juhend kohalikele omavalitsustele veebisuhtluse interaktiivsuse tõstmiseks

ProgrammInfoühiskonna teadlikkuse tõstmine

Juhend kohalikele omavalitsusteleveebisuhtluse interaktiivsuse

suurendamiseksTeostaja: e-Riigi Akadeemia

Analüüs valmis EL SF programmi „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine“ raames, tellija Riigi Infosüsteemi Amet koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga

2012

Soovitused kohalikele omavalitsustele veebisuhtluse interaktiivsuse suurendamiseks

2

Eessõna

Eestis kasutab internetti regulaarselt juba kolmveerand elanikkonnast ja see arv suureneb iga aastaga.

Märkimisväärne osa elanikest on ka aktiivsed sotsiaalmeedia kasutajad - veebiekspertide hinnangul ulatub

üksnes Facebooki kasutajate arv Eestis üle 400 0001. Sedamööda, kuidas internetikasutajate hulk, oskused ja

harjumused kasvavad, tõuseb ka nende nõudlikkus kohalike omavalitsuste veebikasutuse suhtes.

Enam ei saa kohalik omavalitsus piirduda vaid info jagamisega veebilehe vahendusel juba otsustatu kohta -

kodanikud ootavad enamat. Nad on harjunud kasutama veebi kui suhtluskeskkonda ja ootavad seda ka

kohalikult omavalitsuselt. Soov olla kaasatud oma elutingimuste kujundamisse on igati loomulik ja tervitatav, e-

kanalid loovad selleks käepärased võimalused. Käesoleva juhendiga tahame kohalikele omavalitsustele appi

tulla ning pakkuda tuge ja nõuandeid, kuidas uute väljakutsetega paremini toime tulla.

Anname aru, et omavalitsuste ressursid nii raha kui inimeste osas on piiratud, sellepärast keskendume juba

olemasolevatele tehnilistele lahendustele. Juttu tuleb nii Kohalike Omavalitsuste Teenusportaali (KOVTP)

kasutuselevõtust kui ka sotsiaalmeedia platvormide kasutamisest kohaliku omavalitsuse veebisuhtluses.

Suuname oma juhendi ennekõike kohaliku tasandi ametnikele – valla- ja linnajuhtidele, avalikke suhteid

korraldavatele ametnikele, kõigile, kes oma igapäevatöös puutuvad kokku suhtlemisega avalikkuse,

kodanikeühendustega ja kodanikega.

Loodame siiralt, et juhendiga leiavad mahti tutvuda ka kohalikud poliitikud, kelle otsused ja suhtlusstiil

kujundavad üldist keskkonda, milles kohalik võim tegutseb ja kaasamist läbi viib.

Juhend ei ole mõeldud staatilise dokumendina, mis valmimisel lukku lüüakse. Veebi kasutamine

avatud ja kaasavaks valitsemiseks on kiiresti arenev valdkond, kus uut ja huvitavat tuleb iga

päevaga juurde. Oleme tänulikud, kui jagate oma kogemusi meiega, et saaksime juhendit

täiendada. Palume ettepanekud saata Kristina Reinsalule [email protected].

Juhend on valminud aastatel 2009-2012 e-Riigi Akadeemia poolt läbi viidud omavalitsuste veebilehtede

analüüside ja Eesti erinevates regioonides toimunud aruteluseminaride tulemustele tuginedes. Eelviidatud

analüüsid leiab huviline e-Riigi Akadeemia veebilehelt. Kaasamishuvilisel tasub tutvuda ka meie 2009 a.

valminud e-kaasamise juhendiga omavalitsustele.

Panuse juhendisse, ennekõike näidete näol annab ka rahvusvaheline Interreg IVC projekt „eCitizen II: Euroopa

linnad ja regioonid kodanikukeskse e-valitsemise suunas“2, milles e-Riigi Akadeemia on sisueksperdiks.

Juhend valmis EL sf programmi „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine“ raames ning Euroopa Regionaalarengu

Fondi rahastusel.

1 Kaupo Kalda http://www.okia.ee/blog/2011/08/facebook-on-kups/, külastatud mais 2012;

http://uudised.err.ee/index.php?06230322, külastatud mais 2012 2 Enamus rahvusvahelisi näiteid pärineb nimetatud projektist. Kuna Eesti partneromavalitsus projektis on Tartu,

siis on paljud Eesti näited Tartu e-kaasamispraktikatest. See ei tähenda, et eeskujuväärivat ei leiduks teistes omavalitsustes.

mailto:[email protected]

http://www.ega.ee/et/publikatsioonid

http://www.ega.ee/files/e-Kaasamise%20juhend.pdf

http://www.baltic.org/projects/ecitizen_ii

http://www.baltic.org/projects/ecitizen_ii

http://www.okia.ee/blog/2011/08/facebook-on-kups/

http://uudised.err.ee/index.php?06230322


3

Sisukava

I e-Kaasamise mõiste ja raamistik ........................................................................................................... 4

II Kaasava otsustusprotsessi kavandamine ............................................................................................... 6

1. SAMM - Ootuste, vajaduse ja organisatsiooni üldise valmisoleku väljaselgitamine ................................... 7

2. SAMM – Kaasamisprotsessi kavandamine, taustinfo kaardistamine ........................................................ 8

3. SAMM - e-Kaasamistegevused ........................................................................................................ 10

4. SAMM - Kommunikatsioon .............................................................................................................. 11

5. SAMM - Otsustamine, hindamine ja tagasiside andmine ..................................................................... 12

Kaasamisjuhtumi kirjeldus – Tartu linna bussihanke ettevalmistamine ..................................................... 13

III e-Kaasamise lahendused, näited ja soovitused .................................................................................... 15

1. INFORMEERIMINE ......................................................................................................................... 15

2. KONSULTEERIMINE ....................................................................................................................... 17

3. KOOSTÖÖ .................................................................................................................................... 18

Foorumid ...................................................................................................................................... 19

Blogid ........................................................................................................................................... 19

Facebook (FB) ............................................................................................................................... 20

Veebiviited .......................................................................................................................................... 23


4

I e-Kaasamise mõiste ja raamistik

e-Kaasamine – mis see on?

Kui kaasamine on tegevus, mille sihiks on anda kodanikele ja valitsusvälistele ühendustele võimalus osaleda

neid mõjutavate otsuste tegemisel, siis e-kaasamine on viis ja võimalus teha seda tehnoloogiate

kaasabil. E-Kaasamise puhul kehtivad üldiselt samad põhimõtted, mis kaasamise puhul tervikuna (huviline

saab neist põhjalikuma ülevaate näiteks Kaasamise käsiraamatust ametnikele ja vabaühendustele), kuid

internetikeskkonna kasutamine toob kaasa ka nii mõndagi uut. Tänapäeva kommunikatsiooniharjumusi ja

oskusi arvesse võttes on e-kaasamine saamas paljude inimeste jaoks üheks kõige olulisemaks võimaluseks

avalikus poliitikas kaasa rääkida.

E-kaasamine on seega ka oluline väljakutse kohalikele omavalitsustele, mis võimaldab valitsemise

läbipaistvust ja inimeste osalust kohaliku elu korraldamisel oluliselt suurendada.

E-Kaasamise kavandamisel on otstarbekas lähtuda kolmest avaliku võimu ja kodanike vahelise suhtluse

tasandist, mis kirjeldavad järjest kasvavat vastasmõju. Seejuures on arutelu keskmes kohaliku omavalitsuse

veebileht3, mis on järjest enam muutumas „virtuaalseks vallamajaks“ või „virtuaalseks raekojaks“, kus

kodanikud käivad asju ajamas ja kohaliku elu korraldamisel kaasa rääkimas. Alljärgnevalt kirjeldame lühidalt

erinevate kaasamistasandite sisu ja toome välja selle, millele on vastava tasandi puhul oluline tähelepanu

pöörata.

e-kaasamise raamistik

INFORMEERIMINE

Esimene ja kaasamise jaoks äärmiselt oluline e-kaasamise tasand, mis peab võimaldama kodanikel

poliitilist otsustusprotsessi jälgida ja sellest aru saada. Eelkõige tasub fookusesse võtta volikogu

tasandil toimuv, sest osalusdemokraatia seisukohalt on rahvaesinduse tegevuse avatus esmase

tähtsusega. Ka avaliku teabe seadus pöörab sellele tähelepanu, nõudes, et veebi kaudu tuleb

kättesaadavaks teha ettevalmistamisel olevate õigusaktide ja poliitikadokumentide eelnõud. Lisaks

nõuab kohaliku omavalitsuse korralduse seadus volikogu tegevust kajastavate protokollide

avalikustamist, milleks kõige kiirem ja hõlpsam viis on nende kättesaadavaks tegemine veebilehe

kaudu. Palju olulisi otsuseid langetatakse ka kohaliku täitevvõimu tasandil ja vastav info on samuti

vajalik avalikustada. Tähelepanu tasub pöörata sellele, kui hõlpsasti on veebilehelt leitav

volikogu ja kohaliku täitevvõimu tööd puudutav info (tööplaanid, eelnõud, istungite

päevakorrad, komisjonide materjalid jne.), mis võimaldavad kursis olla ettevalmistamisel

olevate otsustusprotsessidega.

