Juta Raun julgustab oma muredest rääkima

Lk 8 9‒

Osavuskatsed panid taas proovile

Lk 14

TJG 32. lend jätab hüvasti

Lk 3−5

Tallinna Järveotsa Gümnaasiumi ajaleht NR 9 | mai 2016 | hind 1 €

TJG õpetajate kokandusduell jätkub

Lk 23

Õp Ravo Vaga meenutab lapse-põlve

Lk 10

Kevadball 2016

Kevadball pani noored tantsima

Lk 16

2 PEATOIMETAJA VEERG

Ühe aja lõpp ...

Veider on mõelda, et lõp-pemas on minu üheksasaasta Järveotsas. Üheksaaastat on käidud samadeseinte vahel, õpitud sama-de laudade taga, suheldudsamade inimestega. Järve-otsa pole lihtsalt koht võikoolimaja, see on tunne,mis valdab kõiki õpilasisiin viibides.

Ma mäletan vägahästi oma esimest koolipäe-va. Terve suve jooksul pea-le lasteaia lõpetamist kü-sisid kõik suured inimesedminu käest, kas ma ikkaolen elevil ja tahan kooliminna. Tänaseks olenveendunud, et imelikulkombel olin ma ainus, kesvastas sellele küsimusele„Ei!”. Kahjuks või õnnekstuli see samm siiski teha jaesimesel septembril 2007.aastal sammusin ma pidu-likult vanematega TallinnaJärveotsa Gümnaasiumipoole. Ma tulin kooli, hoi-des vanemate kätest kinni,ema õmmeldud punaseskostüümis, roosa ranits sel-jas ja imepikk lill käes.Minu ema oli alati arva-nud, et lill peab lapsest pi-kem olema. Arvestades, etväga pikk ma polnud (jajätkuvalt pole), siis polnudraske sellist lille leida. Mausun, et see päev, kui laps

läheb kooli, on vanemajaoks sama elevust tekitavja hirmutav kui lapse endajaoks. Kooli ees said tehtudka suure peaaegu hambutunaeratusega pildid ja see-järel sisse sammutud. Mä-letan ka oma esimest pingi-naabrit Jaani ja seda kuisõbralik ta minuga oli, kuima väikse jõmpsikana te-ma kõrvale istusin.

Nüüd aga on sellestpäevast möödas üheksaaastat ja lõppemas on õppe-aasta. Kui kõikide teistejaoks tähendab see kiiretsuve lähenemist, siis lõpu-klasside jaoks tähendab seevaid ühte: eksamid. Pikadettevalmistused ja korda-mised, palju pabistamist janärvikulu. Positiivne sellejuures on see, et kunagi onneed siiski läbi ja ka meiesaame siis rõõmuga minnaranda päevitama, minnesvastu pikale suvele. Mismeid edasi ootab, on igaühe

jaoks müsteerium. Kes jät-kab oma kooliteed Järve-otsas, kes läheb mujale.Siiski on mul väga vedanudoma klassiga ning tean, etolenemata sellest, kas ole-me ka edaspidi samas klas-siruumis või erinevatesEesti paikades, on nadminu jaoks alati kallid! Kusma jätkan ja mida õpin, onka minule veel teadmatu-seks, aga siiski jääb Järve-otsa igavesti minu teisekskoduks ning jään siin möö-dunud aegu igatsema. Eduja jõudu kogu Järveotsaperele ja kõikidele lõpeta-jatele, kes pabistavad eksa-mite pärast!

Tahaksin vägatänada kõiki klassi-kaaslasi, õpetajaid ja kogukoolipersonali nende ime-liste aastate eest!

Alice Gorobets

TOIMETUSPeatoimetaja: Alice Gorobets (9a)

Reporterid:Henri Rihard Pallas (5c)Hans-Kaarel Laes (6a)Anette Antsman (7a)Mari-Liis Mets (7a)Romi Kõrgesaar (7a)Liis Klimov (7a)Sandra Anupõld (7a)Carmen Katariina Sikk (9a)Frank Kiibus (10a)Mirella Ehrberg (10a)Emily Ridal (11a)Säde Lahtmets (11a)Kertu Peegel (12a)

Fotod: toimetuse liikmed, erakogud

Geelekeenjus, kujundaja ja karja juht: õp Ann Aruvee

Frank

Alice Gorobetspeatoimetaja

Alice Carmen Mirella Emily Kertu

Anette Mari-Liis Romi Liis Sandra

Henri Hans õp Ann

UUDISED 3

TJG 32. lend jätab hüvastiErik Dorohhin – haja-meelne, parim velotakso-juht, abivalmis, sõbralik,alati positiivne, elurõõ-mus, velotaja, biznezman,hea, kui tunnis midagiteeb, tema ja ta Ipad onlahutamatud kaaslased,kahemeetrimees, jagabsüüa, ärikas, pikk vend,vahel väga imelik, kuidlahe, lõbus, vahva, tegus,leidlik, ajaloos väga tark,heas mõttes omamoodi,räägib alati, kuidas tavelotaksoga soomlasteltraha saab, lihtne, armas,klassi kõige pikem poiss,aitab vene keelega, räägibtihti ra-hast ja pärastütleb, et raha pole kõigetähtsam, meeldib ajaluguja BMW.

Marena Brigitt Evart –abivalmis, sõbralik, vahelveidi kuri, aktiivne, sport-lik, bemmioss, jälgib alati,et ei rikuks reegleid, kuriloomaarmastaja, tohutultarmas, heatahtlik, ilus,tal on lahe bemm, millegasaab pikematel vahe-

tundidel McDonaldsi tiireteha, hea killuvend, suu-repärane sõbranna, heahuumorimeelega, ei mõni-ta kunagi, nägu kogu aegnaerul, H2O merineitsid,pidžaamapeod ja auto-sõidud, rahulik, tundublõbus, omamoodi nalja-kas, hea sõber, lahke,aitab alati, kui abi vaja,hea autojuht, BMW, ilusbuumer, soe inimene.

Kairi Helga Haav –vaikne tüdruk, omamoodi,oskab hästi hispaaniakeelt, väga hea sõber,uimane, kaob väga liht-salt ära, suure südamega,tore klassiõde, hea imi-teerija, vahepeal veider,silitab ja nuusutab juuk-seid, rahulik, siiras, hea-südamlik, rõõmus, pealt-näha rahulik ja vaikne,kuid tegelikult väga ime-line inimene, sihikindel,ehmatab kergelt, teebhuvitavaid hääli, saabalati aru, mis ümberringitoimub, avatud, posi-tiivne, sõbranna, keda

elus välja ei vahetaks,unistaja, ilus, armas,sõbralik, silitab selja-tagant, teda häirivad ük-sikud juuksekarvad riie-tel, abivalmis.

Carol Anette Isak –omab enda arvamust,rahulik, sõbralik, lärma-kas, omapärane, avatud,ilus klassiõde, julgebkamandada, vokaalne,peaaegu iga päev erinevjuuksevärv, suudab nina-ga vilistada, julgeb teis-test erineda, alati kõvahäälega, paneb kõik pai-ka, kui vaja, porgandsambla sees, targutaja,elav, tegus, abistaja, olivahepeal mandariin, lõ-bus, suhtleja, seltskonnahing, puudub üsna palju,teab ja teeb häid nalju,võib natuke ülbe olla,kuuvarjutus, I got u fam,hea huumorimeelega.

Mari-Liis Illi-Illik –naerab kogu aeg, vägasõbralik, vaikne, temaga

on alati väga huvitavadvestlused, väga tark, tore,tagasihoidlik, ei suudaimestada, kust tal needkunstiideed küll tulevad,lahe, intelligentne tüdruk,rahulik, eeskujulik, aus,abivalmis, nunnu, vahelpaneb segast, imeline ini-mene, huvitav, suure sü-dame ja hingega, loome-inimene, mitmekülgne,oskab sõna sekka öelda,mõistev, alati toetav,rõõmsameelne, üritab ala-ti positiivne olla, tublitaimetoitlane, talle saabkõik oma saladused usal-dada, heatahtlik, üli-viisakas, töökas, lahke,armas.

Sille-Maria Keller –sportlik, omamoodi, tal onalati salvrätikuid, vägaargumenteeriv, positiivne,rahulik, käisime TallinnaÜlikoolis psühholoogiakursusel, kus saime vägapalju tarkust juurde,laheda maailmavaatega,lõbus, temaga võib kõigest

Mirella Ehrberg

12. klass iseloomustab üksteist

UUDISED 4

rääkida, veidi hull, nalja-kas, tema jaoks on tavalinekehalise tund kui olümpia,usaldusväärne, vaimustavsõbranna, sõbralik, alativalmis maailma päästma,„SILLE, SALVRÄTIKUT!”,salapärane, alati oma arva-musega, brekukunn, ande-kas, suhtleja, abivalmis,kõige kiirem spordineiu,tulevane olümpialootus,jagab pastakat.

Anna-Mariel Kink –väga tore tüdruk, tark,lahe inimene, originaal-ne, tagasihoidlik, ilusatejuustega, tema põhilineteema on toit, rõõmus,rahulik, sihikindel, loo-mulik, kenade hammas-tega, vahel ajab lolli juttu,alati positiivne, tal lähebvahel natuke aega, etasjadest aru saada, tublija virk inimene, sõbralik,heatahtlik, talle meel-divad massaažid, äär-miselt armas sõbranna,kuulab ja annab alatihead nõu, töökas, ilus,lahke.

Britta Kruus – laia sil-maringiga, rahulik, oma-pärane, ilus, naerab koguaeg, tore, salajane tark-pea, dayum guurl, ühis-konnahuviline, väga ava-tud, suhtleja, sõbralikklassiõde, kui tal oleksvõimalus, siis reisiks takogu maailma läbi, vägatubli, Ossu juures chill,siiras, rõõmsameelne,maailmapäästja, väga loo-minguline, ei karda omaarvamust avaldada, võit-leb naiste õiguste nimel,maailmarändur, naljakas,hästi tark, teistest eri-neva stiiliga.

