KarL KristenbrtLn . Anne KurepcLlu

KAsMU

aa

KASMUKarl Kristenbrun ' Anne Kurepalu

^:

E E S T I E N T S U KLO P E E D IAKI RJAS TU SLAHEMAA RAHVUSPARK

Kujundanud Maarla Rztd

ir Ecsii Entstklopeediahirjastus ja Lahemaa nahvuspark. 1994.

ISBN 5 119900 0:11 7

Seda raamatut oma kodukilast tahtis kiriutada Karl Gustav

Kristenbrun - poline kAsmulane oma suguvdsa juuripidi juba am

mustest aegadest. Paljude aastate kestel kogus ja hoidis Karl'Gus

tav Kristenbrun teateid ia malestusi oma kodukila ajaloost. Ta tun'

dis s6na ot6eses m'ttes iga kasmulast, kes viimase paarisaja aasta

iooksul on kilas elanud nii pohialik oli tema uurimistoo arhiivi'

des. Rohkesti teateid sai ta oma kiila ia naaberkulade inimestelt.

Raa,matu kirjutamine oli tai mdttes pikka aega, kuid alati tundus

talle, et ta teab ikka liiga vtihe.

Setleks, et kiriutada seda teejuhti nuiidsest ja endisest Kdsmust,

kasutasin Karl-Gustav Kristenbruni kogutut ning paljude teadlaste

bid Kasmu kohta. Veel on kasutatud Kasmu kodu uurija Alice Pika'

mAe ajakirjanduses ilmunud artikleid, samuti tema, ka'smulaste

Verner Seeblumi, Aarne Uaigu, Milvi Puusepa, Ellinor Uaigu ning

lrene ia Max Ka.ivu vAga asialikke tAiendusi ja mdrkusi Koigile nej

]e abilistele siinkohal palju tanu.

Suurem osa fotodest avaldatakse esimest korda.

Karl Gustav Kristenbrun puhkab niiid Kiismu kalmistul.

I*ae]olev teejuht on lugupidamisavaldus temale ja tema toole

ning tahab ihtlasi meenutada jatanadakoiki kasmulasi nii neid,

keda siin enam ei ole kui praegusi selle eest, mida nad on teinud

oma kodukila heaks, jaftes selle meile nii kaunina, tais huvitavat

ajalugu, mis timbritseb meid igal siinviibimise hetkel

ta.I ] asmu on Lahemaa Rahvuspargi neljast poolsaarest

koige vaiksem pikkus umbes 6 ja laius kuni 3 kilomeetrit, pindala

umbes 10 kmr. Laane pool kulgneb poolsaar Eru, idas Kasmu lahe-

ga. Kasmu poolsaare loodetipp kannab Palganeeme nime.

1971. a. ilmus geograa,f Elle Linkruse t6o "Kasmu poolsaare geo-

modoloogia,st". Tema abiga randamegi ajas tagasi ja va,atame, kui-

das Kasmu poolsaar on tekkinud.Nuudse Laanemere kohal oli mageveejarv, mis tekkis manddjaa

sulamisel enam kui 10 000 aastat tagasi. Kui jaa taa,ndus, tekkis Bal

ti jaapaisjaryel hiljem Kesk-F,ootsi kaudu uhendus ookeaniga ningLEi zi nemerre lungis soolane ookeanivesi.

Maat6usu tottu katkes vahepealne uhendus ookeaniga ning um-

bes 9000 aastat tagasi moodustus taas mageveekogu, mida teadla-

sed nimetavad mageveeteo Ancylus fluviatilis'e jargi Antsulus

iarveks. Maatous jatkus ning umbes 7000 aastat tagasi tekkis Ta,ani

Ia Rootsi va,hele uhendus ookeaniga. Labi srigava vaina voolas jzille

sisse soolane ookeani vesi ja tekkis Litoriinameri. See arengufaas

LalEinemere a ia loos kestab id naseni.

Esimene la,pike kuiva ma,ad - vaike saareke, millel oli ka jary,

kerkis merest tanu jatkuvale maat6usule nuudse KAsmu poolsaare

kohal umbes 7B0o Sooo aastat tagasi tjoon. 1).

Jargmistel aastatuhandetel sa,are kerkimine merest jetkus ning3800 4000 a,a,sta,t tagasi oli selle pindala 1/3 praegusest poolsaa-

rest [ioon. 2].

1500-1700 aastat taga,si eraldus maatousu taga,jarjel merest Kas

i'\,., '---__

)>-

I

,ii

I

Joonis 1 Joonis 2

mu jarv ja saar oli kitsa maa,kaela kaudu mandriga uhendatudtjoon. S).

900-1100 aastat tagasi oli poolsaar olema,s enam-vahem praegu-

sel kujul, merest oli kerkinud ka korgem osa Saartneemest ehk Roo-

sisaarest. Vaid praeguste Lahepoh;a, - tanapaeval oeldakse Lahe-

p6hja heinamaade ala oli veel mere all (joon. 4).

Paarkummend aa,stat tagasi maletas tollal vanim kasmulane

Joonis 3 J00nls 4

92 a,astane Marie Mannik, et sooma,ad louna pool Kasmut olid vaga

ulatuslikud. Nende pere Kalaoja kandi heinamaalt vihmase suvega

peaaegu ei saanudki heina teha. 20. sajandi a,lgul oli Lahepohja heinamaade kohal soine v6sa,, mis siis maha raiuti, ala kraavitati ja niisaadi heinamaad.

Kui s6idame Vosult Kasmu, jaavad vasakut katl Lahepohja heinamaad see oma,inimeste pandud nimigi on vaga kujundlik, sesl

toepoolest on see ala kunagine merep6hi, kuigi siinses keelepruugis tahendab "pohjas" olemine asukohta lahesopis -, Ia paremal

vilksatab vosa vahelt Kasmu laht. Sajandi algupoolel teeaarset vd

sa ei olnud, loqmadest tasaseks soodud ranna,kadamaa ulatus vee

piirini.Laht on p6hjatuulte eest hasti ka.itstud. Uhel pool on Kasmu

poolsa,ar, teisel Vergi poolsaare Lobi neem. Lahesuu laius on umbes

3 km, keskmine sugavus 12 m, vee sugavus suudmes 27 m. Nii oli ts-na, suurtel purlelaevadel voimalik lahte sisse soita ja Kasmu lahest

sai r9. saja,ndi lopupoole riks soositum purjelaevade talvitumiskohl.Vanad kd,smulased maletasid paarkummend aastat tagasi oma

noorusaja talvi, millal oma 60 purlelaeva seisis lahes ankrus ja, vii-

mastel tulijatel oli tegemist endale sobiva koha leidmisega.

10

Uks Kasmu laste suurem talvel6bu oli t6ukekelkudega ehk pot

kuritega - nagu siinkandis soomeparasell oeldakse jaal laevadevahel soitmine la laevanimede lugemine.

Kevadel jaamineku ajal tekkis tihti ka muresid. Uks malestus-

kild jutustab: "Tugeva jaakatte tottu merel ei paasenud jaa tanavuKdsmu lahest valja, vaid hakkas lahes sulama. Puhapaeva hommr-

kuks oli juba 3/4 la,}:'est sel teel va,baks saanud jaast. L6unaajalhakkas tugev tuul lahte ajama Soome lahest ajujaad. Ldunaajal krs

kus tugev Iaasurve ankruplatsilt (umbes 3,/4 1 km Kasmu ran-nastl lahti kolmemastilise pudeka "Anette", mis oU taielikult puu-

laadungis. Jaa viis selle Lepispea a,lla randa, kuhu see lopuks Iaa-surve vahele seisma jai." kVirumaa Tea,taja" nx 50,4. V 1942). Sa-

mas veel: "Peale "Anette" seisid Kdsmus ankruplatsil talvekorterisveel viis pudekat, nendest suuremana nella,mastiline "Koit", millised esialgu kull iaast puutumata jAid, kuid hiljem siiski ohtu sattusid. Nimelt oli jaasurve oo jooksul vastu esmaspaeva ka need laevad oma ha,ardesse votnud ja ankruplatsilt ara kandnud. Laevadseisavad praegu Kasmu lahes suurte jaAhukade vahel. Kuna lahteon kuhjunud praegu suured hulgad liikuvat jaad, mis paiguti mage-

deks on kuhl'unud, siis ei saa rannalt keegi ka laevade juurde min-na. \eed seisavad LdiesLi surujaa voimuses.

11

Soidame ule Kalaoja, siin Kasmu jarvele viiva tee ristil oli 18. sa-

jandi l6pul ja 19. sajandi I poolel telliseloov. Andrneid selle kohta on

vaga vahe. Telliseloovi tapne rajamisaeg ei ole teada, lB sajandi IIpoolel oli ta juba olemas, seda kinnitavad arhiiviandmed. Nimelt on

7744. a,. adra,rnaarevisjonis nimetatud vaba meest nimega, Toomas,

keda hilisemates allikates nimetatakse Kivi Toomaseks, rahvapari

mus raagib Toomast kui esimesest tellisep6letajs'st.

Telliseloov olnud kaunis algeline. Savi saadi mere aaresi, kuid

see polnud eriti hea. Savisegar pandi dtvade otsa dputatud tunni,

mida hobused ringi ajasid. Segust tehti kasitsi plonnid valmis ja

neid kuivatati katusealustes. Telliste p6letamiseks oli lhks ahi. Eest-

lastest tooliste hulgas olnud ka, venelasi, kes elasid lahedal asunud

tooliste majas. Telliseloov l6petas oma tegevuse 19. sajandi II poolel.

Kala,oja suudme lahedal Ojakari nukis oli va,nasti ka moisa puu'

lao plats, kuhu talumehed pidid vedama puid, mis m6is oli koormr

seks maaranud. Sealt toimetati need laevadega Tallinna ja Kun

dasse.

Kalaojal oli ka ICismu esimene pood, mis kuulus Sepa talu pere-

mehele Joosep Kristenbrunile. Pood lopetas too siis, kui telliseloov

suleti.

Siit keerab tee vasakule Kasmu iarve aarde. Suudm osa Eesti

12

jarvedest on toitainerikkad ehk eutroofsed jarved. Neid iseloomus-

tab dkkalik elustik ja neil on oma vaadus ka, kalapuugi seisu-

koha,lt. KOik kolm Lahemaa rannikumadaliku iarve: Kaha,la, Lohjaja Kasmu on seda, tuupi. Ka kujull on nad vdrdlemisi sarnased, va'

heliigestatud kalda,joonega, v6rdlemisi madalad ja mudase pohia-

ga. Vahese labivooluga Kasmu jarve pindala on 43 ha, stigavus kunl3 m. 1976. aasta a,ndmetel ka,svas iarves 17 taimeliiki. neist B kalda-

veetaimi, millest silmapaistvamatena margitakse lihtr-jogitakiast(Sparganium emersum) ja kollast v6hum6oka Oris pseudacorud.

Ujulehtedega taimi oli 5 liiki, neist k6ige rohkem kollast vesikuppu(Nuphar pumiluml, ja, veesiseseid liike 4, suuremal maaral kanada

vesikatku [-E]odea canadensid ia tahkjat vesikuuske (Myrlophy]Lum

|picatum| Kaladest on jarves kokre (Carassius carassjus), haugi(Esox luciud, a}lvel:.at (Perca fluviatilid ja,lrr.askil (Tinca tincal.

Linnuhuvilistele teeks kindlasti heameelt jalgida siin pesitsevate

tuttputtide (Podiceps cristatud tegevust.

Jarve ia mere vahelt laks kuni 20. sajandi alguseni enne, kuitehti praegune tee piki lahe rannikut ainus tee Kasmust sisemaa

kuladesse. Rannavallilt - rahvakeeles Jarvekaelalt avaneb vaa

de maat6usu tottu korgemal olevale jarvele ja "madalamal" olevale

13

14

1 Kiismu jarv (foto L. Poots)2. Mets Xasmu jarve tlilres {foto L Pootsl

3 Saadumeisa kivi tfoto L. Pools)

15

merele. Jarv on keset metsa laanes ja p6hjas kasvab kuiv manni-

mets, kirdes kaasik ja kagus kuuse-segamets.

Oleme Eru lahe aares. Lahe nimi on olnud vanadel merekaarti-

del ka Monkwiek Mungalaht. Teiste Lahemaa lahtedega v6rrel

des on ta, madal, keskmine sugavus vaid 14 meetdt. Rand on k6rge

ia avatud mere murutusele. Ule lahe paista,vad Parispea poolsaare

kulad, lahe l6unakaldal Eru ja edasi piki randa Kasispea, Thrbu-

neeme ia, Viinistu.Lahe l6unaosas on kolm vaikest saarekest, mida nimetatakse Vi-

hasoo lood. Need on tuntud veelindude pesitsuspaikadena.

Ranna,liival voib kohati naha ka,itsealust rand-seahernest lLathy'

rus maritimus), eriti kaunis on see taim oitseajal.

Tuleme tagasi Kalaojale ja lziheme kUla poole. Vasakul teeveeres

on Saadumetsa Suurkivi (k6rgus 5 m, umberm66t 21,8 m, koostiselt

rabakivil. Mere aares on sanglepalodu, mida kasmulased nimeta-

vad Lahtelepikuks. Eestis kasvab kahte liiki leppi, hall lepp tA]nus

incana) ja, sanglepp ehk must lepp (A.lnus glutinosa). Sanglepale

meeldib korge, liikuv p6hjavesi ja seet6ttu kohtame teda tihti mere-

rannas ja joelammidel. Randlasele on lepp tahtis puu, teda tarvitatakse kalade suitsutamisel, lepapuu suits annab kalale ilusa kuld-

pruuni varvi.

16

Kasmu krila,ga tutvumiseks on mitu voimalust. Kellel on rohkem

a,ega, v6ib auto kula keskele bussipeatuse juurde jatta.

Jalgsimatka pikkus labi kula on umbes 4 km ning kula ajaloo ja

loodusega tutvumiseks kulub ligikaudu 3-4 tundi.Enam-vahem sa,ma teekonna v6ib labida ka autoga, tehes k6rva

lepoikeid skeemil margitud vaatepunktidesse.

Icilsmu nimi on aialooallikates esimest korda, 1453. aastal. Siis ta-

histas see Aaspere moisale kuuluvat Kasmu randa Gtrand tho

Kesemol. Kas sel ajal kula oli olemas v6i mi1te, see nime esmamai-

ningust ei selgu. Aga uhes 1524. aasta kohtuprotokollis leiab kinm-

tust kula olemasolu-Kasmu nime paritolu on puutud seletada mitmeti. Rahvapari

mus raagib Kasperi nimelisest kaptenist, kes laevaga merehadas

oli ja randa paasenuna oli ehitanud siia kabeli ja andnud sellele,

lahele ja kulale oma nime Casperwiek e. Kasperi laht. See nimiesineb esmakordselt 1624. Aialoolaste arvates on nimi tulnud sel'

lest, et rannakabel ehitati uhe Hommikumaa targa, priha Kaspan

auks. On avaldatud ka arvamust, et akki on tegemist sonaga "kesa,", tuhja viljelemata, maa tahenduses, mida on nahtud Tallinna va-

nas soomekeelses nimes Kesoi.

