Aasta kaitseliitlane otsib vabanduste asemel lahendusi

KAITSEKODU!

KAITSELIIDU AJAKIRINR 3/2012 (111/557)

VENEMAA RELVAJÕUDUDE ENIMLEVINUD SOOMUSMASINATE IDENTIFITSEERIMINE XII

Kus me laskmas käime?

3

Sisu

kord

Kaitse Kodu! 3/2012

NR 3/2012 (111/557)

Aasta kaitseliitlane otsib vabanduste asemel lahendusi

KAITSEKODU!

KAITSELIIDU AJAKIRINR 3/2012 (111/557)

VENEMAA RELVAJÕUDUDE ENIMLEVINUD SOOMUSMASINATE IDENTIFITSEERIMINE XII

Kus me laskmas käime?

09 Maailmapilk: Õhtumaa koerad

10 Kaitseliidu välilasketiirude arendamise konarlik tee

15 Rapla maleva katsumused harjutusväljade asjus

18 Kindla sõnaga Võru maavanem Andres Kõiv astus Kaitseliitu

20 Nursi harjutusväli: kui kaugel me sellega oleme?

22 Aasta kaitseliitlane otsib vabanduste asemel lahendusi

24 Muutuste ajajärk Vene armees

33 Juhid — kas geeniused või talendid?

40 Läänerindel mõnuga

42 Koolitusplaanid 2009—2011

52 Vändra Sprint treenib talvist rännakut

54 Mõeldes maailmameistrile

44 Naised pole nannipunnid

48 Hargla laagris igavleda ei saanud

50 Oandus naeratavad isegi kivid

NAISKODUKAITSE

NOORTEORGANISATSIOONID

KAANEFOTO: ERIK REINHOLD

Venemaa relvajõudude enimlevinud soomusmasinate identifi tseerimine XII

47

24

VAHEVIHIK

54

4

Peat

oim

etaj

a ve

erg

Kaitse Kodu! 3/2012

Kaitse Kodu! internetiskaitsekodu.kaitseliit.eewww.facebook.com/kaitsekodu

Kaitse Kodu! postkastis

Liikmemaksu tasunud kaitseliitlased saavad ajakirja tasuta koju tellida male-va personalispetsialisti juures

Kõik teised saavad tellimuse vormistada Eesti Posti kataloogi alusel postkontoris või Eesti Posti kodulehel (www.post.ee)

Eesti Posti kaudu maksab Kaitse Kodu! aastatellimus 15.34 eurot; tellimisindeks 78226

Ära saa valesti aruMõni aeg tagasi võis uudistesaates näha lõiku, mis demonstreeris ütlemata valusalt vääritimõist-

mise diskreetset võlu. Pilkuse küla seltsimajas torises pahane külaelanik Tõikamäele plaanitava radarijaama vastu. „Te ütlete, et see on riigi huvides. Aga riik, see oleme ju meie,“ protesteeris

külamees. „Jah!“ kinnitas õhuväe esindaja lootusrikkalt. Mõlemad kuulsid sama lauset, aga mõistsid seda risti vastupidiselt. „Riik, see oleme meie,“ ütles külamees ja mõtles, et järelikult on tema huvid ka riigi huvid — ja sellest tulenevalt ei saa olla riigi huvides tema koduidülli kuidagi kõigutada. „Riik, see oleme meie,“ kuulis kaitseväelane ja pidas enesestmõistetavaks, et järelikult on riigi huvid ka meie — minu, sinu ja tolle külamehe — huvides. Eks mine nüüd ja ole kohtumõistja: kummal siis õigus on? Sama küsimus väreleb elektrina õhus Nursipalus ja veel õige mitmes paigas, kus kaitseministeeriumi arvates võiks olla harjutusväli või lasketiir, sest nii kaitseväelased kui ka kaitseliitlased peaksid seal oma oskusi lihvima. Aga kohalike vastuseisu tõttu on sõjalisteks harjutusteks mõeldud paikade arendamine nii siin kui ka seal põhjalikult toppama jäänud.

Kaitse Kodu! tonksab selles numbris õrnalt ja ettevaatlikult konnasilma, mille nimi on Kaitseliidu lasketii-rud. Sest kevad on käes ja lume alt sulavad välja mättad, metsaalused ja väljakud. Tubased kaitseliitlased hakkavad nihelema. Muidugi ei istunud nad ka talvel üksnes tares, aga kevadel saab õueminek ikka kohe teise hoo ja tunde sisse. Mingem välja harjutama. Harjutusväljale. Oot... aga kuhu siis ikkagi?

Lehkülgedel 16 ja 17 olevalt kaardilt võib vaadata, kuhu ja milliseid teekondi mõned malevlased peavad ette võtma, et laskmist harjutada. Küllap teeb meele mõruks, kui laskeharjutusele kulub pika sõidu pä-rast terve päev ja viimase lihvi harjutuspäevale annab kümnete kilomeetrite kaupa tagumikku vormiv puupink. Kas sama mõruks kui külamehel, kes peab pühapäeval koduse grillpeo kõrvale peale Elmari raadio taluma ka naabruses asuvast lasketiirust kostvaid mütse ja mürinat?

Newtoni kolmas seadus ütleb, et igale jõule leidub vastasjõud. Riigi vajadusele kaitsta oma piire ja iseseisvust vastandub ootamatult vajadus kaitsta oma väär-tuslikku looduskeskkonda ja haruldasi liike. Külamehe õigustatud ootusele oma kodus rahu ja vaikust nautida vastandub riigi vajadus ja kaitseliitlase soov har-jutada püssiga ümberkäimist ilma rekordilise aja-, närvi- ja diislikütusekuluta.

Selle numbri põgus sissevaade malevate „laskekilomeetritesse“ ei ole mõeldud kellelegi näpuga näitamiseks ega puuduste demonstreerimiseks. Selle asemel püüame mõista, miks asjad on nii, nagu nad on. Vahest aitab arusaamine ühelt poolt kilomeetreid neelata ja teiselt poolt — kannatada koduküla välilasketiirust kostvat „vabaduse mürinat“.

LIIVI REINHOLD, peatoimetaja

Trükitud ASi Printall trükikojas

Toimetus kaastöid ei retsenseeri ega tagasta.

Toimetuse kõnetund esmaspäeviti kell 13–15 Tallinnas Toompea 8, tel 717 9106

Kaastööde saatmise tähtajad:16. aprill, 28. mai, 30. juuli, 10. september, 22. oktoober, 10. detsember

Kaitseliidu ajakiri Kaitse Kodu!Asutatud 11. septembril 1925

Väljaandja KaitseliitIlmub kaheksa korda aastas

Peatoimetaja: Liivi Reinhold

Tegevtoimetaja: Karri Kaas

Keele- ja stiilitoimetaja: Viire Villandi

Makett ja küljendus: Matis Karu

Reklaam ja levi: kaitsekodu@kaitseliit.ee

Toimetus: Toompea 8, Tallinn 10142Telefon 717 9106

Toimetuse e-mail: kaitsekodu@kaitseliit.ee

Kaitseliit

Naiskodukaitse

Noored Kotkad

Kodutütred

5

Uud

ised

Kaitse Kodu! 3/2012

Kaitseliidu seadus jõudis Riigikokku

Seaduseelnõu ja selle seletuskirjaga saab tutvust teha

Kaitseliidu kodulehel www.kaitseliit.ee.

WIK

IPED

IA

Valitsus kiitis vabariigi aastapäeva eelõhtul heaks ja saatis Riigikogule arutamiseks uue Kaitseliidu seaduse eelnõu, mis korrastab

selle organisatsiooni tegevust ning annab kaitse-liitlastele senisest selgemad õigused ja tagatised. Uus seadus ei muuda Kaitseliidu põhiolemust, Kaitseliit jääb ka edaspidi vabatahtlikuks relvas-tatud riigikaitseorganisatsiooniks, mis moodustab kogu Eestit katva turvavaiba. Küll aga on võrrel-des 1999. aastast pärineva eelmise Kaitseliidu seadusega muutunud vahepeal nii ühiskond, Eesti õigusruum kui ka Kaitseliit ise. Seetõttu saavad kaitseliitlased endale uue ja värske seaduse, mis paneb selgelt paika nii nende ülesanded, õigused kui ka sotsiaalsed tagatised.

Seaduseelnõu ja selle seletuskirjaga saab tutvust teha Kaitseliidu kodulehel www.kaitseliit.ee, vali-des avalehel „Kaitseliit“ ja seejärel parempoolsest rippmenüüst „Õigusaktid“. Seal ripuvad kehtivad ja Kaitseliidu tegevust puudutavad seadused ning leidub ka uue Kaitseliidu seaduse eelnõu koos sele-tuskirjaga.

Uus Kaitseliidu seadus paneb selgelt paika Kaitse-liidu ülesanded, milleks on riigi sõjaline kaitsmine, kaitsetahte kasvatamine, elanike turvalisuse suu-rendamine, sõjalise väljaõppe läbiviimine, riigi-kaitseliste objektide valvamine ning päästetöödel ja küberkaitses osalemine. Samuti kehtestatakse

uue seadusega kaitseliitlaste sotsiaalsed tagatised juhtudeks, kui kaitseliitlane saab teenistuskohus-tusi täites vigastada, kusjuures need tagatised on samaväärsed kaadrikaitseväelaste omadega. Seni tuli kaitseliitlaste sotsiaalseid tagatisi otsida nii kaitseväeteenistuse seadusest kui ka Kaitseliidu seadusest. Uue Kaitseliidu seadusega antakse kõi-kidele Kaitseliidu tegevliikmetele võimalus saada kuni kümme vaba päeva aastas, et osaleda Kait-

seliidu õppustel. Seni oli selline võimalus vaid rii-giametis töötavatel kait-seliitlastel, mis oli aga ebavõrdne erasektoris töötavate kaitseliitlaste suhtes. Samuti korrastab uus seadus Kaitseliidu käsuliine ning sätestab Kaitseliidu eriorganisat-

sioonid – Naiskodukaitse, Noored Kotkad ja Kodu-tütred – selgemalt Kaitseliidu osana.

Uue Kaitseliidu seaduse valmistas ette kaitsemi-nisteeriumi, Kaitseliidu ja kaitseväe esindajatest koosnev laiapõhjaline töögrupp. Seaduseelnõu projekti tutvustati 2011. aasta jooksul kõikides Kaitseliidu malevates, milles käigus saadi taga-sisidet seaduse täiendamiseks. Küsimused ja kommentaarid eelnõu kohta on oodatud e-posti aadressil seadus@kaitseliit.ee.

6

Uud

ised

Kaitse Kodu! 3/2012

Laskesuusavõistlus AvinurmesLIA REKS

Kaitseliidu Alutaguse maleva Avinurme malevkond korraldas 26. veebruaril Muru lasketiirus laskesuusavõistluse. Distantsiks oli kolm 2,5 km pikkust ringi, mille jooksul tuli läbida ka kolm lasketiiru. Pärast iga ringi läbimist tuli võistlejail lasta erinevast asenditest (lamades, püsti või põlvelt) seitse lasku automaatrel-vast distantsilt umbes 175 m. Iga möödalask tõi kaasa trahvi-minuti, mis lisati suusatamise üldajale, trahviringe ei olnud vaja läbida. Laskesuusahuvilisi saabus starti suisa 27 — seega üheksa kolmeliikmelise võistkonna jagu.

