je jeh'in moh kichat lunglinglao hih un joint action...

4
cm y k cm y k cm y k cm y k Inform to transform Bi-lingual daily in Thadou-Kuki & English E-mail : [email protected] • IMPHAL, Thursday, August (LHAJING) 4, 2016 • Vol. III • Issue 844 • RNI. No. MANBIL/2012/49972 Lha khat: Rs 150/- Thusoh lahchom Eimi Times Adv. Sub-Centers: (1) Blessed Computers, Tuibuong Forest Gate, Ccpur (2) TVS Tollen, Ccpur, (3) AG Computers, Kangpokpi Gas news at page 3 Ayush Director in JE dal na ding "Project Belladonna 200" hondohna nei CCpur, Aug 3 (ET): Ccpur Dist. sung'a Janpanes Encephalitis natna hatjo leh phachom jo'a dal'a aum thei na ding in, 3rd August, 2016 nikho jinglam nidan 11:00 chun MS Conference Hall. Dist. Hospital mun'ah Dr K. Lokendro Singh, Director Ayush, Govt. of Manipur, in "Project Belladonna 200" hondoh na aneiyin ahi. Hiche kingon toh kilhon in, Directorate of Ayush, Govt. of Manipur apat Dr A. Guneshwor Sharma, State Ayush Officer; Dr L. Promila Devi, Joint Director (Ayush); Dr K. Benedict Maring, State Nodal Officer, NHM, Manipur; Dr Bishwanath Sharma, Medical Officer (Homeopathy); Dr Sophia, Medical Officer (Homeopathy); Dr P. Iboton, Medical Officer (Homeopathy); L. Dipin singh, Finance Manager, Directorate of Ayush leh Dr Y. Lukhoi singh, MO (Yoga & Nature Cure) ho ahung pang uvin ahi. Dr K. Lokendro Singh, Director Ayush in asei na ah, Manipur a Japanese Encephalitis natna doudal na ding in 2nd August, 2016 nikho chun PK Singh, Health Commissioner in Imphal ah "Project Belladonna 200" hondoh na ana neiyin ahi. Manipur Ayush Department in Manipur gamsung'a Japanese Encephalitis (JE) natna akon kidaldoh ding tupna leh JE akon mipi ven doh ding deina'a Homeopathic lou "Belladonna 200" mipi a ding'a aman beiya hung ki hom ding ahi ati. JE dalna, Homeopathic louchang "Belladonna 200" hi side effect umlou, numei naovop leh naonei hon jong aneh thei'u ahi ati.Hiche lou chang hi, kum 0-1 hon Belladonna 200 chang khat ni 3 sung, buneh masang (Empty stomach) a aneh diu; 1-5 years hon bu neh masang'a chang 2, ni 3 (3 days) aneh diu ahi. kum 5 apat kum 15 kikah hon buneh masang a chang 3 ni 3 sung aneh diu chuleh kum 15 chung lang hon buneh masang'a chang 4, ni 3 sung aneh diu ahi. Homeopathic JE damdoi "Belladonna 200" hi Chief Medical Officer (CMO) leh Medical Suptd. in alemcha'n dungjui'a Hospital mun, PHC leh PHSC ho'a ahop doh ding ahi. JE damdoi "Belladonna 200" hi NGO leh Organisation hon ahop thei ding uva kipe dohlou ding ahi ati. Chuleh, 4th August, 2016 nikho apat Dist. Hospital OPD phatsung'a JE louchang amanbei'a hopdoh hiding ahi. Inn sung khat'a ding mi khat in alah thei ding, koi hijong leh hiche lou (medicine) la ding ho'n innsung mi kum jat (Family members age) Counter mun'a pehlut ding ahi. Ayush Director in ET Reporter akithu jahpi na'ah, "Project Belladonna 200" hondoh'a aum toh kilhon in 'Belladona 200' lou chang bo m (container) 7000 Director Ayush leh a staff hon kahin po uvin, 4th August, 2016 nikho leh louchang (Page 4) Boxing seh hilouva Mary Kom in Parliament’a jong lunglutna nei Imphal, Aug 3: Nga vei World Boxing champion hi’a Rajya Sabha MP, MC Mary Kom hi sports ‘a bou thepna anei hilouvin parliamentarian gelkhohna neitah jong ahi. Chule amanu hin Parliament toukhomna’a gamsung’a sports dinmun thu jong apodoh in ahi. Rajya Sabha’a lhathum aumsung’a Mary Kom in gamsung’a kichep golseh’a pan la ho khantou machalna ding’a Sports Minister heng’a aseiyin ahi. “Goljona kanei teng ule eikipapi uvin ahi. Sorkar in gamsung minphatna ding hi n polhung’a kichep golseh’a pang hon hahsatna ato suhlhap nading’a itobang pan ala hem”, tin Mary in thudoh aneiye. Manipur gam-mi Boxing Queen nu hi MP ‘a nominate kibol kichep golseh’a pang adang hotoh abang pon ahi. Cricket kichepna’a minthang Sachin Tendulkar, Arjuna Awardee leh phat chomkhat jouva Rajya Sabha MP ‘a lhengdoh pa hi Parliament ‘a phat atamjo apan joulou jeh’a India thuso in demna thu aseijing ahi. “Sachin in kum 3 alutsah in, ahin Mary Kom in lha thum sung’a Rajya Sabha’a athu apolut tai”, tin www. scoopwhoop. com in aseiyin ahi. Gamsung’a sportsperson hohin kichuhna (training) anei sung uva sorkar in neh- leh chah (diet) pha jep apeh ding’a Mary Kom in mopohna nei Minister ho het ding’a asei ahi. JE jeh'in moh kichat lunglinglao hih un aphachom di ahipoi : Dr. Simte SADAR HILLS, Aug.3 ET): Gamsunga Japanese Encephalitis (JE) ahung umdoh hi hetna lhahsam jeh'in kichat le lunglinglao nathei tah hijongle, moh kichat lunglinglao jeh'a aphachomding aumpoi. Hiche sangchun i-kom i- vel suhtheng'a thengsitset na khosah'a thoukang kipe khahsah louding hi kiven na phapen le hoidohna thei bulpipen ahi tin Dr. Simte, Medical Officer, CHC Kangpokpi in aseijin ahi. Hiche hi tunia HM. Hr. Sec. School, Keithelmanbi mun'a National Vector Borne Diseases Control Program tohgon na noija Awareness to Community Leaders on Vector Borne Diseases kin kiman'a asei ahi. Dr. Simte in ahoulimna'a, i-hetbangun JE natna hi thoukang pe akon'a ahin, kivendoh theina dinga lou phapen chu thoukang kipe khahsah louding hi ahijengin, thoukang kipekhah sahlou nadinga bolthei tampi holah'a invel suhtheng ding, ganhing adeh'a vohcha vah hon vohkul le akom avel suhtheng jingding, twi kiveisah louding, invel'a hamboh umsah louding, thoukang lou kihal ding, kangkal kichai jingding, adeh'a louchehon tokachol sangkholchol ki-ah tei ding hohi ahi. JE natna po thoukang hohi adeh'in changlei/ phailei lah le anen aboh, twi kiveina, hamboh lah chule adeh'a voh kivahna lah'a aumnom in ahi. I-moh kichat lunglinglao sangun JE natna hi itobang ham, ipibol'a phathei ham, iti kiventhei ham, bol le bollou ding ipi ham tiho joh hettei ding ngaito joh kuljon tin, bolthei ding ho boldoh teiding kihambol joh ngaijin te tin Dr. Simte in aseibei. Aman aseibena'a, tutu'a JE natna aumjeh'a kichat lunglinlao man'a lou kikap jong hi tule tua adia aphatchomna umdehlou ahi ajehchu hiche lou kikap hin lhagup joule bou itahsa chunga na ahintoh panbep ding ahibouvin hijongle nahsahmo'a koija geldao ding chu ahipoi. JE natna alanpet'a boltheipen dia kisei "Eima le ikom ivel thengsitset" a umding "Thoukang kipekhah sahlou ding" hi poimopen ahi ati. "Medical Department in RoutineImmunization abol hi nahsah mo le donse louvin koi hih beh'un. Routine Immunization hi kitup tah'a kapchai teitei ding ahi ajehchu hiche hin a-itih'a dia JE akon'a navendoh ding ahitai", tia Dr. Simte in aseitolhonin tutadia Thoukang hon JE natna apehson theinau phatsung hi July lha apat achu October lhasung chan hiding ahijeh'in hiche lhasungsea hi kiventhem hi lou phapena neijing ding ahi ati. Tuchung Manipur a JE natna ahung gindoh apat in Sadar Hills gamsunga JE natna nei pasal ni le numei (Page 4) Combing operation Imphal, August 3: Independence Day kin-gon anai toh kilhon in Imphal West Commando team hon tuni jingkah nidan 5 am don’a Langthabal munvel’a operation abol uvin ahi. Police hon a-inson ‘a thukholna anei yun chule gamkaiya cheng ho akoudoh soh kei uvin, verification aban ban’a abol uvin ahi. Lekha (document) kicheh neilouva mithum aman uvin, verification bol be ding’a Singjamei police station’a apelut tauve. Joint Action Committee Against Anti-Tribal Bills Ccpur, Aug 3 (ET) : A kuon thuphon kimu'n aseina'ah, Protection of Manipur People Bill, 2015; the Manipur Land Revenue & Land Reforms (Seventh Amendment) Bill, 2015; chuleh the Manipur Shops & Estqablishments (Second Amendment) Bill, 2015 in August 31, 2016 nikho leh kum khat akhokhel ding ahitan ahin tuni chan'in Imphal'a Manipur Government leh New Delhi khopi'a Union Government in thinglhang mite gentheina seilhap in akoi hihlaijin, akimitchot sah in ahi ati. July 18, 2016 nikho'n Joint Action Committee Against Anti-Tribal Bills(JAC) leh Outer Manipur Tribals' Forum (OMTF), Hmar Inpui, Thadou Innpi, United Naga Council chuleh Zomi Council in hiche thu toh kimat in joint meeting ananei uvin ahi. Hiche meetin'a akihoulhahna'u chu ahileh ahung lhung ding August nisim 11, 2016 nikho'a Union Government in thinglhang mite boina hi aseilhap louva ahileh JAC leh OMTF in kituoh tah a democracy toh kituoh'a kiphinna kinei ding ahiti ahi. Hiche toh kimat in thinglhang mimal leh kiloikho chuleh themjilna mun ho, public office ho'n ahung lhung ding Indian Independence kum 70 lhinna'a kiguotna ima aneilou diuvin thupeh aneijin ahi. Hiche joint meeting'a kilollhahna khat kit chu ahileh August 31 nikho hi Tribal Unity Daya nit ding, martyr ho jana pehna'a thinglhang mite jouse'n achenna kho tin'a anit diuvin aseiye. Chuleh Lamka khopi sung'a mimal hihen organisation hijongleh koiman hiche nikho teng leh kinaguon lou din tiemna sangtah jong aneijin ahi. Sendra Chingkhong eviction kibol jeh’a police leh vengsung miho kinoto; mi 10 val kitongkha Imphal, Aug 3: Sorkar natong hon Sendra Chingkhong, Moirang, Bishnupur district ‘a dan dihlouva cheng ho eviction abol jeh in Moirang leh Sendra lamlen kikah’a cheng holeh Moirang police ho nasatah in akinoto uvin, Official hon chenna inmun, dukan chule dan phal louva kisa mun phabep hi notice apeh jou uva asuhset-u ahi. Ahin, sorkar thuso hi Moirang leh Sendra vengsung mihon adoudal uva kiphinna abol- u ahi. Kiphinna bol ho suhthip nading’a police team hon tear gas leh mock bomb akap uvin, thilsoh’a vengsung mi 10 val akitongkha uvin, akitongkha ho akom’a um District Health Center ‘a apolut tauve. Moirang district magistrate, Bishnupur district in Moirang leh Sendra kimvel’a kiphinna thilsoh jouvin CrPC 144 akoi tai. KIM Consultative Meeting Imphal, Aug 3 (ET): Kuki Inpi Manipur in 11 August 2016 nikho leh KIC Hall, Tuibong, Churachanpur a 2016-17 kum sunga tohgon (work plan) leh “Consultation on Political Stand of Kukis & Way Forward” chung chang seikhomna neiding atina ah Kuki sung’a Civil kiloikhomna jouse, Social worker ho, HTC Moreh, KRF, KSDC holeh nam gollhang lamkai jouse jong pangcheh din tiemna aneiye.. KCP Poirei Imphal, Aug 3: Kangleipak Communist Party (KCP) Poirei Meitei Lup in JNIMS Director-in- Charge Dr L Deven in hahsa genthei mi 5 leh 10 tobang ajen hi hiche panmun tuh nading’a thil dihlou abol selmang na’a anei joulou ding ahi, tin thuso aneiyui. JNIMS Director-in-charge Dr L Deven in RR ajui pon chule ‘white paper’ ape poi, tin asei uvin ahi. Athil dihlou bol selguh nading’a Dr Deven in doctor phabep hi professor ‘a akaisang sah ahi’in, Medical Council of India dan toh kika’a amaho hi lha-lo tamtah jong apeh ahi, ati. JNIMS chairman jong hi’a Chief Minister themmo achan uvin, Dr Deven hi RR toh kitoh louva panmun kipe ahi ti hetdoh ahi na chung’a doctor phabep professor panmun ‘a kaisang na apeh Medical Council of India in asan peh poi, ti het ahi nung’a jong ipi jeh’a thipbeh’a um ham, tin KCP Poirei Meitei Lup in thudoh aneiyui. Abulhing louva doctor ho kaisangna akipeh’a ahileh JNIMS hi iti ‘quality neiya institution’ hithei ding ham, tin aseibe uve. JNIMS society in Dr Deven chung’a kilom tah’a action alah ding’a gihna aneibe uvin ahi. DSO CCpur in-charge Ccpur, Aug 3 (ET): Govt. of Manipur, Medical Directorate, Lamphel Order No.9/SSU-M/ IDSP/EPI-2008 dungjui in Dr. Liankhawjam Guite, DMO/CCpur in 3rd August, 2016 nikho'n District Surveillance Officer (DSO), CCpur hina panmun (charge) ala in, CMO/CCpur kom ah joining report apelut ngal in ahi. Achesa kum 2014 a Dr F. Thienkhogin anatoh na apat a pension jou nung in District Surveillance Officer (DSO/IDSP) ding koima gon in (appoint) ana um po'n ahi. Dr Thangchinkhup Guite, Chief Medical Officer, CCpur in District Surveillance Officer hina toh ana kop in ahi, tin thulhut aki mun ahi. New Delhi khopi'a Lok Sabha Speaker Sumitra Mahajan toh Defence Minister Manohar Parrikar leh member dang hon DRDO laboratories a kuon khutsuoh vetlhahna ananei'u. Maharashtra (Western) a Goa toh kijotmantna lei chim. Chandel Naga ho'n Framework soi kikai kal kumkhat lhin na nit-u CHANDEL, August 3: Government of India leh NSCN (IM) in framework agreement soi akai kal kum khat lhin na kinguon tuni chun Chandel gamkai sung'a pansa milham kiloikhom hon Indoor stadium'a ana nit'uvin ahi. Kinguon chu kisuh hal na lam hilouvin pathen heng'a taona man na joh in ana bol'uvin ahi. Kinguon'a chun mihem 500 vel in pan anala'uvin ahi. Nag tribe hoho, milham kiloikhom lamkai ho, Numei kiloikhom ho, simlai ho , Houbung, Village authority ho, social worker ho chuleh NSCN (IM) luboh phabep in kinguon'a chun pan ala'uve. Chandel Naga People's Organisation President ws Kanral Anal in akikhom mipi ho heng'a liemna thu asei tolhon in NSCN (IM), Steering Committee, Co- convenor Thumpa Turiim in framework agreement chungthu'a houlimna anei in ahi. Kinguon sung'a chun Hon'ble Prime Minister Narendra Modi heng'a selut ding'a asemdoh'u memorandum khat jong CNPO Joint Secretary Wng Prem in simdohna anei in ahi. Kinguon khumkha na ding in Rev. Y Halpu, Pastor, Chumbang Baptist Church in pa heng'a kipathu asei in kin chu khuma anahi'e. Khangdong ho'n athepna lampi cheh'uva natoh akihol ding'u hi ITI doi-le-tup pipen ahi: Th Manibabu Imphal, Aug 3, 2016 (DIPR): Manipur gamsung'a government Indutrial Training Institute som le khat aum'in , institute ho intake capacity hi agom'a 1640 ahi tin Th.Manibabu, Jt Director, Directorate of Craftsmen Training (ITI) in tuni DIPR press conference'a thuso miho toh akihoulimna'a chun asei'e. Govt. ITI Takyel hin course khat'a simlai 448 alalut jouvin, Ukhrul centre hin simlai 156 alalut jouvin, Churachandpur ITI hin simlai 92 alalut jouvin, Senapati ITI hin simlai 60 alalut jouvin, ITI Tamenglong hin simlai 160 alalut jouvin, ITI Jiribam hin simlai 32 alalutjouvin, ITI Takyel hin simlai 80 alalut jouvin, ITI Phaknung hin simlai 228 alalut jouvin, ITI Kakching hin simlai 128 alalut jouvin, ITI Ningthoukhong hin simlai 128 alalut jouvin chuleh ITI Chandel (Komlathabi) hin simlai 128 alalutjouvin ahi. Department in Craftmen training Scheme leh Apprenticeship Training Scheme'a aboipi lenpen chu "Job Oriented Skill Development (Ama ama thepna lam'a natoh kiholnathei" ahi. Khangdong ho Job Oriented Skill Development kipe lona pipen hi Industrial production kibena ding, Socio-economic condition, unemployment suhbei ding, training standard semhoi ding chuleh ITI training chaise ho'n skill aneiho'u akisemhoibe nathei ding'u bidoi neipum'a kibol ahi tin Th.Manibabu in asei'e. Department hin tutu hin Schem gup achepi in ahi. Hiche ho chu Craftsmen training scheme, apprenticeship traning scheme, Skill development initiative scheme (SDIS), enhanching skill development infrastructure (ESDI) chuleh register kibol natong ho leh aji achetehou ding'a scheme phabep chuleh PPP programme noi'a ITI, Lilong a Hask toh kitho'a Skill development training kibol ho hi ahi'uve tin Th.Manibabu in asei'e. Grant No.13-Labour & Employment noi'a department hin bah thum anei in ahi. Hiche ho chu Labour, Employment chuleh Craftsmen training ahi'uvin, department thum ho hi abon'uva Addl. Chief Secretary (Labour & Employment), Government of Manipur, S.Ibochouba vetkolna noi'a um ahi. Tuni press conference'a chun Asst. Director leh T Jayantakumar , Inspector in jong pan anala in ahi.

