j. strebeleva laste arendamine ja Ãµpetamine didaktiliste mÃ¤ngude

Jelena Strebeleva

Lastearendamine ja petaminedidaktilistemngude abil

Eripedagoogi ksiraamat

Jelena Strebeleva

Lastearendamine japetaminedidaktilistemngude abil

Eripedagoogi ksiraamat

Tartu, 2010

Originaali tiitel:eaaee ee ee ecce aecx pocoe ye-eeooaE. A.

Venekeelse vljaande kirjastanud:, 2007

Raamatu vljaandmist eesti keeles on toetanud Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti riik programmi Hariduslike erivajadustega pilaste ppevara arendamine kaudu

Tlkinud Tiiu PuikToimetanud Meeli PandisKeeleliselt toimetanud Kairit HennoKaane kujundanud Kairi KullaseppKljendanud Monika Paleviciute

Tlge eesti keelde AS Atlex, 2010. Kik igused kaitstud.

AS Atlex Kivi 2351009 TartuTel 734 9099Faks 734 [email protected]

ISBN 978-9949-9048-2-2

5SisukordAutorilt .............................................................................................................................................. 6Didaktilise mngu roll arendus- ja kasvatusprotsessis ........................................................................ 7Sotsiaalset arengut suunavad mngud ja harjutused ........................................................................ 12

Tiskasvanuga emotsionaalse suhtlemise kujundamine ja lihtsa juhise jrgimine ................................ 12Ettekujutuse loomine endast ja teistest .............................................................................................. 14

Thelepanu arendamine............................................................................................................... 17Matkimise arendamine ................................................................................................................ 21Tegevuste ppimine ettenitamise ja nidise jrgi ........................................................................ 24

Didaktilised mngud ke ja srmede peenmotoorika arendamiseks ................................................ 27Haaramise arendamine ...................................................................................................................... 27Sobitamistegevuste arendamine ......................................................................................................... 29Kelaba ja srmede motoorika arendamine ........................................................................................ 31

Didaktilised mngud ja harjutused sensoorseks arenguks ................................................................ 39Ngemistaju areng ............................................................................................................................. 39

Vormitaju .................................................................................................................................... 39Suuruse tajumine ......................................................................................................................... 48Vrvustaju ................................................................................................................................... 60Esemete terviktaju kujundamine.................................................................................................. 66Ruumitaju ja orienteerumine ruumis ........................................................................................... 71Ruumiliste kujutluste loomine ..................................................................................................... 79Taktiilse-liigutustaju arendamine ................................................................................................. 81

Kuulmistaju areng ............................................................................................................................. 87Mitteknelise kuulmise areng ...................................................................................................... 88Knekuulmise areng .................................................................................................................... 91

Maitsetundlikkuse arendamine .......................................................................................................... 94Mtlemist arendavad didaktilised mngud ja harjutused ................................................................. 97

leminek tajult mtlemisele .............................................................................................................. 97leminek tajult ldistusele ................................................................................................................ 97leminek tajult nitlikule-kujundilisele mtlemisele ja loogilise mtlemise elementidele................. 101Nitliku-praktilise mtlemise areng ................................................................................................. 104

Abivahendite vi triistade kasutuse kinnistamine ................................................................... 105Vaatevljas olevate abivahendite ja triistade kasutamine ......................................................... 106mbrusest leitavate abivahendite vi riistade kasutamine .......................................................... 108Abivahendite kasutamine esemete omadusi arvestades ............................................................... 108Mngutriistade kasutamine .................................................................................................... 110Kaheosaliste lesannete titmine ................................................................................................ 111

Phjusliku mtlemise elementide areng ........................................................................................... 112Nitliku-kujundilise mtlemise areng .............................................................................................. 114

mbrusega tutvumise mngud ...................................................................................................... 116Tutvumine esemetega ...................................................................................................................... 116Tutvumine loodusega ...................................................................................................................... 118

Knearendusmngud ja -harjutused .............................................................................................. 121Knelise suhtlemise areng ................................................................................................................ 121

Emotsionaalse ja tegusa suhtlemise areng ................................................................................... 121Knega kaasnevate liigutuste arendamise mngud ja harjutused ...................................................... 125ldliigutuste arendamine kne saatel .............................................................................................. 126

Knemngud srmeliigutuste saatel ........................................................................................... 128Mngud-dramatiseeringud ........................................................................................................ 132

Kne tunnetusliku funktsiooni areng .............................................................................................. 136Sna thenduse laiendamine, tpsustamine ja ldistamine ......................................................... 136

Kasutatud allikad ........................................................................................................................... 144

Sisukord

6Laste arendamine ja petamine didaktiliste mngude abil

Minu petaja Aleksandra Abramovna Katajeva mlestuseks

AutoriltEnamik siinse kogumiku materjalist on varem ilmunud koosts A. Katajevaga.A. Katajeva tegevus oli seotud kuulmislangusega (nrmikute ja kurtide) ning intellektikahjustusega lastele

koolieelsete asutuste ssteemi loomisega. Tema elutee oli inimeste teenimise, teaduse ja kohusetunde ehe nide.A. Katajeva juhendas paljusid koolieelse pedagoogika, koolieelse surdo- ja oligofrenopedagoogika dissertan-

te, kellest on ndseks saanud juhtivad oma eriala spetsialistid nii Venemaal kui ka mujal SR riikides. Tema sulest on ilmunud le saja teadusartikli kodu- ja vlismaal.

Koolieelsete lasteasutuste pedagoogide ees seisab varase ja koolieelse ea laste arendamise oluline lesanne: valmistada kasvandikke ette nii koolis ppimiseks kui ka edaspidises iseseisvas elus toimetulekuks. Selle lesande titmiseks on vaja saavutada tielik kompensatoorsete mehhanismide toimimine ja areng, mis tagaks kigi pshi-liste protsesside eakohase funktsioneerimise.

Vaimse arengu probleemide puhul on oluline vimalikult varane sekkumine, mille abil saab ennetada lapse arengus tekkida vivaid teiseseid probleeme.

Probleemse arenguga lapsed vajavad eriti lbimeldud ja sihikindlat petamist. Nad ei omanda sotsiaalseid oskusi spontaanselt, varases eas eriti. Teadlased on arenguprobleemidega laste puhul esmajoones mrganud huvi puudumist mbritseva vastu. Selleprast on nende laste petamisel ja kasvatamisel eriline roll tunnetustegevuse arendamisele suunatud tegevustel.

Thtis koht on didaktilistel mngudel, millele siinne raamat on phendatud. Mned raamatusse koondatud mngud on vetud koolieelse kasvatuse metoodilistest juhenditest, kuid nende mngude eesmrgid, sisu ja metoo-dika arvestavad arenguprobleemidega laste arengu, petamise ja kasvatamise omapra.

Raamat on meldud eripedagoogidele, kasvatajaile, koolieelsete erilasteasutuste juhatajatele, metoodikutele, alushariduse ja eripedagoogika lipilastele, aga ka lapsevanemaile, kelle laste arengus on probleeme.

7Didaktilise mngu roll arendus- ja kasvatusprotsessis

Didaktilise mngu roll arendus- ja kasvatusprotsessisKoolieelses ppeasutuses on lapse arendamise peamiseks vormiks tiskasvanute juhitud organiseeritud tege-

vused. Tegevusi korraldavad petajad ja eripedagoogid ppekava alusel.ppekava materjali omandamine sltub petusmeetodite valikust. Iga pedagoog peab hsti tundma aren-

gupshholoogiat, teadma arengu vimalikke krvalekaldeid, mis on iseloomulikud eri probleemidega lastele. Tin-gimata on vaja kasutada metoodilisi vtteid, mis ratavad laste thelepanu ja tekitavad neis huvi toimuva vastu. Arenguprobleemidega lapsed on passiivsed, nad ei taha esemete ega mnguasjadega tegeleda. Tiskasvanute hooleks on pidev positiivse hoiaku kujundamine eelseisva tegevuse vastu. Didaktilised mngud ongi koostatud seda eesmr-ki silmas pidades.

Didaktiline mng on lapse petamise ja mjutamise vorm. Mng iseenesest on lapse peamine tegevus. Seega on didaktilisel mngul kaks eesmrki: petav, mida juhib tiskasvanu, ja mnguline, mille nimel tegutseb laps. Mlemad eesmrgid tiendavad teineteist ja kindlustavad ppekava omandamise. Oluline on silmas pidada, et laps, kellel on raskusi ppekava materjali omandamisega, saavutaks mngulise eesmrgi. Niteks mngus Mis veereb, mis ei veere seisneb petav eesmrk selles, et laps piks eristama esemete vormi (kuubik ja pall), thelepanu on suu-natud esemete omadustele. Laste jaoks on eesmrk ainult mnguline veeretada eset teatud jooneni, olles seejuures osav. Eesmrgi saavutab laps, kes oskab eristada kuubikut ja palli, kes saab aru, et jooneni veereb pall. Jrelikult on ppekava omandamise tingimuseks mngulise eesmrgi titmine.

Didaktiline mng on ppeviis, mida saab kasutada igasuguse ppematerjali omandamiseks individuaalses ja grupits. Mngu saab kasutada nii muusikalistes tegevustes kui ka jalutuskikudel.

Didaktilises mngus luuakse tingimused, mille puhul igal lapsel on vimalik iseseisvalt tegutseda mingis kindlas situatsioonis konkreetsete esemetega, saades sellest tegutsemis- ja tunnetusliku kogemuse. Arenguproblee-midega lapse jaoks on see eriti oluline, kuna esemelise tegutsemise kogemus on neil vaene, ldistamata ja thelepa-nu pole koondunud tegevusele.

mbritsevas keskkonnas orienteerumise vtete omandamiseks, esemete omaduste ratundmiseks ja erista-miseks, he vi teise tegevuse mistmiseks on vaja tegevusi palju kordi korrata. Didaktiline mng vimaldab sama tegevust korrata erineva materjaliga ja silitada samal ajal positiivset suhtumist tegevusse.

Seega teeb just mng tegevuse emotsionaalseks, mjuvaks ja annab lapsele vimaluse omandada kogemust.Koolieelsesse lasteasutusse tulles kontakteeruvad arenguprobleemidega lapsed tiskasvanutega halvasti, ei

oska eakaaslastega suhelda ega kohane uues keskkonnas. Kui tavapraselt arenenud lapsed oskavad suurepraselt tegutseda matkides ja snalise juhise jrgi, siis arenguprobleemidega lapsi tuleb selleks eraldi petada. Siin raamatus on esitatud mngud, mida varasemates vljaannetes polnud: mngud, mis suunavad last tiskasvanuga koos tegut-sema.

Enamikul arenguprobleemidega lastest on kahjustatud vi vlja arenemata peenmotoorika ja ngemis-liigu-tuskoordinatsioon. Juhtiv ksi on vlja kujunemata, liigutused on kohmakad, koosklastamata. Nad ei suuda te-gutseda hekorraga mlema kega. Niteks ei suuda laps hoida he kega torni alust ja samal ajal teise kega panna rngast vardale vi hoida eset hes kes ning teise kega haarata teist asja.

Ngemis-liigutuskoordinatsiooni arenematus vljendub selles, et laps eksib tihti eseme jrele haarates, kuna ta hindab valesti liigutuse suunda ega suuda jlgida ke liikumist.

Varast ja koolieelset iga nimetatakse mbritseva keskkonna tunnetamise eaks. Sel perioodil tekivad ja arene-vad kik tajud: ngemis-, taktiilne-liigutuslik, kuulmistaju, kujunevad vlja kujutlused mbritseva maailma eseme-te ja nhtuste kohta. Lapsed omandavad tunnetusliku kogemuse mitmeklgsete orienteerumis- ja uurimistegevuste

8Laste arendamine ja petamine didaktiliste mngude abil

kigus. Koolieelik pib maailma tundma ja selles orienteeruma otsimismeetodil, s.t juhtival kohal on katse-eksituse meetod, mis hiljem asendub tajumisega proovimise ja ngemise abil orienteerumisega. Katsetamine phineb lapse igete otsuste tegemisel, ekslikud variandid hljatakse. Katsemeetod on praktiline vte, mis samal ajal petab last orienteeruma sisemises plaanis, s.t petab tajuprotsesse.

Tunnetamine kujuneb arenguprobleemidega lastel ilma sihiprase suunamiseta aeglaselt ega saavuta tegut-semiseks vajalikku taset. Eri lesandeid tites ei suuda laps orienteeruda tingimustes, ei tea, missugustele eseme omadustele ja suhetele toetuda ning seetttu ei saavuta ta soovitud tulemust. Tajude ja kujutluste arengut takistab see, et lapsed ei valda orienteerumiseks vajalikke vtteid. Nad tegutsevad esemete omadusi arvesse vtmata, proovi-des eemrki saavutada juga, vi kasutavad harjumuspraseid vtteid, mille nad on varem omandanud mne teise, tuttava esemega vi igapevases situatsioonis tegutsedes, kandmata teadmisi ja kogemusi le uuele mnguasjale vi sarnasele olukorrale. Mnikord nib, et arenguprobleemidega laps tegutseb proovimise meetodil. Tegelikult taaska-sutab ta erinevaid tegutsemise variante. Kogemuste omandamise kigus jtab eakohase arenguga laps ebannestu-nud, tagajrjetud variandid krvale ega kasuta neid enam. Ta just nagu fikseerib edukad katsed, pdes neid uuesti korrata. Teiste snadega on proovimine eesmrgiprane, positiivsele tulemusele suunatud tegevus.

