integratsioonipoliitika indikaatorite täiendamine 11. märts 2010

Integratsioonipoliitika indikaatoritetäiendamine

11. märts 2010

Euroopa Kolmandate Riikide

Kodanike Integreerimise Fond

2



Teemakava

1 Projekti lühitutvustus

4 Mõõtmisprotsessi edasine arendamine

3.2

Tööhõive

3.3

Määratlemata kodakondsus

3.1

Eesti keele oskus

3.4 Meedia

2 Juhtimine ja mõõtmine

3 Ettepanekud indikaatorite süsteemi täiendamiseks

5 Kokkuvõte

3.5 Usaldus ja kontaktid

3



Läbiviidud projekti lühikirjeldusmärts – november 2009

Otsene eesmärk► Valdkondliku arengukava ELK 2008-2013 õigeaegne, säästlik ja tulemuslik

rakendamine rakendusplaani 2008-2010 alusel, mis põhinevad hästidefineeritud eesmärkidel, oodatavatel tulemustel, tegevustel ning nende saavutamise näitajatel

Projekti käigus teostatud tegevused:► Intervjuud (rakendajad ja teiste olulised osapooled)► Ekspertseminar (Vetik, Vihalemm, Hallik)► 6 valdkonna töötoad (rakendusasutused, ministeeriumid, ülikoolid jms)► Eesti ja EL sekundaarandmete analüüs► Hollandi ja UK praktikate analüüs► Õppereis Hollandisse tutvumaks indikaatorite süsteemiga► Teabepäev

4



Läbiviidud projekti lühikirjeldus

Projekti tulemused:► Aruanne (muudatus- ja täiendusettepanekud indikaatorite tänasele kasutamisele, sh EL-i,

Hollandi ja UK praktikate analüüs)► Metodoloogiline käsiraamat üld- ja alaeesmärkide saavutamise näitajate ja tegevuste

väljundiindikaatorite edasiseks täiendamiseks sh lisati juhis indikaatorite analüüsimiseks ja andmete usaldusväärsuse kontrollimiseks;

► Käsiraamatu osana esitati süsteem üld- ja alaeesmärkide näitajate ning tegevuste väljundiindikaatorite kohta andmete kogumise kohta;

► Teabepäev rakendatavatele asutustele indikaatorite väljatöötamise ja andmete kogumise kohta;

► Õppereis Hollandisse tutvumaks parimate praktikatega indikaatorite väljatöötamise ja rakendamise osas.

5



Teemakava



3.2

Tööhõive

3.3


3.1

Eesti keele oskus

3.4 Meedia



5 Kokkuvõte


6



Visioon, peaeesmärk, alaeesmärk, tegevusedSüsteemi tugevus

► Visioon on nägemus sellest, mille poole valdkondlik arengukava püüdleb ehk teisisõnu terviklik nägemus tulevikusituatsioonist.

► Visioon peab aitama vastata küsimusele, kuhu me läheme ja milline on edu pikemas perspektiivis.

► Peaeesmärk näitab, mis muutused peaksid kaugemas tulevikus tegevuse tagajärjel toimuma

(5-10 aasta). ► Eesmärk on konkreetne ja selge, kuid reeglina

erinevalt visioonist ei võimalda näha tervikut.

► Alaeemärk näitab, mida tahetakse saavutada mõnda konkreetset meetodit kasutades

► Iga alaeesmärk peab olema seotud peaeesmärgiga.

► Tegevused on peamised vahendid eelneva saavutamiseks ehk mida teha, et eesmärkideni ning visioonini jõuda.

Visioon 1

Pea-eesmärk 2

Ala-eesmärk1

Pea-eesmärk 1

Ala-eesmärk 3

Tegevus3 Tegevus4Tegevus 1 Tegevus 2

Ala-eesmärk 2

7



Olulisemad lahendamist vajavad küsimusedOlemasolev süsteem

Välja saab tuua neli olulist küsimust, mis olemasoleva lõimumiskava visioonide, alaeesmärkide ja tegevuste osas on esile kerkinud:

Ühes visiooni sõnastuses on sõnastatud rohkem kui üks visioon, samas kahe erineva sõnastusega visiooni käsitletavad üheskoos

