kadrina valla eelarvestrateegia 2013 - 2016 · 2012-10-05 · kadrina valla eelarvestrateegia...

KINNITATUD Kadrina Vallavolikogu 26. septembri 2012 määrusega nr 57

Kadrina valla eelarvestrateegia

2013 - 2016

Kadrina valla eelarvestrateegia 2013-2016 - 2 -

2

SISUKORD

1. SISSEJUHATUS 3

2. RIIGI EELARVEPOLIITIKA 3

3. RIIGI EELARVESTRATEEGIA 2013 -2016 4

4. ÜLEVAADE EESTI MAJANDUSE ARENGUST 6

5. MAKROMAJANDUSE PÕHINÄITAJAD 7

6. EELOLEVATE AASTATE MAJANDUSPROGNOOS 9

7. KOHALIKU OMAVALITSUSE TULUBAASI KUJUNEMINE 11

8. KOHALIKU OMAVALITSUSE EELARVESTRATEEGIA JA

EELARVE KOOSTAMISE ALUSED 12

9. KADRINA VALLA SOTSIAAL - MAJANDUSLIK OLUKORD 14

10. KADRINA VALLA FINANTSOLUKORD 16

11. KADRINA VALLA EELARVEPOLIITIKA ÜLDEESMÄRGID 20

12. TULUD 2013 - 2016 20

13. TEGEVUSKULUD 2013 – 2016 23

14. TULEMI PROGNOOS 24

15. INVESTEERIMISTEGEVUS 25

16. FINANTSEERIMISTEGEVUS 25

17. VALLA SÕLTUVAD ÜKSUSED 26

18. KOKKUVÕTE 27

19. KADRINA VALLA EELARVESTRATEEGIA LISAD 1-5 27


3

1. SISSEJUHATUS

Käesolev eelarvestrateegia on Kadrina vallas esimene. Eelarvestrateegia koostamisel ja menetlemisel lähtutakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-st 37 ja kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse §-st 20 ja §-st 30. Eelarvestrateegia koostamise kohustus tuleneb kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusest, mis hakkas kehtima 2012. aasta 1. jaanuarist. Eelarvestrateegia koostatakse eelseisva nelja eelarveaasta kohta. Eelarvestrateegias esitatakse järgneva nelja aasta kavandatud eelarvepoliitilised põhimõtted, prioriteedid, majandusolukorra analüüs ja majandusarengu prognoos, sealhulgas tulude prognoos ning muu finantsjuhtimiseks oluline informatsioon. Eelarvestrateegia koostatakse perioodi uuendataval põhimõttel ehk igal aastal, hiljemalt 1. oktoobriks, uuendatakse eelnevat valla eelarvestrateegiat, täpsustatakse kolme eelseisva aasta kavasid ning seatakse plaanid neljandaks aastaks. Nii kohandatakse keskpika perioodi plaane pidevalt muutuva majandus-, fiskaal- ja tegevuskeskkonnaga. Eelarvestrateegia elluviimine toimub aastaste valla eelarvete kaudu. Käesolev Kadrina valla eelarvestrateegia on koostatud valla eelarvepoliitika pikemaajalise jätkusuutlikkuse tagamiseks ning tulude ja kulude pikemaajaliseks planeerimiseks. Eelarvestrateegia koostamise peaeesmärgiks on kindlustada kavandatavate tuludega kulude ja investeeringute mahud eelseisvatel aastatel, määratleda valla strateegilised eesmärgid ja valla laenustrateegia. Kadrina valla eelarvestrateegia koostamise lähtealuseks on Kadrina valla arengukava aastateks 2007 - 2015, valla asutuste arengukavad, riigi eelarvestrateegia 2013 - 2016, valdkondade tegevuskavad nimetatud strateegia elluviimiseks ning majandusarengu prognoosid aastani 2016. Eelarvestrateegia on arengukavaga seotud iseseisev dokument. Eelarvestrateegia koostatakse arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks. Eelarvestrateegia on eelkõige finantsplaan või eelarveprognoos eelseisvate aastate rahaliste võimaluste kohta, mis on aluseks järgnevate aastate eelarvete koostamisel. Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusest tulenevalt peab eelarvestrateegias kajastama ka andmeid kohaliku omavalitsuse üksuse arvestusüksuse kohta.

2. RIIGI EELARVEPOLIITIKA

Riigi eelarvepoliitika pikemaajalise jätkusuutlikkuse tagamine kerkis päevakorda üheksakümnendate aastate lõpul. Vajadus seisnes eelkõige riigi tulude ja kulude pikemaajalises planeerimises. Esimene riigi eelarvestrateegia dokument koostati 2000. aastal ning kaks aastat hiljem kehtestati riigieelarve seadusega strateegia iga-aastase koostamise kohustus. Riigieelarve seaduse kohaselt koostatakse eelarvestrateegia riigieelarve eelnõu alusena järgmise eelarveaasta ja sellele järgneva kolme eelarveaasta kohta ning selle kiidab Vabariigi Valitsus rahandusministri ettepanekul heaks hiljemalt seitse kuud enne järgmise eelarveaasta algusest.


4

Riigi eelarvestrateegia koostamise eesmärk on tagada keskpikas perspektiivis eelarvepoliitika jätkusuutlikkus ning muuta valitsuse tegevus riigi ja valdkondlike arengute suunamisel tulemuslikumaks. Kehtivat riigi eelarvestrateegiat uuendatakse igal kevadel, täpsustades kolme eelseisva aasta kavasid ning seades plaanid neljandaks aastaks. Riigi eelarvestrateegia 2013-2016 uuendamise aluseks oli Rahandusministeeriumi 2012. aasta kevadine majandusprognoos, Erakonna Isamaa ja Res Publica Liit ning Eestimaa Reformierakonna valitsusliidu programm, ministeeriumide organisatsioonipõhised arengukavad ning valdkondlike arengukavade täitmise aruanded. Valitsuse nelja-aastase strateegia eesmärk on tagada jätkusuutlik ja makromajandust tasakaalustav eelarvepoliitika. Senise eelarvepoliitika põhijoont jätkatakse ka tulevikus. Sihiks on, et eelarvepoliitilised otsused toetaksid maksimaalselt makromajanduslikku stabiilsust, ohjaksid majanduse tasakaalustatud arengut ohustavaid riske ning parandaksid majanduse kasvupotentsiaali ja tööhõivet. Tulevaste majanduslangustega toimetulekuks peab olema tagatud piisavate reservide olemasolu ja paindlikkus eelarves tulude ja kulude struktuuri muutmiseks. Valitsus tagab Eesti eelarvepoliitikaga täieliku kooskõla euroala ja Euroopa Liidu eelarvepoliitilise raamistikuga, juhindudes stabiilsuse ja kasvu paktist ning eurogrupi ja Euroopa Liidu Nõukogu seisukohtadest jätkusuutliku majanduskasvu ja eelarvepoliitika ning finantsstabiilsuse tagamiseks euroalal ja Euroopa Liidus. Olulisemad suunad, millest aastatel 2013 - 2016 valdkonnapoliitikaid planeerides ja iga-aastaseid riigieelarveid koostades lähtutakse on järgnevad: 1. majanduslanguse aastate järgselt on oluline taastada valitsussektori eelarve ülejääk ning reservide maht, et olla valmis tulevasteks võimalikeks langustsükliteks ning tagada eelarve pikaajaline jätkusuutlikkus; 2. vaatamata majandusolukorra paranemisele oleks olemasolevate poliitikate mitte muutmisel eelarve jätkuvalt puudujäägis. Selleks, et eelarve puudujäägist välja tuua ning mitmetele Euroopa riikidele sarnasesse võlakriisi sattumist vältida, tuleb maksusoodustuste vähendamise, võlgade sissenõudmise, toetuste vajaduspõhisemaks muutmise ja otsetoetusmeetmetelt finantsinstrumentidele järk-järgulise ülemineku, samuti ka riigisektori efektiivsuse ja vajadusel ka seniste või kavandatud teenuste ja toetuste lõpetamise või vähendamise kaudu eelkõige kulusid vähendada, kuid ka tulusid suurendada; 3. esmane ning ainus arvestatav eelarveline kate uutele tegevustele on sääst ja prioriteetide seadmine valdkonnapoliitikates. Allikas: (Riigieelarvestrateegia 2013-2016).

3. RIIGI EELARVESTRATEEGIA 2013 -2016 Vabariigi Valitsuse prioriteedid eelolevateks aastateks on: 1. Valitsussektori eelarve nominaalse ja struktuurse ülejäägi saavutamine. 2. Positiivne iive (Eesti rahvast peab saama kasvav rahvas). 3.Tootlikkuse kasv 73%ni Euroopa Liidu keskmisest aastaks 2015. 4. Aastaks 2020 kriisieelse tööhõive taseme saavutamine. Selleks kavandatakse 2015. aastal jõuda 72% tööhõive määrani, vanusegrupis 20 - 64-aastat. 5. Põhihariduse või madalama haridustasemega mitteõppivate noorte osakaalu vähendamine 18-24 aastaste vanusegrupis 11%ni aastaks 2015. 6. Tervena elatud eluea kasv (meestel 57 ja naistel 62 eluaastat). 7. Kasvuhoonegaaside heitkoguste hoidmine 2010. aasta tasemel (või alla 20 miljoni tonni aastas).