Variantide taaskasutamine, mida teeb probleemne laps, ei ole eesmrgistatud, vaid on juhusliku iseloomuga. Ta tegutseb uute ja tundmatute asjadega juliselt ning kaootiliselt ega oska ngemise abil leida sarnaseid tunnuseid. Niisamuti kui variantide taaskasutust ei saa pidada proovimise meetodiks, ei saa ka lapse ngemistaju abil tehtud otsustust pidada enamikul juhtudel ehtsaks seose leidmiseks, sest laps ei suuda tegelikult eristada olulist tunnust. Niteks ei oska ta torni ehitamisel silmaga hinnata rngaste suurust ega panna neid varda peale suuruse jrjekor-ras. Laps lihtsalt kordab varem omandatud liigutusi paneb rngaid varda otsa. Oma viga ei oska ta parandada. Selleprast ei arenda tuttava didaktilise materjaliga selgeks petatud tegevused arenguprobleemidega laste tajusid, mtlemist ega tegevust.

Peamine sekkumise lesanne seisneb selles, et kujundada arenguprobleemidega lastel varases ja koolieelses eas vlja otsimis- ja uurimisvtted lesande titmiseks.

Oluline on kujundada huvi esemete omaduste ja omavaheliste seoste ning nende kasutamise vimaluste vas-tu, arendades selle kaudu tegutsemist ngemise abil. Sarnasuse otsimine on vahelliks proovimise ja ngemise teel otsustamise vahel. Niteks kui lapsel tuleb lkata kolmnurkset kujundit karbi sisselikesse, ei proovi ta seda lkata igasse avausse, vaid paneb selle kolmnurgaga sarnase kujundi (poolringi) peale, neb neid krvutades erinevust ja valib siis kolmnurgakujulise ava. Ta jtkab katsetamist ka siis, kui kujund on juba ige avause juures, prab ja liigutab kujundit, et leida selle ige asend karpi panemiseks.

Mngud ja harjutused, mille puhul laps proovib ja katsetab, arendavad tema thelepanu esemete omaduste ja tunnuste suhtes, kujundades nende omaduste arvestamise oskust. Lpptulemusena tiustub lapse ngemistaju.

Eseme terviktaju on thtsaim tingimus lapse orienteerumiseks mbritsevas maailmas, mis on paljude teiste tegevuste, nagu mngu, esemetega tegutsemise, kujutava tegevuse ja t aluseks. See kujuneb lplikult vlja alles siis, kui lapsed ei taju mbritsevat maailma enam umbes, ligilhedaselt, vaid nevad eseme vormi ja suurust, oska-vad eristada olulisi tunnuseid ja teavad, kuidas esemega tegutseda. Selleprast ei tohi eseme tajumist segi ajada asja esmase ratundmisega, sest ratundmine on alles esimene samm eseme tielikuks tajumiseks.

Tavaprase arenguga lapsel hakkab esemete terviktaju intensiivselt arenema juba varases eas. Koolieelikud oskavad ilma tiskasvanu abita vabalt tegutseda nii mngus kui ts ja tulevad toime eneseteenindamisega. Nad oskavad joonistada ja voolida esemeid. Arenguprobleemidega lastel pidurdub terviktaju vljakujunemine ja ilma arendamiseta see enne kooli ei kujune. See omakorda mjutab eneseteeninduse oskuste tekkimist ja mngulist te-gevust, mis hilinevad ja arenevad valesti. Sel perioodil ei oska probleemsed lapsed esemeid joonistada.

Terviktaju kujunemisele avaldavad vga suurt mju mngud. Tinglikult vib taju arengu mngus jagada kaheks etapiks: esimene etapp ratundmine, mis valmistab lastele raskusi, ja teine etapp tervikliku kujundi tek-kimine, kusjuures arvestatakse juba esemete kiki omadusi (vormi, suurust, vrvust, osade olemasolu ja vastastikust seost jm).

Lapse arenguks ei piisa sellest, et petame teda mbritsevat maailma igesti tajuma. Tingimata on vaja kinnistada tajupilte, kujundada nende phjal vlja kujutlused. Seda saame teha, hutades last meelde tuletama eseme omadusi (puuduva osaga mngud). Kujutlused saavad tpseteks ja paindlikeks alles siis, kui need on seotud eseme nimetusega, omadust, tunnust, tegevust vljendava snaga. Sna kutsub mlus esile kujutluse. Niteks kui me tleme: Tdruk seisab. Tal on mmargune ngu, sinised silmad, heledad juuksed. Tal on seljas sinine kleit, vime mttes endale ette kujutada seda tdrukut, sest me teame, mida thendavad snad tdruk, seisab, heledad, mmargune, sinine jne. Arenguprobleemidega lapsed seda teha ei suuda, sest enamikul juhtudel on neile tuttavad ja kujutlusi esile kutsuvad ainult esemeid thistavad snad: tdruk, kleit, vahel ka ngu, juuksed, silmad. Snad, mis thistavad eseme osi, nendega seotud tegevusi ja omadusi, ei kutsu neis esile pildilist kujutlust. Just nimelt need

9Didaktilise mngu roll arendus- ja kasvatusprotsessis

snad, mis seostuvad kujutlustega, on mrgilise thendusega. Mrgiliste thenduste loomine on lapse arendamisel kige thtsam.

Arenguprobleemidega laste pildilised kujutlused (kui on) ei ole seotud snadega ja vastupidi snad pole seotud kujutlustega, nende snad on thjad. Niisugune olukord tekib, kui lastele tutvustatakse snu siis, kui nad veel ei suuda mista esemete olulisi tunnuseid vi nendega seotud tegevusi, kui snadel ei ole laste jaoks thendust. Seetttu on raske le hinnata sna ja kujutluse vahelise seose loomise mngude ning harjutuste thtsust. Need aita-vad kaasa tisvrtusliku kne kujunemisele. Tajude ja kne arendamine sulavad heks protsessiks.

Kne kasutamiseks suhtluses on vaja, et esialgselt esemega tutvudes (tunnuseid ja omadusi leides) piks laps neidsamu tunnuseid mrkama ja tajuma ka teistel esemetel, ja alles siis tuleks siduda need omadused snaga. Selleprast palutakse lapsel kigepealt nidise jrgi valida ks kahest esemest: Vali samasugune, nidates talle hena hupalli, mitte ei elda: Vali hupall. Selline korraldus sunnib last thelepanelikumalt nidist vaatama. Kui laps oskab nidise jrgi eset valida, vib petaja olla kindlam, et sna hupall seostub lapsel esemega. Siin kasutatakse vimalust anda sna selles vormis, mis kinnistab lapse valikut: ige, ma nitasin sulle hupalli ja sina andsid mulle hupalli. See on hupall. Sna esitatakse lapsele korralduse titmise kaudu, mis arendab tema taju, knet, mtlemist. Sna seos esemega kinnistub ka lapse mlus. Siia rhma kuuluvad mngud Loto nimetamisega, Mis puudub jt. Edaspidi aitavad loodud seosed lapsel situatsioonist olenemata mista muinasjuttu, juttu, aga ka iseseisvalt raamatut lugeda.

Kesolevas raamatus pratakse suurt thelepanu taktiilse-liigutustaju arendamisele, mis on tugevasti seotud ngemistaju arenguga. Kompimine ja liigutused algavad samuti ratundmisest ja lpevad kujutluste loomisega ning nendega seotud snadega. Oluline on, et laps valdaks orienteerumis- ja mtmisvtteid, sensoorseid etalone, mis pole vimalik ilma kogemuse ldistuseta sna abil. Nii nagu ngemistaju puhul, on ka siin vaja, et laps saaks toetuda kogemusele, et sna fikseeriks ja ldistaks kogemust, mitte ei ennetaks seda.

Taju sisaldab loogilise mtlemise arengut kindlustavaid elemente. ldistamise esimeseks astmeks on eseme he tunnuse lekanne teistele esemetele. lekanne on vimalik ainult sel juhul, kui laps tegutseb iseseisvalt, ilma abita. Edaspidi tekivad taju alusel leminekuvormid tajudelt mtlemisele, kujutlustega opereerimine mttes, mida me neme osadeks ligatud pildi kokkupanekul vi osadest terviku loomisel: lahtikiva mnguasja kokkupanek; tervikeseme joonistamine eseme osade vaatamise phjal, esemete jrjestamine pikkuse, laiuse, helide krguse jrgi nende kasvavas vi kahanevas jrjekorras; esemete rhmitamine kindla tunnuse alusel (esimene klassifitseerimise vorm) jne. Selline rhmitamine areneb jrk-jrgult: alguses valitakse ks ese nidise jrgi, seejrel valitakse roh-kem esemeid sama nidise jrgi. Sellel etapil hakkavad kujunema analsi esimesed vormid. Laps pib iseseisvalt eristama tunnust vi omadust, mis on lesande titmisel kige thtsam. Niteks pannakse lapse ette mnguasjad, nidiseks antakse nukk ja auto. Ta peab snalise juhiseta taipama, et he nidise juurde tuleb valida kik sidukid, teise juurde nukud. Ta klassifitseerib esemeid. Kui nidiseks on antud punane ja sinine kaart, tuleb mnguasjad va-lida teisel alusel: punase kaardi krvale panna punane auto, punase kleidiga nukk, punane pall, sinise kaardi juurde sinine auto, sinise kleidiga nukk jne. Sellise klassifitseerimise puhul ei vali laps esemeid mitte nende funktsiooni jrgi, vaid vliste tunnuste hulgast tuleb valida ks vrvus. Juhul kui petaja tleb lapsele: Pane siia kik sinised, aga siia kik punased asjad, ei pea laps mtlema esemeid hendava tunnuse peale (tunnust eristama), vaid ta tidab lesande tajule toetudes valib esemeid vrvuse alusel.

Terviktaju areng valmistab last ette edaspidiseks phjuse-tagajrje suhete mistmiseks. Kui laps kujutleb eset igesti, detailselt, leiab ta kergesti tervikust puuduva osa (kadunud, katki linud). Kui lapsel on selge kujutlus au-tost, teab ta, et sellel on kabiin, kast, rattad, leiab kiiresti phjuse, miks auto ei liigu ja vajub kljeli ratast pole.

Tajude areng mjutab oluliselt snaliste mistatuste lahendamist. Ilma kindla kujutluseta tegutsevad lapsed (abiga) ainult harjumusprase, pitud materjaliga: mlu jrgi, mitte mtlemisele toetudes, s.t nad tegelikult ei la-henda neile antud mtlemislesannet.

Seega mjutab leminek tajudelt mtlemisele kaemusliku-kujundilise ja loogilise mtlemise arengut.Kogumikus on mitmesugused mngud kaemusliku-praktilise mtlemise arendamiseks, mille puhul laps la-

hendab praktilisi probleemlesandeid vahendite kasutamise abil.Tavaprase arengu korral kujuneb lapsel kaemuslik-praktiline mtlemine varakult, esimese eluaasta lpus

teise alguses, ja tiustub kogu elu jooksul praktiliste tegevuste kigus. Kaemuslik-praktiline mtlemine on nn tehni-lise mtlemise aluseks, kindlustades professionaalsete oskuste ja vilumuste kujunemise. Samal ajal on see ka kikide probleemlesannete loomingulise lahendamise aluseks ja aitab inimesel orienteeruda tundmatutes olukordades.

Kaemusliku-praktilise mtlemise areng on tihedalt seotud mbritsevas maailmas orienteerumise arenguga, esmajoones selle tundmappimisega katse-eksituste meetodil. Samal ajal pole areng vimalik kogemusi omanda-mata ega ldistamata. Selle alusel hakkab laps lahendama sama tpi lesandeid kaemusliku-kujundilise ja hiljem loogilise mtlemise abil.

10

Laste arendamine ja petamine didaktiliste mngude abil

Arenguprobleemidega lastel areneb kaemuslik-kujundiline mtlemine ilma eripetuseta vga aeglaselt. Nad ldistavad saadud kogemust vga halvasti, ei orienteeru praktiliste lesannete lahendamise tingimustes ega oska probleemlesandeid lahendada.

Didaktilised mngud aitavad lapse tegevust nii korraldada, et see hakkab soodustama nende oskuste arengut, mis aitavad lahendada nii jukohaseid praktilisi kui ka lihtsamaid probleemlesandeid. Saadud kogemus aitab lap-sel mista tema ees seisvaid tuttavaid lesandeid ja lahendada neid nii kaemuslikult-kujundiliselt kui ka snaliselt.