3 Nõuandeid veebilehe külastatavuse väljaselgitamiseks ja muid väikeseid nippe veebi koheselt kasutajasõbralikumaks muutmiseks oleme jaganud oma 2009 a. valminud juhendis. Samuti tasub tutvuda juhendiga "Kasutajakeskse veebi lehekülgede disain" http://www.riso.ee/et/files/Kasutajakeskse_veebi_lehekylgede_disain.pdf ja "Avaliku sektori veebilehtede käideldavuse uuringuga" http://www.riso.ee/et/files/veebideuuring_aruanne_final.pdf , mis kajastab mh KOV veebilehtede vastavust ligipääsetavuse nõuetele (WCAG)

https://valitsus.ee/UserFiles/valitsus/et/riigikantselei/strateegia/Kaasamise_k%C3%A4siraamat.pdf

http://www.ega.ee/files/e-Kaasamise%20juhend.pdf

http://www.riso.ee/et/files/Kasutajakeskse_veebi_lehekylgede_disain.pdf

http://www.riso.ee/et/files/veebideuuring_aruanne_final.pdf


5

KONSULTEERIMINE

Avaliku võimu ja kodanike partnerluse tasand, kus avalik võim enne otsuse langetamist küsib

kodanike arvamust ettevalmistatava küsimuse kohta. Konsulteerimine sisaldab alati ka

informeerimist, sest asjatundliku arvamuse esitamiseks peab kodanikel olema küsimuse kohta

piisavalt eelinformatsiooni.

Tähelepanu tasub pöörata sellele, kas ja millised volikogu ja kohaliku täitevvõimu

dokumendid on veebis kättesaadavad, kui hõlpsalt ja loogiliselt on need esitatud ja

millised on võimalused eelnõude varases staadiumis kommenteerimiseks ja ettepanekute

esitamiseks.

KOOSTÖÖ

See tasand tähistab avaliku võimu ja kodanike kõige tihedamat partnerlust, kus poliitika

kujundamine alates probleemide püstitamisest kuni poliitika elluviimiseni toimub vastastikuses

koostöös. Arvestades seda, et Eestis on ID-kaardi abil teostatud digitaalne identiteet, on meil

loodud maailmas unikaalne võimalus kodanike aktiivseks kaasamiseks otsustusprotsessidesse. Kui

ressursse interaktiivsete lahenduste loomiseks endal napib, siis on omavalitsustel võimalus oma

interaktiivne suhtlus rajada ka olemasolevatele kättesaadavatele platvormidele, mille

kasutajaskond üha kasvab.

Tähelepanu tuleb pöörata interaktiivsete suhtlusvõimaluste, sh. sotsiaalmeedia

kasutuselevõtule kohalike teemade tõstatamiseks, arutamiseks, tagasiside kogumiseks,

otsuste üle hääletamiseks.

See üldine e-kaasamise raamistik võimaldab struktureerida arutelu ja kavandada tegevusi liikumaks

ühepoolselt info jagamiselt inimeste arvamuse küsimisele ja sealt edasi juba koostööle, kus kohaliku elu

korraldamine toimub kogukonnaga käsikäes. Seejuures on informeerimine väga oluline kõigi tasandite jaoks,

sest teadmine toimuvast tekitab huvi ja mõistmise ning soovi sõna sekka öelda.

Peatume täpsemalt taas sellel raamistikul III peatükis, kus anname näidete varal soovitusi, kuidas kohaliku

omavalitsuse tööprotsess kaasavalt üles ehitada, kuidas olemasolevaid tehnilisi platvorme ja lahendusi

sisustada, et tekiks tõhusam side avaliku võimu ja kodanike vahel. Järgnevalt aga vaatame, kuidas kaasava

valitsemisega jõuda informeerimise tasandilt edasi järgmistele tasanditele, kus toimub avalikkuse lülitamine

kohaliku võimu otsustusprotsessidesse.


6

II Kaasava otsustusprotsessi kavandamine

Internetikeskkonna kasutuselevõtt kodanikega aktiivsemaks suhtlemiseks nõuab sihipäraseid tegevusi, mida on

võimalik kirjeldada 5 sammuna.

5 sammu kaasava otsustusprotsessini

Alljärgnevalt on igat sammu täpsemalt kirjeldatud ja esitatud nö. kontrollküsimused, millele tuleks püüda enne

kaasava otsustusprotsessiga alustamist vastus leida. Paljuski kattub e-kaasamise üldine loogika tavapärase

kaasamisprotsessiga, aga uute kommunikatsioonikanalite kasutamine toob kaasa ka mõndagi uut.

Pärast kaasamiseks vajalike sammude kirjeldamist esitame näitena bussihanke korraldamise Tartu linnas, kus

e-kaasamine oli oluline kaasamisviis otsuse kujundamisel.

TAUST, OOTUSED

KAASAMISE PLANEERI-

MINE

KAASAMIS- TEGEVUSED

KOMMUNI- KATSIOON

TAGASISIDE JA

HINDAMINE


7

1. SAMM - Ootuste, vajaduse ja organisatsiooni üldise valmisoleku

väljaselgitamine

Küsimused:

1. Millistel juhtudel peaks elanikkonnaga enne otsuse langetamist konsulteerima?

2. Mis on e-kaasamise eesmärk - kas saada tagasisidet kohaliku võimu plaanide kohta või koguda uusi ideid ja

ettepanekuid? Milliseid konkreetseid tulemusi soovime protsessiga saavutada?

3. Kas meie asutuse organisatsioonikultuur ja tööprotsessid võimaldavad kaasamisprotsessi edukalt läbi viia ja

e-kaasamist rakendada? Millised muudatused on selleks vajalikud?

4. Milline on meie valla/linna elanike valmisolek kaasamisprotsessis osaleda, sealhulgas e-kanaleid kasutada?

Soovitused

Elanikkonna kaasamine ja avaliku konsultatsiooni korraldamine on real juhtudel (arengukava koostamine,

planeeringud) seadusega sätestatud kohustus, kuid kindlasti ei tasuks piirduda vaid seaduse nõuete täitmisega.

Avalikkuse tagasisidet tasub küsida kõigil juhtudel, kus otsustamisel on olulist avalikku huvi pälvivad

küsimused. Kuid alati pole avaliku huvi eelnev hindamine sugugi lihtne ülesanne ja elanikkonna kaasamine võib

olla vajalik kasvõi selleks, et avalik huvi selgemini piiritleda. Üldine reegel on, et avalik konsultatsioon tuleks

ette võtta otsuste puhul, mis puudutavad kas kogu elanikkonda või olulist osa sellest. Aga avalikule

konsultatsioonile tasub panna ka küsimusi, mis küll puudutavad kitsama kogukonna huve (linnaosa, tänav, küla

vms), kuid kus head nõu võib tulla ka väljastpoolt.

Avalikkuse tagasiside saamiseks ei ole ulatusliku konsultatsiooni korraldamine sugugi ainuke võimalus. Kui

kohaliku omavalitsuse veebilehel või sotsiaalvõrgustiku kontol on inimestel võimalik esitada kohalikule võimule

ettepanekuid ja anda tagasisidet toimuva kohta, siis on ka see oluline samm kaasavaks valitsemiseks.