5

Riigieelarve tulud Kogu perioodiks 2013-2016 on plaanitud riigi tulude iga-aastane kasv. 2012. aastaga võrreldes kasvavad tulud 2016. aastaks ca 755 miljoni euro võrra ehk 11,9%. Kasvu põhjuseks on paranenud majandusolukorra tõttu suurenevad maksulaekumised kui ka prognoositav välisvahendite maht aastatel 2013 - 2014. Tuludes suureneb maksutulude osakaal tulenevalt paranevast majanduskeskkonnast ning mittemaksuliste tulude osakaal väheneb seoses välisvahendite (EL finantsperspektiivi vahetumine põhjustab ajutise languse) ning heitmekvootide müügitulu mahu vähenemisega. Maksutulude kasvuks on plaanitud perioodil 2013 - 2016 keskmiselt 6,4%. Maksutuludest moodustavad suurima osa sotsiaalmaksu, käibemaksu ja aktsiiside laekumised. Sotsiaalmaksu laekumise kasvuks on plaanitud keskmiselt 6,4 %. Laekumist mõjutavad hõive ja keskmise palga positiivsed arengud. Maksulaekumistele on olulise mõjuga tulumaksu määra langetamine 2015. aastal 20e %-le, mis toob kaasa nii füüsilise kui juriidilise tulumaksu laekumise vähenemise. Käibemaksu laekumise kasvuks on plaanitud keskmiselt 6,2%. Laekumise prognoosi mõjutavad muutused nii tarbijate kindlustundes kui ka võlgade dünaamikas käibemaksu osas. Eratarbimise kasvuks on plaanitud perioodil 2013 - 2016 keskmiselt 6,8% aastas. Aktsiiside laekumise suurenemine on plaanitud keskmiselt 7,3%. Aktsiisidest suurima osa moodustab kütuseaktsiisi laekumine. Kütuseaktsiisi laekumisele avaldab positiivset mõju 2012. aastal rakenduv erimärgistatud kütuse reform. Tubakaaktsiisi laekumist suurendab aktsiisitõus nii 2012. aastal kui 2013. aastal. Mittemaksuliste tulude maht sõltub välisvahenditest, mille suuruseks perioodil 2013 -2016 on plaanitud keskmiselt 56% kõikidest mittemaksulistest tuludest. Algusaastatel on välisvahendite maht suurem ja tulenevalt EL programmperioodi 2007-2013 lõppemisest ja asendumisest programmperioodiga 2014-2020 hakkab vähenema. Muud tulud kasvavad perioodil 2013-2016 keskmiselt 11% aastas, seda eelkõige saastetasude suurenemise arvel. Maksude laekumisi mõjutavad maksupoliitilised muudatused. Üheks maksupoliitiliseks eesmärgiks on Valitsusel maksude osalise ümberorienteerimise abil nihutada maksukoormus tulu maksustamiselt tarbimise, loodusvarade kasutamise ja keskkonna saastamise maksustamisele. Kogu süsteem püütakse hoida võimalikult väheste erandite ja erisustega stabiilne, lihtne ja läbipaistev. 2016. aastaks on eesmärk viia maksukoormus majanduslanguse eelsele tasemele, vähendades tööjõuga seotud makse. Maksukoormus alaneb 2016. aastaks 32,36%-le SKP-st (2012 plaanitud 32,9% SKP-st). Aastatel 2013 - 2016 on maksukoormust vähendava mõjuga kohustusliku kogumispensioni kõrgemad sissemaksed omapoolsete maksetega jätkanuile. Maksupoliitilistest muudatustest kahandavad maksukoormust töötuskindlustusmakse määrade vähendamine alates 2013. aastast, kohustuse kaotamine tasuda 4 000 eurot kuus ületavalt töötasult sotsiaalmaksu pensioniosa alates 2014. aastast ja ka tulumaksu määra langetamine 20%-ni alates 2015. aastast. Maksukoormuse suurendavaks teguriks saab alates 2013. aastast rakenduv erimärgistatud kütuste reformi täielik läbiviimine, mis seisneb aktsiisisoodustuse asendamises otsetoetustega. Erinevad


6

rakendatavad meetmed struktuurse eelarvepositsiooni eesmärgi saavutamiseks, mis maksukoormust suurendavad, on Maksu-ja Tolliameti efektiivsem maksukogumine, alkoholiaktsiisi tõstmine, tulumaksu mahaarvamiste piirmäära langetamine. Riigieelarve kulud Riigieelarve kulud kasvavad 2013-2016 perioodil igal aastal, mis võrreldes 2012. aastaga kasvavad 2016. aastaks ca 258,8 eurot ehk 3,58%. Samal perioodil on plaanitud riigieelarve kulude vähenemine suhtena SKP-sse. Osakaalult suurimad kulud on seotud tööturu ja sotsiaalse turvalisuse, rahvatervise ning hariduse edendamisega. Samas suurenevad kulud riigivalitsemise ja julgeolekupoliitika, pere- ja rahvastikupoliitika, siseturvalisuse, transpordi, riigikaitse ja julgeolekupoliitika, maaelu-ja regionaalarengu ning kultuuri edendamiseks. Ligikaudu 76% kuludest on seotud tuludest sõltuvate kuludega ning kehtivate õigusaktide täitmisega. Üheks valitsuse prioriteediks perioodil 2007 - 2013 on majanduse elavdamine ja töökohtade loomine ja seda eelkõige välisvahendite kasutamise arvel. Hetkel planeeritakse EL 2014-2020 vahendite uut perioodi, mis võimaldab oluliselt suurendada selle valdkonna rahastamise mahtusid.

Maksutuludest ligikaudu 60% suunatakse seadusest tulenevate määradega seotud kuludeks. Suurimateks neist on sotsiaalmaks (seotud pensioni- ja ravikindlustusega), kütuseaktsiis (75% ulatuses seotud teehoiu rahastamisega), hasartmängumaksu laekumised (katteallikas kultuuri, hariduse ja regionaalvaldkonna projektide toetustele) ning ka saastetasud, mis suunatakse sihtotstarbeliselt keskkonnaprojektideks. Majanduse olukorra paranemisega kasvab nimetatud valdkondade rahastamine ja osakaal eelarves. Investeeringute maht Maht hakkab alates 2013. aastast iga-aastaselt vähenema. Vähenemine tingitud seoses EL käesoleva perioodi projektide lõppemisega ja seda eelkõige teehoiu- ja keskkonna infrastruktuuri projektide osas. Samuti lõpevad tervishoiu- ja hoolekande infrastruktuuri ning Eesti maaeluarengukava ja Euroopa Kalandusfondi investeeringud. Uuel EL 2014-2020 struktuurivahendite perioodil hakkab investeeringute maht alates 2015. aastast järk-järgult taastuma. Kohalike omavalitsuste investeeringute tase on 2012. aastal stabiliseerunud, seda eelkõige laenupiirangu tühistamisest tingituna.

4. ÜLEVAADE EESTI MAJANDUSEST

Eesti majandus on viimase kümne aasta jooksul läbi teinud kiire arengu. Sisemajanduse kasv oli riigis tervikuna kuni 2007. aastani keskmiselt üle 8% aastas. Selline kasv viis Eesti Euroopa Liidus kolme kõige kiirema SKP reaalkasvuga riigi hulka. Kiiret kasvu soodustasid liitumine Euroopa Liiduga, kuid on oluline osa ka laenukoormuse kasvul. Majanduse languse märgid hakkasid ilmnema 2007. aasta lõpul. Maailma finantskriisi märgatavad mõjud avaldusid Eestis 2008. aastal.


7

Eesti saavutas majanduslanguse põhja 2010. aasta I kvartali lõpuks, kui majandus langes eelmise aasta sama perioodiga võrreldes veel üle 2%. Alates eelmise aasta algusest kuni sügiseni on Eesti majandus oodatust kiiremini kasvanud. Majanduse kasvuhoog on aga raugemas. Eelkõige põhjustab seda suurenenud määramatus väliskeskkonnas ja Eesti, nagu ülejäänud Euroopa, edasine olukord sõltub kriisiolukorra lahenemisest mitme euroala riigi võlakirjaturul. Võlakriisi laienemine on vähendanud majanduslikku kindlustunnet nii Euroopas kui ka mujal maailmas. Ebakindlust on suurendanud poliitilised pinged mitmes euroala riigis, millega on kaasnenud turgude umbusk väljapakutud majanduspoliitiliste lahenduste suhtes. Väiksemat majandusaktiivsust leevendavad Euroopa Keskpanga nõukogu viimaste kuude otsused, alandada peamist rahapoliitilist intressimäära ühe protsendini ja pakkuda euroala pankadele lisa likviidsust.

5. MAKROMAJANDUSE PÕHINÄITAJAD

Statistikaameti andmetel müüsid Eesti ettevõtted 2011. aasta III kvartalis kaupu ja teenuseid 10,8 miljardi euro eest, mis oli 16% rohkem kui aasta tagasi samal ajal. Kogu ettevõtluse müügitulus kõige suuremat osatähtsust omavate kaubandus-, töötleva tööstuse ning veondus- ja laondusettevõtete müügitulu kasvas vastavalt 10%, 27% ja 14%. Nende tegevusalade ja ka kogu ettevõtlussektori müügitulu kasvutempo on aeglustunud. Aeglustumise peamine põhjus on paranev võrdlusbaas. 2011. aasta III kvartalis suurenes sesoonselt korrigeeritud müügitulu eelmise kvartaliga võrreldes ligi 4%. 2012. aasta I ja II kvartalis oli müügitulu kvartalikasv vastavalt 8% ja 1%. Ettevõtete kulud suurenesid eelmise aasta III kvartaliga võrreldes 15%, sealhulgas tööjõukulud 11%. Tööga hõivatud isikute ja töötatud tundide arv suurenes vastavalt 4% ja 6%. Ettevõtlussektori tunnitootlikkus puhta lisandväärtuse alusel (puhas lisandväärtus jagatud töötundide arvuga) suurenes kümnendiku, samas ettevõtete keskmine tööjõukulu tunnis vaid 5%. Eestis tegutsevate pankade piisav kapitaliseeritus ning paranenud hoiuste ja laenude suhe loovad hea aluse ettevõtete ja majapidamiste rahastamiseks. Laenu tagasimaksetest ja hoiusemahu kasvust tulenevad rahavood on piisavad, et toetada praegust märgatavalt suuremat laenukäivet. Keskmine brutokuupalk oli 2011. aasta IV kvartalis 865 eurot ja brutotunnipalk 5,19 eurot. 2010. aasta IV kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 6,3% ja brutotunnipalk 7,4%. Reaalpalk, milles tarbijahinnaindeksi muutuse mõju on arvesse võetud ja mis näitab palga ostujõudu, tõusis 2011. aasta IV kvartalis 2,1%. Reaalpalk tõusis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes teist kvartalit järjest. Enne seda oli reaalpalk üksteist kvartalit languses.