Argo Lillemaa – satubalati õpetajatega vaid-lema, imeliku huumori-

ga, räägib kohati roh-kem, kui teeb, kus on suload, mees?, sõbralik, torepoiss, omamoodi, lõbus,naerataja, tundub suurtöö-rabaja olevat, bemmon ta lemmik, suure suu-ga, armas klassivend,räägib palju, teeb terveigaviku juhilube, suhtlebkõigiga, tegeleb mingimõttemänguga, energili-ne, positiivne, talle meel-dib Kadopaga vaielda,naljakas.

Reigo Mond – kui temakooli jõuab, on tunnidjuba läbi, laia silma-ringiga, tahab alati esi-neda, veidi kahtlane,hilineb pidevalt, Säästu-marketi korravalvur Wal-ter, 420, tark, hull, kuiReigo jõuab, on teisedjuba gümnaasiumi lõpe-tanud, oskab alati küsi-da, kui teda miski huvi-tab, kui tundi jõuab, siisvõtab ta sellest aktiivseltosa, rahutu hing, oota-matu, tihe vetsuskäija,väljendab end otse-koheselt.

Mart Albert Mustkivi –vaikne, tark, filmimees,väga sõbralik, #pulp-fiction, lahe sell, tallemeeldivad millimallikad,#ristiäss, Toyota mees,kohusetundlik, oskuslik,oskab hästi tehnikat ka-sutada, vajub tihtimõttesse, loogilise mõtle-misega, Nickelback, loo-minguline, tore klassi-vend, teab palju filmin-duse kohta, aeglase loo-muga, unistaja.

Ly Männik – väga tore,rahulik, koeraarmastaja,sõbralik, vaikne, toobhommikul autoga kooli,Schumacher F1, nalja-kas, arukas, koerad on

elu, tulevikus saab te-mast loomaarst, looma-sõber, armas tüdruk,õppimishimuline, vägalahe inimene.

Sigrid Mölder – alatirõõmus, räägib vägapalju, lõbus, energiline,veidra käitumisega,„Kessu ja Tripp”, tore jahooliv, natuke rebel, eikarda oma arvamust aval-dada, täielik energia-pomm, Sigrid Cum-berbatch, naerab koguaeg, sõbralik, ainulaadne,abivalmis, väike tüütus,kallistab suvalisel hetkel,jänesefanaatik, armasinimene, paitab kõiki, te-maga koos olles on rasketõsiseks jääda, selles tüd-rukus on viie täis-kasvanud mehe energia,ülilahe, ajab vahel niinärvi, et tahaks tedakägistada, kiljub üleklassi.

Ergo Näälik – riimi-vend, talle meeldib ma-gada, käib rattaga koolis,räägib alati spordist,tudu, korvpall, naljakas,tore, #Ergohashtags, suur„Kättemaksukontori”fänn, „You talkin´ tome???”, väga lõbus,sportlik, abivalmis, ehe,neelas kunagi knopkaalla, teeb häid nalju,jõmmivend, sai lõpuksveidi pikkust juurde,baller, ülilahe vend.

Triin Oks – sõbralik,abivalmis, rahulik, vaik-ne, spikerdamismeister,tahab alati kõike teada,hiireke, omaette hoidev,hammustas kunagi val-gendaja katki, meeldiv,oskuslik, temaga suhel-des on alati soe tunne,vaga vesi, sügav põhi,Triin on master-skeemija,

temalt on hea vene keeltküsida, väga tore, kaval,spikrid on valmis, oma-ette tegutsev.

Violetta Pastušenko –jutukas, sõbralik, abi-valmis, lärmakas, rahu-lik, laisk, väga tark igasaines, õppisin temalttarkuse „Youtube teab”,energiline, kärbsed, suu-dab alati kõva häälega üleklassi röökida, parimatežestidega inimene, vägaomamoodi, naljakas, ve-hib kätega, räägib sega-selt, Eiffeli torn, sööbpalju, lõbus, asjalik, hiig-laslikult pikk, aine-vahetus nagu kajakal(said by Maiki), väga val-ju häälega, tal pole vistkunagi külm, nakkavanaeruga, räuskaja, vägatore inimene.

Kertu Peegel – meieklassi aju, kõige targem,kannab draakonipusa,oskab vist kõike, joonistabhästi, abivalmis, animefor the win, inglise keelefiloloog, talle meeldivadJaapaniga seonduvad as-jad, arukas, andekas,viieline õpilane, sõbralik,judgemental, aitab, kuitalle šokolaadi tuua.

Jaanika Piller – tore,elurõõmus, suudab igalihtsa ülesande keeruli-seks teha ja sellest isesegadusse sattuda, piin-likkuse jumalanna, sõbra-lik, abivalmis, JaanusPeller, hakkab õpetajatelepidevalt vastu, valjuhäälega, cheerleader, teebpalju patse, talle meeldibpori sees istuda, hull,usaldav, rahulik, rõõmus,nutab poiste pärast, Tartutrip 2015, kõige piin-likum inimene maailmas,

UUDISED 5

pakatab naerust, Gerliminion, elava loomuga.

Kaidi-Kätlyn Reimann– positiivne, sõbralik,aktiivne, jutukas, tegus,rahulik, väga töökas noorneiu, kogu aeg valmis rää-kima, energiline, huvitav,koob ja heegeldab, jõuabalati igale poole, vägaomapärase stiiliga, leid-lik, piiksuv mänguasi,omamoodi tüdruk, tore,lahke, käsitööline, kaardipela, tal on alati mõninaljakas lugu rääkida.

Sten Rootsma – tark,eemalolev, väga rahulik,vaikne, jaa, klapid ontähtsad, talle meeldivadputukad, räägib paljuinglise keeles, kõrva-klapid alati peas, natukesadistlike mõtetega, vägatore poiss, arukas, süga-vamõtteline, talle vistväga inimesed ei meeldi,püüdleb oma unistustepoole, temast saab tõelineputukateadlane, huvitavklassivend.

Annela Sarapuu –rahulik, naerab tihti, tallemeeldib bling-bling, midarohkem, seda uhkem,heas mõttes tige mutt, taon Adidase ja gypsy mix,vaikne, väga sõbralikinimene, koerad, huvitav,tore, armas väike tüdruk,meeldiv, tige tikker, vägarõõmus.

Sandra Sasorin – korral-dab ja räägib palju, pöö-rane, tore sõbrants, Tartutrip, temaga lihtsalt eihakka igav, energiline,jõuab igale poole, esi-mesed tunnid pole temateema, laulab hästi, tal onhead ideed, julgeb õpeta-jatele vastu rääkida, ta-

hab alati juhipositsioonisolla, hea huumori-meelega, hull jutupaunik,tegus, vahva, elav, BOSSNIGGA PARTY, enese-kindel, ettevõtlik, säravisiksus, räägib valjult, vo-kaalne, lühike, lahe ini-mene.

Merili Sepaväli – sõbra-lik, ravimtaimede entu-siast, tark neiu, rahulik,jutustab palju, fun, whitegirl, sööb liiga vähe, te-male on kindel toetuda, taannab alati häid nõu-andeid, vanema juureschillimised, ilus, rõõmus,heatahtlik, kui teda miskihäirib, siis kohe ütleb,vahel dramaqueen, Meri-bel, särtsakas, minion-squad, kommineiu, siilikepilveke, Nike is life, tore,abivalmis tüdruk.

Aliis-Nett Seppel – abi-valmis, sõbralik, temagaon tore kaarte pelada,tark, tore, käib Kairigaigal pool, väga hea sõber,otsekohene, lähme koosnoortevahetusele?, oma-moodi huumoriga, parimkurva näo tegija,taibukas, õelate nalja-dega, rahulik, veider, nal-jakas.

Liis Säde – vaikne, rahu-lik, sõbralik, ilus klassi-õde, kellega on käidudkunstinäitustel, aus, eihooli teiste arvamusest,hea killuvend, suure-pärane sõbranna, parasblondiin, ei jäta kunagimata ja füsa vastustegahätta, kunstihing, tore,Viljandi avastamine 2014,rõõmus, originaalne, hu-moorikas, imeliku käitu-misega, lahe vend, joonis-

tab hästi, veider, care-free.

Alexander Teder –oskab veidi kitarri män-gida, vahel läheb natukeüle võlli, tarkur, enne olimoosinägu, nüüd jõmmi-vend, sõbralik, minion-squad, teeb häid nalju,sportlik, nutikas, rahulik,salapärane, tore, temastsaab IT-kunn, muusika-,filminduse- ja ärihuviline,rohkem kui lihtsalt tark,kõige lahedam vend,sulgpall, asjalik, punk-rock, lõbus.

Gerli Uusküla – jutus-tab palju, meie kooliyoutuber, rahulik, wan-nabe Barbie, alati nalja-kas, isegi, kui nalja pole,„Nii piinlik! Ma ei suu-da!”, julge ja enesekindel,lahe inimene, kahjuks võiõnneks mu parim sõb-ranna, glamuurne, rõõm-sameelne, sõbralik, otsus-tusvõimetu, jagab asju,Nicki Minaj, sotsiaalne,nii palju meiki, lõbus.

Valeri Valentinov – äri-mees Valeri, sõbralik,naljakas, tark, taibukas,rahulik, mõtlik, suudabükskõik mille mahamüüa, asjad alati kaasas,laia silmaringiga, vihkabsõna „imiteeritud”, mõist-lik, suutlik, brekukunn,püüdlik, temast saab tublipiloot, sihikindel, tore.

Sven Valvere – rahulik,sõidab palju bussiga,Audi, naljavend, toidab,ajaloohuviline, vaikne,tore ja huvitav poiss, tallemeeldib õigusteadus, saabalati Kurjalt puid alla,tark, teeb joogid välja, talon väga hea mälu, asjalik,

AC Milani fänn, abi-valmis, armas.

