innovatsiooni juhtimine
DESCRIPTION
TRANSCRIPT
![Page 1: Innovatsiooni juhtimine](https://reader030.vdocuments.net/reader030/viewer/2022012309/546deb0eaf79596c298b5533/html5/thumbnails/1.jpg)
Innovatsiooni juhtimine koolisMart Laanpere, TLÜ haridustehnoloogia keskuse juhataja
![Page 2: Innovatsiooni juhtimine](https://reader030.vdocuments.net/reader030/viewer/2022012309/546deb0eaf79596c298b5533/html5/thumbnails/2.jpg)
Internetijaht
Kus saab välismaal õppida haridustehnoloogiks 100% veebipõhiselt?
Leidke vähemalt 5 üldhariduskooli Eestist, kus töötab haridustehnoloog (lisaks GAG-ile ja Reaalkoolile)
Kuidas on omavahel seotud European Schoolnet’I LRE portaal ja Koolielu.ee?
![Page 3: Innovatsiooni juhtimine](https://reader030.vdocuments.net/reader030/viewer/2022012309/546deb0eaf79596c298b5533/html5/thumbnails/3.jpg)
Kes on haridustehnoloog?
![Page 4: Innovatsiooni juhtimine](https://reader030.vdocuments.net/reader030/viewer/2022012309/546deb0eaf79596c298b5533/html5/thumbnails/4.jpg)
Mis on innovatsioon?
Innovatsioon on leiutise, avastuse, uue või olemasoleva teadmise uudne kasutamine majanduslikus protsessis.
Innovatsiooni kutsuvad esile ettevõtjad, kes sellisel moel tõukavad ja tekitavad majanduse arengut
Mis on olnud Eesti kõige edukam innovatsioon?
Teadus -> uus tehnoloogia -> innovatsioon
Näide: Siri
![Page 5: Innovatsiooni juhtimine](https://reader030.vdocuments.net/reader030/viewer/2022012309/546deb0eaf79596c298b5533/html5/thumbnails/5.jpg)
Innovatsiooni liigid
Tooteinnovatsioon: toodete, tehnoloogiate või teenuste väljatöötamine, uuendamine
Protsessiinnovatsioon: uute tootmis-, tarne- ja müügimeetodite loomine
Organisatsiooniline: uuendused juhtimises ja töökorralduses
Turundusinnovatsioon: turgude hõivamine ja laiendamine
![Page 6: Innovatsiooni juhtimine](https://reader030.vdocuments.net/reader030/viewer/2022012309/546deb0eaf79596c298b5533/html5/thumbnails/6.jpg)
Tooteinnovatsiooni näited
Apple tahvelarvuti iPad Pehme helkur
![Page 7: Innovatsiooni juhtimine](https://reader030.vdocuments.net/reader030/viewer/2022012309/546deb0eaf79596c298b5533/html5/thumbnails/7.jpg)
Protsessiinnovatsiooni näited
Amazoni e-raamatud E-klassipäevik
![Page 8: Innovatsiooni juhtimine](https://reader030.vdocuments.net/reader030/viewer/2022012309/546deb0eaf79596c298b5533/html5/thumbnails/8.jpg)
Organisatsiooniinnovatsiooni näited
Frantsiis AO: arvutijuhiload
![Page 9: Innovatsiooni juhtimine](https://reader030.vdocuments.net/reader030/viewer/2022012309/546deb0eaf79596c298b5533/html5/thumbnails/9.jpg)
Turundusinnovatsiooni näited
Rahvuspapud CompeTest
![Page 10: Innovatsiooni juhtimine](https://reader030.vdocuments.net/reader030/viewer/2022012309/546deb0eaf79596c298b5533/html5/thumbnails/10.jpg)
Loomine on hävitamine
Rakendusviisilt jaguneb innovatsioon veel ka: järk-järguline e. sujuv innovatsioon Radikaalne e. hüppeline innovatsioon
Disruptive technology: purustav e. turgurikkuv tehnoloogia
Näide: vinüülplaat > CD > mp3
Koolis: e-kool, e-õpik
Läbiv teema Tehnoloogia ja innovatsioon
![Page 11: Innovatsiooni juhtimine](https://reader030.vdocuments.net/reader030/viewer/2022012309/546deb0eaf79596c298b5533/html5/thumbnails/11.jpg)
Digitaalse õpitehnoloogia arengutsüklid
1960: õpitarkvara. Sisu ja tarkvara integreeritud, õpetaja asendaja, lineaarne disain (esitlus-harjutus-test)
1990: ühesõpe üle võrgu (CSCL). Õppematerjalid pole olulised.
