Jahiulukite seirespetsiifika ja tulemused

Peep MännilKeskkonnateabe Keskus

Ulukiseireosakondwww.keskkonnainfo.ee

Jahiulukite seire spetsiifika

• Liigiline mitmekesisus (18 imetajat + 36 lindu)• Intensiivselt kasutatav ressurss• Kasutusmahtude iga-aastane korrigeerimine• Usaldusväärsete tulemuste saamiseks vajalik

suur materjali hulk ja ühtlane tihedus• Algandmete kogujad enamasti jahimehed (ca

330 jahipiirkonda)

Jahiulukite seire ajalugu Eestis

• Küttimisstatistika ja ulukiloendus riiklike üldnumbritena aastast 1954

• Põdra põhjalikum seire aastast 1987• Küttimisstatistika ja ulukiloendus maakonniti alates 1992• Riiklik Keskkonnaseire Programm, loomastiku seire

1995, sõralised, suurkiskjad, poolveelised, kärplased 1996

• Suurkiskjate seire praeguse metoodika järgi alates 2003• KTK ulukiseireosakond 2005• Ruutloendus alates 2006• Küttimisstatistika ja arvukus jahipiirkonniti alates 2006 • Ulukiseire koondaruanne alates 2009

Jahiulukite seire• Riiklik Keskkonnaseire Programm• KTK põhimäärus

KTK ulukiseireosakond

Jahilukite seire eesmärgid

• Anda regulaarselt usaldusväärset informatsiooni ulukiasurkonna demograafiliste muutuste kohta

• teha ettepanekuid asurkondade soodsa seisundi säilitamiseks või taastamiseks

• omada infot rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks ja vastavate aruannete koostamiseks.

Erinevate liikide seire erinev tase

Seire põhjalikkus liigiti sõltub:• Kaitsestaatusest rahvusvahelisel tasemel• Küttimise osakaalust üldises suremuses• Küttimise selektiivsususest

Kuluefektiivsus - kas seire (metoodika) rakendamise kulud on tulemust väärt

Jälgitavad populatsiooni seisundit kirjeldavad parameetrid

• Levik• Arvukus • Sooline ja vanuseline struktuur• “Tervislik” seisund• Mõju teistele liikidele (keskkonnale)

Populatsiooni suurus ja levikuala

Kasutatavad meetodid:• Jahimeeste hinnang arvukusele (üldloendus;

ametlik loendus)• Talvine jäljeloendus püsitransektidel

(ruutloendus)• Küttimisstatistika• Suurkiskjate juhuvaatluste kaardistamine• Hirvlaste pabulaloendus

Populatsiooni suurus ja levikualaTalvine jäljeloendus püsitransektidel

(ruutloendus)

• Ca 380 püsiruutu 4x4 km• Hõlmab paljusid liike• Loendatakse transektiga

ristuvaid jäljeradasid

Populatsiooni suurus ja levikualaKüttimisstatistika

• Andmed kõikide liikide kohta jahipiirkonniti

• Suurulukite kohta ka soo- ja vanusegrupiti

Populatsiooni suurus ja levikualaSuurkiskjate vaatluste kaardistamine

• Juhuvaatluste aeg, koht (märgitud kaardil), isendite hulk, poegade arv, karu jälje laius jms Tagastage materjalid 01. Aprilliks

Usaldusisik: Maakonna KeskkonnateenistusseNimi: Villu Alatsei Aadressil:

Vaatlusala: Kontakttelefon: 5040541 Fax nr.:

Kuu- Nähtud Nähtud Liik Täiskasv. Kutsikad Märge Muu teavepäev kvartal jälgi x loomi x H I arv arv kaardil

15.12.05 Olju X I 1 2 I14.1.06 Vägeva X I 1 I2 Murtud metskits tall isane8.1.06 Mardimäe X H 2 H1 Tulid ilmselt Endla LK-lt