Andri Vendel – maa-mees Meelis, peksabsegast, armastab vägaautosid, õige Eesti talu-mees, „Ilus ilm on”, tallemeeldib süüa, sõidumees,laob puid alla, liha toidab,teeb häid nalju, laia sil-maringiga, teab huvita-vaid asju, traktorist, abi-valmis, rõõmus.

Sten-Mark Virro –sportlik, võistlushimuline,sõbralik, olümpialootus,lahe kossupoiss, osavõtlik,usaldusväärne, tark, hu-moorikas, valju häälega,minionsquad, rahulik,kooli ilmub vaid kehvasuusailmaga.

Kelly Värva – jutukas,naerab palju, veidi tuju-kas, talle meeldivad see-ned, tantsuneiu, tore,sõbralik, söögitädi, aus,rõõmus, energiline, sport-lik, naljakas, cheerleader,magaja ning sööja, ajabvahel lampi teksti, laheinimene, trennivend.

Klassijuhataja Mari-Liis Oja – noor, mõistev,temaga saab alati kõigesträäkida, chill inimene,sõbralik, must värv, kuu-lab alati ära, parimklassijuhataja, kes olnudon, emotsionaalne, ava-tud, väga lahe inimene,lõbus, rõõmus, temaga onmõnus vahetundidel lobi-seda, naljakas, vastu-tulelik, KÕIGE PAREMÕPETAJA, naerab nagukajakas, sümpaatne, noo-ruslik, kõige lahedam õpsEVER, väga äge, huvitavtegelane, pigem meiesõber kui õpetaja, hoiabmeid, BEST.

6 UUDISED

E-õpilaspileti põnevad funktsioonid

Uuest õppeaastastväljastab Järveotsagümaasium kõigileõpilastele e-õpilas-pileti. See asendabvana paberist piletitning toob kaasa pal-ju positiivseid muu-tusi ja mugavusi.Järgmisest aastast saa-vad ka Järveotsa nooreduue õpilaspileti järeleproovida. Piletit saabkasutada näiteks koolisisenedes, sööklas jaselle abiga saab väljas-tada ka raamatuid. Kuidsee pole veel kõik. Pileti

heaks lisaküljeks on kasee, et seda saab kasu-tada ka ühistranspordis.Tallinna abilinnapeaMihhail Kõlvart kom-menteerib: „Enam-levinud e-õpilaspiletitepuhul kasutatakse samatehnoloogiat nagu Tallin-na ühiskaardil. Analüüsnäitas, et koolide valmis-oleku ja majanduslikuotstarbekusega arves-tades on mõistlik e-õpilaspilet siduda Tallin-na ühiskaardi ja sellefunktsioonidega.”

E-õpilaspiletisaab tulevikus ühendada

ka e-kooliga ning seevõimaldab lapsevane-matel vaadata lapsekooli saabumist jalahkumist või õpilas-piletiga seotud teenustekasutamist läbi e-kooli. Lisaks paljudele kasu-tusvõimalustele on e-õpilaspilet ka turvaline,kuna õpilaspileti kaota-misel saab selle üleinterneti hetkega sulge-da.

Iga õpilane saabendale ühe tasuta õpilas-pileti. Selle kaotamisel,peab uue eest maksma3€.

Hetkel on sellineõpilaspilet kasutuseljuba kümnes koolis:Tallinna Reaalkool, Gus-tav Adolfi Gümnaasium,Tallinna Ühisgümnaa-sium, Tallinna Tehnika-gümnaasium, Tallinna21. Kool, Jakob West-holmi Gümnaasium,Tallinna Arte Gümnaa-sium, Tallinna Kunsti-gümnaasium, TallinnaKuristiku Gümnaasiumja Tallinna KadrioruSaksa Gümnaasium.

Alice Gorobets

UUDISED 7

Tallinna Õismäe Vene Lütseumi õpilased Järveotsa gümnaasiumis

Alates teisest vee-randist on TallinnaJärveotsa Gümnaa-siumis olnud Tallin-na Õismäe VeneLütseumi õpilased,kuna nende kool onremondis. Uurisimeõpilaste ja õpeta-jate käest, kuidasneile siin koolis onmeeldinud.

INTERVJUUÕPETAJATEGA:

Millised sarnasusedja erinevused olidteie ja meie koolidel?Järveotsa gümnaa-siumis on rahvast vä-hem ja siin on paljurahulikum. Kõige suure-maks erinevuseks onsee, et koolis on bassein.Sarnasus on ikka selles,et lapsed on sõbralikud.

Mis teile Järveotsagümnaasiumis kõigerohkem meeldis? Kõige rohkem meeldiskoolis eestlaste sõbralik-kus ja viisakus. Kuigiproovisime käituda iseka nagu külalised. Javeel meeldisid muusika-vahetunnid ja see, etkoolis on raadio infoedastamiseks.

Veel meeldis seeka, et on hästi paljuhuvitavaid ja ilusaidüritusi.

Kas teile meeldismeie kool? Miks? Jah, see kool meeldisväga. Meeldis selle-pärast, et territooriumon ilus ja see ka, naguenne juba mainitud, etkõik on sõbralikud.

Kas Järveotsa güm-naasiumis olid headõppimisvõimalused? Jah, need olid per-fektsed. Meeldis see, ettoolid olid korras jalauad ei kriuksunud.Kõige suurema šokitekitas interaktiivnetahvel.

Kas suhtlesite koolitöötajatega ka?Suhtlesime küll. Näitekssuhtlesime valvurigavalvelauas või söökla-vanemaga.

Kui teie kool uuestiremonti läheks, kastuleksite tagasi?Kindlasti, sest TallinnaJärveotsa Gümnaasiumon ilus, heade tööta-jatega ja tubli kool.

Kas lapsed kohanesidkiiresti? Jah, päris kiiresti, agapaljudel läks ka kauemaega. Kaua läks aegapaljudel ka sellepärast,et raske oli oma klassiüles leida.

Kas teile meeldiskooli söökla? Jah, meeldis see, etlauad olid erksatesvärvides ja puhtad.

INTERVJUUÕPILASTEGA:

Kas kohanesid koo-liga kiiresti? Kas sullemeeldis TJG?Sonja, Vitalina, Katja,Jana, Artjom, Artur:Kohanesin kiiresti, koolmeeldis väga.

Masha: Ei kohanenudkiiresti, sest oli raskeklassi leida. Kooliseenesest meeldis, agaõpilaste käitumine alatiei meeldinud.

Mari-Liis Mets 1b klassijuhataja Anžela Gusseva koos oma õpilastega

8 INTERVJUU

Mitmekülgne ja aktiivne psühholoog Juta Raun

Meie koolis on jubakümmekond aastattöötanud Tartu Üli-kooli lõpetanud psüh-holoog Juta Raun.Otsustasime natukeuurida tema töö, eri-alavaliku, suveplaa-nide ja hobide kohta. Kus te sündisite ja üleskasvasite? Sündisin Ida-VirumaalNarvas 1964. a. Sinnasuunati minu vanemadpärast ülikooli lõpetamistinseneridena vabrikussetööle. Narva asub loodus-likult väga kaunis jahuvitavas kohas, seal onnii suure Narva jõe kallaskui ka meri imelise liiva-rannaga. Näiteks meieNarva-Jõesuu suvilassemitmemeetrise sügavusegakaevu kaevamisel tuli maaseest välja ainult puhastvalget mereliiva, millegatäideti aias minu hiiglaslikliivakast, kus mulle vägameeldis mängida. Narvaon ka ajalooliselt põnevpaik. Esimesed kirjalikudülestähendused pärinevat12. sajandist. Narvakunagist vanalinna, mis olisama uhke või uhkemgikui Tallinna vanalinn,saab praegu kahjuks nähavaid 490 pisimajast koos-neva maketina. Üks inime-ne „ehitas” Vana-Narvaüles papist, plastist jahõbepaberist, täpselt origi-naalehitistest tehtud pilti-de jm info põhjal ning sedasaab imetleda internetis.Tallinna vanalinn teata-vasti taastati pärast teiseilmasõja pommitamist, agaNarva vanalinnal nii hästiei läinud.

Kui olin kooli-ealine, kolis pere Võrru,sest Lõuna-Eestist on päritmu ema ja isa esivanemad.

Kooli ajal tegelesinühe-aegselt väga paljudeasjadega, nagu enamik mukaaslasigi. Näiteks oliväga populaarne tegevusfotograafia. Me mitteainult ei klõpsutanud pilte,vaid pärast ise ka ilmu-tasime neid kodustes pimi-kutes fotopaberile, must-valgeid mõistagi. Igaüks,kes vähegi viisi pidas,õppis kindlasti kitarrilakordid selgeks, et saakslaulmisele juurde män-gida. Igasuguste ansamb-lite tegemine oli meil vägapopulaarne. Ja oli ka, kusesineda, sest toimusidisetegevuse ülevaatusedkoolis, linnas ja maa-konnas. Nii et kui kellelgimidagi selgeks sai, oli alativõimalus seda mingisugu-sel üritusel ka näidata, kuijulgust jätkus. Isegi klassi-õhtuteks valmistasime iga-suguseid esinemisi ette.

Elasin täpseltTamula järve kaldal. Niisai pidevalt suvel ujuda,talvel aga uisutada. Ülejärve tehti alati suusaradametsa, kus sai suusatadaka mägisemal maastikul.Kehalise kasvatuse tunnidtoimusid enamasti õues, katalvel. Ainult 20 miinus-kraadi vabastas suuskadekaasavõtmisest.

Mingi osa suvestveetsin Eesti Õpilas-malevas. Raha teenisimesuviti kapsapõldu umb-rohust puhtaks rohides,sügisel võtsime põllulkartuleid ja kevadel jällepanime neid. Nii teenisin

endale kokkupandavaKama jalgratta raha.

Võru Muusikakoolilõpetasin akordeoni eriala.Aastakese sai seal kakitarri õpitud. Koolisõppisin samuti hästi, sestaega jätkus piisavaltkõigele. Väikeses kohaselades, kus kõik asublähestikku koos, on seeimelihtne. Lõpetasin Fr. R.Kreutzwaldi nimeliseKeskkooli matemaatika-füüsika eriklassi, pärastmida läksin õppima TartuÜlikooli.