1995: virtuaalsed klassitoad. 3D, tahvli ja pingiridadega
2000: õpihaldussüsteemid (LMS). Sisu lahutamine tarkvarast.
2005: personaalsed õpikeskkonnad (PLE). Remiks-kultuur
2012: uue põlvkonna lahendused tulekul.
![Page 12: Innovatsiooni juhtimine](https://reader030.vdocuments.net/reader030/viewer/2022012309/546deb0eaf79596c298b5533/html5/thumbnails/12.jpg)
Sotsiaal-tehnilised üleminekud
(Geels 2002)
Tehnoloogiline maastik
Sotsio-tehnilinerežiim / paradigma
Nišid
Sotsio-tehniline režiim on suhteliselt stabiilne
Katsetused ja areng toimub erinevates suundades, uued ideed akumuleeruvad
TurgTeadusPoliitikaTehnikaKultuur
Uued ideed koonduvad ja moodustavad uue dominandi
Uus konfiguratsioon teeb läbimurde, muudab režiimi
Uus režiim mõjutab tehn. maastikku
Muutused tehn. maastikul survestavad režiimi
![Page 13: Innovatsiooni juhtimine](https://reader030.vdocuments.net/reader030/viewer/2022012309/546deb0eaf79596c298b5533/html5/thumbnails/13.jpg)
Mobiilside põlvkonnad
![Page 14: Innovatsiooni juhtimine](https://reader030.vdocuments.net/reader030/viewer/2022012309/546deb0eaf79596c298b5533/html5/thumbnails/14.jpg)
Moodle s-kõver
![Page 15: Innovatsiooni juhtimine](https://reader030.vdocuments.net/reader030/viewer/2022012309/546deb0eaf79596c298b5533/html5/thumbnails/15.jpg)
Dialektiline vaade
TEES: peavoolu-lahendused ja lähenemised. E-õppes: õpihaldussüsteemid (LMS: Moodle, IVA)
ANTITEES: opositsiooniline peavoolule radikaalselt vastanduv lähenemine. E-õppes: PLE, sotsiaalmeedia
SÜNTEES: uus kvaliteet, uus vaade asjadele, põhineb nii teesi kui antiteesi parimatel omadustel. E-õppes: õpi-ökosüsteem.
Turgurikkuv tehnoloogia (iTunes, iPad) on tihtilugu dialektilise sünteesi näiteks
![Page 16: Innovatsiooni juhtimine](https://reader030.vdocuments.net/reader030/viewer/2022012309/546deb0eaf79596c298b5533/html5/thumbnails/16.jpg)
Õpitehnoloogia põlvkonnad
Tunnused 1.põlvkond 2.põlvkond 3.põlvkond
Tarkvara arhitektuur Õpitarkvara Õpihaldussüsteemid Õpi-ökosüsteemid
Pedagoogilised lähtekohad
Biheiviorism Kognitivism Teadmusloome
Sisu, õppematerjalid Integreeritud Lahutatud tarkvarast Dünaamiline, remiksitav
Peamised lubavused Drill-harjutused, testid
Õppematerjalide jagamine
Looming, koostöö
Ligipääs Arvutiklass Arvutiklass, arvuti ja internet kodus
Igal pool: mobiilne personaalne seade
![Page 17: Innovatsiooni juhtimine](https://reader030.vdocuments.net/reader030/viewer/2022012309/546deb0eaf79596c298b5533/html5/thumbnails/17.jpg)
Digitaalsed õpisüsteemid: mõistete korrastamise ja suhestamise katse
Võrguvälisedõpisüsteemid Võrgupõhised
õpisüsteemid
Virtuaalsed õpikeskkonnad
Veebipõhised õpihaldussüsteemid
Digitaalsed õpi-
ökosüsteemid
![Page 18: Innovatsiooni juhtimine](https://reader030.vdocuments.net/reader030/viewer/2022012309/546deb0eaf79596c298b5533/html5/thumbnails/18.jpg)
Miks “ökosüsteem” ja mitte “keskkond”?