Taktiilsel-liigutustajul on oma spetsiifika, mis nuab teistsuguse lesande ja tingimustega mnge. Kui nge-mistaju toimib teiste meelte (kuulmise, puudutuse) abita, siis taktiilse-liigutustajuga kaasneb ngemine ja puhtal kujul esineb taktiilset-liigutustaju harva. Mngus tuleb luua spetsiaalsed tingimused taktiilse-liigutustaju arenguks: siduda silmad kinni, kasutada eesriiet, imekotikest jne.

Taktiilset-liigutustaju saab arendada mitmel viisil: eset katsudes, kontuure mda liikudes jne. Tekkiv kujut-lus pole alati hesugune: kobades saame ettekujutuse eseme suurusest, niteks voolimisel, kontuure mda liikudes tekib kujutlus piirjoontest, tasapinnast, mida saab korrata, taastada pildiga. Mngud on koostatud nii, et alguses pivad lapsed ra tundma ja tajuma terviklikke ruumilisi objekte, seejrel nende kontuure, s.t alguses petatakse kompima, siis kontuure mda liikuma.

Loomulikult ei saa taktiilse-liigutustajuga ppida tundma esemete vrvust. Seda saab teha ainult ngemistaju abil. Samas on olemas selliseid esemete omadusi, mida saab tunnetada ainult taktiilselt: temperatuur, kaal, pea-lispind (karedus, siledus, libedus, pehmus jm). Nii ngemis- kui ka taktiilse-liigutustaju abil tunneme ra vormi, suuruse, esemetevahelise kauguse, esemete osad jne. Just selliste omaduste eristamisega areneb vlja ngemis-liigu-tuskoordinatsioon.

Taktiilse-liigutustaju arendamine nuab erilist thelepanu ja petamist ka tavaprase arenguga lastel, rki-mata arenguprobleemidega lastest. Arenguprobleemidega lapsed ei pa ise esemeid kompida, neil pole vastavad liigutused vlja kujunenud. Kui neile antakse lesanne eset kompida, siis nad lihtsalt hoiavad seda kes, tegemata htki liigutust, mistttu ei saa nad ka eristada eseme vormi, suurust ja osade asukohta ning see takistab ngemis-lii-gutustaju omavahelise koordinatsiooni arengut. Taktiilset-liigutustaju arendavad mngud peavad neid puudujke korvama.

Oluline on mngida kuulmistaju arendavaid mnge. Kuulmistaju aitab olukorras orienteeruda, vimaldab tegutseda kuuldud signaali jrgi, eristada esemeid nende tekitatud helide alusel. Helide jrgi tunneme ra lheneva auto, selle liikumissuuna, alarmi, ikese tuleku, kose kohina, hle jrgi tunneme ra lhedase ja vra inimese, loomade hlitsused jne. Arenguprobleemidega lastele valmistab kneliste ja mittekneliste helide eristamine ning nende jrgi tegutsemine suuri raskusi. Mngudega saab seda vga palju mjutada.

Teine klg on vahetult seotud kne arenguga, nn knetajuga. Raskused tekivad esmajoones foneemitajuga (silinud toonkuulmise korral), sest laps ei erista ega taju emakeele hlikuid, foneemide ssteem ei kujune vlja, aga ilma sensoorse nidiseta ei saa kne foneetiline klg areneda.

Arenguprobleemidega lastel on foneemitaju kahjustused nii suured, et neid peetakse sageli ekslikult kuul-mislangusega lasteks vi sensomotoorseteks alaalikuteks. Selleprast on kuulmistaju arendavatel mngudel nende petamises eriti oluline roll.

Kuulmistaju arendamine eeldab td nii mitteknelise kui ka knelise materjaliga. Esimesel etapil kasuta-takse mittekneliste helide eristamiseks nii ngemis- kui ka taktiilset liigutustaju vi lihtsalt liigutustaju tuge. Kui lapsel on juba tekkinud vajalik kuulmiskujutlus, jetakse lisatugi ra.

Seega loovad kuulmistaju arendavad mngud ja harjutused vajalikud eeldused arenguprobleemidega laste kne arenguks.

Mtlemise kujunemisel on lapse pshilises arengus vga thtis roll. Just koolieelses eas tekivad kaemusliku-praktilise ja kaemusliku-kujundilise mtlemise vormid ning pannakse alus loogilise mtlemise arengule tekib oskus kanda eseme ht omadust le teistele (esimesed ldistamise alged), arenevad phjuse-tagajrje seoste leidmise alused, analsi ja snteesi oskused jm.

Arenguprobleemidega laste puhul on mtlemise kigi vormide arendamiseks eriti oluline silmas pidada, et seda tehtaks igesti ja igel ajal.

Mtlemist arendavates mngudes on kaks suunda: tajudelt mtlemisele ja kaemuslikult-praktiliselt kaemus-likule-kujundilisele ning loogilisele mtlemisele.

Kogumikus olevad mtlemist arendavad mngud ja harjutused on esitatud jrk-jrgult keerulisemaks mine-vas ssteemis, arvestades lapse kogemuse kasvu.

Kahtlemata on kogu pedagoogilises ts oluline roll petajal. Thtsaim tingimus on positiivse emotsiooni hoidmine kigis mngudes. petaja saavutab selle oma kitumise, meeleolu ja heasoovliku hoiakuga lapse suhtes.

11

Didaktilise mngu roll arendus- ja kasvatusprotsessis

Tiskasvanu headuse pinnal kujuneb koost lapsega, mis tekitab lapses soovi tegutseda koos ja saavutada hid tulemusi.

Tiskasvanu roll mngus on kahesuunaline: helt poolt juhib ta tunnetusprotsessi, petab last, aga teiselt poolt on ta mngus osaleja, mngupartner, kes suunab iga last mngima ja annab mngimise mudeli. Tema lesan-ne on jlgida mngureeglitest kinnipidamist.

Mngude valikus tuleb olla jrjekindel. Arvestama peab jukohasust, kordusi, jrkjrgulisust. Kogumiku mngud on koostatud neid phimtteid silmas pidades.

Esimene osa Sotsiaalset arengut suunavad mngud ja harjutused on kiki teisi mnge ettevalmistava iseloomuga ja nendest tuleb alustada.

Teiste osade mnge saab mngida rbiti, aga ka siin on oma iserasused. Mngud on les ehitatud oskuste jrkjrgulise kujunemise, lesandes orienteerumise ja ldistamisoskuse taseme kasvavas jrjekorras. Selleprast al-gavad mngud praktiliste harjutustega. Siis tulevad ngemistaju arengule suunatud mngud ning lpuks peab laps oskama kasutada mngus nii tajusid kui ka knet.

Kogumiku mngud on koostatud oskuste omandamise etappide kaupa. Kik mngud on lastega lbi proo-vitud nii koolieelsetes rhmades kui ka kodus.

Didaktilisi mnge saab kasutada igas ppekava osas, arendamaks tunnetustegevust ja kujundamaks kitumist (koostegutsemine, kaaslase tegevuse jlgimine, kannatlikkuse arendamine, hise eesmrgi poole pdlemine, oma tegutsemise kohandamine teistega).

12


Sotsiaalset arengut suunavad mngud ja harjutusedLaps areneb tiskasvanutega suheldes. Selle protsessi aluseks on lapse ja tiskasvanu vaheline emotsionaalne

kontakt, mis pikkamda kasvab le koostegutsemiseks, ja see on lapse arengu hdavajalik tingimus. Koostegut-semine seisneb tiskasvanu soovis anda lapsele edasi oma kogemusi ja lapse soovis neid vastu vtta. hiskondliku kogemuse omandamise teed on vga mitmekesised: lapse ja tiskasvanu hine tegevus, ilmekate (eriti osutavate) estide kasutamine, tiskasvanu tegevuse matkimine, nidise jrgi tegutsemine. Tavaprase arengu korral omanda-vad lapsed kogemusi jrk-jrgult, ilma erilise petamiseta, ning juba enne kooli oskavad nad tegutseda tiskasvanu matkimise, nidise ja snalise juhise jrgi.

Arenguprobleemidega lapsi iseloomustab inertsus, huvi puudumine mbritseva vastu, mistttu ei arene ka emotsionaalne kontakt tiskasvanuga ega teki suhtlemisvajadust. Selle tulemusena puudub lasteasutusse tulnud lastel sotsiaalne kogemus. Nad ei oska tegutseda ei snalise instruktsiooni, matkimise ega nidise jrgi.

Arendamise esmalesanne on luua tiskasvanu ja lapse vahel emotsionaalne kontakt, suunata last koostegut-semisele ja anda suhtluskogemusi.

Tiskasvanuga emotsionaalse suhtlemise kujundamine ja lihtsa juhise jrgimine

Emotsionaalne kontakt lapse ja tiskasvanu vahel saadakse koostegutsemise kigus sbraliku naeratuse ja lahke hle saatel. Tiskasvanu peab iga last rnalt puudutama, silitama, slle vtma jne.

Tavaprase arengu korral tegutseb laps harjumusprases situatsioonis varakult tiskasvanu snalise juhise jr-gi, millega kaasnevad estid, miimika ja kne. Niteks kui last toidetakse, pannakse ta sgitooli mugavalt istuma, seotakse pudipll ette, pannakse lauale toidunud jne, s.t luuakse harjumusprane situatsioon. Siis vtab tiskas-vanu lusika, tleb: Hakkame sma, ja sdab last, kelle jaoks sna on seotud konkreetse olukorraga. Laps tajub snu kui selle olukorra hte osa. Kui mnes teises situatsioonis lapsele elda Hakkame sma!, siis laps sellest aru ei saa. Sellist kne mistmist nimetatakse situatiivseks kneks. Situatiivne kne ei juhi lapse tegutsemist.

Arenguprobleemidega lastel silib situatiivne kne vga kaua ja kui neid pole spetsiaalselt petatud, siis kes-tab see koolieelse ea lpuni.

Mngude ja harjutuste eesmrk on petada last jrgima lihtsat juhist uutes oludes, muuta sna tegutsemis-juhiseks. Snaline juhis koosneb hest tegevust thistavast snast vi fraasist, mis peab last tegutsema rgitama. Tegevuse objekt on ese, millega laps manipuleerib. Eseme omadused ega tunnused ei ole sellel etapil olulised. Need tulevad ilmsiks tiskasvanu estide ja esemega tegutsemise abil. Niteks annab petaja lapsele palli, tleb: Veereta! ja nitab estiga vrava poole.

13

Sotsiaalset arengut suunavad mngud ja harjutused

KekesedEesmrk. Tiskasvanuga emotsionaalse kontakti loomine.Mngu kik. Mngitakse kas he vi mitme lapsega. Tiskasvanu paneb lapse enda ette istuma, vtab tema ked oma ktte ja lapse ksi rtmiliselt kokku les

tleb: Kus on, kus on meie ked? Siin on, siin on meie ked. Korratakse 23 korda.

Tule siiaEesmrk. Sama Mngu kik. Tiskasvanu lheb lapse juurest paar sammu eemale ja viipab teda enda juurde, eldes: Tule

siia, kullake! Kui laps tema juurde tuleb, kallistab tiskasvanu teda ja tleb: Oi, kui tubli Peeter minu juurde tuli! Tegevus kordub.

Vta pallEesmrk. Sama.Vahendid. hupallid. Mngu kik. petaja puhub palli tis, seob kinni ja ulatab lapsele: Vta! Kui laps

on palli veidi aega oma kes hoidnud, tleb petaja: Anna mulle! Nd nitab petaja, kuidas pall lendab, ja t-leb: Pall lendab!, andes palli tagasi lapsele. petaja vljendab rmu mngust, eldes: Oi kui ilus, vaata, kuidas lendab, ja plaksutab ksi.

Ringmng nukugaEesmrk. Jtkata emotsionaalse kontakti loomist, ratada huvi nuku vastu. Vahendid. Keskmise suurusega nukk.Mngu kik. (Mngitakse kahe-kolme lapsega.) petaja nitab lastele uut nukku. Nukk teeb igale lapsele tere ja pai. petaja palub jrjekorras igal lapsel

nuku kest kinni vtta. Nd tahab nukk tantsida. petaja vtab lapsed ringi, vtab he kega nuku kest, nuku teise ke vtab keegi lastest. Liigutakse ringis paremale ja vasakule poole, lauldes lihtsat lastelaulukest.

Variant: nuku asemel on mngukaru.

TagaajamineEesmrk. Sama.Mngu kik. (Mngitakse kahe-kolme lapsega).Eelmisest mngust tuttav nukk tuleb laste juurde ja tleb, et tahab mngida tagaajamismngu. petaja suu-

nab lapsi laiali jooksma, ennast toas olevate esemete taha ra peitma, aga nukk otsib neid, ajab taga, rmustab, kui ktte saab ja tleb: Ktte sain oma lapse!

Variant: nuku asemel on mngukaru.