Ühe eesmärgi sõnastuses on sõnastatud mitu erinevat eesmärki

Eesmärgid on sõnastatud tegevustena

Lõimumiskava ja selle rakendusplaan ei ole omavahel vahend-tulemus seoses ning samal tasemel asetsevad eesmärgid on erineva detailsusega

8



Näited Vastuolud komponentide vahel

► Kaks eraldi visiooni sõnastatud ühe visioonina:► „Kontaktid ja suhtlus erineva emakeelega inimeste vahel on suurenenud ja erinevused

eesti- ja muukeelsete elanike osalemises kodanikuühendustes ja avalikus sfääris on vähenenud.“

► Vastuolu visiooni ja alaeesmärgi osas:► „Määratlemata kodakondsusega isikute osakaal Eesti elanike hulgas on püsivalt

vähenenud“ ning alaeesmärgi „Jätkub naturalisatsiooniprotsess ning muu emakeelega Eesti kodanikud jt püsielanikud kaasatakse ühiskonna otsustusprotsessidesse“ osas, kus alaeesmärk koosneb tegelikult kahest erinevast alaeesmärgist ning üks neist - jätkub naturalisatsiooniprotsess - ühtib tegelikult juba sõnastatud visiooniga.

► Kaks eraldiseisvat eesmärki on sõnastatud ühe eesmärgina: ► keskhariduse alaeesmärgis: „Üldkeskhariduse omandanud noor on tolerantne

kultuurierinevuste suhtes ja valdab eesti keelt tasemel, mis on vajalik haridustee jätkamiseks või tööleasumiseks Eestis ning toimetulekuks ühiskonnas“

► kõrghariduse alaeesmärgis: „Gümnaasiumilõpetaja, kelle emakeel ei ole eesti keel, suudab edukalt õppida kõrgkoolis eesti keeles. Õpetajad on tasemeõppe läbimisel võimelised õpetama mitmekeelses- ja kultuurilises õpikeskkonnas ning erineva tasemega õpilasi“

9



Näited Vastuolud sõnastustes

► Eesmärgid pigem sõnastatud tegevustena:

► “Suurendatakse elanike, sh ametnike teadlikkust võrdse kohtlemise tähtsusest ja ebavõrdse kohtlemise ilmingute ärahoidmisest“

► „Riigiasutuste ja omavalitsuste haldusvõimekuse tõstmise kaudu avalike teenuste osutamisel eri emakeelega inimestele luuakse lõimumist toetav keskkond riigi- ja kohalikul tasandil”

Visiooni 1

Tegevus 1Ala-

eesmärk 2

Ala-eesmärk 1

Ala-eesmärk 3

Tegevus 2 Tegevus 4

10



Järeldused

► Programmi edukuse seisukohalt on kriitiline:

► tegevuste, eesmärkide ja visioonide põhjuslike seoste väljatoomine

► ühtse arusaama olemasolu, mis tagab koostöö ning paremad tulemused

► kõrvaldada oht, et Lõimumiskava elluviimisel ei ole taotletava mõju selgelt arusaadav, mistõttu seatud eesmärgid jäävad saavutamata või saavutatakse mitterahuldavalt.

11



Üldlähenemine vastavalt analüüsile

Enamik inimestest, kelle emakeel ei ole eesti

keel, saab regulaarselt infot Eesti meedia kaudu

ja usaldab seda

Valdav osa eri rahvusest Eesti

elanikke usaldavad üksteist ja Eesti riiki

Kontaktid ja suhtlus erineva emakeelega inimeste vahel on suurenenud ning erinevused eesti- ja muukeelsete elanike

osalemises kodanikuühendustes ja avalikus

sfääris on vähenenud

Määratlemata kodakondsusega

isikute osakaal Eesti elanike hulgas on

püsivalt vähenenud

Erinevused tööhõives ja sissetulekutes eri rahvusest töötajate

vahel on vähenenud

Eesti keele oskus inimeste hulgas, kelle emakeel ei ole eesti

keel, on kõigil tasemetel paranenud

On loodud tingimused emakeelest sõltuva

eraldatuse vähendamiseks tööturul

On loodud võimalused täiskasvanud

uusimmigrantide lõimumiseks ühiskonda

Eesti elanikkonna teabevälja ühisosa suureneb, kasvab ERRi

jälgitavus venekeelse elanikkonna hulgas

Jätkub naturalisatsiooniprotsess ning

muu emakeelega Eesti kodanikud jt püsielanikud

kaasatakse ühiskonna otsustusprotsessidesse

Suurendatakse elanike, sh ametnike teadlikkust võrdse

kohtlemise tähtsusest ja ebavõrdse kohtlemise ilmingute

ärahoidmisest

Riigiasutuste ja omavalitsuste haldusvõimekuse tõstmise kaudu avalike teenuste osutamisel eri