Õpikeskkond: samuti bioloogiast laenatud metafoor, sobis industriaalajastu kooli, sisaldab “antut” (mida õpilane ja õpetaja ei saa muuta)
Ökosüsteem koosneb kahest osast: biootiline (eluskooslused, liigid) ja abiootiline (elukeskkond: veestik, mullastik, õhustik, valgus). On isereguleeruv, põhineb liikide koostööl ja konkurentsil (niššide ja energia nimel). Nt. Soo kui ökosüsteem
Digitaalne ökosüsteem: omavahel seotud/interaktsioonis digitaalsed “liigid” (teenused, vahendid, kasutajate kogukonnad) ja nende keskkond (kultuur, majandus, institutsioonid, regulatsioonid). Energia = tähelepanu, aeg
![Page 19: Innovatsiooni juhtimine](https://reader030.vdocuments.net/reader030/viewer/2022012309/546deb0eaf79596c298b5533/html5/thumbnails/19.jpg)
Rogers: innovatsiooni difusioon
Teooria kaks peamist komponenti: uuenduse omaksvõtu viis etappi ja inimeste jagunemine uuendusmeelsuse alusel viide kategooriasse
![Page 20: Innovatsiooni juhtimine](https://reader030.vdocuments.net/reader030/viewer/2022012309/546deb0eaf79596c298b5533/html5/thumbnails/20.jpg)
Uuendusmeelsuse jaotumine
![Page 21: Innovatsiooni juhtimine](https://reader030.vdocuments.net/reader030/viewer/2022012309/546deb0eaf79596c298b5533/html5/thumbnails/21.jpg)
Innovatsiooni juhtimise meetmed
Simulatsioonimäng innovatsiooni difusiooni teemal koolis
Vt. http://www.indiana.edu/~simgame/beta/dsg.html
Tegevused: vestlus, abipalve, pilootprojekt, koolikülastus, trükitud õppematerjalid, esitlus, demo, töötuba (enda või eksperdi poolt), ajaleht, administratiivsed meetmed, konfrontatsioon
Võtmeisikud: koolijuht, arvamusliidrid, ainesektsioonide juhid
Diffusioon: lõunalaua-seltskonnad, hobiringid, ainesektsioonid, töörühmad, sotsiaalvõrgustik
![Page 22: Innovatsiooni juhtimine](https://reader030.vdocuments.net/reader030/viewer/2022012309/546deb0eaf79596c298b5533/html5/thumbnails/22.jpg)
Kuus mõttemütsi (E. de Bono)
Arutlege GAG-i poolt väljakuulutatud iPadi-eksperimendi teostatavuse, kasuteguri, võimalike ohtude ja juurutamisstsenaariumide teemal, kasutades kuue mõttemütsi meetodit.
Igaüks peaks sõna võtma vähemalt 3 erineva mütsiga. Üks rühmaliige juhib arutelu, teine dokumenteerib
![Page 23: Innovatsiooni juhtimine](https://reader030.vdocuments.net/reader030/viewer/2022012309/546deb0eaf79596c298b5533/html5/thumbnails/23.jpg)
Mütside tähendused
Valge müts: objektiivsed/neutraalsed seisukohad, faktid
Must müts: kriitiline lähenemine
Kollane müts: positiivsete külgede esiletoomine
Roheline müts: konstruktiivsed ettepanekud
Punane müts: emotsionaalsed, subjektiivsed seisukohad
Sinine müts: tähele- ja ettepanekud arutelu protsessi kohta