Parim laskja oli Ivar Tallermann, kes tabas 21 võimalikust 16 lasku. Märkimist väärib ainukese naisena raja läbinud Jekaterina Tihhomirova, kes tabas 21st lasust 15. Individuaalarvestuses tuli võitjaks Marko Rooden ajaga 37.50, teise koha saavutas Rasmus Rooden (40.35) ja kolmandale kohale jäi napilt Ivar Tallermann lõpuajaga 40.38. Üheksast kolmeliikmelisest võistkonnast oli kiireim ja viis tänu sellele koju esimest korda välja antud rändkarika võistkond Nõmme Lüganuse malevkonnast ajaga 2.06.02. Teisele kohale jõudis võistkond Staap ajaga 2.14.05 ja kolmandaks tuli võistkond Sonda (2.14.40).

Külma ja lumist ilma aitasid trotsida nii meisterlikult ettevalmistatud suusarada, mille eest hoolitses Avinurme malevkonna Iisaku rühm eesotsas Sander Sabalotniga, kui ka fi nišis ootavad soe hernesupp ja värsked saiakesed. Avinurme malevkond annab igal juhul endast parima, et see võistlus saaks traditsiooniks ja vahelduseks tavalistele õppustele. Järgmisel talvel ootame veelgi aktiivset osavõttu ka teistest malevatest.

Naistepäev lasketiirusMärtsi teisel nädalavahetusel peeti Kelli lasketiirus Naiskodukaitse Valga ringkonna ja kodutütarde naistepäeva laskevõistlus, mille eesmärgiks oli propageerida laskmist naiste seas ja arendada jõustruktuuride koostööd. Võistlus oli individuaal-võistkondlik. Lasti spordipüstolist Margolin 5+5 lasku 25 meetri kaugusel olevasse märklehte.

Laskevõistluse võitis Naiskodukaitse Valga jaoskonna võistkond koosseisus Heili Mets, Piret Vahtra ja Janne Salumäe. Teiseks tuli sama jaoskonna naiskond koosseisus Merily Sinisalu, Kersti Oksaar ja Viivika Sinisalu ning kolmanda koha pälvisid Tõrva jaoskonna naiskodukaitsjad Sirli Matvei, Mahta Palu-mets ja Evelyn Tamm. Individuaalarvestuses saavutas esimese koha Heili Mets ning teist ja kolmandat kohta jäid jagama Piret Vahtra ja Janne Salumäe.

Naistepäeva laskevõistlust peeti kuuendat aastat. Kui varasematel aastatel on üritust korraldanud naiskodukaitsjad, siis seekord tehti koostööd kodutütardega. Korraldamisel pakkusid abi ka noorkotkad, kes muutsid ürituse pidulikumaks. Osalema olid oodatud politsei- ja piirivalveameti, laskurklubi ja kõiki-de jaoskondade võistkonnad.

Eesti laskjad Lätis kolmandadRiias 1. ja 2. märtsil korraldatud Zemessardze rahvusva-helistel laskmisvõistlustel sai Eesti võistkond koosseisus n-ltn Tõnu Teder ja n-vbl Vahur Toomas Kaitseliidu Lääne malevast ning mlv Dein-Tom Tõnsing Tallinna malevast meeskonnaarvestuses Läti ja Poola esinduse järel ning Ühendkuningriigi ees kolmanda koha. Meeskonnaarvestu-ses arvestati sõjalist kiirlaskmist Margolini püstolist. Kok-ku osales võistlusetel üle 30 võistkonna Lätist, Poolast, Ühendkuningriigist ja Eestist.

Läti vabatahtlik riigikaitseorganisatsioon Zemessardze korraldab rahvusvahelisi Oskars Kalpaksi laksevõistlusi Riias alates aastast 1993. Tuleval aastal võrreldakse kätt ja silma juba kahekümnendat korda.

7

Uud

ised

Kaitse Kodu! 3/2012

Järvas lõppes sõdurioskuste baaskursusLõõla õppekeskuses lõppes 18. märtsil järjekordne Järva maleva sõdurioskuste baaskursus, kus omandas tarkusi 20 Järva maleva kaitseliitlast. Seitsme nädalavahetuse jooksul said uutest ja peamiselt noortest Järva maleva liikmeist kursuslased baasteadmisi ja üksikvõitleja oskusi, mida on vaja nii Kaitseliidus kui ka kaitseväes. „Kursusel oli pearõhk just üksikvõitleja oskustel, et õppurid mõistaksid sõjaväeli-se organisatsiooni juhtimist ja oskaksid täita nii jao- kui ka rühmaülema käske,“ lausus Järva maleva nooreminstruktor n-vbl Raimo Merilo. „Läbitud baaskursus on kui lävepakk, kust igaüks saab ise huvidele vastavalt edasi liikuda ja teisi kursusi läbida.“

N-vbl Merilo sõnul väärib märkimist tänavuaastase kursu-se läbinud õppurite erakordne motiveeritus. „Oli hea meel tõdeda, et need, kes tulid kursusele, ei tulnud siia üksnes linnukese kirjasaamise, vaid tõsise huvi pärast,“ lausus n-vbl Merilo, kelle sõnul väärib eraldi väljatoomist noormeestega võrdväärselt katsumustele vastu astunud naiste ja noorema-test enam kui kaks korda vanemate malevlaste panus.

Järva malev korraldas uutele maleva liikmetele mõeldud sõ-durioskuste baaskursust üksnes oma jõududega kolmandat aastat. Varasematel aastatel on koostööd tehtud naaber-malevatega, kuid malevaliikmete viimaste aastate suur huvi kursuse vastu on võimaldanud seda terves ulatuses läbi viia kodumaakonnas ja malevas sirgunud instruktorite juhenda-misel.

Helme rahvas peab kindral Sootsi sünniaastapäeva meeles

VELLO JASKA

Vabadussõja kangelase ja ühiskonnategelase kindralmajor Jaan Sootsi sünnist möödus 12. märtsil 132 aastat. Mis teeb aga juba 1940. aastal Helme valla aukodanikuks valitud Helme kihelkonnas sündinud kindral Sootsi nii suureks, et Kaitseliidu Valgamaa malev ka Helme vallavalitsus ei ole tema teeneid tänini unustanud?

Soots oli üks neid tsaariarmee koolitatud ohvitsere, kes naasis Eesti riigi sünni eelõhtul kodumaale ja andis oma panuse Vabadussõja võiduks. Tema suurimaks panuseks oli aga osalemine Eesti ja Nõukogude Vene-maa rahuläbirääkimistel. Rahuleping sõlmiti 2. veebruaril 1920 Tartus. Tartu rahulepinguga tunnustas punase idanaabri valitsus tingimusteta Eesti riigi iseseisvust, määrati kindlaks Eesti-Vene riigipiir ja kooskõlasta-ti vastastikused julgeolekutagatised. Just rahulepingu nende tingimuste esitamisel ja kaitsmisel osutus määravaks Jaan Sootsi kindlameelsus ja järeleandmatus.

1940. aastal arreteerisid Nõukogude okupandid Sootsi Tallinnas ja saat-sid Venemaale Solikamski vangilaagrisse, kus ta 6. veebruaril 1942 suri.

WIK

IPED

IA

Valgamaa maleva teavituspealik pälvis kodumaakonna teenetemärgiValga maavanem andis 23. veebruaril Otepääl Eesti vabariigi 94. aastapäeva kontsertaktusel üle maakonna vapi- ja teenetemärgid. Teiste hulgas pälvis Valgamaa teenetemärgi Kaitselii-du Valgamaa maleva vabatahtlik teavituspealik v-vbl Vello Jaska, kes on tegutsenud selles ametis alates Kaitseliitu astumisest 2001. aastal. V-vbl Jaska on vabakutseline kirjanik ja ajakirjanik, kes on andnud panuse Valgamaa, eriti Tõrva kandi kul-tuuriürituste korraldamisel ja kajastamisel. Tema näidendeid on ette kantud Tõrva jt kultuurimajade lavadel. Lisaks mängib ta aastast 1983 rahvamuu-sikaansamblis Jauram.

Valgamaa teenetemärgiga autasustatakse inime-si, kes on oma töö ja tegevusega kaasa aidanud Valgamaa arengule, samuti neid, kes on silma paistnud mõne maakonnale olulise saavutusega.

ARV

O M

EEKS

/VA

LGA

MA

ALA

NE

8

Uud

ised

Kaitse Kodu! 3/2012

Ööjooks ja Kaitseliit ühendavad väedÖöjooks ja Kaitseliidu Viru malev lõid teist aastat käed koostööks, et tagada 8. juunil Rakvere linnapäevade tippüritu-se Ööjooksu rajajulgestus, meditsiiniline toetus ja side. „Ööjooks on Lääne-Virumaa suur rahvaspordipidu ja Kaitse-liidu Viru maleval on au antud ettevõtmist toetada, sest see annab võimaluse osaleda meie kogukonna väe ja vaimu kasvatamisel,“ sõnas Viru maleva pealik kpt Rein Luhaväli.

Ööjooksu eestvedaja ja idee autor Marko Torm pidas Kaitseliidu panust vabatahtlike ja tehnikana Ööjooksu korraldajatele suureks abiks ning lisas, et partnerlus Viru malevaga oli eelmisel aastal sedavõrd tulemuslik, et malevapealikule tehti ettepanek koostööd tänavu laiendada. „Ööjooks on muutumas Viru malevale olulisimaks spordi-ürituseks ja me oleme valmis selle nimel kõvasti pingutama,“ rääkis Torm. Ööjooksul tegutsevad Viru maleva distsiplineeritud vabatahtlikud rajajulgestamises ja joogipunktides. Viru malev toob Ööjooksule ka sidevahendid ja tagab nende toimimise, Järva malev toetab ürituse meditsiini-list teenindust.

Ööjooks on Rakveres korraldatav rahvajooks, mis hõlmab poolmaratoni ning 10 ja 5 km distantsi, lisaks Mõmmi lastejooksud. Ööjooksul saavad osaleda nii jooksjad, sörkijad, kepikõndijad kui ka käijad. Eelmisel aastal startis Ööjooksule 2274 täiskasvanut ja 249 last.

Tallinna malev taastas baretikandmistavaKaitseliidu Tallinna maleva aastapäeval, 20. jaanuaril kuulutas malevapealik mjr Eduard Nikkari pidulikult taasta-tuks maleva bare-tikandmistradit-siooni. Kaitseliidu Tallinna maleva baretivärviks on traditsiooniliselt must ja baretti võivad kanda ainult vastava statuudi alusel selle õiguse saanud Tallinna maleva kaitseliitlased, kes on omandanud sõduri baaskoo-lituse Kaitseliidus, kaitseväes või mõnes muus sõjaväes-tatud üksuses, on vähemalt kolm aastat on olnud maleva liikmed, selle aja jooksul aktiivselt osa võtnud väljaõppest, täitnud kohusetundlikult neile pandud ülesandeid ja sooritanud viimase aasta jooksul positiivselt lasketesti oma teenistusrelvast. Lisaks võib baretimärgi kandmise õiguse anda maleva toetajaliikmetele, kes on andnud suure panuse maleva arengusse viimase viie aasta jooksul, või teistest Kaitseliidu üksustest üle tulnud liikmetele, kes on osutanud erilisi teeneid malevale, vaatamata malevas oldud ajale.