Kloun tuliEesmrk. Sama.Vahendid. Nukk (Kloun), kristid.Mngu kik. Mngitakse vikse lastegrupiga.petaja nitab lastele Klouni. Koos vaadeldakse teda. Kloun raputab kristeid, siis annab need lastele. Kik

raputavad kristeid ja on rmsad.

Knni minu juurde jookse minu juurdeEesmrk. Juhtida laste thelepanu snade knni ja jookse thendusele, petada kuulama ja mistma snalist

instruktsiooni.

14


Vahendid. Nukk.Mngu kik.1. variant. Mng nukuga.Lapsed istuvad toolidel poolringis petaja laua ees. petaja paneb nuku lauale. Nukk teretab lapsi. petaja

teeb nukule ettepaneku temaga mngida. Ta vtab nuku paremasse ktte laua paremasse nurka. Vasaku kega viipab ta laua vasakust nurgast: Tule minu juurde! Kui nukk on judnud kohale, kallistab ja kiidab petaja nukku. Siis vtab petaja nuku vasakusse ktte ja kutsub parema kega: Jookse minu juurde! Nukk hakkab tulema, kuid pe-taja peatab ta ja tleb: Kuula hoolega! Ma tlesin jookse. Nukk jookseb ja petaja kiidab teda. Nukk lheb jlle paremasse ktte ja kui petaja tleb: Jookse!, siis nukk jookseb. Kui nukk on vasakus kes ja hakkab sna Tule! peale jooksma, siis petaja peatab teda: Kuula hoolega, ma tlesin knni. Nd tidab nukk lesande igesti.

2. variant. Mng lastega.Tiskasvanu paneb lapsed toa he seina rde ritta, aga ise lheb vastasseina rde ja tleb: Jookske minu

juurde!, viibates lapsi kega. Kui lapsed jooksevad, saavad nad kiita. Kui nad tulevad kies, siis petaja peatab nad, kordab lesannet ja annab estidega mrku jooksmiseks. Nd lheb ta uuesti vastasseina juurde ja mng kordub.

Kolmas kord muutub instruktsioon: Kndige minu juurde!

Vta, pane, viskaEesmrk. Prata thelepanu snade vta, pane, viska thendusele, petada kuulama ja mistma snalist

instruktsiooni.Vahendid. Kaks palli, korv.Mngu kik. Lapsed istuvad toolidel. petaja paneb lauale kaks palli ja tleb: Vtke pallid. Kaks last vta-

vad pallid, kolmas, hiljaks jja, jb ilma pallita. Nd tleb petaja hele lapsele: Pane pall siia! ja osutab kega lauale, teisele tleb samad snad ja osutab korvile, aidates lesannet tita. Lapsed istuvad toolidele. petaja tleb uuesti Vtke pallid!, pdes aidata seda last, kes esimesel korral ji pallist ilma. Nd tleb petaja: Viska palli!, nidates hele lapsele korvi, teisel lapsel aitab ta palli kes hoida.

Vta, veeretaEesmrk. Jtkata snalise instruktsiooni titmise petamist; eristada snu vta ja veereta.Vahendid. Vravad, kuul, auto, pall.Mngu kik. Lapse ette lauale pannakse kolm vravat. Esimese vrava ette pannakse auto, teise ette kuul, kol-

manda ette pall. petaja osutab kega autole ja tleb lapsele: Sida! Vajadusel aitab ta last. Nd osutab petaja kuulile ja tleb: Veereta! Pallile nidates tleb ta: Vta! Mng kordub, aga tegevused ja korraldused vahetuvad. Autole osutades tleb petaja Vta!, pallile nidates Veereta! jne. Oluline on vltida tegevuse kordumist samas jrjekorras.

Ettekujutuse loomine endast ja teistest

Selleteemaliste mngude eesmrk on aidata lapsel endast ettekujutust luua, petada ennast positiivselt hin-dama, arendada tiskasvanute ja eakaaslastega koostegutsemise oskusi, kujundada adekvaatset pilti mbritsevatest esemetest ja nhtustest, kasvatada heatahtlikku hoiakut elusa ja eluta looduse vastu.

Mngude phisisu on sotsiaalse kogemuse saamine ja kinnistamine. Tiskasvanutega koostegutsemise alu-seks on emotsionaalne kontakt, mis on kige thtsam lapsel motivatsiooni tekitamiseks. Vahetust tajust areneb sgavam tunnetuslik huvi, mis on teiste lastega suhtlemise ja koost aluseks

Mngude kigus pib laps ennast ja oma mina avastama. Ta hakkab ennast eristama mbritsevatest eseme-test ja inimestest. Oma mina avastamine saab teoks tnu isiklikule mlule, snaliselt kinnistatud kogemustele, llitumisele lhedaste inimeste ellu, ea ja sugupoolega seotud vrtustele.

15


Tule ringiEesmrk. petada last reageerima oma nimele.Mngu kik. petaja vtab lapsed ringi ja ringis liikudes rgib: Kime, kime ringi. Kes lheb ringi sisse?

Tule, Kalle, ringi, vta rtik oma ktte! Nende snade jrel jvad lapsed seisma ja plaksutavad ksi. Kalle lheb ringi sisse, vtab rtiku ja lehvitab sellega. Kalle lheb ringi tagasi. Mng jtkub, kuni kik lapsed on saanud ringi sees kia ja lehvitada.

Leia oma kohtEesmrk. petada lapsi ennast fotol ra tundma ja oma nime nimetama.Vahendid. Mngus osalejate fotod.Mngu kik. Lapsed istuvad poolringis toolidel. petaja nitab neile jrjekorras nende fotosid. Kui laps on

ennast ra tundnud ja oma nime elnud, sirutab petaja foto lapse poole ja paneb siis selle lapse ette. Kui laps ei tunne ennast pildil ra, nimetab petaja ise selle lapse nime ja annab talle foto. Kui kik on oma nime ja foto hen-danud, jvad fotod toolidele. Lapsed hakkavad petaja juhendamise jrgi ruumis lendama nagu linnukesed, hppama nagu jnkud jne. Teine tiskasvanu vahetab samal ajal laste piltide asukohad. Prast liikumist tleb petaja lastele, et igaks istuks sellele toolile, kus on tema pilt. Mngu lpus ksib petaja iga lapse kest, mis on fotol oleva lapse nimi.

Rgi endastEesmrk. Kinnistada laste ettekujutust oma vlimusest, petada kasutama peeglit oma vlimuse kirjeldami-

seks, keha- ja noosade nimetamiseks ja funktsiooni tpsustamiseks.Vahendid. Suur peegel lapse tispikkuses vaatamiseks, fotod, nukk.Mngu kik. petaja palub lapsel vaadata ennast peeglist ja vastata ksimusele Kes on peeglis?. Siis nida-

takse lapsele rhmafotot ja palutakse tal nidata, kus ta sellel fotol on. Seejrel pannakse lapse ette kaaslaste ksik-fotod ja palutakse tal enda foto teiste hulgast les leida. Ksitakse, kuidas ta ennast ra tundis.

Nd palutakse lapsel ennast uuesti peeglist vaadata ja rkida endast: Vaata peeglisse ja rgi, milline sa oled (juuste ja silmade vrvus). Nimeta kehaosad, mis sul on. Nita, kus on su ked (jalad, keha, kael, pea, srmed). Nimetada no osad. Mis sul nos on. Nita, kus on su silmad (nina, suu). Milleks silmi vaja on (nina, suud, krvu, juukseid)? Milleks ksi vaja on (srmi, jalgu, pead, kaela)?

Kui laps ei nita oma kehaosi, palutakse tal seda teha nuku peal.

Viska palliEesmrk. petada lapsi nimetama oma kaaslasi nimepidi.Vahendid. Pall.Mngu kik. Lapsed seisavad poolringis petaja ees. petaja tleb lastele, et nad paksid palli ja viskaksid

seda teistele, aga enne viskamist peab igaks tlema selle lapse nime, kellele ta palli viskab. petaja nitab tegevuse ette: Pa, Anni! ja viskab palli Annile. Anni pab ja jtkab mngu. Mngitakse seni, kuni kik on saanud palli pda, nime telda ja palli visata.

RingmngEesmrk. Kinnistada kaaslaste nimede tundmist.Mngu kik. petaja tleb lastele, et nad hakkavad ringmngu mngima.Lapsed seisavad ringis, kest kinni, ja tlevad koos: Kime, kime ringi. Kes lheb ringi sisse? Laps, kelle

nime nimetatakse, lheb ringi sisse, vtab rti ktte ja lehvitab sellega. Teised jvad seisma ja plaksutavad ksi. Mngu jtkatakse niikaua, kuni kik lapsed on ringi sees kinud.

16


Kes on kadunudEesmrk. Saada selgeks rhmakaaslaste nimed.Mngu kik. Lapsed seisavad poolringis petaja ees. petaja palub lastel hoolega vaadata oma kaaslasi ja

jtta need meelde. Nd valib petaja he lapse, nimetab ta mngujuhiks ja seob ta silmad kinni. Samal ajal lheb keegi lastest (Jaan) peitu. Teised lapsed plaksutavad ksi ja tlevad koos: Arva ra, kes on kadunud! Mngujuhil seotakse silmad lahti ja ta peab tlema, kes lastest puudub. Kui ta on kadunud lapse nime elnud, havad teised: Jaan, Jaan, tule vlja! Mngu korratakse 34 korda.

Nukul on snnipevEesmrk. Kujundada lastes ettekujutust snnipevast kui pidulikust sndmusest, kinnistada selle peva

sndmuste jrjekord.Vahendid. Pidulikus riides nukk, vikesed mnguasjad, raamatud, salvrtikud.Mngu kik. petaja palub lastel vaadata pidulikus riides nukku Katit, kes saab tna viieaastaseks ja kes

kutsub lapsi oma snnipevale. petaja ja lapsed tnavad Katit kutse eest ja arutavad, kuidas snnipeva thistada. Tiskasvanu pakub vlja sndmuste jrjekorra.

Valida olemasolevate asjade hulgast vlja sobiv kingitus (mnguasi, raamat, hupall, legod, viltpliiatsid).Minna nuku juurde ja elda talle: Palju nne snnipevaks, Kati! Siin on sulle kingitus.Nukk Kati tnab kingituste eest. Mngitakse ringis ja lauldakse nne soovime sul!.Kati on ringi keskel ja kostitab klalisi. Lapsed tnavad kostitamise eest.Mngu lpus tnab nukk Kati kiki veel kord ja kutsub neid (ue) mngima.

Leia pildidEesmrk. Tpsustada laste ettekujutusi inimese vlimusest, petada eristama inimest teistest elusolenditest,

tpsustada misteid inimesed, inimene, lapsed.Vahendid. Teemapildid Lapsed mngivad ues, Poiss loeb raamatut, Arst ravib last, Lambad svad

karjamaal, Kana poegadega, Kass poegadega.Mngu kik. petaja asetab laste ette teemapildid ja palub neil pilte vaadata. Siis tleb ta lastele: Leia pilt,

kus on inimesed. Kuidas sa tead, et need on inimesed?

Mis tunne tdrukul on?Eesmrk. Kinnistada emotsioonide eristamise oskust, seostada emotsioon selle phjustajaga.Vahendid. Teemapildid Tdrukule antakse kingitus (rm) ja Tdruk vnas jala vlja (kurbus).Mngu kik. petaja paneb lapsed poolringis istuma ja hakkab ksima: Millal sa rmus oled? Mida sa

teed, kui sa oled rmus? Millal sa kurb oled? Mida sa siis teed, kui sul on kurb meel?Prast ksimustele vastamist paneb petaja laste ette teemapildid ja palub neid vaadata. Ksimused, mida petaja lastele pildi kohta esitab, peavad olema jrjestatud lihtsamalt keerulisema

poole ldistelt tpsustavate ksimusteni. Niteks esimese pildi (Tdrukule antakse kingitus) ksimused oleksid jrgmised: Vaata seda pilti. Mida siin on kujutatud? Mis siin toimub? Mida poiss teeb? Mida tdruk teeb? Missu-gune ta on? Kuidas sa saad aru, et tdruk on rmus?

Teise pildi kohta (Tdruk vnas jala vlja) ksib petaja: Vaata hoolega, mis siin juhtus. Miks tdruk istub maas ja hoiab oma jalast kinni? Mis tdrukuga juhtus? Mida ta tunneb? Missugune ta on?

Tegevuse lpus kordab petaja pitut: Nita pilti, kus tdruk on rmus. Kus tdruk on kurb? Miks ta kurb on? Lpuks palub petaja lapsel nidata peegli ees, missugune on kurb ja missugune on rmus ngu.

Meie abilisedEesmrk. Kinnistada arusaama silmade funktsioonist, petada oma silmi hoidma.Vahendid. Mnguasjad, pildid, kandikud, silmaside.Mngu kik. Lapsed istuvad laudade taga. Suured asjad on laual, viksed asjad kandikuil.

17


petaja rgib: Tna me mngime ja uurime, millised abilised inimesel on. Need abilised on igahel ole-mas. Mis need on?