17

1726. aastal oli Kasmus uheksa talu ia kuus vabadikuperet. Alg

selt on kula olnud pra,eguse V6rkneeme ia Majakamae vahel. Selle-

le mererannalt tdusvale maaveerule rajasid oma eluasemed kula

esimesed asukad. Arvata v6ib, ei koha valikut mojutasid kaluritejaoks sobivad looduslikud eeldused. Siin oli kaks merre ulatuvat

neeme ja nende vahel l6ugas, mis oli vaiuline sadamakoht. Pohja'

poolne neem, nuud Majakamaeks kutsutav, ulatus tol aial palju

kaugemale merre, seda on n:iLha 1?93. aastast parineval Kasmu

poolsaare kaardil. See neem ka,itses ra,nda p6hjatuulte eest. Ka oli

rannaaar nuudsest laiem. Rand oli kivine na,gu muialgi Kasmus,

kuid meri lriks jarsulL sugavaks.

V6rkneeme on kula vanemaid sada,makohti, kust mindi raime-

puugile.

Kes olid Kd,smu esimesed asukad voi kust nad tulid, see jaab

aegade hamarusse. F,ahvaparimus raagib, et tegemist olevat olnud

Hiiumaalt, Noarootsist ia Soomest tulnutega. Vanima,te perekohta-

dena on teada Ristu, Heigi, La,urimae ja Pallu.

' Kula kasvas ia 1871. aasta kaardil on 19 ta,lu. 1885. aastal ela's

Kasmus kokku 320 inimest, neist 95 meest ja 110 naist, alla

16 aastasi lapsi oli 115. Ule 7o-aastaseid oli ainult kolm, kaks meest

ja uks naine. Keskmine eluiga polnud korge.

fi

Elanike arv oli suurim enne II maa,ilmas6da - veidi ule 500. Aas-

tait 1940 44 kaotas Kasmu rohkem kui pooled oma inimestesl - kes

kuuditati "klilmale maale", kes jai soja puhkedes laevaga vausmaa

le, ligikB,udu 150 kasmulast pogenes 1944. a. aug"ustis septembris.

1949. a. mafisikuuditamine viis ara veel kuus inimest. Parast kuudi-

tamist. maikuus. tehti kolhoos "Oige Tee", mis hiljem liideti Kirovi-

nim. kalurikolhoosiga. Kolhoosiaastatel laks palju nood ara linna-

desse, sest kalapuuk ei toitnud enam ja pealegi oli mereleminekuks

vaja piidvalve luba. 1971. a. aprillis maarati Kasmu ametipabedtes

liheks Vosu osaks, et V6su saaks alevi staatuse. Praegu elab Kas

mus kogu aa,sta a,inult B0 90 inimest, neist ena,mus pensionarid

KooliskEiijad lapsi on k6igest klimmekond.

Teel labi kula raagime sellest, millega on Kiismus llibi a,egade te-

geldud. Kasmulase peamine toitja oli meri. Kivine ja liivane ranna-

maa uksi ei tulnud sellega toime. Pealegi oli seda maad vaga vahe

Ka suurematel talukohtadel ei olnud maad kokku ule 10 ha - heina-

maa, kartamaa ja pold. Moisale ma,ksti renti kala,stus6iguse, mitte

maa, eest. Igal peret oli kohustus anda moisale teatud hulk varsket

ja soolatud silku ning vedada puid randa. 19. sa,landil kasvatati pol-

lul peamiselt kartulit.

19

4 Vdrkneeme kllla sadamakohl tfoto E. Suonio)

20

s. Nlajakamae alune rand (foio E Suonjo)

21

Kalapuuk andis ka leiva, sest osa kalasaagist vahetati sisemaa

kulades leivavilia vastu.

Parimad ka,la,puugikohad olid valjaspool Kasmu lahte Saartnee

mest edasi meres iatkuvatel madalatel v6i kaugemal avamerel. Do

kumentidest rannatalupoegade koormiste kohta on naha, et Lahe

maa rannas punti 16. ja 1?. sa,landil raime ja lesta. Teisi ka,lu anda

mite hulgas ei mainita.Peale kalastamise oma kula lZiLhedal kaidi vahemalt paar korda

aastas kalapriugil Soome rannas. Soome lahe saarte ombruses olid

kala, kudemiseks paremad tingimused kui Eesti rannikul. Seepa-

rast oli Soomes ka,lalkaimine tavaline. Igal ranna,kulal olid oma

kindlad koha,d, kuhu randpuugile soideti. Kalapuugikohtadeks valiti enamasti sellised saared, mis olid va,stu avamerd ja kus oli hAid

v6rgulaskmise madalaid. Kasmu rahvas kais rohkem Hamina lzihe

dal saartel.

Soomes kaidi kevadiset raime kudemisaial. Viimaseks valjasoidupaevaks peeti eerikupaeva, 18. maid. Kaidi ka, hilissuvel laurit-sapaeva 10. augusti paiku ning sugisel mihklipaevast kadripaeva-

ni 29. septembdst 25. novembrini. Kuna, pollumaad oli napilt, siis

pollutood sugispuuki ei seganud. Uks asjaolu Soome vetes kalasta

mise poolt oli odavam sool. K?,la soolati kohe puugipaigal. Kullap

6. Vorkneeme sadam Praegu. . .

23

, ,.8 rria I rb od A Vb B rloB ' r'

25

nende sditudega ongi sundinud meie tuntud rahvalaul " . . . siis me

lahme Mallega saarde kala pliudema. . "Soomes kalapuugil kaimine vahenes 19. sajandi lopul. Pohjuseks

oli arva,tavasti kala,puugitehnika taiustumine. Paremad v6rgud ja

srivaveem6rrad andsid suuremaid saake Eesti oma rannal nii keva

del kui sugisel.

Kalapuugi jaoks oli peale puuniste ja pa,atide vaja ka mitmesu-

guseid rannarajatisi ja muid ehitisi. Need olid paatide randumisko-

ha,d kivist lautdd, poh;aranniku-pdLraselt "valgamid" - voi uue

mal ajal vaiadele toetuvad laudadest randumissillad, vorkude kuivatamise vabed, v6rgumajad, kus hoiti puuniseid jne. Sadakond

aastat taga,si Kasmu sattunuina oleksime k6ike seda siin nainud.

Osa v6rgukuure asus Vorkneemes, sest seal oli meri srigavam. Les

tapuugil kaidi vaikeste paa,tidega ja nendega paases iga pere altrannast valja. Veel praegugi on vanu paadivalgamaid rannas naha.

Kalapuuk oli rohkem vanade meeste ja naiste t6o, sest 19. sajan-

di II poolel oli enamus Kasmu meestest laevadega merel. Naised

kaisid lestav6rgul. Raimepuugipaadis oli tavaliselt kolm-neli meest,

kellel oli uhepalju uhesuurusi vorke. Saak jagati v6rdselt. Tunti ka

"poole peal kdLimist". See tahendas seda, et kui m6ni mees laks me-

res6itu, jaid tema v6rgud vabaks. Need sai kasutamiseks m6ni tei

ne kulaela,nik, sageli lesknaine, kes kais nendega mere1, pa,ra,ndas

v6rke ja hoidis need korras, kuid pidi poole saagist andma vdrkude

omanikule.

Kui neeme poole laheme, jaab vasakule "pdtsikuur".Ild,smu Vabata.htlik TUletorje Selts ehk koha.likus keelepruugis

"pdtsimeeste selts" asuta,ti 1920. aasta,tel. Trlet6rjuiad olid kolmes

ruhmas, igal ruhmal valvata ja vastutada oma kulaosa- F,uhmi juh-

tisid pealikud. Igal pealikul oli pasun ja kokkulepitud signaa.l tule-

kahjust teatamiseks. Piha,paeviti haduta,ti KabelimriLet. Koua,ldati

isegi oiseid oppehaireid. Koos naaberkulade tulet6rjujalega peeti

ka uhisharjutusi ja v6isteldi omavahel. Pdtsimehed oma vaskkiivri-tes ja vormimlitsides nagid uhked vrilja. Tirlet6rjujatele varustuse

soetamiseks peeti pidusid ja koguti annetusi. Saadud tulu eest oste

ti vaike, kuid voimas mootorprits. Mees, kelle hoole all see oli, pidi

pritsi iga paev kontrolliks kaivitama, et tulekahiu korral ei oleks

ebameeldivaid ullatusi. Kullap oh Kasmu meeste tuletorjealane et-

tevalmistus nii tohus, et Kasmus nende oskusi peaaegu va,ja ei lai-

n ud ki, tuleonnetusi juht-us harva.

Teest veidi eemale vasakut katt jaab rahvamaja,. 1911. aasta 1.

detsembril asutati Kasmu Meremeeste Selts. Liikmeteks olid kohalikud meremehed ia laevaehitajad. Tollal ei olnud kulal veel omarahvamaja ning peod ja tantsuohtud peeti merekooli saalis. Esku

kabeli koster Gustav IMeinmann kirjutab oma paevikus uhest sellisest peostr (Kaisin Kasmus. Seal sa,i mangitud Merekooli ruumidesKasmu naiUeja,test 2 naitemangu: "Lapsi pea,b saama, liks koik, mis

hinna eest" ja, "Sonna, tanna, tuli hdnda". Jaagup Einholm lauliskaks kentsakat laulu vigurid tehes, No, tak eto nitsevoo" ja "Kojamees luuaga>. Viimseks ela,vad pildid. K6ik laks usna heaste, l6bus

ohtu." KOik soovijad merekooli saali ara ei mahtunud ning tekkisvajadus suuremate ruumide tarvis. F,ahvamaja nimetati algul selt

simajaks, selle sisse6nnistamise pidu oli 7. jaanuadl 1918. Maja ehitamiseks valalik raha oli saadud oma kula meremeestelt annetuste-

na ning pidude konaldamisest. Thlviti, kui meremehed olid kodus,

kais seltsimajas vilgas tegevus ja pea igal laupaeval oli tantsuohtu.Va,nade kri,smulaste malestustes olid merekooli poisid oma ilusasvormiriietuses edti soositud tantsupartnedd.

Thntsu6htu a,lgas tavaliselt naitemanguga, mille kandsid ette

kas oma kula inimesed voi kulalisesinejad teiste krilade seltsimajadest. Seltsimaja avamine andis Kasmu kultuurielule igatpidi hoo

gu. Asutati ka oma ra,amatukogu. Meremeeste Selts ostis igal aas-

2A

tal kindla raha eest uusi raamatuid kuni kogus oli juba, umbes 1300

koidet.

Kasmu seltsima,jaga on seotud ka Eesti PAastekomitee liikmeJuri Vilmsi teekond Soome 1918. a. Kui m6ni aeg parast Eesti ise

seisvuse val jakuulutamist algas Saksa okupatsioon, sattus ohtu kaJuri Vilmsi elu. Th tuli Kasmu 25. martsil 1918. Seltsimajas peetikoosolek, kus kohalikelt meestelt kusiti, kas keegi oleks nous Vilm-sile teejuhiks minema. Plisti tousis Aleksei Runk Kalaojalt, kes oliOtsa talus sulaseks ja utles, et tema kui poissmees laheb. I(zismustsaadi ka valge hobune, et see lumisel mereiaal v6imalikult veihe sil-

ma hakkaks. Kuna Juri Vilms otsustas, et minna,kse relvadeta, siis

kinkis ta oma pustoli Otsa peremehele. Mehed voeti kinni Suursaarel ja lasti maha Soomes, mis oli sel aial samuti sa,kslaste poolt oku-peeritud.

1940. aastal lcismu Seltsimaja natsionaliseeriti ja sellest sai Kas-

mu Rahvamaja. Raamatukogu suleti 1948. aastal ja raamatud viidiara Kloodi raamatukokku F,a,kvere lahedal. Raama,tukoEu taastatiKasmus 1994. a.

Oleme oma teekonnal j6udnud I&ismu kulale ja kogu p6hjarannikule vaga olulise hoone juurde, kus aastaid tootas merekool.

9. "Pdisikuur" (foto E. Suonio)

30

10. Merekool. Ehitatud 1887 foio A. Valsu kosusi.l

31

11. Selles majas oli tsaadaial venc piirivahe, kuni 1931

€lasl,ani merekool, seejzirel Eesti Vabadjsi piirivalve parast lImaallmasoda noukogude pjirivai\-e ja nnud muuseum

(|oio E Suonio)

32

12. Majakas Majaka,mael Ooto Parikas, A Vaigu kogusu

33

Esimesed merekoolid Ba,ltimail avati 1899. aastal Riias. 1864. aastal Heinastes, Eestis jargnesid neile Narvas 1B?B ia Pa,ldiskis 18z6

asutatud merekool.I&i,smu mehed, kelle senine merehaddus piirdus isalt pojale pa-

randatava soiduoskusega, olid aastate jooksul tulnud veendumuse-le, et suurema,tel alustel seilamiseks sellest enam ei piisa. 1BBO. aas-tal saatis B6 Kasmu Ia umbruskonna randlasl kirja Venema,a Laeva-s6idu Edendamise Seltsile, paludes merekooli asutamise luba, ko-hustudes ise andma oppea,sutuse heaks aastas 100 rubla. Seltsi tol-leaegne sekretar KdSjanis Valdemars - lati rah!'usliku liikumise te-gelane, kes 1858. aastal l6peta,s Ta,rtu ulikooli ning osales Heinastemerekooli asutamisel - toetas kasmulaste pa,lvet- Tema nouandelmoodustati Kasmus 1. aprillil 1B84 seitsmeliikmeline koolikomitee,kes koostas kooli pdhikirla ning esitas selle kinnitamiseks.

Kasmulaste soov rahuldati sama aasta srigisel. I&ismu lubatiasutada II Iargu merekool, milles oli kaks klassi, uks ligis6idu-, teine

- kaugs6idutuurimeeste opeta,miseks. Koolile eralda,ti igal aastal1000 rubla, hiljem seda summat pisut suurendati. Kohaliku rahvapoolt lubatud t00-rublase toetuse kindlustamiseks moodustati selts,kuhu kuulus 100 liigei. Liikmemaks oli 1 rubla aastas. Kaismus kor-ralda,ti ka pidusid, mille tulu anneta,ti merekoolile oFpevahendite

muretsemiseks. Gustav \Meinmann kirjeldab oma paevikus uht sel

list pidu niir "27. detsembril 1888 K.lsmus merekooli ruumides naite

mangud: "J6ulu kingitused" ja "Isaisa viisid". Sa,gadi viiulikoor olimangimas. Sisse tulek Mere kooli heaks." Tanu sellistele ettev6t-

mistele oli Kasmu merekool uks pa,remini 6ppevahenditega varus

LaLud merekoole tollases Vcne Isaaririigis.

Kuna esimesel a,astal koolil oma maja polnud, siis andis Jakob

Kaskni koolile ruumid oma majas Toniksel, mille eest talle maksti100 rubla renti. Opilasi oli 18. Kooli juhataiaks ja 6petajaks oli Hei-

naste merekooli lopetanud kaugs6iduka,pten H. Kvell.

Jargmisel aastal tekkisid lahkhelid kooli asukoha suhtes, sest

V6sul olid selleks ruumid olemas. Kuna H. Kvell toetas V6su varian-

ti, siis ametlik kool toota,ski uhe opilase ja H. Kvelliga f.ihe aasta Vo-

sul. Samal ajal tootas kool Kasmus 32 opilasega kaugs6idukapten

J Meibaumi juhtimisel. Seega naitas elu ise, kuhu kool tuleb rajada.

Jargmisest aastast alates kuni sulgemiseni tootaski kool

Kasmus.