8

Palgastatistika uuringu alusel oli detsembri lõpu seisuga palgatöötajaid 1,7% rohkem kui 2010. aasta samal ajal. Keskmine brutokuupalk tõusis 2010. aasta IV kvartaliga võrreldes kõige enam hulgi- ja jaekaubanduses (11,8%) ning langes ainult muudes teenindavates tegevustes (4,5%). Keskmine brutotunnipalk tõusis 2010. aasta IV kvartaliga võrreldes kõige enam kinnisvaraalases tegevuses (15,5%) ning langes ainult muudes teenindavates tegevustes (9,0%). Keskmine brutopalk oli oktoobris 813 eurot, novembris 868 ja detsembris 918 eurot. Palgatulu kasvas 2011. aasta neljandas kvartalis 11% ja ettevõtete kasumid 10%. Tänu kiiresti kasvanud hõivele tööturul, ületas palgatulu kasv tarbijahindade tõusu kogu eelmise aasta jooksul. Eesti tööturg on pakkunud 2011. aastal positiivseid üllatusi - hõive on tõusnud ja tööpuudus alanenud. 2012. aastal ees ootav madalseis võib tekitada tööandjates taas soovi tööjõudu mõnevõrra vähendada, ent see olukord võib teravneda märkimisväärselt uue majanduslanguse korral. 2011. aasta lõpus tööpuudus veidi kasvas, kuid aastakeskmine töötute arv siiski vähenes. Kui töötuse rekordaastal, 2010. aastal, oli töötuid 116 000, siis mullu vähenes töötute arv 87 000-ni ja oli väiksem ka 2009. aastaga võrreldes. Töötuse määr oli 2011. aastal 12,5%, mis on 4,4 protsendipunkti väiksem kui aasta varem. See on viimase 20 aasta kiireim tööpuuduse vähenemine. Eesti jaoks oluliste väliskaubanduspartnerite majandusolukord on 2011. aasta teises pooles euroala võlakriisi tõttu märkimisväärselt halvenenud. Samas on Eesti majanduse sisemise tasakaalustamatuse ilmingud mõne aasta tagusega võrreldes taandunud, mis on suurendanud vastupanuvõimet väliskeskkonna nõrgenemisele. Nõudluse poole pealt hakkas majandust vedama netoeksport, mis on impordi kiire kahanemise tõttu positiivselt panustanud juba 2008. aasta algusest. Eratarbimine ja investeeringud on kasvutrendil olnud 2010. aasta teisest poolest alates. Jõulist majanduskasvu on 2011. aastal saatnud prognoositust kiirem inflatsioonitempo, mille põhjustas energia ja toidutoorme kiire kallinemine maailmaturul. Välisnõudluse vähenemist tasakaalustab alates eelmise aasta teisest poolest jõuliselt kasvanud sisenõudlus. Statistikaameti andmetel olid kaubad 2012. aasta jaanuaris eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 3,7% ja teenused 6,0% kallimad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta jaanuariga võrreldes tõusnud 9,2% ja mittereguleeritavad hinnad 2,9%. Tarbijahinnaindeksit mõjutasid kõige rohkem eluasemele tehtavad kulutused, mis andsid kogutõusust üle 40%. Sellest omakorda üle kolme neljandikku andsid eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 14,3% kallinenud elekter, soojusenergia ja küte. Toit ja mittealkohoolsed joogid andsid kogutõusust üle viiendiku, millest pool jäi aastaga 8,5% kallinenud lihatoodete arvele. 10,4% kallim mootorikütus andis kogutõusust kaheksandiku.


9

Mullu sama ajaga võrreldes on toidukaupadest enam kallinenud taimeõli (27%), kohv (26%) ja suhkur (26%). Kartul oli 2012. aasta jaanuaris 33% ja värske köögivili 12% odavam kui aasta varem. Rahandusministeeriumi täpsustatud andmetel kujunes Eesti 2011. aasta majanduskasvuks 7,6%. Neljandas kvartalis oli sisemajanduse kogutoodangu (SKP) maht 4,5% suurem kui aasta tagasi, kuid 0,2% väiksem kui kolmandas kvartalis. Võrreldes Statistikaameti esialgse hinnanguga (-0,8%) osutus langus viimases kvartalis väiksemaks. Lähikvartalite kasvunumbrid jäävad ilmselt siiski tagasihoidlikuks. Eelmise aasta esimestel kvartalitel nähtud ülikõrge kogutoodangu kasvutempo aeglustus viimases kvartalis.

6. EELOLEVATE AASTATE MAJANDUSPROGNOOS

Eesti Panga prognooside kohaselt aeglustub 2012. aastal Eesti majanduskasv. 2012. aastal võib ka ekspordikasv oluliselt pidurduda, mis on seotud globaalsete kasvuväljavaadete halvenemisega ning sideseadmete välistellimuste tagasihoidlikuma suurenemisega. Väga raske on täpsemal hinnata, milliseks kujuneb järgmiste aastate majanduskasv ning sellele vastav maksutulude tase. Majanduse põhiteguriks jääb käesoleval aastal eksport, samas kasvab kiirelt sisenõudlus ja see eelkõige eratarbimiskulutuste ja põhivarainvesteeringute kasvu kiirenemise tõttu. Käesoleva aasta viimaste kuudega on kindlustunde langus peatunud ning majanduse aeglustumine jääb loodetavasti lühiajaliseks. 2013. aastal võib oodata inflatsiooni pidurdumise jätkumist seoses toorainete maailmaturuhindade eeldatava stabiliseerumisega. Seda soodustab ka nõudluse tagasihoidlikum kasvutempo suurriikide majanduste kasvuväljavaadete halvenemise ja ebakindluse suurenemise tõttu. Inflatsiooni ja mõningal määral majanduskasvu mõjutab kõigi energiakandjate ja eelkõige nafta hinna tõus. 2012. aasta teisel poolel alaneb inflatsioon energiatoodete hinnatõusu pidurdumise tõttu alla kolme protsendi.


10

Tabel 1 Rahandusministeeriumi 2012. aasta kevadine majandusprognoos 2011-2016

2001-2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 1. SKP reaalkasv 3,8 7,6 1,7 3,0 3,4 3,5 3,5

1a. SKP püsivhindades (mld EUR) 12 12,2 12,6 13 13,5 14,0

2. SKP nominaalkasv 9,3 11,7 4,4 6,2 6,2 6,4 6,3

2a. SKP jooksevhindades (mld EUR)

16,0 16,7 17,7 18,8 20,0 21,2

2b. RKP jooksevhindades (mld EUR)

15,2 15,9 16,7 17,7 18,8 0,0

3. SKP deflaator 5,2 3,7 2,6 3,1 2,7 2,7 2,7

4. Tarbijahinnaindeks 4,2 5,0 3,3 3,0 2,7 2,7 2,7

5. Harmoneeritud THI 4,2 5,1 3,4 3,0 2,7 2,7 2,7

6. Tööhõive (15–74-aastased, tuhat) 609,1 613,1 619,5 623,2 625,7 628,2

7. Tööhõive kasv 0,1 6,7 0,7 1,0 0,6 0,4 0,4

8. Tööjõu tootlikkuse kasv (hõive järgi)

3,6 0,9 1 1,9 2,8 3,1 3,1

9. Töötuse määr 9,7 12,5 11,5 9,6 8,7 8,3 8,2

10. Keskmine palk (EUR) 835 867 910 958 1 011 1 071

11. Palga reaalkasv 5,5 0,4 0,5 1,9 2,5 2,7 3,2

11a. Palga nominaalkasv 9,9 5,4 3,8 5,0 5,3 5,5 6

12. Investeeringud koos varudega (% SKPst)

24,5 25,8 26,6 27,5 28,6 29,8

13. Kodumaine sääst (% SKPst) 27,7 26,7 26,6 26,5 26,3 26,3

14. Jooksevkonto (% SKPst) -8,2 3,2 1,0 0 -1,0 -2,3 -3,5

Kasvuallikad 15. Eratarbimiskulutused 4,1 4,4 2,2 3,5 3,8 4,7 4,2

16. Valitsussektori lõpptarbimis-kulutused

4,1 4,4 2,2 3,5 3,8 4,7 4,2

17. Kapitali kogumahutus põhivarasse

4,5 26,8 14,8 4,0 8,0 8,2 8,3

18. Varude muutus (% SKPst) 1,4 3 2 2,7 2,6 2,6 2,6

19. Sisenõudlus 4,3 11,1 3,8 3,6 3,8 4,3 4,4

20. Kaupade ja teenuste eksport 5,6 24,9 1,0 5,4 6,3 6,7 6,7

21. Kaupade ja teenuste import 5,9 27,0 3,2 6,1 6,8 7,7 7,7

Panus SKP kasvu 22. Sisemajanduse nõudlus (ilma varudeta)

4,3 7,6 4,5 2,9 3,9 4,5 4,4

23. Varude muutus 0,2 2,6 -0,9 0,5 -0,3 -0,3 -0,1

24. Kaupade ja teenuste bilanss -0,6 0,1 -1,9 -0,5 -0,3 -0,7 -0,9

Lisandväärtuse kasv 25. Primaarsektor 1,8 2,6 -0,8 3,1 2,0 1,7 1,9

26. Tööstus 4,0 18,2 3,8 5,4 5,3 4,8 4,6

27. Ehitus 3,1 17,7 6,3 4,8 4,6 4,7 4,5

28.Muud teenused 3,6 2,9 0,8 2,1 2,7 3,1 3,0

Allikas: Rahandusministeerium 03.04 2012

Kevadise euroala majandusprognoosi kohaselt kasvab Eesti majandus 2012. aastal 2%. Eesti keskmiseks majanduskasvuks ennustatakse aastail 2012 – 2016 neli protsenti, mis on euroala kiireim.


11

Euroopa Komisjon prognoosib Eesti sisemajanduse kogutoodangu kasvuks 2012. aastal 1,2% võrreldes 2011. aasta sügisel prognoositud 3,2 protsendilise kasvuga. Rahandusministeeriumi andmetel on sellel aastal oodata 1,7%-st majanduskasvu, ja eelkõige tugevnevale sisenõudlusele järgmisel aastal kiireneb see 3%-ni. Majanduskasv püsib aastatel 2014-2016 3,5% juures. 2012. aasta majanduskasvu prognoosi vähendamine on seotud eelkõige Eesti ekspordipartnerite kasvuootustega, mis on võrreldes eelmise prognoosiga langemas. 2012. aastal võib oodata kodumaiste investeeringute kasvu jätkumist, mida toetavad erasektori kõrval olulisel määral valitsussektori investeeringud Euroopa Liidu struktuurivahenditest ja CO2 kvoodimüügist. Majanduskasvu aeglustudes on oodata ka keskmise kuu palga kasvu pidurdumist, 2012. aastal 3,8 protsendini, kuid kiireneb taas juba järgmisel aastal viie protsendini. 2016. aastal ulatub palgakasv kuue protsendini. Reaalpalk hakkas eelmisest aastast alates kasvama ning sellel aastal on oodata reaalpalga suurenemist 0,5% ning 2016. aastaks kasvu 3,2%-ni. Rahandusministeeriumi prognoos näeb ette tööpuuduse vähenemist käesoleval aastal 11,5 protsendini, 2013. aastal l 9,6 protsendini ning 2016. aastaks 8,2 protsendini.