emakeelega inimestele luuakse lõimumist toetav keskkond riigi- ja kohalikul tasandil

Kutseharidus: Eestis kutsehariduse omandanu valdab eesti keelt oma haridustasemele ja kvalifikatsiooni-nõuetele vastavalt ning on konku-rentsivõimeline Eesti tööjõuturul

Keskharidus: Üldkeskhariduse omandanud noor on tolerantne kultuurierinevuste suhtes ja valdab eesti keelt tasemel, mis on vajalik haridustee jätkamiseks või tööleasumiseks Eestis ning toimetulekuks ühiskonnas

Eri rahvusest noortele ja täiskasvanutele on loodud võrdsed õpi- ja eneseteostamisvõimalused väljaspool formaalharidussüsteemi

Muukeelsetele elanikele ja uusimmigrantidele on loodud võimalused oma emakeelt ja

kultuuri tundma õppida

Alusharidus: lastele, kelle emakeel ei ole eesti keel, on loodud eesti keele omandamise võimalused eakohasel tasemel ja viisil

Kõrgharidus: Gümnaasiumilõpetaja, kelle emakeel ei ole eesti keel, suudab edukalt õppida kõrgkoolis eesti keeles. Õpetajad on tasemeõppe läbimisel võimelised õpetama mitmekeelses ja -kultuurilises õpikeskkonnas ning erineva eesti keele tasemega õpilasi

Põhiharidus: Eestis põhikooli lõpetanu on ühiskonnapädev, väärtustab oma emakeelt ja kultuuri ning valdab eesti keelt tasemel, mis on vajlik Eestis haridustee jätkamiseks ja ühiskonnas toimetulekuks

Kolmevärviline välisring illustreerib lõimumiskava kolme põhivaldkonda: 1. Hariduslik ja kultuuriline - helehall2. Õiguslik ja poliitiline - kollane3. Sotsiaalne ja majanduslik - tumehall

Loodud lõimumiskava visioonide- ja alaeesmärkidevaheline tinglik seos

Kuna eelnevalt defineeritud alaeesmärgid ja visioonid ei olnud varasemalt omavahel sellisesse seosesse asetatud, siis ühel alaeesmärgil on seoseid rohkem kui ühe visiooniga, mis aga omakorda ei ole üheselt jaotatavad kolme valdkonna vahel.

12



Programmi kui juhtimismeetodi rakendamise alused

Visioonide lõikes loodud indikaatorite seosed visiooni ning rakendusplaanis defineeritudtegevuste vahel, mis jagunevad mõju-, tulemus ning väljundindikaatoriteks.

EEMÄRGID

VISIOONID

Visioon 2 .....Visioon 1

Ala-eesmärk 3

....

RAKENDUSPLAANI TEGEVUSED

Tegevus 2Tegevus 1 Tegevus 3 Tegevus 4 Tegevus 5 ....

TULEMUSLIKKUSE MÕÕTMINE(performance measurement)

VÄLJUND-INDIKAATORID

TULEMUS-INDIKAATORID

MÕJU-INDIK.

Ala-eesmärk 2

Ala-eesmärk 1

13



Teemakava



3.2

Tööhõive

3.3


3.1

Eesti keele oskus

3.4 Meedia



5 Kokkuvõte


14



Väljatöötatud süsteem

V2.M.1.2.8 Erialaste mentorite süsteem

V3 M4.2.4 Sallivuse teavituskampaaniad

TH Tugitegevustes osalenud isikute arv

V2.M.1.2.6 Koolitused tööandjatele kul.vaheliste

kom.