1887. a,. sugiseks valmis merekooli maja, mille ehitas Joosep Kns

tenbrun-1895. aastast alates koolitati 6pilasi ka kaugsoiduka,pteni kutse

saamiseks. Oppetoo merekoolis algas oktoobris ia loppes aprilli

35

keskel. Pea,teihelepanu poorati eda,laste ainete opetamisele. Nai-leks 1,927./22.oppeaasta,l oli I klassil nadalas 7 tundi navigatsiooni,6 tundi astronoomiat, 4 tundi inglise keelt, 4 tundi trigonomeetriat,3 tundi algebra,t, 2 tundi eesti keelt, 2 tundi fudsika,t ning 1 tund me

teoroloogiat, lootsiat, laevaehitust, signalisatsiooni, merekauban'dust, kauba,ndusgeogra,a,fiat, geomeetriat, arvuteadust ja tervishor'du. Seega kokku 37 tundi nada.las. Oppeta,o algas kell I hommikutja loppes kell 16 parastl6unal.

Esia,lgu opiti eesti keeles, kuid 19. sajandi lopul, kui Baltimaadestugevnes tsaarivalitsuse venestuspoliitika, nouti ka merekoolides

digikeelele uleminekut. Sellega seoses tuli J Meibaumil 1890. a.

koolijuhataja kohalt lahkuda, kuna ta ei osanud vene keelt. Seeja-

rel vahetus koolil mone aasta Iooksul mitu juhatajat, kuni 1894. aa,s-

tal valiti juhataja,ks kaugsoidukapten Karl Larens, kes tootas seilelkohal 1930. a,a,sta, kevadeni. Viimasel oppea,astal oli juhatajaks

Aleksander Lepviikma,n.

oppetoos tehti suuremaid muudatusi 1902. aastal, mil kehtestatiuus 6ppekava, Opilasi kohustati koolivormi kandma ja kehtestati6ppemaks.

Algul oli koolis vaid kaks klassi, 1916. aastal ava,ti ka, kolmas

klass. 1918. aasta sugisest algas 6ppetoo taas eesti keeles. Aastail

36

1919 30 tootas Kdlsmu Merekool uhe ettevalmistusklassi ja kahe

eriklassiga. Koolitati ligi- ia kaugs6idutur.irimehi

Iga,l kevadel olid opitud ainetes eksamid. Kuni 1910 aasta,ni kaidi

eksamitel Tallinnas, eda,spidi vois neid Kasmus teha. Eksamid kest-

sid nada,l aega, kusjuures iga,l paeval tuli soodtads" neid mitu Nei-

teks 1923. aasta kevadel tuli kaugsoidutuurimehe diplomi saami-

seks nadala iooksul 20 aine eksamil kaia,.

6ppeedukuse ule merekoolis ei kurdetud, oppima tuldi kindla sr

higa. Kooliraha koguti meres6itudel ja selle raske tooga, teenitud ra

ha eest taheti saada ka voimalikult rohkem teadmisi

1926. aastal loodi merekooli juurde kaheaastane kalanduskool,

mis pidi koolitama kalalaevastiku spetsialiste. Kala,nduskooli l

kla,ss vastas merekooli ettevalmistusklassile ja 2 klass merekooli

esimesele klassile. 1927. aa'stal muudeti kool uheaastaseks lgal dp

peaasta,l oli koolis 10-20 6pila,st. Ka,landuskoolil olid oma 6ppeva

hendid - kala.puugidista.d, paadid ja toostuslikud ka'latootlemls-

seadmed. Kool tootas seni, kuni merekool suleti.

Seoses 1929. 33. a,asta,te maianduskriisiga' vE[henes laevaliiklusja, meremeeste seas suurenes toopuudus. Opilaste arv merekoolides

iai vaiksema,ks ning valitsus otsustas Kasmu merekooli sulgeda.

Koha,lik rahvas protesteeris selle vastu. Ega muidu Icismu na,isv€igi

37

- sest mehed olid merel - luudade ja labidatega, neile vastu lainud,kes suurte veoautodega kooli inventa,ri jarele tulid. 1931. aastal koolsuleti.

Kasmu merekool oli 47 aastat edukalt tootanud. Selle aja jooksul

oppis seal 1664 opilast, keskmiselt 35 igal aastal. Kooli l6petanuistsoorita,s kutseeksami 603, s.o. veidi rile 360/0, neist 361 ligis6idutuurimehena, 148 kaugs6idutulirimehena ja, 94 kaugsoidukaptenina.

K,i,smu merekoolil, kus Pohja-Eesti ra,ndlased said suhteliseltodavalt kutseha,riduse, on Eesti meres6idu a,rengus olnud tahtisosa. Kasmust parit diplomeeritud laevajuhte soitis koigil meredel.Enne I maailmasdda s6itis palju Kii,smu merekooli kasvandikke Ve-

ne laevades, isearanis Kaspia merel Nobeli 6lilaevades kaptenite jatuudmeestena, samuti ka Kaug-Idas. Kasmu oli iks laevas6idukeskusi Pohla Eestis Ia tanu merekoolile teenis ara ka "kaptenite kula"nime, mille all teda tunti kogu Eestis. Vaevalt on mujal kula, kus onela,nud 62 kaptenit.

Merekool alustas tegevust puumajas, hiljem kolis Urle tsaa,riaegsesse piirivalve kordonisse. Samas majas elas ka merekooli iuha,ra,ja Karl Larens.

Parast II maailmasOda asusid kivist kordonihoonesse Noukogu,de piirivalvurid, kes lahkusid sealt alles 1992. aasta sugisel. Soja-

jargsetel aa,statel ei tohtinud randlastel oma pa,ate olla. Arnetikalu-

rite paadid viidi kokku V6rkneeme ja seal olid nad lukustatult pijri

valve kontrolli all. Ulejaanud paadid koguti Majakamaele piirival

ve 6uele. kus nad 16huti ia p6tetati. Nuud on ra,nd jalle vaba

1993. aasta,l tuli Kasmu mees, kes p6lvneb p6lisest kasmulaste

suguv6sast. Ihtuoloogina Tartu ulikooli l6petanud Aarne Vaik asus

ellu viima oma unistust - taastada Kaismu mereelu. Kordonihoo-

nesse on rajatud vaike Kasmu muuseum, mille eksponaadid jutus-

tavad pa,lju huvitavat kulast ja tema aastasadade vanusest aja-

loost.

Seda kohta. kus asub kordonihoone, nimetatakse Ma,jakamaeks

Nimi on tulnud maiaka iiirgi, mis valmis 1892. aastal. Kiismu maja-

ka saamisloo kohta leiame andmeid 19 sa'jandi 16pu ajalehtedest

"Sakala" 1889, nr. 19: "Wirumaalt. Kasinuse ehk kainuse seltsidest

on Eesti aialehtedes tihti juttu olnud. MOned seltsid on ka juba, Soo'

memaad eeskuiuks vottes, asutatud. Nii on Ks,sperwiigi meremees-

te kooli eestseisus otsustanud, nende laeva iuhtijate kaest, kes

endid purlu joovad, 1 rubla trahvi n6uda, tuleb seda' t6ist korda ette,

meest ametist kogarni lahti lasta. Kui pulus oleja laevaomanik

piaks olema, siis maksab ta iga "Paa taie" eest 3 rubla trahvi Seda'

sama trahvi kanna,b see, kes oma seltsimehi ehk ametivendi joob-

13. Lemeh krvr tfoio E Suonio)

40

14. Randrahnul Sepa ninakses on iahvel siin ehitatudpu4elaevade nimedesa (foto E. SuonioJ

4l

nud olekus naeb, aga ulesse ei anna. Trahviraha saa,da Kasperwiigi

tuletorni ehitamiseks paigale pandud."

Nii saame teada, et Kasmu tuletorni ehitamise algatajad olid a,r-

vatavasti merekooli eestseisus ia kohalikud elanikud. Seda tdendab

kolm aastat hiljem ka "Postimees" (12. VIII 1892): "Tuletorn vaadati

ule ametivoimude poolt ning otsustati, et . . . <nimetatud tule pars

tel v6ivad Soome lahel pudetavad laevad pimedal ool ja maru ajal

Kasperwiigi sadamas, mida Eestimaa rannas Tallinna, ia Narva va-

hel k6ige paremaks loetakse, haad varjupaika,leida. Thli tornis pais-

tab kolmes, s.o. rohelises, valges ja punases vdrvis.-

Kauaaegne majakavaht - Kasmus oeldi majakap6letaja oliToomas Eintrei, Kasispealt parit mees, kes tootas Kasmus algkooli

ia merekooli opetajana ning kostrina.Vaarib veel tahelepanu a,jalehes ilmunud s6num, et kolm a,astat

parast tuletorni avamist on kulas koraldatud "naitemuuk" tuletor-ni ulalpidamiseks.

Majakamae ligidal Lemeti talu all rannavees korguv Lemeti kivion oma nime saanud talu jargi. Kivi on 5,2 m korge. Kivisse ra,iutud

aastaarv 1846 ja joon tahistavad tolleaegset merevee seisu. Esime

sena on seda randrahnu trukisonas kirjeldanud uks paljudest sa-

jandivahetuse K,ismu'uurijatest, farmatseut Rudolf Lehbe

42

{1858 1928}. Lehbertilt saame tea.da. et Lemeti kivi [ehbertil "Steinim \Masser") kavatseti viia Tllllinna Peeter I ausamba aluseks, kuidonneks jai see idee liiga suurte veokulude tottu teosta,mata. F,. Leh-

bert kirjeldas veel paljusid Kasmu lahema umbruse randrahne jauksikasjalikult nende umbruse ta,imestikku ning kividel kasvavaidtaimi. Peale seile on ta, randrahne ka pildistanud. Mitmes oma ette-ke,ndes ja a,rtiklis poorab R. Lehbert tri"helepanu vajadusele suurirandra,hne sailitada ning kaitsta ja uhtlasi inimesi sellest vaiadu-sest teadlikuks teha. Teda tulebki pidada loodusmalestiste srtste-

maatilise arvelevotmise initsiaatodks. Ka,hjuks ei ole Lehberti foto-kogust kuigi palju pilte saitnud. Moned neist on Tallinna Linna-muuseumis ja m6ned prof. E. Russowi stereofotode kogus Tartu ulikooli Teadusraamatukogus.

Ma,jakamae all Kaevu valgamas oli 19. sa,jandil osa vorgukuuddest la paadivalgamatest ning laevaehitusplats. Siin on ka Mal'aka-mae kivi.

Selles kohas, kus praegu on ETK puhkekodu, asus Sepa, ta,lu, mil-le peremeestega, on seotud terve ajajArk lcismu mereajaloos.

Kunagise Sepa talu hooned ei ole sailinud.Ranna,s vee piiril on randrahn, millel on tahvel siin ehitatud 5

pu4elaeva nime ia ehitusaastaga,.

Kuid suurte pudela,evade ehitamise eellugu alga,b hoopis varase'

mast ajast.

Kui kaua Kasmu mehed on seilanud Soome lahe vetes la s6itnud

ule la,he, seda me ei tea. Soome etnograaf Kusta,a Vilkuna arvab, et

see eestlaste ia soomla,ste vahetuskaubandus, nn. sobrakaubandus,

algas 13. sajandil. Osa Soomes ajutistel kalaretkedel kainud eestla-

si asus sinna paikselt elama, kuid nad sailita,sid sidemed endiste ko

dukuladega. Riigivoimud lubasid soome kalureil Toolsel, Mahus,

Kasmus, Vergis ja V6sul ma,al kaia ning soola ja muude kaupadega

kaubelda. Lubatud kauba,vahetuse k6rval kais pidevalt ka salajane

soolad,ri. Kui siit Soome kalastama, mindi, voeti kaasa vilja ja, viina,

mis seal soola vastu vahetati. Soomes oli sool odavam kui Ees-

t1s-

Soolasalakaubandus sai hoogu 19. saiandi II veerandil ja eriti

Kdmmi soia ajal (1853-1856), kui Inglise laevad blokeedsid Soome

lahe ning siis oli randlastel suur soolapuudus. Il,annavalve ei suut'

nud salakaubitseja,id alati priida, kuid paljud siiski iaba,ti Uks

neist oli Sepa Mart K'asmust, Joosep Kristenbruni vanaisa. Ta, jai

randruutlitele piirivalvele katte, kui oli abiks Vergi meestele,

kelle salaka,ubana toodud soola ta peita aitas. Tfahv, mis talle maa-

rati, oli vaga suux Kristenbrunide pere jutu iargi olevat ta Siberisse

saadetud. Seda kull dokumendid ei tdesta, kuid v6ibolla ei suutnud

ta trahvi ara maksta ja selleparast saadeti.

Kui Mart ara viidi, jai peremeheks tema noormeheea,s poeg Too-

mas. Toomal tuli puupaljana alustada', sest isa kogu majapidamrs

kraam oli trahvi katteks oksjonil ara muudud. Kuid Toomas oli kok

kuhoidlik ja tookas ning oli end kortsist eemale hoidnud. Sel aial oli

joomist palju, kuid kui Toomas sinna vahel teiste hulka juhtus, vot-

nud ta pool kortlit (150 g) ja oetnud, et ta,lle sellest aitab. Kasmust

Vaabu perest parit Made Manniku s6nul sai see jalad alla, kes vii-

na ei v6tnud.

18. sajandist on teada, et Kasmu kula omanikul Aaspere m6isni-

kul von Deltingshausenil olid Kasmus suured puuveopaadid, mille-

ga Kasmu mehed kuttepuid Tallinna veda,sid. Puud saeti, l6huti ja

veeti randa talvel. See oli siinsete talumeeste m6isatoo kohustus

Vabamate vaadetega von Dellingshausen lubas Kij,smu talupoega-

del ka endile suuri puuveopaate muretseda ja hakkas neile raielan-

ke muuma. Nii hakkasid Kasmu mehed iseseisvalt kuttepuid Tallin'

na vedama ja muuma.

19. sajandi algul oli Kiismu meestel juba 4 suurt puuveopaati

Nende suurus oli 10 saiUtist (umbes 3050 l) voi kuni 25 srilda kutte-

puid (Kuttepuidu m66tuhikr puudit, mille laius ja kdrgus on 1 suld.

15. 16. Nii veeti Kiismu rannast puid Tatlinna ja kaugenralegi.Puukoormad veeti hobustega paatide juurde ja nendega rcjdil

ootavasse laeva (Ibto J ParikaslLan" r"a Ral u.pa e 3rr 'r! s

16

::,.

47

Vene suld=2,1336 m). Neil oli tavaliselt uks mast ja selles raapud,

selleparast nimetati neid raagapaatideks. Uks raagapaa,t oli kahe

pere peale. Nii soitsid aastaid koos Sepa Toomas Kristenbrun ja' te-

ma 6emees Heigi Joonas Altenbrun. Vahehaaval kogunes raha Esi-

mese tekiga laeva, kahemastitise ka,liase iaala laskis Soomes

Hamina lzihedal 1864. aastal ehitada Toomas Kristenbrun Laeva ni-

mi oli "Seuraska" ja sellega, hakkasid sOitma Toomase pojad Joosep

ja Jakob. Vanema, vennana sai tollal 27'?'a,star..e Joosep kippariks.

