938 5865.Eestikeelsed raadiosaated toimuvad Syd-ney SBS saatejaama kaudu igal neljapäeval lainepikkusel FM 97.7 algusega kell 17.00

THIRLMERENeljapäeviti:Käsitöö Klubi kokkutulekud kell 14.00 küla saalis. Kõik teretulnud.Esmaspäeval, 6. aprillil: Huviringi kokkutulek kell 14.00 küla saa-lis. Külaliseks on õp. Meelis Rosma.

Esmaspäeval, 13. aprillil: Huviringi kokkutulek kell 14.00 küla saa-lis. Munade koksimine, suupisted, vein ja Kihnu Virve kontsert Pärnus (DVD 1 tund). Osavõtt $5.00.Esmaspäeval, 20. aprillil: Huviringi kokkutulek kell 14.00 küla saa-lis. ”Tasmaania” - Ü. ja G. Slamer.

CANBERRAPühapäeval, 5. aprillil: Palmipuudepüha jumalateenistus armu-lauaga St. Petersi kirikus kell 14.00. Laupäeval, 18. aprillil:Koondise peakoosolek St. Petersi püha-päevakooli ruumis kell 14.00.Eestikeelsed raadiosaated toimuvad SBS saatejaama kaudu igal neljapäeval laine-pikkusel FM 93.3 algusega kell 17.00

BRISBANEEestikeelsed raadiosaated toimuvad SBS saatejaama kaudu igal neljapäeval laine-pikkusel FM 93.3 algusega kell 15.00

MELBOURNEKolmapäeviti: Naiskoori lauluharjutused kell 19.00 Eesti Majas. Endised ja uued lauljad teretulnud. Info Karin Adamson tel (03) 9439 4157.Laupäeval, 4. aprillil:Etnograafia Käsitööringi kokkutulek kell 14.00 Eesti Majas.Neljapäeval, 9. aprillil:Seenioride Klubi kokkutulek kell 13.00. Pühapäeval, 19. aprillil:Videofilmi pealelõuna kell 13.00 Eesti Majas.Pühapäeval, 19. aprillil:Melbourne Eesti Skautlike Noorte Sõprade Seltsi peakoosolek kell 16.00 Eesti Majas.Eestikeelsed raadiosaated toimuvad Melbourne’i SBS saatejaama kaudu igal neljapäeval lainepikkusel FM 93.1 algusega kell 17.00.

E. E. L. K. SYDNEY JAANI KOGUDUSCANBERRAS Palmipuudepüha juma-lateenistus armulauaga pühapäeval, 5. aprillil kell 14.00 St. Petersi kirikus. Teenib õp. Meelis Rosma, orelil Astrid Bowler. Pärast jumalateenistust koh-vilaud kiriku saalis. Järgneb Koguduse Nõukogu koosolek pühapäevakooli ruumis.KIRIKUSAALIS Suure Reede jumalatee-nistus armulauaga 10. aprillil kell 11.00, järgneb kohvilaud. THIRLMERE küla saalis Suure Reede ju-malateenistus armulauaga 10. aprillil kell 14.30. KIRIKUSAALIS Ülestõusmispüha juma-lateenistus armulauaga pühapäeval 12. aprillil kell 11.00, järgneb kohvilaud. KIRIKUSAALIS sõnajumalateenistus pü-hapäeval, 19. aprillil kell 11.00, järgneb kohvilaud. KIRIKUSAAL asub 11 Waratah Street, North Strathfield, NSW 2137. Kogudusemaja ja õpetaja telefon:(02) 9743 2051, mob. 0449 612 028E-mail: eelksyd@tpg.com.auÕpetaja kodunt äraolemise puhul palu- takse jätta teade automaatvastajale.