Internetikanalite kasutuselevõtt aktiivseks suhtlemiseks kogukonnaga peab olema teadlik poliitiline otsus, mida

kohaliku omavalitsuse juhid toetavad. Vastasel korral võib asi jääda töökorralduse taha, sest vajalikku inim- ja

raharessurssi ei eraldata. Avatud ja kaasav valitsemine eeldab, et organisatsioon on valmis põhimõtteliselt

muutma oma töö- ja otsustusprotsesse, mis ei pruugi sugugi lihtne ülesanne olla. Suhtumise muutumisele võib

kaasa aidata mõnes teises vallas või linnas omandatud kogemus, mis võimaldab ülesande keerukust hinnata ja

võimalikke vigu vältida.

Arvestada tuleb sellega, et veebisuhtlus nõuab spetsiifilisi teadmisi ja oskusi, mida tavapärased ametnike

kvalifikatsiooninõuded ei pruugi arvestada. Tuleb hoolitseda selle eest, et vajalik kompetents välja arendada.

Suuremates omavalitsustes võib kompetentsikeskuseks kujuneda näiteks avalike suhete osakond, väiksemates

peaks vähemalt üks ametnik end veebisuhtluse eripäraga kurssi viima.

Kindlasti on teie omavalitsusel juba mõningane kogemus kohaliku kogukonna kaasamisel

otsustusprotsessidesse. Hea oleks analüüsida senitoimunu õppetunde ja tunda huvi selle vastu, mida uut lisab

e-kanalite kasutuselevõtt. Kohaliku omavalitsuse veebilehe kasutusstatistika võib anda olulist teavet selle

kohta, kuivõrd inimesed on valmis e-osalemiseks. Isegi sel juhul, kui senine veebilehe külastajate arv on väike,

saab nendele inimestele tuginedes üldist teadlikkust e-osalemise võimalustest kasvatada.

1 2 3 4 5


8

2. SAMM – Kaasamisprotsessi kavandamine, taustinfo kaardistamine

Küsimused:

1. Keda me kavandatavasse protsessi kindlasti peaksime kaasama? Kes on sihtgrupid, keda

ettevalmistamisel olev küsimus otseselt puudutab? Kellel võiks olla ekspertteadmisi antud valdkonnas?

Kes on sidusgrupid, kes aitavad sihtgrupini jõuda?

2. Kuidas nende siht-ja sidusgruppideni jõuda? Kas e-kanalite abil info jagamine toimuvast on piisav või

tuleb kasutusele võtta ka muud kanalid?

3. Milline on kaasamisprotsessi ajaraam - algus, etapid ja lõpp? Millal peaksime jõudma otsuseni?

4. Millised on kaasamisprotsessi reeglid? Kuidas osalejate panust kasutatakse ja neile tagasisidet

antakse? Kes teeb lõpliku otsuse, kas protsessis osalejad (näiteks hääletuse teel) või kohalik võim?

5. Kuidas me e-kaasamist tehniliselt läbi viime ? Milliseid tehnoloogiaid kasutame? Kas olemasolevaid või

tuleb kasutusele võtta midagi uut? Kust me neid saame? Kas kasutame vabavaralisi lahendusi või

tuleb vajalik lahendusi tellida?

Soovitused

Kuigi e-kaasamine toimub veebi vahendusel ja on põhimõtteliselt avatud osalemiseks igale soovijale, tuleb

konkreetsel kaasamisjuhtumil analüüsida, kas need, kelle arvamus on antud küsimuses oluline, saavad

toimuvast teadlikuks ja on võimelised kaasa rääkima. Kui arutlusel olev küsimus puudutab noori, võime ilmselt

eeldada, et e-kanalid toimivad tõhusalt, vanema põlvkonna jaoks tuleb täiendavalt pingutada, et neile

teadvustada e-osalemise võimalusi. Tuleb arvestada sellega, et e-kaasamise harjumuse kujundamine on

pikaajaline ülesanne, mida iga kaasamisjuhtumiga saab arendada.

Kaasamisprotsessi kavandamisel tuleb läbi mõelda toimuva ajaline raamistik seotuna küsimuse

otsustusprotsessiga nö. ametlikul tasandil. Soovitav on kaasamisega alustada pigem vara kui hilja, sest kui

võimu tasandil on asi juba sisuliselt otsustatud, pole kaasamisel mõtet. Näiline kaasamine pigem kahjustab

organisatsiooni mainet ja suhteid erinevate elanikegruppidega.

Kaasamise läbiviimiseks tuleb varuda piisavalt aega, et sinna mahuks teavitamine toimuvast, tagasiside

kogumine ja selle analüüs. Kindlaks tuleb määrata ülesannete jaotus – kes mille eest vastutab ja kuidas toimub

otsuse langetamine kogutud arvamuste alusel.

Ehkki kindel kava ja organisatsioonisisene tööjaotus on väga oluline, tuleb säilitada ka paindlikkus, sest

erinevate tegurite sunnil võib osutuda vajalikuks kava muuta. Siiski ei tohiks võimalikud muudatused oluliselt

mõjutada lõpptulemust – kaasamisprotsessi juhtija peab endale selgeks tegema, mis meetodid ja kanalid

toimivad ning olema valmis neid muutma, kui ilmneb, et esialgne kontseptsioon ei tööta. Juba algsesse

ajakavasse tuleks sisse planeerida nö puhveraeg selleks, et lõppfaasis saaks tegeleda eriarvamustega ja kui

konsensust ei saavutata, oleks võimalik vajadusel arutelu jätkata.

Väga oluline on, et avalikkus oleks informeeritud, mis on kaasamise eesmärk ja kuidas see toimub. Eesmärk

peaks olema sõnastatud lühidalt ja arusaadavalt, kaasamisprotsessi kirjelduses tuleks näidata nii selle ajaline

kulg kui ka reeglid. Reeglites on oluline kajastada ka seda, kuidas toimub lahkarvamuste lahendamine (näiteks

hääletamise teel) või kes teeb lõppotsuse ning kuidas antakse tagasisidet kaasamise tulemuste kohta.

1 2 3 4 5


9

Kahtlemata tuleb info kaasamisprotsessi ja selle reeglite kohta teha veebis kättesaadavaks, samuti tuleb

avaldada kaasamisprotsessi kokkuvõte ja tulemus.

Kavandatav osalusplatvorm peab olema usaldatav ja samas tehniliselt lihtne ning kasutajasõbralik. Mõistlik on

luua kaasamiskeskkond kas omavalitsuse veebilehele, blogina või Facebook-i keskkonnana, kus saab kogu

protsessi kulgemist jälgida. Kindlasti aitaks paremale arusaamisele probleemi olemusest ja toimuvast

protsessist kaasa graafiliste lahenduste kasutamine näitamaks, kus etapis ollakse, millised tegevused on

tehtud, mis ees ootab.

Soovitav on kaasamiseks kasutada erinevaid meetodeid ja keskkondi, sest iga sihtgrupi jaoks võib töötada

erinev lähenemine (koosolekud, töögrupid, internetifoorum).


10

3. SAMM - e-Kaasamistegevused

Küsimused:

1. Kas oleme valmis reaalselt alustama?

2. Kas protsessiga seotud ametnikud on teadlikud oma ülesannetest? Kas oleme valmis võimalikeks

ettetulevateks muutusteks protsessi jooksul (mõni inimene lahkub organisatsioonist, haigestub jne.)?

3. Milliseid täiendavaid tegevusi tuleks ette näha toetamaks kaasavat otsustusprotsessi?

Soovitused

Esimesele küsimusele „jah“ vastuse andmisel ei tasu pikalt kõhelda, sest „ujuma õppida saab ikka alles vette

minnes“. Aga kindlasti pakub protsess ise ja ka tulemus rohkem positiivseid elamusi, kui kodutöö on korralikult

tehtud.

Hea oleks ette näha võimalikud probleemid, mis reaalse kaasamisprotsessi käigus võivad ette tulla. Seejuures

on oluline eristada olulist ebaolulisest, sest üksikjuhtumitega tegelemine võib tähelepanu palju tähtsamatelt

probleemidelt kõrvale viia ja lõpptulemust negatiivselt mõjutada. Asutuse sisemine töökorraldus peaks tagama,

et keegi organisatsioonist saaks pidevalt tegeleda käimasoleva kaasamisprotsessiga. See ei tohiks olla nö

„lisaülesanne tegelemiseks siis, kui teised asjad on tehtud ja kui midagi muud teha ei ole“. Tuleb olla valmis

vastama üleskerkivatele küsimustele ning vajadusel lisama arutlusel oleva teema kohta täiendavat infot. Oluline

on, et mitte üksnes otsene kaasamise korraldaja, vaid kogu kollektiiv oleksid toimuvast kaasamisprotsessist

teadlikud. Võib juhtuda, et see tuleb elanikega jutuks ja asjatundlik selgitus kulub sel juhul ära. Samuti

võimaldab laiem kursisolek toimuvaga vajadusel leida kaasamise korraldajale kiiresti asendaja.