Osanikuks oli ka Tooma 6emees Joosep Altenbrun Toomas ise oma

laevast kaua r66mu tunda ei saanud, sest ta jai 1865 a talvel metsa

toodel langeva puu alla ja sai surma. Sepa uueks peremeheks ja

laevaomanikuks sai vanem poeg Joosep, kelle nimega ongi seotud

vaga palju Kasmu mereelust. Tema oli uks merekooli rajamise m6t

te algatajatest ia eestvedajatest ning esimene suurte purjelaevade

omanik.Enne surma joudis Toomas lasta ehitada ka teise jaala, mis sai

nimeks "Lurjus". Nimi tulnud setlest, et vettelaskmisel libisenud

laev jooksuteelt kdrvale ning lainud poolkulitl melre. Sel hetkel

huudnud aga ehitusmeister, et oh, sa lurjus. Laev oli niisama suur

kui "Seuraska". Meeskonnas oli vaid kaks meest. Kooki laeval mui-

dusi ei olnud. Kodunt voeti kaa,sa kulma' toitu: leiba, kartuleid, silku

4a

)""

ja.

lahkriga piima. Tlnllinnas oli sadamasillal kook, sea,l keedeti soo-

toitu.Esimesed laevad ehitati enamasti Soomes ia ka, nende nimed

olid soomeparased: "fbivo", "Julki", "Ahkera", "Muisto" jt. Laevade

kapteniteks ehk kippariteks olid Kasmu mehed, ilma meresoiduha

dduseta praktikud.F,andlaste tulud hakkasid suurenema, kui 1880. aastatel hakali

Soome kartuleid veda,ma,. Hea teenistus oli ka telliste vedu. Loksalt,

Vosult ia, Kasmust veeti telliseid, ena,masti Soome ja Peterburi. Pa-

ra,st 1870. aastat, kui valmis Kunda tsemendivabrik, algas ka tse-

mendivedu Peterburi, Liibavisse ja mujale. Nii saadi raha ja mere-

soidukogemusi, mis julgustasid suuremaid laevu ehitama.

Jaalade ilmumisel ha,kkasid raagapaadid vdrhehaaval kaduma,

sest nende merekindlus oli tunduvalt vaiksem. Neli-viis aastat hil-jem muudi lekkima hakanud "Seuraska" Haa,psalu meestele ja see-

jarel ostsid "Lurjuse" ara oma kula mehed. Nende asemele laskis

Joosep Kristenbrun Soomes ehitada kaks uut ja veidi suuremat jaa-

lat "Ta,rius" Ia "Enni" m6lemad ma,hutavusega 35 srilda. Esime'

se kippariks sai Joosepi noorem vend Ja,kob, kes jargmisel aastal

Tallinnast tuhja laevaga, tulles Parispea, poolsaare otsas tugeva tor'miga umber laks. Jakob ja madrus said laeva pdhjale ronida, ja kii

19

lust kinni hoides pusisid seal hommikuni kuni neid rannast margatija paasteti. Ka laev tosteti ules ja ta pudetas veel mitu aastat, onne-

likku saatust tal aga. ei olnud. Hiljem, kui kippa.riks oli Juhan Ern-

loon, sattus "Tarius" Soome ra,nnas kalludele ja hukkus.

1875. a,a,sta,l ehitati Soomes jaalad - "Sukkela" ja ..Vikkela".

Need mahutasid juba, 60 sulda puid ia meeskonna,s oli 4 meest.

1882. a,. ehitati hoopis suuremad laevad "Viljarn" 160 sulda

t78,64 brtl ia "Villemon" - 140 sulda (76,67 brt).

La,evaehituse peamine organiseerija oli Joosep Kdstenbrun. Al-gul soitis ta ka ise kipparina, kuid 1870. aastail jai maa,le, pidas taluja asuta,s Kasmu esimese poe. Sinna toodi ka,upa oma laevadega

Tallinnast. Joosep ei olnud laevade ainuomanik. Osanikeks olid ka

teised Kasmu va,nimad perekonnad' Pruunid, Altenbrunid, Kaama-

nid. Kapteniteks ja Ia,evameesteks olid nende perekonnaliikmed ja

teised Kasmu mehed. Vahepea,l olid enda,le vaiksemaid jaalasid

muretsenud veel Preedik Lepni, Jakob Kaskni, Jakob Suksdorf jt.

Kasmu mehed.

1887. a. oli Kasmus juba 56 alust, nendest 3 kuunadt, 72 jaal,a,7

kaljasi ning 34 ilma lekita ka]a- ja muud purjepaaLi.

K6ige uhkemaks laevaks neil aastail sai 1885. aastal Soomes ehi

tatud "Julki" - k6rgete mastidega,Ia hea taglasega. Purjetamises ei

50

olnud tal meie randades ega Soomeski voistlejat. Kipparina s6itis

temal aastaid Jakob Kdstenbrun.Poore purlelaevade ehitusse tuli aastail 1889.-90. Siis algas suu-

remate purjelaevade ehitamine oma rannas. 1890. a. ehita,s Jakob

Kaskni Tonikse talu all rannas ka,hema,stilise kaljase, mis sai tema

poja jargi nimeks "Aleksander". Ka tema teine kB,hemastiline kaljas

"Juljus" valmis sa,ma,l aastal.

Joosep Kdstenbrun kutsus Soomest laevaehitusmehed eesotsas

laevameister Anton Justiga. Ka oma kula mehed v6eti appi ia Sepa

talu all rannas Sepa ninakses alga,s kolmemastilise purjeka

ehitus. Umbruskonna inimesed kaisid suure laeva slindi huvigavaa,tamas- Joosep Kdstenbrun pani selle laeva ehitusse kogu oma,

raha. Vaiksemad osanikud olid veel ta vend Jakob ja mitu Kasmu

perekonda. Laev laks maksma 20 000 kuldrubla ja oli 256 netoregis-

tefionni. Parast laeva valmimist raius meister mudeli ja, pla,anld pu

ruks, et keegi ei saaks sama,sugust ehitada.

"Postimees" 7. oktoobril l8gl: "Meie kauge meresoitja, uue la,eva

"Salme" ehitus Kasperviigis on juba, lopetatud ja see pu{etas 28.

septembril rohkel rahva saadetusel ja 6nne soovitustel kapten

J Sanstromi juhatusel Riiga, moodu ja, lastimise alla, et veel kaes-

oleval sugisel Bristoli kanalis Inglasi tervitada ia siis Ameeriklasi

51

vaatal]rra minna, milleks B tublit medmeest laeva tuaale asusid ja

meid kodus istujaid isama,a,lasi vesiste silmadega maha, Iatsivad,uhed s6pru ja teised kalleid kaasasid taga kurtes.' "Salme" nimi tu-

li Joosep Kristenbruni noorima tutre nimest. Kapteniks sai Paris

peali parit ja Heina,ste merekooli lopetanud kaugsoidukapten JuriSandstrom. Kuigi siis oli Kasmu merekool Iuba olema,s, ei olnud

oma kulas veel kaugsoidukapten i diplomiga meesl.

<Salme" oli Kasmu ja kogu Viru ranna esimene kaugsoidupude-

la,ev Ia viis Kasmu mehed juba, ookeanile. Kord tagasiteel Ameeri-

kast haigestus kapten Sandstrom raskesti ja, pidi koisse jaama.

Suurest kohusetundest ja murest laeva parast laskis ta end linadelkanda, tekile, kus isiklikult tegi vaatlused laeva, asukoha kindlaks-maaramiseks. Kui laev viimaks Inglismaale Falmouthi reidile jou-

dis, suri seal 1899. a. kapten. Ta, maeti Wighti saa,re ka,lmistule. Kap-

teniks sai Joost Paadimeistel kes seni oli olnud "Salme" tuurimees.

Veidl hiliem alustas Kasmus suuremate laevade ehitamist ka

Ja,kob Suksdod Valismaalt ostis suurema, purjelaeva kapten

Johannes Seeblum. Joosep Kdstenbrun laskis Sepa ninakses varstr

ehitada uksteise jarel suured pudelaevad "Julia" (1899), "Hermiine"

(1900), "Liisa" (19011, "Kristenbrun" (1902) ja. "Anette" (1912). "Kristenbruni" nime panekul juhtus lobus lugu. Joosep utles: "Laeva ni-

meks saa,gu sugunimi!" K6ik imestasid, mis imelik nimi see nuud ol-

gu. Kui oeldi "Kristenbrun", oli asi selge.

"Julia," s6itis parast I maailmas6da enamasti Laanemeres veda-

des metsamaterlali Soomest ja' Eestist Ta,ani ning Saksamaa sada-

ma,tesse. Aastail 1900 11 oli "Julia" kapteniks Gustav Kristenbrun,

kes kapteniks saades oli koigest 2o-aastane ning noorim ka,pten

Kasmu laevanduse ajaloos. Kauemat aega (1919 1929) oli "Julia-kapteniks merekooli 6peta,ja Aleksander Lepviikman, kes talvel too

tas koolis ja suvel merel. Meeskonnas olid tal enamjaolt KZlsmu me

rekooli poisid. "Julia" laks tormiga V6su randa, ja hukkus

..Hermiine" ka,pten oli pikka aeg Joosep Kristenbruni vennapoeg

Eduard Kristenbrun. Hiliem muiidi "Hermiine" hiidlastele.

"Liisa. soitis algul kaugsoidus, hiljem Laanemerel metsamater-

jali veol kuni 1928. aastani, mil ta lasti Kasmu tuletorni lii,hedale

randa, nvana,duspuhkusele".

"Kristenbruni" kasutati kuni I maailmas6jani pidevalt kaugsoi-

dus ja ta tegi paar reisi ka Aafrika randadesse. Parast I maailma,so-

da soitsid temal kaptenitena, Joost Paadlmeister, Eduard Lepni' Jo-

hannes Lepviikman ja Johannes Mannik. 1934. aastal ketitati ta Le-

meti kivi kl.llge ja seal loksutasid lained teda lagunemiseni. Tukke

on rannast veel hiljaaegu leitud.

53

17. 20. Kasmt meeste laevad:17..Reinart, 18 "Anette'

19. .lbrmilind" 20. Esimene aurulaev (Nemrac,

54

TgKri sle r,r Gtu d

(fotod A. Vaigu kosust)

"Ane1te" kapteniks sai Gustav Kristenbrun. Selle laeva pikemadreisid ulatusid Aafrika,sse, Trinidadi saarelt toodi asfaldilaadung Is-

landile ja mitu korda Kanadasse. Sagedasti kaidi Arhangelskis jaMurmanskis, kust toodi soolaturska,. See laaditi ilma ta,arata otse

laevaruumi. Sellist reisi tehti rneeleldi uue laevaga, sest see soola

tas laeva pohia ja kuljed labi ning ka,itses teda nii madanemise vas

iu. Hiljem juhtisid "Anettet" veel kaptenid August Suksdorf, Sergei

Bergstrom, Julius Seeblum, Gustav Linnuste ja Madis Kramex 1942.

a. suvel, olles teel K,ismu lahest palgilaadungiga Thllinna, jooksis

laev Juminda neeme lahedal miini otsa ja hukkus kogu meeskonna-ga, paases uksnes kokapoiss.

Aaspere paruni teatel olnud Joosep Kristenbrunil sajandivahetu-sel 23 purjelaeva,, krilla,p see tahendab, et ta oli osanik 23 laevas.

KEr,smus oli veel kaks laevaehituskohta, uks merekooli all rannasKaevu valgamas ja teine Tonikse talu all rannas. Viimase juures olimerre viivale sillale ehitatud ka sepapada. Seda tehti tuleohutuseparast. Vanapere Jakob Suksdorf ehitas Kaevu va,lgamas kolm ka,,

hemastilist kalja.st: 1898 "Polaris", 1899 "Egmont" ja 20. sajandi a,l-

gul "Agina".Sajandiva,hetusel oli Kasmu La,hemaa suurim laevanduskeskus.

Kui 1900. a,a,sta registri jd,rgi Lahemaa laevadest kokkuv6tte teeme,

saame 58 laeva 5220, 72 brlL.ga,. Nendest 35 olid ka,llased, B kahvel-kuunadd, 7 jaalad ja 2 lahid. Vaiksemaid aluseid register ei kB,lasta.

Kasmu laevastik moodustas sellest kolmandiku. Ukski teine kula er

suutnud temaga voistelda.

I maailma,soda katkestas laevaehituse. Parast s6ja ldppu see jat-

kus, kuid juba vaiksema hooga, sest aurulaevad hakka,sid pudelae-

vu valja toduma.1920. aastal alusta,ti Ha,ra rannas purjelaeva "Tormilind" ehita

mist. Ehituskoht valiti sinna, sest lahedal oli head ehitusmetsa,.

I&ismus sobivat laevaehitusmetsa, ei olnud. Ehitusmeistdteks olidisa ja poeg Aadu ja Peeter Sepp Saaremaalt tuntud laevaehitusmeistrid m6lemad. "Tormilinnu" pikkus oli 45,7 m, laius 10,3 m, su

vis 4,1 m, mahuta,vus 495 brt. Meeskonnas oli 12 meest. "Tormilind"oli vaga heade meres6iduomadustega, toreda, kere ja pudestusega

laev Teda peeti Eesti ilusaima,ks purjelaevaks ning ta arata,s tahele-pa,nu igas sadamas. Laev purjetas mitu korda rile Atlandi ookeani.

Uhel reedesel ool vastu 11. detsembdt 1937. a,astal, olles teel Ko-

penhaagenist Soome, jooksis "Tormilind" Soome ra,nnikul veealuse-

le kaliule ja sai vigastada. P6hjatormis ja lumesajus triivides ningtugevasti lekkides laks laev l6puks kulili. Uheksast meeskonnaliik-mest paases kuus paadiga Hiiumaa randa. Kuljelivajunud laev

;li'.;i,; .1 ,,

22 Xiismu kapienid {vasakul0, Eduard Kristenbrun, Gusta! Kristenbrun,Anton Altenbrun, Gustav Pruun {foiod A Vaigu koglsu

23 "Tormilinnu" meeskond 20. VII 1925

Tagareas paremalt esim€ne laevapoiss Ahto Valter(foio R. Ia.asmae koausu

24. "Tormilinnu" esimene kapten Rudolf Paa.lberg(foto A Vaisu koeusu

25. Toomas Eintrei algkooliopetaja, merekoolidpetaja.,kdsier ja majaka.vaht (foio A Vaisu kosusu

pukseeriti Hankosse ja jargmisel kevadel sealt kodumaale. Parastremonti sai temast mootorpurlekas. Viimased teated nTormilin-

nust> on 1944. a,. suvest Kieli kanalist, kus teda kasutati allveelaeva-de meeskondade majutuskohana. "Tormilind" oli viimane l&ismumeeste ehitatud pudelaev Osteti kull veel moned purjekad, kuid Ul-

diselt oli nende a,eg moodas ning asemele tulid aurulaevad.Sellest juhindusid ka Kd,smu mehed ja" 1924. aasla,l osteti esime-

ne aurik "Nemrac". Inglismaalt ostelud laeva varasem nimi oli.Carmen", mille Kasmu mehed hiljem tagurpidi poorasid. See oliraudkerega, purlekast audkuks umber ehitatud. Tal oli ka neli purje,

mis hea tuulega n6rgale masinale tublisti hoogu juurde andsid.Kapten Altenbrun oli hea, huumorimeelega ja kui ta merel kohtasmond Eesti laeva kuuldeulatuses, siis h6iganud ikka, et mul on k6ikkuus katelt auru all see tahendas, et 2 ka,telt + 4 purle. "Nemrac"pidas uhendust Tallinna ja Hulli vahel, vedades sinna metsamater-jali ja, muud kaupa ning tuues Tlnllinna pa,bedvabdkule kivisutt.Laev mliudi 1939. a. talvel itaallastele. Edasi osteti juba, hulk aurikuid. Need olid "Hilda", <Linda,", <Lenna", "Maia", "Sigrid", "E11a.",

"Ma.ria', "Minna", "Elna", "Hildur" ja "Signe". Koik nad ristiti Kas-

mu kaptenite naiste ja tutarde nimede jargi.

