Kahepaiksetest üldiselt

Kahepaiksed – maismaaloomad, kes sigivad veesMunadel on sültjad kestadKõigusoojased loomadNiiske nahk

Sigimisperiood algab varakevadel, selle pikkus on liigiti erinevPäriskonnaliste isasloomad meelitavad emaseid häälitsedes, vesilikud tantsivadKõik Eesti kahepaiksed munevad (koevad) vette.Konlased koevad kudupalli, kärnkonlased ja mudakonlased kudunööri ning vesilikud pakivad munad ükshaaval taimelehtedesse.

Munadest arenevad päriskonnalistel kullesed, sabakonnalistel vastsed.

Täiskasvanud kahepaiksed ja vesilike vastsed on loomtoidulised, päriskonnaliste kullesedtaimtoidulised

Täiskasvanud ilma sabata (konnad, kärnkonnad) või sabaga, meenutavad sisalikku (vesilikud)

Elutsükkel moondega. Muna – vastne / kulles – täiskasvanu

Talvituvad maapinnal (urgudes, kändudes, kivihunnikutes), kaevavad käigu maa sisse või lebavad veekogu põhjal

Joonistanud: Maris Markus

Sigimine

Toitumine

Foto: Maris Markus

Foto: Maris Markus

Foto: Maris Markus Foto: Maris Markus

Foto: Maris Markus Foto: Merike Linnamägi

Foto: Maris Markus

Eesti kahepaiksed ITavalisemad liigid

Sabakonnalised

Päriskonnalised

Tähnikvesilik (Triturus vulgaris)

Pruunid konnadRabakonn (Rana arvalis)

KärnkonnalisedHarilik kärnkonn (Bufo bufo)

Rohelised konnadTiigikonn (Rana lessonae), veekonn (Rana esculenta), järvekonn (Rana ridibunda)

Rohukonn (Rana temporaria)

Täiskasvanu üldpikkus kuni 11 cmNahk soomusteta. Maismaaperioodil nahk kuiv, sigimisperioodil niiskePulmarüüs isastel seljal ja sabalkatkematu hariSigib veesisese taimestikuga seisuveekogudesIII kaitsekategooria

Täiskasvanud kuni 8 cm pikadIsasloomade värv varieerub sigimisperioodil suurel määral – pruunist siniseniNinamik terav, kõht valgeElutseb niisketes või märgades elupaikades, näiteks üleujutatud tasandikelIII kaitsekategooria

Täiskasvanud kuni 15 cm pikadEestis kõige tavalisem kahepaikneEuroopa suurim kärnkonnKrobeline nahkValge halvamaitseline nahaeritis kaitseb röövloomade vastuKullesed moodustavad veekogudes suuri parviIII kaitsekategooria

Järvekonn on Eestisse sisse toodud (Tartusse, 1925.a.)Veekonn on tiigi- ning järvekonna ristumisel tekkinud hübriidTiigikonn on kõige väiksem, järvekonn kõige suuremPõhivärvus alati roheline aga mustrid väga erinevadSigimisperiood pikkVeelise eluviisiga – veekogudes suve lõpuniIII kaitsekategooria

Täiskasvanud kuni 11 cm pikadEuroopa suurima levilaga pruuni värvi konnNinamik tömp, kõht marmorja mustrigaElutseb väga erinevates paikades – aedades, parkides, valgusrikastes metsadesIII kaitsekategooria

Foto: Roland Tischler

Foto: Roland Tischler

Foto: Roland Tischler

Foto: Maris Markus

Foto: Maris Markus

Foto: Roland Tischler

Eesti kahepaiksed IIHaruldased liigid

Sabakonnalised

Harivesilik (Triturus cristatus)Täiskasvanud kuni 18 cm pikadEnamasti tumedavärvilineAlati krobelise nahagaPulmarüüs isastel seljal ja sabal hari, mis katkeb sabatüviku juuresII kaitsekategooria

PEA MEELES!Harivesilik on tähnikvesilikustkuni 2x suurem.

PEA MEELES!Kulles võib kasvada kuni15 cm pikkuseks.