Kaitseliitlaste baretikandmisel on ajaloolised juured ja tä-napäeval reguleerib seda vabariigi valitsuse 25. septembri 2008 määrus nr 142 „Kaitseliidu vormiriietuse kirjeldus“. Tallinna malev on Kaitseliidu suurim malev, kuhu 2011. aasta seisuga kuulub koos naiskodukaitsjatega üle 2200 liikme.

KL T

ALL

INN

A M

ALE

V K

OD

ULE

HT

Läänemaa võrkpallimeister on Kaitseliidu naiskondLäänemaa 2012. aasta naiste võrkpalli meistrivõistlu-sed võitis Kaitseliidu Lääne maleva naiskond, kogudes 18st võimalikust 17 punkti. Teine oli Ridala spordiklubi ja kolmas Ridala Säde. Lääne maleva naised loovutasid vaid ühe geimi Ridala Välgu naiskonnale, geimivõidule oli väga lähedal ka Oru kool. Võistlused olid kaheetapi-lised ja kõik võistkonnad kohtusid omavahel kaks korda. Paremuse määramisel võeti arvesse kogutud punktid, mida arvestati nn Itaalia süsteemi kasutades: mängiti kahe geimi võiduni ja 2:0 võidu eest anti 3, 2:1 paremu-se eest 2 punkti, 1:2 kaotus andis kaotajale ühe punkti, 0:2 kaotus kaotajale punktilisa ei toonud. Naiskondade parimateks mängijateks valiti Ivika Raudsepp (Kaitse-liit), Kaidi Talts (Ridala spordiklubi), Ly Märss (Ridala Säde) ja Johanna Nõupuu (Oru kool).

ENN

KER

GE

9

Maa

ilmap

ilk

Kaitse Kodu! 3/2012

Õhtumaa koerad

M äletan varasest lapsepõlvest Mulgimaa taluõuel vurrina keerelnud musta koera, kes ajas vihaselt lõrisedes oma saba taga. Ema selgitas: koer ei saa aru, et see on tema enda saba, ta peab seda võõra koera omaks. See õpetlik lugu tuli mulle meelde

nüüd, mil Eestis ja kogu Euroopas — õieti tervel õhtumaal — räägitakse palju majanduse ja kogu elukorralduse kinnijooksmisest. Ja muidugi püütakse süüdlane üles leida. Saksamaal arvatakse: süüdi on Kreeka. Kreekas arvatakse: süüdi on Saksamaa. Ent Kreeka ja Saksamaa on euroopluse alustalad: üks on Euroopa ajalooline häll, teine aga Euroopa nüüdismootor.

Hiljuti lugesin ühe Hamburgi lasteaiatöötaja kurtmist, et elu on muutunud talumatult vae-seks: enam ei saa endale korraga lubada uut autoliisingut ja iga-aastast Vahemere-reisi. See viis mu mõtted teada-tuntud tõsiasjale, et saksa rahvastik vananeb, sest noored saksa naised ei taha eriti sünnitada. Majandusime aastail kutsuti riiki ohtrasti türklasi, nüüd on Gastarbeiter’id osutunud suureks tülinaks. Nad on milleski justkui süüdi.

Eesti on teel Saksamaa poole. On veel pikk tee minna. Aga kas peakski lõpuni minema? Üks eestlasest tööandja kinnitas hiljuti: tema kogemusel tahavad meie noored head tasuvat tööd, väga vähesed aga soovivad veidi enamat — sedasama tööpõldu ka arendada, et see looks teistelegi uusi ja häid võimalusi. Nõrk on arusaam mina-meie-suhte tähendusest ja tähtsusest.

Eestit peetakse väljendusvabaduse poolest maailma tippu kuuluvaks riigiks. Siin võib iga-üks ütelda või kirjutada, mida ta iganes tahab — olgu ajalehes või ilmavõrgus (internetis). Eneseväljendus on eneseteostuse alus. Vabadus on eneseteostuse tähtsaim eeltingimus. Mõtlen vabaduse piiride üle iga kord, kui näen hilisõhtuse linna bussipeatuses pooliku vii-napudeliga noortekampa. Kas vabadus on kõikelubatavus? Palju laaberdamist tekib siis, kui pole enam valvsat silma. Kes või mis peaks olema see silm tänapäeva Eestis? Või üldsegi — tänasel õhtumaal? Hommikumaast ma siinkohal ei räägi — seal võivad olla omad mured, ent laaberdamisega on idamaal lood teisiti.

Tasub mõtiskleda selle üle, miks 20. sajandil jaapanlased, hiinlased, hindud jpt on kippu-nud joonduma ameeriklaste järgi. Miks on ameerika elulaad ja hollywoodi kultuur paljudele nõnda kütkestav? Noorusihalusest pakatav tarbijamaailm on jõudmas uue hulluseni — kas-vuhormoonideni. Nendesamadeni, mis väidetavalt muutsid Andrus Veerpalu naha nõnda siledaks. Nüüd unistavad sellisest nahast juba tuhanded naised — noored ja pisut vähem noored —, sest see pidavat suurendama nende konkurentsivõimet, st turuväärtust. Millal hakatakse avaldama daamide konkurentsivõime edetabeleid?

Kaubamajade hullud päevad on levimas ilmavõrku – ostjail on aina suurem võim. Aga mida nad selle võimuga peale hakkavad? Mida nad ostavad? Ja milleks? Kui kaubamaja ukse ette mahuvad rüselema vaid sajad, siis küberruumi kiirteele miljonid. Nemad otsustavad. Otsus-tavad selle üle, kuhu me oleme teel. Ühe värske uuringu kohaselt on meile eeskuju pakkuva Rootsi üheksast miljonist elanikust juba neli miljonit iga päev Facebookis. Suur osa neist siseneb sinna mitu korda päevas. Kuid üllatuslikult kinnitab tervelt miljon (st veerand) nen-dest, et nad on Facebookis viibides õnnetud.

Kõik see tuletab meelde ühe tuntud ameeriklase paari aastakümne tagust ennustust tu-leviku internetist ja sellega kaasnevaist „ääretuist võimalusist“. Mär-kimisväärne on see, et kirjelduse tehniline pool on osutunud vägagi täpseks — just selline tänane ilmavõrk ongi. Mis aga osutus täiesti eluvõõraks, oli sellega seondunud usk „inimeste murede kõikehõlma-vast lahendamisest“. Küllap olid inimesed telegraafi leiutamise ajastul sama õnnelikud kui e-posti leiutamise ajal. Ja vist olid nad sama õnne-likud-õnnetud koguni kiilkirja väljamõtlemise hallil ajal. Õnne valem ei ole kunagi olnud „tehniline“. Isegi kui uus tehniline avastus meile kor-raks rõõmu valmistab. Öeldud on: õnne järele ei tohi kihutada, sest ki-hutamine ajab õnne minema. Õhtumaal on pentsikul kombel — sajand sajandi järel aina enam — hakatud õnne otsima iseendast väljaspool. Õhtumaa koerad ei tunne enam oma saba.

TRIVIMI VELLISTE,Kaitseliidu Toompea malevkonna liige

10

Põhi

teem

a

Kaitse Kodu! 3/2012

KARRI KAAS Kaitse Kodu! tegevtoimetaja

Möödunud aasta 4. märtsil allkirjastasid kaitseminister, rahandusminister, kesk-konnaminister, kaitseväe juhataja ja Kait-

seliidu ülem Kaitseliidu lasketiirude arendamise heade kavatsuste kokkuleppe, mille alusel kavat-setakse rekonstrueerida või rajada uusehitistena Kaitseliidule esmase laskeväljaõppe läbiviimiseks 16 nõuetele vastavat lasketiiru. Lepingu elluviimi-seks moodustati kaitseministri käskkirjaga asjaga seotud ametkondade esindajatest ajutine töörühm, kuhu kuuluvad Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK), keskkonnaameti, rahandusministeeriumi, kaitseministeeriumi, kaitseväe ja Kaitseliidu amet-nikud ning mille ülesandeks on välja selgitada lasketiirude ehitamisega kaasnevad probleemid ja pakkuda neile lahendusi.

Kaitseliidu välilasketiirude arendamise konarlik tee

Eesmärk rajada 2018. aasta lõpuks Kaitseliidule 16 nõuetele vastavat lasketiiru lähtub vabariigi valitsuses 2009. aasta jaanuaris heaks kiidetud sõjalise kaitse arengukavast aastateks 2009–2018 ja paistab praegu, 2012. aastal juba ebareaalsena. Tõenäoliselt kohendatakse eesmärki tänavu val-mivas sõjalise riigikaitse arengukavas aastateks 2013–2022.

Ka lepiti kokku põhimõte, et Kaitseliidule lahing-laskmisteks eraldi harjutusvälja ei rajata, selleks kasutavad kaitseliitlased kaitseväe keskpolügooni, Nursipalu, Sirgala, Klooga, Männiku ja Kikepera harjutusväljasid. Samuti ei rajata (mõne erandiga) lasketiire nendesse maakondades, kus kaitseväe lasketiirud juba olemas (eranditeks on Lääne-Viru-maa, Ida-Virumaa ja Harjumaa).

Ilmselt ei tule enam kellelegi üllatusena, et lasketii-rude arendamisega on seotud ohtralt muresid, mis vajavad tähelepanu. Sellest hoolimata pole olukord nii lootusetu, nagu esmapilgul tundub.

Kaitseliidu harjutusväljade teemat aitab lahti harutada peastaabi tagalakeskuse kinnisvarajaoskonna juhataja Toomas Kuningas

11

Põhi

teem

a

Kaitse Kodu! 3/2012

Vajadused paika

„Lasketiir on koht käsitulirelvade õppelaskmisteks: automaadid kaliibriga kuni 7,62 mm ning kaliib-ripiiranguta püstolid ja revolvrid,“ alustab Kait-seliidu peastaabi tagalakeskuse kin-nisvarajaoskonna juhataja Toomas Kuningas olukorra selgitamist defi -nitsiooniga, mida tegelikult tähendab sõna „lasketiir“. „Paljudele kaitse-liitlastele võib tulla üllatusena, et igas lasketiirus ei tohigi näiteks granaadiheitjaga lasta. Küsimus on selles, kas peakski,“ arutleb Kuningas ja vastab ise: ei peaks.

Tema väidet toetab väga praktiline mõttekäik: „Praegu ehitatakse Võrumaal kaitseministeeriumi tellimusel Tsiatsungõlmaale kaitseväe ja Kaitseliitu tarbeks sisuliselt esimest nüüdisaegset ja tehnilis-tele nõuetele vastavat lasketiiru. See on poolkin-nine, praktiliselt ohualata lasketiir: põrkeplaatide, otsa- ja külgmiste ohutusvallidega. Selle hinnaks on koos käibemaksuga natuke üle 2 miljoni euro. Kui mehed laseksid näiteks lahingugranaatidega taustvalli ette kuulipüüdjasse, läheks see lugu las-ketiiru omanikule – või ka laskjale – kokkuvõttes üsna kalliks maksma.“

Sellepärast tulebki esmalt selgeks teha, milliseid lasketiire, miks ja kuhu vaja on. Selle juures tuleb lähtuda ka kainest talupojamõistusest.