7. KOHALIKU OMAVALITSUSE TULUBAASI KUJUNEMISE PÕHIMÕTTED

Kohaliku omavalitsuse üksustel (üksusi 226) on avaliku sektori ülesannete täitmisel oluline osa. Vaatamata kohaliku omavalitsuse üksuse suurusele täidetakse ühesuguseid ülesandeid – korraldatakse lasteaedade, koolide, huvikoolide, kultuurimajade, raamatukogude, spordirajatiste, hooldekodude ja tervishoiuasutuste ülalpidamist, sotsiaalabi ja sotsiaalteenuste osutamist, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmekäitlust, territoriaalplaneerimist, valla-või linnasisest ühistransporti, valla teede ja tänavate korrashoidu jne. Rahandusministeeriumi andmetel oli 2011. aasta kohalike omavalitsuse üksuste kulude maht 1 296 mln eurot, millest 72% moodustasid tegevuskulud. Kohaliku omavalitsuse üksuste kulude jaotus tegevusalade lõikes 2011. aastal: 1. haridusele 43%; 2. majandusele 22%; 3. kultuurile 12% 4. üldvalitsemisele 10%; 5. sotsiaalsele kaitsele ja tervishoiule 10%; 6. keskkonnakaitsele 3%. Kohaliku omavalitsuse üksuste tulude jaotus 2011. aastal oli järgmine: 1. tulumaks 47%; 2. muud omatulud 20%; 3. toetusfond 17%;


12

4. muud saadud toetused 11%; 5. tasandusfond 5%. Kohaliku omavalitsuse eelarve tulud koosnevad maksutuludest (füüsilise isiku tulumaks, maamaks), saadud toetustest, vallaasutuste tegevusena teenitavatest omatuludest ja muudest tuludest (üürid, rendid jms). Füüsilise isiku tulumaks sõltub rahvastikuregistrisse registreeritud maksumaksjate arvust, tööhõive tasemest ja inimeste keskmisest sissetulekust. Maamaks on maks, mis on kehtestatud maksukorralduse seaduse ja maamaksuseaduse alusel. Maamaks sõltub vallavolikogu poolt kehtestatud maksumääradest ning maa hindamise tulemustest. Maamaksu määramise aluseks olev maksustamishind on kehtestatud 2001. aastal riigi poolt teostatud hindamise alusel. Riigieelarve seaduse alusel teeb riik eraldisi kohaliku omavalitsuse eelarvesse tasandusfondi kaudu ja sihtotstarbeliste eraldistena. Riigieelarvest saadavad toetused on valdavalt sihtotstarbelised, vald saab eraldisi riigieelarve tasandusfondist, ministeeriumite vahendusel. Vahendeid eraldatakse vallale hariduskuludeks, toimetulekutoetuste maksmiseks, sotsiaaltoetuste ja -teenuste korraldamiseks ja arendamiseks. Vabariigi Valitsuse määrusega määratakse igal aastal tasandusfondi koefitsiendid. Tasandusfondi eraldis sõltub elanike arvust vallas, kohaliku omavalitsuse arvestuslikust keskmisest tegevuskulust, tulumaksu laekumisest, arvestuslikust maamaksust ja maavarade kaevandamisõiguse tasude laekumisest. Kohalike maksude kehtestamise aluseks on kohalike maksude seadus. Kohalike maksude seadus võimaldab omavalitsustel kehtestada 8 kohalikku maksu. Kohalikud maksud on müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaks ja parkimistasu. Investeeringutoetused (KOIT-kava ,projektipõhised toetused sihtasutustelt ja fondidelt). Muud põhitegevuse tulud (loodusvarade kasutamise tasu, hallatavate asutuste omatulud, tulu kaupade ja teenuste müügist, näiteks haridusvaldkonna arvlemised).

8. KOHALIKU OMAVALITSUSE EELARVESTRATEEGIA JA EELARVE KOOSTAMISE ALUSED 2012 .aasta 1. jaanuarini koostasid kohalikud omavalitsused eelarveid ühe aasta kohta ja lähtudes valla- ja linnaeelarve seadusest. Alates 2012. aasta 1. jaanuarist reguleerib eelarve koostamist kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadus, lühendatult KOFS. KOFS-i järgi on kohalike omavalitsuste eelarved 5-osalised: - põhitegevuse tulud; - põhitegevuse kulud; - investeerimistegevus; - finantseerimistegevus;


13

- likviidsete varade muutus. Eelarve ülesehitus on alljärgnev:

* Maksutulud (+)* Tulud kaupade ja teenuste müügist (+)* Saadavad toetused (+)* Muud tegevustulud (+)

* Antavad toetused (-)* Muud tegevuskulud (-)

* Põhivara soetus (-)* Põhivara müük (+)* Saadav sihtfinantseerimine põhivara soetuseks (+)* Antav sihtfinantseerimine põhivara soetuseks (-)* Osaluste soetus (-)* Osaluste müük (+)* Muude aktsiate ja osaluste soetus (-)* Muude aktsiate ja osaluste müük (+)* Antavad laenud (-)* Tagasilaekuvad laenud (+)* Finantstulud ja -kulud (+/-)

* Võetud laenud (+)* Makstud laenud (-)

* Raha ja pangakontode saldo muutus (+/-)

* Võlakirjade saldo muutus (+/-)

EELARVETULEM (ÜLEJÄÄK / DEFITSIIT)

DEFITSIIT/

ÜLEJÄÄK

Kassa ja hoiused

Finantseerimistegevuse eelarve

PÕHITEGEVUSTULEM

(omafinantseerimis-

võimekus)

PÕHITEGEVUSE TULUDE EELARVE

PÕHITEGEVUSE KULUDE EELARVE

INVESTEERIMISTEGEVUSE EELARVE

* Osaluste saldo muutus rahaturu- ja intressifondide aktsiates või osakutes (+/-)

KOFS-ga on määratud eelarvestrateegia koostamine ning kohaliku omavalitsuse eelarve koostamise, vastuvõtmise, avalikustamise ja täitmise põhimõtted.

KOFS-i vastuvõtmise eesmärgiks oli: - eelarvekorralduse kaasajastamine; - eelarvekorralduse ja finantsarvestuse põhimõtete ühtlustamine ja tekkepõhise eelarvestamise regulatsiooni kehtestamine; - eelarvestruktuuri muutmine vastavaks raamatupidamises ja erasektori finantsjuhtimises rakendatavatele esitlusviisidele; - keskpika eelarvestamise põhimõtete rakendamine koos tulemuspõhise eelarvestamise aspektidega; - arengukava koostamise ja eelarveprotsessi läbipaistvus ning avalikkusele pidev informatsiooni edastamine; - finantsdistsipliini tagamine; - kohaliku omavalitsuse ja tema valitseva mõju all olevate üksuste finantstegevuse käsitlemine ühtse tervikuna; - finantsjuhtimise moderniseerimine; - finantsdistsipliini tagamise meetmete rakendamise kava; - raske finantsolukorra ohu kõrvaldamise menetlusreeglite kehtestamine. Uue seaduse põhilised uuendused puudutavad keskpika eelarvestamise põhimõtete juurutamist ning finantsjuhtimise läbipaistvuse suurendamist ja moderniseerimist. Lisaks


14

kehtestatakse eelnõuga piirangud kohaliku omavalitsuse ja kohaliku omavalitsuse arvestusüksuse netovõlakoormuse suurusele ja põhitegevustulemile ning nähakse ette meetmed finantsdistsipliini meetmetest kinnipidamiseks ning menetluse kohalike omavalitsuse raske finantsolukorra ohu kõrvaldamiseks. Valla- ja linnaeelarve seadus muutus sellega kehtetuks. Vastavalt riigieelarve seadusele on kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve seotud riigieelarvega: seadusega kohaliku omavalitsuse üksusele pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse eraldistega riigieelarvest. Riigieelarve seaduse § 9 kohaselt tehakse riigieelarvest eraldisi kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse: eelarvete tasandusfondi kaudu ja sihtotstarbeliste eraldistena. Käesoleva eelarvestrateegia koostamisel on aluseks võetud Kadrina valla arengukava.

9. KADRINA VALLA SOTSIAAL - MAJANDUSLIK OLUKORD Kadrina vald asub Lääne-Virumaa lääneosas. Põhjas piirneb ta Vihula vallaga, kus on ka Lahemaa Rahvuspargi lõunapiir. Loodes asub Haljala vald, idas Rakvere vald, lõunas ja edelas asuvad Tapa vald ja Tamsalu vald. Läänes on naabriteks Harjumaa Kuusalu vald. Kadrina valla pindala on 35 481,3 hektarit, mis on ligikaudu 10% Lääne-Viru maakonna pindalast. Valda läbivad Tallinn-Narva-Peterburi raudtee, Tallinn-Narva ja Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee. Kadrina alevik asub 15 km kaugusel Rakvere ja Tapa linnast ja 85 km kaugusel Tallinnast. Valla asukoht ja liigendatus on tema toimimiseks ja arenguks soodsad. Seisuga 01.01.2012 oli Kadrina valla elanike arv 5 212. Elanike keskmine vanus 39,8 aastat. Pensioniealiste osakaal rahvastikust on Kadrina vallas 15 %, laste osakaal 21 % ning tööealiste osakaal kogu rahvastikust moodustab 64 %. Valla tööhõive näitajad paranesid kuni 2008. aasta septembrini. Töötute arv 2008. aasta jaanuaris oli 37, see näitaja kasvas plahvatuslikult 2009. aastal. 2012. aasta jaanuaris oli Kadrina valla tööealistest elanikest töötuid 131 inimest. 2008. aastal oli Kadrina vallas rekordiliselt madal toimetulekutoetuste saajate arv (143). Kokku eraldati toetust 113 tuhat eurot. Kadrina vald elas 2011. aastal jätkuvalt Eesti keerulistes finants- ja majandustingimustes. Siiski õnnestus enamik planeeritud tegelusi ja investeeringuid ellu viia. Eelarve vahendite laekumise maht ületas 5,2 miljonit eurot ja konsolideerimisgrupi tegevustulud kokku ületasid 5,4 miljonit eurot, mis on võrreldav 2010. aastaga (5,2 miljonit eurot). Elanike toimetulekuvõime on madal ja erinevate tugiteenuste pakkumine valla poolt on äärmiselt oluline. Sotsiaaltoetuste maht on tõusnud 2008. aastaga võrreldes üheksa korda. Kadrina vald peab jätkuvalt suutma tõestada oma haldussuutlikust ja jätkama arengut ka majanduslikult keerulistes oludes. Konsolideerimisgrupi struktuur