Osalemist soodustavaks põhimõtteliseks muudatuseks on kahtlemata valitsemise suurem läbipaistvus, milleks

tehnoloogia kasutuselevõtt loob head võimalused. Korras dokumendiregistri olemasolu on iseenesetmõistetav,

aga lisaks sellele tuleks veebis kättesaadavaks teha kõikvõimalikud asutuses peetavad andmekogud, mille

avalikustamisele seadus tõkkeid ei sea. Esimeseks sammuks võiks olla nimekirja avaldamine nendest

andmekogudest, mis omavalitsusel on olemas. Nimekiri võiks olla täiendatud lühikese selgitusega iga

andmekogu kohta ja võimaluse korral varustatud aktiivsete otselinkidega andmetele. See loob eeldused

masintöödeldavatele nn „avaandmetele“4 üleminekuks, mida ettevõtjad, vabaühendused, kõik asjahuvilised

saaksid edaspidi arendustöös kasutada. Nii tekib võimalus luua uusi teenuseid ning näitlikustada olulisi avaliku

võimu otsustusprotsesse. Näitena võib siinkohal tuua platvormi meieraha.eu, mis on tehtud Garage48

rühmituse poolt riigieelarve kulude ja tulude visualiseerimiseks.

4 Vt http://opendata.riik.ee/

1 2 3 4 5

http://www.meieraha.eu/

http://opendata.riik.ee/


11

4. SAMM - Kommunikatsioon

Küsimused:

1. Milliseid e-kanaleid tuleks kasutada, et jõuda võimalikult paljude inimesteni? Milliseid teisi kanaleid

peaksime kasutama, et teavitada elanikkonda kaasamise toimumisest, sh. e-osalemise võimalustest? Millist

kanalit kasutades jõuame kõige tõhusamalt antud kaasamisjuhtumi peamise sihtgrupini?

2. Kuidas panna meedia toimuvast huvituma, kuidas uudiskünnist ületada, et meedia vahendusel oluliste

elanikegruppideni jõuda?

3. Kas meie poolt edastatavad sõnumid ja informatsioon on avalikkusele arusaadav?

Soovitused

Kaasamisprotsessi kavandades tuleks eesmärgiks seada jõudmine võimalikult paljude inimesteni, sest ainult nii

saavad asjaosalised ise otsustada, kas neil on huvi ja vajadus kaasa rääkida. Seepärast tuleb protsessi

alustades analüüsida kogukonna meediatarbimist ja suhtlusvõrgustikke, et tagada info tõhus levik. Vähemalt

kaasamisprotsessi algfaasis peaks kehtima põhimõte – mida rohkem kanaleid, seda parem. Hiljem, kui

inimesed on juba teadlikud e-osalemise võimalustest, võib mõne lihtsa ja kiire arutelu korraldada ka üksnes

veebi vahendusel.

Sotsiaalmeedia kasutamine kohaliku kogukonnaga suhtlemisel on samuti loomulik areng ja aja nõue. Selle

kanali kasutuselevõtt nö. ametliku kanalina nõuab selget otsustust, millele peaks järgnema sotsiaalmeedia

kontode liidestamine kohaliku omavalitsuse veebilehega.

Konkreetse kaasamisjuhtumi puhul on oluline, et kogu protsessi vältel peetaks kinni varem kokku lepitud

reeglitest. Kui osalejatele on lubatud tagasisidet saata kirja või e-mailiga, siis ei saa piirduda vaid info

jagamisega veebikeskkonnas. Iseenesestmõistetav on see, et kui kavandatavast otsustusest puudutatud

sihtgrupp internetti ei kasuta, tuleb keskenduda traditsioonilistele kommunikatsioonikanalitele.

Meedias uudiskünnise ületamiseks peab teema kõnetama paljusid inimesi, olema huvitava vaatenurgaga,

tooma välja seosed ja mõjud nii, et inimestel oleks võimalik ennast antud teemaga seostada ja näha isiklikku

puudutatust. Tasub silmas pidada, et targem on meediale ise esimesena infot jagada. Seda isegi olukorras, kus

sõnum ei ole omavalitsuse jaoks tingimata meelepärane. Igal juhul tagab ausus ja koostöövalmidus mitte ainult

paremad meediasuhted, vaid kõigi gruppide mõistvama suhtumise ja koostöösoovi.

Lihtsam on kaasamise edendamiseks kasutusele võtta valla- või linnavalitsuse meedia, aga ka nendes kanalites

peab pakutav info olema selge ja lugejaid köitev. Soovitav oleks oma sõnumeid erinevate gruppide peal testida

ja vaadata, kas need on mõistetavad, kutsuvad lugema, kuulama, kaasa mõtlema. Keerukat infot võiks nii

paberväljaannete kui ka veebisuhtluse tarvis visualiseerida (lisada pilte, infograafikat, videoklippe), see tagab

suurema huvitatuse ja sisu parema mõistmise ning meeldejäävuse.

Oluline on omavalitsuses kokku leppida, kes millistel teemadel sõna võtab. Meedia eelistab eksperte

pressiesindajale, kuid avalike suhete osakond võiks jääda meediasuhtluse koordineerijaks. Oluline on, et

organisatsioonist väljaminevad sõnumid ei oleks vasturääkivad, mis on eriti oluline kriisisituatsioonis.

1 2 3 4 5


12

5. SAMM - Otsustamine, hindamine ja tagasiside andmine

Küsimused:

1. Kuidas me lõpliku otsuse teeme, kui protsessi tulemusena on esitatud palju eriarvamusi?

2. Kuidas me oma otsust kommunikeerime ja põhjendame? Kas meil on olemas kaalukad

toetusargumendid (ning vastuargumendid eriarvamustele)?

3. Kas meie algne plaan realiseerus? Mis muutus ja miks? Kui mingi asi ebaõnnestus, siis miks?

4. Kas protsessis osalenud on rahul tulemusega? Aga protsessiga tervikuna, isegi juhul kui tulemus ei ole

täpselt vastavuses nende poolt pakutuga? Kuidas osalejate arvamust teada saada?

Soovitused

Lõpliku otsuse langetamiseks erinevate ettepanekute suhtes on oluline need süstematiseerida ja seejärel läbi

analüüsida sõelale jäänud valikute ühiskondlik-majanduslik mõju (vajadusel tuleb selleks kaasata valdkonna

eksperte). Kaaluda tuleb, kes on vaadeldava ettepaneku korral võitjad/kaotajad ja milline võiks olla mõistlik

kompromiss erinevate lähenemiste vahel. See aitab eriarvamuste virr-varris selgusele jõuda ja langetatud

otsust kaasamisprotsessi osalistele ja avalikkusele edastada ja põhjendada.

Tähtis on silmas pidada, et kaasamine ei tohi viia otsustamatuseni. Kaasamisprotsess peab saama konkreetse,

käegakatsutava tulemi. Kompromissi leidmine osapoolte vahel on küll oluline, kuid mõningatel juhtudel pole see

lihtsalt võimalik ja siis peab avalik võim valiku tegema. Punase ja sinist värvi bussi vahel valides ei peaks lillat

ilmtingimata pakkuma kompromissina!

Oluline on mitte jätta osalejaid unarusse peale seda, kui tulemus on käes. Kaasamisprotsessis osalenuid tuleb

lõppotsusest teavitada ja seda põhjendada, tuues välja asjaolud, miks osa ettepanekuid jäi arvestamata. Kui

varem on kokku lepitud, et kokkuvõte otsustatust avaldatakse omavalitsuse veebilehel või mõnes muus e-

keskkonnas, siis piisab, kui osalejad saavad e-kirjaga lingi vastavale veebikohale. Otstarbekas oleks koondada

kogu kaasamist puudutav materjal ühte kindlasse kohta, et hiljem oleks võimalik juba toimunud menetlustega

tutvuda ja igat uut juhtumit ei peaks uuest kohast otsima.

Konfliktide vältimiseks võib osutuda vajalikuks anda ka personaalset tagasisidet, mis võimaldab lähemalt

selgitada kõiki asjaolusid, miks ettepanek jäi seekord arvestamata. Eesmärgiks peaks olema vältida solvumist

ja hoida uks lahti edasiseks kodanikuaktiivsuseks ja koostööks.