27.1.06 Käru X H 5....6 H2 Laekvere-Simuna kari14.2.06 Liigvalla X I 1 I3 Kütitud isailves täiskasvanud

2005/2006 a. HUNDI JA ILVESE VAATLUSLEHTMaakond:Lääne-ViruJahipiirkond:Rakke

Koordinaator: Peep Männil tel. 51 34 898

Koht, nimi

Tagastage materjalid 01. AprilliksUsaldusisik: Maakonna KeskkonnateenistusseNimi: Villu Alatsei Aadressil:

Vaatlusala: Kontakttelefon: 5040541 Fax nr.:

Kuu- Nähtud Nähtud Liik Täiskasv. Kutsikad Märge Muu teavepäev kvartal jälgi x loomi x H I arv arv kaardil

15.12.05 Olju X I 1 2 I14.1.06 Vägeva X I 1 I2 Murtud metskits tall isane8.1.06 Mardimäe X H 2 H1 Tulid ilmselt Endla LK-lt

27.1.06 Käru X H 5....6 H2 Laekvere-Simuna kari14.2.06 Liigvalla X I 1 I3 Kütitud isailves täiskasvanud

2005/2006 a. HUNDI JA ILVESE VAATLUSLEHTMaakond:Lääne-ViruJahipiirkond:Rakke

Koordinaator: Peep Männil tel. 51 34 898

Koht, nimi

Populatsiooni suurus ja levikualaPabulaloendus

• Hirvlaste talvise asustustiheduse hindamiseks• Pabulaindeks: pabulahunnikuid/km kohta• Meetod kasutusel vaid teatud püsiseirealadel

Asurkonna sooline ja vanuseline struktuur

Kasutatavad meetodid:• Küttimisstatistika • Vaatlused (vaatluskaardid jahimeestelt)• Kütitud isenditelt kogutav vanuseinfo

Populatsiooni “tervislik” seisundMeetod: kütitud isenditelt kogutav materjal:

•Sarved•Kehamõõtmed•Reproduktiivorganid•Parasitoloogilised proovid

Mõju teistele liikidele; kahjustused• Hirvlaste kahjustused metsakultuurides• Suurkiskjate kahjustused põllumajandus- ja

lemmikloomadele• Kiskja-saaklooma suhted• Haiguste levik teistele liikidele

Analüüs ja tulemusedRuutloendus

• Suhteline arvukus – jäljeindeks: jäljeradade arv/km kohta

• Ei anna usaldusväärset tulemust jahipiirkonna kohta

• Sõltub suurel määral ilmastikust

0

2000

4000

6000

8000

10000

12000

14000

1991

1992

1993

1994

1995

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

Kü

titu

d is

en

dit

e a

rv

0

0,2

0,4

0,6

0,8

1

1,2

1,4

1,6

1,8

2

Jä

ljein

de

ks

Kütitud isendite arv

Jäljeindeks

Analüüs ja tulemused• Andmete statistiline analüüs• Kogemustele (sh teaduskirjandus) tuginev

analüüs• Võrdlev (erinevate parameetrite) analüüs• Juurdekasvuprognoos• Ulukiseire aastaaruanne:

http://www.keskkonnainfo.ee/failid/ULUKITE_SEIREARUANNE_2011.pdf

• Ettepanekud kaitse- ja ohjamise korraldamiseks; küttimisettepanekud

Analüüs ja tulemusedSuurkiskjate vaatluste kaardistamine

• Tuuakse välja erinevad pesakonnad• Suhteline arvukus - pesakonnaindeks• Teades pesakondade osakaalu asurkonnas on võimalik tuletada ka populatsiooni üldsuurus

Analüüs ja tulemusedSuurkiskjate vaatluste kaardistamine: hundi

pesakonnad

Analüüs ja tulemused:Sooline ja vanuseline struktuur. Hunt

100 50 0 50 100

0

1

2

3

4

5

6

7

Isane

Emane

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010

ad

subad

juv

0

5

10

15

20

25

30

35

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010

Karjade arv

Nakatunud karjad

Nakatunud hundid

Analüüs ja tulemused:Haigused. Kärntõbi hundil

Analüüs ja tulemused:Kahjustused

2007 2008 2009 2010murdmisjuhte Lambad Veised murdmisjuhte Lambad Veised murdmisjuhte Lambad Veised murdmisjuhte Lambad Veised