Kelleks te väiksenasaada tahtsite? Ise ei mäleta ja vanemadpole ka rääkinud, etoleksin väiksena tahtnudkellekski kindlaks saada.Lapsena oli elu vist liigategutsemist täis, polnudmahti nii kauge tulevikuüle mõtteid mõlgutata.

Kuidas võrdleksite tä-napäeva õpilasi oma ajaõpilastega? Olid ka minu kooliajaltublid ja vähem tublid,sõbralikud ja kiuslikud,sportlikud ja mitte sport-likud õpilased. Ka oma-vahelised tülid ja konf-

liktid ei olnud olemata.Ega suurt vahet erinevateaegade kooliõpilastel pole.Tundub, et inimlik loomuspüsib muutumatuna ürg-ajast alates. Ikka onolulisel kohal ellujäämine,omavahelised suhted ningedukus kas siis koolis,panganduses või jahil.Tänapäeval teeb õpilase jaõpetaja koolielu raskemakssee, et klassis on vägaerineva õppimisstiiliga õpi-lased. Minu koolis käimiseajal korraldati hariduseandmist nii, et üheskoosõppisid pigem sarnasemadõpilased.

Miks te valisite justsellise eriala?Psühholoogiks saamiseunistust mul ei olnud.Keskkooli ajal mõtlesin, etõpin arstiks. Käisin TartuÜlikooli avatud uste päe-val ja osalesin prog-rammis, mis oli mõeldudarstiks saada soovijatele.Kõik see, mida tulevanearst peab juba esimeselkursusel nägema ja tege-ma, ehmatas mind ikkaväga ära. Sestap valisingipsühholoogia eriala.Lõpetasin 1987. aastalsotsiaalpsühholoogina.

Alice Gorobets

5-aastane Juta

INTERVJUU 9

Miks valisite Järveotsagümnaasiumi? Meie kooli teeb minu jaokstähelepanuväärseks seotusjaapani keele ja kultuuriga.Olen väga pikka aega ida-maade vastu huvi tundnud.Jaapanlaste aukartust loo-duse ja elu ees, mida tulebhoida ja austada, tunnenisegi. Inimene ei ole tõestilooduse kuningas, vaidosake sellest! Näiteksmeeldib mulle jaapanlasteveendumus, et kõik meieümber – esemed, tööriistadja tarbeasjad – mõjutavadtugevalt kasutaja tunne-tust, arengut ja üldistsuhet ümbritsevaga. Selle-pärast püütakse neil kõiketeha läbimõeldult kindlakorra järgi ja kaunilt, etmitte häirida ümbritsevat.Jaapani harmoonilisusepoole püüdleva elukorral-dusega oli mul õnn mõnedaastad tagasi Jaapanisviibides tutvuda. Käisimeseal meie kooli õpetajategrupiga.

Kui kaua olete Järve-otsas töötanud? Täpselt ei teagi, võib-ollakümmekond aastat.

Millised on teie töö-ülesanded?

Minu töö sisuks on ollaabiks õpilasele koolielugaseotud probleemide lahen-damisel (nt konfliktsedsuhted kaaslastega, rasku-sed õppimisega). Üksülesanne on õpetada, kui-das toime tulla pingelisteolukordadega (nt stress,muretsemine, hirmud, äre-vus jms). Samuti olla abiksja jagada informatsioonivalikute ning otsuste tege-misel, mis puudutavadedasiõppimist ja kutse-valikut.

Milliste muredega või-vad õpilased psühho-loogi poole pöörduda? Pöörduda võib igasugusemurega. Ükski mure polevähetähtis! Mure võib ollaseotud millestki võikellestki ilmajäämisega võisagedase halva tujuga, agaka raskustega õppimisel,tülidega kodus või sõp-rusringis. Kui tunned, etvajad kellegi abi ja toetust,siis psühholoogi poole pöör-dumine on arukas valik,sest psühholoogid ongiselleks olemas. Kindlasti eitasu muretseda sellepärast, kuidas oma muresträäkida, et ei tea, millestalustada, kõik tuleb väljajust nii, nagu peab tulema.

Muidugi tasub kuuldavõtta ka oma lähedaste ini-meste mõtteid ja tähele-panekuid, sest nemad tun-nevad meid ju kõigeparemini.

Kas teid külastab paljulapsi? Iga päev on tulijaid, eioskagi öelda, kas seda onpalju või vähe? Arvuliseltteeb see ühes veerandis üleneljasaja kontakti.

Miks on oluline külas-tada psühholoogi?Võib-olla oleks õigemküsida millal?. On selge, ettoetust ja igakülgset abisaavad ja võiksid pakkudaeelkõige pereliikmed, lähe-dased, sõbrad. Samas onväga keerulises olukorrasolijad ja nende lähedasedhädas väga tugevate tunne-tega ning emotsioonidteatavasti segavad meilkõigil loogilise mõttekäiguabil probleemile parimavõimaliku lahenduse leid-mist. Psühholoogiga vestlusvõib olla üks variant, sestta ei ole olukorraga emot-sionaalselt seotud ningsuudab kõrvalseisjana säi-litada objektiivsuse. Kakirurgil on ju väga raskeopereerida lähedast ini-

mest, sest murelikud tun-ded segaksid ja käsi eipruugi olla nii kindel kuivaja.

Mis teile meie kooliõpilaste juures meeldib?Meeldib see, et meie õpi-lased on valmis ana-lüüsima probleemseid olu-kordi ja arutlema julgeltkõikidel teemadel, niiheadel kui ka halbadel. Seeon hea märk vastutus-tundlikust ellusuhtumisest.Vajadusel mõeldakse ak-tiivselt kaasa, kuidasaidata kaasa mõne olu-korra paremale lahen-damisele. Ja mitte ainult eimõelda ega arutleta, vaidka tehakse ära, mis vaja.

Millega tegelete vabalajal töö kõrvalt? Päris mitmete asjadega,maailmas on nii paljuhuvitavat, tahaks ju kõi-gest teada ja kõike osata.Võimalusel proovingi mida-gi uut ja huvitavat õppidaalates mütsi viltimisestlõpetades kursusega „Liht-samad elektritööd nais-tele”. Kas sobib, kui ütlen,et töö kõrvalt vabal ajaltegelen õppimisega? Iga-nädalaselt laulan sega-kooris ja teen taiji-võim-lemist. Muidugi veedanpalju aega pere ringis jalastelastega.

Millisena näete oma elu10 aasta pärast? Ikka koos pere ja lähe-dastega ning stabiilseshästi toimivas EestiVabariigis.

Mis plaanid on teilsuveks? Suurema osa suvest veedanmaal Lõuna-Eestis. Kind-lasti lähen paarinädalaselematkale, aga pole veelotsustanud kuhu.

Trekking Austrias Alpides

10 LAPSEPÕLVELUGU

Õpetaja Ravo Vagalapsepõlv möödusspordi tähe allSündisin ja kasvasin ülesTallinnas. Mul on neliaastat noorem vend. Kõiksuved veetsin Muhus omamaakodus ja see on siianimu lemmikkoht, kus su-vel olla. Elasin Kadriorulähedal ja meil ümber-kaudsete lastega olimänguväljakuks suurhoov. Enamik vabastajast mööduski õues män-gides. Populaarsed oliderinevad palli- ja jooksu-mängud. Vabadel päeva-del rahmeldati õues ikkahommikust õhtuni. Ainultvihmastel päevadel saikodus loetud või laua-mänge mängitud. Egamuid alternatiive siisväga polnudki. Televii-sorist tulevad kanalid jasaated olid pehmelt öel-des limiteeritud ja arvu-tid tulid alles hiljem.Siiski, kui umbes kuuen-da klassi ajal tulid esime-sed telekamängud, saineid ka hiliste öötundi-deni mängitud, nii etpöidlad tulitasid veeljärgmisel päeval. Mingistvanusest kuulasin kapalju muusikat.

Koolis käisin esi-mesed kuus aastat õhtu-poolses vahetuses. Tun-nid algasid umbes kahepaiku ja lõppesid 18–19.Ega siis rohkem aegapolnudki kui süüa jaõppida. Hommikul agasai kaua magada ja ennekooli õues mängimaskäia. Veel meenub kooli-vorm, mida pidi igal õhtulpuhastama ja viisakalt

riidepuule järgmistpäeva ootama panema.

Õppimisega sainsuhteliselt hästihakkama. Seitsmendaklassini lõpetasin kii-tuskirjaga. Eks hiljemvõttis suure osa ajastära treening ja seda kanatuke õppimise arvelt.Algklassides käisin kalühema perioodi koolilaulukooris. Mäletan, etteises klassis jäimepinginaabriga muusika-tundi hiljaks. Karis-tuseks pidime laulmaklassi ees ilma klaveri-saateta. Peale tundipalus õpetaja mul het-keks veel klassi jääda.Arvasin, et saan riielda,aga tema hoopis leidis,et mul on väga heahääl, andis ühe ajalehe-väljalõike ja soovitasseal olnud aegadel min-na muusikakooli katse-tele. Õnneks või kah-juks jäi see sammtegemata.

Neljandast klas-sist hakkasin käima kakorvpallitrennis. Huvikorvpalli vastu oli tek-kinud juba varem. Isakõrvalt sai ikka „Kale-vi” mängudele kaasaelatud ja kui kooli tulikorvpallitreener lapsitrenni kutsuma, oliloomulik asjade käik, etma ennast kirja panin. Pidin sõitma igal hom-mikul mitme ümber-istumisega taha Lasna-mäele, aga see ei heidu-tanud. Korvpall võlus

mind kohe algusest javõib öelda, et egaaastatega palju muutu-nud pole.

Lisaks korvpalli-le sai palju mängitud kajalgpalli, võrkpalli jakäsipalli. Üldiselt oldisiis sportlikult mitme-külgsed. Kooli esindasinküll kõigil võimalikelspordialadel.