Õpetaja Meelis Rosma

E. E. L. K. ADELAIDE’i KOGUDUSJumalateenistus armulauaga toimub Suurel Reedel, 10. aprillil kell 15.00 ees-ti kirikus. Teenib õpetaja Andres Palm. Orelil Margaret Palm.Järgmine jumalateenistus toimub ing-lise keeles pühapäeval, 26. aprillil kell 15.00 eesti kirikus. Teenib õpetaja And-res Palm. Orelil Margaret Palm.Koguduse õpetaja Andres Palm, tel. (08) 8386 0279, mob. 0417 860 279Email: apalm@internode.on.netKoguduse aadress: 200 Jeffcott St, North Adelaide, SA 5006

E. E. L. K. MELBOURNE’i PAULUSE KOGUDUS. Jumalateenistus armulauaga Suurel Ree-del, 10. aprillil kell 14.00 St. John kirikus Teenib õp. Phil Haar. Jumalateenistusele järgneb kohvilaud koos kookidega Eesti Majas.Järgmine jumalateenistus pühapäeval, 3. mail kell 14.00 St. John kirikus. Teenib õp. Phil Haar. Jumalateenistusele järgneb kohvilaud koos kookidega Eesti MajasÕp. Phil Haar, tel. (03) 9725 0055 või 0403 006 078.

Koguduse juhatus

ADELAIDEEsmaspäeval, 6. aprillil: Kunsti- ja Käsitööringi tööpäev kell 10.00 Eesti Majas.Esmaspäeval, 6. aprillil: Sõjaveteranide kokkutulek kell 11.00 Eesti Majas.Esmaspäeval, 6. aprillil: AES Naisringi peakoosolek kell 13.00 Eesti Majas.Kolmapäeval, 8. aprillil:Pensionäride klubi koosviibiimine kell 11.00 Eesti Majas.Eestikeelsed raadiosaated toimuvad SBS saatejaama kaudu igal neljapäeval kell 15.00 FM 106.3 lainepikkusel.

PERTHLaupäeval, 9. mail: Eestlaste koosviibimine kell 15.00 River-vale Community Centre’s, Francisco St ja Norwood Rd nurgal, Rivervale’is. Kõik kaasmaalased nii kaugelt kui kohapealt on teretulnud kaetud laua juurde.Eestikeelsed raadiosaated on igal nel-japäeval kell 15.00-16.00 lainepikkusel FM 96.9.

RISTSÕNAD nr 23731 2 3 4 5 6 7

8

9 10

11 12 13

14 15

16 17 18 19 20

21

22 23 24 25

26 27 28

29 30 31

32

33

PAREMALE: 1. Olematu 6. Titel10. Eos11. Aru12. Ahtas13. Alluvus14. Ahke17. Autentne19. Aiandus21. Tol22. Aar23. Nui25. Onu27. Kasinus30. Rabaalad31. Eesi33. Verekas35. Talum37. Ahi38. Suu39. Sakkus40. KressidALLA: 1. Ojamaa 2. Eetika 3. Moa 4. Assi 5. Unarus 6. Talletus 7. Tavott 8. Eru 9. Lustel15. Hiina16. Ena17. Aur18. Norus20. Damaskus23. Nad24. Iie25. Oravas26. Uberik27. Kaasik28. Neelus29. Silmad32. Otse34. Eha36. Aus

ALLA: 2. Kaks Järvamaa asulat, 4, 5 3. Selleks kasutatakse tihti soolast vett 4. Veesõiduki taoline 5. Kunagised sõjaväelised peksukaristused 6. Lomp, loik, murd. 7. Kunagine tähtis põllunduse produkt 8. Kaaluühik12. Lavatäht13. Nahisemine16. Soome kirjanik17. Kell19. Iriidium20. Ettenägelikkus23. Ulguma25. Käärimata v. käärima hakkav õlu27. Ohkab korduvalt30. Toidu

PAREMALE: 1. Kunagine õppeasutus, aj. 4, 8 8. Sadamasild 9. Mõttetusi10. Kümnendik11. Meie kõik (ühise päritoluga)14. Valmistagu ärakiri, 5, 615. Risk16. Poeesia18. Järverikas21. Pealinn Aafrikas22. Nukker24. Vilunud26. Juuksetutt28. Ilmekus29. Valvsus, väledus31. Kogukas32. Puru, jäätmed33. Aiatööriistade

LAHENDUS NR 2372