Upload: others

Post on 12-Mar-2020

1 views

Category:

Documents


0 download

TRANSCRIPT

Page 1: JE jeh'in moh kichat lunglinglao hih un Joint Action ...eimitimes.in/wp-content/uploads/2016/08/ET-Aug-4-2016-r.pdf · naovop leh naonei hon jong aneh thei'u ahi ati. Hiche lou chang

cmyk cmyk

cmyk cmyk

Inform to transform Bi-lingual daily in Thadou-Kuki & English

E-mail : [email protected] • IMPHAL, Thursday, August (LHAJING) 4, 2016 • Vol. III • Issue 844 • RNI. No. MANBIL/2012/49972 • Lha khat: Rs 150/-

Thusoh lahchom

Eimi Times Adv. Sub-Centers: (1) Blessed Computers, Tuibuong Forest Gate, Ccpur (2) TVS Tollen, Ccpur, (3) AG Computers, Kangpokpi

Gas news at page 3

Ayush Director in JE dal na ding "ProjectBelladonna 200" hondohna nei

CCpur, Aug 3 (ET):Ccpur Dist. sung'aJanpanes Encephalit isnatna hatjo leh phachomjo'a dal'a aum thei na dingin, 3rd August, 2016 nikhojinglam nidan 11:00 chunMS Conference Hall. Dist.Hospi tal mun'ah Dr K.Lokendro Singh, DirectorAyush, Govt. of Manipur,in "P roject Belladonna200" hondoh na aneiyinahi. Hiche ki ngon tohkilhon in, Directorate ofAyush, Govt. of Manipurapat Dr A. GuneshworSharma, State AyushOfficer; Dr L. PromilaDevi, Joint Director(Ayush); Dr K. BenedictMaring, State Nodal

Officer, NHM, Manipur;Dr Bishwanath Sharma,Medical Officer(Homeopathy); Dr Sophia,Medical Officer(Homeopathy); Dr P.Iboton, Medical Officer(Homeopathy); L. Dipinsingh, Finance Manager,Directorate of Ayush lehDr Y. Lukhoi singh, MO(Yoga & Nature Cure) hoahung pang uvin ahi.

Dr K. Lokendro Singh,Director Ayush in asei naah, Manipur a JapaneseEncephalitis natna doudalna di ng in 2nd August,2016 nikho chun PK Singh,Health Commissioner inImphal ah "P rojectBelladonna 200" hondoh

na ana neiyin ahi. ManipurAyush Department inManipur gamsung'aJapanese Encephalitis (JE)natna akon kidaldoh dingtupna leh JE akon mipi vendoh ding deina'aHomeopathi c lou"Belladonna 200" mipi ading'a aman beiya hung kihom ding ahi ati. JE dalna,Homeopathi c louchang"Belladonna 200" hi sideeffect umlou , numeinaovop leh naonei hon jonganeh thei'u ahi ati. Hiche louchang hi , kum 0-1 honBelladonna 200 chang khatni 3 sung, buneh masang(Empty stomach) a anehdiu; 1-5 years hon bu nehmasang'a chang 2, ni 3 (3

days) aneh diu ahi. kum 5apat kum 15 kikah honbuneh masang a chang 3 ni3 sung aneh diu chulehkum 15 chung lang honbuneh masang'a chang 4, ni3 sung aneh diu ahi.

Homeopathic JE damdoi"Belladonna 200" hi ChiefMedical Officer (CMO)leh Medical Supt d. inalemcha'n dungj ui 'aHospital mun, PHC lehPHSC ho'a ahop doh dingahi. JE damdoi "Belladonna200" hi NGO lehOrganisation hon ahop theiding uva kipe dohlou dingahi ati. Chuleh, 4th August,2016 nikho apat Dist.Hospital OPD phatsung'aJE louchang amanbei 'aho pdoh hiding ahi . Innsung khat'a ding mi khat inalah thei ding, koi hijong lehhiche lou (medicine) la dingho'n innsung mi kum jat(Family members age)Counter mun'a pehlut dingahi.

Ayush Director in ETReporter aki thu jahpina'ah, "Project Belladonna200" hondoh'a aum tohkilhon in 'Belladona 200'lou chang bo m(container) 7000 DirectorAyush leh a staff honkahin po uvin, 4th August,2016 nikho leh louchang(Page 4)

Boxing seh hilouva Mary Kom inParliament’a jong lunglutna nei

Imphal, Aug 3: Nga veiWorld Boxing championhi’a Rajya Sabha MP, MCMary Kom hi sports ‘a bouthepna anei hilouvinparliamentarian gelkhohnaneitah jong ahi. Chu leamanu hin Parliamenttoukhomna’a gamsung’asports dinmun thu jongapodoh in ahi.

Rajya Sabha’a lhathumaumsung’a Mary Kom ingamsung’a kichepgolseh’a pan la ho khantoumachalna ding’a SportsMinister heng’a aseiyinahi. “Goljona kanei tengu le eikipapi uvin ahi .Sorkar in gamsungminphatna ding hi npolhu ng’a kichepgolseh’a pang honhahsatna ato suhlhapnading’a itobang pan alahem”, tin Mary in thudohaneiye. Manipur gam-mi

Boxing Queen nu hi MP ‘anominate ki bol kichepgolseh’a pang adang hotohabang pon ahi . Cricketkichepna’a minthangSachin Tendulkar, ArjunaAwardee leh phatchomkhat jouva RajyaSabha MP ‘a lhengdoh pahi Parl iament ‘a phatatamjo apan joulou jeh’aIndia thuso in demna thuaseijing ahi.

“Sachin in kum 3 alutsahin, ahin Mary Kom in lhathum sung’a RajyaSabha’a athu apolut tai”,tin www. scoopwhoop.com in aseiyin ahi.Gamsung’a sportspersonhohin kichuhna (training)anei sung uva sorkar in neh-leh chah (diet) pha jep apehdi ng’a Mary Kom inmopohna nei Minister hohet ding’a asei ahi.