Toimunud kaasamisjuhtumi analüüs on igal juhul vajalik, sest nii õpitakse vigadest ja kinnistatakse

õnnestumisi. Huvipakkuv on seejuures nii ametnike kui osalejate hinnang toimunule. Tagasiside kogumine

peaks kuuluma kaasamisprotsessi juurde ja ka selleks tuleks protsessi kavandades võimalused ette näha. Miks

mitte saata protsessis osalenud inimestele koos tänusõnadega kodanikuaktiivsuse eest tagasiside küsimustik,

millele vastates saab anda toimunule hinnangu ja esitada ettepanekuid edaspidisteks tegemisteks.

Kaasav otsustusprotsess nõuab nii kaasajatelt kui osalejatelt vastastikust lugupidamist ja usaldust. Selleks pole

ükski pingutus liiast.

1 2 3 4 5


13

Kaasamisjuhtumi kirjeldus – Tartu linna bussihanke ettevalmistamine

Tartu linnavalitsus kavandas 2010. aastal uuendada Tartu bussiparki ning sõidugraafikuid ja kaasas juba hanke

ettevalmistamise etapil protsessi linnaelanikke.

1. SAMM - ootuste, vajaduse ja organisatsiooni üldise valmisoleku väljaselgitamine

Kaasamise eesmärgiks oli koguda inimestelt tagasisidet bussigraafikute kohta ning pakkuda võimalust inimestel

endil otsustada busside kujunduse üle. Taust soosis igati antud juhtumil e-kaasamise läbiviimist - oli

kõrgendatud avalik huvi, sest teema puudutas väga suurt osa linlastest. Oli konkreetne vajadus bussiparki

uuendada ja seetõttu ka ametnikkonna kõrge valmisolek teemaga tegeleda. Tagatud oli poliitiline toetus, kuna

ühistranspordi kvaliteedi parandamine oli olnud 2009. aastal kohalikel valimistel üks olulisi valimislubadusi.

Kuna otsustamiseks sooviti pakkuda busside kujunduse erinevaid visuaalseid lahendusi, olid e-kanalid antud

juhul eriti asjakohased, sest näidiseid sai veebi vahendusel kasutajasõbralikult tutvustada.

2. SAMM - e-kaasamisprotsessi planeerimine

Kaasamise kavandamisel võeti sihiks, et arutelu ühistranspordi kvaliteedi üle oleks võimalikult avalik ning et

kaasatud saaks võimalikult palju erinevaid sihtgruppe (poliitikud, transpordiga seotud erafirmad, linnavalitsuse

ametnikud, õppejõud ja üliõpilased jt). Samal ajal võeti eesmärgiks ka laiema avalikkuse varajane kursisolek

kogu hankeprotsessiga. Täpselt pandi paika protsessi ajakava, kanalid jne. Peamisteks kanaliteks linnaelanike

e-kaasamisel valiti Facebook ja Twitter. Valmistati ette ka meediasuhtluse plaan ja eesmärgiks seati teha

tihedat koostööd ajalehega Tartu Postimees.

3. SAMM - e-kaasamistegevused

Kaasamist ette valmistades konsulteeriti eelnevalt põhjalikult erinevate linnavalitsuse spetsialistidega

(liiklusteenistuse talitlus). Busside visuaalse lahenduse variantide autorid olid Tartu Kõrgema Kunstikooli

tudengid.

Kaasamisprojekti avalöök planeeriti samaaegsena nii kohalikus meedias (Tartu Postimees) kui linnavalitsuse

veebilehel – 23. märtsil 2010 ilmusid ajalehes intervjuud linnaametnikega, bussigraafikud, erinevate

visuaalsete lahendustega busside pildid. Sama info esitati ka linna ametlikul kodulehel, kus oli võimalus kohe

oma arvamust avaldada. Avaldatud materjalidele viidati veel erinevates pressiteadetes ning Facebookis ja

Twitteris. Avalikkusel oli võimalus ettepanekuid teha 15 päeva, kokku laekus 233 ettepanekut. Pidevalt kajastas

protsessi käiku Tartu Postimees (uued pakutavad bussigraafikud jne).

Järgmises etapis pandi tudengite visuaalsed lahendused hääletusele ja esitati uus üleskutse osalemiseks

Twitteris ja Facebook-is ning linna kodulehel. Ka Tartu Postimees esitas uue üleskutse – sel korral siis hääletada

busside visuaalse lahenduse variantide üle. Hääletuseks anti avalikkusele aega 14 päeva, kokku saadi

tagasisidet 319-l korral. Hääletuse lõpptulemusena said kõik Tartu uued bussid endale punase värvilahenduse,

mis praegu Tartu tänavapilti ilmestab.

4. SAMM - kommunikatsioon

Sõnumid erinevates kommunikatsioonikanalites ei erinenud märkimisväärselt, vaid toestasid üksteist

(kanalitest on täpne ülevaade antud juba eespool). Ilmselt oleks osalus olnud veelgi suurem, kui olulise

kommunikatsioonipartnerina oleks ette nähtud ka Tartu infokeskuses (seal oleks võinud olla tagasiside

andmise ja hääletamise koht ka neile, kes e-keskkondi ei kasuta).

1 2 3 4 5

http://www.tartu.ee/?lang_id=1&menu_id=2&page_id=3908


14

5. SAMM - otsustamine, hindamine ja tagasiside andmine

Lisaks sellele, et tulemusena valiti välja busside visuaalne lahendus ja arvestati laekunud tagasisidega ka uute

bussigraafikute koostamisel, tuleb e-kaasamise seisukohalt olulisteks tulemusteks ja nö. õppetundideks pidada

järgmist:

- 8549 inimest tundis huvi ja külastas bussigraafikute lehte (233 avaldas arvamust);

- 7046 inimest külastas visuaalse kujunduse lehte (319 inimest avaldas arvamust) - toodud arvud

annavad tunnistust üsna suurest hulgast e-osaluse huviga inimestest;

- tõestamist leidis tiheda koostöö vajadus ja võimalikkus kohaliku ajalehega - lõpuks aetakse ju ühte

asja ja soovitakse, et linnas oleks sujuv ja mugav ühistransport;

- rahalist lisaressurssi antud e-kaasamisprojekt ei vajanudki. Ka kohalik leht oli valmis kogu infot tasuta

vahendama. Lisatöötunde kogus kogu kaasamisprojekti jooksul 15 tööpäeva jagu;

- edasiseks õppetunniks peab linnavalitsus enda jaoks seda, et oleks võinud koheselt ja personaalsemalt

kõigile osalenutele tagasidet anda ja tänada, see oleks võinud veelgi enam osalust motiveerida;

- inimesed on rohkem valmis osalema „kergetel teemadel“ (busside välimus) kui keerukamatel teemadel

(bussigraafikud). See ei tähenda, et kaasamine peaks piirduma „kergete teemadega“, keerukamad

teemad vajavad rohkem selgitustööd ja meisterlikkust, et inimestes huvi äratada.


15

III e-Kaasamise lahendused, näited ja soovitused

Alljärgnevalt esitame näiteid kohalikes omavalitsustes kasutuses olevate e-kaasamise rakenduste kohta,

esitades seejuures näpunäiteid, kuidas neid sisustada. Kuna tänaseks on ligi 80 valda ja linna otsustanud liituda

Siseministeeriumi tellimisel valminud Kohalike Omavalitsuste Teenusportaaliga (KOVTP), siis vaatleme selle

platvormi võimalusi veidi põhjalikumalt.

KOVTP on omavalitsustele suunatud sisuhalduslahendus, mis annab kõigile selle lahendusega liitunud

omavalitsustele lisaks ühtse struktuuriga veebilehele ka hea tehnilise platvormi e-kaasamise läbiviimiseks.

Lahendus võimaldab hõlpsasti kasutusse võtta foorumi, rubriigi „Teavita probleemist“ (koos

kaardirakendusega), olemas on ka küsitluste läbiviimise funktsioon ja võimalus linkida veebileht

sotsiaalmeedia keskkondadega. Lahenduse ja liitumisvõimaluste kohta leiab täpsemat infot veebilehelt

http://www.kovtp.ee/, kus on esitatud ka KOVTP-ga liitunud omavalitsuste nimekiri ja otselingid nende

veebilehtedele. Sealt on võimalik ise vaadata tulemust ja leida järgimist väärivaid eeskujusid.