TH Eesti keele ja eriala koolitustel osalenud

töötute tööhõive määr 6 kuu pärast

TH Koolitusel osalenute hinnang

TH Kvalifikatsiooni tõus (koolituse läbinute arv,

kes on omandanud diplomi/sertifkaadi)

Erinevused tööhõives ja sissetulekutes

eri rahvusest töötajate vahel on vähenenud

Eesti keele oskus

Mõjuindikaatorid Tulemusindikaatorid Väljundindikaatorid

TH1Ekvivalent-sissetulek

TH2 Rahulolu-hinnang pere materiaalse

toimetulekuga

TH 3 Sotsiaalse tõrjutuse indeks

TH 1.1 Tööhõive määr

TH 1.2 Töötasu

TH1.3 Ligipääs sotsiaalsetele

tugisüsteemidele

TH 1.4 Pikaajalised töötud

TH2.1 Hinnang: rahvusgrupi

võimalusele ja olukorrale ühiskonnas

TH 1.2.1 Ametitasemete osakaal

TH 1.1.2 Kõrgkoolis REL kohtadel õppijad

TH 1.1.3 Venekeelse õppekeelega õppurite suundumine tööturule

TH 1.1.1 Õpingute katkestajad

TH 1.1.4 Haridustase

15



Erinevused tööhõives ja sissetulekutes eri rahvusest töötajate vahel on vähenenud

TH1 Ekvivalent-sissetulek

TH2 Rahulolu-hinnang pere materiaalse

toimetulekuga

TH 1.1.1 Õpingute katkestajad

TH 1.1.2 Kõrgkoolis REL kohtadel õppijad

TH 1.1.3 Venekeelse õppekeelega õppurite suundumine tööturule

TH 1.2.1 Ametitasemete osakaal

TH2.1 Hinnang: rahvusgrupi

võimalusele ja olukorrale ühiskonnas

TH 1.1 Tööhõive määr

TH 1.2 Töötasu

TH1.3 Ligipääs sotsiaalsetele

tugisüsteemidele

TH 1.4 Pikaajalised töötud

TH Sotsiaalse tõrjutuse indeks

TH 1.1.4 Haridustase

V2.M.1.2.8 Erialaste mentorite süsteem

V3 M4.2.4 Sallivuse teavituskampaaniad

TH Tugitegevustes osalenud isikute arv

V2.M.1.2.6 Koolitused tööandjatele kul.vaheliste

kom.

TH Eesti keele ja eriala koolitustel osalenud

töötute tööhõive määr 6 kuu pärast

TH Koolitusel osalenute hinnang

TH Kvalifikatsiooni tõus (koolituse läbinute arv,

kes on omandanud diplomi/sertifkaadi)

Erinevused tööhõives ja sissetulekutes

eri rahvusest töötajate vahel on vähenenud

Eesti keele oskus


Rakendusplaani tegevused

valdkondade lõikes

Eesti keele tegevused

Visioonide ja tegevuste kattuvus

Numeratsioon

Indikaatorikaart

16



Indikaatorite kaartKoostatud kõikide indikaatorite kohta

TH1 Aasta ekvivalentsissetulekute erinevuse määr eestlaste ja teiste rahvuste vahel

Kas andmed on kogutavad infosüsteemist? jah

Kas indikaatorit hetkel kogutakse?

jahDefinitsioon Vaadeldakse eestlaste ja mitte-eestlaste ning Euroopa kolmandate riikide

kodanike (KRK) ja ELi kodanike aasta ekvivalentnetosissetulekute erinevuse määra.

- piirkond: .. Põhja-Eesti (Harjumaa, sh Tallinn); .. Kesk-Eesti (Järva, Rapla, Lääne-Viru maakond); .. Kirde-Eesti (Ida-Virumaa); .. Lääne-Eesti (Hiiu, Lääne, Pärnu, Saare maakond); .. Lõuna-Eesti (Jõgeva, Põlva, Tartu, Valga, Viljandi, Võru);- rahvus (eestlased, mitte-eestlased)- vanus (15-24, 25-49, 50-74)- kodakondsus (eesti, muu)- haridus (põhi, kesk, kutse, kõrg)

Valem = x/y*100%

Kus:x = mitte-eestlaste aasta ja KRK ekvivalentnetosissetuleky = eestlaste aasta ekvivalentnetosissetulek