"Hilda" kapten oli Gustav Pruun. Laev s6itis Inglismaa, Soome,

Rootsi ia Eesti sadamate vahet. Hukkus 1938. aasta, oktoobds Root

si rannas, meeskond paasteti.

"Signe" oli 1940. a. suvel venelaste Eestisse tulles USA-S ja sinna

ta jaigi. "Sigrid" jiii Taani. "Hildur", "Minna", (Ella" ja "Maria" jaid

nootsi, kust Ndukogude valitsus nad valja noudis. Neist "Ella'" huk-

kus Soome lahes koos kapten Erich Lepni ja suurema, osa meestega.

1928. aastal sakslaste kaest ostetud "Linda" oli kaubalaev. mis

hukkus soja aial miini otsa s6ites. Meeskond paasteti.

1930. aastal Inglismaalt ostetud <Minna" s6itis veel parast soda

Eesti Merelaevanduse alluvuses kuni 1950. a,astate keskpaigani

ning l6igati seejarel vanarauaks.

Kasmu laevaselts v6i laevauhing kasvas valja Kasmu meeste vai-

kestest pu{ekatest ja halulaevadest. Purjelaevade ajal olid tegevu

se ja juhtimise keskuseks Kiismu kula,s Joosep ja, Jakob Kristenbruni kodumajad Sepa ja Assa. Esimese auriku <Nemrac" ostmise jarel

loodi oma laevauhing ..Kasmu Laevaomanikud" - KLO - ja pare-

maks asjaajamiseks asutati Tallinnas kontor. Asiaaiaiaks-juhata-ja,ks valiti kapten Oskar Tiedemann, Joosep Kdstenbruni vaimees.

Laevaihingu peamisteks osanikeks olid vennad Kristenbrunid, Al-

tenbrun, Paadimeister, Pruun jt. Seltsi asutajad ja, suurimad osani-

kud olid vennad Kristenbrunid. Seeparast hakati meremeeste kes'

61

kel Keismu la,evaseltsi nimetama sa,geli lihtsalt Kdstenbruni Kasmukompaniiks. 1928. aastal liitusid laevaseltsiga ka moned kaptenid,sest laevaomanikud ei andnud kaptenile enne kohta, kui see ei as-

tunud seltsi liikmeks ja ei maksnud sisse oma osa,maksu. Oldi arva-musel, e1 kui ka,ptenile kuulub kas voi "uks kaarevahe la,evast", siis

ta hoiab laeva paremini. Kapten Oska,r Tiedemanni asjatundlikuljuhtimisel kasvas aktsiaselts .Kii,smu Laevaomanikud" uheks suu-

remaks ia iuhtivamaks la,evanduse ettev6tteks. Embleemiks olid ris-tuvad esirnesed tahed uhingu nimest.

Kuigi peakorteriks kujunes Tallinn, margiti laevade kodusada-ma,ks endiselt Kasmu ja see maaliti la,eva kuljele v6i ahtripeeglile.Sellega seoses raagiti lugu, kuidas uhel Taani sada,makail tulidKasmu laeva juurde kaks taanlast ja kusisid: "Teie la,eva kodusadamaks on Kasmu ja teie la,evu on varemgi siin palju olnud, aga kussee Kasmu asub? Oleme seda kaartidelt otsinud. kuid sellist sadamalinna pole me leidnud."

Kogu Kasmu mereelu loppes kui Eestisse tuli noukogude vdim.Laevad natsionaliseeriti, rand suleti traattokke ja kuniud kaldadbaga, kalapa.adid veeti kokku piirivalve kontrolli alla. Kula jai rah-vavaeseks ja muutus aastate jooksul suvituskulaks. Kas Kasmusuudab uuesti t6usta, seda naitab aeg.

Samas merekooli kihedal asus ka Kasmu algkool, mis alustas te-

gevust 1873. aastal. Esimene 6petaja, oli Toomas Eintrei. Kri,smu tulita parast Kuuda seminari l6petamist 1873. a. Sundinud oli ta 1851.

a. Kasispeal Junkru ta,lus. Toomas Eintrei oli kahtlemata tahelepa-nuvAarne mees Kasrnu aja,loos, varasema, kultuurielu eestvedaja jajuhtija ning riks aktiivsemaid merekooli asutajaid.

Siinne esimene koolimaia oli tavaline rehielamu, milles olid rehe-alune, rehetuba ja 6petaja eluruumideks kaks kambrit. See majap6les maha ja 1887. aastal valmis sama Oue peal uus koolimaja, mtsaga pArast soda veeti Loksale. Kasmus oli 2-klassiline kool, kus oliainult uks opetaja kahe klassi pea.le. Hiljem oli kool 6-kla.ssiline.

Kool likvideeriti Kasmus loplikult 1964. aaslal.

Leibi kula tulles on meile kindlasti silma hakanud enam-vaherruhes stiilis ehitatud ja heledat varvi majad. Need on enamasti ehi-ta,tud vahetult enne I maailmasoda ja parast seda tollele ajale ise-loomulikus stiilis. Majas on tavaliselt kolm tuba ia kook. Kindlastrkuulub maja juurde klaasitud veranda, mille kaudu paaseb aedav6i elutuppa. Tavaliselt kasutab pere teist sissepaasu labi vaikeseeeskola, kooki. Varvima hakkasid oma maju k6ige enne kaptenid janemad varvisid oma majad valgeks. Trinu sarna,sele ehitusstiilile ja

mere taustal esile kerkivatele heledatele majadele on Kasmu kaht-

lemata uks ilusa,im Eesti kula.

19. sajandil oli kula, valja,nagemine hoopis teistsugune Sellest

saab hea pildi tanu Tartu ulikooli botaanikaprofessodle ja botaam

ka,aia direktorile Edmund F,ussowile (1841 1897), kes alates aastast

1884 suvitas hulga, aastaid Kii,smus Assal ja Lemetil. E. Russow

uuris Kasmu poolsaare dsti-poiki labi ia a'ndis pa.ljudele kohta.dele

omalt poolt nimed, botaanikuna tihti taimede jargi. Naiteksr Oovil-

ke1raets (Goodyerawald) - tahlavasti siin kasvanud kapalise oovil-

ke {Goodyera repensl jargi vOi Talvikrrrlukk (Chimaphylaspitzd hatva esineva. hadliku talviku (Chimaphila umbellatd jargi. E Rus

sowile kui botaanikule torkas Kasmu poolsaare taimestikus silma

ka,ks asiaolu. Esiteks see, et taimeliikide kaunis vaikesele arvule

vaatama,ta oli siin hulk harutdasi taimi ja teiseks turbasammalde

erakordne rohkus. Nendest ongi tema Hhtsaim too, ilmunud 1872

a. Peterbud Teaduste Akadeemia tunnista,s selle Baeri preemia vaa'

dliseks. Oma armastuse Kasmu vastu Iaadvustas E Russow ar\-u-

katel stereofotodel, mida peetakse tanapaeva,lgi oma kompositsioo-

ni ia loodusmotiivide isikuparase valiku t6ttu i6elisteks kunstiteos

teks.

E. F,ussow pildistas Kasmus ka muud kui loodust. Tema fotodel

61

26. Majakamd'ci 20 sajandi algul {foto A. VaiSu ko8ust)

66

27. Klilatanav praesune Neeme tee, kaueemalt paisiabnierekooli torn. Foto 20. sajandi algusest (fbto A. Vaigu

kogust)2a. Kiilatanav 192?, vasakul Hlle kapien Eduard

Kristenbruni kodu (foio J ia P ParikasA. Vaisu kogust)

29. Kaluri kodu r9. sajandi 90. aasiajl tfoto E. B,ussolvA. Vaigu kosust)

67

30. Nii kasvasid Kasmu kaptenid (foto E. F,ussow A. Vaiguxogusu

3t Kitsmu rahvas 19s6. a. Vorkreemes kala rookimas (fotoper€k Juriska kogusll

32 Suvesaksad Kasmus 1890 aastail {foio I RussowA Vaigu kosustl

69

naeme kula uldvaateid, v6rgukuure rannas, la,evu ja laevaehitust,randla,si kodus ia tool, suvitajaid.

E. Russowi fotodel on kivine kulatanav, praegune Neeme tee ja

selle aares vArvimata palkidest vAikesed rehielamud. Kuna rannasvilja kasvatati vaga vahe, siis puudus vajadus suurte rehetubade ja

rehealuste jargi. Rehielamud olid loomulikult ainult peremeestel,

kellel oli ka kuigipalju maad. Maata vabadikupered elasid pisikes-

tes kahe toaga pa,lkmalakestes. Majadel olid ena,masti pilpa,-

katused.

Peale elamu olid pere ouel 1aut, ait ja vaike vorgukuulPraeguses kulas on 19. sa,jandi II poole ehitustest peaaegar muu-

tumatul kujul alles ainult merekooli esimene hoone. Aga ka,tuselt

puudub torn, kust tehti a,stronoomilisi vaatlusi na,vigeerimise 6pe-

tamiseks. Veel on jarel kunagine piirivalve kordonihoone ning tuge-

vasti rimberehitatuna T6nikse, Vanapere, Ristu, Mannip6llu jametskonna maja kula l6pus.

Merekooli lAheduses Neeme teel on v6imalik tutvuda, ka m6ne

kaptenimajaga, suuremad on Endla fNeeme tee 42), kuu]us kaptenRudolf Pahlbergile ja Hiie (Neeme tee 29) kuulus ka,pien EduardKristenbrunile ja ka Kallula (Neeme tee 251 kaptenid Gustav Lep

ni ia Adolf LeDni.

70

33. S€lliseid majLr ehitati Kiismus 1020 aastailOisa Eduard Tledemannl kodu (foio R Aml

71

34. Kapieniie Paalbergide kodu Enalla(rimb€r ehitatud prirast sodal (foto E. Suoniol

.'it/'t

35. Kapten O. Tiedemannj maja 1930 aasiatest. Nuudsekshavinud foio A. Vaigu kosusu

Tee neemele ehk Vana-Juri otsa laheb labi metsa - n6nda, nime-

tatud Ma,stimanniku. Siit laevaehitajad kull sel a,jal endale sobivaid

puid ei saanud. Mere aares kasva,nud mets selleks ei k6lvanud Tol

ajal olid metskondades valitud langid, kust v6eti puid ainult laeva-

ehituseks. Laevaehitusmets pidi kasvama k6rgetel n6lvadel, puud

pidid olema sihvakad, sirged ja alt oksteta. Osa siinsetest puudest

on ule pa,a,risaja a,a,sta vanad ja m6nigi neist on ule 30 m k6rge.

Kesksuvel voib siin metsa all leida, oitsemas harakkuljust (-Lin

naea borealis), mis oli kuulsa nootsi taimeteadla,se Karl Linnd lem

miktaim, kaunistab ka tema vappi ega puudu peaaegu uieltki teda'

kujutavalt maalilt. Ta,ime ladinakeelse nime vottls kasutusele noore

Linnd soosija hollandi teadlane Gronovius ja Linnd ka,sutas seda ni

me oma teoses "Species planta,rum" (1753) Kaks valget v6i ornroo-

sat kellukat hapra umbes krimne sentimeetd pikkuse vaffe kuljes'

on vaga meeldiva, lohna,ga. Kas oskate ta leida?

Vasakule iaab kula. kiige'ja jaanltuleplats Seda' kohta nimetati

vanasti..mdisa, polluks". Siin poolsaa,re tipu lahedal ranna aares

olid Aaspere paruni suvemajad. Uks malestuskild jutustab: "Lzibik6rge tumeda ja tiheda metsa viis tee villa Iuurde, mis asus otse me-

re aares. Maiad otid vaga ilusad, pronksuksehinged ja puna'se ma-

hagonmoobliga sisustatud toad. Suureparased intarsiatehnikas ka

74

pid ja lauad. Alates 1840. a st veetis perekond igal suvel moned na-

dalad Kasmus, kus kais palju kulalisi.' parunitele kuulus Kasmu

kula ia nende siin olles oli kularahval neemele minek keelatud. Aga

muidu on kasmulastel Dellingshausenitest, valja, s"rvatud Loobu

m6isnik Nikolai von Dellingshausen, sailinud malestus kui rahva-

sobralikest ia, vastutulelikest moisnikest, kes harva nuhtlesid. Pa,ru-

nite suvemaja neeme tipus poles parast s6da maha.

Poolsaa,re iipust avaneb vaade Kasmu lahele. Siin lahes peeti 19.

sajandi l6pukumnendil mitmel korral purjetamisv6istlusi, milles

osalesid kohalikud ra,nnamehed oma kalapaatidel'. 1a92. a. 7.

augusti "Postimees" kirjutab sellest nii: "Kasmu lahes oli puhapae

val, 26. juunil Eestimaa, Purjes6idu Seltsi koraldatud paatidega

voldupurjetamine lihtrahvate, millest vottis osa 21 paati. Soidu pik

kus oli neli merepenikoormat. . ". Voitjatena on nimetatud tuntudKasmu meremehi Jakob Kasknit, Joosep Kristenbruni. Esimene sai

a,uhinnaks 15 rbl., teine 10 rbl. "See qli esimene omata,oline lihtrah-

va v6idupuaetamine Eestimaa ra,nnas." V6idupurletamisi koral-dati ka 1895., 1896., 189?., lBgB. ia 1899. aastal ja Uht neist on oma fo-

todel iaadvustanud ka Edmund F,ussow.

Ule lahe paremal paistab Vergi poolsaare Lobi neem, Kasmu

poolsaare tipu lahedal aga Saartneem ehk F,oosisaar Viimane nimr

on tulnud sa,a,rel kasvava,st kibuvitsa,st kurdlehisest roosist (fiosa

rugosa). Rosaonroosi nimi ladina keeles, -rugosus kortsuline, kur

ruline. Tema kodu on Kaug Idas ja, teda, toodi Eesti m6isaaedadesse

Nuodseks on see ilusate 6itega poosas ka meie looduses kodune

nud. Tema, viljad on suured e 2,5 cm labimoodus) ja levivad ka me

ritsi. Teadlased on kindlaks teinud, et kumnepaevane merevees li-

gunemine ei mojuta oluliselt nende idanemisvoimet ja seet6ttu on

ta Eesti rannaaladel vaga levinud. Rahvasuu on teda, nimeta,nud ka

kartuliroosiks, kuna tema nahkjad laikivad lehed meenuta,vad kar'

tulilehti.Kuigi paljusid Lahemaa kula.slajaid veetleb jalgsimatk labi vee

Saartneemele. soovitame selle siiski tegemata jdtta, sest saarel pe-

sitseb palju linde. Meil ei sobi nende kodurahu haidda.