Meie teostatud kohalike omavalitsuste veebilehtede analüüs tõi välja, et informeerimise ja elanikele tagasiside

võimaldamise häid näiteid võib leida ka nendest kohalikest omavalitsustest, kes KOVTp-ga liitunud ei ole, kuid

interaktiivse suhtluse osas annab KOVTP kasutamine selge eelise. Paraku on KOVTP siiski vaid tehniline

lahendus ja sisuga tuleb see täita ikkagi igal kasutajal endal.

Järgnevate näidete valikul oleme keskendunud eelkõige volikogu tegevusele, sest kohaliku rahvaesinduse

„veebinägu“ ja suhtlemine avalikkusega võiks olla eeskujuks ka kohalikule täitevvõimule. Seejuures võtame

aluseks I peatükis tutvustatud e-kaasamise 3-tasandilise raamistiku, paigutades kodanikele tagasisidet

võimaldavad lahendused veidi tinglikult konsultatsiooni tasandile.

1. INFORMEERIMINE

Fookuses see, kui hõlpsasti on veebilehelt leitav volikogu tööd puudutav info (liikmed,

nende kuuluvus, komisjonide koosseis, eelnõud, istungite päevakorrad jne.)

Volikogude info on omavalitsuste veebides tihti suhteliselt „peidetud“ ja seda tuleb otsida väga erinevate linkide

alt või hoopiski dokumendiregistrist. KOVTP lahenduses on volikogude info hõlpsalt leitav lingi „Juhtimine“ alt

ülemisest menüüribast. Sellele klikkides avaneb vaskpoolses menüüribas volikogu töö kohta kogu oluline

informatsioon, kust on leitavad ka volikogu istungite audiosalvestused (vt. Joonis 1), mille platvorm võimaldab

lisada.

http://www.kovtp.ee/


16

Joonis 1. Viiratsi valla veebilehe ekraanipilt

Volikogude info esitamisel soovitame tähelepanu pöörata sellele, et volikogu rubriigis oleks esitatud järgmine

info:

- Kõigi volikogu liikmete kontaktandmed – mitte ainult volikogu esimehe kontakt, ja mitte ainult

telefoninumbrid, vaid kindlasti ka maili-aadressid ja iga liikme nõusolekul võiks olla märgitud ka see,

kas volikogu liige on esindatud sotsiaalmeedias ja kui, siis millistes kanalites (aadressid, lingid).

- Liikmete jagunemine komisjonidesse.

- Volikogu istungitest osavõtmise info võiks valijatele kättesaadav olla, kuigi võib vaielda, kas see

sisulist töö kvaliteeti näitab. Näitena võib siinkohal viidata Tartu linna volikogu alamlehele

http://www.tartu.ee/?lang_id=1&menu_id=2&page_id=3747.

- Kindlasti võiks volikogu istungite kohta olla veebis istungi eelinfo (arutlusele tulevad eelnõud,

päevakord). See tuleks linkida dokumentidega dokumendiregistris, et huviline saaks end eelnevalt

põhjalikult teemaga kurssi viia. Oluline on esitada lisaks ka hõlpsalt haaratav lühiülevaade arutlusele

tulevast küsimusest. Näitena võiks vaadata infot Keila valla vanast veebist

http://arhiiv.keilavald.ee/juhtimine/volikogu/istungite-materjalid/jaergmise-istungi-paeevakord.html

(nüüdseks on Keila vald liitunud KOVTP-ga ja kasutusel uus leht). Sama oluline on ka istungi järgselt

lühikokkuvõtte esitamine istungist ja seal otsustatust. Protokollid on reeglina küll vabalt kättesaadavad

(ehkki meie vaatluse järgi väga suure hilinemisega), kuid oluline on esitada ka lühikokkuvõte. Hästi on

seda tehtud näiteks Kõue valla veebis

http://www.koue.ee/volikogu/istungid/525-volikogu-istungil-16-veebruaril-2012.html.

- Kui volikogu istungeid on võimalik videoülekandena jälgida, on see kindlasti suurepärane võimalus,

aga kasutajasõbralikuks lahenduseks on ka võimalus kuulata volikogu istungite audiosalvestisi veebis

https://www.viiratsi.ee/et/salvestused.

- Üheks eelduseks inimeste tähelepanu võitmisel on eeldatavalt suuremat huvi pakkuvate õigusaktide nö

esile tõstmine, nagu on seda tehtud taas Kõue valla veebi rubriigis „Kiirelt leitavad õigusaktid“

http://www.koue.ee/volikogu/oigusaktid.html.


http://arhiiv.keilavald.ee/juhtimine/volikogu/istungite-materjalid/jaergmise-istungi-paeevakord.html

http://www.koue.ee/volikogu/istungid/525-volikogu-istungil-16-veebruaril-2012.html

https://www.viiratsi.ee/et/salvestused

http://www.koue.ee/volikogu/oigusaktid.html


17

2. KONSULTEERIMINE

Fookuses see, kas ja millised volikogu dokumendid on veebis kättesaadavad, kui hõlpsalt

ja loogiliselt on need esitatud ja millised võimalused on dokumentide varases staadiumis

kommenteerimiseks ja konsulteerimiseks.

Informatsiooni tasandi juures viitasime istungite info ja eelnõude läbimõeldud esitamisele kui esmasele

tingimusele tagasiside saamiseks. Järgmised sammud peaks olema suunatud sellele, et kodanikel oleks

võimalus anda tagasisidet veebi vahendusel, esitada toimuva kohta küsimusi, laskuda diskussiooni eelnõude ja

muude dokumentide üle olukorras, kus lõplikku otsust pole veel tehtud.

Peamised konsultatsiooni läbiviimise reeglid esitasime II peatükis, neid tuleks rakendada juhul, kui avaliku

konsultatsiooni läbiviimine toimub eraldi ettevõtmisena. Seda on keeruline teha kõigi eelnõude jaoks; kodanikul

peab olema võimalus arvamust avaldada ka omal initsiatiivil, kui ettevalmistamisel olev otsus teda huvitab või

ta soovib toimuva kohta täpsemat teavet, et seisukohta kujundada.

Kohalike omavalitsuste veebilehtede analüüs võimaldab näidetena välja tuua järgmised huvipakkuvad

tagasiside ja konsultatsiooni rakendused.

- Harku valla kodulehel rubriik „Arupärimised“ http://www.harku.ee/index.php?menuID=327.

- Haapsalu linna kodulehel rubriik „Küsimused ja vastused“

http://www.haapsalu.ee/index.php?lk=79 ja Tartu linna „ametnik vastab“

http://www.tartu.ee/?page_id=24021. Mainitud lahendused ei kvalifitseeru küll avalikuks

konsultatsiooniks, kuid neid võib igati soovitada, kuivõrd need annavad tagasisidet sellest, millised

küsimused ja probleemid inimestel on ja kuidas neid lahendatakse.

- Mitmete kohalike omavalitsuste veebilehel on vorm küsimuse esitamiseks, kuid küsimust ja vastust ei

avalikustata. Soovitame näha ette küsimuse ja vastuse avalikustamine veebis küsija nõusolekul, see

aitab vältida asjatuid korduvaid pöördumisi samas küsimuses. Seda põhimõtet tuleks rakendada ka

KOVTP rubriigis „Teavita probleemist“.

- Õnnestunumaks veebide analüüsil silma hakanud konsultatsioonilahenduseks võib pidada Tartu linna

online-konsultatsioone - kesklinna arengustrateegia online-konsulteerimist, kus linn ootas kõigilt

linnaelanikelt ettepanekuid selleks spetsiaalselt tehtud veebivormi vahendusel (vaata ekraanipilti

Joonisel 2).

http://www.harku.ee/index.php?menuID=327

http://www.haapsalu.ee/index.php?lk=79

http://www.tartu.ee/?page_id=24021


18

Joonis 2. Ekraanipilt kesklinna arengustrateegia konsultatsioonist Tartu linna veebilehel

Samuti väärib tähelepanu Tartu linnavalitsuse Emajõe vasakkalda rekonstrueerimise konsultatsioon

http://www.tartu.ee/?lang_id=1&menu_id=0&page_id=24306. Selle konsultatsiooni puhul väärib tunnustust,

et kõik laekunud arvamused ja arutelud on samas kodulehel ka avalikustatud. Seevastu arengustrateegia

konsultatsiooni puhul puudus konsultatsiooni läbiviimise ajal kodulehel märge, milline tagasiside on laekunud,

millal ja mida otsustatakse.