15

Käesolev majandusaasta aruanne on koostatud Kadrina Vallavalitsuse konsolideerimisgrupi kohta, kuhu kuuluvad järgmised üksused: A. Konsolideeriv üksus Kadrina Vallavalitsus

Allüksuse nimetus

Töötajate keskmine arv

majandusaastal

(taandatuna täistööajale)

Töötasude

kogusumma

majandusaastal

(tuhandetes eurodes)

Vallavolikogu 0,1 4

Vallavalitsus ja teised üldvalitsemise üksused 22,6 222

Kadrina Keskkool 72,5 687

Kadrina Kunstidekool 7,8 62

Vohnja Lasteaed-Algkool 9,4 65

Kadrina Lasteaed Sipsik 54,3 304

Kadrina Valla Raamatukogu 6,7 38

Kadrina Rahvamaja 2,6 25

Läsna Rahvamaja 0,4 4

Kadrina Valla Päästeteenistus 1,3 9

Kokku 177,7 1 417

B. Konsolideeritud üksused

Üksuse nimetus

Osaluse

määr

%

Töötajate

keskmine arv

majandusaastal

(taandatuna

täistööajale)

Töötasude

kogusumma

majandusaastal

(tuhandetes eurodes)

AS Kadrina Soojus 100 13 133

OÜ Kadrina Sport 100 8 38

OÜ Kadrina Kommunaal 100 11 76

OÜ Kadrina Hooldekodu 100 20 109

Ülaltoodud töötasud ei sisalda sotsiaalmaksu ja tööandja töötuskindlustusmakset. Allikas: Kadrina valla 2011.aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne.


16

10. KADRINA VALLA FINANTSOLUKORD Kadrina valla finantsolukorrast annavad ülevaate Kadrina valla konsolideeritud 2011. aasta majandusaasta aruandes toodud finantsnäitajad. Ülevaade tähtsamatest finantsnäitajatest Ülevaate konsolideerimisgrupi viimase 5 aasta tähtsamatest finantsnäitajatest annab järgnev tabel.

KONSOLIDEERIMSGRUPI TÄHTSAMAD FINATSNÄITAJAD

2011 2 010 2009 2 008 2007

BILANSI NÄITAJAD

Varad aasta lõpus 14 650 12 415 11 364 11 103 9 988

Käibevara aasta lõpus 1 365 1 021 1 188 1 304 1 230

Raha aasta lõpus 711 398 538 651 575

Varud aasta lõpus 124 77 61 115 109

Kohustused aasta lõpus 3 298 1 422 1 877 2 169 2 081

Lühiajalised kohustused aasta lõpus 1 074 802 1 050 954 820

Laenukohustused aasta lõpu seisuga 1 242 665 1 216 1 519 1 453

Netovara aasta lõpus 11 352 10 993 9 487 8 934 7 906

TULEMIARUANDE NÄITAJAD

Tegevustulud 5 381 5 240 5 588 6 608 5 692

Tegevuskulud -5 063 -5 134 -5 063 -5 545 -4 827

Tegevustulem 318 106 525 1 063 866

MUUD NÄITAJAD

Põhivarainvesteeringute maht 2 252 182 661 1 335 1 234

Likviidsuskordaja 1,16 1,18 1,07 1,25 1,37

Lühiajaline maksevõime 0,66 0,50 0,51 0,68 0,70

Kohustuste osakaal varadest 0,22 0,11 0,16 0,20 0,21

Laenukohustuste osakaal varadest 0,08 0,05 0,11 0,14 0,15

PIIRMÄÄRADE TÄITMINE

KONSOLIDEERIMATA NÄITAJATE ALUSEL


17

Konsolideerimata näitajad

Laenukohustused aasta lõpu seisuga 980 539 956 1 099 912

Tagasimaksud laenud aruandeaasta jooksul 300 533 569 738 269

Tulud (eelarve täitmise aruande alusel) 4 347 4 154 4 467 5 531 4 632

Sihtfinantseerimine 368 336 499 799 464

Puhastatud tulud 3 979 3 818 3 968 4 731 4 168

PIIRMÄÄRAD

Laenukohustuste osakaal tuludest, millest

on maha arvatud sihtfinantseerimine 0,25 0,14 0,24 0,23 0,22

Tagasimakstud laenukohustuste suhe

tuludesse, millest on maha arvatud

sihtfinantseerimine 0,08 0,14 0,14 0,16 0,07

Finantssuhtarvude arvestamisel on aluseks järgmised valemid Suhtarv Valem Likviidsuskordaja käibevara- varud/lühiajalised kohustused Lühiajaline maksevõime raha/lühiajalised kohustused Kohustuste osakaal varadest kohustused/varad Laenukohustuste osakaal varades laenukohustused/varad

Ülevaade Kadrina valla peamistest arengusuundadest Endiselt on Kadrina valla üheks peamiseks tuluallikaks füüsilise isiku tulumaks. Elanike arv (5291 - 1. jaanuar 2011) vähenes 2011. aastal 63 võrra. Võrreldes 2010. aasta tulumaksu tegeliku laekumisega paranes laekumine 2011. aastal 6%. 2011. aasta ülikeerukad ilmastikuolud lõid valla eelarvesse 200 000 eurose augu. Tänu kokkuhoiule kõigis valdkondades õnnestus finantsolukord hoida kontrolli all. 2011. aasta algus oli stabiilne Kadrina valla tütarettevõtetele. Ülevaade arengukava täitmisest 2007. aastal üldplaneeringu kinnitamine koos kehtiva arengukavaga annab selgema perspektiivi valla tulevikuvisioonidest ja arenguteedest, kindlustab planeeritavate tegevuste senisest suurema järjepidevuse 2009. aastal (27.09.2007) kinnitatud Kadrina valla arengukava (2007 - 2015) annab selged perspektiivid järgnevate aastate arenguks. Valla investeerimistegevuse aluseks on olnud kehtiv arengukava ning selle alusel vastu võetud valla eelarved. Olulisemad investeeringud Suurimaks investeeringuks 2011. aastal oli Kadrina aleviku vee- ja kanalisatsioonitrasside renoveerimine, pumplate ja puhasti rekonstrueerimine kogumaksumusega 1,66 miljonit eurot ja Kadrina aleviku soojatorustiku renoveerimine maksumusega 355 tuhat eurot, Hulja aleviku veevarustuse trasside arenduse teine


18

etapp (56 tuhat eurot ), Undla küla reoveepuhasti (72 tuhat eurot). Kadrina vallavalitsus on toetanud kolmanda sektori tegevust kandes PRIA ja Eesti Kultuurkapitali antud toetuste omaosaluse kulud. Sel moel on renoveeritud Kadrina Saunaklubi seltsimaja, Kadrina Kirjandusklubi ruumid, Kadrina kiriku orel. Pidev on olnud sotsiaalkorterite renoveerimine ja remont. Eraldi tegevustena on jätkunud järgmised suuremad keskkonnaprojektid: Hulja, Vohnja ja Viitna reovee ja veetöötluse projekteerimine, 2012. aastal on plaanitud alustada ehitustegevusega. Käimas on Kadrina Keskkooli aula renoveerimine Kadrina huvikeskuseks tööde kogumahuga 1,3 miljonit eurot. Aktiivne oli kolmanda sektori tegevus ja oluliselt eristus külaliikumise areng. Ühiselt viidi läbi Kadrina valla külade lastelaager ja õpilaste töömalev. Kadrina Keskkool sai insenerõppe teostamiseks tuge SA-lt Archimedes. 2012. aasta investeerimisplaanid. Investeeringute kogumaht ületab 3 miljonit eurot. Jätkub Kadrina Huvikeskuse ehitamine. LEADER-meetme abil on plaanis renoveerida Vainupea Laste ja Noorte Vabaajakeskuse tööde maksumusega 32 tuhat eurot. Jätkub Hulja reoveetrasside renoveerimine ja uute rajamine. Haridusobjektidest on oluline lasteaia Sipsik Hulja hoone katuse vahetus ja Kadrina Keskkooli C-korpuse tuletõkkesektsioonide ehitus. Tõsiseks väljakutseks on Kadrina-Hulja kergliiklustee rajamine, tööde maksumus 616 tuhat eurot. Kadrina paisjärve saneerimine toimub 2012 - 2013. aasta jooksul, tööde kogumaksumus 450 tuhat eurot. LEADER-meetme abil on kavas rajada pallimänguplatsid Kihleveres ja Huljal. Tegevusi takistavaks asjaoluks on riiklik alafinantseerimine ja pingeline olukord finantsvahendite hankimisel. 2011/2012. aasta talv on kohalike teede seisukorra muutnud väga halvaks, mistõttu kulutused teede seisukorra parandamiseks on hetkel prognoosimatud. Paljud projektid peaksid olema maakondlikul tasandil valdade koostöö edendamise ja konkurentsivõime arendamiseks. Seni on nii Lääne-Viru Maavalitsuse kui ka Lääne-Viru Ühisomavalitsuste Liidu (VIROL) roll olnud tagasihoidlik. Loetletud tegevusi ja kõike muud planeeritut ellu viies tuleb säilitada olemasolev valla positsioon avaliku teenuse pakkujana ning tagada jätkuv stabiilne areng. Oleme jätkuvalt aktiivses koostöös naabervaldadega leidmaks ühisfinantseeringuid kattuvate projektide teostamiseks. Aktiivselt tuleb osaleda nii maakondlikes, kui ka üleriigilistes projektides valla elanikele võrdsete võimaluste loomiseks. Ülevaade Kadrina valla valitseva mõju all olevate ettevõtete tegevusest Tütarettevõtetest lõpetas OÜ Kadrina Kommunaal 2011. majandusaasta 37 132 euro suuruse kahjumiga Müügitulu vähenes 16%, enim vähenes kruusa müük (30 000). Paraku vähenesid ka kõigi teiste põhitegevusalade (elamumajandus, elektri müük ja transporditeenused) tulud. Põhivara soetati juurde 37 167 euro ulatuses. Keskmine