Ka,ugemal loodes on naha, Mohni saar, lii,hemale jaab Kasmu

poolsaare Palganeem. Sealne tihe mets andis 18. sajandi II poolel

variu Vene kroonu 25-aastase s6ja,vaeteenistuse eest pagejatele, kes

ootasid sobivat aega Soome p6genemiseks. "13. juunil 1802. a ilmus

Kasmu rannale Pa,lganeeme juurde "metsikusse varja,tud kohta ki'vide vahele" uks Porvoost parit olev purjepaat. Niipea, kui Suru

moisast arajooksnud teosulased Jakob ja Varen seda silma'sid, Ia,s

kusid nad paadi juurde ta Jakob j6udis isegi oma didekompsu, mil-les leidus ka pustol, paati visata enne kui neile peale sattus ratsa-piirivalvur Gandruutell Brosch. Jakobi vdttis randruutel kinni. tei-sel teosulasel 6nnestus minema Ioosta."

Enne viimast soda, oli Pa,lganeem noorte lemmikjalutuspaigaks.Kui noormees tuli meres6idust, siis v6e1i ikka ette ja,lutuskaik Pal-

ganeemele, kuhu (onnekivihunnikusse" pa,ndi kivi selle margiks, etuks merereis on jalle Onnelikult seljataga. Kividele kirjutati varyigaka oma, nimi ja aastaarv. Nii oli see kivikuhil oma,moodi merereiside "kroonika,". Parast soda sulges noukogude piirivalve paasu Palganeemele ja kasutas kivid oma ehitusteks ara. Kuid krilarahvas er

unustanud vana kommet ja alustas uut onnekivikuhja poolsaaretippu ranna aarde. Vaevalt, et ukski Kasmut kulastanud turist onjatnud sellesse oma kivi panemata. Kuid - kivide arako amineranna aarest on viinud selleni. et tormid lohuvad kallast senisestenam.

Veepiiril on ruhm randrahne Vana-Jud kivid, millest korgeimon 5,5 m, kuulub rabakivide hulka. Nagu mitmeid teisigi Lahemaasuud randrahne, kirjeldas ka neid akadeemik Gregor Helmersent1803 B5). G. Helmerseni peetakse uheks koige silmapa,istvamaks19. sa,jandi vene geoloogiks. Geoloogidiplomi sai ta Tadu rilikoolis.

36 Vana Jriri ots ja Sa.artneem 1927(foto J ja P Parikas A. Vaigu kogusil

3?. Onnehivid PalsElneemel (foto V LemberaA Vaigu kogust)

Koos akadeernik Friedrich Schmidti (1832 1908) ja professor Cons-

tantin Grewingkiga (1819-Bz) kuulub ta suurde kolmikusse, kes lg.

saja,ndil pani aluse Eesti ala geoloogilise ehituse tundmadppimise'le. Lahemaal randas ta 1876. aastal. 1879. a. 17. veebruaril, esinedes

Tartus Loodusuurijate Seltsis ettekandega suurte randrahnudekohta, tostatas G. Helmersen esmakordselt meil arvukalt esinevate

suude rahnude kaitse alla votmise vajaduse. See oli esimene eluta,

looduse kaitseks astutud samm Vene tsaaririigis.Taga,sitee parklasse v6iks valida labi kivikulvi. Teeloigu pikkus

on umbes pool kilomeetrit. Algul laheb rada laanekuusiku all sam

maldunud kivide vahel. M6nel kivil ka,svab Pohia-Eestis harva koha,tav kiviimar tPolypodium vulgard. Selle lehed on tatvelgi rohelised. Tema magusat risoomi on kasutatud ra,hva,meditsiinis. Niisamblal kui kividel kasvab 6rn vaikeste heleroheliste lehtedega kol-

mis'sOnalalg (Dryopteris linnaeand.Maapind touseb vahehaaval ja kuusik va,heldub valg"uskullase

mannikuga. Jouame kivikulvile. See nimi on t6esti iseloomulik. Niikaugele, kui silm ulatub, on naha kivi kivi k6ffal peidus sambla voisamblikukatte all. Nagu oleks kellegi hiiglasekasi siin toepoolestkulvitood teinud. Siinne kivikrilv on uks suuremaid ja omaparase-maid Eestis. Ta, on kujunenud peamiselt meremurrutuse ja merejaa

38 VaDa.Juri kivid (foto H. Uusi)

81

39. Kivikrilv (foto A. Kaasik)

82

40 Uustalu Suurekivi (ka Matsikivi voi lremiit) {foto L. Pooisl

a3

surve tagajarjel viimase 4000 a,asta jooksul. Teadlased on osanudpanna randkivid "jutustama" jaaaja, sundmustest ja jaa liikumis-

suunda,dest. Geoloog Herbert Viiding (1929-881 utleb oma raama-

tus n]-ahemaa kivid"i "Kivide kaudu tunneta,me looduse polisust,

opime tundma iidset ajalugu, kividest ohkub kodusoolust ja, sunnimaa, h6ngu, sest kivirikkus on meie p6hjamaa loodusmaastike ukstuupilisemaid palgejooni.'

Kivikulvilt v6ib tagasi parkla,sse tulla, kui kellelgi aga on roh-

kem a,ega ja tahtmist, voib jatkata teekonda, ule kivikr.ilvi ja vaada-

ta Kiismu poolsaare uht suurema,t randrahnu - Matsi kivi ehk na-

gu teda nimetas E. F,ussow Eremiiti. Siinsed inimesed on teda, m-

metanud Uustalu Suurekiviks. Rahnu korgus on 4,8 m, umbermoot24,7 m. Esimene selle kivi teaduslik kirjeldus parineb F,. Lehbertilt.

Kivi umbritseva mannimetsa all hakkab peale enamtuntud taimede, nagu pohl Ia mustika,s silma kukemari (Empetrum nigrum).

Empetrum - kaljul kasvav kreeka k.), njge.r - must oad. k.). Tema

mustad laikivad luuviljad valmivad juulis-augustis. Need on vesise

imala maitsega, Ia kuna mustikas ja pohl on pa,remad marlad, siis

meil teda ei korjata. Temast peavad aga lugu tundrarahvad, seal on

ta suurem ja magusam. Levinud on ta Kesk- ja Laane-Euroopas;

metsa- ja tundravoondis fl,ootsist Laane-Siberini ja Pdhja-Ameerika

kirdenurgas. Meil kasvab ta, rabades, rabametsades ja kuivadel

n6mmedel.

Lopetame oma tut\-umiskaigu kula,kalmistul, et meenutada' neid,

kelle elu ja troo on jatnud meile selle ilusa ning ainulaadse aialooga

krila.Kasmu kalmistut tuntakse tahemal ia kaugemal. See puha pa'ik

on koige siin olnu ja, oleva sumbol. Kalmistu ees on Kabehmagi. See

oli vanasti kularahva kokkusaamise koht. Metsa servas oli kiik, kus

noored laulsid ja kiikusid. Kabetiaia' aares istuvad vanad inimesed

vaa,tasid noorte lustimist. Naistel oli kaasas naputoo, sest ega siis

suka,kudumist tooks loetud, see tehti ikka rannas mehi merelt ooda-

tes voi muidu j6udehetkedel, niipalju, kui neid uhe suure rannapere

emal uldse oli.

Puhapde\iti harjuLasid Kabelimael priLsimehed.

Kabehmael seisab ka raudkividest kabelivare. Selle kohta on uks

rahvajutt. Nimelt olevat Aaspere parun Dellingshausen olnud seo-

tud tsaa,r Aleksander II a,tendaadiga 1881. a. Kui atendaat nurjus ja

sellest osa,v6tnuid ialitama hakati, lasknud kaval parun end sur-

nuks kuulutada, ja surnukirstu siia kabelisse tuua,, mida kohalikud

mehed valva,ma, pandud. Need aga tegid kirstu lahti ja leidsid sel-

a5

lest surnukeha asemel tammepaku. Nii tulnud vale ilmsiks ja parunp6genenud Sa,ksamaale. Pole kull uhtegi teadet selle kohta, et siiakunagi kedagi maetud oleks.

Kalmistuvarava k6rval hakkab koigepealt silma hauaskulptruur

- p6lvitav neiu. Signe Tiedemann t1910-1935) oli vaga andekas tud-

ruk, 6ppis Tbrtu ulikoolis, kuid ei j6udnud seda lopetada. Ta suli tu-

berkuloosi, see tollal ra,vimatu haigus kustutas paljude rannaini-meste elu. Oskar Tiedemann tellis tutre malestuseks skulptor Ju-

han Raudsepalt ha,uakuju. Modelliks oli Signega, uhevanune tutar-laps, nagu tehti Signe 6e Elna jargi. Teose pronksvalu valmis Soo-

mes ja sellest tuli uks Eesti kaunimaid kalmistuskulptuure. Ka sel-

lest on aja jooksul hakatud k6nelema kui Kasmu tunnusest.

Oskar Tiedemann oli silmapaistev isiksus Kasmu uuema a,ja,lae-

vanduses aurula,eva,de a,iastul. Tir, sundis 30. VIII 1874 l&ismus

metsaulema peres. Isa soovis, et pojast saaks kaupmees ja nooruki-

ea,s oli ta Tallinnas tuttava ka,upmehe ]uures opipoisiks ja hiljem

selliks. Kuid rannas uleskasvanud poissi ei rahuldanud kaupmehe

a,met Ia ta,laks merele, ei ka,pteniks saada. Meresoitude vahel kais

ta merekoolis. Oli kaugs6idu tuudmees Vene laevades, mis sOitsid

Odessa Ia Vladivostoki vahet. Vladivostoki merekooli juures sood'

taski ta eksternina kaugsoidukapteni eksamid. Oli varustuslaeva

86

41. KAsmu kabel (foto E. Suonio)42. Dellingshausenite kivikabel tfoio L. Pooisl

a8

43 Signe Tiedemanni kalmu kaunisiab Juhan Raudsepaskulptuur tfoto E. Suoniol

44. Assa, Kfstenbrunide kalmud tfoto E. Suoniol

45. Rudolf Valieri perc ka"lnud (foto E. Suoniol

ga Vene-Jaapani s6jas, kus laev hukkus. Oskar Tiedemann ja suur

osa meeskonnast paases. Parast Vene Jaapani soda soitis kapteni-

na Liibavi New-Yorgi liinil. 1917. a. sugisel, kui ta tuli lastiga USA-st

Arhangelskisse, natsionaliseerisid bolsevikud laeva. O. Tiedemann

tuh Kasmu ja a,astast 1918 oli ta, Eesti Veeteede Valitsuse juhataja.

Alates 1924. aastast laevauhisuse "Kasmu Laevaomanikud" juhata-

ja. 1940. a. ettevote natsionaliseeriti. 1941-44 oli ta luhemat aega

Eesti Merela,eva,nduse juhataja. 1944. a. laks ta Footsi ja sealt mone

aasta parast Ka,nadasse varem sinna asunud tutre iuurde. Edasi

siirdus ta USA-sse, kus s6ja algusest sa,adik s6itis Kasmu aurik

"Signe". Puudes laevauhisuse elu pikendada, osteti juurde veel tei-

ne audk, kuid vanad aurula,evad ei suutnud uute mootorlaevadega

voistelda ja nii haZlbus vEihehaaval KLO. O. Tiedemann laks tagasi

Kanadasse. Ta sud Torontos 29. IV 1963.

Paripaeva liikudes tutvume veel m6nede Kasmu ka,lmistule mae-

tud inimestega.

Johannes Sandbank t1872-1.94r. Johannes Sandpank (1901-54)

Sundis Parispea kuta,s. Ldpetas oli viimane Eesti merejdududeKasmu merekooli. Oli kapten ja ]uhataja. Arreteeriti 7941. a. jamerekooli opetaja,. Tema poeg sud Kasahstanis vangilaagds.

91

Karl Larens (1860 1933).

Oli pdrit Ida. Virumaalt Iisakust.Oppis Narva merekoolis, kaug-s6idukapteni diplomi sai 1894. a.

Heinaste merekoolist. Samalaastal valiti ta Kasmu merekoolijuhatajaks, kellena, tootas 1929./30. kooliaasta l6puni. Ta,l olid va-ga suured teened KE[smu mere-kooli arendamisel.

Joosep Kristenbrun (1839-1917).

Oli kdigi laevandusega seotudtoode eestvedaja, Kasmu suufimlaevaomanik, uks peamisi mere-kooli organiseerija,id, toetajaldja kauaaegne koolikomitee esimees. Joosepil oli kaheksa last,neist kolm poega ja kaks tutartsudd tuberkuloosi. Selle pere jareltulijad elava.d praegu Phila-delphias.

Vaikese korvalepoikena olgulisatud, et nende v66ra,parane

perekonnanimi on v6etud sealt-poolt Soome lahte. Kristenbrunide perekonnaparimus raagibjargmist lugu. Teatavasti saidmeie esivanemad perekonnanimed 1835. a. paiku. Paljud rand-lased v6tsid perekonnanimeoma Soome soprade jargi, kelle-ga oli tuttavaks saadud Soomeskalastamas kaies. Sepa Toomalja Heigi Joona,l olid headeks s6pradeks Ha,mina kaupmehedChristian Bruun ja AntonBruun. Nii votnudki Toomas jaJoonas nende jargi endale pere

konnanimedeks Kdstenbrun jaAltenbrun (esialgu olnud Antonbrun, kuid seda dokumendidei kinnita). See parimus naib paika pidavat. Hamina rikkaimadmehed olid tdepoolest kaubandusn6unikud Christian Bruun(1789-1864) ja tema vend AntonBruun (1778-1823).

46. Eestlasiesi ja soomlastest laevaehitajad lQtsmus 1890.aasiaiel. Ees kaks kapienit: vasakul Sepa Joosep

Kristenbrun, paremal Assa Jakob K stenbrun (foto LahemaaRahvuspargi €,rhiivist)

4?. Assa Jakob Kdstenbrun perega Seisavad iulevasedkaptenid: va"sakul Eduard ja parcmal Gustav (foio A Vaiau

Eogusrr

94

48. Ja poistesi ongi saanud kapienid.Vas€l,L,, LU..a' K_" Fnb_11 FclLard Kr.' brun

Gusiav Pruun, Johannes Pruun (foto A. VaiAu kogusi)

Voib-olla, on sel kombel veelm6ni teinegi perekonnanimi va-litud.

Lars Ankur t1919 1939).

Joosep Kristenbruni tutrepoeg,kes tuberkuloosi haigestununalaks Sveitsi end ravima, suriLa,usanne'is, kuhu ka maeti.

Kasmus oli tavaks, et voorsilmaamulda maetutele pandi ko-dukalmistule malestuskivi.

Justin Lysak (1BBg 19181.

Oli Vene piidva,lveohvitser. Saa-rema,al teenides tutvus ja abiellus sealse kooliopetaja Volde-mar Adersi tttrega. I maailmas6ja ajal pogenesid nad ennesakslaste Saarema,ale tulekutKasmu, sudd molemad tuberku-loosi. Nende poja Justin Lysakjuuniod ka,svatas Kasmus ulestema tadi Nadezda Aders Kris

tenbrun. Justin-juuniori elukaikoli usnagi sundmusrikas. ParastTallinna reaalgr.imnaasiumi ld-petamist s6itis ta m6nda aegamerel. Siis ldpetas Tizllinna me'rekooli ja II ma,ailmas6ja ajalsoitis merd tuudmehena. Elasule laeva torpedeedmise, paasespalgil ulpides Thani, kus l6petasuuesti merekooli ja oli hiliemkapten. Jai uhe tormi ajal laevallahti paasenud palgi alla, mistottu viga,saanud jalg amputee-dti. Oli seejarel Kopenhaagenisadama korraldaja,-direktor jamerekooli 6ppejOud. Suri Kopenhaagenis 1993. a.