Treeneripisiktuli külge gümnaasiumiosast. Kuna olin aktiiv-ne sportlane ja põhi-alaks korvpall, panimeie kehalise kasvatuseõpetaja mind põhikoolikoondise treeneriks. Seeoli väga põnev aeg. Esi-mesed katsetused tree-nerina ja võistlused kaTallinnast väljas. Meiepõhikooli võistkonnasoli poisse, kes hiljemmänginud või mängivadnii meistriliiga kui

rahvuskoondise tase-mel, nt Janar Talts,Joosep Pokla ja KristoOrula, ehk tase olikorralik.

Gümnaasiumi lõ-petasin ja ülikooli astu-sin 17-aastaselt. Olinoma klassis kõigenoorem. Ka edaspidiselton mu töö ja õppiminejäänud tugevalt seotuksspordiga.

INTERVJUU 11

TJG sõbralik puhvetitädi Antonina

Antonina on TallinnaJärveotsa Gümnaa-siumi söökla direktorja samal ajal kaülisõbralik puhveti-tädi. Sain tema käestteada, kuidas ta omalahedat tööd teeb.

Kaua olete Järveotsagümnaasiumis tööta-nud?Olen Tallinna JärveotsaGümnaasiumis töötanudüle kümne aasta.

Kas teile meeldivad õpi-laste lauakombed? Mitte väga. On olemasspetsiifilised isikud jaklassid, kes ei oska üldselaua taga käituda. Aga onolemas ka lapsed, kesoskavad käituda. Eritipeaks põhikooli esimesedklassid natuke kombeidõppima ja isegi mõnedisikud gümnaasiumist.

Meie koolis olid sellelaastal vene kooliõpilased. Kuidas teile

nende kombedmeeldisid?Nad käituvad hästi.Lapsed on sõbralikud jatoiduga üldiselt eilollita.

Kuidas teile oma ametmeeldib?Mu amet on minu-sugusele inimeseleperfektne, sest mullemeeldib lastega suheldaja koos nendega töötada.

Kuidas Järveotsagümnaasium üldiseltteile meeldib?Meeldib väga. Lapsed onsõbralikud ja toredad,välja arvatud üksikudõpilased, kes ei oskasööklas käituda, naguma enne mainisin. Veelmeeldib ka sellepärast,et puhvetis on tervisliktoit.

Kas olete kuskil veeltöötanud?Olen enne TallinnaJärveotsa Gümnaasiumitöötanud Gustav AdolfiGümnaasiumis viisteistaastat.

Kuidas suhtlete õpi-lastega? Kas teie jaõpilastevahelisedsuhted on head?Õpilastega suhtlen ikkaeesti keeles. Aga vägatore on suhelda ka venekeeles keele valdajatega.Suhted on päris healjärjel ja lapsed armas-tavad mind ja minaneid.

Mari-Liis Mets

12 INTERVJUU

Vilistlased hindavad TJG-st saadud haridust kõrgeltMeie koolis on neli huvitavat gümnaasiumi õppesuunda ning tulime mõtteleküsitleda nelja vilistlast, kes kõik käisid erinevas õppesuunas, et uurida, kuidas neilon elus läinud ja kuidas on nad ära kasutanud teadmisi, mida õppesuunas õpetati.Võtsime ühendust meie kooli 29. lennu lõpetanutega, kes lõpetasid TJG 2013. aastal.

Marilin Liivinglise keel

Liina Reimannreaal-meedia

Nike Reintammjaapani keel

Sigrid Järvmoedisain

Sigrid Järv moedisain

Millega olete tegelenud peale kooli lōpetamist? Valisin oma erialaks õigusteadu-se, mida viimast aastat Tartu Ülikoolis õpin. Suurema osa ajast olen kooli kõrvalt ka töötanud, tehes viimase aasta jooksul erialast tööd kohtutäituri büroos. Olen sooritanud ka erinevaid praktikaid, näiteks viimasena Tark Grunte Sutkiene advokaadi-büroos.

Millega olete tegelenud peale kooli lōpetamist? Läksin TTÜsse õppima toidutehnikat ja tootearendust peaerialana ning nüüd teen turundust kõrvalerialana.

Millega olete tegelenud peale kooli lōpetamist? Ma alustasin keskkooli Järve-otsas, aga 2011. a aprillis kolisin kolmeks aastaks Jaapanisse Oisca nimelisse keskkooli. Läksin sinna koos veel kolme teise klassi-kaaslasega. Lõpetasime keskkooli kõik koos Jaapanis märtsis 2014. Peale keskkooli läksin ülikooli Jaapanis, kus hetkel veel õpin.

Millega olete tegelenud peale kooli lōpetamist? Peale lõpetamist olen tegelenud Eesti Kunstiakadeemias moe-disaini erialal bakalaureuse- kraadi õpingutega.

Kas oma suunast lähtudes valisite endale ka oma eriala?Keskkooli õppesuunast lähtuvalt ma oma eriala ei valinud. Ma leian, et inglise keele õppesuund on pigem universaalne õppe-suund, mis annab hea baasi mis tahes erialal jätkamiseks.

Kas oma suunast lähtudes valisite endale ka oma eriala?Arvestades, et toidutehnika ja tootearenduse õppekava on keemiapõhine, siis kindlasti. 3 aasta jooksul õpitakse kuut erinevat keemiat. Lisaks sellele on TTÜs väga palju põhiaineid, kus tuleb hästi osata mate-maatikat, füüsikat, statistikat ja joonestamist. Sain TJGst väga hea põhja, et ülikoolis hakkama saada. Lisaks arendas see suund väga palju loogilist mõtlemist, mida pannakse TTÜs väga tihti proovile.

Kas oma suunast lähtudes valisite endale ka oma eriala?Jaapanisse sain minna tänu jaapani keele õpingutele Järve-otsa gümnaasiumis. Hetkel õpin majandust ja muud äriga seounduvat.

Kas oma suunast lähtudes valisite endale ka oma eriala? Tulin Järveotsa kooli õppima kunstisuuna/moedisaini suuna tõttu. Tegelesin ka varasemalt kunstiga, seega valisin kooli vastavalt sellele. Õpingud kunstiakadeemias oli loogiline jätk.

Kas teie valitud suunas ōpitu on tulnud teile elus kasuks?Hea inglise keele oskus on kindlasti kasuks tulnud. Seda nii ülikoolis erialast inglise keelt õppides, uurimistöid kirjutades kui ka igapäevaelus üldiselt. Samuti on advokaatide ja ka teiste õigusalal tegutsevate isikute igapäevatöös inglise keele oskus äärmiselt oluline.

Kas teie valitud suunas ōpitu on tulnud teile elus kasuks?Reaal-meedia suunas õpitu tuli kasuks ülikoolis kindlasti. Ilma selleta oleks väga keeruline olnudhakkama saada TTÜs. Kindlasti on saadud teadmised olnud vajalikud ka elus, kuid isiklikult leian, et mitteformaalne õppimineon mind palju rohkem edasi aidanud.

Kas teie valitud suunas ōpitu on tulnud teile elus kasuks?Seni olen jaapani keelt kasutanudEestis ühe korra, aitasin vaba-tahtlikult tõlkida festivali jaoks laste joonisfilmi. Kuna elan Jaapanis, siis kasutan jaapani keelt iga päev.

Kas teie valitud suunas ōpitu on tulnud teile elus kasuks?Moedisaini suund tuli abiks ülikooli sissesaamisel.

Alice Gorobets, Carmen Katariina Sikk

LAPSESUU, KÜSITLUS 13

Lapsesuu ei valeta

Palusime 1. klassi õpilastel mõtiskleda järgmistel teemadel.

Millised mured / probleemid on praegu Eestis?Carmen (7-aastane) – Mõndades metsades on ohtlikud pommid.Dana (8) – Eesti on liiga väike.Chris (8) – Eestisse tulevad pagulased.Kelli (7) – Eestis on terroristid.Maria (8) – Eestis on halvad inimesed.Karl (7) – Inimesed kaovad.

Kuidas saada rikkaks?Carmen (7) – Kui koguda palju raha.Dana (8) – Kui koguda raha.Chris (8) – Kui sa teed palju tööd.Kelli (7) – Kui õpid ja saad targaks.Maria (8) – Kui võtad rikka mehe.Karl (7) – Teed oma äri.

Miks hambad vahetuvad?Carmen (7) – Sest jäävhambad on tugevamad kui piimahambad.Dana (8) – Piimahambad on liiga nõrgad.Chris (8) – Sest piimahambad jäävad vanaks ja suurtel on jäävhambad.Kelli (7) – Sest piimahambad kukuvad välja.Maria (8) – Piimahambad jäävad vanaks, hambahaldjas tuleb.Karl (7) – Sest suurtel on jäävhambad.

Kas sa sooviksid meie kooli joogi- jatoiduautomaati?

Uurisime meie kooliõpilaste käest, kasnad sooviksid koolijoogi- ja toiduauto-maati. Küsitlusesosales 135 õpilast1.–12. klassist.Õpilased olid selleidee osas vägatoetavad. Koguni 85%õpilastest leidis, etkoolis võiks joogi- ja

toiduautomaat olemasolla. 13% vastanutestei omanud kindlatseisukohta ja vastas„vahet pole”. Vaid 3õpilast 135 vastanust(2%) arvas, et koolispole joogi- jatoiduautomaati vaja.

Sandra Anupõld

Mari-Liis Mets

85%

2%13%

Jah

Ei

Vahet pole

14 OSAVUSKATSED

Kolm TJG õpilastvõistlesid osavuses

Võistleja

1. katse – vabavisked(5 katset)

ei saanud sisse

0 p

1 korv sisse

1 p

ei saanud sisse

0 p

2. katse –hularõngaga keerutamine(iga 10 sekundit annab 1 punkti)

4 sek

0 p

1 min 27 sek

8 p

26 sekundit

2 p

3. katse –mängukeegel(9 kurikat)

5 kurikat maas

5 p

5 kurikat maas

5 p

2 kurikat maas

2 p

TULEMUS 5 p 14 p 4 p

KOHT II I III

Romi Kõrgesaar

UUS RUBRIIK!