Nd palub petaja lastel jrjekorras kotist asju vtta ja neid iseloomustada: missugused need on, mis vrvi, kuidas nendega mngida. Siis seotakse lastel jrjekorras silmad kinni, palutakse vtta mnguasi ja telda, mis vrvi see on. Edasi nitab petaja seotud silmadega lapsele pilti ja palub tal rkida, mis pildil on. Loomulikult ei saa kinnisilmi midagi vastata.

petaja teeb kellelegi lastest ettepaneku imiteerida mitmesuguseid liigutusi: ujuda, tantsida, lennata. Samu liigutusi, aga teises jrjekorras, lastakse ra tunda kinni seotud silmadega.

Nd teevad lapsed jrelduse, et tegevusi on kerge ra tunda neid vaadates, aga neid ngemata ei saa otsus-tada.

petaja tpsustab: Kes on teie abilised? Lapsed vastavad: Silmad. Nd rgib petaja, kuidas tuleb silmi hoida: silmi puudutades peavad ked olema puhtad, silma ei tohi liiva visata. Kui seep vi ampoon lheb silma, tuleb silmi puhta veega loputada.

Inimese abilised ts Eesmrk. Kinnistada laste ettekujutusi kte thtsusest.Vahendid. Esemed ja mnguasjad, kandikud.Mngu kik. Lapsed istuvad laudade taga. Esemed on laual, viksed mnguasjad on kandikuil. petaja r-

gib lastele, et inimesed on valmis teinud palju asju (nimetab neid), masinaid ja triistu. Kui inimene ttab, siis ta kasutab oma abilisi. petaja tuletab meelde, et lapsed juba teavad vga vajalikke abilisi silmi. Ta palub lastel mtelda, mis abilisi lheb inimesel tks vaja.

Kui lapsed on raskustes, esitab petaja suunavaid ksimusi: Millega vetakse asju, millega neid hoitakse ttamise ajal? Kuidas asja ktte saada, kui see on kaugemal? Kuidas asju hest kohast teise tsta?

Seejrel palub petaja lastel anda talle mni asi, vtta pliiatseid ja panna need purki (karpi), ajada rngaid, npe jm nri peale. Lapsed veenduvad, et selleks tuleb kasutada kaht ktt.

Mngu ajal teevad lapsed vga erinevaid tid. petaja kiidab nende kte osavust ja oskusi. Nd ksib ta lastelt: Missuguseid abilisi te kasutasite? Milleks veel ksi vaja on?

Mngu lpetab petaja ldistusega: Tks on vaja ksi. Kogu elu, alati on meil ked abiks.

Kes mida vajabEesmrk. Kinnistada laste arusaama mnedest elukutsetest (arst, kokk, petaja, mja).Vahendid. Neli suurt teemapilti arsti, koka, petaja ja mja kujutisega, iga pildi jaoks neli esemepilti nende

elukutsete tvahenditega (kokku 16 pilti). Mngu kik. Lapsed istuvad laudade taga. petaja ksib lastelt, mis ameteid nad teavad, mis td teevad

nende vanemad. Siis eldakse lastele, et nad hakkavad mngima mngu, kus tuleb anda igale ametimehele tema tvahendid. petaja paneb tahvlile teemapildid ja jagab lastele mbrikud, mille sees on esemepildid tahvlil oleva-te ametite tvahenditega. Lapsed vaatlevad oma pildikomplekte, nimetavad neil kujutatud asju ja panevad need pildid tahvlile sobiva teemapildi juurde. Nad phjendavad valikut: See on kraadiklaas, mida on vaja arstil. Aga see on kulp, mida kasutab kokk, jne.

Thelepanu arendamine

Thelepanu on phitingimusi, mis vimaldab arenguprobleemidega lapsel omandada jukohaseid teadmisi ja oskusi ning saada kontakti tiskasvanuga. Kui thelepanu ei ole piisav, ei pi laps tiskasvanut matkima, nidise jrgi tegutsema ega snalist korraldust titma. Selleprast on algusest peale tingimata vaja kasutada thelepanu arenda-vaid mnge ja harjutusi nende mngude krval, mis petavad saavutama emotsionaalset kontakti tiskasvanuga ja jljendama, titma suulisi korraldusi vi tegutsema nidise jrgi.

Alguses on arenguprobleemidega lapse thelepanu tahtmatu, spontaanne ja vga lhiajaline. Tema thelepa-nu tmbab uus erksavrviline asi, liikumine, heli. hel esemel vi tegevusel ei suuda ta thelepanu hoida le kahe minuti. See ei thenda, et laps ei suudaks kauem istuda, vaadata vi kuulata tiskasvanut. Ta ei omanda kuuldut-nhtut. Et lapsed hakkaksid tulemuslikult tegutsema, on vaja arendada thelepanu psivust. Arenguprobleemidega

18


lapsel saab kujundada tahtlikku thelepanu, mis vimaldab tal keskenduda kigele, millega on vaja tegelda, mitte ainult uutele eredatele asjadele.

Thelepanu areng on tihedalt seotud mlu arenguga. Selleprast on jrgnevate mngude lesanne arendada ka meeldejtmist. Psiva thelepanu kujundamiseks eri tegevustes on tingimata vaja anda selliseid lesandeid, mis nuavad eseme (mnguasja) thelepanelikku vaatlust, selle omaduste leidmist, asukoha mramist, s.t need tege-vused on lapsele vajalikud mbritsevas maailmas orienteerumiseks.

Kuk-kuEesmrk. Arendada thelepanu, petada ootama nhtuse ilmumist, kujundada arusaamist, et peidetud asi ei

kao ra, vaid ei pruugi lihtsalt olla nhtav.Vahendid. Suur vi silmapaistev mnguasi, eesriie.Mngu kik. petaja paneb lapsed istuma poolringis eesriide ette, ise istub eesriide taha. Eesriide tagant

hakkab pikkamda ilmuma mnguasi ja tleb: Kuk-ku! petaja ja lapsed rmustavad mnguasja tuleku le. Siis tmbab petaja selle asja uuesti eesriide taha. Ese nitab ennast 34 korda hes ja samas kohas, et lapsed saaksid aru, kus on tema ilmumist oodata.

Mngu kordamiseks valitakse teine mnguasi.

Anna linnule sa (nukuteater)Eesmrk. Ngemis- ja kuulmisthelepanu arendamine.Vahendid. Mngulind, nukuserviisi taldrik.Mngu kik. petaja paneb lapsed poolringis oma laua ette istuma. Laud on thi. Kostab mnguasja piiks.

petaja kuulatab ja ksib: Kes seal on? Kuulsite, piiksub? Kuulame veel! Koos piiksuga ilmub lind. petaja r-mustab: See on lind! Ne, kus ta on! Lind hppab laua peal, teretab lapsi, piiksub jlle. Lind tahab sa, rgib petaja, vtab taldriku ja paneb selle linnu ette. Lind sb, nokib, seletab petaja. Lind tnab lapsi ja lendab ra.

Jalutuskik (nukuteater)Eesmrk. Ngemis- ja kuulmisthelepanu arendamine, liikuvate asjade jlgimine, lihtsa tegevuse mistmine,

mnguasjadesse heatahtliku suhtumise kujundamine.Vahendid. Nukumaja (lahtikiv), nukk, mngukoer, vike eesriie vi ekraan.Mngu kik. Lapsed istuvad poolringis petaja laua ees. Laual on eesriide taga nukumaja. Nukk on majas

peidus. petaja vtab eesriide ra, nitab lastele maja ja tleb, et seal elab nukk Kati. Kostab koera haukumist.

19


petaja kuulatab ja ksib lastelt: Kes seal on? Ta toob koera nukumaja juurde, koer haugub. Nukk tuleb majast vlja ja ksib: Kes mind kutsus? Lapsed vastavad. Nukk vaatab ringi, neb koera, rmustab, paitab teda, jalutab temaga ja lheb koos koeraga majja.

Otsi oma mnguasi lesEesmrk. Sama mis eelmises mngus: petada mnguasju vaatlema, et oma lelu teiste hulgast ra tunda,

jtkata positiivsete hoiakute kujundamist.Vahendid. Eri vrvuse, kuju ja suurusega mnguasjad. Igal lapsel ks asi.Esimest korda mngides peavad mnguasjad olema thenduse poolest erinevad (auto, nukk, karu, nuku-

vanker, pall jm). Edaspidi vivad asjad olla kigil sama tpi, kuid erinevate tunnustega (niteks on ks auto suur, teine vike; ks nukk on punase, teine sinise kleidiga jne).

Mngu kik. (Mngitakse 46 lapsega.) petaja jaotab mnguasjad lastele ja mrgib endale les, kes mille sai. Ta aitab igahel saadud leluga mngu alustada. Mne aja prast korjab petaja mnguasjad kokku, paneb need lauale ja palub lastel oma asi teiste hulgast les otsida. Lapsed tulevad hekaupa laua juurde ja otsivad. petaja kas kiidab lapse tegevuse heaks (ige, sul oli auto!) vi tleb, et see polnud tema oma. Ta ksib valesti valitud asja kohta: Kelle mnguasi see oli? Nd aitab ta lapsel meelde tuletada, millega laps enne mngis. Lapsed hakkavad uuesti mngima. petaja hoiatab neid ette, et ta korjab varsti jlle asjad kokku ja igaks peab oma mnguasja hoolega vaatama, et seda ra tunda.

Leia oma kohtEesmrk. petada ruumis orienteeruma, kujundada positiivset hoiakut mngimise ja mnguasjade vastu.Vahendid. Lapsi ja mnguasju (thenduse, vrvi ja suuruse poolest erinevad) on hepalju, peale selle tam-

buriin vi trumm.Mngu kik. (Alguses mngitakse vikses 46-liikmelises grupis, mngu edenedes mngib kogu rhm.)

Mngijad istuvad toa keskel olevatele toolidele. petaja annab igale lapsele he mnguasja (nuku, karu, koera, kassi, kristi, linnu, hobuse jt) ning nitab, kuidas sellega mngida (nukku ja karu vib kiigutada, koer vi kass teeb hlt, lindu saab peost sta jne). Vile vi trummi hle peale peavad lapsed oma mnguasjad tooli peale panema ja jooksma ruumis ringi trummi vi vile saatel. Kui heli katkeb, peavad nad kiiresti oma tooli peale istuma. Oma tooli leidmiseks tuleb igahel oma mnguasi ra tunda. petaja jlgib, et lapsed tegutseksid igesti, vajadusel abistab neid.

Kui mng on lastel juba selgem, vib mnguasju laste ruumis jooksmise ajal helt toolilt teisele tsta.

Ole thelepanelik!Eesmrk. Ngemisthelepanu ja mlu arendamine.Vahendid. Vljatmmatavate vikeste kastidega kapp, viksed mnguasjad (nbid, mosaiik jm), eesriie.

20


Panipaik koosneb kolmest karbist: kaks on all, ks leval. Edaspidi suureneb karpide arv 49-ni, nende asetus varieerub.

Mngu kik. Lapsed istuvad petaja laua ees poolringis. petaja paneb panipaiga lauale, vaatab seda ja teeb karbid lahti. Ta vtab he vikse mnguasja, nitab seda lastele ja tleb: Ma peidan selle ra, aga teie jtke meelde, missuguse karbi sisse ma selle panin. Kiki toiminguid nitab petaja lastele aeglaselt. Seejrel tmbab ta panipai-gale eesriide ette ja koputab kega 10 korda vastu lauda. Siis eemaldab ta eesriide ja palub kellelgi lastest nidata, kus karbis on asi peidus.

Mngu korratakse 23 korda. Edaspidi suurendatakse koputuste arvu vastu lauda 1520-ni (tegevus katkeb pikemaks ajaks), karpe on rohkem ja muutub ka nende paigutus.

ra j ootama!Eesmrk. Arendada tahtlikku thelepanu, tekitada positiivset hoiakut tiskasvanutega suhtlemise vastu.Vahendid. Kirevad lillelised rtikud.Mngu kik. Lapsed istuvad reas toolidel. petaja seisab nende ees, rtikud kes. Ta tantsib ja lehvitab r-

tikuid, kutsub lapsi jrjekorras nimepidi endaga koos tantsima. Laps, kes kuulis oma nime, peab psti tusma ja minema petaja juurde. petaja annab talle rtiku ja ta hakkab tantsima.

Mngu lppedes kiidab petaja lapsi.

Karu on kadunudEesmrk. Ngemistaju ja mlu arendamine, mbruse hoolikas vaatlemine, kindlatele orientiiridele toetumine.Vahendid. Mngukaru.Mngu kik. petaja nitab lastele karu ja tleb, et karu tahab peitust mngida. Karule tuleb leida hea

peidukoht. petaja juhib lapsi he seina juurest teise juurde, peatub asjade ees ja rgib: See on suur kapp, karu ei saa selle otsa ronida. See on riiul, siin on palju raamatuid, karul ei ole siin ruumi. Lpuks leitakse sobiv koht tingimata avatud, lapse silmade krgusel. petaja paneb karu kohale ja viib lapsed ruumi teise otsa. Kik koos plaksutavad 10 korda ksi. petaja ksib, kes oskab karu les leida (vi palub seda teha kellelgi lastest). Kui lapsel on raskusi lesande lahendamisega, aitab petaja meelde tuletada, kus nad olid, kui karu ra peitsid, ja palub lapsel see tee uuesti lbi kia.