Näiteks ei ole praegu isegi plaanis ehitada tiire täp-suslaskuritele. „Kuigi Kaitseliit on juba arvestatavas mahus täpsuslaskureid välja koolitanud, pole eriti reaalne, et iga malev saaks endale nende vajadusi rahuldava tiiru. See läheks liiga kulukaks. Lähtuda tuleb ikkagi olemasolevatest võimalustest ja neid täiel määral ära kasutada,“ kinnitab Kaitseliidu peastaabi operatiiv- ja väljaõppeosakonna staabioh-vitser major Joe Lepp. Et täpsuslaskurite väljaõppes on oluline imiteerida võimalikult usutavalt reaalset olukorda, sobib nende laskeharjutuseks kõige pare-mini harjutusväljal asuv laskeväli, lasketiirus on tin-gimused liiga tehislikud. Harjutusväljad on olemas ja planeeritud välja ehitada, aga kaitseväele ja nende kasutamiseks tulebki täpsuslaskurite väljaõppe kor-raldamisel teha tihedat koostööd kaitseväega.

Arvesse tuleb võtta ka asju, mis on märksa pakili-semad ja mõjutavad igapäevaselt malevate eluolu. „Kui seni on malevate staabi- ja tagalakeskused välja ehitamata, ei saa lasketiirud kuidagi olla prioriteet. Lasketiirude arendamine on prioriteet eelkõige malevatele, kellel on muud objektid korras. Neil malevatel, kus on olukord staabikomplekside osas kriitiline, on eelkõige vaja töökeskkond korda saada,“ on Kuningal kindlalt selge, mille ehitamist eraldatud eelarverahast eelistada. „Näiteks veidi enam kui kahe miljoni eest, mis kulub Tsiatsun-gõlmaa lasketiiru ehitamiseks, saaksime umbes kaks värskelt rekonstrueeritud Tallinna maleva staabihoonet,“ ütleb ta.

Need ongi paralleelid, millega peab kinnisvarajaos-kond opereerima. „Kui seada malevapealik küsi-muse ette, mida ta eelistab, kas tagalakeskust või lasketiiru – need on hinnalt võrreldavad –, siis ma aiman, mida ta eelistab,“ pakub Kuningas ühe selgi-

Näiteks veidi enam kui kahe miljoni eest, mis kulub

Tsiatsungõlmaa lasketiiru ehitamiseks, saaksime umbes kaks värskelt rekonstrueeritud Tallinna maleva staabihoonet.

Potsepa karjääri omanik Henn Rääk suhtub Kaitseliidu te-gemistesse oma maadel igati sõbralikult

12

Põhi

teem

a

Kaitse Kodu! 3/2012

tuse, miks lasketiirude arendamine seni nii visalt on kulgenud. „Meie investeeringute maht on üsna pii-ratud. Sellepärast olemegi seda meelt, et poolkinni-sed tiirud käivad Kaitseliidule lihtsalt üle jõu. Peame leidma odavamaid lahendusi.“ Odavamate lahendus-tega kaasnevad omakorda uued probleemid.

Karmid nõudmised

Esimesed tagasilöögid ilmnesid juba Kaitseliidu lasketiirude arendamise heade kavatsuste kokku-leppe allkirjastamise koordineerimisel keskkon-naministeeriumiga. Kuus lasketiiru kooskõlastati märkusteta, kaheksa märkusega ja kaks jäeti üldse kooskõlastamata. Peamised märkused seisnesid keskkonnamõjude hindamise või liigieksperdi hin-nangu tellimise vajaduses.

„Meil pole endal tõendatud ja pädevaid näiteid, millist mõju lasketiirud avaldavad. Kui legalisee-rime praegu olemasolevaid laskekohti, kus on lastud juba aastakümneid, selgub tihti, et seal elutseb näiteks metsis. Tegelikult ei ole laskmine neid mõjutanud, aga seda väidet on väga keeruline

tõendada, kui pädev ekspert ei ole seiret läbi viinud ja seda ei ole dokumenteeritud,“ selgitab Kunin-gas tiirude arendamise keskkonnamõjulisi külgi. Plaan selle murekoha lahendamiseks on olemas: „Kohtades, mida saame praegu kasutada metsisele tundlikul ajal kuni kord kuus, tekib Kaitseliidul seirekohustus ja seda hakataksegi Kaitseliidu kulul korraldama. Kui seire näitab mõne aasta jooksul negatiivse mõju puudumist, saame taotleda juba kindlatele faktidele toetudes kasutuskoormuse suurendamist.“

Lisaks keskkonnapiirangutele raskendab lasketii-rude arendamist tiiru kasutamisega kaasnev müra, mis häirib tugevalt kohalikke elanikke: näiteks Põlvamaal on lasketiiru rajamise protsess kohalike vastuseisu tõttu pidurdunud. Raplamaale pole aga keskkonnakaitseliste piirangute tõttu lasketiirude rajamiseks sobilikke kohti veel leitud. „Paradoks on selles, et kui on palju inimesi, siis ei ole reeglina ka looduskaitselisi piiranguid, kui on vähe inimesi, siis on jällegi looduskaitselised piirangud,“ toob Kunin-gas näite laskekohtade rajamist pärssivast olukor-rast, kus klassikaliselt nokk kinni, saba lahti.

„Inimeste arvates on kõik kohad polügoonid: harjutusväli, laske-väli, lasketiir, laskepaik, laskekoht. Ometi on need kõik erinevad mõisted. Selles suhtes on vaja veel kõvasti selgitustööd teha, sest kohaliku kogukonna toetus on protsessi sujumiseks hädavajalik.“

Tasub aga küsida, kas lasketiirude arendamine teenib ainult Kaitse-liidu huve või saavad sellest kasu ka teised, nagu laskesportlased, jahimehed ja ka kohalikud ini-mesed. „Kui protsess kuhugi top-pama jääb, siis kindlasti ei avaldu selle mõju ainult Kaitseliidu tegevusele,“ on Kuningas veen-

Pildikesi Nursipalu harjutus-

väljalt

13

Põhi

teem

a

Kaitse Kodu! 3/2012

dunud. „Sellepärast tasukski seljad kokku panna.“ Tähtis pole mitte ainult materiaalne abi, vaid ka moraal ne.

Inimesed tiiruteema taga

Lasketiirude arendamisele seab ka omad kitsen-dused saadaoleva pädeva personali nappus. Ainult mõne üksiku inimesega pole puhtfüüsiliselt või-malik kümne inimese tööd ära teha. Peaaegu kõik objektid on küll korraga töös, kuid keskendu-takse esmajärjekorras neile, mille potentsiaal on suurem. „Reaalsus on praegu selline, et meil on kaks inimest, kes selle valdkonnaga Kaitseliidu peastaabis igapäevaselt tegelevad. Kui probleeme pole, kulgeb kõik kiiresti. Kui ilmneb mõni probleem, jääb protsess toppama või kulub sama tempo juures oluliselt rohkem tööjõudu,“ paljastab kinnisvarajaoskonna juhataja lihtsa tõe.

Lasketiirude temaatika on spetsiifi line valdkond ja vajaliku oskusteabega pädevaid konsultante, eksperte või projekteerijaid tuleb taga otsida tiku-tulega. Praegu töötab peastaabi kinnisvarajaos-konnas kolm inimest, kes on tegelenud lasketii-rude või harjutusväljade arendamise temaatikaga kaitseministeeriumi valitsemisalas enam kui kuus aastat. Umbes kaks aastat tagasi hakkas kinnis-varajaoskonnas lasketiirude valdkonna arengut keskselt koordineerima kaks inimest: Liina Allikas ja v-vbl Imre Õim. Varem seda Kaitseliidus ei teh-tudki.

Valgus tunneli lõpus

Kuigi lasketiirude arendamine on keeruline prot-sess, mille juures tuleb arvesse võtta väga paljusid aspekte, pole see lootusetu ülesanne. Muidugi kulub iga eesmärgi saavutamiseks aega, raha ja inimtöö-jõudu. Aga algatuseks on vaja vaid kindlat plaani ja tahet ning juba avalduvadki esimesed tulemused.

„Meil on detailne plaan olemas. Kaitseliidu las-ketiirude arengukava, mida koostame, sisaldab lisaks välilasketiirudele ka siselasketiire. Lähema paari-kolme kuu pärast toome selle lauale,“ teatab Kuningas, et tegevuskava taha asi seisma ei jää. „Väga keeruline on kritiseerida asja, mida ei ole. Kui midagi on aga tehtud, saavad inimesed öelda, mis on valesti ja mis on väga hea või mida meil ei ole vaja ja mida on vaja.“

Peale selle on lahenduse leidnud ka mitmed märksa praktilisema väärtusega probleemid. „Suur asi, mis

Kui on palju inimesi, siis ei ole reeglina

ka looduskaitselisi piiranguid, kui on vähe inimesi, siis on jällegi looduskaitse-lised piirangud.

praeguseks on tehtud, on kokkulepete saavutamine RMKga, sest lasketiirude ohualad on suures osas nende maadel,“ tutvustab Kuningas juba astutud samme. „Teine oluline punkt, mis on lahenduse leidnud, on kaitseministeeriumi tellimusel valmi-nud lasketiirude tüüpprojektid.“

Sõlmitud kokkulepped aga kajastuvad reaalsetes tegudes ja on lootust, et Kaitseliidu esimesed tänapäevased 300-meetrised lahtised lasketiirud Välustes ja Metsnikul valmivad juba aasta jooksul. Seejärel saab arendustes keskenduda prioriteetsu-selt järgmistele objektidele. Juba valminud laske-tiirude osas algab uus etapp: lasketiiru säilimise tagamine ehk nii korrashoiutegevuste korralda-mine kui ka kasutamise koordineerimine.

Väluste ja Metsniku ehitusprojektid valmivad juba aprillis ja seejärel, pärast ehitushangete läbiviimist mais-juunis selguvad ka objektide maksumused. „Kõik sõltub ehitusmaksumusest. Võib isegi juh-tuda, et üldse ei lähe ehituseks, sest ehitamine läheb ebamõistlikult kalliks. Kõige optimistlikuma plaani järgi saavad mõlemad tiirud valmis juba sel aastal,“ lõpetab Kuningas siiski lootusrikkalt.

14

Põhi

teem

a

Kaitse Kodu! 3/2012

Kriteeriumid ja nõudedJärgnev loetelu ei ole n-ö ametlikult kehtestatud dokument, vaid töömaterjal, mis kajastab lasketiiru rajamise eelduseks olevat ideaalilähedast olukorda. Päriselus tuleb aga tihti teha kompromisse ja seega mõnestki kirjeldatud tingimusest loobuda.

1. Ohuala:

a) ohuala peab jääma riigimaale. Ohualasse ei tohi jääda püsielanikke ega suuremaid teid;

b) ohuala jääb nii riigi- kui ka eramaa(de)le, kui on olemas eraomaniku või eraomanike nõusolek ja maakasutustin-gimused on Kaitseliidule vastuvõetavad. Enne lasketiiru ehitamist tuleb eramaa(de)le seada isiklik kasutusõigus Kaitseliidu kasuks vähemalt 30 aastaks.

2. Lähedus maakonnakeskusele:

a) lasketiir peaks jääma maakonnakeskusest kuni 30 km kaugusele.