JE jeh'in moh kichat lunglinglao hih unaphachom di ahipoi : Dr. Simte

SADAR HILLS, Aug.3ET): Gamsunga JapaneseEncephalitis (JE) ahungumdoh hi hetna lhahsamjeh'in kichat le lunglinglaonathei tah hijongle, mohkichat lungl inglao jeh'aaphachomdi ng aumpoi.Hiche sangchun i-kom i-vel suhtheng'a thengsitsetna khosah'a thoukang kipekhahsah louding hi kiven naphapen le hoidohna theibulpipen ahi tin Dr. Simte,Medical Officer, CHCKangpokpi in aseijin ahi.

Hiche hi tunia HM. Hr.Sec. School, Keithelmanbimun'a National VectorBorne Diseases Control

Program tohgon na noijaAwareness to CommunityLeaders on Vector BorneDiseases kin kiman'a aseiahi.

Dr. Simte in ahoulimna'a,i-hetbangun JE natna hithoukang pe akon'a ahin,kivendoh theina dinga louphapen chu thoukang kipekhahsah louding hiahijengin, thoukangkipekhah sahlou nadingabolthei tampi holah'a invelsuhtheng ding, ganhingadeh'a vohcha vah honvohkul le akom avelsuhtheng jingding, twikiveisah louding, invel'ahamboh umsah louding,

thoukang lou kihal ding,kangkal kichai jingding,adeh'a louche hon tokacholsangkholchol ki-ah tei dinghohi ahi.

JE natna po thoukanghohi adeh'in changlei/phailei lah le anen aboh, twikiveina, hamboh lah chuleadeh'a voh kivahna lah'aaumnom in ahi . I-mohkichat lunglinglao sangunJE natna hi itobang ham,ipibol'a phathei ham, itikiventhei ham, bol le bollouding ipi ham tiho joh hetteiding ngaito joh kuljon tin,bo lthei ding ho boldohteiding kihambol joh ngaijinte tin Dr. Simte in aseibei.

Aman aseibena'a, tutu'aJE natna aumjeh'a kichatlunglinlao man'a lou kikapjong hi tule tua adiaaphatchomna umdehlou ahiajehchu hiche lou kikap hinlhagup joule bou itahsachunga na ahintoh panbepding ahibouvin hijonglenahsahmo'a koija geldaoding chu ahipoi. JE natnaalanpet'a boltheipen diakisei "Eima le ikom ivelthengsitset" a umding"Thoukang kipekhahsahlou ding" hi poimopenahi ati.

"Medical Department inRoutine Immunization abolhi nahsah mo le donselouvin koi hih beh'un.Routine Immunization hikitup tah'a kapchai teiteiding ahi ajehchu hiche hina-itih'a dia JE akon'anavendoh ding ahitai", tiaDr. Simte in aseitolhonintutadia Thoukang hon JEnatna apehson theinauphatsung hi July lha apatachu October lhasung chanhi ding ahijeh' in hichelhasungsea hi kiventhem hilou phapen a neijing ding ahiati.

Tuchung Manipur a JEnatna ahung gindoh apat inSadar Hills gamsunga JEnatna nei pasal ni le numei(Page 4)

Combingoperation

Imphal, August 3:Independence Day kin-gonanai toh kilhon in ImphalWest Commando team hontuni ji ngkah nidan 5 amdon’a Langthabal munvel’aoperation abol uvin ahi.Police hon a- inson ‘athukho lna anei yun chulegamkaiya cheng hoakoudoh soh kei uvin,verification aban ban’a aboluvin ahi. Lekha (document)ki cheh neilouva mithumaman uvin, verification bolbe ding’a Singjamei policestation’a apelut tauve.

Joint Action Committee AgainstAnti-Tribal Bills

Ccpur, Aug 3 (ET) : Aku on thuphon kimu 'naseina'ah, Protection ofManipur People Bill, 2015;the Manipur Land Revenue& Land Reforms (SeventhAmendment) Bill, 2015;chuleh the Manipur Shops& Estqabl ishments(Second Amendment) Bill,2015 in August 31, 2016ni kho leh ku m khatakhokhel ding ahitan ahintuni chan'in Imphal 'aManipur Government lehNew Delhi khopi'a UnionGovernment in thinglhangmite gentheina seilhap inakoi hihlaijin, akimitchotsah in ahi ati.

July 18, 2016 nikho'n

Joint Action CommitteeAgainst Anti -TribalBi lls(JAC) leh OuterManipur Tribals' Forum(OMTF), Hmar Inpu i,Thadou Innpi, United NagaCouncil chuleh Zo miCouncil in hiche thu tohki mat in jo int meetingananei uvin ahi. Hichemeetin'a akihoulhahna'uchu ahileh ahu ng lhungding August nisim 11, 2016nikho'a Union Governmentin thinglhang mite boina hiaseilhap louva ahileh JACleh OMTF in kituoh tah ademocracy toh kituoh'akiphinna kinei ding ahi ti ahi.Hiche toh ki mat inthinglhang mimal leh

kiloikho chuleh themjilnamun ho, public office ho'nahung lhung ding IndianIndependence kum 70lhinna'a ki guotna imaaneilou diuvi n thupehaneijin ahi.

Hiche joint meet ing'akilollhahna khat kit chuahileh August 31 nikho hiTribal Unity Day a nit ding,martyr ho jana pehna'athinglhang mite jouse'nachenna kho tin'a anitdiuvi n aseiye. ChulehLamka khopi sung'a mimalhihen organi sationhijongleh koiman hichenikho teng leh kin aguon loudin tiemna sangtah jonganeijin ahi.

Sendra Chingkhong eviction kiboljeh’a police leh vengsung miho kinoto;

mi 10 val kitongkha

Imphal, Aug 3: Sorkarnatong hon SendraChingkhong, Moirang,Bishnupur district ‘a dandihlouva cheng ho evictionabol jeh in Moirang lehSendra lamlen ki kah’acheng holeh Moirangpo lice ho nasatah inakinoto uvin,

Official hon chenna

inmun, dukan chule danphal louva kisa mun phabephi no tice apeh jou uvaasuhset-u ahi. Ahin, sorkarthuso hi Moirang lehSendra vengsung mihonadoudal uva kiphinna abol-u ahi . Kiphinna bol hosuhthi p nading’a policeteam hon tear gas leh mockbomb akap uvin, thilsoh’a

vengsung mi 10 valakitongkha uvi n,akitongkha ho akom’a umDistrict Health Center ‘aapolut tauve.

Mo irang districtmagistrate, Bishnupurdi str ict in Moirang lehSendra kimvel’a kiphinnathilsoh jouvin CrPC 144akoi tai.

KIMConsultative

MeetingImphal, Aug 3 (ET):

Kuki Inpi Manipur in 11August 2016 nikho lehKIC Hall, Tu ibong,Churachanpur a 2016-17kum sunga tohgon (workplan) leh “Consultation onPolitical Stand of Kukis &Way Forward” chungchang seikhomna neidingatina ah Kuki sung’a Civilkiloikhomna jouse, Socialworker ho, HTC Moreh,KRF, KSDC holeh namgollhang lamkai jouse jongpangcheh din tiemnaaneiye..

KCP PoireiImphal, Aug 3:

Kangleipak Communi stParty (KCP) Poirei MeiteiLup in JNIMS Director-in-Charge Dr L Deven in hahsagenthei mi 5 leh 10 tobangajen hi hiche panmun tuhnading’a thil dihlou abolselmang na’a anei joulouding ahi, tin thuso aneiyui.JNIMS Director-in-chargeDr L Deven in RR ajui ponchule ‘white paper’ ape poi,ti n asei uvin ahi. Athildihlou bol selguh nading’aDr Deven in doctor phabephi professor ‘a akaisang sahahi’in, Medical Council ofIndia dan toh kika’a amahohi lha-lo tamtah jong apehahi, ati . JNIMS chairmanjong hi’a Chief Minis terthemmo achan uvin, DrDeven hi RR toh kitoh louvapanmun kipe ahi ti hetdohahi na chung’a doctorphabep professor panmun‘a kaisang na apeh MedicalCouncil of India in asan pehpoi, ti het ahi nung’a jong ipijeh’a thipbeh’a um ham, tinKCP Poirei Meitei Lup inthudoh aneiyui. Abulhinglouva doctor ho kaisangnaakipeh’a ahileh JNIMS hi iti‘quality neiya insti tution’hithei ding ham, tin aseibeuve. JNIMS society in DrDeven chung’a kilom tah’aaction alah ding’a gihnaaneibe uvin ahi.

DSO CCpurin-charge

Cc pur, Aug 3 (ET):Govt. of Manipur, MedicalDirecto rate, LamphelOrder No.9/SSU-M/IDSP/EPI-2008 dungjui inDr. Liankhawjam Guite,DMO/CCpur in 3 rdAugust, 2016 nikho 'nDistr ict Su rveil lanceOfficer (DSO), CCpurhina panmun (charge) alain, CMO/CCpur kom ahjoining report apelut ngal inahi. Achesa kum 2014 a DrF. Thienkhogin anatoh naapat a pension jou nung inDistr ict Su rveil lanceOfficer (DSO/IDSP) dingkoima gon in (appoint) anaum po 'n ahi. DrThangchinkhup Guite,Chief Medical Officer,CCpur in DistrictSurveillance Officer hinatoh ana ko p in ahi , t inthulhut aki mun ahi.

New Delhi khopi'a Lok Sabha Speaker Sumitra Mahajan toh DefenceMinister Manohar Parrikar leh member dang hon DRDO laboratories a

kuon khutsuoh vetlhahna ananei'u.

Maharashtra (Western) a Goa tohkijotmantna lei chim.

Chandel Naga ho'n Framework soikikai kal kumkhat lhin na nit-u

CHANDEL, August 3:Government of India lehNSCN (IM) in frameworkagreement soi akai kal kumkhat lhin na kinguon tunichun Chandel gamkaisung'a pansa milhamki loikhom hon Indoorstadium'a ana nit'uvin ahi.Kinguon chu kisuh hal nalam hilouvin pathen heng'ataona man na joh in anabol'uvin ahi.

Kinguon'a chun mihem500 vel in pan anala'uvinahi. Nag t ribe hoho,

milham kiloikhom lamkaiho, Numei kiloikhom ho,simlai ho , Houbung,Village authority ho, socialworker ho chuleh NSCN(IM) luboh phabep inkinguon'a chun panala'uve.

Chandel Naga People'sOrganisation President wsKanral Anal in akikhommipi ho heng'a liemna thuasei tolhon in NSCN (IM),Steering Committee, Co-convenor Thumpa Turiimin framework agreement

chungthu'a houlimna aneiin ahi.

Kinguon sung'a chunHon'ble Prime MinisterNarendra Modi heng'a selutdi ng' a asemdoh'umemorandum khat jongCNPO Jo int SecretaryWng Prem in simdohnaanei in ahi.

Kinguon khumkha nadi ng in Rev. Y Halpu,Pastor, Chumbang BaptistChurch in pa heng'aki pathu asei in ki n chukhuma anahi'e.

Khangdong ho'n athepna lampi cheh'uva natoh akiholding'u hi ITI doi-le-tup pipen ahi: Th Manibabu

Imphal, Aug 3, 2016(DIPR): Manipu rgamsung'a governmentIndutrial Training Institutesom le khat aum'in ,institute ho intake capacityhi agom'a 1640 ahi t inTh.Manibabu, Jt Director,Directorate of CraftsmenTraining (ITI) in tuni DIPRpress conference'a thusomiho toh akihoulimna'achun asei'e. Govt . ITITakyel hin course khat'asimlai 448 alalut jouvin,Ukhrul centre hin simlai156 alalu t jouvin,Churachandpur ITI hinsimlai 92 alalut jouvin,Senapati ITI hin simlai 60alalut jouvin, ITITamenglong hin simlai 160alalut jouvin, ITI Jiribam

hin simlai 32 alalutjouvin,ITI Takyel hin simlai 80alalut jouvin, ITI Phaknunghin simlai 228 alalut jouvin,ITI Kakching hin simlai128 alalut jouvin, ITINingthoukhong hin simlai128 alalut jouvin chuleh ITIChandel (Komlathabi) hinsimlai 128 alalutjouvin ahi.