Kui mngu uuesti mngitakse, peidetakse karu teise kohta ja toas liigutakse teist teed pidi. Vib ka mngu-asja vahetada.

21


Kui silmade krgusel oleva eseme leidmine lastele enam raskusi ei valmista, muudetakse lesanne raske-maks asi peidetakse krgemale vi madalamale kohale. Lastele seletatakse, et karu soovib olla niisuguses kohas, kust teda ei ole kerge leida. Mnguasja otsimise ajal suunab petaja lapsi vaatama les- vi allapoole.

Kuhu pall sai (nukuteater)Eesmrk. petada jlgima asja liikumist ruumis, mistma sndmust, kujundada positiivset hoiakut mngu-

asjade ja mngu vastu.Vahendid. Kass, pall, kaks korvi.Mngu kik. Lapsed istuvad poolringis petaja laua ees. Laua mlema otsa juures on prandal korv. petaja

vtab palli ja paneb selle lauale. Siis vtab ta kassi, kes justkui hppab lauale, vaatab palli, lheb palli juurde ja lkkab seda kpaga mda lauda. Justkui kogemata tukab kass palli laualt korvi, peatub, vaatab ringi, otsib palli, palub lapsi appi. petaja palub hel lastest palli les otsida. Mngitakse 23 korda. Palli ei tuleks lkata kogu aeg samasse korvi, vaid alguses niteks kaks korda jrjest hte, siis teise, et lapsed ei orienteeruks sndmuste jrjekorras, vaid jlgiksid thelepanelikult palli liikumist laual.

Matkimise arendamine

Matkimine on peamisi viise omandada sotsiaalset kogemust. Matkimise abil omandab laps igapevaelu ko-gemusi ja knet. Matkimine ei kujune lapsel kohe, iseenesest, vaid seda peab tiskasvanu teadlikult suunama. Aren-guprobleemidega lapse matkima petamine on petamise alguses thtsamaid lesandeid. Ilma petuseta areneb matkimine vga aeglaselt ja see takistab lapsel igapevaste praktiliste oskuste omandamist.

Matkida thendab korrata tiskasvanu liigutusi vi esemetega tegutsemist. Tiskasvanu nitab lapsele, mida teha, ja laps kordab tegevust. Selleprast nimetatakse matkimist ka nidise jrgi tegutsemiseks.

Liigutust on lapsel kergem matkida kui tegevust esemetega. Isegi kolmeaastasele tavaprase arenguga lapsele valmistab liigutuste matkimine raskusi. Vikelaps ei suuda kllalt tpselt korrata liigutuse suunda ega ulatust. Seda raskem on tal korrata tegutsemist esemega, sest see koosneb mitmest jrjestikusest etapist. Niteks nuku stmiseks on vaja vtta lusikas, hoida seda varrest kinni, viia taldriku juurde, siis nuku no juurde jne. Laps ei suuda jlgida selles keerulises tegevuses operatsioonide jrjekorda, kui tiskasvanu teeb seda kike kiiresti, ilma ksikuid etappe vlja toomata. Selleprast tuleb tegevust ette nidata aeglaselt, fikseerida eri etapid ja kinnitada need snaga.

Kui arenguprobleemidega laps ei matki liigutust vi esemega tegutsemist, peab tiskasvanu vtma tema ked oma ktte ja sooritama vajaliku tegevuse koos temaga. Alles seejrel palutakse lapsel korrata tegevust iseseisvalt.

22


LinnudEesmrk. petada lapsi tiskasvanu tegevust matkima, arendada lapse ja tiskasvanu vahelist emotsionaalset

kontakti.Mngu kik. Tiskasvanu kutsub kik lapsed enda juurde. Ta rgib: Tehke nii, nagu mina teen. Lendame

nagu linnud. Ta tstab ked krvale, lehvitab nendega, jookseb mda tuba, meelitades lapsi tegutsema. Lapsed kordavad liigutusi. Kui laps ei tee vajalikke liigutusi, tstab tiskasvanu tema ked les, aitab tal tegutseda. Siis tleb ta: Linnud nokivad teri, ja laskub kkakile. Tehke nii. Ta koputab (toksib) kega vastu prandat. Lapsed matkivad teda. Mngu korratakse 23 korda.

PeitusEesmrk. Sama mis eelmises mngus.Mngu kik. Lapsed istuvad ringis toolidel. petaja istub nende krval ja tleb: Ma peidan ennast ra.

Vaadake, kuidas ma seda teen, ja kkitab tooli seljatoe taha. Peitke ennast samamoodi ra. Lapsed kordavad lii-gutusi. petaja vaatab tooli tagant vlja ja tleb: Ma olen siin! ning rgitab lapsi sama tegema. Mngu korratakse 23 korda.

Veereta palliEesmrk. petada matkima tiskasvanu tegevust esemega.Vahendid. Pall, vrav.Mngu kik. petaja istub laua taha, laps tema vastu teisele poole lauda.

Istujate vahel laua keskel on vrav. petaja vtab palli ja tleb: Tee nii nagu mina, ja veeretab palli lbi vrava lapse poole. Laps peab palli petajale veeretama. Seejrel pannakse lapsed vastamisi istuma ja nad hakkavad teineteisele palli veeretama.

Siduta karu (nukku, jnest)Eesmrk. petada lastele mnguasja funktsiooni ja sellega tegutsemist.Vahendid. Kastiga mnguautod, viksemad mnguasjad.Mngu kik. petaja ees laual on karud. Autod on prandal. petaja rgib lastele, et karud tahavad autoga

sita. Ta vtab he auto nrist kinni ja veab seda. Siis paneb ta karu autokasti istuma, sidutab teda ja palub lastel teha teiste karudega sama. Lapsed matkivad petajat. petaja jlgib, et lapsed veaksid autot nri pidi, ja vajadusel abistab neid.

Peida matrjoka raEesmrk. Jtkata selle petamist, kuidas tiskasvanu tegevust matkida, prata thelepanu esemete omadus-

tele.Vahendid. Kaheosalised matrjokad iga mngus osaleva lapse jaoks.Mngu kik. petaja jagab lastele kinnised matrjokad, raputab oma matrjokat ja rgib: Seal sees on mi-

dagi. Vaatame, mis seal on. Tehke teie sedasama. Ta teeb matrjoka lahti. Lapsed kordavad samu liigutusi. petaja

23


tleb: Ne!, vtab vikse matrjoka ktte ja paneb selle lauale. Lapsed pavad oma vikseid matrjokasid ktte saada. petaja jtkab: Peidame nd matrjokad ra, ja nitab aeglaselt, kuidas seda teha. Lapsed teevad sama. Siis hendab petaja suurema matrjoka pooled. Pole enam vikest matrjokat! Lapsed tegutsevad samuti. Mngu korratakse 23 korda.

PeegelEesmrk. Sama mis eelmises mngus.Mngu kik. petaja nitab lastele peegli ees lihtsaid liigutusi ja prab laste thelepanu sellele, et peegel

nitab tpselt samu liigutusi. Lapsed seisavad ringis ja petaja tleb: Tehke nii nagu mina. Siis nitab ta aeglaselt ette lihtsaid liigutusi (plaksutab ksi ees ja pea kohal, paneb ked puusa jne). Lapsed kordavad samu liigutusi. Kui tekib raskusi, aitab petaja last. nnestumise korral kiidab petaja lapsi.

AhvEesmrk. petada lapsi jljendama vikseid liigutusi.Vahendid. Ahvipoiss (mnguasi).Mngu kik. Lapsed istuvad laua res. petaja rgib neile, et tal on ahv, nitab seda lastele ja jutustab, et

ahvile meeldib kike jrele teha (ahvida). Tiskasvanu teeb he kega liigutusi, teise kega teeb sedasama ahvi kega (tstab ktt, laseb ke alla, lehvitab, koputab vastu lauda). Siis palub ta lastel olla ahvid ja korrata tema liigutusi. Mnguahv kiidab lapsi.

Nukk tantsibEesmrk. Sama mis eelmises mngus.Vahendid. Igal lapsel nukk.Mngu kik. Lapsed istuvad laua res. petaja tuleb koos nukuga tuppa. Nukk teretab lapsi ja tleb, et ta-

hab nendega tantsida. petaja nitab laual nukuga mitmesuguseid liigutusi (prab end, plaksutab ksi, kummar-dab). Siis jagab ta igale lapsele nuku ja palub nendega tantsida. Minu nukk petab kik teised nukud tantsima, rgib petaja. Tehke nagu mina. Lapsed kordavad nukuga liigutusi.

Vajaduse korral aitab petaja lapsi ja mngu lpus tnab nukk kiki tantsijaid.

Lbus klounEesmrk. Sama.Vahendid. Kloun, kristi igale lapsele.Mngu kik. petaja kutsub lapsed ringi ja teatab, et neile tuli klla lbus Kloun. Ta nitab, kuidas Kloun

kristit raputab, ja palub lastel sedasama teha. Lastele jagatakse kristid ja petaja tleb: Vaadake mind ja tehke nii nagu mina. Ta tstab kristi les, raputab seda, koputab sellega vastu prandat, peidab selja taha jne. Lapsed matkivad tegevust. Kloun kiidab lapsi, jtab hvasti ja lubab tagasi tulla.

Nukud tulid kllaEesmrk. Sama.Vahendid. Kaks nukku, nukumbel (laud ja kaks tooli), nukunud (kaks taldrikut ja lusikad).Mngu kik. Lastele tulevad klla kaks nukku. Nad teretavad ja tutvustavad ennast (Kati ja Mari). petaja

teeb ettepaneku nukke kostitada. Ta paneb oma lauale nukumbli, nukud laua taha istuma, asetab nende ette nud ja annab hele nukule sa. Kati sb, aga Mari ei s, seletab petaja. Kes annab Marile sa? Ta kutsub he lapse enda juurde, annab lusika tema ktte ja nitab aeglaselt kigile lastele nhtavalt liigutusi: Alguses vtame lusika. (Nitab.) Nd vtame putru. (Nitab, kuidas.) Viime lusika nuku suu juurde. Kus on nuku suu? (Nitab, painutab nuku pead ettepoole.) S, nukuke! Laps kordab kiki petaja liigutusi. Seejrel teevad sedasama teised lapsed (23). Nukud tnavad lapsi ja lhevad ra.

24


Tee terveks (tegevus)Eesmrk. petada lapsi matkima petaja tegevust, tutvustada plastiliini (savi) omadusi, arendada kte peen-

motoorikat.Vahendid. Plastiliini- vi savitkid, ruudukujulised paberid ja kaks kandikut igale lapsele.Mngu kik. petaja nitab paberit: Mul on ks suur paber. (Annab igale lapsele samasuguse paberi.) Teil

on samasugused paberid. Nd rebime selle suure paberi kljest viksed tkid. (Nitab, kuidas rebida, ja paneb tkid kandikule, vtab plastiliini (savi). See on suur savi- vi plastiliinitkk. Jagab savi/plastiliini lastele. Ta rebib savi/plastiliini kljest vikseid tkke, paneb need kandikule ja palub lastel samuti teha.) Nd ma teen vikestest tkkidest suure tki. (Surub viksed tkid kokku heks suureks.) Tehke teie sama. Lapsed matkivad tegevust. petaja palub nd lastel paberitkid ka heks suureks tkiks kokku panna. Lapsed proovivad seda teha. petaja rgib: Kui paberitkk on katki, siis ei saa seda terveks teha. Aga savi (plastiliin) kleepub kokku.

Tegevuste ppimine ettenitamise ja nidise jrgi

Sotsiaalse kogemuse omandamise oluliseks meetodiks on tegutsemine nidise jrgi, kuid see erineb matki-misest phimtteliselt, kuna nidise jrgi tegutseda on lapsele tunduvalt raskem kui matkida. Tiskasvanu loob nidise, kuid laps ei ne tegevuse vi asja loomisprotsessi, vaid tulemust. Niteks kui tiskasvanu tstab lapse ees ke les, siis neb laps, kuidas ksi hakkab alt les liikuma, ja ta saab liigutust matkida. Kui tiskasvanu tuleb lapse ette leststetud kega, siis on lapsel sama lesannet raskem tita. Samasugused raskused seisavad lapsel ees, tegutsedes esemetega nidise jrgi. Ta peab nidist analsima, s.t jaotama terviku mttes osadeks (ehitama kahest tkist kuubikust ja kolmtahkprismast koosneva maja), otsustama, missugune tkk asub all, milline leval, aru saama, kuidas ehitada. Laps peab nidise jrgi tegutsemise algetapil tegema sama, mida ta tegi matkides. Kui laps ei saa nidise jrgi tegutsemisega hakkama, tuleb prduda tagasi matkimise juurde.