19

töötajate arv 11, täiendavalt palgati ehitusspetsialist. Tööjõukulud suurenesid 11%. Uuel juhatusel on kindlasti vaja analüüsida hetkeolukorda ja teha otsuseid võimalike arengute suhtes. Müügitulust (545 tuhat eurot) moodustab Kadrina Vallavalitsusele ja AS-le Kadrina Soojus (100% Kadrina valla tütarettevõte) müüdavate teenuste hulk 75%.Tõsiselt tuleb tegeleda Soomukse karjääri rekultiveerimise projektiga. 2012. aasta on klientidele kodukulude jätkuva tõusu tõttu majanduslikult raske. Kadrina Kommunaal on senini edukalt hakkama saanud klientidelt maksete sissenõudmisega, loodame seda ka tänavu. AS Kadrina Soojus müügitulu oli 688 tuhat eurot, majandusaasta kasum10 tuhat eurot. Võrreldes 2010. aastaga müügitulu soojatootmisest vähenes. Kulutused tööjõule suurenesid 11%. 2011. aastal rekonstrueeriti Kadrina puhasti ja osa vee-ja kanalisatsioonitrassidest , jätkati investeeringuid Hulja reovee käitlemise parandamiseks. Soojamajanduses teostati Kadrina katlamaja hooldusremont ja vahetati 1671 m soojatrasse maksumusega 355 tuhat eurot. Ettevalmistused käivad Hulja uue reoveepuhasti ning vee- ja kanalisatsioonitrasside rajamiseks. Lähiaastatel saavad rekonstrueeritud veetrassid Vohnjas, Kihleveres ja Viitnal. Samuti kaasajastatakse neis külades reoveepuhastid. Seega aastaks 2014. aasta peaks kogu Kadrina valla ühisveevärgi ja kanalisatsioonisüsteemid olema uuendatud. OÜ Kadrina Hooldekodu müügitulu 2011. aastal 261 tuhat eurot. Majandusaasta kasum oli 5 tuhat eurot. Keskmine teenuse kasutajate arv oli 44 inimest. Keskmine töötajate arv oli 20. Tööjõu kulud vähenesid 7% (2 töötajat vähem). Tuleb tunnistada, et vaatamata positiivsele tulemile on olukord nii teenindava personali kui ka klientide saamisega äärmiselt keerukas. Teenuse hinna kujundamise mehhanismid tuleb korrastada. Uus juhatus on asunud äriühingu tegevuse kaasajastamisele. 2012. aasta saab olema keerukas just personaliga komplekteerimise osas. Suurim teenuse ostja on jätkuvalt Kadrina vald (valla poolt ostetud teenus vähenes 10%). 2011. aastal lahenesid reoveekäitlusega seostuvad küsimused. Investeeringutest on lähiajal olulised hoonete ventilatsiooni ja elektrisüsteemide korrastamine. Äriühingule tuleb leida uus tegevjuht. OÜ Kadrina Sport 2011. aasta müügitulu kasvas 20%. Majandusaasta tulemiks oli 41 tuhande eurone kahjum. Spordihoone töötas kolm nädalat vähem kui 2010. aastal. Kulutused tööjõule jäid samaks, keskmine töötajate arv oli 2011. aastal 8. Spordihoone kasutajate arv on stabiilne. Tegevjuhtkonnal tuleb jätkuvalt otsida võimalusi osutatavate teenuste parandamiseks ja mitmekesistamiseks.2011. aastal olulisi investeeringuid ei teostatud. Pikemas perspektiivis on hädavajalik ujula katuse vahetus. 2012. aastal toimub hoone väliseinte soojustamine CO2 kvoodi müügist saadud toetuse arvelt. Lähiaastatel on vajalik investeerida basseinitehnikasse ja ventilatsioonisüsteemi. Kulutused tööjõule on vähenenud kriitilise piirini, mis seab ohtu olemasolevate teenuste osutamise kvaliteedi. Allikas: Kadrina valla 2011. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne. Eelnevat kokkuvõttes saab öelda ,et Kadrina valla senises arengus on panustanud hariduse, kultuuri, sportimisvõimaluste, vabaaja sisustamise arendamisesse ja parendamisesse nii laste, noorte kui täiskasvanute osas. Kadrina vallas on väljakujunenud haridusasutuste võrgustik - koolieelsed lasteasutused, lasteaed--algkool, gümnaasium. Vallas on õpilaskodu.


20

Vallas on kaks rahvamaja, raamatukogu koos nelja filiaaliga, kunstidekool, laste ja noorte huvikeskused, mitmekülgsed sportimisvõimalused spordikompleksis, kaasaegne päevakeskus. Vallas on aktiivselt tegutsevad laulukoorid, tantsukollektiivid, käsitöö- ja kunstiring, samas ka pikaajalised tähtpäevade ning ürituste korraldamise traditsioonid. Kõike eelnevaid tegevusi on valla eelarvest võimaluste piires rahastatud ja arendatud. See on olnud võimalik üksnes säästlikule ja optimaalsele eelarvepoliitikale, mida vallas on rakendatud. Säästlik ja konservatiivne eelarvepoliitika on taganud vallale seadustega pandud ülesannetega toimetuleku ja majandusliku stabiilsuse. Kadrina valla eelarve struktuur ja finantsnäitajad aastatel 2005 - 2011 on toodud Lisas 1 Kadrina valla eelarvestruktuur ja finantsnäitajad aastatel 2005 - 2011. Eelarve maht on jooksvalt kasvanud kuni aastani 2008 ja majanduslanguse mõjude tugeva avaldumise tulemusena on kõikides valdkondades kokku hoitud, säästlikult majandatud.

11. KADRINA VALLA EELARVEPOLIITIKA EESMÄRGID

Eelarve koostamisel lähtuda põhimõtetest: 1. jätkata konservatiivset eelarve tulude ja kulude plaanimist; 2. pöörata enam tähelepanu KOV põhiüleannete täitmisele, kaasates toetavate ja arendavate tegevuste puhul erinevaid kaasfinantseerimise võimalusi; 3. tagada eelarvega ja täiendavate projektirahadega nii hallatavate asutuste kui tegevuste jätkusuutlik ning energiasäästlik toimimine; 4. tagada EL projektide kaasfinantseerimine, leides sellega täiendavate rahade juurdetoomise tegevuste arendamiseks; 5. korraldada vajadusel ümber hallatavate asutuste tegevusi erinevate teenuste osutamisel, saavutades seeläbi tõusu teenuse osutamise kvaliteedis ning eelarvevahendite optimaalses kasutamises; 6. tagada vallavalitsuse ja hallatavate asutuste palgakorraldus, arvestades avaliku sektori keskmist palgataset ja hinnatud spetsialistide hoidmise vajadust; 7. luua võimalusi eelarve kasutajate motiveerimiseks lisavahendite hankimisel erinevatest allikatest; 8. parema hariduse andmise eesmärgil jätkata hariduse valdkonnas koostööd erinevate õppeasutustega, sealhulgas kõrg- ja erakoolidega; 9. jätkata eelnevatel perioodidel alustatud investeeringuid; 10. sotsiaalse kaitse kulude planeerimisel arvestada vahendeid lähtuvalt tegelikust vajadusest; 11. tagada inimeste jätkuv toimetulek läbi riikliku toimetulekutoetuse; 12. võimaldada sotsiaaltoetuste abil laste paigutamine valla lasteaedadesse, õpilaskodusse, huvikooli; 13. tagada eelarve võimalustest tulenevalt rahuldav heakord, pöörates senisest enam tähelepanu valla teede ja tänavate korrastamisele; 14. lähtuda prioriteetide seadmisel valla arengukavast.

12. TULUD 2013-2016

Eelolevaks eelarvestrateegia perioodiks 2013 - 2016 ei plaanita suuri muutusi valla majandamises, pigem jätkatakse konservatiivse ja jätkusuutliku eelarvepoliitikaga.


21

Tuludes on suurim osakaal maksudel ja suurim neist on füüsilise isiku tulumaksu laekumine. 2012. aasta eelarves oli plaanitud tulumaksu laekumise suuruseks 2 258 191 eurot ja kasvuks 2011. aasta tegeliku laekumisega võrreldes +3,7 %. 2012. aasta laekumine on 8 kuuga olnud plaanitust suurem ja võib aasta lõpuks kujuneda kuni +60,0 tuhat eurot enamaks. Sellest tulenevalt on 2012. aasta oodatav laekumine plaanitud summas 2 318 919 eurot. Füüsilise isiku tulumaksu osas plaanitakse 2013. aastaks tõusu 5,0% ja samas suuruses ka 2014 - 2016 aastateks. Planeerimisel on lähtutud 2011.aasta ja 2012.aasta füüsilise isiku tulumaksu tegelikust laekumisest ja arvestatud Rahandusministeeriumi poolt koostatud prognoose. Tulumaksu plaanimine on eelarvestrateegias jäänud tagasihoidlikuks, kuna riigi poolt on kavandatud 2015.aastal tulumaksu määra langetamine 20%-le. Eelarvestrateegias on arvestatud Vabariigi Valitsuse lubadust tõsta tulumaksu arvestamise protsenti 11,4-lt 11,6–le brutopalgalt. Eesmärk on kompenseerida kohalikele omavalitsustele alates 01.01. 2013 maamaksu mittearvestamine kodualusele maale tiheasustusega alal kuni 1 500 m2 ja hajaasustusega piirkonnas kuni 2 hektari ulatuses. Tulumaksu laekumine ja maksumaksjate arv Kadrina vallas perioodil 2003 - 2007 kasvas. Alates 2007. aastast hakkas maksumaksjate arv vähenema. Perioodil 2007 -2011 on vähenenud maksumaksjate arv 250 inimese võrra ehk 10,6%. Samal ajal on kasvanud sissetulek inimese kohta kuus, mis 2007. aastal oli 649 eurot, 2011. aastal 744 eurot ja kasvu protsendiks 14,6. Maksumaksjate sissetulekute kasv 2011. aastal võrreldes 2010. aastaga oli Kadrina vallas 5,5% (Eestis tervikuna 0,9%), mille tulemusena suurenes tulumaksu laekumise summa kokku 130 949 eurot. Tabel 2 Tulumaksu laekumine Kadrina vallas aastatel 2005-2011