Andrea, 6.b Irena, 8.a Beatrice, 7.a

MÄNGUSOOVITUS, KOOMIKS 15

Haarav nutitelefonimäng „Bunnyhop” on TJG vilistlase loodud

„Bunnyhop” on nuti-telefonimäng, mille onloonud Paul Sokk, keslõpetas Järveotsagümnaasiumi 2014.aastal. Paul tegi isenii mängu tekstuuri,koodid, heliefektidemontaaži, animatsi-oonid kui turunduse.Mängu põhimõte onjänesena ühelt platvormiltteisele hüppamine. Mängualguses on mängijal ainultüks jänes, aga midarohkem tasemeid mängijaläbib, seda rohkem mängu-sisest raha ta saab. Mängu-raha võimaldab osta uusijäneseid või tasemeid juur-de. Mäng ise on väga hästiloodud ning vajab mõtle-mist iga taseme juures janeid tasemeid väheks jubaei jää!

Kujunduse poolestsobib mäng pigem lastele,aga mäng on kindlastihuvitav ka täiskasvanutele,kellele meeldivad multika-tegelased ja arvutimängudüldse.

Küsimustele vastasmängu autor Paul Sokk.

Millega te praegu tege-lete?Hetkel õpin Tallinna Üli-koolis teisel kursusel infor-maatikat. Vabal ajal käin

jõusaalis, veedan aegasõpradega või nokin„Bunnyhopi” kallal. Olenviimasel ajal hakanudotsima ka videomängudearendusstuudiot Tallinnas,kuhu suveks tööle võipraktikale saada. Otsingudlähevad kehvasti, sestnendest on Eestis suurpuudus.

Kuidas sai mäng nimeks„Bunnyhop”?Kui ma olin mängu ideeläbinisti läbi mõelnud,teades, et mängus liiku-mine toimub hüpates jamäng oleks loomultsõbralik ja huviäratavkõikidele vanusegruppide-le, siis ma usaldasin vaidpaari inimest piisavalt, etseda ideed täiesti lahtiseletada. Üks nendest ini-mestest oli minu tüdruk-sõber Annika (ta õppis kaTJGs), kes oli ka vägavaimustatud sellest ideestning muude ideede hulgaspakkus kohe mängunimeks „Bunnyhop”. Kohe,kui seda nime kuulsin,meeldis see mulle nii väga,et ükski teine pakkumineenam kõne alla ei tulnud.

Kas mängu loomisel tulika raskusi ette?Raskusi tuli rohkesti ette,nii see juba kord IT-

maailmas on. Tuleb ollanutikas ja pidevalt prob-leeme lahendada. Õnnekson internet täis täpseltsamasuguseid inimesi ningenamik probleeme aitablahendada osav googelda-mine. Üks hullemaid prob-leeme kogu projekti välteloli siis, kui ma olin umbes5 kuud järjest oma mängukallal töötanud. Ma teginmidagi valesti ja kõikprojektifailid korrumpee-rusid. 5 kuud tööd oli liht-salt väikese vea tõttutäiesti kasutu ja need failidvõis samahästi lihtsalt ärakustutada. See oli jubetunne. Õnneks on meileTallinna Ülikoolis õpe-tatud, et tähtsaid failetuleb varundada ehkkopeerida välistele sead-metele (nagu mälupulgadja DVDd), juhuks kuimidagi peaks arvutigajuhtuma. Seega ma võtsinoma kõige hilisema taga-varakoopia ja jätkasin omaprojekti rahuliku süda-mega.

Kas plaanite veel mängeluua?Praegu on plaanis töötadaveel „Bunnyhopi” kallal,sest selles mängus on niipalju, mida ma tahanparemaks teha. Usun, etteen veel kunagiteistsuguse temaa-tikaga

mänge. Mingitel hetkedeltulevad lihtsalt päheunikaalsed ideed, midakuskil veel tehtud pole, jasiis ma lihtsalt pean needise valmis tegema.Kindlasti tahaks kaarvutitele tulevikus mängeluua, sest see on koht, kusma leidsin armastuse män-gude arenduse vastu.

Millised mälestused onteil Tallinna JärveotsaGümnaasiumist?Mälestused on ikka head jakodused. Kuna käisin TJGskõik 12 aastat, siis jõudsinseal palju asju läbi elada,aga eks meelde jää ju kõigeenam lollused, mis kordasaid saadetud. Näiteks sainii mõnegi õpetaja närvidproovile pandud, midanüüd veidi vanemas easnatuke häbiga meenutan.Üks mälestus, mis alati-seks meelde jääb, on see,kuidas me kooli katuselkäisime ning mille pealekõrvalmajade elanikudmeile päästeameti kutsu-sid. Tööõpetuse tunnis saiplekist „ninja-tähtesid” teh-tud ja siis oma viskeoskusiharjutatud seina ääres ole-vate kastivirnade peal.

Koomiks Kertu Peegel

Frank Kiibus

16 ÜRITUSED

Kevadball oli hoogne ja tantsuline

Ühel sumedal kevadi-sel reedeõhtul, 29. ap-rillil kogunesid meiekooli aulasse ime-kenad 9.–12. klassineiud ja noormehed,et veeta mõnusaltaega kooli tradit-sioonilisel kevadballil.Pidu on varasematelaastatel toimunud Rah-vusooper Estonia talve-aias, kuid seekord otsus-tati kodusema variandikasuks ja ball korraldatimeie armsas koolis. Saaloli hämar, uksel ootasidpidulisi tervitusjoogidning saali sammuti uh-kelt mööda glamuursetpunast vaipa, nagu staa-ridele kohane.

Õhtujuhid olidmeie kooli vilistlasedPaul Sokk ja GretaRegina Severt, kes omaametil väärikalt vastupidasid. Rahvast lõbus-tati seltskonnamängu-dega, palju põnevust te-kitas võistlus, kus poisidpidid tüdrukud põlvelevõi sülle võtma.

Toitlustusega te-geles Amps Catering, saimaitsta erinevaid suu-pisteid ning puu- jaköögivilju.

Õhtu nael olikülalisesineja UkuSuviste, kes esitas niiklassikalisi ning ajatuidtantsuhitte kui ka endaversioone kuumimatestpopplugudest, end samalajal virtuoosselt klaverilsaates.

Pidulised saidtantsida õpetaja Terjejuhendamise all, jalgakeerutati ohtralt ja niimõnelegi paarikesele te-gi silmad ette õpetajaAgo oma abikaasaga, kesväsimatult tantsupõran-dal tiirlesid.

Balli kuningaksja kuningannaks kroo-niti Tauri Tirmaste ningKeyt Vainola 10. klas-sist, kõige aktiivsemaklassi tiitli sai 9.a. Õhtumeeldivaks lõpetusekspakuti kõigile kohvi ningmartsipanitorti, millekuningas ja kuningannakäsikäes lahti lõikasid.

Mirella Ehrberg

Mirella Ehrberg

ÜRITUSED 17

Emakeelepäev tõi noored lavale

Nagu igal aastal, tä-histati ka see aastaJärveotsa gümnaa-siumis emakeele-päeva. Emakeelepäevon riiklik tähtpäev, midatähistatakse 1996. aas-tast luuletaja KristjanJaak Petersoni sünni-aastapäeval, 14. märtsil.Selle asemel, et kirju-tada etteütlusi, toimusmeie koolis 14. märtsilaulas üritus, kus olivõimalik esitada ema-keelega seonduvaid

luuletusi, laule, katken-deid raamatutest, kirja-nike kirjavahetusi japalju muud. Osalejaid olitänavu päris palju ningkavad väga erinevad.Esinesid seitsmendad,kaheksandad, üheksan-dad ja gümnaasiumi-klassid. 7.a jäi meeldeoma ilusa lauluga„Emakeel on see”, midalauldi oma sõnadegaviisile „Love is in the air”(„Armastus on see”).Samuti oli noorukitelekätte antud eesti keelepõhireeglid, nii et kellel

olid meelest läinud, saidilusasti meelde tuletada.9.b kandis ette Trafficulaulu „Sekundiga”. Luguoli väga kaasahaarav jaka publiku seast kõlaskaunist kaasalaulmist.Gümnasistid lugesidkatkendeid MarieUnderi ja FriedebertTuglase kirjavahetusest.Teksti ilmestas Kenny Gromantiline saksofoni-muusika. 9.a klass oliteinud küsitluse, et väljaselgitada, millised oneesti keele kõigeilusamad sõnad.

Tulemused kandis ette9.a klassijuhataja jaemakeeleõpetaja TriinuLehtoja. Ülekaalukaltvõitis sõna armastus.

Suur tänukõikidele eesti keeleõpetajatele, kellel oliviitsimist ja aega meienoortega tegeleda jamidagi ette valmistada.Loodame, et järgmineaasta tuleb sama vahvaning äkki on selleksajaks ka esinejaidrohkem.

TJG tublid sõudjad

6. aprillil toimusidTallinna koolide sõu-deergomeetri meistri-võistlused. Võistlustelosalesid ka TJG tüd-rukute ja poiste 4-liik-melised võistkonnad.Kõik koolid andsidendast nii palju, kui nad

said, ja võtsid ennastkokku. Paljud õppisid kakohapeal õiget tehnikatja proovisid kõigestväest. Kahjuks ei läinudkõikidel koolidel nii,nagu nad tahtsid, kuidmõnel just vedas. Meiekooli noortel ei õnnes-tunud küll saada esi-kolmikusse, kuid jäimetulemustega rahule.

Põhikool saavutaskokku 8. koha. Põhikooliesindasid Sandra Anu-põld, Katrin Saar, IrenaBudanova, KristinaJaaska, Renno-RenekRattasepp, Thomas Saar,Jarkko Martin Pukki,Aretmi Aleksandrov.Kõige parema tulemusepõhikoolist sai ThomasSaar ajaga 1:32,5.