Department in Craftmentraining Scheme lehApprenticeship TrainingScheme'a aboipi lenpenchu "Job Oriented SkillDevelopment (Ama amathepna lam'a natohkiholnathei" ahi.Khangdong ho JobOriented Ski llDevelopment kipe lonapipen hi Industrialproduction kibena ding,

S o c i o - e c o n o m i ccondition, unemploymentsuhbei ding, traini ngstandard semhoi di ngchuleh ITI training chaiseho 'n skill aneiho 'uakisemhoibe nathei ding'ubidoi neipum'a kibol ahi tinTh.Manibabu in asei'e.

Department hin tutu hinSchem gup achepi in ahi.Hiche ho chu Craftsmentraining scheme,apprent iceshi p traningscheme, Skil ldevelopment ini tiat ivescheme (SDIS) ,enhanching skil ld e v e l o p m e n tinfrast ructu re (ESDI)chu leh register kibo lnatong ho leh aj iachetehou ding'a scheme

phabep chu leh PPPprogramme no i 'a ITI,Lilong a Hask toh kitho'aSkill development trainingkibol ho hi ahi'uve tinTh.Manibabu in asei'e.

Grant No.13-Labour &Employment noi 'adepartment hin bah thumanei in ahi. Hiche ho chuLabour, Employmentchuleh Craftsmen trainingahi'uvin, department thumho hi abon'uva Addl. ChiefSecretary (Labour &E m p l o y m e n t ) ,Government of Manipur,S.Ibochouba vetkolna noi'aum ahi . Tuni pressconference'a chun Asst.Director leh TJayantakumar , Inspectorin jong pan anala in ahi.

Page 2: JE jeh'in moh kichat lunglinglao hih un Joint Action ...eimitimes.in/wp-content/uploads/2016/08/ET-Aug-4-2016-r.pdf · naovop leh naonei hon jong aneh thei'u ahi ati. Hiche lou chang

cmyk cmyk

cmyk cmyk

EDITORIAL

Thursday, Lhajing, August 4, 2016 EIMI TIMES 2

Eimi TimesThursday, Lhajing, August 4

ET Jokes

Article, Ngaidan, Lekhathot ho liem ahijing’e. Ahin ahungkipe jouse sotei ding ding tina aum poi. Kituomona theiyakigel ho kisolou ding ahi. Article le Ngaidan k iso hoEditorial Board lunggel ahi deh poi. -Ed. Board.

Agam mi dihtah lehGorkha thingnoi

Today in History

Scripture of the day

Quote of the day

Blankfire

See & Smile

KHUL KON CHATE CHIN-KUKI-MIZO (Ei-Mi)~ LUNPI S THANGJOM, Vice President, Kuki Innpi Manipur (KIM)

Chin State sunga Eimi um jouse chuh chin tin ikikouun ahi, Mizoram State sunga Eimi um jouse jong chuhMizo, tin iki kou kit un ahi. Alai lung tah a ‘Kuki’ kiti hihstate sung’a um lou, anitoh gel la a sunga’a um louhojouse chuh Kuki ti a hung ki min phah thei hih chin stateleh Mizoram state sunga um ho sang’in, akitamjo in, Eimistate holah a ding’a Kuki gam (KukiState) sung’a mi atam pen in ahi. Tulehtu’a (Khulkon Chaten) state tumneiteina ding’a pan lahkho m na amachal zing in ahi. Akal sonnau ahoizing nge.

Eimi chate ho jouse CHIN-KUKI-MIZO, khul kon chate, henga hetsahnom chuh, sah leh lhang’a um, kol ninga kho sa ho, gehna touna chennamunhoum dalha a moh chenthangbollou ding, koi tobang hahsat naneiaum ta heila aumna achen na dalha dinglunggel nei ium ta heil uleh Area Inpiho hetsah in phante. Eimi jouse kingailutah a hinkhom ding, khat jah dading boldoh gout tei lou ding, ki ngailu,kilungset chi leh nam hi gout chehding, boina hahsat na kihetsah tou chietding, nangma ding she ahing hi lo vinnasopi nasang gam ma ding a jongchuleh najat chan pi ho ding a jongahing nahi kihet ninlang, hin danphakithemchuh in.

Kuki chate, lung kitoh tah ahinkhom ding hih, inpi a dei leh atupchuleh a chepi khat ahi zing in ahi.

Kahlah a be leh phung thu a kithet them mona, Kukichate lah a ahung um dohkha ta leh vengsung khosung’aArea Inpi hetsah a suhcham loiji di ahi. Chuleh namgollhang ho kikah a thuleh la a kihet them na aneijing nadi uva nang ma um na chetna, thilpha leh thudih dinpizing in, khat leh khat kah a thu phalou bolpeh hih in, amau

ho hah a kitahsan to moding imacha toh leh tham bolhih in, amauho a din tau pehjon, nathil phabol chuamauho chung’a aga soh muthei natei din pan la zingin.

A kichol do thei ihi hih lai uve, ijotna diu lampi sautahinei nalai jui, gam leh nam ding’a, na thilpha bol, hahsatna nikho a tuivot khon khat cha zeng jong chuh ngailut

na jalla nathil phabol chuh, mantam tah a san peh nahi. Gam leh nam ding’a, itoh khomnau, kisinmo to

louvin, kisei se to louvin, bolkhiel tham khiel inei ta ujongleh kihou to a apha ding lunggel chepi zing aphai,kihou to mo nah aum ta hiel leh Area Inpi hetsah a panla khom ma suh chamloi ding chuleh suh khiel thamkhielnaho chung’a kingaidam to theina lunggel put zing ding.

World War I-U.S. proclaims neutrality in World War I

AREA/CIRCLE STATISTIC:Area Inpi ho heng’a hetsah nom, Census

khosung’a mihem jat, Govt. natong jat, an toh nachuleh Numei/pasal jat ama chet, Qualification khohausaho kom ma nahin lah uva General HeadquarterInpi a nahin peh chiet diuva tem nah hin kinei hai.

Hiche hih insung mi kihet nakhatahi in, pan ilah khomnau a chepi theitu leh khonung a ding, chate, tutedinmun het ding hih Inpi angai chatahi.

Gamsung khant ou na ding’anatong pan la hon adih in tong henlang Communication & EducationWork Programme ho Area Inpi lehkho kausa hon mopoh nasang tahaneijui, lampi hoilou leh school duhdah louho koima aki ngoh pon, khojausa leh Area Inpi hobou aki minphah jui je.

Khosung/Vengsung kho hausaphatseh a lung kito a pankhom zingding, hausa semang pacho ngchuleh kho miho kikah a thunohbautam um sah louhiel ding,aphatseh a chamna hinkhomankhom got di ng, khosunghausa leh Area Inpi hon tutua umNational Food Security Acts(NFSA) jong hih a insuonna Cardamuthei nadiuva pan lah peh a phainte. Japi hinna thei ding’a central

govt. leh state govt. in thilpha abol naulah a gentheiho ding man baija ann chang 5 Kg as per person @Rs.3/- per Kg., thilpha tah ahi. Asot ding a pal dingvang akisei theipoi, ahung lhung ding AssemblyElection aki chaiteng ipi hung hikit ding ham veu ute,GOI (Centre/State). •••

August 4, 1914: As World War I erupts in Europe, President WoodrowWilson formally proclaims the neutrality of the United States, a position thata vast majority of Americans favored, on August 4, 1914.

Wilson’s initial hope that America could be “impartial in thought as well asin action” was soon compromised by Germany’s attempted quarantine of theBritish Isles. Britain was one of America’s closest trading partners, and tensionarose between the United States and Germany when several U.S. ships travelingto Britain were damaged or sunk by German mines.

In February 1915, Germany announced unrestricted warfare against all ships,neutral or otherwise, that entered the war zone around Britain. One month later,Germany announced that a German cruiser had sunk the William P. Frye, aprivate American vessel that was transporting grain to England when itdisappeared. President Wilson was outraged, but the German governmentapologized and called the attack an unfortunate mistake.

In early May 1915, several New York newspapers published a warning bythe German embassy in Washington that Americans traveling on British or Alliedships in war zones did so at their own risk. The announcement was placedon the same page as an advertisement for the imminent sailing of the British-owned Lusitania ocean liner from New York to Liverpool. On May 7, theLusitania was torpedoed without warning by a German submarine just off thecoast of Ireland. Of the nearly 2,000 passengers, 1,201 were killed, including128 Americans.

It was revealed that the Lusitania was carrying about 173 tons of warmunitions for Britain, which the Germans cited as further justification for theattack. The United States eventually sent three notes to Berlin protesting theaction, and Germany apologized and pledged to end unrestricted submarinewarfare. In November, however, a U-boat sunk an Italian liner without warning,killing 272 people, including 27 Americans. Public opinion in the United Statesbegan to turn irrevocably against Germany.

In late March, Germany sunk four more U.S. merchant ships, and on April2, President Wilson appeared before Congress and called for a declaration ofwar against Germany. On April 4, the Senate voted 82 to six to declare waragainst Germany. Two days later, the House of Representatives endorsed the

declaration by a vote of 373 to 50, and America formally entered World War I.On June 26, the first 14,000 U.S. infantry troops landed in France to begin training

for combat. After four years of bloody stalemate along the Western Front, the entranceof America’s well-supplied forces into the conflict was a major turning point in thewar. By the time the war finally ended on November 11, 1918, more than 2 millionAmerican soldiers had served on the battlefields of Western Europe, and some 50,000of these men had lost their lives.

Proverbs 23:1-21 Milun vaihom khattou tohan nekhom dia natou khom

teng, Na' angsunga chu ipi pikikoiyam phaten melchih- in;2 Milop chilput hat mi nahileh

Nalol'a chun chemcha kikanbehjeng’in.

Certain things catch your eye, but pursueonly those that capture the heart.

- Ancient Indian Proverb

Meilhei upa khat phonemansah

NOTICE : It is henby inphom to own my phren who cuma klose my belobed Nokia duon shim enten and ensenbhich bhas lost between on lod my housh and manket,ipany budy phound this phon plis han oven to oven to me.

You own phighphully surchandra.Tin notice ajih e hahaha..

How to talk??Talk to Mother _lovingly_ ,Talk to *Father* _respectfully ,_Talk to *Brothers* _heartfully_,Talk to *Sisters* _affectionately ,_Talk to *Children* _enthusiastically ,_Talk to *Relatives* _empathetically ,_Talk to *Friends* _jovially ,_Talk to *Officials* _politely ,_Talk to *Vendors* _strictly ,_Talk to *Customers* _honestly ,_Talk to *Workers* _courteously ,_Talk to *Politicians* _carefully_,Talk to *GOD* _silently,_Talk to * WIFE* ~no no~ ......*KEEP QUIET & LISTEN ONLY...!!!*No other OPTION !!

Thih-khao-khomGangte pasal 2 kholai a vah2 hon leh electric khom a

Danger kitah ahin mu hon in. Khatpan "golpa, jie a dangerkitak khu bang genna ai de o..?" Tia adoh leh khatjohpan jong "thikkhao khom tina ai" ati peh del e.. ama nihetna chu sang deh hilou?