Ka Tartu online-konsultatsioone oleks oluliselt hõlpsam jälgida, kui veebis oleks selleks eraldi konsultatsioonide

rubriik, milles omakorda alajaotused „Lõppenud konsultatsioonid ja tulemus(ed)“, „Käimasolevad

konsultatsioonid“ jne.

Paljud informatsiooni ja konsultatsiooni tasandi all viidatud seni veel puudulikud funktsionaalsused peaksid

saama lahenduse, kui täielikult rakendub ellu teinegi Siseministeeriumi eestvõttel toimuv projekt kohalike

volikogude infosüsteemi väljaarendamiseks (VOLIS).

VOLIS annab võimaluse efektiivsemalt korraldada volikogu ja valitsuse liikme tööd, mida saab häälestada

vastavalt kohapealsele vajadusele - alates paberivaba töökeskkonna kasutuselevõtust ja lõpetades virtuaalse

volikogu istungiga. Lisaks aitab VOLIS kaasata kohalikke elanikke volikogu töösse, andes avalikkusele

võimaluse jälgida ja kuulata volikogu istungeid, otsida ja lugeda volikogu tööga seotud dokumente, vastata

küsitlustele, esitada omapoolseid ettepanekuid jne. VOLIS-e rakendamise pilootprojekt viiakse läbi Jõgevamaal.

Vaata lisaks infot http://dw.riik.ee/VOLIS.

3. KOOSTÖÖ

Fookus interaktiivsete võimaluste, sh. sotsiaalmeedia kasutuselevõtul kohalike teemade

tõstatamiseks, arutamiseks, tagasiside kogumiseks, otsuste üle hääletamiseks jms.

Koostöö all vaatleme nii foorumeid kui ka sotsiaalmeedia kasutamist. Sotsiaalmeedia alla liigitame blogid,

Facebooki, Twitteri, Youtube'i kui levinuimad sotsiaalmeedia platvormid. Peatükis on esitletud ka näiteid

eespool viidatud projekti eCitizenII partneromavalitsuste praktikast.


http://dw.riik.ee/VOLIS


19

Foorumid

- On positiivne, et KOVTP lahendus ja juhendid pakuvad omavalitsustele välja foorumi reeglite

sõnastuse. Olgu siinkohal heaks näiteks Nissi valla uus veebileht https://nissi.kovtp.ee/et/foorum.

Meie varasemad uuringud näitasid, et foorumite kasutamise üheks oluliseks kitsaskohaks oli just

reeglite puudumine või nende ebamäärasus. Loodetavasti aitavad KOVTP materjalid foorumite teema

juurde uuesti tagasi pöörduda juba uuel tasemel.

- Foorum peaks olema leitav avalehel (KOVTP lahenduse puhul see nii on), kuid selleks, et inimesed

foorumis osaleksid, on seda võimalust kindlasti vaja tutvustada ka teistes kanalites. Oleks hea, kui

sellega kaasneks mingi konkreetse aktuaalse probleemi käsitlemine, mille üle foorumis arutleda.

- Kindlasti peaks omavalitsused foorumit ise aktiivselt kasutama - looma algse struktuuri, kus oleks 4-5

peamist alateemat. Vältima peaks liigselt liigendatud ja keerukat struktuuri, kus liiga suur alateemade

hulk raskendab kasutajal õige koha leidmist oma sissekande lisamiseks. Sobivaima teemade jaotuse

leiab ilmselt elanikelt nõu küsides ja alateemade struktuuri mõnda aega testides.

- Kahjuks tuleb üsna tihti tõdeda, et foorum elab vaikselt oma elu ja omavalitsuse esindajad sekkuvad

diskussiooni harva. Selline foorum kohaliku omavalitsuse veebilehel jätab omavalitsusest isegi

halvema mulje kui see, kui foorumit üldse avatud ei ole. Foorum on väga nõudlik formaat ja eeldab et

sellesse panustatakse pidevalt.

- Esimese asjana tulekski vastata küsimusele, mis on veebifoorumi eesmärk? Kas see on keskkond,

kus avalik võim konsulteerib kodanikega kohaliku elu küsimuste üle või hoopis keskkond, kus

kodanikud algatavad neile huvipakkuvaid teemasid? Neile küsimustele vastates jõuab ilmselt ka

lähemale sellele, kuidas foorum üles ehitada, kuidas korraldada modereerimist jms. Võimalik, et

foorumi modereerimisest on huvitatud ja selleks ka igati sobilik hoopis keegi kogukonna liikmetest -

kas üksikisik või mõni vabaühendus. Aga ka sel juhul peaks omavalitsus aktiivselt diskussioonis

osalema.

- Oluline küsimus on foorumi kasutajate identifitseerimine – mida rangem see on (näiteks ID-kaart),

seda kõrgem on barjäär, mille kasutaja peab ületama oma sõnumi postitamiseks. Siiski võiks teatud

kujul registreerumine foorumis osalemiseks vajalik olla, sest mõnikord nõuab foorumis tekkinud

probleemide lahendamine kasutajaga lisasuhtlust.

- Kokkuvõtvalt, foorum väga nõudlik formaat, et seda sisukana elus hoida. Kui jaksu on vaid üksikute

arutelude pidamiseks, siis võib osutuda mõttekamaks kasutada selleks sotsiaalmeediat (vt. soovitusi

allpool). Kuid hästi toimiv kohaliku elu küsimuste üle arutelukeskkonda pakkuv foorum on suur

väärtus, mille nimel tasub pingutada avaliku võimu ja kogukonna koostöö süvendamise nimel.

Blogid

- Kohaliku elu küsimusi kajastava blogi pidamine valla või linna veebilehelt otselingituna võimaldab

vabamas formaadis diskuteerida kohaliku elu probleemide üle ja pakkuda täiendavat infot

omavalitsuse köögipoolelt. See aitab kuiva ja ametlikku veebisuhtlust mitmekesistada.

Ametkonnasiseselt on vaja kokku leppida teatud reeglid, et ametnik, kes on ju samal ajal ka kodanik,

mängureegleid teaks ja et ka blogi lugejale oleks selge, mis rollis postituste autor esineb.

- Tänasel päeval leiab kohalike omavalitsuste veebilehtedelt viiteid vaid mõnele üksikule blogile, millest

üks sisukamaid on Järva–Jaani vallavanema blogi http://artosaar.blogspot.com/. Kuigi blogi stiil on

https://nissi.kovtp.ee/et/foorum

http://artosaar.blogspot.com/


20

isiklikku laadi, puudutab vallavanem paljusid olulisi kohaliku elu teemasid. Blogi lugejate hulk annab

tunnistust sellise žanri vajalikkusest.

- Blogi pidamisel tuleks lisaks huvipakkuvatele sissekannetele hoolitseda blogi populariseerimise eest.

Kärdla linna blogi http://www.kardla.ee/index.php/blogi puhul võib märgata, et kajastavate teemade

aktuaalsusele vaatamata on lugejaid vähevõitu. Sellises olukorras tasub võtta veidi lisaaega ja

mõelda sellele, kuidas inimesi ärgitada blogi vastu huvi tundma ja teemasid omalt poolt

kommenteerima.

Facebook (FB)

- Facebooki kasutusele võtnud omavalitsuste arv kasvab jõudsalt. Olukorda lähemalt vaadates torkab

aga silma teatud kõhklus, mis kujul selles keskkonnas tegutseda ja oma konto luua. Facebookis ollakse

hetkel nii grupina, kui ka nö. lehena („page“). Paljud omavalitsused on piirdunud vaid kohainfo

sisestamisega ja viite lisamisega ametlikule veebilehele.

- Fännide ja „meeldimiste“ arv iseenesest ei saa olla mõõdik sotsiaalmeedia kasutamise

professionaalsuse või edukuse hindamiseks, ent kui juba sotsiaalmeediasse minnakse, siis on oluline

saavutada seal ka arvestatav jälgijate hulk, mis on edasise e-suhtluse esmaseks eelduseks. Oma FB

sõprade arvu üle võivad uhked olla näiteks Tartu linn (üle 13 000 sõbra), Keila linn (üle 4000 sõbra),

aga kindlasti ka Rõuge vald (450 meeldimist), Saue vald (üle 1100 meeldimise).