Gümnaasiumiosas saadi 11. koht.Gümnaasiumi esindasidGerli-Annabell Süld,Sille-Maria Keller, Kris-tina Lebedeva, RebeccaLamberg, Roman Zado-rožnõi, Sten-Mark Virro,Martin Bander, PavelBudanov. Kõige parematulemuse sai Sten-MarkVirro ajaga 1:28,2.

Anette Antsman

Sandra Anupõld

7.a esinemas

18 ÜRITUSED

Matemaatika kohver lasteaedadele

Järveotsa gümnaasiumvõttis osa projektist„Matemaatika kohverlasteaedadele”, mille ees-märk oli käsitöö- ja

tööõpetuse tundidesnumbrite ja rongidevalmistamine. Detsemb-rist aprillini on poisidtööõpetuse tundides tei-nud kohvreid ja numb-ritega puust ronge ningtüdrukud õmmelnud

käsitöötundides numb-reid. Projektis osalesid 8.klasside õpilased. Tüdru-kuid juhendas käsitöö-õpetaja Tiiu Härsingning poisse tööõpetuse-õpetaja Ago Kalberg.Mänguasjade komp-

lektid viiakse pidulikultTallinna lasteaeddaessemai alguses. Kiitustublidele 8. klassi õpi-lastele!

Õpilasesinduste ühendatud jõud

22. aprillil toimusTallinna ÕpilasesindusteLiidu projekti põhjalTallinna Järveotsa Güm-naasiumi, 32. Keskkoolija Pirita Majandusgüm-naasiumi ühiselt korral-datud üritus, kuhu tulidkokku kolme kooliõpilasesinduste liikmedja veetsid reedesel õhtullõbusalt aega.

Oktoobri keskpai-gas pakuti mulle ja meiekooli õpilasesinduse ase-presidendile Lisette Lii-sile astuda meie kooligaTallinna ÕpilasesindusteLiitu (edasipidi TÕEL),millega me meelsastinõustusime. Käisime

koos teiste koolide esin-dajatega koosolekutelning oktoobri lõpuks olimoodustunud Järveotsa,32. ja Pirita koolideõpilasesinduste sõprus-ühing. TÕELi projektieesmärk oli korraldadamitme kooliga koos üri-tus, meie otsustasimekorraldada üritust justõpilasesinduste liikme-tele, nagu me seda iseoleme. Nii saigi meieplaan teoks. Peale pikkikoosolekuid ja arutamistsaid mõtted kirja pan-dud, plaanid tehtud jaülesanded jagatud. Ap-rilli lõpus saabuski seepäev, kui meie koolidekõige aktiivsemad noo-red tulid kokku Kesk-

linna Noortekeskusesseja veetsid koos aega. Üri-tus algas tutvumismän-gudega, kus inimesedsaid rääkida endast ningkuulata teisi. Vahepealolid lõbusad grupimän-gud ning lõpuks saidinimesed külastada kateemalaudu, mida juhti-sime meie kui korralda-jad ise. Igas teemalauassai arutada 20 minutit jasiis sai liikuda edasijärgmisesse. Nii sai iga-üks külastada kolmelauda, kus räägiti ak-tuaalsetel teemadel.Laudade teemade peal-kirjad olid „Valimisõigus16- ja 17-aastastele”,„Feministid – paksudlesbid, kes vihkavad

mehi?”, „5x6 või 6x5”,„Kehalise kasvatuse ak-tiivsus tänapäeva noorteseas” ja „Erinevus rikas-tab(?)”.

Õpilased jäid üri-tusega väga rahule ningka mina olen väga õnne-lik, et oleme moodusta-nud imevahva sõprus-ühingu ning meie õpi-lasesindustes on niivõrdaktiivsed noored.

Ürituse korralda-jad: Alice Gorobets (TJGÕE president), LisetteLiis (TJG ÕE asepresi-dent), Marleen Roover(PMG ÕE p), Birgit Kal-las (PMG ÕE ap),Kristiine Eliise Kadakas(32. K ÕE liige) ja LauraUnt (32. K ÕE ap).

Carmen Katariina Sikk

Alice Gorobets

ÜRITUSED 19

Moe Mallel tähed punasel vaibal

Sel aastal lõid Haa-bersti noored moe-kunstnikud MoeMalle moekonkur-sile uudseid puna-sele vaibale sobivadrõivaid, kasutadessealjuures tähtkuju-de temaatikat. MoeMalle 2016 toimus 4.märtsil algusegakell 18 Rocca AlMare aatriumis.Haabersti üldharidus-koolide õpilastele suu-natud moekonkurss Moe

Malle toimus juba 10.korda. Ürituse korral-dajaks oli HaaberstiVaba Aja Keskus.Tänavune teema oli„Tähed punasel vaibal”.Haabersti Linnaosakoolidest oli konkursileregistreerinud viis kol-lektsiooni. Lõpliku hin-nangu kollektsioonideleandis žürii, kuhukuulusid Kertu Kokla,Tallinna Tööstus-hariduskeskuse rätsep-stilisti eriala vilistlanening Massimo Duttikaupluse koordinaator;

„Reporteri” ilmatüdrukGreete Aren; InkubaatorTallinn juhatuse liigeAnu Lõhmus; VitaminWelli müügi- jaturundusjuht TriinuHaki ja moekoolSemolen esindaja KaiIlp.

Grand prix au-hinna võitis MustjõeGümnaasiumi kollekt-sioon „Seven Stars”.Parimaks modelliks tun-nistati Karina Nikola-jeva Õismäe VeneLütseumist.

Meie kooli esin-das Moe Mallel 9.–10.klasside ühiskollekt-sioon ,,Shining Signs’’.Kollektsiooni peadisai-ner ja õpilaste juhendajaoli meie kooli moedisainiõpetaja Sirje Märjamaa,kes pälvis Vitamin Wellieripreemia.

Carmen Katariina Sikk

4.b klass

4.b klass

20 ÜRITUSED

Sel aastal toimus Jaapani õhtu kahel päeval

Kui igal aastal on güm-naasiumi jaapani keelesuuna õpilased korral-danud ühe toreda Jaa-pani õhtu, siis sel aastaloli neid lausa kaks. 10.märtsil uudistasid sealoma kooli õpilased jaõpetajad ning 11. märtsilsaid Jaapaniga tutvumatulla kõik huvilisedteistest koolidest.

Ka sel aastal saikäia paljudes erinevatestöötubades kaasa löömasja loenguid kuulamas.Kuigi riik jääb samaks,on enamik Jaapanittutvustavatest õpilastestvahetunud ja seega igalaastal ettekanded uueskuues. Näiteks kuieelmisel aastal meister-

dati origami töötoaskurge, õppisid huvilisedsel aastal juurde kajänese, elevandi ja karbivoltimise.

Peale värviliste loo-makeste valmissaamistvõis edasi suunduda näi-teks katsetama, kessuudab oma sõprugomoku mängimisesvõita. Nii tuli meelde, eteksisid kõik, kes arvasid,et tegu on lihtsalt suu-rema trips-traps-trullivariandiga, ning tege-likult sarnaneb gomokuraskuselt pigem malega.

Kelle selline mõtle-mine näljaseks tegi, võispärast ajude ragistamistsuunduda vähe toitvamategevuse – sushi valmis-tamise juurde. Seal saiteha endale oma sushi,millele võis valida täp-

selt endale meelepärasesisu. Kes tahtis makrat,kes eelistas selle asemelhoopis kurki, kõigil olivõimalus oma lõuna isekujundada ning sedapärast koos sõpradeganautida.

Kui pärast söökiise midagi enam teha eijaksanud, sai valida mit-mete huvitavate jaapanikultuuri ja tavasidtutvustavate loengutevahel, kus oma silma-ringi laiendada. Silma-ringi avardas ja käelisioskusi andis kindlastijuurde ka kalligraafiatöötoas kaasalöömine.Olles selgeks saanud,kuidas pintslit käeshoida ja jooni tõmmata,võis kirjutada kõike,milleks vaid vähegi soovioli.

Lisaks sellele kirjutasjaapani keele õpetajaSonobe Hiroyuki kaunikäekirjaga igale õpila-sele tema nime jaapani-keelsena. Kuulates, kui-das ta sõbralikult nippejagab ja kõigile küsi-mustele naeratades vas-tab, oli vaid üks viimaneküsimus: millal on järg-mine Jaapani õhtu?

Säde Lahtmets, Emily Ridal

HOBI 21

Õp Maiki Lauri kogub pastakaid

Mis on teie hobi?Mina olen juba mituaastat kogunud pasta-kaid. Kui kaua täpselt,ei oska öeldagi. Alus-tasin siis, kui käisin veelülikoolis, aga siis eiteinud ma seda kogu-mist teadlikult, lihtsaltkui tühjaks said, eivisanud ma neid prügi-kasti, vaid panin korvi.

Miks just pastakad?Kuidagi hakkas neidvaikselt kogunema jahoidsin muudkui neidalles. Kui juba väikekorvitäis oli toanurkakogunud, siis avastasin,et päris lahe ja ei raat-sinud enam neid mine-ma visata. Nüüd on esi-mesed pastakad minugajuba kaks korda kolinud.

Kust tuli idee midagikorjama hakata?Nagu ennist mainisin,siis täiesti nii-öeldakogemata. Ilma kindlaideeta. Lihtsalt kujunesajaga selline imelik jaomapärane hobi.

Kui kaua olete jubapastakate korjamise-ga tegelenud?Arvan, et hakkasin neidalles jätma umbes 2009.

aastal. Aga siis jäid vaidilusamad ja need, miskuidagi endale armsadtundusid. Esimest pas-takat, mille alles jätsin,mäletan siiani. Sain sel-le ühe õpilase käest,nuiasin seda tükk aegaomale, sest sellega olinii hea kirjutada.

Kui suur on teie kol-lektsioon?Kui viimati lugesin, olimul neid 888, aga olenhoogsalt veel neid juur-de pannud.