Naga la h -a L iangme i ho lehphaic ham’a mei l h e i h on Man ipur Nepa l i( Gor k ha ) ho Man ipu r gam mi d iht ah( indigenous) mi ahipouve t ia apandet khehkigot uhi Nepali hoban’a atup u ( target ) umdit i na ahin, chuleh ak it up hi k uo iham t i jo nghet hahsaloudi ahi. L iangmei Naga Council(LNC) hohin it ih hamkhatna k ipat Sadar HillsTwilang ( IT Road) lang’a Nepali hohi agammi d ih t ah ah ipouv in, L iangme i ho gam’ahung chenglut u ahi t i h i ahinsei u anahi-e.IT Road a Nepali ho tam chenna I rang Part -I l e h Pa r t – I I h i Sada r H i l ls a Kangpokp iAssembly Const ituenc y huopsung ahiban’aKuki hojong tamtah c henna ah in, L iangmei(Naga) ho joh hi a lhomjo (minor it y ) ahiu ve.H ic he lh ang ’a Kuk i h oh i I r a ng v adung ina k hen jeh - a kho t amjo Tadub i As s emb lycons t ituency huop sung’a umkha hijongleuSadar Hills huopsung himama ahijeh in agamnei dihtah kiseileh atamjo Kuki ho hijeng ahi.Ah in t un i chan ’ in h ic he lh ang’a Kuk i h onamaho snag’a nam lhomjo Naga leh Nepaliho lah ah agamnei d ih tah hina l eh h il ounat hu a s e ik hapouv in , g am s ung ’a a c hengcheng chu agamnei hi jeng dan’a um u ahi.Hiche lhang’a Lia ngmei Naga hohi a lh omjo(minor it y) ahiuv in Nepali ho agam mi dihtahah ipouve a t iuh i ak ihol le l jeh u hid i a hi. TuMan ipu r d inmun ’a mi t h emk ha t a k i s uh toamanc hah t hemkha t ac ho i u le h th in ghno ipa r t y m in k hat umdoh je ngna ’a Nepal i /Go rk ha hon t h in gno imi abol u v e t i aphaicham’a c iv il k i lo ikhomna lah-a a lenpenlo i Un i te d Commi t te e Manipu r ( UCM) inManipur Gorkha ho th ingnoi bol thu asei uhiadatmo jeh u ahipon, Gorkha ho Manipur gammi dihtah dan’a akisei uva th ingnoi gei aboluve k it i adatmo u t ina ahi. L ia ngme i hohinGorkha ho th ingnoi bol le bollou thu aseik itp ouv in , c huleh Kanglang t ongbi lh ang le hSek mai Ass emb ly c ons t it u enc y a Go r khad ims e t ho agam mi h i l e hi l o u t h u jo ngaseipouvin, IT Road I rang Par t - I le par t –I Ilhang’a Gorkha ho Liangmei ho gam’a chengbep dan’a asei u ahi. Gorkha hohi L iangmeiholeh meilh ei hodia k ichat thei h iloudi ahinhiche lhang’a atamjoloi Kuki ho joh k ichatnaleh tupna jeh- a gam mi h ile h ilou t hu, k uoith ingnoi bol le bollou thu k isei ahidi tahsanumthimjo ah i.

L e is e t na agam mi d ih tah k i t i h imunk ha t na t u tu a a c hengdet ho t i n aah ij e ng ’e . Manipu r ’a Nepa l i h ojong ia tk iseileh gampam mi nahiuve t it hei h ita loudiahi. Ajeh chu I ndia independence masang-1920 langpeh-a pat anacheng ahitaovin tuaI r ang gam’a a chennau jo ngh i B r i t i s h t epohlaiya ‘grazing land’ (bong le loi ho hampanehna gam) tia ana um, hichu aneitum umlou,s o rk a r gam t i na ah i. Go rk ha lamk a i hont h ingnoim i kabo lpouv e t i n apangk hont ehuvin hin la h amaho nam kihuhna dia aguh-ath ingnoi abol u jong himai the i,MLA ka inadiham’a midang bolbol abol u jong hithei, aboluv a abo llo u u jongleh koiman as eid i umlouahi. Kuoi n am hile h tu t ua det tah-a a chenc hen nau c hu agam h i j e ng ah in k uoimaagam mi d ih t ah l e h agam mi hi l o u t h uumthe ilou ah ita i.

Manipur neodan lehpopu la t i on l h omdanh i k o i c hu t h ingno it h in g c hung g rouplamk a i h ia k o i c huadviser hia ham t i homi jo u s e k ih e t o ah i .Adeh deh a phung lec hang le ve l a th i lk i bo l j o us e h i imaakisel umtheilou ahe!

What energy drinks could do to your heartThe case, reported in the Journal of Addiction Medicine, the official journal of the

American Society of Addiction Medicine (ASAM), adds to previous reports of adversecardiovascular events related to consuming energy drinks, including abnormal heartrhythms (arrhythmias) or improper beating of the heart, whether irregular, too fastor too slow.

The patient was a 28-year-old man seen in the emergency department after developingvomiting with blood.

On examination, the only abnormality (other than obesity) was a very fast heart rate-- about 130 beats per minute. An electrocardiogram revealed an abnormal heart rhythmcalled atrial fibrillation: a common type of arrhythmia that can lead to seriouscomplications if sustained. Further tests showed no other heart problems.

The patient said he routinely drank two cans of energy drinks per day -- for a totalcaffeine content of 320 milligrams -- along with two or three beers. No other commoncauses of his heart rhythm abnormality were apparent.

With medications, the atrial fibrillation resolved over 48 hours. Endoscopy showeda tear of the stomach and esophagus, probably caused by forceful vomiting. The patientwas sent home in stable condition. At one year's follow-up, he had no further symptomsof arrhythmia.

Although several factors might have contributed to the patient's atrial fibrillation,the researchers said, "We believe that energy drink consumption played a key role."

Maryam Sattari of University of Florida, Gainesville is the lead author of thereport.

A review of the medical research identified at least eight cases of cardiovascularevents linked to energy drinks. The researchers discussed several mechanisms by whichthe high caffeine content of these products might lead to cardiovascular events. Theseinclude other ingredients, such as taurine, that might heighten the effects of caffeine;

using energy drinks along with alcohol or illicit drugs; or high stress levels.Energy drinks have become increasingly popular in recent years, especiallyamong adolescents and young adults. Marketed as "nutritional supplements,"these beverages are not subject to the caffeine limits on soft drinks, or to thesafety testing and labeling required for medications. "We suggest thatarrhythmia could be a complication of energy drink consumption," Sattari andcoauthors wrote.

~ IANS

Page 3: JE jeh'in moh kichat lunglinglao hih un Joint Action ...eimitimes.in/wp-content/uploads/2016/08/ET-Aug-4-2016-r.pdf · naovop leh naonei hon jong aneh thei'u ahi ati. Hiche lou chang

Thursday Lhajing August 4, 2016 Eimi Times33NATIONAL/INTERNATIONAL

ET(2611)7DAys(-2)

KABIRAJ M.V. KAYAMUDDINCHUNG’A KIPATHU PHON

ET(11 41) Keima, Lenjang,Moreh

Tonsil, ch ilset hah, lolpom kana neiyinahin sottah kana dammo jingna chu Oja MVKayamuddin PhunreimayumPh.No.85758147 20/8413870027, MayangImphal , Konchak Bazar a um’in ei-jenjeh-intunvang kadam thengsel taiachung’akipathu kaseiye

Mayang Imphal Konchak Bazar( 7:00am to

12 noon).Hatta Minu thong Bazar(1:00pm to 5:00pm)

OFFICE OF THE PRINCIPAL

Jawahar Navodaya Vidyalaya, Senapati-II Kangpokpi, Manipur

N O T I C EDate: 01/08/2016

It is hereby informed to all the concerned thatProspectus cum Application Form for JNVST-2017(Selection Test for Admission in Class VI) are availablein the office of Zonal Education Officer (ZEO), B.E.OsKangpokpi/Saitu/Saikul Sadar Hills, Kangpokpi and theundersigned with free of cost. The last date forsubmission of application form in ZEO (Kangpokpi)BEOs Office is 16th September, 2016 and Date ofSelection Test is 8th January, 2017. No candidate canappear in the test for second time.

Sd/-AG-4 PRINCIPAL

ET-29/31/2/4/6

GAM KIJOHKoi tobang khosem nuom/ gam dei leh kho umsa gam

pakka pata kajoh e. Churachandpur District HenglepSub-Division hop sung ahi. Lunglut na nei hon anoi acontact No ahu doh thei hinte .

Contact No. 9089283394BC- 2 & 4

ET(2622)-4/6/8/10/12/14/16

BJP Parliamentary Board toukhomnakichai ta; Gujarat CM ding’a Vijay Rupani

deilhen-u

Mumbai-Goa highway ‘a British khang’akisa lei chim; bus 2 leh mi 22 kiholmo

GST Bill tunile Rajya Sabha podoh diu;Modi in Bill phatsah ahiding kinepna nei

Indo-China gamgi BrahMos missile inngah ta ding

Bulandshahr ‘a vangsetna toh nu inkachanu thi alon nung’a jong doctor hon

eitahsan pouve, tia sei

Nepal gam’a Maoist lamkai Prachanda inPM panmun tuh ding

Bulandshahr thilsoh jouva jilkung khatpasal phabep in hunam’a suse kit

Bihar school board scandal: SIT in Sciencetopper Rahul Kumar man ta

North Korea in missile launch abol hiJapan ding’a boina ahi: Japan Defence

Minister

New Delhi, Aug 3(Zeenews): BJP Parlia-mentary Board toukhom-na 7, Race CourseRoad’a PM NarendraModi inmun (official res-idence) ‘a achelha in,Gujarat CM tuh dingthu’a kihouna aneiyu ahi.

Centre in Gujarat gam’aobserver 2 asoldingahi’in, Union Minis ter

Venkaiah Naidu in thu-phon aneiding ahi. BJPParliamentary Board intoukhomna anei jouvaGujarat CM ding’a kideilhen pen hi Vijay Rupaniahi, tin thulhut in aseiye.Amit Shah injong CMding’a Vijay Rupaniadeilhen in, Rupani hi tu-leh-tu’a Gujarat BJPchief panmun tuh ahi.

Gujarat election hi UPelection sang’a athupijo’e, tin RSS hon aseiyun,hiche jeh’a BJP in CMthahat tah alhen diuvinthuhilna aneiyui.

BJP ParliamentaryBoard in tuni jingkah nidan9 am ‘a toukhomna aneiahi. Chule thulhut kimudungjuiya BJP hon CMthah lhenna anei teng ulehthu phabep agel jing diuvinRashtriya SwayamsewakSangh (RSS) hon thuhilnaaneiyui, ati. Assemblyelection masang’a Gujar-at Chief Minister Anan-diben Patel in Mondaynikho’a haina lekhaapeh’a, kum 75 lhing vah-ding kahitah jeh’a lamkaithah lhen phat ahitai, tiathumna anei ahi.

New Delhihu , Aug 3(Zeenews): Wednesdaynikholeh sorkar in phatsottah kingah jing GST Billthu hi Rajya Sabha’aaseiding ahi’in, phatsahnaapeh diu kinepna sangtahaneiyu ahi.

Constitution (122ndAmendment) Bill, 2014 hiGoods and Services Taxkisem patna ahi’in, Cen-tral Excise Duty, Counter-vailing Duty, Service Taxpanna’a kai adang dangho thu ahi. Value addedtax, octroi leh entry tax,luxury tax leh adang dangjong ahop ahi. Sorkar injanhi nikho chun GST bill‘a additional tax 1 percentkikoi lahdoh ding’a dansemphatna aneiyun chulekum nga sung’a revenue

loss compensate bolding’a jong dan asem-uahi.

GST Cons titutionalAmendment Bill hi mem-ber holah’a kihom ahi’in,GST Council in Centre lehstate kikah ahilouleh ama-ho-leh-amaho kikah’a ki-nelkal na umho thu’a thul-huhna aneiding ahi. Kalmasa chun Union Cabinet

in Bill ‘a 1 per cent inter-state sales tax akah’achule kum 5 sung revenuemanthahna compensatebol ding’a bill semphatnaanei ahi. Jaitley in hichethu’a Congress leh SP,BJD, TMC leh RJ Dpanna’a party dang danghon Rajya Sabha’a billphatsah ahina ding’a lam-kai ho akimupi jing ahi.

Lucknow, Aug 3(Zeenews): UttarPradesh gamsung Buland-shahr district ‘a hunam’akisuse numei chapangnuapa in police leh doctor houmchan demna aneiyinahi.

Taxi tol’a numeinu pa in,“Miphalou hon eichomuvin, eivo uvin chule kachanu chung’a itobang’achon uham, jong ihesoh keiuve”, tin aseiyin chulethemmona neiho chung’athutanna aumlou leh kainsung mite toh kakitha diuahi, tin gihna jong aneiye.NDTV thuso’a kum 35 ‘aupa numeinu, miphalou honhunam’a asuhset chapang-nu anu in ka chanu athi alonjeng tah vang’a doctor honkathuseiyu atahsan pouve,tin aseiyin chule keima tah-sa chung’a jong kitohkhah-na maha phabep um ahi, ati.

Gucha michom hon nu-

cha teni hi NH-91 ‘a ahungnau car ‘a kon akailhah jouuva meithal’a adoi uvahunam’a asuhset-u ahi’in,Noida’a kon Shahjahapurache nau ahi. “Pasal 7 leh 8tobang ahiuvin, kakhut lehkakeng u khao’a akan uvaeivoh-u ahi. Twi kathumujong leh eivo uvin chule kachaloh ujong le eivo uve”, tinkum 39 ‘a upa numeinu jipaleh chapangnu apa in aseiy-in chule police control roomnumber 100 phone kabol

vang uva kithopina kamupouve, ati.