- Suurema jälgijaskonna saavutamise esmane tingimus on kahtlemata link sotsiaalmeedia keskkonnale

ametlikul veebilehel. Selles osas pakub KOVTP head näidet – viide FB-le asetseb silmatorkavalt veebi

avalehel, samas veerus kus foorumgi. Sugugi kõik KOVTP-ga liitunud kohalikud omavalitsused ei ole

FB-d kasutusele võtnud, kuid on ka neid, kelle aktiivsele FB kontole veebilehelt jõuab (näiteks Viiratsi

vald https://www.viiratsi.ee/et/uldinfo). Ent arutelu algatamiseks ei piisa vaid konto loomisest,

vaja on esitada selge üleskutse aruteludes osalemiseks. Olgu tehniline formaat, milline tahes,

kohaliku võimu ülesandeks on olla teemade ja küsimuste tõstataja.

- Kui kohalikul omavalitsusel napib kogemust ja aega sotsiaalmeedias suhtlust algatada, siis tasub

mõelda sellele, kas kogukonnas leidub mõni aktiivne sotsiaalmeedia entusiast, kes võtaks vedada

kogukonnalehe pidamise. Alljärgnev Odense linna näide võib ka Eesti oludes õpetlikuks osutuda.

Näide Taanist, Odense linnast

Odense Linnavalitsusel oli plaan Facebookis konto luua, et vahendada kultuuriinfot ning

algatada kultuuriteemalisi diskussioone. Esialgu siiski kõheldi ja ei oldud päris

veendunud, kuidas konto haldamisega hakkama saadakse ning kuidas inimesed

algatusega kaasa tulevad. Tuldi mõttele nö. osta seda teenust sisse ühelt kultuurielu

hästi tundvalt sotsiaalmeedia fanaatikust linnaelanikult. Linnavalitsus küll tõstatab

teemasid, kuid samas hoitakse üsna madalat profiili ja ei reklaamita eriti, et tegemist on

linnavalitsuse FB-kontoga. Pigem jätab linnavalitsus teadlikult mulje, et see on nö.

„kodanikult-kodanikule-keskkond“, sest arvatakse, et tüüpilised sotisaalmeedia

kasutajad võivad linnavalitsuse nö ametlikku lehte eeldamisi igavaks pidada.

Linnavalitsus kinnitab, et kui lehel on piisavalt jälgijaskonda ja sisu ning endal kogemust,

siis ollakse valmis ka ise kontot täielikult haldama. Samas leiab linnavalitsus, et

praegune olukord, kus kontohaldaja ei ole ametnik, lubab ametnikul kasutada vabamat

stiili ja kõnekeelsemaid väljendeid ning mitte olla alati „poliitiliselt korrektne“. Selline

lähenemine tundub olevat õigustatud – kogutud on üle 13 000 fänni ja diskusioon lehel

on aktiivne.

NB. Toodud näite puhul tasub arvestada, et selline taktika ei tohi saada valdavaks.

Sellist nö väikest kavalust suurema hulga kasutajate saavutamiseks võiks kasutada vaid

ühekordselt mingi projekti algfaasis. Niipea, kui inimesed on selle keskkonna

aktiivsemalt kasutusele võtnud, tuleks selgelt teada anda seosest omavalitsusega.

http://www.kardla.ee/index.php/blogi

https://www.viiratsi.ee/et/uldinfo


21

- FB konto jaoks on vaja selgelt sõnastada reeglid ja kokku leppida kohaliku võimu suhe selle kanaliga.

Kui selles pole endal kindlust, ei saa ka külastaja aru, kui tõsiselt omavalitsus ise seda suhtluskanalit

võtab. Hea näitena võib siinkohal tuua Rakvere linna FB lehte, kus sissejuhatav tekst aitab külastajat

selle veebikoha ja sissekannetega suhestuda.

- Kui kohaliku omavalitsuse kui terviku FB konto haldamine käib üle jõu, võib soovitada FB-lehe loomist

mingi kitsa teema või valdkonna jaoks. Sel juhul on konto sisuga täitmist ning modereerimist kindlasti

hõlpsam korraldada.

Näide Soomest, Tampere linnast

Tampere linnavalitsuse kohaliku demokraatia teenistus lõi Facebookis spetsiaalselt

osaluse-teemalise lehekülje, kus vahendati operatiivselt kõiki jooksvaid

kaasamisprotsesse, küsitlusi, noorteparlamendi tööd. Peamine põhjus, miks seda tehti,

oli tunne, et hoolimata Tampere pikaajaliselt kaasamiskogemusest, puudub inimestel

ikkagi teadmine, millised võimalused osaluseks linnas on. Arvati, et linnauudiste

rubriigis läheb konkreetne ülekutse osaleda kaotsi. Eelnevalt peljati küll negatiivsete

kommentaaride tulva, kuid siiski avati kõigile soovijatele vaba ligipääs

kommenteerimiseks ja küsimuste esitamiseks. Kogemus tõestas, et negatiivseid

kommentaare ei tasu peljata, need ei ole valdavad. Kõige raskem on aga inimesi

reaalseks osalemiseks häälestada ja osalema keelitada.

Twitter

- Twitteri kasutamine eeldab kohanemist selle kanali stiili ja vormiga. Ära ei tohi unustada, et inimene,

kes kohaliku võimuga siia suhtlema tuleb, ei oota ametlikus stiilis pressiteateid ja staatilist infot.

Tõenäoliselt ei oota ta ka ainult omavalitsuse tegevusega otseselt seotud infot, vaid ennekõike

kogukonda puudutavaid sõnumeid. Heaks näiteks võib siin tuua taas Tartu linna, kus Twitteri

vahendusel kutsutakse inimesi näiteks Tartust lendama (vt. Joonis 3, noolega viidatud postitus). Tartu

Twitteri-säutsudes ei kopeerita ametlikke pressiteateid, vaid vastavalt keskkonna formaadile

räägitakse inimlikest asjadest (jõulupuu saabumine, nõuanded lindude toitmiseks). Samas on oluline

kajastada ka võimu tasandil toimuvat, nagu näiteks kesklinna planeeringu arutelu.

- Kindlasti tasub enne sotsiaalmeediasse minekut kutsuda kogemusi vahetama juba sotsiaalmeedia

keskkondi praktiseerivad ametikaaslased teistest kohalikest omavalitsustest ja uue meedia

asjatundjad. Sellisel viisil on toiminud Tartu linn, keda võib lugeda kohalike omavalitsuste

sotsiaalmeedia kasutamise pioneeriks Eestis.


22

Joonis 3. Ekraanipilt Tartu linna Twitteri leheküljest.

KOKKUVÕTTEKS

Sotsiaalmeediasse minek esitab tõsise väljakutse kogu organisatsioonikultuurile ja senistele tööprotsessidele.

Selle väljakutsega toimetulekuks on vaja eelnevalt kokku leppida (ja soovitavalt ka hõlpsasti loetaval kujul kirja

panna) reeglistik, kes ja kuidas sotsiaalmeedias esinema peaks. Küsimusi on siin palju – kas omavalitsuse FB-d,

Twitterit ja Youtube'i sisustab vaid avalike suhete osakond või avalike suhete nõunik? Või peaks igal ametnikul

olema õigus või koguni ülesanne oma valdkonnaga seotud teemasid tõstatada ja küsimustele vastata? Kas

ametnikul peaks olema eraldi konto isiklikuks otstarbeks või tohib ta linna- ja vallaelusse puutuvatele

küsimustele vastata ja neid tõstatada ka oma isiklikult kontolt? Need küsimused tuleks organisatsioonisiseselt

läbi arutada, sest tööprotsessid ja suhtluskultuur on erinevates omavalitsustes erinev.

Enne, kui sotsiaalmeediasse minna, on vaja vastata küsimusele - kas oleme selleks valmis? Sotsiaalmeedia

kasutus toob endaga kaasa uusi väljakutseid, tihti tuleb ametnikul otsustada iseseisvalt ja kiiresti. Siin pole

aega avalikule sektorile iseloomulikeks pikkadeks kooskõlastusringideks – sotsiaalmeedia ajastul oodatakse

vastuseid nüüd ja kohe. Paratamatult peab avalik võim ajaga kaasas käima.

Loodame, et käesolevad soovitused aitavad sammule hoogu lisada.

juhend kohalikele omavalitsustele veebisuhtluse interaktiivsuse tõstmiseks

Documents