Harjumaa 0 0 0 5 41 0 8 122 0 9 32 1Hiiumaa 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0Ida-Virumaa 8 27 0 9 12 0 2 5 0 7 12 1Jõgevamaa 1 7 0 2 15 0 11 113 6 8 59 0Järvamaa 4 19 1 17 139 0 8 42 0 11 78 0Läänemaa 4 14 0 9 97 0 8 25 3 3 39 0Lääne-Virumaa 2 9 0 9 7 5 11 38 0 8 38 0Põlvamaa 0 0 0 0 0 0 0 0 0 4 46 0Pärnumaa 2 5 1 4 36 1 4 7 10 12 37 11Raplamaa 5 23 0 13 59 0 7 53 0 19 23 15Saaremaa 0 0 0 0 0 0 0 0 0 2 8 0Tartumaa 1 2 0 1 3 0 2 5 0 2 13 0Valgamaa 0 0 0 0 0 0 0 0 0 3 13 0Viljandimaa 3 15 0 1 2 0 3 13 0 5 35 0Võrumaa 4 25 0 7 29 0 8 53 1 15 103 1Kokku: 34 146 2 77 440 6 72 476 20 108 536 29

0

100

200

300

400

500

600

2007 2008 2009 2010

juhtumite arv

isendite arv

Analüüs ja tulemused: erinevate näitajate võrdlev analüüs

Maakond County

2008 2009 2010 2008 2009 2010 2009 2010 2011

Harjumaa 2 1 2 + 9 4 11 175,0 0,01 0,02 0,10 328,0 447,0 +Hiiumaa 0 0 0 = 0 0 0 0,01 0,00 0,00 =Ida-Virumaa 3 2 1 - 18 2 8 300,0 0,08 0,05 0,04 -16,2 61,1 -Jõgevamaa 2 1 0 - 10 6 5 -16,7 0,19 0,15 0,17 15,9 72,1 +Järvamaa 4 3 1 - 18 15 11 -26,7 0,06 0,01 0,09 500,0 157,7 =Läänemaa 4 3 2 - 25 21 16 -23,8 0,13 0,05 0,07 33,3 115,4 +Lääne-Virumaa 2 1 3 + 18 5 16 220,0 0,05 0,02 0,04 122,8 72,1 +Põlvamaa 1 2 0 - 5 8 2 -75,0 0,04 0,04 0,01 -78,4 18,6 -Pärnumaa 7 4 6 + 29 21 26 23,8 0,13 0,09 0,11 31,8 186,7 -Raplamaa 1 3 2 - 5 7 7 0,0 0,09 0,11 0,04 -61,0 70,6 +Saaremaa 0 0 0 = 0 0 0 0,00 0,00 0,00 =Tartumaa 3 2 2 = 11 4 4 0,0 0,06 0,06 0,08 21,9 115,4 =Valgamaa 1 1 2 + 2 1 7 600,0 0,01 0,02 0,05 126,4 427,0 +Viljandimaa 0 2 1 + 1 5 7 40,0 0,05 0,04 0,05 44,8 176,5 -Võrumaa 2 1 2 + 5 9 10 11,1 0,03 0,02 0,04 49,5 155,7 +Kokku (Total) 32 26 24 = 156 108 130 20,4 0,06 0,05 0,06 37,6 130,1 +

Jäljeindeksi muutus

Change in track index (%)

Jahimeeste hinnang arvukuse

muutusele Change in abundance

(hunters est)

Rohkuse indeks Index of

abundance

Küttimis-mahu muutus Change in hunting

bag (%)

Pesakondade arv No. of reproductive

packs

Pesakondade arvu muutus Change in no. of

reproductive packs

Küttimine Hunting bag

Jäljeindeks (1 km kohta) Track index (tracks per 1 km)