Thilsoh toh kisaiya mith-um akimat tah vang’a nu-meinu leh achanu pasalphabep in hunam’a asuh-set na thu’a thukholnamaban chelha theilou laiahi. Uttar Pradesh ChiefMinister Akhilesh Yadavin thilsoh hi nidan 24sung’a kikhol doh ding ahi,tia thuphon anei vang’a,tuchan’a thukholna’a het-doh ima umlou lai ahi.

Mumbai, Aug 3(Zeenews): Maharash-tra gamsung Konkan gam-kaiya go nasatah’a ajuh jehin Wednesday nikhonMumbai-Goa NationalHighway ‘a Britishkhang’a kisa lei (bridge)khat achimlha in ahi.

Kum 70 val’a lui lei tunijingkah 1 am don’avadung’a go twi let jeh’aachimlhah na’a hin bus nileh gari phabep akiholmoin ahi. Transport bus ni,asung’a mi 11 cheh touna

bus teni akiholmo in, chuledriver ahilouleh passengerhotoh jong kijahmatnaaumpoi, tin Raigad Collec-tor Sheetal Ugale inaseiye. MaharashtraState Road TransportCorporation bus teni hiMumbai khopi’a kipandohahi’in, Mahad depot alhunnading mun lhunglouahijeh’a Ugale in ama amamopohna authority honakiholmo ho insung mitethuhilna anei diuva ngehnaanei ahi.

Vengsung mihon aseidungjuiya private gari 5leh 6 tobang jong akiholmoin, hiche hohi twiyin alhohhiding’a ginmona um ahi.“Search operation akipantai”, tin Ugale in aseiye.“Lei hi Bristish khang’akisa’a ahi. National High-ways Authority hotoh ki-houna aum jouva trafficmun hi akom’a um leikhat’a kichon ahi. Chuleakiholmo gari ho chungthuphotchen ding jong kingahjing ahi”, tin aseibe’e.

New Delhi, Aug 3(Zeenews): China gam’aum People’s LiberationArmy ho’a kon boina totheiding dinmun aumjeh’aIndia sorkar in Army hoBrahmos supersoniccruise missile peh ding’inkilolna aneitan ahi.

Missile hi northeast gam-gi kimvel’a kikoi dingahi’in, mountain warfare‘a angaicha jouse bulhin

na ahi, tin Times of Indiathuson aseiye. Prime Min-ister Narendra Modi lam-kaina Cabinet in dangka4,300 crore lhing manchahhi regiment peh ding’aphatsahna anei ahi. North-east frontier ‘a missile 100vel kikoi ding ahi. Brah-Mos hi 290 km chanphajou’a supersonic landattack cruise missile ahi.Hiche missile hi tol’a kon

high-low tra jectorythakhat’a leng’a melmaho air defence sys temapeldoh thei ahi. Missilehi 290 km chan pha jouahi’in chule ahat dan hi2.8 (speed) ahi. Leiset,twikhanglen leh sub-sea‘a kon twikhanglen lehleiset mun kikap thei ahi.BrahMos hi DRDO (In-dia) leh NPOM, Russia inthakhat’a asem khom ahi.

Kathmandu, Aug 3(AFP): Nepal gam’aprime minister kilhennading’a nomination datelineTuesday nikho’a kichaiahitan, nikho alhin tohkilhon’a Nepal gam’aMaoist party lamkai pamin bou ballot ‘a achonjeh’a lamkai pa hi Nepalprime minister panmun tuhding’a tahsan ahi.

Himalaya gam ‘a law-maker hon Wednesdaynikho leh prime ministerthah lhenna aneidiu ahi’in,KP Sharma Oli in kalmasa’a Parliament ‘a no-confidence motion akibolding minute phabepmasang’a atohmun’a konhaina anei ahi. “Prime min-ister panmun tuh ding’anomination ‘a hin PushpaKamal Dahal min bou

kamu uve”, tin deputy par-liament spokesman Sudar-shan Kuinkel in AFP thusomiho heng’a aseiyin, Dahalhi Maoist Party lamkai ahi.Dahal hi anungjui

Prachanda hon ‘hangsantah’ a ahet-u ahi’in, kumsom lhing sorkar dou’aMaoist thingnoi ho lamkaianahi ahi. Kum som lhing-set sorkar douna’a kiphin-na aum jou, achesa 2006kum’a chamna ding’a ki-noptona asem uva hichejouva Maoist thingnoi hohipolitical party ‘a kilalut ahi.Tu masang’a prime minis-ter panmun khatvei anatuhahitan, achesa 2008 kum’aMaoist hon election’a gol-jona anei jouvu ahi’in,ahivang’a lha 9 bou atuh ‘ahiche jouva haina anei ahi.Party in 2013 election’a

jong lhahsamna sangtahaneiyin, tu’a hiparliament’a athahatholah’a athum channa’abou pang ahitai. Ahivang’aparliament’a membertamjo neiya party teni hinchang’a vaihom na ding’aseat amu joulou ahi. Dahalhi party member tampen,Nepali Congress in atosotahi’in, kal thum masa’a Oliin kiloikhomna asem jouvakon atosot-u ahi. PrimeMinister ding’a Dahal ak-ilhen doh’a ahilehgamsung’a lingpinasatah’a ana kiho na’akon gamsung sem phat kitnading chule kum masaSeptember lha’a dan (con-stitution) thah kisem jeh’aboina thu suhthip nading’amopohna sangtah ni Dahalin ato pai ding ahi.

NUPA ZAILA ZAI DING IN LHANG AHUNG KISAM’EHalngaai Production Sadar hills, Songpi Media Imphal chuleh Bethesda Production

CCpur kitho khom na in, I nam sung uva a I tih’a ana umkhalou ‘NUPA ZAILA’ nupa’azai khom na ding kingon ahung kinei in ahi.

Hiche ‘NUPA ZAILA ZAIKHOM’ in atup pi pen chu ahileh, nupa hinkho kiguijop nasuh hat na ding a pan lah ding ti bidoi ahi. Kingai/kilungsetna, kitilkhouna, kilhamontona la ho Pathen thupha toh kitoh sem a sah ding hi aki dei’e. Asa ding ho jong nupamong mong hiding, amani nupa hinkho’a kon a la akisem ding ahi. Hiche a pang hojouse lah’a Top 10 kilheng doh ho chun Khove 2017 Valentine Day nileh ‘LIVECONCERT’ abol diu “NUPA ZAILA Vol-2” hung hi ding ahitai.

Nupa alunglut jousen 13th. September 2016 masang’a hetsah na ahin nei ding 17 Sept.2016 ni leh Gangpijang Nazareth School mun’a 11 am phatleh kimuto na leh taokhomna nei ding ahi. Hiche nileh la neisa hon la jong hinkipoh a, akisem chai nai lou hon jongathu umdan seikhom a tohgon molso na ding a kihoulim khomna um ding ahi.

Nupa athanom jouse hiche number ho a hin sms ahilou leh call jong hin bol jeng thei ahi.

Contact No.8974406239/9402846487/8974718978 ET(2623 )-4/5/6/7

ADMISSION OPEN for B.Sc Nursing & GNM2016-17 Vijayawada A.P.

Offers Govt. Fees specially for Schedule Tribe StudentsB. Sc Nursing : Fees Rs. 26000/- p.a. Hostel Rs. 4000/- p.a.

5 seats left for B. Sc Nursing, Eligibility : 10+2 pass EPCB 45%GNM : Fees $Rs. 15000/- p.a. Hostel Rs. 3600/- p.a.

6 seats left for GNM; Eligibility : 10+2 pass any stream 40%Mess Fee : Rs. 1500/- per month

One of the best Medical College in South India, own Hospital having 750 beded inside

the campus. (Recognised by INC & affiliated to Dr. NTR University)

EDUCARE ZONE Babupara, Near BOSEM Imphal# +918132088772, 9436009556

Patna, Aug 3(Zeenews): Bihargam’a ‘toppers scandal’aumna thu toh kisaiyinMuzzafarpur ‘a kon sci-ence stream ‘a topperRajesh Kumar SIT honWednesday nikhon amantauvin ahi. Thuso hona seidungjuiya Rajesh Kumar

hi Bihar gamsung Vaishalidistrict ‘a kon kiman ahi,ati. Bihar Borad exam’asum-guh kipeh ‘a simlaiphabep hetna neilou hopachanna sangtah tahakipeh thu’a thukholna hiSpecial InvestigationTeam (SIT) in amakaiahi’in, tuchan geiya

thilsoh toh kiaiya mi pha-bep amat-u ahitai. Aki-man holah’a BiharSchool ExaminationBoard Chairman anahiLalkeshwar PrasadSingh jong apang’e. SITin Prasad Singh privatesecretary Vikas Kumarjong amat ahitai.

REGISTRATION CERTIFICATELOST

I have lost my Original Registration Certificate bearingRegistration No. 8085 of 1991 issued by MU on my waybetween Churachandpur and Imphal on 30th July 2016.

Finders are requested to kindly handover thesame to the undersigned.

ET(2624)-4 Sd/- Th Glory

LOST OF WALLETI lost my wallet along with Identity Card, Aadhaar

Card, Voter Card, Pan Card and ATM Card on my waybetween Torbung to Matijang Village on 24-07-2016.Finders are kindly requested to handover or contact

the undersigned.Sd/- Hentinthang Haokip

Clinic Kikhah DingSamaritan Health Care, New Lambulane, Imphal,

Doctorpa aumlou ding jeh'a ni nga sung (4th to 8thAugust, 2016) kikhah ding ahi.

Management SHCET-2626

CHAPANG DOCTOR (CHILDSPECIALIST) KIVETSAH THEI.

K. Salbung Ccpur “HENU PHARMACY” a ChapangDoctor(Child Specialist) khat date 6/8/16 apat haptaseh heche chu Tuesday, Thursday le Saturday nilhahlam 4pm to 6pm sunga kivetsah thei ahi tai.

Sd/-

Booking No. 7085348250BC-4 & 5

GAS NEWS

Lucknow, Aug 3(Zeenews): UttarPradesh police hon Bu-landshahr gang-rapethilsoh khol doh nading’ahahsatna ato lai uvin, Del-hi-Lucknow che na Na-tional Highway 24 ‘aathah’a jilkung numei khatchung’a hunam’a chon nathilsoh aumkit in ahi.

Thilsoh nukhah agin kittoh kilhon in SamajwadiParty lamkaina UttarPradesh sorkar ingamsung’a ‘law and or-der’ avetup joupoi, ti thuaging tan ahi. Jilkung(teacher) nu hin Tuesdaynikho’a vansetna atoahi’in, miphalou honakaimang uva, akom’a um

phailei lah’a khat khat’akilha uva hunam’a aluppi-u ahi. Chonset bol honthilsoh pumpi hi video ‘aalahdoh uva chule hehnaasem’a ahileh social mediasite ‘a post bol ding’a gihnajong aneiyu ahi.

Forensic team hon tuni jing-kah in evidence lahna ding’athilso namun adel lhungtauve. Bulandshahr ‘a nu-cha ni pasal phabep inhunam’a asuhset jeh’a boi-na toh sa IG, DIG, SSP, CityAdditional Superintendentof Police Samir Saurabhlamkaina senior police offi-cial hon thilso namun adellutuvin chule mithum chung’ahehna ajihlut tauve.

Tuesday jingkah’a nu-meinu school’a ache na’apasal hon akaimang uvahunam’a asuhset-u ahi, tinSamir Saurabh, AdditionalSuperintendent of Police inaseiye. Phat chomkhat jou-va miphalou hon Mathura-pur National Highway ‘a nu-meinu apailhah uva, amahojam doh-u ahi, tinjongaseibe’e.

Tokyo, Aug 3 (Reu-ters): Japan gam’a De-fence Minister Gen Naka-tani in Wednesday nikhonNorth Korea gam in mis-sile launch abol hi Japansecurity tongkha thei boi-na lentah ahi, tin aseiyinahi.

North Korea gam in mis-sile launch ahin bol kit’aahileh, tin gamsung ‘a selfdefence force ho kigingjing leh limgeh cha in aumuve, tin Nakatani in thusomiho heng’a aseiye. NorthKorea in Wednesdaynikho’a east coast ‘a kon

twikhanglen’a ballisticmissile akap ahi.Alangkhat’a, South Ko-rea in Pyongyang gam inanukhah pen’a missilelaunch abol kit hi UNSecurity Council kilolnatoh kikal, dan palkeh ahi,tin demna aneiyui.