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011

Maksumaksjate arv* 2 075 2 269 2 359 2 337 2 171 2 105 2 109 Maksumaksjate arvu muutus 1,7% 9,3% 4,0% -0,9% -7,1% -3,0% 0,2% Väljamaksed füüsilistele isikutele* 11 578 134 14 729 007 18 378 941 21 165 925 18 496 055 17 799 560 18 816 044

Sissetulek inimese kohta kuus 465 541 649 755 710 705 744

Sissetuleku kasv 15,1% 16,4% 20,0% 16,3% -5,9% -0,8% 5,5% Sissetuleku kasv Eestis kokku 8,4% 10,8% 16,5% 20,5% 0,0% 0,0% 0,0%

Tulumaksu laekumine* 1 335 196 1 776 072 2 153 999 2 552 068 2 149 735 2 047 385 2 178 334

Tulumaksu laekumise kasv 17,3% 33,0% 21,3% 18,5% -15,8% -4,8% 6,4%

Tulumaksu laekumise ja 11,5% 12,1% 11,7% 12,1% 11,6% 11,5% 11,6%

sissetulekute suhe

Tulumaksu plaanimisel on arvestatud ka töötute osakaalu vallas, maakonnas kui ka Eestis tervikuna. Käesoleva aastaga on registreeritud töötute arv vabariigis tervikuna ~2000 inimese võrra kasvanud. Lääne-Virumaal on tööpuudus pigem langemas ja sama saab tõdeda ka Kadrina valla kohta.


22

Tabel 3 Ülevaade töötusest Kadrina vallas ja Lääne-Virumaal 2012. aastal

31.jaan 29.veebr 31.märts 30.apr 31.mai 30.juuni 31.juuli 31.aug

Kadrina vald 132 131 131 126 112 112 107 103

Lääne-Virumaa 2275 2253 2234 2110 1855 1710 1616 1598

Suurim tööandja Kadrina vallas on Kadrina Vallavalitsus, keskmiselt 170 töötajale aastas. Olulisteks tööandjateks valla piirides tegutsevate ettevõtetena on Aru Grupp AS, Pixner OÜ, Pomemet OÜ, HAKA Plast OÜ, OTO Ehitus OÜ, HeTi pere OÜ ja mitmed teised. Valdav enamus töötajatest töötab väljaspool valla halduspiire tegutsevates ettevõtetes. Oluliseks maksuks valla eelarvetuludes on maamaks, mis kehtestatakse maksukorralduse seaduse ja maamaksuseaduse alusel. Kadrina vallas kehtivad Vallavolikogu poolt 2011. aasta 15. detsembri määrusega nr 40 kehtestatud maamaksumäärad: - haritava maa ja loodusliku rohumaa maksumäär 1,5 % maa maksustamishinnast aastas; (maamaksuseadusega lubatud maksumäär 0,1 – 2,0%) - metsamaa, õuemaa ja muu maa maksumäär 2,1% maa maksustamishinnast aastas. (maamaksuseadusega lubatud maksumäär 0,1 – 2,5%). Eelarvestrateegias on arvestatud alates 01.01 2013 kehtima hakkava seaduse muutmisest tingitud maamaksu laekumise vähenemisega. Laekumise vähenemiseks võib kujuneda kuni 26,0 tuh. eurot, mis täpsustub ümberarvestuste lõppedes. Maamaksumäärade maksimumi (2,5%) rakendamisega laekuks valla tuludesse kuni 40,0 tuh. eurot enam. Eelarvestrateegia perioodiks on planeeritud maamaksumäära minimaalne tõus. Konkreetsete määrade rakendamist ja sellest tulenevat maksulaekumiste suurenemist on vallavolikogul võimalik arutada ja arvesse võtta, kui 2013. aasta kohta on arvestused tehtud. Riigieelarve seaduse alusel eraldab riik kohaliku omavalitsuse eelarvesse igal aastal tasandusfondi ja toetusfondi vahendeid. Riigi eelarvestrateegias ei ole aastatel 2013 -2016 toetuste osas kasvu ette näha, millest tulenevalt on kogu perioodiks kavandatud toetused samal tasemel. Kahtlemata täpsustuvad need suurused igal aastal ja siin on võimalik vähenemine, kuna toetuste eraldamises (valemis) on selleks mitmeid tegureid. Nii sõltub tasandusfondi eraldis elanike arvust, tulumaksu laekumisest, arvestuslikust maamaksust jne. Kaupade ja teenuste müügi osas suurt tõusu ei ole plaanitud. Mitmed avalike teenuste müügist saadavad tulud on seadustega väga täpselt määratletud, näiteks haridusteenuste müük teistele omavalitsustele. Kasvavate hindade korral võib väheneda ka teenuse kasutajate arv. Osalustasude, kohamaksude jt. tõstmise puhul tuleb samaaegselt plaanida sotsiaaltoetuste reale lisavahendeid, kuna siin valdkonnas on tegemist eelkõige laste, õpilaste ja noortega ning nende hariduse omandamise ja vabaaja tegevuse pakkumisega. Seoses kulude tõusu ja koolide, lasteaedade õpikeskkonna pideva


23

parendamisega on põhjendatud lähiaastatel kohatasude ülevaatamine. Siin on aga kahtlemata võimalus motiveerida hallatavaid asutusi tulusid paremini teenima. Strateegiaperioodil ei ole arvesse võetud võimalikku õpilaste arvu olulist vähenemist ja ka suuri muutusi valla koolide osas. Need on edaspidised otsustamise küsimused igaaastase eelarve koostamise käigus. Kultuuri- ja spordiasutuste majandustegevusest prognoositakse laekuvate tulude mõningast tõusu. Tõus on vajalik suurenevate tegevuskulude katmiseks. Üüri- ja renditulude osas on arvestatud 2012. aasta tasemega. Sihtotstarbelised toetused põhivara soetuseks sõltuvad konkreetsetest projektidest, nende taotlemisest. Need toetused võetakse arvele eelarve koostamise käigus või lisaeelarvetega. Tulude osas, mille osakaal valla eelarves on väiksem ja lähiajal suuri muutusi laekumises ei ole oodata, on plaanitud 2012. aasta eelarve suuruses.

13. TEGEVUSKULUD 2013-2016

Põhitegevuse kulude plaanimisel eelarvestrateegia perioodiks on lähtutud põhimõttest, et valla asutused majandavad heaperemehelikult, säästlikult ja optimaalselt. Põhitegevuse kuludeks on personalikulud, majandamiskulud, eraldised ja muud kulud. Valla töötajate palgad on seotud vallavolikogu poolt kinnitatud palgaastmetest ja kuupalgamääradest, mille aluseks on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud palga alammäär. Personalikulusid 2012. aasta eelarves suurendas Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud palga alammäära, 290 eurot kuus täistööaja korral, rakendamine. Alates 2012. aasta 1. jaanuarist taastati töötajate palgad, mis 2009. aastal olid seoses eelarvevahendite puudujäägi tõttu vähendatud. Keskmine palk on Eestis viimastel aastatel kasvanud (2010 - 2011) 7%,Lääne-Viru maakonnas 4%. (Alus: Statistikaamet).

Tabel 4 Keskmise palga võrdlus 2010 - 2012 (eurodes)

2010 2011 2012 I kv Eesti 792 839 847 Lääne- Viru maakond 648 674 Kadrina vald 672 665

Eelarvestrateegias kavandatakse kõigi asutuste palgafondi suurenemist 2013. aastal 5%, 2015. aastal 2%, 2016. aastal 2,5 .2014. aastal ei ole tõusu plaanitud. Inflatsioon oli Eestis 2010.aastal 3%, 2011.a 5%, 2012.aastaks on prognoositud 3,3%. Järgnevatel aastatel võib oluliselt muutuda koolide pedagoogide palgavahendite osa ja ka hariduse rahastamise mudel. Õpetajate palgad on toetusfondis plaanitud muutusteta. Muutused viiakse eelarvesse ja eelarvestrateegiasse pärast vastavaid otsuseid riigi poolt.


24

Majandamiskulude osas on kõikides tegevustes plaanitud suurenemine. 2013. aastal 2%, ja strateegiaperioodi järgnevatel aastatel 1 %. Kulude suurenemine on plaanitud elektrihinnas, kuna alates 2013. aastast avaneb energiaturg, mille tulemusena hakkavad tarbijad ostma energiat vabaturu hindadega. Elektri hinna tõusu on järgnevateks aastateks väga keeruline prognoosida, kuna ei ole teada, milliseks see vabaturul kujuneb. Ka pikemas perioodis on keeruline hinnata energiakandjate hinnamuutusi. Kütuste hinnad on otseses sõltuvuses nafta hinnast maailmaturul. Suurenemist on plaanitud ka vee ja kanalisatsiooni hinna osas. Seni kehtinud hinnad (vesi 0.70 €/m3, kanalisatsioon 1.47€/m3) on aastast 2010. Tõus on plaanitud vee hinna osas ~14 %, kanalisatsiooni osas ~8,8%. Tõstmist näeb ette arengukava, millist AS Kadrina Soojus peab täitma, aga ka eelnevatel aastatel tehtud plaanitust suuremad kulutused teenuse osutamisel. AS Kadrina Soojus plaanib alates 2013. aastast sooja hinna tõusu ~9%. Seni kehtiv hind on aastast 2009 56,63 €/Mwh. Teenuse osutamisel on kulud suurenenud ja see tingib hinna tõstmise. Eeltoodust selgub, et majandamisel hakkab olulist osa kujundama kulude suurenemine energiale. Kulude kokkuhoidu on võimalik saavutada üksnes erinevaid energiasäästulahendusi kasutusele võttes. Eraldisi valla eelarvest tehakse vastavalt sõlmitud lepingutele, mis igal aastal vaadatakse üle ja täpsustatakse vajadused. Eraldisi tehakse valla eelarvest ka projektitoetuste saamiseks ja osaluste toetuseks igakordse taotluse alusel. Perspektiivis raske vajadust plaanida. Eelarvestrateegias on selleks jäetud summad, milliseid võimalik täpsustada igaaastases eelarves. Sotsiaaltoetuste mahu suurenemine on eelarvestrateegias plaanitud -1%. Reservfondi suurust ei ole eelarvestrateegia perioodil suurendatud.