Analüüs ja tulemused:Küttimisettepanekud: Hunt

Pesakon-dade arv

Üldarvukus sügisel Kütiti

Küttimis-surve

Pop juurdekasv λ

Juv % küttimis-valimis

Poegi 100 vanalooma kohta

2003 9 75 17 22,67 1,40 50 1002004 11 105 40 38,10 1,19 63 1702005 12 125 15 12,00 1,16 37 592006 15 145 41 28,28 1,10 55 1212007 17 160 40 25,00 1,84 58 1382008 32 295 156 52,88 0,83 67 2062009 26 245 108 44,08 0,94 59 1442010 24 230 125 54,35 0,90 52 1102011* 20 207 110 53,14 0,842012** 16 174

* prognoos 2011** prognoos 2012

Analüüs ja tulemused:Küttimisettepanekud: Põder

pulle (%) bulls

lehmi (%) cows

vasikaid (%) calves

♀/♂ vasikate % calves

pulle (%) bulls

lehmi (%) cows

vasikaid (%) calves

Küttimismaht (is) No of individuals

Harjumaa 38,7 29,1 32,3 1,33 27,3 34 32 34 650 - 750Hiiumaa 34,2 30,8 35,0 1,17 27,2 34 31 35 150 -170Ida-Virumaa 45,6 19,2 35,2 1,34 31,5 35 29 36 230 -280Jõgevamaa 35,5 30,6 33,9 1,34 31,9 35 30 35 150 -200Järvamaa 36,2 28,9 34,9 1,57 33,3 32 32 36 240 - 270Läänemaa 35,2 31,5 33,2 1,13 28,0 34 30 36 360 - 380Lääne-Virumaa 40,6 28,1 31,4 1,33 28,2 35 30 35 330 - 370Põlvamaa 47,2 21,3 31,5 0,98 31,2 35 30 35 120 -150Pärnumaa 41,8 29,7 28,5 1,34 29,3 34 32 34 710 - 770Raplamaa 34,8 31,5 33,7 1,65 33,8 32 32 36 420 - 470Saaremaa 36,0 30,0 33,9 1,13 27,5 33 31 36 290 - 330Tartumaa 36,4 30,6 33,0 1,41 27,6 33 30 37 250 - 270Valgamaa 42,9 22,0 35,0 1,52 38,8 34 29 37 210 - 230Viljandimaa 36,3 31,0 32,7 1,45 34,6 33 31 36 400 - 450Võrumaa 35,2 26,9 37,9 1,48 37,9 33 28 39 190 - 220Kokku (Total) 38,4 28,9 32,7 1,34 30,8 32-35 28-32 34-39 4700 - 5310

Maakond County

Küttimine 2010 Content of Hunting bag in 2010

Vaatlused 2010 Observations in 2010

Soovitatav küttimiskvoot 2011 Suggestion for quota in 2011

Küttimisettepanekud

• Iga-aastaselt kohandatavad (adaptive management): asurkonna seisund →küttimisettepanek →küttimine → muutused asurkonna demograafias → küttimisettepanek → küttimine → muutused ...jne

• Antakse enamasti maakondlikul tasemel• Põhimõte säilitada/saavutada asurkonna

optimaalne suurus, liikidevaheline tasakaal ja asurkonna loomulik sooline-vanuseline struktuur

Hundipopulatsiooni geneetiline seire

• Hundi ja koera hübriidid• Pesakondade eristamine• Sise- ja välismigratsioon

Ulukiseire metoodikate arendus ja tulemuste parandamine Rakenduslikud uuringud

• Metskitse uuringud – asustustihedus, territooriumi suurus, sesoonsed ränded

Ulukiseire metoodikate arendus ja tulemuste parandamine

Rakenduslikud uuringud

• Metssea uuringud – elupaigakasutus, lisasöötmise mõju, mõju teistele liikidele

Ulukiseire metoodikate arendus ja tulemuste parandamine Rakenduslikud uuringud

• Ilvese uuringud – territooriumi suurus ja nende kattuvus; ilvese mõju saakliikidele

Ulukiseire metoodikate arendus ja tulemuste parandamine

Kontrollloendus

• Kopra pesakondade kontrollloendus liigispetsialistide poolt

Tänud!