Haran valley, kwakta.Booking from: 04-05-2016.Booking up to: 06-05-2016.

Stock: 306Time: 07:00 am to 11:00 am.

Date of delivery: 04-08-2016.

Misao gas service.Date of delivery: 04/08/2016

Booking upto: 16/07/2016Valid from 01/07/2016 Stock: 612 .

Time 7:00 AM to 11AM.

SAS GAS LAMLANEWS(SaS) REFILLED ON 4 AUGUST (3O6)

? 659 8 am TILL STOCK LAST

Page 4: JE jeh'in moh kichat lunglinglao hih un Joint Action ...eimitimes.in/wp-content/uploads/2016/08/ET-Aug-4-2016-r.pdf · naovop leh naonei hon jong aneh thei'u ahi ati. Hiche lou chang

cmyk cmyk

cmyk cmyk

ENTERTAINMENT

Thursday | Lhajing | August 4, 2016 4Eimi Times

Owned, published and printed by Momoi Kipgen at Bibis’ Home, New Lambulane, Imphal-East (Manipur) 795001, at Eimi Offset Printers, New Lambulane, Imphal. Editor: David Letgoulien Gangte, Office landline No. (0385) 2450949

SPORTS

PHOTO GALLERY

LOCAL

Ajay Devgn 'Shivaay' trailer launch chung'a lunglhailheh!

Zee Media Bureau

New Delhi, Lhajing (Aug) 3: Bollywood intense lookingactor Ajay Devgn in tukum hi 'Shivaay' a viewer hoalonkhum ding ahin a movie jong ama-a dia mostambitious project khat jong ahi akiti-e.

Masang jep chun, Ajay in Indore a a fans hotoh 'Shivaay'

official trailer launching abolding ahi tin anakiseiyin, tunsuperstar pahin Twitter a hiche thu kiseihi atah mong ahitin photchenna aneiye.

A team hotoh movie trailer special screening abol pat'ulimlah jong atah doh-e.

'Shivaay' hi tukum Diwali laileh release kibolding ahin,Ajay in,Just finished the family & friends Shivaay trailerscreening. Can't wait to launch the Shivaay Trailer on 7thAug in Indore with fans, tin tweet abol'e.

Shah Rukh Khan le DeepikaPadukone khat veitoh film

khat'a kitho kitding?Zee Media BureauNew Delhi, Lhajing (Aug) 3: Bollywood 'Badshah'Shah

Rukh Khan chuleh tua dia B-Town current number oneheroine Deepika Padukone khat veitoh on-screen a kithokitlhon ding ahi tin akiseiye. Audiences ho reel romancea 'Om Shanti Om', 'Chennai Express' le 'Happy New Year'film a anachoh lip tenihi film khat'a kitho kitlhon ding ahitin akiseiye.

Hiche thuhi SRK-Dippy fans ho dia kipa le thanop umtahthusoh ahi. Pinkvilla.com thulhut chun, amanihi AanandL Rai's directorial venturekhat'a kitholhon ding ahi tinaseiye.

Ahin Deepika in vang hiche project a din anopnaapenaipoi tin akiseiye.

Channing Tatum 'Splash'remake a merman a

kichemdingLos Angeles, Lhajing (Aug) 3 (IANS): Actor Channing

Tatum in Disney's "Splash" remake a lead role akichemding soi akaitai tin akiseiye. Mermaid akichemding ahin male version of mermaid hiding dan ahiakiti-e.

Tatum hiche 1984 f ilmremake a hi "22 Jump Street"co-star Jill ian Bell kitholhonding ahi.Aluipa-a chun TomHanks le Daryl Hannahanakitholhon'e, tineonline.com thulhut chunaseiye.

Ahin, remake a hi, Tatum johmerman - mermaid maleversion a kichemding, chuleh Bell Allen female version akichemding ahi akiti-e.

A f ilm development stage vang kipantil, abullangahinalaiye akiti-e.

Marja-Lewis Ryan in a script asut chuleh Ron Howard leBrian Grazer a film masa direct le produce anabol tenihinTatum, Reid Carolin chuleh Peter Kieran toh kitho-aproduce aboldiu ahi akiti-e.

Rio Olympics Women Football a pat hiding, Sweden le South Africa openingmatch a kichem honding

Indian Archery Team Bombayla Devile Deepika Kumari in makai ding

Rio de Janeiro, Aug 3: Indian Men's Archery Teamho atamjo Rio Olympics a dia ana qualified joulou'u tohkilhon in India ding'a Arcehry a Medal muna ding ki-nepna umsun chu Women's Team ho ahitai.

Women's Archery Team ho hi Ma-nipur mi Laishram Bombayla Devi le Deepika Kumariin amakai honding ahin chule Women's Team a adangajao gah hetthei chu ahile Laxmi Rani Manjhi ahi.Bombayla le Deepika hi 2012 London Olympic a jongchu anajao hon ahitan hinlah Majhi ding'a tuchungOlympic hi amasapen ahinalaiyin ahi. Men's Archerya India a konna qualified umsun chu Atanu Das ahinchule ama ding'a jong tuchung Olympic hi akhatveichanna ahinalaiyin ahi. Women's Archery Team Rank-ing round hi Friday nile umding chule elimination roundhi august nisim 8 le chelha ding ahi.

Tuchung Olympic Archery a hi gam chuomchuom 56 a konna Archer 128 in kitetna aneidiu ahi.

ISL: North East United in Foreignplayer 2 sign’u

Rio 2016 Olympics - Women's Football GroupsGroup E Group F Group GBrazil Canada USAChina Zimbabwe New ZealandSweden Germany FranceSouth Africa Australia Colombia

Rio de Janeiro, Aug 3:Rio Olympics 2016 chuFriday nile kipan ding hitajongle Thursday nileWomen Football ana ki-pan masa ding ahitai. RioOlympic a panla di hoahung vailhun jing'u tohkilhon in Friday nile Open-ing ceremony umdingahin, hijongle Thursdaynile Women Fotball patmasat hiding ahitai.

Men's Footballjong Thursday ni mama lepat hiding ahin chuleMen's Football Team hoGroup 8 a khen ahiuvin

ahi.Women Football

Opening match a hi Sewd-en in South Africa chuOlympic Stadium Riomun'a akicheppi ding ahinchule Sweden tehi GroupE a host Brazil le China tohjong umkhom'u ahi.

Alangkhat'a World cham-pion USA in jong Thurs-day ni mama le MineiraoStadium, Belo Horizontemun'a China akimaituopiding ahi.

Hetthei khatchuUSA hi Olympic Wom-en's Football defending

champion jong ahi.Team ho hi

Group 3 a khen ahiuvinchule Group khat a konTop 2 team tnei quater-final lut honding chule bestthird-placed team tenijong quater-final lutjouhonding ahi.

Guwahati, Aug 3: Indi-an Super League Fran-chised North East UnitedFC in tu ahunglhung dingseason 3 a din foreignplayer 2 ana ki sign betauvin ahi.

North East Unit-ed in ana sign teni chuGustavo Lazzaretti leAnderson Silva ahi.

Gus tavo Lazaretti hiChelsea reserve team a leUdinese a ana kichem khaahin chule ama ki sign behin NEUFC defence ahinsuh hat ding'a ginchat ahi.

Alangkhat'a Bra-zilian Anderson Silva hiWellington Priori a konnaana sign'u ahi.

VAT hi sorkar ding'a revenue hung tamlutna pentax ahi: S K Chourasia

Imphal, Aug 3, 2016 (DIPR): Value Added Tax hi Manipur sorkar ding'a revenue tam munapen tax ahi tin Shailesh Kumar Chourasia, Commissiner of Taxes, Government of Maipurin tuni DIPR press conference'a thuso miho toh akihoulimna'a chun asei'e.

Department of Taxes hin abul lang'a chu Assam Sales Tax Act, 1947 (as extended to thestate of Manipur) leh The Manipur (Sale of Motor Spirit and Lubricant) Taxation Act, 1962noi'a na anatoh ahi. Ahinlah 1990 kum'a pat Manipur Sales Tax (MST) Act kisemdoh a patachung'a kisei Act teni kinungsun'a Act thah dungjui'a na kitongpan ahi tin Chourasia inasei'e. Phat ache dungjui in 2004 kum chun Manipur Value Added Tax (MVAT) Act, 2004ahung kisemdoh in, hiche act hi July nisim 1, 2005 a kon chepi hung hipanahi tin Chour-asia in asei'e. MVAT Act Tax dungjui'a hi thilkeu hin semdoh ho'a pat retailer ho kom al-hung gei point jouse'a tax kila ahi. Hiche tax hi value addition umjeh'a kon hunumdoh in-cremental value a kon kila ahi. Department in Act leh Dan le mol ajui adang ho chu ManipurProfessions , Trade, Calling & Employment Taxation Act, 1981 , Assam Amusement andBetting Act, 1939, Manipur Tax on Luxury (Hotel & Lodging Houses) Act, 2000 ahi'uve.

P-1 banjom -JE jeh a...khat agom'a mi thum (3) akihedoh tan tutu hin amaho

cheng hi Imphal mun'a Hospital chomchom'a aum uvin ahi.Amaho chu Maphou PHC noija Kamu Koireng PHSC

hopsunga um Taoremphai kho akon Kworson (kum 10), S/o Angrung; Maphou PHC hopsung mama a um Siloi villagekho'a kon Lhaichin (kum 51), w/o Seilun chule Saikul PHCnoija Chingdai Khullen PHSC hopsunga um C. Joulenkho'a kon Ngamsei (kum 32) ahiuve.

Alangkhatna, K. Rehmunkhup Kom, Malaria TechnicalSupervisor, Kangpokpi ahoulimna'a, India sunga hin Thou-kang jat 150 tobang aumin hiche holah in Manipur a Thu-kang jat 9 akimun ahi. Hiche Thoukang jat chomchom holaha hin Culex kiti Thoukang jat khat aumin hitobanga Thou-kang hohi jat 8 ahikit in, hiche jat 8 holah'a jat thum hin JEnatna hi apeson in adang jat 5 hohin Zika natna apehsonahi ati. Tule tua Manipur a JE natna peson Thoukang jat hiCulex Tritaeniorhynchus kiti e tinjong K. Rehmunkhup inaseibei. Aman aseibena'a, JE natna vei dia ginmothei gon-so (Symptoms) tamtah holah'a khosuh khosah helouvaamotmot'a pao kitijong hi khat ahin, hiche gonso (Symp-tom) hi thinglhang miho dia tijat umtah khat chu ahi ajeh-chu hitobanga amotmot a khong hohi gamlah lang tohakivebeh paijin, gamlah natna jenin akijenkha aumin vang-setna tohjong aumtai ati.

Ama le ama louthem aithem kihisah (self style doctor) hiadeh'a thinglhang gam (hil l district) ho'a atam'in, tuchungJE natna toh kisaijin hitobanga doctor hohi tijat umtah khatin aum'e ajehchu ijenkhel le vangsetna atojeng thei ahi tin-jong K.Rehmunkhup in asei jin ahi.

Koitobang JE natna gonso nei aumkhah le aphapentahchu agantheipen'a JN Hospital Imphal a puiloi chel'a vet-sah jengding ahi tinjong aseibei. Aman aseibena'a, JE nat-na aumpet toh kisaijin Medical Department in Sadar Hillsgamsunga jong theitop so in bolthei chan akibolpan tan,LLIN [Long Lasting Insecticide Net] jong akihom chaijin,ITBN (Insecticide Treated Bed Net/Net impregnation) jongmun tamjo'a akibol chaijin tuhin amun mun'a awarenessprogram kibol laitah ahin, hitobanga awareness programkibolna'a hi akibol bolna Gamkai mipin gelkhohna neitah'apan al ahding hi akul 'e ati . Keithelmanbi haosa hochungchon'a simlai chapang 100 val'in hiche awarenessprogram a pan alauvin, adeh'a simlai hochun thudoh tam-pi jong ana neijun aphatchompi teidiu ginchat ahi.

Keithelmanbi VA hon medical department hochungakipathu aphongun, avel'a hitobanga kingol hi abolpeh kitdiuvin adei sah nau jong aphongdoh un chuleHM.Hr.Sec.School neipa Seikholet Singsit in jong kipathuaphondoh tolhonin Medical Department ho pachatnasangtah apen ahi.