Näide 87 798/103 872*100% = 84,5%

Sihttase

Kogumise intervall Iga aasta Andmeallikas Statistikaamet

Andmeformaat protsent Komakoht üks

Aruandlust esitav asutus Kultuuriministeerium

Aruanne, kus indikaator kajastub Lõimumiskava täitmise aruanne

Muu info

17



Teemakava



3.2

Tööhõive

3.3


3.1

Eesti keele oskus

3.4 Meedia



5 Kokkuvõte


18



Määratlemata kodakondsusega isikute osakaal Eesti elanike hulgas on püsivalt vähenenud

M.kod-ga osakaal vanuserühm <15aastat

M.kod-ga osakaal vanuserühm

≥15aastat

vanematel on täidetud tingimused

Lastel endil on täidetud tingimused

Olemas oskused kodakondsuse

saamiseks

Laste %, kellel täidetud tingimused

Vanemate %, kelle soov lapsele koda-kondsust taotleda

Hinnang võimaluste võrdsusele ühiskonnas

Soov kodakondsuse saamiseks

Mittekodanikele suunatud teavituskampaaniate arv

Kodakondsuse väärtustamist toetavad tegevuste raames koostatud materjalide ning

läbiviidud teavitustegevuste arv ning tegevustes osalenud

õpilaste arv

(KU)Positiivsete rollimudelite kõneisikute avalike

esinemiste arv

Määratlemata kodakondsusega

isikute osakaal Eesti elanike hulgas

on püsivalt vähenenud

Sooritatud keeleeksam.

sooritanud põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse

tundmise eksami.

KOD13: EV kodakondsuse taotlemiseks Põhiseaduse ja

kodakondsuse seaduse tundmise eksami edukalt sooritanute isikute osakaal kõigist koolituse läbinud

isikutest

KOD14: EV kodakondsuse saanud isikute osakaal kõigist koolituse läbinud

isikutest

KOD15: Koolitusel osalenute hinnang koolitusele

Mõjuindikaatorid Tulemusindikaatorid Väljundind.

Eesti keele oskus

19



Teemakava



3.2

Tööhõive

3.3


3.1

Eesti keele oskus

3.4 Meedia



5 Kokkuvõte


20



Eesti keele oskus inimeste hulgas, kelle emakeel ei ole eesti keel, on kõigil tasemetel paranenud

Keeleoskuse tasemeeksamite

eduka soorituste %(haridussüsteem,

täiskasvanud)

Kesk-/kutse-/ kõrgkooli lõpetavate eesti keelt

mitte ema-keelena rääkivate õpilaste %

alustanutest, kes omandavad haridust

eesti keeles

% muukeelsest elanikkonnast, kes kasutab

eesti keelt vajadusel avalikus sfääris

Muukeelse elanikkonna suhtumise keeleõppesse

ning -oskusesse

Osakaal muukeelsest elanikkonnast, kes kasutab

eesti keelt vajadusel privaatsfääris

Täiskasvanud

Pedagoogid

Enesehinnanguline keeleoskuse

(kuulamine, lugemine, kirjutamine, rääkimine)

Pedagoogide rahulolu õppematerjalidega

Piirkondlike nõustamiskeskuste positiivne tagasiside pedagoogide kompetentsusele

Programmide kvaliteet

Pakutavates õppimisvõimalustes osalevate õppijate arv

Vene õppekeelega koolide %, kus õpetatakse eestikeelseid ainetunde (põhi, kõrg-,kutse-, kõrgkoolid)

Täiskasvanud õppijate motivatsioon

Eesti keele ja eriala koolitustel osalenute osakaal kogu sihtgrupist

Keelekoolitustel osalenute rahulolu hinnang

Haridussüsteemis õppijate motivatsioon

Vanemate teadlikkus kaks-keelsusest ja haridussüsteemi võimalustest

Koolitatud uusimmigrantide osakaal kõigist uusimmigrantidest

Õppematerjalid

Õpilased

Koolieelsed lasteasutused

Uusimmigrandid

Teavitus

Eesti keele oskus inimeste hulgas,

kelle emakeel ei ole eesti keel, on kõigil

tasemetel paranenud

Mõjuindikaatorid Tulemusindikaatorid Tegevused

21



Teemakava



3.2

Tööhõive

3.3


3.1

Eesti keele oskus

3.4 Meedia



5 Kokkuvõte


22



Enamik inimestest, kelle emakeel ei ole eesti keel, saab regulaarselt infot Eestis toodetava meedia kaudu ja usaldab seda