14. TULEMI PROGNOOS Tulemi prognoos on toodud eelarvestrateegia Lisas 2. Kadrina valla põhitegevuse tulemist aastatel 2005 - 2011 annab ülevaate alljärgnev tabel. Tabel 5 Põhitegevuse tulem Kadrina vallas aastatel 2005-2010

2005 2006 2007 2008 2009 2010 Põhitegevuse tulem 200 988 612 340 586 647 494 950 450 833 188 521 Põhieesmärgiks on hoida tegevustulem positiivne, et tagada laenude tagasimakse ja teenindamise kulud ning investeerimisvõime uutele arendusprojektidele. Selle saavutamiseks on vaja hoida põhitegevuse tulud ülekaalus põhitegevuse kuludest. Investeerimisvõime parandamine saab toimuda läbi uute tulude ja pidevalt analüüsides tegevuskulusid. Üksikisiku tulumaksu laekumine on võtmetähtsusega ka edaspidi, moodustades suurima tulude osa.


25

15. INVESTEERIMISTEGEVUS

Eelarvestrateegia koostamisel selgub, kui suures mahus ollakse tulevastel perioodidel võimelised projekte rahastama, ellu viima. Viimaste aastate suuremad investeerimisprojektid on olnud: - vee- ja kanalisatsioonitrasside rajamine ja rekonstrueerimine Kadrina alevikus ja külades, mille osas on tööde jätkumine plaanitud kogu eelarvestrateegia perioodil; - Kadrina Päevakeskuse rajamine; - Paisjärve saneerimine; - Kadrina Huvikeskuse rajamine; - Kadrina - Hulja kergliiklustee rajamine. Välisrahastamise osatähtsus on projektide puhul olnud suur. Oluline on algaval programmperioodil jätkata toetuste taotlemist. Oluline on arvestada võimalikult väikese omafinantseeringuga, kuni 20% projekti kohta. Väiksem omaosalus võimaldab laenukoormust stabiilsena hoida. Eelarvestrateegia perioodiks kavandatud suuremate investeeringute ja projektide loetelu ja maksumused on toodud Lisas 2. Plaanitud projektid on arvestatud EL rahastamisperioodi jooksul oluliste investeeringute kavandamiseks ja ettevalmistamiseks. Plaanimisel on lähtutud valla arengukavast ja otsesest vajadusest konkreetsete tegevuste osas. Viimaste aastate eelarveid oleme nimetatud keskkonna- ja loodushoiu eelarveteks, tulenevalt suurtest rahadest, mis sellele osale plaanitud-tehtud. Eelarvestrateegias on senisest enam tähelepanu pööratud ja eesmärgiks seatud valla hallatavate hoonete - lasteaiad, koolimajad, kultuuriasutused, vallamaja –korrastamisele, remondile. Hoonete korrastamine pikendab nende kasulikku iga, võimaldab säästa haldus-ja kommunaalkulusid ning parendada pakutavate tegevuste kvaliteeti selles. Investeerimistegevuse tuluna arvestatakse üksnes vara müügist saadavaid vahendeid. Rahaliselt suuremaid investeeringuid on plaanitud teha toetuste abil. Omaosalus on plaanitud katta põhitegevuse tulude, eelmiste perioodide jäägi, põhivara müügi ja laenude arvelt.

16. FINANTSEERIMISTEGEVUS

Investeeringute kavas planeeritud tegevused eeldavad eelolevatel aastatel finantseerimistehingute mahu suurenemist, kuna põhitegevuse tulud ei ole nende rahastamiseks piisavad. Laenu on kavas võtta vastavalt Lisa 2 toodud mahus. Tabel 6 Finantseerimistegevus aastatel 2005-2010 (eurodes) 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Finantseerimistegevus 296,898 -292,598 319,228 187,435 -143,325 -416,940 Kohustuste võtmine (+) 526,846 0,000 588,626 479,337 425,276 115,818 Kohustuste tasumine (-) -229,948 -292,598 -269,398 -291,902 -568,601 -532,758


26

Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 34 lg 3 lubab alates 2012. aastast kohalike omavalitsuste üksustel vastavalt oma võimekusele suurendada võlakoormust 2012 a. 60 %-ni põhitegevuse tuludest, järgnevatel aastatel 100 %-ni. KOFS-i järgi võib netovõlakoormus aruandeaasta lõpul ulatuda lõppenud aruandeaasta põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude kuuekordse vaheni, kuid ei tohi ületada sama aruandeaasta põhitegevuse tulude kogusummat. Kui põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude kuuekordne vahe on väiksem kui 60% vastava aruandeaasta põhitegevuse tuludest, võib netovõlakoormus ulatuda kuni 60% vastava aruandeaasta põhitegevuse tuludest. Tabel 7 Kadrina valla netovõlakoormus aastatel 2005 - 2010

2005 2006 2007 2008 2009 2010 Netovõlakoormus % 19,3 12,7 19,9 19,6 20,4 12,5

Eelarvestrateegis on arvestatud laenude tänase teenindamise tasemega. Laenude baasintress (Euribor) fikseeritakse enamasti igale laenuvõtjale eraldi kaks korda aastas. 2012. aasta märtsis langes kuue kuu Euribor 1,158 protsendile ehk madalaimale tasemele alates 2010. aasta septembrist. Euribor sõltub Euroopa Keskpanga rahapoliitilistest otsustest. Euroopa Keskpank võib jätta baasintressi praegusele tasemele 2014. aastani, mis võib tähendada Euribori madalat taset pikema perioodi vältel. Hetkel kehtiva taseme juures on otstarbekas laenude kaasamine suurte investeeringute ja investeerimisprojektide kaasfinantseerimiseks. Suurim risk peitub Euribori märkimisväärses tõusus tulevikus, mis suurendab laenude teeninduse kulu valla eelarves. Riskide vähendamiseks hetkel intressi fikseerimist vallavalitsuse poolt ei kaaluta. Kadrina valla netovõlakoormuse arvestus eelarvestrateegia perioodil on toodud Lisas 2.

17. VALLA SÕLTUVAD ÜKSUSED

Sõltuv üksus raamatupidamise seaduse mõistes on kohaliku omavalitsuse üksuse otsese või kaudse valitseva mõju all olev üksus, kes on saanud kohaliku omavalitsuse üksuselt, riigilt, muult avalik-õiguslikult juriidiliselt isikult või eelnimetatud isikute valitseva mõju all olevatelt üksustelt üle poole tuludest või kes on saanud toetust ja renditulu kohaliku omavalitsuse üksuselt ja nende valitseva mõju all olevatelt üksustelt rohkem kui 10 protsenti vastava aasta põhitegevuse tuludest. Allikas: kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadus. Kadrina vallas on sellisteks üksusteks valla 100% osalusega osaühing Kadrina Sport ja aktsiaselts Kadrina Soojus. Eeltoodust lähtuvalt on need üksused sisse kirjutatud oma tegevuste plaanimisega aastateks 2013 - 2016. Aktsiaselts Kadrina Soojus


27

Põhitegevuse tulude muutuse 2013. a. tingib vee- ja kanalisatsiooni ning soojusenergia hinna muutus. Järgnevatel aastatel on korrigeeritud tulusid tarbijahinnaindeksi muutumise võrra. Arvestatud on ka personalikulude muutumine tarbijahinnaindeksi võrra. Arvestatud on soojusenergia hinna muutusega ~9% võrra ning vee- ja kanalisatsiooni teenuse hinna muutus vastavalt 14% ja 9% Kadrina valla veemajandusprojekti omaosaluse tagamiseks investeerib AS Kadrina Soojus 2013.a. 159 995 eurot ja 2014. aastal 41 666 eurot. Soojamajanduses tuleb tõsta soojatootmise efektiivsust ning vähendada trassikadusid. Planeeritud on 2014. aastal investeerida 350 000 eurot millest AS Kadrina Soojuse omaosalus moodustaks 190 000 eurot. Soojustrasside rekonstrueerimiseks on planeeritud 2015. a. 175 000 eurot (omaosalus 87 500 eurot) ning 2016. a. 300 000 eurot (omaosalus 150 000 eurot). Osaühing Kadrina Sport Tegevused on plaanitud kogu eelarvestrateegia perioodiks. Eelolevate aastate kulusid mõjutab otseselt vee-, kanalisatsiooni- ja soojahinna tõus. Oluline suurus kuludes on ka elektril, mida lähiajal tuleb turu tingimustes ostma hakata. Osaühing on oma teenuste pakkumisega otseselt seotud vallavalitsuse toetustest. Nii uute investeeringute kui vajalike remontide tegemiseks puuduvad osaühingul vahendid. Personalikulude osas ei ole olulisi muutusi plaanitud. Osaühingu tegevusele vajalike investeeringute tegemine on kindlasti lähiaastate aruelu ja otsustamise küsimus. Sõltuvate üksuste eelarvestrateegia perioodil 2013-2016 on Lisas 4 ja arvestusüksus Kadrina vald kokku Lisas 5.

18. KOKKUVÕTE

Käesolev eelarvestrateegia on koostatud kehtivatest õigusaktidest lähtudes, arvestades neis sätestatud muudatuste mõju järgnevateks aastateks. Käesolev eelarvestrateegia on koostatud eeldusel, et vallas püsib eelarvestrateegia perioodil stabiilne elanikkond, majandus taastub, tööhõive ja keskmine palk kasvavad. Kõik eelarvestrateegias plaanitud arvud-suurused on prognoositud kulude kokkuhoiu vajadust silmas pidades. Eelarvestrateegia pikaajaline prognoosimine on raskendatud, kuna omavalitsustel puuduvad riigipoolsed lähitulevikku puudutavad otsused. Sellest tulenevalt täpsustatakse plaanitu igaaastase eelarve koostamisega.

KADRINA VALLA EELARVESTRATEEGIA LISAD

1. Lisa 1 Kadrina valla eelarve struktuur ja finantsnäitajad aastatel 2005 – 2011. 2. Lisa 2 Kadrina valla eelarvestrateegia (konsolideerimata) 3. Lisa 3 Eelarvestrateegia näitajad valdkondade järgi 4. Lisa 4 Eelarvestrateegia - Sõltuvad üksused 5. Lisa 5 Eelarvestrateegia- Arvestusüksus Kadrina vald

kadrina valla eelarvestrateegia 2013 - 2016 · 2012-10-05 · kadrina valla eelarvestrateegia...

Documents