Nidise jrgi tegutsemist ei tohi segi ajada nidise jrgi valimisega, mis on seotud teatud tasemeni arenenud tajuga. Siin peatkis ei tegutseta esemetega nii nagu mngudes Anna mulle, Nita samasugust jt.

Siduta matrjokasidEesmrk. petada lapsi mngima tiskasvanu ettenitamise jrgi.Vahendid. Mnguvedurid vagunitega, viksed matrjokad.Mngu kik. petaja nitab, kuidas rong sidab: vilistab, sidutab matrjokasid. Ta seletab lastele, et

matrjokad tahavad metsalagendikule jalutama minna, nad tuleb vagunist vlja aidata. petaja nitab, kuidas matrjokasid vagunist vlja vtta ja nendega kulli mngida. Siis pannakse matrjokad vaguneisse tagasi. Seejrel saavad lapsed vedurid ja mngivad nendega.

Jnku majaEesmrk. petada lapsi titma lesannet tiskasvanu ettenitamise jrgi, mngima.Vahendid. Plastmassist jnesed, hevrvilised lauajupid.Mngu kik. petaja nitab lastele jnest ja seletab, et jnes kardab hunti, tal on maja vaja. petaja vtab

4 lauajuppi ja ehitab nendest jnesele maja. Siis annab ta igale lapsele jnese ja palub neil igahel oma jnesele maja ehitada. Lapsed teevad seda ja hakkavad siis majadega mngima: uksed avanevad, kik jnesed tulevad lagendikule hppama ja kepslema. htul jookseb iga jnes oma majja ja paneb uksed kvasti kinni.

Karu treppEesmrk. petada titma lesannet tiskasvanu ettenitamise jrgi, mngida.Vahendid. Karud, hevrvilised kuubikud.Mngu kik. petaja nitab lastele karu ja rgib, et karule meeldib trepist les-alla kia. Ta ehitab 7 kuu-

bikust trepi, rgib ja mngib: karu lheb trepist les mta-mta-mtt ja tuleb trepist alla mta-mta-mtt. Nd saavad lapsed endale kuubikud, ehitavad oma trepid ja mngivad karu kimist trepist.

25


PeegelEesmrk. petada tegutsema ettenitamise ja nidise jrgi.Vahendid. Eesriie.Mngu kik. petaja paneb lapsed poolringis eesriide ette istuma ja lheb ise selle taha. Ta vtab ktega min-

gi asendi (niteks tstab he ke les, teise sirutab krvale), tuleb eesriide tagant vlja ja rgib: Peeglike, peeglike, tee nii nagu mina. Lapsed tidavad lesande. petaja kiidab neid, kes tegutsesid igesti, aga neil, kes eksisid, laseb lesande tita matkimise teel.

Mng kordub, kuid petaja tuleb eesriide tagant vlja teistsuguse kte asendiga (ks ksi puusas, teine ette sirutatud jne).

AhvEesmrk. Sama.Mngu kik. Mngitakse samuti kui matkimise jrgi, kuid kte asendit muudetakse eesriide taga.

Matrjokade majadEesmrk. petada analsima elementaarset kaheosalist nidist, tegutsema nidise jrgi.Vahendid. Ehitusmaterjal kahes suuruses (suured ja viksed) kuubikud ja kolmnurkprismad iga lapse

jaoks, samuti igale lapsele matrjoka.Mngu kik. Matrjokad tulevad lastele klla. Lapsed mngivad ja jalutavad nendega. petaja tleb: Varsti

hakkab vihma sadama. Matrjokadele on vaja maja ehitada, et nad saaksid vihma eest varju minna. Ta jagab lastele ehitusmaterjali ja need hakkavad matkimise jrgi maja ehitama. petaja ehitab vikse maja eesriide taga, et lapsed ei neks maja valmimise protsessi. Siis nitab petaja seda maja lastele ja palub neil ehitada samasugused majad oma matrjokade jaoks.

Neil, kes satuvad lesande titmisega raskustesse, aitab petaja analsida nidist, osutades maja osadele, vi peavad nad tegutsema ettenitamise jrgi.

Tee terveks (tegevus)Eesmrk. Sama mis eelmises mngus.Vahendid. Savi, vakstud, igale lapsele taldrik, ekraan.Tegevuse kik. petaja annab lastele savi lauale. Ta nitab oma savitkki ja rgib: Minul on suur savitkk,

teil on samasugused. Ta varjab oma tki ekraani taha, rebib savi vikesteks tkkideks, nitab neid lastele ja palub teha sama. Lapsed tidavad lesande. Kui kellelgi tekib raskusi, nitab petaja ette, kuidas seda teha. Nd paneb petaja ekraani taga viksed tkid suureks kokku ja nitab seda lastele: Mul on terve savitkk. Tehke teie samuti. Lapsed tegutsevad nidise jrgi. Vajadusel nitab petaja ette.

Osav karuEesmrk. Sama.Vahendid. Igal lapsel on karu, ekraan.Mngu kik. petaja annab lastele karud ja rgib: Vaatame, kelle karu on kige osavam. Minu karu nitab

ette, aga teie karud peavad tegema samamoodi. Ta paneb karu ekraani taga lauale, vtab siis ekraani ra ja lapsed nevad istuvat karu. Kelle karu on osav? ksib petaja ja palub lastel panna oma karud ka istuma. Ekraani taga muudab petaja karu asendit (pikali, seisev, hoiab kppa leval jm) ning palub jlle lastel samuti teha. Vajaduse korral aitab ta lapsi, nitab ette.

26


Tee seen (tegevus)Eesmrk. Jtkata selle petamist, kuidas teha kaheosalist eset.Vahendid. Papist seeneosad (kbar ja jalg eraldi) igale lapsele, ekraan.Tegevuse kik. petaja paneb lapsed vikse laua mber istuma. Laual on roheline paber. petaja rgib: See

on muru, siin hakkab kohe palju seeni kasvama. Ta annab lastele seeneosad ktte. Ekraani taga paneb ta oma seene kokku, tstab selle murule ja palub lastel sama teha.

Matrjoka toolEesmrk. Sama.Vahendid. Viksed matrjokad, hevrvilised ehitusklotsid igale lapsele, ekraan.Mngu kik. Viksed matrjokad tulevad laste juurde, nad jalutavad, tantsivad, hppavad petajat matkides.

Siis rgib petaja: Matrjokad vsisid ra, nad tahavad istuda. Neil on toole tarvis. Ta paneb ekraani taga ehitusmaterjalist oma matrjoka jaoks tooli kokku, eemaldab ekraani, nitab enda

tooli lastele ja palub neil samasuguse tooli teha.

27

Didaktilised mngud ke ja srmede peenmotoorika arendamiseks

Didaktilised mngud ke ja srmede peenmotoorika arendamiseksLapse kte motoorika areng saab alguse juba imikueas esemetega tegutsemisest. See on vga tihedalt seotud

lapse fsioloogilise ja pshilise arenguga.Esmalt kujunevad haaramisliigutused. Laps haarab voodi kohale riputatud esemeid ja hakkab pikkamda

eesmrgipraselt tegutsema, pib igesti mrama eseme asukohta (suunda ja kaugust) ruumis, tegutsedes arvesta-ma esemete suurust ja kuju. Nii areneb tal taju ja ngemis-liigutuskoordinatsioon. Samal ajal areneb kte osavus, kujuneb vlja mlema ke koost (vikseid asju vtab ta he, suuri asju kahe kega) ja haaramistp kas kogu kega, kolme srmega vi nimetissrme ja pidlaga (osutav haaramine). Diferentseeruvad srmede liigutused ta oskab srmi laiali ajada, kokku suruda, kasutada hte vi kahte srme. Tavaprase arengu korral on kik need lii-gutused vlja kujunenud esimese eluaasta lpuks, teise alguseks.

Kte motoorika arengus on varases eas oluline roll seostatud tegevustel. Neis tegevustes on vaja kokku panna kaks eset vi he eseme kaks osa. Seostavate tegevuste phimte on paljude didaktiliste mngude aluseks (tornide ehitamine, matrjokad, pramiidid jne). Nendega mngides tiustub lapse kte osavus, silmamt, kte koosk-lastatud tegevus.

Arenguprobleemidega lastel ei kujune haaramisliigutused ilma petamiseta; koos fsioloogilise ebakpsuse-ga thendab see keliste oskuste vljakujunematust. Need koolieelikud vajavad pikaajalist ssteemset td ngemis-liigutuskoordinatsiooni arendamiseks, et neid ette valmistada kooliks (kirjutamiseks), tlesanneteks, edasises elus ametioskuste omandamiseks.

Didaktilised mngud arendavad kte motoorikat.

Haaramise arendamine

Viska kuuliEesmrk. petada lapsi titma tiskasvanu ette nidatud lesannet vtta kuul ktte ja visata seda kindlas

suunas (korvi).Vahendid. Karp, milles on erinevast materjalist (plastmassist, kummist, puust, rauast jm) mitmes suuruses ja

erinevat vrvi kuulid.Mngu kik. petaja juhib laste thelepanu kuulidega tidetud karbile, tleb, et kik need kuulid tuleb

korvi visata, ja nitab ette, kuidas seda teha. Raskuste korral tegutsetakse koos vi kasutatakse matkimist. petaja saadab lapse tegevust snalise kommentaariga: Vtame ktte, siis viskame korvi hopp! Tubli!

Uju, kala!Eesmrk. petada lapsi tegutsema eesmrgipraselt: haarama ja viskama asju he kega.Vahendid. Bassein (vi suur kauss, akvaarium) veega, mber plastmassist kaladega, mida lapsel oleks mugav

he kega vtta.Mngu kik. Lapsed viskavad kalu mbrisse ja vtavad neid sealt vlja.

28


Pa palliEesmrk. petada haarama suuri asju kahe kega, sirutades srmed laiali, mrata igesti oma kaugust pal-

list, suunda ruumis (vasakul, paremal, ees), arendada ngemis-liigutuskoordinatsiooni, tegutseda kahe kega.Vahendid. Tispuhutav eredavrviline pall, nr, konks palli riputamiseks.Mngu kik. Laps istub toolil. Tema pea kohal lastakse hku nriga pall, nri ots on petaja kes. Nr

lheb konksu tagant lbi. petaja laseb palli pikkamda allapoole ja lapsel palutakse seda pda ilma toolilt tus-mata. Kui ta proovib palli haarata he kega, nitab petaja, kuidas seda srmi harali hoides teha. Vajadusel paneb petaja ise lapse srmed palli mber. Pall ilmub lapse ette kord vasakult, kord paremalt, niisuguses kauguses, et laps saaks seda kahe kega haarata.

Tantsime kristitegaEesmrk. petada haarama vikseid asju he kega, arvestades nende suurust ja kuju, mrata enda kaugust

mnguasjast, liikumissuunda ruumis, petada kindlalt ja kaua hoidma kristit tantsu ajal kes, matkida tiskasvanu tegevust.

Vahendid. Erineva suuruse ja kujuga kristid, igal lapsel ks, nr.Mngu kik. Lapsed istuvad poolringis laudade taga niisuguses kauguses, et nad ulatuksid kristit vtma.

Tiskasvanu liigutab kristit nri mda ja palub lastel seda pda. Kui kik lapsed on saanud kristid ktte, moodustatakse ring ja neile nidatakse, kuidas kristit kes hoida ning les tsta. Seejrel tantsivad lapsed tiskas-vanut matkides kristitega.

Paiguta mnguasjad mberEesmrk. petada vtma vikseid asju srmeotstega, arendada kahe ke koordineeritud tegevust.Vahendid. Viksed asjad (nupud, nbid, mosaiik), viksed kandikud, krged lbipaistvad nud.Mngu kik. Lapsed istuvad laua taga, igahe ees on nu, lapsest paremal on kandiku peal viksed asjad.

petaja ees laual on samasugused asjad.

petaja nitab, kuidas srmeotsi koos hoida, vtab asju ja paneb need purki (nusse). Laste thelepanu juhitakse sellele, et teise kega tuleb hoida nust kinni. petaja palub lastel teha samuti nagu tema.

Vajadusel nitab petaja individuaalselt, kuidas srmedega haarata ja esemeid vtta. Prast seda kui lapsed on asju vtnud parema kega, raputatakse asjad uuesti kandikule. Kandik on nd lapsest vasakul. Laps peab asju vtma vasaku kega ja paremaga hoidma nud.

29


Veereta kuuleEesmrk. Arendada ngemis-liigutuskoordinatsiooni, kinnistada srmedega haaramise oskust, arendada

sobitamistegevust.Vahendid. Renn veeretamiseks, karp vrviliste kuulidega, korv.Mngu kik. petaja nitab, kuidas vtta kuule srmeotstega ja panna need renni lemise otsa peale. Ta ju-

hib thelepanu sellele, et kuul veereb mda renni korvi. Seejrel kordavad lapsed hekaupa seda tegevust. Teised vaatavad, kuidas kuul veereb. Iga laps veeretab 23 kuuli.