Eestis toodetud meedia jälgimise

osakaal

Eestis toodetud meedia

usaldamise % võrreldes muu

meediaga

eestikeelsete uudistesaadete

jälgimise %ERRi jälgitavus

venekeelsete elanike hulgas

Meediakanalite leviala/kättesaadavus

Eestis

eestikeelse meedia usaldamise %

Eestis toodetud televisiooni jälgimise

%

Eestis toodetud raadio programmide

kuulamise %

Eestis toodetud trükimeedia lugemise

%

Eests loodud internetiportaalide

kasutamise %

Poliitilised baashoiakud

Läbi kultuuri ühise teabevälja edendamise projektide arvEesti erinevate

regioonide esindatus uudistesaadetees

Venekeelsete saadete olemasolu (ETV2, R4)

Muu avaliku (riigi) info kasutamise %

Eestis toodetud muukeelse meedia

usaldamise %Eesti meedia sallivus

Välismeedia mõju integratsiooni

protsessile Eestissotsiaalse

tõrjutuse indeks – informeerimatus

Ajakirjanike %, kes töötavad rohkem kui

ühes meediaväljaandes

Koolitatud ajakirjanike koguarv

Pärast koolitusprojekti läbimist ajakirjanike

avaldatud artiklite, tele- ja raadiosaadete vm

sarnaste esinemiste arv

rahvussuhete temaatikat käsitlevate ajakirjanike täienduskoolitusel osalejate

arv

Noorte (eesti- ja venekeelsete) meediavaldkonna spetsialistide täienduskoolitusel osalejate arv

Stipendiumid ja raadiosaadete toetus tihedama koostöö eesmärgil eesti- ja

venekeelsete meediaväljaannete vahel

Eestit tutvustavate teleprogrammide arv ja nende vaadatavus

Toetatud rahvusvähemusi, teisi kultuure ja lõimumistemaatikat laiemalt

tutvustavate lugude arv eesti- ja venekeelsetes ajakirjandusväljaannetes

ja meediakanalites

Enamik inimestest, kelle emakeel ei ole eesti keel,

saab regulaarselt infot Eestis toodetava meedia kaudu

ja usaldab seda


mujal toodetud muukeelse meedia

usaldamise %

23



Teemakava



3.2

Tööhõive

3.3


3.1

Eesti keele oskus

3.4 Meedia



5 Kokkuvõte


24



Valdav osa eri rahvustest Eesti elanikke usaldavad üksteist ja Eesti riikiKontaktid ja suhtlus erineva emakeelega inimeste vahel on suurenenud ja erinevused eesti- ja muukeelsete elanike osalemises kodanikuühendustes ja avalikus sfääris on vähenenud

Valdav osa eri rahvustest Eesti

elanikke usaldavad üksteist ja Eesti riiki

IKontaktid ja suhtlus

erineva emakeelega inimeste vahel on suurenenud

IIErinevused eesti- ja muukeelsete elanike osalemises kodaniku-

ühendustes ja avalikus sfääris on vähenenud

Usalduse ja kontaktide visioone käsitleme koos ning kodanikuaktiivsust eraldi

25



Teemakava



3.2

Tööhõive

3.3


3.1

Eesti keele oskus

3.4 Meedia



5 Kokkuvõte


26



Lõimumiskava osapooled ja nende infovajadused

27



Lõimumiskavaga seotud infovajadused ja sealt tulenevad rakendusasutuse aruandluskohustused võib rühmitada alljärgnevalt:► Projekti dokumentatsioon ja tegevuste aruandlus Kasusaajatelt► Toetuse kasutamise aruandlus Vastutajale► Lõimumiskava täitmise aruandlus Teostajatelt Vastutajale► Lõimumiskava täitmise koondaruanne Vabariigi Valitsusele► Muu aruandlus teistele osapooltele.