3. Kaugus elamutest:

a) vältimaks müraprobleeme, peab lasketiir asuma lähimatest majapidamistest ja asulatest võimalikult kaugel, soo-vitatavalt vähemalt 2 km kaugusel.

4. Keskkonnapiirangud:

a) ideaaljuhul ei tohiks lasketiiru vahetusse lähedusse ja ohualasse jääda kaitsealasid, hoiualasid, püsielupaiku, kaitstavate liikide elupaiku/leiukohti jt kaitstavaid objekte, mida lasketiiru rajamine ja kasutamine mõjutaks;

b) kui kõigi kaitstavate objektide välistamine lasketiiru läheduses ja ohualas on võimatu, tuleb arvestada, et I ja II kaitsekategooria kaitsealuste loomade elupaigad jääksid lasketiiru mõjualast võimalikult kaugele.

5. Juurdepääsutee:

a) lasketiiru asukohavalikul tuleb arvestada, et maa-alale oleks olemas juurdepääsutee;

b) kui juurdepääsuteed ei ole, peab asukohavalikul arvestama, et lasketiiru toetava infrastruktuuri (tee, parkla) raja-mise kulud oleksid mõistlikud.

6. Elektrivajadus:

a) võimalus elektrivõrguga liitumiseks. Kindlasti kaaluda ka mobiilse generaatori kasutamise võimalusi.

7. Muud nõuded:

a) võimalusel lage ala (vähem metsa raadamist);

b) võimalusel kõrgem pinnas, sest lasketiir eeldab pinnasetöid kuni 3 m sügavuseni;

c) võimalusel laskesuund põhja, kuid aktsepteeritavad on ka suund kirdesse või loodesse. Sellise asendiplaani puhul häirib päike laskjaid kõige vähem;

d) võimalusel pinnase (liiva) olemasolu samal kinnistul või selle lähedal (karjäär vms), mida on võimalik lasketiiru ehitamisel kasutada, sest lasketiir eeldab suurt pinnasetöömahtu, mis omakorda mõjutab oluliselt lasketiiru ehitus-maksumust.

8. Väljaõppealased vajadused:

a) maksimaalne laskedistants;

b) tulejoonte arv ja kaugus;

c) sihtmärgisüsteemid;

d) kasutuskoormus;

e) kasutatavad relvad;

f) muud väljaõppealased vajadused.

9. Ehitusmaksumus.

10. Maa-ala suurus:

a) laskeala ja ohuala nõuavad minimaalselt 5—6 ha;

b) Kaitseliidule sobivad laskeväljeõppeehitiste puhul tuleb rääkida suurusjärgust 200—350 ha.

LASKEVÄLJAÕPPEEHITISTE PÕHITÜÜBID

1. Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväli on maa- või mereala koos selle kohal oleva õhuruumiga, kus korraldatakse kaitseväe ja Kaitseliidu üksuste taktikalisi harjutusi ja õppusi, laskmisi ja lõhketöid ning katsetatakse relvi, lahingu-moona, lahingu- ja muud tehnikat.

Laskeväli on osa harjutusväljast (maa- või mereala), mis vastab ohutusnõuetele ja on kohandatud laskeharjutuste sooritamiseks laskurrelvadest, tankitõrjerelvadest, kaudtulerelvadest, õhutõrjerelvadest ja laevade pardarelvadest.

2. Lasketiir on laskmiste sooritamiseks alaliselt kasutatav ohutuseeskirjades sätestatud nõuetele vastav väljaõppe-ehitis, kus on võimalik sooritada laskeharjutusi käsitulirelvadest. Lasketiirud jagunevad: lahtine, poolkinnine ja kinni-ne lasketiir.

15

Põhi

teem

a

Kaitse Kodu! 3/2012

KARRI KAAS Kaitse Kodu! tegevtoimetaja

Viimased paar aastat on Kaitseliidu Rapla malevat vaevanud küsimus, kus viia läbi vabatahtlike väljaõppes ette nähtud lask-

misi. Sõbralikud naabrid on neile vajadusel alati abikäe ulatanud ja oma harjutusvälju kasutada lubanud, kuid pikemas perspektiivis ei ole selline rändamine mööda Eestit jätkusuutlik.

Ajakulu pärsib aktiivsust

„Praegu Rapla maakonnas lasketiiru pole ja meie malev käib laskeharjutusi läbi viimas Männikul, Tapal, Piirsalus, keskpolügoonil või...“ loetleb Kait-seliidu Rapla maleva tagalapealik kapten Eduard Meresmäe üles kohti, kus nende vabatahtlikud laskmas käivad, jättes meelega nimistu lõpetamata, sest kunagi ei saa päris kindel olla, kuhu järgmiseks tuleb siirduda. „Peame sõitma. Männikul käimisele kulub päevas oma paar tundi.“

Ajakulu pole paraku ainus probleem, millega arvestada tuleb. Harvad pole juhused, kui lasketiir on vajalikul ajal juba hõivatud. „Männiku on tihti ülebroneeritud ja kui kaks üksust peavad laskevälja jagama, eelistatakse loomulikult kodumalevat,“

räägib kapten Meres-mäe.

Keeruline olukord on tekitanud lisaprob-leeme, mille hulgast kõige suuremat mõju nii malevale kui ka Kaitseliidule tervikuna avaldab vabatahtlike

aktiivsuse pidev vähenemine. „Eelkõige kajastub see meie vabatahtlike osalusprotsendis. Kui saime kasutada oma harjutusvälju – Kuusiku ja Pahkla lasketiiru –, käis rohkem mehi laskmas. Otseselt õppusi ära jätma pole veel pidanud, kuid kindlasti oleksid meie allüksused laskmiste korraldamisel aktiivsemad, kui nad ei peaks pidevalt nii pikka teekonda ette võtma,“ selgitab kapten Meresmäe oma harjutusvälja puudumise kõige negatiivsemat aspekti. „Eks sel asjal ole ka oma psühholoogiline pool. Mida lähedal on tiir, seda varem saame ju ka õhtule. Kui meestel on valida, kas loksuda mitu tundi autokastis või teha kodus sama kaua midagi

Rapla maleva katsumused harjutusväljade asjus

perele vajalikku, valib enamik tõenäoliselt viimase variandi.“

Malev vajab uut tiiru

Otsest süüd tekkinud olukorras kellelgi pole. Maleva tiirud Kuusikul ja Pahklas tuli sulgeda, sest need ei vastanud enam kehtivatele nõuetele ja neid polnud ohutu kasutada. Raskustest hoolimata ei ole Rapla maleva kaitseliitlased veel lõplikult meelt heitnud ega käed rüpes istuma jäänud, vaid tege-levad aktiivselt väljapääsu otsimisega. Lahenduse leidmine on aga osutunud ootatust märksa keeru-lisemaks.

„Praegu otsime maakonnas sobivat kinnistut, kuhu 300 m tiir peale mahuks, kuid kahjuks on senised otsingud liiva jooksnud,“ räägib kapten Meresmäe olukorrast. Ta lisab: „Praegu välja pakutud kinnis-

Kui saime kasutada oma harjutusvälju

– Kuusiku ja Pahkla lasketiiru –, käis roh-kem mehi laskmas.

Rapla kaitseliitlane unistab laskeharjutusest

RA

PLA

MA

LEV

16

Põhi

teem

a

Kaitse Kodu! 3/2012

Kuressaare

KärdlaHaapsalu

Tallinn

Pärnu

Rapla

Piirsalu

Kapasto

Männiku

Dejevo

Klooga/Paldiski poolsaar

Potsepa

Lauri

Kikepera

aa

Lääne malevLääne malev kasutab Piirsalu lasketiiru ja Hiiumaal Kapasto karjääris asuvat lasketiiru.

Kus me laskmas käime?

Saaremaa malevSaaremaa malev kasutab suuremateks laskeharjutusteks Dejevo laskevälja Karujärve lähedal.

RaplaRapla malev käib laskmas Männikul.

Pärnumaa MalevPärnumaa malev kasutab laskeharjutuste läbiviimiseks Potsepa ja Lauri karjääri ning Kikepera harjutusvälja.

Harju malevHarju malev kasutab laskmiste läbiviimiseks Männiku laskevälja ja tiiru.

Tallinna malevTallinna malev kasutab Männiku harjutus-välja, Kloogat/Paldiski poolsaart, kaitseväe keskpolügooni, Piirsalu, Kirde KRK Tapa vana linnakut, Jägalat. On käidud ka Sirgalas.

tutest pole ükski sobinud. Üks ala on liiga soine ja teine asub kaitse all oleva linnuraba lähedal. Sel-listesse kohtadesse lasketiiru rajada ei saa.“

Ometi pole kõik veel päris lootusetu. „Üks maa-ala meil siiski silmapiiril on, kuid see ulatub eravaldusesse, mille üks omanik on har-jutusvälja rajamisele kindlalt vastu. Võib-olla tema suhtumine muutub, kui autoriteetsemad inimesed talle natuke rohkem selgitustööd teevad,“ võtab

Rapla maleva tagalapealik kapten Meresmäe teema lootusrikkalt kokku.

Rapla pole üksi

Sarnane seis Rapla malevaga on ka Põlvas, kus kohalikel kaitseliitlastel puudub oma laskealase väljaõppe läbiviimiseks sobilik koht. Mooste aleviku lähedale Hullumäe karjääri, mida Kaitse-liit on laskeharjutuste läbiviimiseks kasutanud varemgi, planeeritud lasketiiru arendamine jäi soiku kohalike elanike aktiivse vastuseisu tõttu. Alternatiivset ala pole aga seni leida suudetud ja pidev sõitmine kaugemal asuvatesse tiirudesse on

Praegu otsime maakonnas so-bivat kinnistut,

kuhu 300 m tiir peale mahuks, kuid kahjuks on senised otsingud liiva jooksnud.

17

Põhi

teem

a

Kaitse Kodu! 3/2012

Valga Võru

Põlva

Tartu

Jõgeva

Paide

Rakvere Jõhvi

Viljandi

Nursi

Kaitseväe keskpolügoon

Nurmsi

Kirde KRK Tapa

Kirna õppekeskus

Metsniku

Uniküla

Jägala

Sirgala

Väluste

Lilli

Rutja

Viru pataljon

Võrumaa malevVõrumaa malev kasutab oma väljaõppe läbiviimiseks kaitseväe Nursi harjutusvälja ja lasketiire.

Põlva malevPõlva malev kasutab tavaliste laskeharjutuste läbiviimiseks Nursipalu harjutusvälja, lahinglaskmisi tehakse põhiliselt Kirde KRK Tapa laskeväljal. On käidud ka Välustes.

Alutaguse malevAlutaguse malev kasutab Viru pataljoni lasketiire ja võimalusel ka Sirgalat.

Valgamaa malevValgamaa malev kasutab suuremateks laskeharjutusteks Metsniku tiiru ja väiksemateks Uniküla. Püstolit käiakse laskmas Jaanikese OÜ siselasketiirus Valgas.

Sakala malevSakala käib põhiliselt laskmas Välustes ja Lillis.

PP

Järva malevJärva malev kasutab laskmiste ja taktikaliste harjutuste läbiviimiseks kaitseväe kesk-polügooni, Nurmsi õppevälja, Kirde KRK Tapa lasketiiru ja Kirna õppekeskuse lasketiiru. Järvamaal laskeharjutuste läbiviimiseks lasketiir/laskeväli praegu puudub.