Kas teil on ka lemmi-kuid?Ikka jah, see esimenenäiteks. Aga samas kameeldivad need, mis onsõprade poolt kuskiltreisidelt toodud. Näitekserilisemad on toodudBali saarelt, Brasiiliast,Pariisis. Hiljuti sainkaks ilusat pastakatHollandist, kus minuklassi õpilane reisil käis.Minu lemmiklillede ku-juga (tulbid). Meeldivadveel õpilaste toodud pas-takad Egiptusest (Kleo-patra peaga) ja Tene-rifelt. Ema tõi aastaidtagasi Itaaliast näiteksPinoccio puust pastaka.

Kaua te veel jätkatakavatsete?

Kuna see hobi palju ra-ha ei nõua ja keldrisruumi on, siis ei teagi.Igavesti vist ☺

Mida te oma kollekt-siooniga hiljem tehaplaanite?Ega sellega muud tehapole, kui niisama vahelüle lugeda ja meeldetuletada. Pärandan las-tele (naer).

Kust te tavaliselt pas-takaid saate?Kui õpilased või sõbradreisidel käivad, siis ne-mad toovad. Samuti too-vad päris paljud õpila-sed oma usinalt tühjakskirjutatud pastakadmulle. Samuti ostan kaise päris palju. Poodisattudes ikka viskan pil-gu ka pastakatele. Kesostab kingi, kes pasta-kaid.

Kas teate ka kedagiteist, kes millegi sar-nasega tegeleb?Jah, tean, üks mu tuttavkogub ka. Tema on mi-nust kauem kogunud jatema kogu on tunduvaltsuurem kui minu oma(2000 pastaka ringiskindlasti).

Mida on inimesed teiehuvitava hobi kohtaarvanud?Tihti tehakse suuredsilmad ja küsitaksemiks. „Aga miks mitte?”küsin mina.

Kui tihti lisandub teiekollektsiooni uusi kir-jutusvahendeid?Oleneb sellest, kui usi-nasti õpilased kirjuta-vad. Seega üleskutse tei-le, armsad õpilased, kir-jutage rohkem ja toogekõik tühjaks saanudpastakad mulle.

Kas korjasite ka lap-sepõlves midagi (ntkommipabereid, mär-ke vm)?Siis, kui mina veel noorolin (naer), oli väga poppkoguda nii-öelda udu-kaid ehk udupilte. Vahe-tasime neid omavahelkoolis. See oli alg-klassides. Hiljem suure-mana kogusin autopilte,kleepisin neid albumi-tesse, juurde ilusti kõiktehnilised andmed. Needhunnikud albumeidpeaksid veel mu lap-sepõlvekodus alles ole-ma.

Alice Gorobets

Pildil 888 pastakat

22 SOOVITUSED

Raamatusoovitused

Zoe Sugg „Tüdruk Online tuuril” (Hea Lugu, 2016)

„Tüdruk Online tuuril” on järg raamatule „Tüdruk Online”. Eelmisestraamatust tuttavateks saanud Penny ja Noah on nüüd täiuslik paar,nii et kui Noah kutsub Pennyt Euroopa muusika tuurile kaasa, eisuuda Penny ära oodata, et saaks aega veeta oma rokijumalastpoisssõbraga. Aga koos Noahi täidetud päevaplaanidega, mitte-sõbralike bändikaaslaste ja ähvardavate sõnumitega fännidelt arutlebPenny, kas talle ikka sobib selline elu. Ta ei saa teha midagi sellevastu, et igatseb oma peret, parimat sõpra Ellioti ja oma blogi TüdrukOnline. Kas Penny suudab õppida oma elu ja armastust tasakaalushoidma või kaotab ta kõik selleks, et tal oleks perfektne suvi?

Cassandra Clare „Surmav arsenal. Luude linn” (Varrak, 2013)

Kui 15-aastane Clary Fray läheb oma parima sõbra Simoniga õhtulPandemonium Klubisse, näeb ta, kuidas üks poiss mõrvatakse kolmeteismelise poolt, kes on kaetud veidrate tätoveeringutega jahelendavate mõõkadega. Järgmistel päevadel, kui üks teismelistestClary üles leiab ja Clary ema jäljetult kaob, saab Clary teadavarjuküttidest – iidsetest sõdalatest, kes on olemas, et vabastadamaailm deemonitest. Tüdruk kistakse uude maailma ja tal tuleb vastuastuda suuretele ohtudele, et saada teada oma olemuse kohta ja leidaüles enda ema.Sarjas „Surmav arsenal” on kokku kuus osa, „Luude linn” on neistesimene. Romaanist on tehtud ka film.

Viiu-Marie Fürstenberg „Mitte kaotada!” (Tammerraamat, 2016)

See on 12-aastase Reena päevik tema elumuutustest kuni esimese armumiseni. Reena on tore ja tark äärelinnatüdruk. Kuni viienda klassi lõpuni keerles Reena elu ümber muusika – ta õppis muusikakallakuga koolis viiulit. Aga tasapisi selgus, et ükskõik kui väga Reena ka ei püüaks, ei ole ta selle kooli jaoks piisavalt hea. Nii jäi ta ühtäkki ilma peaaegu kogu oma senisest maailmast.

Anette Antsman, Hans-Kaarel Laes

NB! Meie kooli raamatukogus olemas kõik kuus osa.

NB! Meie kooli raamatukogus olemas nii „Tüdruk Online” kui „Tüdruk Online tuuril”.

ÕPETAJATE KOKANDUSDUELL 23

Piruka tegemise võistlus

Õp Triinu Lehtoja kana-porrupirukas

PÕHI2,5 dl jahu 75 g võid50 g riivjuustu1 sl külma vett1 tl soola0,5 tl musta pipart

TÖÖKÄIK: Hõõru või jahuga, lisa juust ja maitseained. Sega vähehaaval juurde vett, kuni tainas on piisavalt elastne rullimiseks. Hoia tainast umbes 20 minutit külmas. Prae porru tükke umbes 10 minutit võis. Vala porrust eraldunud vedelik väikesse kaussi ja lase jahtuda. Rulli tainas lahti ning pane võitatud 26 cm läbimõõduga vormi. Küpseta ahjus 200°C juures 10–15 minutit. Sulata pannil või, lisa piim ja jahu ning keeda tasasel tulel pidevalt segades parajaks kastmeks. Sega juurde maitseained. Pane pirukapõhjale porru ja tükeldatud kanaliha. Vala porrust eraldunud vedelik kastmesse,lisa 3/4 riivjuustust ning muna. Sega hoolikalt. Vala kaste porru- ja kanatükkidele. Puista järelejäänud riivjuustuga ja raputa peale Cayenne´i pipart. Küpseta veel 25 min.

KATE450 g porrulauku50 g võid4 dl piima1 sl jahu1 tl soola0,5tl musta pipart0,25 tl muskaatpähklit300 g kanaliha1,5 dl riivjuustu1 tk muna0,25 tl Cayenne'i pipart

Õp Lia Kullerkupu sibulapirukas

Õp Lia Kullerkupp tegi kaks erinevat pirukat, mis aastate jooksul tema lemmikuteks kujunenud. Lehes on ära toodud sibulapiruka retsept.

PÕHI200 g jahu100 g margariini1 munakollane1 kl vett1/2 tl küpsetuspulbritpisut soolased

KATE500 g sibulat100 g suitsusinki100 g juustuviilud3 munakollast150 ml hapukoort50 g võidsoola ja pipart

TÖÖKÄIK: Sõtku jahust, margariinist, munast, veest, soolast ja küpsetuspulbrist tainas. Kata vormi põhi tainaga ja küpseta kuldkollaseks. Lõika sink viiludeks ja prae kuumas võis. Lõika sibulad ratasteks ja lisa pannile. Hauta sibul klaasjaks. Kummuta sibul ja sink eelküpsetatud tainale ja lükka pealt siledaks. Klopi munakollased hapukoore ja näpuotsatäie maitseainetega läbi. Vala segu pirukale, riputa peale riivjuust. Tõsta pirukas tagasi ahju. Küpseta 175 kraadi juures, kuni pirukas on pealt kuldpruun. Sibulapirukat võib süüa nii kuumana kui külmana.

Romi Kõrgesaar, Sandra Anupõld

UUS RUBRIIK: Kaks õpetajat valmistavad midagi maitsvat ja toovad

ajalehe toimetusele proovida. Toimetuse liikmed hindavad toitu 10 palli süsteemis

ja jagavad kommentaare.

7,8 p

9 p

VÕITJA!Kommentaarid: Sööma kutsuva välimuse ja hea lõhnaga pirukas. Väga maitsev ja hea. Suus sulav. Mitte kõige parema välimusega, aga maitseb väga hästi.

Kommentaarid: Soojana väga hea. Ilus välimus, täidis eriti ei maitse. Hea pirukas, tahaks veel.

24 RISTSÕNA, SUDOKU, INFO

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

1. 12. klassi klassijuhataja nimi.2. „Bunnyhopi” mängu looja nimi.3. Kevadballi ballikuninga eesnimi.4. Dokument, mis on sügisest igal õpilasel.5. Riik, kus õpib TJG vilistlane Nike.

6. Eriauhind, mille sai õp Märjamaa Moe Mallel.7. Laulukoori liik, kus laulab Juta Raun.8. Saar, kus on õp Ravo Vaga suvekodu9. Kevadballi ballikuninganna perekonnanimi.10. Tallinna Õpilasesinduste Liidu lühend.

NB! Kolm esimest, kes saadavad ristsõna vastuse aadressile raamatukogu@jarveotsa.ee, saavad järgmise lehe tasuta!

JÄRGMISES NUMBRIS:

• Persoonilugu õp Dagmar Seljamäega• Lapsepõlvest jutustab õp Marje Liedemann• Õpilaste osavuskatsetes uued harjutused

• Tutvustame uusi õpetajaid• Üritustest meie koolis

SUDOKU

Sudokul on vaid üks reegel: tühjad kohad tabelis tuleb täita numbritega 1–9 nii, et üheski reas ega veerus ega ka üheski rasvase joonega piiratud 9 ruudukese suuruses tükis ei oleks korduvaid numbreid.