Alfred Johannes Manitsky(1887 1904J.

Oli Viinistult parit merekooliopilane, kes uisutamisel sattusjaaauku ja uppus. Tema haudakaunistab tanaseni metallparg.

96

Sellised pA4ad olid ka,lmistutelkaunis ravalised 19. sajandi lbpul, kuid on nuudseks enama,stlhavinenud.

Madis KrAamer t1BB1 1942).

OLi parit Kasispea kulasi. Ldpc-las K:ismu merekooli ja oli hil-jem purjelaeva "Anette" kaptenSa,ttus koos la,evaga miinile.

Miina Jiirisson (rist EMALE)u857 19341.

BisLi on oma ema mALestuseLspannud kapten Jakob JurissonJakob koolitas end labi Iiasmumerekoolisl. ema oli \aga vaeneega saanud poega aidata, sai hiljem kapteniks ning oli a/s "Kalandus asutaja ja direkror Sellepere jareltulijad elava,d praeguRootsis.

Jakob Kentmann (1855 1907).

Oli pri ril Vosult. Uks merekoolr

asulaiaid ia on ise selle lopeta-nud. Sdilis kaptenina milmelpurjelaeval.

Igor VsevoloZski (1903 1967).

PcLerburi merek irja n ik 1950.

aabtalel oslis Kzismu vd ikesemaja,, kus enamasti elaski. Oljsuur Kaismu palriool. Tema viim-ne soov oli saada maelud Kabmu. Ka Iema abiLaasa on siiamaetud.

Jakob Lepni (1901-1939).

L6petas Kasmu ja Tallinna mere.kooli. Oli audku "Maia" kapten.II maailmas6ja alguses oli

"Maia" teel Novorossiiskist Mar-seille'sse. lnglise sdjalaev kaa-perdas <Maia> Ia, viis selle Maltale, kus Jakobit tabas infarkt.Meeskond mattis kapteni Vallet-ta kalmistule ja pristitas ta ka,l-mule hauasamba.

97

Joosep Liholm (1869-1902).

Ldpetas 1BBG ICismu merekoolikapteni diplomiga. Soitis tuurimehena ja, kaptenina mitmelpuaelaeval peamiselt Euroopa,vetes. Suri merel Taani ranna la-hedal ja maeti Kopenhaage-nlsse.

Jakob Einholm (1866 1923).

OU ratsep ja kula.pidude viiuli-mangija. Tal oli ka.heksa last.Kolm poega said Kasmu mere-koolist kaptenipa,berid ja nendesooYil on isa malestuseks purje-ka siluetiga rist.

Jaan Einlon (1831 1891).

Kiismu kalmistu ainus sepisrist,sudamekujuliste otstega,, mee-nutab Lemeti koha peremeest,keda, Kasmus kutsuti Lemeti lelleks. Oli vaga heasudamlikmees, kes kasvatas ules vaeslap-

seks jaanud poisi, hilisema Lemeti koha peremehe JohannesJuriska, kellest tuli lGismu Juriskate esiisa.

Johannes Seeblum (1867-19281.

Oli Mae koha peremees. L6petasKasmu merekooli, oli laevaorna'nik ja kapten purjelaevadel.

Johannes Suftsdorf (1881 1925).

Tema, esiisa oU Kasmus sepp. Jo'hannes lopetas Kasmu merekoo-li ja oli kapteniks oma isa laeva,-

del. Johannese isa Jakob Suks-dolf (1849 19181 oli uks energilisemaid Kasmu meremehi, laeva-de ehitaja ja omanik, uks mere'kooli asutajaid ja toetajaid. Ehitas Kaevu valgamas kolm laeva.

Alexander MAnnik O878-19181.

Ldpetas Kasmu merekooli 1904.

aastal kapteni diplomiga ja. s6i-

98

tis seejarel I&ismu la,eva,del ttudmehe ja kaptenina ligi- ia kaugsoidus. Oli milu aastai JoosepKrisLenbru n ile kuuluva purjelaeva Reina,rl. kapten. Noorckapteni kae al] teenis la,ev omaehituskulud kolme aastaga tasa.Hea too eest sai ta Joosepiltkulduuri.

Priidik Jiiriska t1890 1961).

L6petas Kasmu merekooli ja s6i-tis kaptenina oma purjekal

"V6itja". Hauakivil ongi temaviimase laeva siluett. Ta haiges-tus gangreeni ja, tema Ialg ampu-teeriti. Kuid meres6it oli tal niiveres, et soitis veel ule krimneaasta kaptenina. Parast teise ja-la amputeerimist oli ta sunnitudjAama kaldale, kuid kais ikkaveel kalal.

Magnus Suksdorf (1Bsz 1921).

Kase koha, peremees. Soitis Kas-mu puuveolaevadel madrusenaja metskaptenina. Oli uks merekooli asutajaid. Vanemas eas olikalux

Gustav Lepni (1878-1969).

Ke,ll'ula koha peremees. L6petasKiismu merekooli. Soitis ke,pte-nina, purjelaevadel. Tsaadajaltootas ka lootsina Soome rannas. Vanaduspolves oli kalul

Gustav-Adolf Lepni (1891-1935

Inglismaal).Joosti koha peremees. L6petas1915. a. kapteni eksamiga eksternina, I&ismu merekooli. Algulsoitis purjelaevadel, hiljem olikapten Kasmu audkutel. Inglis-maalt valja s6ites tabas teda me-rel insult, sud Inglismaal. Sealttoodi ta tinakirstus koju ja maetiKasmu kalmistule.

99

.19. Priidik Jntsk€r50. Alexandcr \lafnilrsr Gusiar,Adolf Lepni

100

F

X€

2

101

Tema naine Adelheid-EurideLepni (sund. \4uhlbachl oli sage-li mehega meresoitudel kaasas.Suri tuufusesse Doona u-ir arsesBra ilas. Ka Lema LinakirsLuspdrm on sEi ngif a lud maamuldaKasmus.

Rudolf Valter (1874-19501.

Sundis Aaspere vallas Oandul1900. a. kevadel l6petas Kasmumerekooli. 1903. a. sligisel sooritas merekooli opetaja eksami Pe

terburis ja maarati samal sligisel lcismu merekooli opetajaks.1904. a. sooritas kaugsoidukapleni eksami. Oli monda aega kaHeinaste merekooli 6petaja. Kuisee kool I maailmasbja aial eva,-

kueeriti, maara,ti ta uuesti Kasmu merekooli, kus ta tootas kuniEesti Vabariigi alguseni. 1920

aastate algul oli Tallinna miinisadama kaplen. Pensionile jdd-

des asus taas Kasmu elama-Tema esimene ab.ikaasa ol-

Joosep Krislenbru n i lritar Elisa-beth, kes suri tuberkuloosi. Teisest abielust oli 1al neli poega:

Kou, Jarilo, Uku ja Ahto. Koig€kuulsamaks sai Ahto (1912

1991), kes alustas oma mereme.heka4aAri 14 aastaselt purjelaeval "Iormilind". I&ismu nime viista uuesti maailmameredele val-gete purjede all, mis selleksa,jaks, kui tema, oma vaikese ja-

higa, viis reisi ule Atlandi tegi,hakkasid vahehaaval kaduma.Esimene soit oli 1930. a. Osa soite tegi ta koos vendadega. Uhelreisil olid kaasas ka kirlanikudRudolf Sirge ja Evald Ta.mmlaan0tinkimees). Pikemalt voib sel-

lest reisist lugeda R. Sirge reisi'kirjadest. Ahto abiellus Ameerika.s ja oli hiljem miljonaride luk-susjahtidel kapten. Ka vennad

102

jaid vahsmaale. Ahto podes kurguvahki, parast operatsiooni ei

saanud La enam raakida, laksuhel paeval uksi vaikese paadiga merele ega lulnud enam La-

gasr.

Jakob Kaskni (1851 1902).

Oli Tonikse koha peremees jauks arksama vaimuga ningenergilisemaid meremehi Ilas-mus. Talle kuulus mitu vaikestpurjelaeva, millel ta soitis mets-kaptenina. Tdnikse talu all rannas ehitas ta kaks pu|elaeva,millega s6itis suuremalt jaoltKdrsmu ja Thllinna vahet, veda-des kuttepuid ja telliseid, samutiKundast tsementi. Kriis ka Soo-

mes. Oli uks aktiivsemaidKasmu merekooli asutajaid jatoetaiaid, koolikomitee liige.Tema majas toota,s merekool1884-1887. Suri 50 aastaselt

tuberkuloosi.Aleksa,nder Kaskni oli tema

noorem poeg, meremees ja kapten. Abiellus Kasmu kooliopeta-ja NadeZda Adersiga. Nende tu-tar IIa laks Aino Kallase abiga,Londonisse koduabiliseks, etinglise keelt oppida. Seal tutvusarstiks 6ppiva hindu noormehe-ga ja abiellus. Neil oli neli last:kaks tutart ja kaks poega. Viimastest said lendurid. Ira elabnoorema poja juures Indias.

Joosep Sooman t1864 1922).

Tema vanaisa oli Aaspere moi-sas kutsar, kelle parun t6i 1830.

a,. Kasmu metsava,hiks, olika Kasmu Jarve talu peremees.

Joosep l6petas 1886. a. Kasmumerekooli kapteni eksamiga.Soitis tuurimehe ja kapteninaligis6idu purjela,evadel kuni sur-mani.

103

56. Rudolf Valter a,bikaasa Leena ja poesadesa..Ees vasa.kul Ja lo, Paremal Ahio

Taga vasalul Uku, par€ma,l Kou (foio A Vaigl kogust]

104

5?. Anett€ ja Oskar Tiedemann (foio A. Vaigu kosust)

105

Joosep (1882-1956) ja Helene(1885 1957) Pilvet.Joosep oli Klaukse koha pere-

mees. S6itis purlelaevadel mad-rusena. Hiljem oli kalur. Nendepoeg Armand tlg1l-1942) onmaetud ll,otterdami. Armand oliaudkul tuudmees, kui laev torpedeeritl. Ta jai krldl e]]u, kuilaev pohja, lii,ks, kuid meres kril-metamine viis ta m6ne aja pa-

rast hauda. Joosepil ja Heleneloli kaheksa last, kellest kuus su-

ri tuberkuloosi. Helene ja Joosepkuuditati Siberisse, kust mole-mad eluga tagasi paasesid.

Kaarel Kaaman tlB74-1908).Tema" vanematel Joosepil l'a Mailoli kaheksa last, kellest kuus su-

ri tuberkuloosi. Kaarel 6ppisKasmu merekoolis. Parast sedaIopetas Liibavi merekooli 1904.

aastal kapteni eksamiga. Sditis

triurimehe ja kaptenina purje-Iaevadel ligi- ja ka.ugs6idus. Olipuulaevade ehitusmeister Kas-

mus. Oli uldse vaga andekasmees puutoo peale. Muusikame-hena ehitas endale ka koduoreli.Kui iai meres6idust maale, ehi-ta,s merekoolile suure 6ppeots-ta,rbelise parklaeva mudeli. Te-

ma oli ka, 1901. a. Sepa ninaksesveeskatud (vette lastud) kaljase

"Liisa," ehitusmeister

Magrus Mikenberg (1865

1928.1.

Oppis Krismu merekoolis. Oli1902. a. Sepa ninakses veeska-

tud bdga.ntiini "Kristenbrunesimene kapten. See oh Kasmuesimene raala,ev Purjetas Laa-

' nemeres, P6hla-Jaameres ningLaane-Euroopa ja P6ht a-Aafrikasadamate vahel.

106

Eduard Kristenbrun (1882-

1941).

Oli Assa ta,lu peremehe JakobKristenbruni poeg. Oppis Kiis-mu merekoolis. S6itis tuudmeheja kaptenina ligi- ja kaugs6idus.Oli a,uriku "Nemrac" kapten.1940. a. v6eti uute v6imude pooltlaevalt ma,ha, hiliem vangistaii,suri uhes Krasnojarski kraisasunud vangilaagds 15. X 1941.

Johannes Pruun (1870-1940).

Lopetas Kasmu merekooli 1895.

a. kapteni eksamiga. Soitis tuu-rimehena Euroopa, Arneedka jaLaane-India, sadamate vahet. Pi-

kemat aega oli tuudmees aufi-kul "Nemrac".

Pahlbergide peres oli 5 poega:

Johannes, Harry, Eino, Ilmar jaRudolf. Nende isa nudolf Pahl-berg (1885-1948) oU KAsmu ilu-saima la,eva, <ilbrmilind" esime-

ne kapten. Temalt vottis laevaule Hary (1912-1977). Hiljem oliKasmu parima laeva, "Signe"kapten. S6itis Ameedka ja Ka-

nada vetes. Kaasas oli ka noo-

rem poeg Rudolf juunior. Soiapuhkedes Iaid nad Ameerikasse.

Harry organiseeris 1944. aas'tal Lasmu rahva, pogenemist ulemere. Kais Soomes abi otsimas.Sealr Luli k iirmootorpaad iga ini-mestele jEiLrele. Halry p6genes

sdja ajal Rool,si ja, sealt koos nai-

se, ema ning imikust tutregavaikesel purjekal ule ookeaniUSA-sse, kus sud 1977. a.

Jakob Krisl,enbrun (1889

1916).

6ppis K€ismu merekoolis. Ldpe

tas 1912. a. Paldiski merekoolikapteni eksamiga. S6itis kapte-nina Kasmu laeYadel. Suri tu-

107

Jakob192 .

berkuloosi. Ta oli Custav Kris-tenbruni. .Anette- kapleni noorem vend.

kui isa ei kava,tsegi ametit mahapanna. Siis jai Jakob koju, pidasvaikest Assa rannatalu ja kaiskala priudmas.

Tema oli "Tormilinnu ehitami'se m6tte alga,la,ja, ja peaosanik.Koos vend Joosepiga olid nemaduhed agaramad Kasmu laevan-duse loojad ja edasiarendajad.Ka oli ta uks aktiivsemaid mehimerekooli asutamisel. 1880. aa,s

tail andis parun ta,lle Assa koha,kuhu ta ehitas elumaja. Seal suvitaski palju aasta,id EdmundRussow.

Kristenbrun (1917

Kristenbrun [1846-

Oli Sepa talu peremehe JoosepKrisLenbruni noorem \ end, laevade ehitaja ja kaasoma,nik. Soi-tis korge vanuseni merel kaptenina. Tema oli riks nendest kahe-teistkumnest diplom iga metskaptenist Eestimaa randades,kes merekooliharidust ei olnudsaanud. Kais Riia, merekooli juu-

res eksamitel, kus sai diplomi iaoiguse soila purielaevadel Laa-nemerel kuni Taani vainadeniJakob sditis kaua aega kapLen i-

na purjelaeval Hermiine -. kus[a ise oli peaosanik. TUL]rime-heks oli tal poeg Eduard. kes ldpuks oli hakanud nurisema. e(

miLlal siis Lema kapleniks saab

Gustav Kristenbruni noorempoeg. Soitis madrusena "Tormi-linnul" ja jai kajutisse kinni, kuilaev karile jooksis ja umber laks.Kui laev ules t6steii, leiti kajutistta surnukeha ja maeti Kasmu.