Tartu malev Tartu malev käib Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuse harjutusväljal ja Sakala maleva Väluste laskeväljal.

Jõgeva malevJõgeva malev kasutab Kirde KRK Tapa ja Kirna õppekeskuse lasketiiru.

Viru malevViru malev käib laskmas Tapal ja Rutjal.

õhõhvi

vaikselt hakanud mõju avaldama ka laskeväljaõp-pele. Suurenenud transpordikulust rääkimata.

„Põhiline kulu läheb transpordile, kuid eks see mõjuta ka väljaõpet,“ ütleb Põlva maleva tagala-pealik leitnant Riho Nool. „Kui on vaja sõita Nur-sipallu või Tapale, ikka väga ei taheta tulla küll. Eriti kui on vaja oma autoga sõita, järgulaskmisele näiteks.“

18

Põhi

teem

a

Kaitse Kodu! 3/2012

UNO MINKAKaitseliidu Võrumaa maleva teavituspealik

Viimati rääkisime Võrumaa maavanema Andres Kõivuga Kaitseliitu astumisest 2011. aasta maakaitsepäeval. Siis andis ta

lubaduse organisatsiooniga liituda. Nüüd on maa-vanem oma lubaduse täitnud.

Tere tulemast Kaitseliitu! Mis ajendas sind lii-tuma suurima vabatahtliku riigikaitseorganisat-siooniga?Riigikaitse peab olema meie kõigi ühine tahe. Liitumine selle organisatsiooniga on loomulik samm, mille astusin, lähtudes oma tõekspidamis-test. Eesti inimesed peavad oma riigi eest hoolt kandma ja seda kaitsma. Võrumaal on palju mehi ja naisi, kes töötavad kaitseväes või on tegevtee-nistuses, seega on kaitsevägi aidanud vähendada ka tööpuudust.

Mida saaks teha, et veelgi parandada maavalit-suse koostööd jõustruktuuridega?Praegust koostööd hindan väga heaks. Kord kuus istume kõigi jõustruktuuride esindajatega koos, et anda üksteisele informatsiooni ja aru-tada probleeme. Üheks keeruliseks probleemiks on Nursipalu harjutusväljaga seonduv. Komp-romissi leidmine on keerukas ja ülesanne on raske.

Kuidas edeneb selle probleemi lahendamine?Siin on mitu aspekti, millega peab arvestama. Esi-teks on relvadest laskmine väljaõppeks reaalselt

vajalik, see pole pelgalt kellegi välja-mõeldud tegevus aja sisustamiseks. Harjutamine hõlmab olulist osa väl-jaõppest ja tagab maksimaalse koge-mustepagasi. Teiseks tuleb harjutus-välja arendamisel leida kõiki pooli rahuldav lahendus. Pole mõeldav, et kompromissi ei püütagi leida ja arva-takse, et riigikaitsega tuleb tegeleda kusagil kaugel või kusagil mujal.

Miks on elanike ja kaitseministeeriumi vastas-seis püsinud nii äge ja terav viimsed kaheksa aastat?Peamine põhjus on minu hinnangul selles, et maa-valitsuse ja maakonna tasandil pole selle asjaga sisuliselt tegeletud. Sellistes küsimustes peab kohalik maavalitsus olema juhtivas rollis, vajadu-

Kindla sõnaga Võru maavanem Andres Kõivastus Kaitseliitu

sel vahemees ja sidemees, et aidata mõistlikke ja pooli rahuldavaid kokkuleppeid sõlmida.

Maakonnas on omavalitsusi, mille eesotsas on väga töökad ja tublid vallavanemad või volikogu juhid, kes on liitunud Kaitseliiduga, olles sellega suureks eeskujuks. Nimetan eelkõige Võrumaa Omavalitsuste Liidu juhti, Antsla vallavanemat Tiit Tõntsu, kes on Kaitseliidu Antsla üksikkompanii pealik, Vastseliina vallavanemat Raul Tohvi ja val-lavolikogu aseesimeest Urmas Juhkamit. Naaber-vallas Missos töötab vallavanemana reservkapten Urmas Peegel, kes on Kaitseliidu aktivist ja teeb väga tänuväärset tööd, et aidata noortel tegeleda rallispordiga. Meremäe vallavolikogu esimees Arno Vares on samuti staažikas kaitseliitlane. Nii Urma

Eesti inime-sed pea-vad oma

riigi eest hoolt kandma ja seda kaitsma.

19

Põhi

teem

a

Kaitse Kodu! 3/2012

kui ka Arnoga julgen ma igal ajal luurele minna, sest olime möödunud aasta maikuus koos suurõp-pusel Kevadtorm.

Kas sinu arvates võiks omavalitsusjuhtide rivis olla veelgi enam Kaitseliidu liikmeid? Millega ja kuidas neid meelitada?Jah, võiks olla küll. Et tegemist on vabatahtliku organisatsiooniga, siis kedagi sundida ei saa. Sel-lest vajadusest peab igaüks ise aru saama.

Mida saaksid maavanemana teha selleks, et maakonnas tegutseks veelgi tugevam Kaitse-liidu malev, sh Naiskodukaitse ja noorteorgani-satsioonid?Hea eeskujuna astusin Kaitseliidu ridadesse, et panustada selle organisatsiooni töösse.

MTÜ Võrumaa Jahimeeste Seltsi liikmete arv on tublilt üle 600. Selle organisatsiooni kauaaeg-ne aktiivne liige on ka sinu isa Ülo Kõiv. Kas isa eeskuju on üks põhjustest, miks sa tallad jahi-radu? Jahipisiku olen pärinud tõesti isalt, kuigi ka minu vanaisa ja vanavanaisa olid kirglikud jahimehed.

Kas oled nõus väitega, et puhkepäevadel loo-duses viibimine, eriti kauni Võrumaa kuppel-

Kes

on k

es

VÕRU MAAVANEM

ANDRES KÕIVSündinud 22. märtsil 1972

Kaitseliitlane 9. det-sembrist 2012

Haridus: lõpetas 1998. aastal Eesti Põllumajan-dusülikooli ökonoomika ja ettevõtluse eriala magistriõppe

Perekond: abielus, peres kolm last

Andres Kõiv (vasakul) möödu-nud aasta maakaitsepäeval

Nii Urma kui ka Arnoga julgen ma igal ajal

luurele minna, sest olime möödunud aasta maikuus koos suurõppusel Kevad-torm.

maastikul heas jahiseltskonnas aitab meestel laadida tühjaksläinud patareisid?Nii see on. Olen küll pigem sedalaadi inimene, kel-lele meeldib üksinda metsas käia, loodust vaadata ja kuulata. Esmaseks eesmärgiks pole kaugeltki saagi saamine, vaid just see „akude laadimine“. Võin oma kogemustele tuginedes ütelda, et üks õhtu metsas jalutades ja loodust kuulates-vaadel-des võrdub nädalavahetuse puhkusega.

Sinu kodumaja õuest avaneb vaade Tamula jär-vele. Kas kaunis järv kutsub sind ka kala püüd-ma?Kalastusega on nii, et tõsisemad ettevõtmised jäid poisipõlve. Siis sai igal vabal momendil järve ääres oldud. Et enamiku vabast ajast veetsin vanavane-mate kodus Rõuges, püüdsime koos tädipoeg Unoga selle kandi järvedelt kala nii suve- kui ka talvekuudel. Senini olen püüdnud leida igal aastal aega vähilkäimiseks. Ka see ette-võtmine on kuni söömiseni välja võrratu ja omamoodi elamus. Püük ise on suurepäraseks puhkuseks ja tagab mõnusa ene-setunde.

20

Põhi

teem

a

Kaitse Kodu! 3/2012

KARRI KAASKaitse Kodu! tegevtoimetaja

Probleemi olemasolu jätkuvaks kinnituseks on Võrumaal asuva Nursipalu harjutusvälja ümber keerlev poleemika, mis lisaks Kuper-

janovi pataljonile ja Kaitseväe Lahingukoolile ning teistele jõustruktuuridele puudutab suures osas ka kõiki Lõuna-Eestis paiknevaid Kaitseliidu üksusi. Kuiva trenni saab ju teha igal pool, kuid see ei asenda ealeski reaalset kogemust. Eriti kehtib see Kaitseliidu vabatahtlike kohta, kelle väljaõpe sõltub tihti kohapealsetest võimalustest. Nursi-palu harjutusvälja laiendamine parandaks oluliselt Võrumaa, Põlva, Valgamaa ja Tartu maleva välja-õppe võimalusi ja selle kaudu ka ettevalmistuse taset. Kahjuks pole see kõigile nii üksüheselt selge ning teekond sobiva tulemuseni on osutunud oota-tust kordades pikemaks ja käänulisemaks. Õnneks mitte päris lootusetuks.

Probleemi juured

Nursipalu harjutusväli paikneb alal, kus kunagi asus Nõukogude armee Nursi baasi Višnevski sõja-väemetskond, kuhu kuulusid ka raketibaas ja des-santväe polügoon. Territooriumi pindala hõlmab 3703 ha, millest enamik jääb Rõuge valda, väike osa ka Sõmerpalu valda. Kaitsevägi kasutab Nur-sipalu harjutusvälja alates Kuperjanovi pataljoni taasloomisest 1992. aastal. Sõltuvalt kehtestatud piirangutest on alal lubatud läbi viia laskmisi eri-nevatest kergerelvadest, sooritada käsigranaadi-viskeharjutusi ja teostada lõhkamisi.

Harjutusvälja arendamise plaanide juured ulatu-vad eelmise aastakümne keskpaika, kui hakati ellu viima vabariigi valitsuse 20. novembri 2003 proto-kollilist otsust, millega kehtestati harjutusväljadel vajalikud toimingud nende vastavusse viimiseks

Nursi harjutusväli: kui kaugel me sellega oleme?Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljade rajamise ja laiendamise plaanid on kütnud pidevalt kirgi juba taasiseseisvumisaja algusest saati. Asjaosaliste reaktsioone on olnud seinast seina, väga positiivsetest ülimalt negatiivseteni välja. Seda nii riiklikul kui ka kohalikul tasandil, mis on ka igati loomulik, sest teema on tundlik ja mõjutab kõiki osapooli, sõltumata nende hoiakutest.

kaitseministri määrusega „Harjutusväljadele esi-tatavad nõuded ja kasutamise kord“. Et päevakor-ras oli ka küsimus Võrumaal paiknevate kaitseväe ja Kaitseliidu üksuste väljaõppetingimuste ning efektiivsuse parandamisest, otsustati ühtlasi ette võtta Nursipalu laiendamine. Lisaks taristu reno-veerimisele ja väljaehitamisele kavatseti harjutus-välja territooriumile rajada rida uusi lasketiire, kus oleks võimalik lisaks kõigele muule ka ohutult harjutada 80 ja 120 mm miinipildujatest ning tan-kitõrjerelvadest laskmist.

See plaan aga leidis tänaseni vaibumata vastuseisu Rõuge valla kodanikes, kes on aktiivselt Nursipalu harjutusvälja laiendamise vastu. Pigem on teema praegu isegi aktuaalsem kui kunagi varem.

Probleem

Põhiline mure, mis kohalikke elanikke vaevab, on raskerelvade kasutamisest tulenev tugev müra.