Seljal iseloomulik kollane pikitriip

Foto: Roland Tischler

Tähnikvesilik

Harivesilik

Foto: Roland Tischler

Foto: Maris Markus

Foto: Maris Markus

PäriskonnalisedMudakonnalisedHarilik mudakonn (Pelobates fuscus)

KärnkonnalisedKõre e. juttselg-kärnkonn (Bufo calamita)

Rohe-kärnkonn (Bufo viridis)

Täiskasvanud kuni 8 cm pikadPupillid püstisedÖise eluviisigaKaevub tagajalal olevate köbrukeste abil liivasesse pinnasesseII kaitsekategooria

Täiskasvanu kuni 10 cm pikkVideviku- ja ööloomSigib ajutistes madalates veekogudes, mis asuvad päikese käesRannaniidud ja liivakarjääridKaevub kergesse pinnasesseI kaitsekategooria

Täiskasvanu kuni 10 cm pikkÖise eluviisigaRoheline laigumusterKaevub liivasesse pinnasesseElutseb inimasulatesEesti kõige ohustatum kahepaikneI kaitsekategooria

Foto: Maris Markus

Foto: Maris Markus

Foto: Piret Pappel

Ohutegurid

Elupaikade võsastumine(Olulisim ohutegur Eestis)Näiteks:

Veekogude reostamineNäiteks:

Kalade veekogusse laskmine

Hea elupaik kõrele

Hea kudemisveekogu kõrele

Päikesele avatud veekogu

Hea sigimisveekogu mudakonnale ja harivesilikule

Kaladeta veekoguvesi läbipaistev, vähe röövloomi

KuivendamineTiikide kinniajamineHukkumine teedel

Roostunud elupaik

Roostunud veekogu

Võsastunud veekogu, mis ei saa piisavalt päikest

Reostunud veekogu

Kaladega veekoguvesi sogane, palju ohtlikke röövloomi(kalad, selgrootud)

Foto: Maris Markus

Foto: Maris Markus

Foto: Maris Markus

Foto: Maris Markus

Foto: Roland Tischler

Foto: Maris Markus

Foto: Maris Markus

Foto: Maris Markus

Foto: Maris Markus

Foto: Maris Markus

Kahepaiksete kaitse

Veekogude taastamine

Maismaaelupaikade taastamine

Teadustöö

Kõrekulleste kasvatamine tehistingimustes

Loodusharidus

Harivesiliku ja mudakonna sigimisveekogu rajamine

Šoti mägiveised rannaniidul

Mudakonna kulleste kaalumine Kõred koguti enne seljamustrite pildistamist ämbrisse

Võrkkastid kõrede kasvatamiseks

Veekogude kadumise põhjused: · Kuivendamine · Veekogude kinnikasvamine · Veekogude kinniajamineTaastamiseks kasutatakse erinevaid masinaidLiikidel erinevad nõudmised sigimisveekoguleKahepaiksete jaoks on Eestis rajatud ja taastatud üle 350 veekogu

Võsastumine ja roostumine on Eestissuur probleemNiitmine ja karjatamineLambad, hobused, veisedMatsalu Rahvuspargis šoti mägiveisedTalvitumispaikade loomine

Kahepaiksete kaitsmiseks peab teadma, mida erinevad liigid vajavadPeamiselt uuritakse Eestis konnadele ja vesilikele vajalikke elupaigatingimusiKogemusi vahetatakse teiste riikide teadlastega

Kõrede arvukus väga madalKulleste kasvatamine vähendabnende suremust

Väikeveekogude elustiku tutvustamineLiikide ja nende elupaiganõudluse tundmaõppimineInfomaterjalid

Kudust kasvatatakse kullesed erilistes madalates anumatesKullesed kasvatatakse kuni moondeni veekogudes võrkkastidesMoonde läbinud noorloomad viiakse taastatud rannaniitudele

Välja on antud erinevaid trükiseid, plakateid, voldikuid ja õppematerjale

Foto: Riinu Rannap

Foto: Kaie Kattai

Foto: Maris Markus

Foto: Piret Pappel

Foto: Maris Markus

Foto: Maris Markus