Üldvastutaja(Kultuuriministeerium)

Vastutaja (LK rakendusplaani tegevuste

vastutajad)

Teostaja (LK rakendusplaani

rakendajad)Kasusaajad Lõimumiskava omanik

(Vabariigi Valitsus)

Väljundindikaatorid


Projekti dokumentatsioon ja tegevuste aruandlus

Lõimumiskava täitmise aruandlus teostaja indikaatorite osas

Lõimumiskava täitmise koondaruanne

Lõimumiskava 2008 - 2013 täitmise lõpp

aruanne

Lõimumiskava täitmise aruandlus vastutaja indikaatorite osas

Tulemusindikaatorid


Tulemusindikaatorid

Mõjuindikaatorid

Toetuse kasutaminse aruandlus

Tulemusindikaatorid

Mõjuindikaatorid

Osapoolte infovajadused ja aruandlus

Allikas: Joonis on T.Mätliku ja E-M.Asari esitlusmaterjalide edasiarendus indikaatorite seminaril Berliinis (juuni 2009)

28



Mõõtmisprotsessi edasine arendamineOsapoolte infovajadused ja aruandlus

Graafik

Visioon

MõjuindikaatoridAeg 08 09 10 11 12 13

Sihttase 45% 55% 55% 57% 58% 59%

Tegelik 16%

Baastase 16%

Aeg 08 09 10 11 12 13

Sihttase 75 80 80 85 85 90

Tegelik 23 134 100 85 85

Baastase

Aeg 08 09 10 11 12 13

Sihttase

Tegelik

Baastase

Aeg 08 09 10 11 12 13

Sihttase

Tegelik

Baastase

Aeg 08 09 10 11 12 13

Sihttase

Tegelik

Baastase

Aeg 08 09 10 11 12 13

Sihttase

Tegelik

Baastase

TH2 Erinevused rahvusrühmade rahuloluhinnagutes oma pere materiaalse toimetulekuga

Mõõdikud

TH1 Aasta ekvivalentsissetuleku erinevuse määr eestlaste ja teiste rahvuste vahel

TH 1.1 Erinevus eestlaste ja mitte-eestlaste tööhõive määras

TH 1.2 Erinevus eestlaste ja mitte-eestlaste töötasus

TH 1.3 Erinevus eestlaste ja mitte-eestlaste ligipääsus sotsiaalsetele tugisüsteemidele

Eesmärgid

Visioon: Erinevused tööhõives ja sissetulelutes eri rahvusest töötajate vahel on vähenenud

TH 1.4 Erinevus pikaajaliste töötute osakaalus eestlaste ja mitte-eestlaste vahel

1. On loodud tingimused emakeelest sõltuva eraldatuse vähendamiseks tööturul

0%

20%

40%

60%

80%

08 09 10 11 12 13

Aasta ekvivalentsissetuleku erinevuse määr

0

200

08 09 10 11 12 13

Eesmärk

29



Mõõtmisprotsessi edasine arendamineJuurutamine

► Kasutuselevõtt► Ettevalmistustega alustada 2010 aasta jooksul► Rakendusplaanis tegevuste ümberpaigutamine ja aruandlusformaadi terviklik

kasutusele võtt alates 2011 aasta rakendusplaani perioodist

► Teadlikkus► Mõõtmisprotsessi olulisuse teadvustamine kõikidele osapooltele► Koolitused

► Võimalusel ühtne lähenemine ning tulemuste tõlgendamine erinevatel ajahetkedel

30



Mõõtmisprotsessi edasine arendamineÜlevaatamine ja muutmine

► Mõõtmisprotsessi ülevaatamine ja muutmine► Ülevaatamine vähemalt kord aastas► Muudatusettepanekute esitajad nii IS, HTM kui teised osapooled► Muudatuste sisseviija – Kultuuriministeerium

► Tulemus ning väljundindikaatorite ülevaatamine kord aastas ja kindlasti enne rakenduskava 2011-2013 koostamist

► Muudatuste sisseviimine► Vastutava inimese määramine► Käsiraamatu lisa koostamine koos muudatusettepanekutega► Infotunni korraldamine kõikidele osapooltele

► Järelseire juurutamise vajalikkus► Läbiviidud projektidele juurutada järelseire suutmaks hinnata projektide

tulemuslikkust ning eesmärkide saavutatust pikemas perspektiivis

31



Kokkuvõte

integratsioonipoliitika indikaatorite täiendamine 11. märts 2010

Documents