Võru kaitseliitlased tänavu märtsis Nursipalus laskeharjutustel

21

Põhi

teem

a

Kaitse Kodu! 3/2012

Inimesed tunnevad hirmu nii oma vara kui ka ter-vise pärast ning pole seetõttu lubanud ehitusmees-tel koppa maasse lüüa. Inimeste mure on ka igati mõistetav, sest kui küsimus on ohutuses, tuleb lähtuda printsiibist, et seitse korda mõõda ja üks kord lõika.

Sellepärast on kaitseminis-teerium lasknud korduvalt hinnata mürataset erinevate laskeharjutuste korral ja üritanud kaardistada selle mõju valla edasisele aren-gule. Uuritud on ka harju-tusvälja taluvuskoormust, selle kasutamisest tulenevaid keskkonnamõjusid ja muid looduskaitselisi aspekte, mille tulemusi on koha-peal selgitamas käinud lisaks igasugustele komis-jonidele ja kolleegiumidele ka kaks kaitseministrit isiklikult.

Et tegemist on siiski tähtsa küsimusega, otsustas Rõuge vallavalitsus, erinevalt Sõmerpalust, mis lahendas asja suhteliselt kiiresti, Nursipalu harju-tusvälja tuleviku lahendada valla üldplaneeringuga, mis pidi vastu võetama juba 2007. aastal. Paraku seda ei tehtud ja protsess on jäänud venima.

Kui mullu tundus, et probleem leiab varsti lahen-duse, siis praegu see enam nii kindel ei ole. Rõuge vallavalitsus teatas veebruari alguses kirjas kaitse-ministeeriumile, et ei pea võimalikuks harjutus-

välja küsimust valla üldplaneeringuga lahendada. Vähemalt mitte enne, kui teatud nõudmised täide-tud on. Kadunud õnneks pole midagi, sest komp-romissiks on valmis kõik osapooled. Iseasi, millises ulatuses.

Mis edasi saab?

„Rõuge vald menetleb endiselt üldplaneeringut. Volikogu toetab kaitseministeeriumi soovi kajas-tada Nursipalut riigikaitsemaana, vallavalitsus ei toeta. Teeme praegu volikoguga konstruktiivset koostööd ja loodetavasti leiame lahenduse, mis on mõlemale poolele sobiv,“ selgitab olukorra tagamaid kaitseministri nõunik Rauno Veri. Kuigi tema sõnul on läbirääkimisteks uks lahti, ei kavatse kaitseministeerium oma plaanidest taganeda. „Kaitseministeeriumi ülesanne on selgelt kaitsta riigikaitse huve ja sellest me ei tagane.“

Koostöö jätkumise osas on positiivselt meelesta-tud ka Võru maavanem Andres Kõiv, lubades ise vajadusel vahekohtuniku rolli asuda. „Olukorras, kus riik peab enda eksisteerimiseks realiseerima teatud strateegilised huvid ja vallavalitsus tege-lema oma valla arengu küsimustega, peab keegi olema nn arbiitriks. Tõenäoliselt on maavanemal võimalus seda rolli täita,“ ütleb maavanem.

„Inimestel on rida muresid, mis on seotud harju-tusvälja suvise, puhkepäevase ja tööpäevajärgse kasutamisega. Lisaks on mure seotud kasutusin-tensiivsusega. Nendes küsimustes saavad mõlemad osapooled astuda kompromisside saavutamiseks teineteisele sammu lähemale,“ jätkab Kõiv harjutus-väljaga seotud probleemide lahtiharutamist. „Täna on vallavolikogu enamus arusaamisel, et nimetatud ala sihtotstarve on vaja muuta riigikaitsemaaks. Miks vallavalitsus pole arvestanud vallavolikogu sei-sukohaga, on iseküsimus. Sellest hoolimata ootame lahendust, kus kõik osapooled on võitjad ja saavad oma oluliste tegevustega edasi liikuda.“

Huvi probleemi lahendamise vastu kinnitab ka Rõuge vallavanem Tiit Toots. „Planeering kehtes-tatakse. Praegu peab vallavolikogu otsustama, kas Nursipalu küsimus lahendatakse üldplaneeringuga või peame tegema sellele eraldi planeerigu,“ räägib Toots. „Peame dialoogi abil jõudma lahenduseni. Kindlalt peame kokku leppima tingimustes ja pii-rangutes ning alles siis asja edasi arutama. Rõuge on turismipiirkond ja me pole seni selgusele jõud-nud, mis mõju harjutusvälja laiendamine meile avaldab, sest uuringud selle kohta on olnud liiga ühekülgsed.“

„Et üldplaneeringu kehtestamiseni kulub veel üsna palju aega, pole seisukohtade paljususes mõtet pead kaotada,“ soovitab nõunik Veri rahulikuks jääda ja kannatlik olla. „Erinevatest kokkulepetest ja kompromissidest saame rääkida siis, kui need on sõlmitud.“

Probleemi ole-masolu jätku-vaks kinnitu-

seks on Võrumaal asuva Nursipalu harjutusvälja ümber keerlev poleemika.

22

Pers

oon

Kaitse Kodu! 3/2012

KARRI KAASKaitse Kodu! tegevtoimetaja

Veebruaris tunnustati taas kord aasta vabatahtlikke. Aasta kaitseliitlaseks valiti Kaitseliidu Pärnumaa maleva vabatahtlik

rühmaülem nooremleitnant Kaupo Varik, kes on Kaitseliidu liige juba aastast 1998.

Sind valiti äsja aasta kaitseliitlaseks. Kui oluline sulle selline tunnustus on?Ma arvan, et see tunnustus ei ole minule. See on meeskonnale, üksusele, mida ma juhin. Aasta kait-seliitlaseks ei saa kindlasti üksikvõitleja ega üksik-

isikuna, see on kollektiivne auhind. See tunnustus on oluline, kuid me keegi ei täida oma vabatahtlikke kohustusi ainult tunnustuse nimel. Ma ei ole kohanud ühtegi meest, kes harjutaks sellepärast, et saada meda-lit või tänukirja. Igapäevategemistes ei ole meil aega mingi tunnustuse peale isegi mõelda, vaid oleme pide-valt hõivatud oma eesmärkide saavu-tamisega.

Mul on tõsiselt hea meel, et ma olen saanud kokku sellise meeskonna, kes on ühe asja eest väljas. Ma ei ole kordagi pidanud ühelgi väliharjutustel lahen-dama olmelisi muresid. Kõik on hästi iseseisvad ja meeskondlikud. Ja väga motiveeritud, mida on tunda ka nende igas liigutuses ja tegevuses. Minu allüksuste ülemate laskesektor on lai: nad näevad paljusid asju ja oskavad selle informatsiooniga ka midagi teha. Tunnustus, mille pälvisin, on tänu heale meeskonnatööle. Seda ma ka meestele ütle-sin, et see ei ole kindlasti tunnustus minule, see on tunnustus meile.

Mida kaitseliitlaseks olemine sulle annab? Mis sind selle juures motiveerib?Meil on halb naaber ja ta on oma kurjust ka kor-duvalt tõestanud. Olen veendunud, et kui elak-sime kuskil Kesk-Euroopas, tegeleksin ma muude asjadega – näiteks purjetamisega –, aga me ei ela. Kaitseliit on andnud mulle võimaluse näidata selle-lesamale naabrile, et oleme arvestatavad vastased. Kaitseliit on teinud selles osas väga suure arengu. Kui vaadata selle taasloomist ja tänapäeva, on need kui öö ja päev. Täna hakkab juba moodustuma kogu ühiskonnas tõsiselt võetav organisatsioon.

Aasta kaitseliitlane otsib vabanduste asemel lahendusi

Enam ei kajasta meedia Kaitseliitu ja kaitseliitlasi negatiivses võtmes. Kaitseliitu kuulumine on täna see, mida öeldakse julgelt välja. Näiteks tööinterv-juul – enam ei tõmba tööandja selle inimese nime taha ankeedil sellepärast miinust, vaid teeb hoopis plussi. Kui inimene toob hobide kohal välja, et ta on Kaitseliidus, on selle mõju nüüdseks positiivne. Ka see motiveerib mind.

Millised on sinu eesmärgid?Üksuse ülemana on minu eesmärgiks arendada eri-nevate koolituste kaudu välja toimiv ja võitlusvõi-meline üksus, mis suudab nii sõja- kui ka rahuajal täita erineva raskusastmega, ka väga raskeid üles-andeid. Kaitseliit pakub täisväärtuslikku väljaõpet alates ködikeetmisest ja lõpetades snaiprikursu-sega. Kõik on võimalik. Küsimus on kaitseliitlase enda tahtes: kui see on olemas, on kõik võimalik. Ülem peab siin olema alluvatele eeskujuks. Kui ülema motivatsioon on madal, kui ta võtab lõdvalt, kui tema suhtumine on selline, et no tehke ära, pole tema üksuse eluiga kuigi pikk.

Sind on iseloomustatud kui väga, kohati isegi natuke liiga distsiplineeritud ülemat. Palju sulle teiste inimeste arvamus korda läheb?Siin võib tsiteerida klassikuid, et kõik ei saagi kõigile meeldida. Kui tahad mängida korvpalli, ei saa sa seda teha jalgpalli reeglite järgi. Kas seda

saab pidada ahistamiseks? Selge see, et mõnel inimesel ongi soov mängida korvpalli jalgpalli reeglite järgi, kuid siis ei ole tegu enam korvpalliga. Siis on see midagi muud. Kaitseliit on vabatahtlik organisatsioon. Kui inimesele ei sobi juhi stiil, võib ta alati lahkuda. Et Kaitseliidu puhul on tegemist jõustruktuu-riga, on oluline ka see, kuidas me välja paistame. Selge see, et üle

pingutada ei maksa, kuid selle kuvandi, mis Kaitse-liit on tänaseks päevaks endale loonud, säilitamine on minu arust oluline.

Mida sa oma alluvates hindad?Eelkõige lahtist mõistust, leidlikkust, algatusvõi-met, aktiivsust. Õpitud abitusega – ei saa, ei taha, ei viitsi – ei jõua kuskile. Hindan seda, et inimene on orienteeritud lahendustele, mitte probleemidele.

Olen saa-nud kokku sellise

meeskonna, kes on ühe asja eest väljas.

Kui inimene toob hobide kohal välja,

et ta on Kaitselii-dus, on selle mõju nüüdseks posi-tiivne.

23

Pers

oon

Kaitse Kodu! 3/2012

Millega sa vabal ajal tegeled. Millised on su ho-bid?Loen. Mind huvitab sõjaajalugu. Kuigi mul ei ole töö, kodu ja Kaitseliidu kõrval vaba aega kuigi palju, üritan ma päevas ikka vähemalt mõne lehe-külje lugeda. Mul on hästi toredad kaksikutest lapsed, suvel saavad nelja-aastaseks, ja mul on väga hea abikaasa. Kogu mu aeg kulubki kodule, perele, Kaitseliidule ja tööle.

Kuidas pere sinu Kaitseliidu tegemistesse suh-tub?Mul on eriliselt mõistev abikaasa, et ma ei pea midagi selgitama. Minu Kaitseliitu kuulumise põhjus on talle teada ja ta akt-septeerib seda ning toetab mind. Ilma tema toetuseta ei oleks ma kindlasti seal, kus ma olen. Mul on selline tunne, et tihti ei saa naised hästi aru, miks mees Kaitseliiduga tegeleb. Mida ta seal võsas teeb? Miks ta näda-lavahetustel metsas on? Miks ta õppusteks ettevalmistusi teeb?