Evald1937.1.

104

Gustav Kristenbrun (1880-

t94D.Oli Assa peremehe Ja,kob Kdstenbruni poeg. Hakkas iuba Poisikesena koos isaga ha lu laevadelsditma. Edasi dppis Kdsmu mere-koolis. 1B-19-Bastaselt soil is isalae\as . MuisLo- kaptenina. Selajal olid lal Ugisoidulapteni paberid. Siis sooritas I iibavi merekoo-lijuures kaugsdiduka ple n i eksa-mid. 20-a,astaselt sai suure purielaeva "Julia" kapteniks, oli Kais'

mu noorim kapten ja s6itis "Julial- 19I2. aasl,ani. 1913. a. sa

Aner Le, kapteniks. millel soil,is15 aasLa{. Siis laks ule aurikule-le. Oli uks KLO asulaja ja juhala-ja abi. Kuuditalikoos perega. Su

ri Kiro\ i oblastis rurbarabas. Te

ma kolm poegade perel tulid pa-

rasr sdda kodumaale tagasi. kuidsaadeli 1949. aasLal uuesli asumisele. Uks poegadesl oli Karl-Gusta,v Krislenbrun ( I9l4 1992).

Julie Strandmann (1904 19Bl).

Oli kapten Maunus Kaamani tu-tar Kaua aaslaid ioolas Vdsu si-

dejaoskonna, juhatajana. Oli ko-

d u-uurija ja kiriuLas m,rlestusiVosu ja Kasmu kohta.

Maunus Kaaman (1871-1911).

Seljaku koha peremees. L6petas

Kasmu merekooli kapteni diplomiga. Soitis purjelaeva kapte-nina,.

Aleksander Kaaman (1857

1945).

Oli Soru koha peremees. Kas-

mu merekooli uks esimesi 6pila-si. Soitis kaptenina Joosep Kdstenbruni laevadel.

Joost Paadimeister (1865 1941).

Nende suguv6sa on parit Leesilt.Isa oli Leesil ka,lur Ia vaga vae-

ne. Joost laks poisina Loksa telli-

109

tellisetehasesse toole. Seal sai taaru, et nii <edasi ei j6ua" - temaoma vriljend. Unistas merelepaasemisest. Sai laevapoisiksKAsmu purjekale. Koolitas endtaielikuli ise. Laks Kasmu mere-kooli ja l6petas selle kapteni dip-lomiga. Oli kapten Joosep Kris-

tenbruni laevadel, nii purle- kuiaurulaevadel. Kaugsoidud viisidteda Euroopa, Laane-India ningP6hja- ja Lduna-Ameerika vetesse. Soitis laevadel k6rge eani. Olivtiga kulmavereline ja julgemeremees, kellesl raagitakselausa legende.

L6petuseks moni s6na ka kabelist. Millal siia, esimene kabel ehi-

tati, ei ole teada. Kindlad andmed kabeli olemasolust parinevad1727. aastast. Kuid ei ole v6imatu, et juba katolikuajal on siin olnudvaike rannakabel, mis oli puhendatud puhale Kasparile. See lAheks

kokku ka legendiga merehadast paasenud kaptenist, kes kabeli ehitanud.

Nuudne kabel valmis 1863. a,a,sta,l ia, on suurelt iaolt K,ismu ini-meste oma rahaga ehitatud.

Seda on viimastel aastatel remonditud jalegi K,iismu ra,hva ra-halisel toetusel.

Olemegi l6petanud tutvumise Kd,smu vaikese kall:nistuga, mis onuks ilusamaid Eestis. Aga teame, et mistahes maailma paig'as kdne-

110

leb kalmistuvaikus aialoo- ja kultuurihuvilistele aaretult palju. Ta-

haks loota, et nende inimeste kaudu, kellest siin juttu oli, saite sam-

mukese lahemale sellele kutale ja tema aialoole. Siin puhka,b veel

paljusid, kelledest oleks voinud raakida. On ju iga inimese elu kor-

dum&tu ja iga inimese elust jaab jalg. K6igi siinsete inimeste elulu-

gudest koosneb ka selle kiila aialug"u.

LOpetades oma iutvumise Kasmuga, meenutame veelkord, et see

vAike Eesti p6hjaranniku kula on asunud samas paigas juba, iile 500

aasta ia on oma meres6iduajaloo poolest ainulaadne terves Eestis

t!I\.

58 See Dilt on tehtud 1930 aastatel 1993 aasta suvelpaasesid Kasnu polsid j.ille merele (tbto R Laasm.ie ko$rst)

112

SUMMARY

This book had to be written by Karl Kristenbrun - a man whose

forefathers ha,s been living at Kasmu nearly 300 years. Karl-GustavKristenbrun died ln 1992. Information he collected dudng manyyears has been used writing this booklet and also articles of manyscientists and folklore researchers.

Most of photos are published for the first time and they are

mostly from the collection of Aarne Vaik a man who wants to

restore sea-fa,ring history of the village.So this booklet is a small memorial to Karl-Gustav Kristenbrun

and also dedicated to all the people of Kasmu who have made thisvilla,ge so beautiful and full of history for us.

Kiismu. a small northern Estonian coastal village has a historyof more than 500 vears. It was first mentioned in 1453 but evidentlythe viltage alleady existed earlier because the bay was said to be

the best sheltered ha,rbour between Tilllinn and Narva for sailingships.

Why is K,ismu different from many other villages? What isinteresting here io ha,ve a look at?

The Kasmu Peninsula has dsen ftom the sea first as an islandabout 4000 Bo00 yea,rs ago. It's present shape formed finally about900 1000 years a,go.

Dudng many centudes it was just a, fishermen village. People

113

living here fished ba,sically Ba,ttic hering nearby home and also

along the Finnish coast. There they found many friends and good

relations between Finnish southern coastal inhabitants andEslonian fishermen wenL on Ih-rough the cenruries.

Kasmu's sea,-faring history began at the end of the 18th centurywhen village men had some big boats to take logs from Kasmu

mainly to Tallinn. Dudng fishing tdps to Fintand they smuggled saltfrom there and sold it at home getting 4 5 times more money For

active villagers this was the source of money to build bigger sailing

ships. With these ships they took logs,.bricks and potatoes to

Tallinn and to Finland.To sail further they needed education and so the Marine School

was opened at the village in 1884. During its existence till 1931 47

years, 1664 future seamen of Kasmu and nearby villagessuccessfully studied here. 361 of them became coasting steersmen,

148 long distance sailing steersmen (according to Estonian lawsailing outside the Ba,ltic Sea) and 94 long-distance sailing captainsThanks to the school village men sailed on all seas and oceans ofthe world. Between World War I and II 62 captains lived at the

village and it was known all over Estonia as "captains' village"In 1891 the first ocean sailing ship was built at Kii,smu and

christened "Salme" after the main owner Joosep Kristenllrun'sdaughtex This tradition was continued and most of Kasmu ships

had women's names.

114

Two brothers Joosep and Jakob Kdstenbrun were most active rnshipbuilding. The names of some ships built by them here are on abig rock in the shipbuilding place 'Sepa ninas:

In 1900 Kasmu men had 15 big sailing ships and many sma,llerones. Icismu was then the biggest sea,-faring centre on the northerncoast of Estonia (Except Tallinn).

From 1924 villagers bought steamers, as the time of the sailingships began to disappear

Nice houses were mostly built just pdor to and after World WarI, and are typical of that time. At Kasmu, capta,ins painted theirhouses white.

The eslablishment of Soviet power in Estonia in 1940 put an endto all sea-faring at K€ismu and other coastal villa"ges. Some captainsand their families were deported to Siberia in June 1941. About 1S0

villagers fled over the sea in 1944 and their successors are nowliving mostly in Sweden, Canada a,nd U.S.A. The coast was closedby Soviet frontier guards with barbed wire fence and most of thefishing boat around were destroyed. Young people moved to thetowns. Kasmu, as many other coastal villages, became a summerresort. Nowadays about 80-90 people live here year round, most ofthem are pensioners before World War II about 5b0 people wereliving here).

You can visit a small museum in a previous frontier guardshouse. It gives you much interesting information about trhe village

history and its people. You can walk in Kasmu's rocky forest androcky coast enjoying big enatics brought here by the glaciers fromFinland. You can just sit by the sea and your imagina,tion may tellyou stories about seamen and sailing ships with white sails atKasmu Bav.

Then have a look at the chapel and cemetery in the middle ofthevillage which are existing memories of those men and womenwhose everyday work for their families and homes have created thisbeautiful village full of fascinating history.

PHOTOES:

2. Forest by Kasmu Lake3. Saadumetsa Enatic4. Vorkneeme village harbour5. Coast by Majakamagj [ighthouse Hj]l)(j Vorkneeme harbour no\ladays.? and 8 ... and ln olcl times

10. Marine school Built in 18871i tn tsarist tinie there was Russian froniler guard post, from 1920 ies until 1931

Nlarine school. then fronticr.suard posi of Estonjan R€public. after World War llSoviet frontier-suard post arld now museum. The house $'as built in 1870 ies

13 Lemeti Erraiic14. On the enaiic you can read the n:mes of saihrs ships which werc buili in that place15. 1{j. So logs werc iaken from KAsmu to lalljnn and even further Ai flrsl

horse.drarn to boais and lhen io the ship saiting in the roads1?. 21. Some of ships o\4ned by Kasmu men

19 "Tormilind' . was saicl io be lhe nicesi sailing ship not only in Estonia but in histype also in the world. Bulli by Kasmu men in 1920 1922 lt was the last sailins shipbuilt in these coasts

20 "Ncmrac, the first st€amer bought by Krismu men from England in 1924 Laterthey bought ten more steaners

22 Kasmu captains: lrom the left Eduard (ristenbrun Gusiav Kristenbr]ln, AntorAltenbrun and Gustav Pruun

23 The crev ofsailing ship .Tormilind" in 1925, July 20 ln back row f.om right a shjpsboy Ahto Valter (15 years old) who in 1930 ies sailed five times over lhe Allantic in a

24. The firsi caplain of .Tormilind, Rudolf Paalbers25. Toomas Einirei primary school and marine school teacher, precentor and

lighihouse keeper at Xasmu frcm 1870 ies to 1930 ies26. Lighihouse Hill at the beginning of the 20. ceniury27. Village central road at the beglnning oi lhe 20. century28. Village certral road in 1927, on ihe left capiain Eduard Kdstenbruns honie

u7

29 Fisherman's buildings ln 1890-ies30 Future captains grew up like thls31 Kd'sniu people jn village harbour cuiiing fish in 1936

32 Summer holiday makem e,i Kasmu in 1890 ies33 Houses of that type were built at Kasmu in 1920 ies34 Home of captain Rudoll Paalberg Rebuilt ln 1960 ies3s. Captains house lron 1930.ies. Desiroyed by tire36 \rana JLld Cape and Saafineem37..Luck siones" before the World War II There was a tradiiion thai after salline

season sailors put a slone in "Luck stone" pile io mark a successful sailing. Thepile was desiroyed by Sovjet frontier Cuards

38. Vana Juri Erratics39. Stone field in Kasnu forest40. Uustalu Erratlc (also named Matsikivi or Er€miitl41. Kiismu Chapel42. The ruins of old sione chapel43. The sculpturc is put to commemorate Signe Tiedernann who dled from iuberculosis

,r lne age or 2544. Graves of ihe Krisienbrun family from Assa household45 Graves of Rudolf Valter's fanily46. Esionian and Finnish ship builde$ at Kasnu ln 1890 ies In th€ front row two

capiains and shp ownem two brothen Joosep (on the lcfi) and Jakob Kdstenbrun47. Jakob Kdstenbrun wllh his fanih T$'o future captains are standinc, Eduard (on

the lefl) and Custav (on the rlghil48. The boys did become captains. From the left:Gustav Kdstenbrun, Eduard Xrisienbrun, Gustav Pruun, Johames Pruun49. 55 KiisDu captains from the beglnnins oi ihe 20th ceniury,19 Priidik Jndska50. Alexander Mannik51 Gustav.Adolf Lepnis2. Johannes Suksdorf53 Joost Paaclimeister54. Madis Kramer5s. Nlasnus Mikenbergs6. Rudolf Valte. with his faDl\', Jarilo in front row on the left, Ahto on l.he aghtUku back row on ihe left, K6u on the righi57. Anei,te and Oskar Tiedemann. O. Tiedemann was direcior of Kasnu Shipoaner's

Company liom 1924 19.10

58. This photo was taken in 1930les. In summer 1993 Kirsmu boys went saillnc againafter 50 years'break. Wlll they become capiains as their forefathers?

114

KASUTATUD KIFJANDUS:

J Bobrov. KarI Lij:lne. Tallinn 1986.A. Kaasik- Kasmu looduse 6pperal'ad. Tllliinn 1974.J lepik. Meresoidust Eestis. "Harju Elu" 1990, nr:. to3.3. ,TrHKpyc. O reoMopdo"'rorr4r{ no"ryocrpoBa K,acMy. <'IbyA6r no reorpaor{u" IXTapry 1971, BErlycK 288.A. Luige. Eesti tuletornid. Tallinn 1982.,4. Iur,s. Vdrgumajad Eesti mererannikul. Etnograafiamuuseumi aastaraa,matXXV Ta,llinn 10?7.F Nikitina. Rudoll Lehberti elu ja loodusteaduslik tegevus. Eesti RiiklikuLoodusmuuseumi toid. Tallinn 1983.A. Pikamtie. Kasmu kultuurielu lai.bi aegade. "Viru SOna', 1989 ru: 3?.A. Pika,mAe.I&ismu. "Viru S6na" 1991. nr. 133. 134. 135.O. Pogerr. Meie marjad. Tallinn 19?7.A. Pena. l0O la,eva. Tbllinn 1975.A. Perna,. l0O aastat Kasmu merekooli asutamisest. Kalender 1984. Tallinn.A. Ilaukas. Eestimaa viimastel aastamiljonitel. Tallinn 1988.A. naukas. H. Viiding. Akadeemik G. Helmercen ja tema osa Eesti geoloogias.Teaduse ajaloo lehekulgi Eestist. IX kogumik. Tallinn 1993.H.-E. nebassoo. Laidude raamat. Tallinn 1972.H.-E. Rebassoo. Eesti ta,irnedigis. Tallinn 1974.E. Tarvel. La]f,e]f,.,a,a, ajalugu. Tb,llinn 1983.P TenimAe. laevanduse a,reng Vergi lahe piirkonnas. Lahemaa uu mused ILTallinn 1985.Uudmused Lahemaa R€hvuspargi arenduska,va, koostamiseks. I kdide. Tartu1981. Kasikiri Lahemaa Rahvuspargi arhiivis.H. Viidins Lahemaa kivid. Tallinn 1g?8.K. Weinmanni paevik. Kasikid perekonna valduses.K. Kristenbruni kasikirjalised mateialid Kasmu kohta. tK. Kristenbruniabikaasa loal).Suuljsed andmed. A. Pikamae, V Seeblum, A. Vaik, E. Vaik, M. Puusepp, L jaM. Kaiv.

119

n,,l !lT '.rRrrrrrdrL loF\

ERU KASTIU-J;;-)'5? -_.:"

-rfi :'ir-\, ir'\tLAH'I'

I.AHT

a

r,ji r lqrri, turr

"ili

q' "'tl

g"

i..::lr :i .

j|:.riqr .r

!"1