Veereta kuul lbi vravaEesmrk. Sama. Mngu kik. petaja istub hele poole, laps teisele poole lauda. Ta paneb laua keskele vrava. petaja vtab

he kuuli ja veeretab selle lbi vrava lapsele. Laps pab kuuli kinni ja veeretab selle petajale samasuguse liigu-tusega tagasi. Vib kutsuda mngima kaks last, kes veeretavad teineteisele kuule. Oluline on, et kuule haaratakse srmeotstega.

Sobitamistegevuste arendamine

Jaga kuulid laialiEesmrk. Jtkata lastele selle petamist, kuidas sihipraselt tegutseda, sobitada iga kuul oma avasse.Vahendid. Mitmevrvilised plastmassist kuulid, sisseligetega puust tahvel, milles on 6 horisontaal- ja 4 ver-

tikaalrida, sisselike suurus on veidi viksem kui kuul.Mngu kik. petaja nitab lastele, kuidas tuleb kuule ktte vtta ja tahvlis olevasse avasse panna. Ta saadab

oma tegevust knega: Vtame kuuli ktte, paneme auku. Lks! vi: Ei linud sisse, lks mda, kuul kukkus maha. Vajaduse korral kasutatakse matkimist vi koostegutsemist. Prast vib iga laps proovida lesannet iseseis-valt tita. Tuleb jlgida, et laps tegutseks eesmrgipraselt, auke vahele jtmata.

Istutame kuuskiEesmrk. petada eset avaga kokku viima (sobitamine), tegutseda eesmrgipraselt, jrjekindlalt, vasakult

paremale, avausi vahele jtmata, hoida eset srmeotstega, tegutseda juhtiva kega, hoides teise kega karpi.Vahendid. Avadega karp vi laud, kuusk (kuuse jala diameeter htib ava diameetriga) vi muud asjad.Mngu kik. petaja vtab he kega kuusest kinni ja nitab, kuidas seda avasse panna. Teise kega hoiab ta

lauda (karpi). Siis matkivad lapsed seda tegevust. Kui tekib raskusi, tegutseb petaja koos lapsega.

30


Vrviline tornEesmrk. Arendada thelepanu ja eesmrgiprast tegutsemist, petada sobitama kuuli ava suurust pulga

lbimduga.Vahendid. hevrviline kuulidest torn, igal lapsel vike kandik.Mngu kik. petaja vtab kik kuulid pulga otsast ra ja palub lastel teha sedasama. Ta vtab kuuli ktte,

vaatab seda ja juhib laste thelepanu augu suurusele (nsusele). Lapsed leiavad samasugused augud oma kuuli sees. petaja osutab pulgale, rgib: Ma panen nd selle kuuli pulga otsa, ning teeb seda. Nd palub ta lastel teha sedasama. Lapsed matkivad tegevust. Kuuli pulga otsa lkkides jlgib petaja, et laps tegutseks kahe kega: hega hoiab alust kinni, teise, juhtiva kega vtab ja lkib kuule. Kui lapsel on raskusi kuuli ava sobitamisega pulga otsa (ngemis-liigutuskoordinatsioon pole tpne) ja laps eksib, aitab petaja teda tegutseb koos vi osutab estiga.

Pramiidid (tegevus)Eesmrk. petada sobitama rngast pulga otsa, arendades ngemis-liigutuskoordinatsiooni kahe kega te-

gutsedes, kujundada eesmrgiprast tegevust ja thelepanu psivust.Vahendid. Erineva suuruse ja kujuga pramiidid.Tegevuse kik: 1. variant. Lastele antakse 45 rngaga pramiid koos mtsiga. petaja vtab oma pra-

miidi lahti ja palub lastel sama teha. Ta juhib laste thelepanu rngas olevale augule ja nitab, kuidas rngast pulga otsa panna. Lapsed matkivad: hoiavad he kega pramiidi alust, teisega (juhtiva kega) vtavad rngaid. Rngad pannakse pulga otsa juhuslikus jrjekorras. Vajadusel tegutseb petaja lapsega koos vi osutab kega. Mngu kor-rates vahetatakse ktt: juhtiva kega hoiab laps alust, teisega lkib rngaid.

2. variant. Lastele antakse kaks pramiidi ks on jmedama, teine peenema pulgaga. Pramiidide rngad aetakse omavahel segi. Lapsed peavad sobitama iged rngad ige pulga otsa. petaja petab kasutama proovimis-meetodit iga ksiku rngaga, et kontrollida ava sobivust pulga jmedusega.

3. variant. Rngad on teisest materjalist. Lastele antakse erineva suurusega rngastega pramiidid.

Pane karbid kinniEesmrk. petada sobitama, arendada kteliigutuste tpsust, ngemis-liigutuskoordinatsiooni ja kahe ke

koosklastatud tegevust, kujundada eesmrgistatud thelepanu, petada kasutama proovimismeetodit, juhtida t-helepanu esemete omadustele (suurusele, vormile), selgitades, et nende tunnuste omavaheline sobivus aitab lesan-net edukalt lahendada.

1. variant. Lastel palutakse panna kaaned kuju poolest erinevatele karpidele (valik kahe asja vahel).Vahendid. Igal lapsel on kaks tihedasti suletavat karpi (mmarguse ja kandilise kaanega).Mngu kik. petaja jagab igale lapsele kaks karpi ja vtab oma karpidelt kaaned ra. Lapsed peavad tegema

sama.

31


Nd paneb petaja kaaned lauale nii, et need ei oleks ige karbi krval. Ta aitab lastel valida: tmbab m-da kaane ja karbi ava piirjooni, nitab, kuidas sobitada kaant karbi peale.

Kui laps paneb ige kaane, tleb petaja: ige, sa valisid mmargusele karbile mmarguse kaane, jne.Mngu korrates suurendatakse karpide arvu kolmeni, jrgmistel ppeaastatel kuni nelja-viieni. Edaspidi

tuuakse mngu uued vormid ovaalne, tisnurkne, kolmnurkne vorm.2. variant. Lapsel palutakse sulgeda erineva suurusega karpe.Vahendid. Igal lapsel on kaks hesuguse vormiga, aga erineva suurusega karpi tihedalt sulguvate kaantega.Mngitakse samuti kui esimese variandi puhul.

Siduta matrjokasidEesmrk. Harjutada sobitamist, jtkata kahe ke samaaegsete liigutuste arendamist, kujundada thelepanu ja

eesmrgiprast tegutsemist, luua positiivne hoiak mnguasjadega mngimise vastu.Vahendid. Veoauto, kaheosalised matrjokad igal lapsel.Mngu kik. Igale lapsele antakse neli matrjoka poolt. petaja paneb oma matrjoka kokku, nitab seda

lastele ja rgib, kui ilus see on. Siis paneb ta matrjoka auto peale, teeb talle situ, toob auto laste laua juurde ja k-sib: Kas teie matrjokad tahavad ka sita? Ta teeb ettepaneku matrjokad kokku panna ja neid sidutada. Lapsed teevad seda, mngivad nendega, teevad situ. petaja jtab lastega hvasti ja viib auto ra.

Kelaba ja srmede motoorika arendamine

Uju, kala!Eesmrk. petada tegema kteliigutusi tiskasvanu matkimise jrgi, arendada thelepanu.Mngu kik. petaja rgib: Teil on julged ja osavad ked, nad oskavad vga palju teha. Ta paneb peope-

sad kokku, paneb need enda ette lauale ja liigutab ksi kord vasakule, kord paremale poole. Samal ajal seletab ta: Vaadake minu ksi. Ma panin peopesad kokku ja tuli vlja nagu kala, kes ujub. Ne, kala ujub! Pange teie ka peod kokku ja tehke nii nagu mina. Ujuge, kalad! Raskuste puhul tehakse liigutusi koos.

Igale srmele rngasEesmrk. petada lapsi iga srme eraldi vlja sirutama.Vahendid. Karbid, milles igahes on 5 vrvilist rngast.Mngu kik. petaja teatab lastele, et nad hakkavad rngastega mngima. Ta teeb karbi lahti, vtab sealt

vlja ilusa rnga, paneb selle viksesse srme: See on vikse srme rngas. Nd jagab ta lastele karbid, palub need avada, vtta sealt ks rngas ja panna see viksesse srme. Edasi tleb ta lastele, et need teeksid nii nagu tema: paneksid igasse srme he rnga. Rnga srme panekul nimetatakse srmede nimetusi: pialpoiss, kotinel, pikk-peeter, nimetamats, vikeats.

32


Ole thelepanelik!Eesmrk. Jtkata ktega tegutsemise petamist tiskasvanut matkides, arendada thelepanu.Mngu kik. Lapsed istuvad laua taga ja petaja teeb ettepaneku ktega mngida. Ta tleb: Meie ked oska-

vad koputada nagu haamrid. Ta paneb he ke srmed rusikasse, koputab vastu lauda ja rgib: Kop-kop! Teise kega teeb ta teistsuguse liigutuse paneb peopesa vastu lauda ja tleb: Pats-pats! Siis vahetab ta kte liikumist ja palub lastel teha sama: he kega ht, teise kega teist liigutust.

Igal srmel oma mtsEesmrk. petada iga srme eraldi vlja sirutama.Vahendid. Igal lapsel 5 vrvilist srmkbarat.Mngu kik. petaja nitab lastele lbipaistvat karpi, milles on srmkbarad, ja nitab, kuidas srmkbarat

srme otsa panna. Ta teeb lastele ettepaneku panna igasse srme kbar ja telda iga srme nime: See on pialpoiss, see kotinel, see pikkpeeter, see on nimetamats ja see vikeats. Nd eldakse koos salmi:

Kus mu srmed, kus mu srmed? Nemad siin, nemad siin. Tantsivad kik srmed, tantsivad kik srmed.Tore tants, tubli poiss!(Kirjandusmuuseum)

Mngu lpus ksib petaja lastelt srmede nimesid: Nita, kus on sinu pialpoiss, kus on kotinel... jne.

Vanaema prillidEesmrk. Jtkata tiskasvanu matkimise petamist srmeliigutusi tehes, hoida srmi koos, hendada pial

nimetissrmega.Mngu kik. Tiskasvanu teeb ettepaneku mngida srmemngu ja nitab srmede asendit: mlema ke

srmed on koos, aga pial ja nimetissrm on hendatud, moodustavad rnga. Ta tstab ked silmade ette ja tleb: Vanaema pani prillid ette ja vaatas lapselast.

Lastele tehakse ettepanek matkida tiskasvanu liigutusi. Mngitakse mitu korda.

VilepillEesmrk. petada srmede ja kte heaegseid liigutusi ja kahe kega korraga pliiatsit peos veeretama, hoid-

ma eset kahe ke srmedega. Vahendid. Tavaline kandiline pliiats igal lapsel.Mngu kik. Tiskasvanu nitab lastele pliiatsit ja rgib: See on pliiats, sellega saab joonistada. Ta nitab,

kuidas pliiatsiga jooni tmmatakse. See on vlupliiats. Sellega saab mngida vilepilli: uu-uu-uu. Ma petan teid vilepilli mngima. Vtame pliiatsi pihku ja veeretame seda peos (nitab, kuidas seda tehakse), aga nd vtame pliiatsi kahe ke srmede vahele, toome ked suu juurde ja laulame: Uu-uu-uu, meie laul on uu-uu-uu. (Vib peaga rtmi kaasa noogutada.) Tiskasvanu aitab lapsel srmi pliiatsi peal hoida ja laulab lapsega kaasa. Seejrel vtab ta uue pliiatsi ja jlgib, et laps matkiks tema liigutusi: pliiatsi veeretamist peopesade vahel, srmedega pliiatsi hoidu, pliiatsi hoidmist no lhedal jne.

RongEesmrk. Tegutseda matkides, arendada kelaba liikuvust, petada tahtlikult liigutuste kiirust reguleerima. Mngu kik. petaja pigistab ked rusikasse, paneb need lauale ja tleb: Kuulake, rong tuleb. Ta hakkab

aeglaselt koputama vastu lauda, eldes iga koputuse juures tuh-tuh-tuh ja paludes lastel teha samu liigutusi vagunid sidavad. Pikkamda suurendab petaja koputuste kiirust ja tuh-tuh-tsuh tlemist. Lapsed pavad teha sama.

33


VarjuteaterSrmede kokkupanekuga saab seinal nidata paljude loomade kujutisi: jnest, koera, hunti, hane jt.Vahendid. Ekraan, laualamp (valgusallikas).

JnesedEesmrk. Arendada kelaba ja srmede liigutusi, matkimisoskust, tekitada huvi ja positiivset emotsionaalset

hoiakut mngu vastu.Mngu kik. petaja paneb srmed kokku nii, et ekraani peal tekiks jnese vari: pial hoiab peopessa painu-

tatud

j. strebeleva laste arendamine ja Ãµpetamine didaktiliste mÃ¤ngude

Documents