District 4’a FCI godown tuchan’a akisah chailoujeh’a fund kile ding’a um

Imphal, Aug 3: Churachandpur, Thoubal, Imphal East leh Bishnupur district ‘a FCIgodown sah nading’a fund hi state sorkar agency honk um 4 jouva jong achai joulou jeh’aakile kit ding ginchat ahi.

Akisei district ho’a 12th Five Year Plan Scheme noiya godown kisah nading sum hisanction kibol ahi’in, Food Corporation of India (FCI) in godown sah nading natoh hiManipur Development Society (MDS) leh Public Works Department (PWD), Manipurheng’a achesa 2012 kum’a apehdoh ahi. Thoubal leh Churachandpur district ‘a godownkisahna natoh hi MDS in alah’a chule Imphal East leh Bishnupur ‘a hi PWD in alah ahi.

“2500 MT chan thil koina thei godown Churachandpur district ‘a kisa hi FCI in achesa2012 kum’a MDS apehdoh ahi’in, kum 4 jouva jong natoh kichai loulai ahi”, tin state sorkarin thuso aneiye. Achesa December 2014 kum’a kon Churachandpur district ‘a godownkisahna natoh aumpoi, tihi FCI authority hon hetdohna aneiyu ahi’in chule hitobang ma’ahi kum 4 ache nung’a jong Thoubal district ‘a godown sah chai louva um ahi.

Thulhut dungjuiya Bishnupur leh Imphal East ‘a PWD in godown sahna ding natohjong apat loulai ahi, ati. Thil umdan hi Food Corporation of India (FCI) in sangtah’a aah’achule aphatcha FCI godown kisah chai nading’a state sorkar in pan (action) alah ding’athuhilna anei ahi. Ajeh chu Food Security Mission kiti India sorkar in tohgon anei chepinading’a ngaicha ahi’in, hiche mission hi koima in kel athoh louna ding bidoiya kisem ahi.Union CA Minister, Food & PD, India sorkar in thuhilna aneiya chule amatah in ChiefMinister heng’a tukum June lha kah’a natoh akichai nading leh agan na ding’a ngehnaanei nung’a jong natohna’a machalna ima umlou ahi. 2016-17 masang’a natoh akichailouva ahileh 12th FYP noiya fund kipe hi aphat kichai ding chule fund kile ding ahi, tinthulhut in aseibe in ahi.

Assam Rifles in Road Safety Drive ana gongImphal West, August 3 : 12 BIHAR of 9 Sector Assam Rifles in HQ IGAR (South)

makaina nuoi'n 'Safe Driving and Traffic Rules' kiti kingon Patsoi Police Station toh kitho'nana bol uvin ahi. Hiche kin'a chun 'Road Safety' ti'n theme ana mang'uvin Cycle Rally jonganabol'uvin hiche kichai chun painting competition, elocutiuon leh seminar jong ananeiuvin ahi. Hiche'a Cycle Rally chu Patsoi Taoumang Rising Club leh 12 Bihar leh Officer incharge Patsoi Police Station lamkaina'n ana kipan in ahi. Hiche rally a chun Manipur sung'aclub chom chom a kon cycling lunglut na nei mi 100 val in pan anala'n ahi.

Rally a pan laho chu Army, Police leh civilian gari hon anajui uvin 'Road Safety' chungchang'a kivenna ding thu NH 37, Kangla Fort, Governor Circle, Tiddim Road leh ImphalWest district sung'a mun phabep a jong ana thejal uvin ahi. Painting competition lehelocution a ajong khangthah thanom tah tah in pan analah jong muthei'n in aum in ahi.Hiche kin athupi dan leh hetthei ahina dingleh panla khangthah ho tilkhou na ding'ncompetition a lolhing ho chu 'Helmet' ana pe'uvin ahi. Chuleh seminar a chun khosung'ahetthei umtah, Army leh Police personnel ho jong ana jao'uvin ahi. Hiche kingon hi adeha Imphal sung hinjonlut National Highway ho'a gari tol ho kivendoh theina ding deisahjeh a kibol ahi. Kho mite chun Assam Rifles holeh Patsoi Police Station ho natoh chung'aakipna'u leh pachat na thu anasei uvin ahi.

Manipur gam-mi Dr Romeo lamkaina team ho MtStok Kangri kal doh ta

Imphal, Aug 3: Manipur chapa chule Arunchal Pradesh gam ding’a agou Dr KangabamRomeo Meitei hi Ladakh Himalaya range ‘a um Mt Stok Kangri (20163 feet) ‘a kal TeamArunachal Mounteneering Expedition alamkai ahi’in, chule mountaineering trainer mas-apen ahi. Team ho tunin Guwahati alhung tauve. Dr Romeo hin tu-leh-tu’a Youth AffairsDepartment, Arunachal Pradesh government’a Adventure in-charge panmun atuh ahi’in,ama lamkaina team hon July nisim 24 jingkah nidan 8.50 am ‘a mol (peak) kaldoh-u ahi.Mountaineer 6 alamkai ahi. Dr Romeo hin tohmun adei amu loujeh’a Manipur gam adal-hah ahi’in, Alpinist ‘a kichuhna leh chule mol kal mi ahi’in, 1st women Mt Everest Expe-tition, 2011 kum’a alamkai ahi’in chule molkal numei ni- Anshu Jamsenpa leh Time Mena(Arunachal Pradesh) teni hi world record asemdoh peh ahi.

Chule 1st Indian Mountaineering Foundation (IMF), All India Mountaineering Expe-dition jong ana lamkai ahi’in, Mt Gorichen, Indo-China gamgi ‘a kal ahiuve. Apanlah naho hetpehna’a Arunchal Pradesh sorkar in State Award (Gold medal) ni vei apeh ahitai.

Manipur Tourism in “Today's Traveller Award 2016”kisan ta

Imphal, August 3, 2016: Achesa August nisim 1, 2016 nikho’n Manipur Tourism intourism toh kisai’in achungnung pen hina kipaman akisan tan ahi. Hiche kipaman chuahileh Today's Traveller Award 2016 ahin, Niche Tourism - Polo Tourism domsang penahina chung’a akisan ahi.

Hiche award chu Vinod Kumar Duggal, Former Hon’ble Governor Manipur, UnionHome Secretary and Member, National Disaster Management Authority in Ms Nidhi ManiTripathi, IAS, Secretary Tourism, Government of Manipur khut a ana pehdoh ahi. Tuni’akin kibol na mun chu chu Taj Palace Hotel, New Delhi ahi.

Senapati frontal bodies leh Tribe Hoho inFramework agreement chungthu’a memorandum

seplutSADAR HILLS, Aug.3: Senapati gamkai sung a um Naga Tribe Hoho ho leh kiloikhom

phabep in tuni chun SDWA hall’a NPO lamkaina in sorkar leh NSCN (IM) in frameworkagreement soi akai kal kumkhat lhin na anit’uvin ahi. Hitolhon chun Prime MinisterNarendra Modi heng’a memorandum khat aseplut’uvin ahi.

Kinguon’a kikhom mipi jouse’n peace accord kinohlou hel’a achelhah theina ding inpathen heng’a taona anei’uvin ahi. Tuni kin chu gamkai mun chom chom’a jong TribeHoho lamkaina in Maram, Mao, Poumai, Thangal chuleh Zeliangrong ho’n ana nit’uve.

NPMHR activist Joyson Mazamo in kinguon’a chun Indo-Naga peace processchungchang’a houlimna anei’e. Chuleh NSCN-IM lamkai Anthony Shimray jong TiharJail’a kon permanent Bail’a tuni nilhah lam leh kilhadoh ding ahitai tin phondohna anei’e.

Poumai Naga Union President lui Ng.Lohrii in ahoulimna’a chun tutu’a chelha peaceprocess suhmolphou na ding’a natong ho’a kon Nagate achih theina ding’uvin temnaanei in ahi. ADC Chairman ML Markson in aseidan in peace process hi khantouna lehchamna toh kimat ahijeh’a agangtheipen’a achelhahlou apoimo dan asei in ahi.

NPO in aseidungjui’in Tribe President jouse’n agelkhom’uva PM heng’a aselut’uMemorandum hi ningkum’a jong khatvei ana kiseplutsa ahi ati. Memorandum’a kisunpipen chu ahileh, Government of India in Nagate thusim hetpehna anei ding chulehAugust nisim 3, 2015 a ana kisemdoh peace accord semdoh tei na ding’a taona ahi.Chuleh Prime Minister in Nagate boina ho leh political demand ho gelkhohna neipum’aNSCN (IM) toh kihoulim ding tohguon ahin neina chung’a NPO in akipana thuaphongdoh’e. NPO in aseidan in Framework agreement kisemdoh tolhon in Nagatelungsung’a kinepna lentah ahung umdoh thei in, hiche hin gamsung’a khantouna lemachalna ahinpohlut ding ahi ati. Chuleh Naga lamkai cheng in jong Nagate chennagamsung ho’a longlou chamna hinpohlut na ding’a tanglouhela na atoh jingding’uvinNPO in tilkhouna thu asei’e.

Hindi film ban kibol jeh’a Amusement taxesnemsuh ahi: Dept.

Imphal, Aug 3: Taxation department, Manipur sorkar in gamsung’a revenue lhahsamcheh cheh hi Hindi Film ban kibol jeh ahi, tin aseiyin ahi. DIPR office ‘a DIPR tohgon noiyapress conference akibol na’a Modak Hrishikeshy Arvind, IAS, Commissioner Taxes inmun dang dang’a kai aki kal sah be in, ahin, ‘amusement tax’ ‘a revenue kidong hi sang-tah in akhesuh’e, tin aseiyin ahi. Hiche hi gamsung’a Hindi film ban kibol jeh ahi, ati. 2015-16 kum ‘a department in VAT & CST, Professional Tax leh Amusement & Luxury tax ‘agamsung’a dangka 486.26 amu’e, ati. Department ‘a registered kibol dealer hi gamsung’a5000 vel um ahi’in, hiche lah’a revenue 10% tobang hi amaho’a kon kimu ahi. Head Quartertilouva, tu’a hin checkpost thum- Hengbung, Moreh leh Jiribam aumin, chule Chu-rachandpur outpost hi superintendent of taxes khat cheh in avetkol ahi, tin jong aseiye.Taxes Department in e-Service of e-Registration, administration, e-Statutory forms, e-Way bill leh e-Payment of tax achepi ahitai, ati. Hiche chung’a e-TDS leh SBI ‘a e-Pay jongkichepi ahi’in, account neihon SBI portal ‘a kon kai apeh thei nadiu ahi.

Assam Rifles in Medical Campanagong

Imphal West, August 3 : 12 BIHAR of 9 Sector AssamRi fles i n HQ IGAR (South) he tpeh na nuoi 'nBengun,Mayang Imphal, Imphal West ah medical campanabol uvin ahi. Hiche camp kibol na pentah chu ahilehtukhang natna, seasonal natna leh tahsa damtah a umtheina ding deisah jeh ahi.

Camp a chun mpi 350 val in phatchom na ananei uvin ahi.Ahung hochu doctor holeh medical staff hon phatah avetchil na ananei uvin chuleh one-on-one consultations,nutri tional leh dietary counselling jong ananei pi'uvin ahi.

Hiche bou chu hilou in natna chom chom tichu malaria,dengue leh tulaitah a kihasei Japanese encephalitis natnaho'a kon kivendoh ding dan jong anasei peh uvin lou lehai jong manbei'n ana homdoh uvin ahi.

Hitobang'a camp kibol na chung'a hin kho mite, civil ad-ministrator holeh camp a hungjao hon Army ho chung'ahpachat na leh kipana thu anaphong doh uvin ahi.

P-1 banjom - Ayush...hung lhunbe kit ding, Ccpur dist. sung'a milip 2.5 laks ho'a ding 'Belladonna 200' lou

chang ning lhingset'a kikoi ding ahi dan aseiyin ahi. Chuleh, alangkhat ah, Ministry ofAyush, Govt. of India in Ayush Hospital Moreh a 50 bedded khat akoi ding, Ccpur dist.a ding'a Molvaiphei kho'a 50 bedded Ayush Hospital khat akoi ding (50 Bedded umsa),chuleh Imphal West a 10 bedded Ayush Hospital khat akoibe ding ahi ati.