Elu on näidanud, et palju pingeid ja tülisid tekib just sellest, et üks pool ei toeta teise tegevust, sest ta ei saa sellest aru. See on mõttekoht, millele peaks Kaitseliidus rohkem tähelepanu pöörama. Näiteks

Kaitseliit pakub täis-väärtuslikku

väljaõpet alates ködikeetmisest ja lõpetades snaipri-kursusega.

võimaldama ka abikaasadel rohkem osaleda Kait-seliidu tegemistes. Siis tekiks ka mõistmine ja jääks ära valik, kas kodu ja perekond või Kaitseliit. Kesktee on olemas ja seda on võimalik ka leida. See lihtsalt nõuab natuke planeerimist. Olen kindel, et kui mul ei oleks nii mõistvat abikaasat, ei saaks ma nii palju ka Kaitseliidule anda. Abikaasa toetus on väga oluline.

Oled sa üritanud ka oma lapsi kuidagi Kaitselii-du tegemistesse kaasata?Kaksikute puhul on veel vara, aga mul on ka täis-kasvanud tütar, kes õpib praegu piiri taga ülikoolis. Teda olen küll proovinud selle eluga kurssi viia. Huvi on tal kindlasti olemas, aga paraku on tal ka teised huvid, mis tunduvad olulisemad. Samas tuluke tema silmis on olemas, kui ma räägin nen-dest asjadest. Seda ma olen näinud.

Sa oled Ergo Kindlustuse ASi Lääne regiooni juht. Oled sa töö juures saanud ka kuidagi oma Kaitseliidu kogemust rakendada?Vähe, aga kogemuse rakendamine ei ole ühesuu-naline protsess. Pigem ikka kahesuunaline. Tekib sümbioos Kaitseliidust tsiviilellu ja vastupidi. Panustamine käib mitmel suunal. Sa saad tavaelus seda kogemust rakendada, mida oled omandanud Kaitseliidus, ja vastupidi. See toimib mõlemalt moodi.

Niisugu-ses rõivas ja asendis näevad Kaupo Variku juhitud vabatahtlikud oma ülemat haruharva

24

Har

itud

sõdu

r

Kaitse Kodu! 3/2012

KAAREL KAASRahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse nooremteadur

Vene kaitseministri Anatoli Serdjukovi 2008. aasta oktoobris välja kuulutatud armee-reform on senist olukorda aga põhjalikult

muutnud ja alates sellest on Vene relvajõud elanud radikaalsete ja reaalsete muutuste keerises. Nn Serdjukovi sõjaväereformi olulisimateks raskus-punktideks on struktuur, käsuliin ja isikkoosseis.

Otsustav pööre relvajõudude kontseptsioonis

Kuni 2008. aasta sügiseni kehtinud Vene relvajõu-dude struktuur ja ülesehitus pärinesid põhimõtte-liselt Teisele maailmasõjale järgnenud kümnendist.

Muutuste ajajärk Vene armeesAlates 1990. aastate keskpaigast on tehtud mitmeid Vene sõjaväe reformimise ja moderniseerimise katseid. Kõik need jõupingutused on aga jäänud kas paberile, raugenud või päädinud marginaalsete ümberkorraldustega, nagu erinevate relvaliikide ühendamine ja ümberallutamine, eksisteerivate sõjaväeringkondade vastutusalade muutmine või püüe suurendada kutseliste sõjaväelaste hulka. Põhjapanevate ja põhimõtteliste muudatusteni pole jõutud kunagi ning nõnda kujutasid Vene relvajõud endast kuni 2008. aasta sügiseni Nõukogude armee vähendatud koosseisudega koopiat.

Armeedel, diviisidel ja polkudel põhinev süsteem nüüd likvideeriti ning Serdjukovi reformiplaani kohaselt hakkab Vene relvajõudude maavägi koos-nema 85 brigaadist (neist 39 on üldvägede ehk motolaskur- ja tankibrigaadid). Brigaadide lõplik struktuur on veel lahtine, küll kehtestati 2009. aastal aga „ajutine“, üleminekuperioodiks mõel-dud maaväe üldvägede brigaadi struktuur. Selle kohaselt on motolaskurbrigaadi isikkoosseisuks 4200–4300, tankibrigaadis 2200–2300 meest. Kõik maavägede brigaadid peaksid olema alalises lahinguvalmiduses ja iseseisvaks lahingutege-vuseks suutelised üksused. Taktikalisel tasandil peaks nüüdsest peamiseks manööverüksuseks olema pataljoni lahingugrupp.

Siinkohal tasub märkida, et Vene militaarvõimude leksikas tähistab termin „alaline lahinguvalmidus“

VIT

ALY

V. K

UZ

MIN

25

Har

itud

sõdu

r

Kaitse Kodu! 3/2012

eelkõige olukorda, kus brigaadid on isikkoossei-suga mehitatud ja varustatud-relvastatud vähe-malt 95% ulatuses ettenähtud sõjaajakoosseisust. See määratlus ei kattu täielikult alalise lahinguval-miduse mõistega NATO liikmesriikides käibivas tähenduses.

Avalike allikate kohaselt peaks Vene maavägedes moodustatama tulevikus aga kolme liiki üldvägede brigaadid: nn rasked (relvastatud jalaväe lahingu-masinate ja tankidega), keskmised (relvastuses ratassoomukid ja tankid) ning kerged (kergelt soo-mustatud maasturid ja veokid). 2012. aastaks, mil ametlike kavade kohaselt peaks reform olema lõp-penud, peaks Vene maavägi varasema 1980 üksuse ja formeeringu asemel koosnema 172 üksusest ja formeeringust.

Õhuvägi on kavas organiseerida varasema 340 üksuse asemel ümber 180 üksuseks ja endine struktuur (armee-diviis-polk) asendada ühenda-tud õhuväebaasidega. Vahepeal õhuväe alluvusse antud armeelennuvägi (transpordi- ja ründekopte-rid) on praeguseks uuesti viidud maaväe koosseisu. Mereväeüksuste arvu on kavas vähendada 240-lt 123-le. Vana struktuur peaks säilima (küll mõnin-gate väiksemate muudatustega) õhudessantväe, strateegilise raketiväe ja kosmosekaitse üksustes.

Struktuurimuudatustest ja erinevate üksuste arvu suurest vähendamistest koorub välja ka nn Serd-jukovi reformi kõige olulisem ja peamine tähen-dus: selleks on otsustav seljakeeramine massilisel mobilisatsioonil põhinevale, kõikehõlmavaks ja mastaapseks nn külma sõja stiilis konventsionaal-seks konfl iktiks mõeldud relvajõudude kontsept-sioonile.

Valdav enamik reformi käigus likvideeritud ja lik-videeritavatest üksustest olid/on nimelt osaliselt mehitatud, n-ö kadreeritud üksused (ingl k cadre units). Selliste üksuste koosseisus teenis rahuajal reaalselt ainult 10–40% ettenähtud sõjaajakoossei-sust, nii võis paljude polkude rahuaegne isikkoos-seis piirduda vaid sajakonna ohvitseri ja vanem-allohvitseriga. Need osaliselt mehitatud üksused pidid täielikult mehitatama ja relvastatama alles mobilisatsiooni läbiviimise järel. Massilisel mobi-lisatsioonil põhineva mitmemiljonilise sõjaaegse armee loomine on olnud Vene ja hiljem Nõukogude sõjalise mõtte ning doktriini aluseks alates 19. sajandi teisest poolest. Sellest kontseptsioonist loobumine on fundamentaalse tähendusega.

Juhtimisreformi käigus asendati senine neljata-sandiline juhtimisahel (sõjaväeringkond – armee – diviis – polk) uue, kolmetasandilise juhtimisahe-laga (strateegiline väejuhatus – operatiivtasandi staap/armee – brigaad). See muudab vägede kasu-tamise kiiremaks, paindlikumaks ja efektiivsemaks, kaotades reaalselt maastikul tegutsevate üksuste ja lahingutegevuse üldjuhtimisega tegeleva staabi vahelisest käsuahelast mitu ebavajalikku tasandit.

Juhtimisreformi teine tahk puudutab seniste sõja-väeringkondade asendamist strateegiliste ühend-väejuhatustega (joint strategic commands). Alates 1998. aastast on Venemaal eksisteerinud kuus sõjaväeringkonda ja Kaliningradi erikaitsepiir-kond. Nende asemel moodustati alates 2010. aasta detsembrist neli strateegilist ühendväejuhatust: Lääs (staabiga Sankt-Peteburgis), Lõuna (staabiga Doni-äärses Rostovis), Kesk (staabiga Jekate-

rinburgis) ja Ida (staabiga Habarovskis). Neist suu-rima sõjalise potentsiaaliga on väejuhatus Lääs, mis moodustati Leningradi ja Moskva sõjaväeringkonna ning Kaliningradi erikaitse-piirkonna baasil ja millele alluvad nii Balti mere kui ka Põhjalaevastik.

Erinevalt ajalukku kadunud sõjaväeringkondadest allu-vad uutele strateegilistele väejuhatustele kõik nende territooriumil paiknevad konventsionaalsed jõud: nii

maaväe, mereväe, õhuväe kui ka õhudessantvägede üksused ja erivägede (spetsnaz) brigaadid. Erivä-gede brigaadide arvu on seejuures juba kärbitud reformieelselt üheksalt seitsmeni, Vene militaar-pressis oli aastakümne algul aga üha enam juttu võimalusest viia spetsnaz’i üksused ühendväejuha-tuste alluvusest välja ja allutada nad taas otse Vene

Selleks on otsus-tav seljakeera-mine massilisel

mobilisatsioonil põhi-nevale, kõikehõlma-vaks ja mastaapseks nn külma sõja stiilis konventsionaalseks konfl iktiks mõeldud relvajõudude kont-septsioonile.

Kom

men

taar RAHA JA INIMESED

KAAREL KAAS

Alates kirjutise „Muutuste aeg Vene armees“ valmimi-sest eelmise aasta alguses on Venemaa kaitsevald-konnas toimunud kaks põhimõttelisema tähtsusega muudatust. Neist esimene puudutab Vene relvajõudu-de komplekteerimise mudelit. 2012. aasta Venemaa presidendivalimiste eel avaldatud programmilises artiklis teatas kolmandaks ametiajaks riigipea koha-le asunud Vladimir Putin, et Venemaa võtab suuna üksnes elukutseliste sõdurite ja allohvitseridega me-hitatud relvajõudude loomisele. Suurema osa läinud aastast kõneles Vene sõjalis-poliitiline juhtkond veel komplekteerimise segamudelist, mille puhul elukut-seliste kaadrisõdurite kõrval säilib ka ajateenistus. Ametlike plaanide kohaselt on selle aasta lõpuks ka-vas elukutseliste sõdurite ja allohvitseride arv relva-jõududes viia 180 000 inimeseni ning aastaks 2017 värvata ligi 425 000 kaadrisõdurit.

Teiseks muudatuseks oli aastaid vaid lubaduste tase-mele jäänud ohvitseride massiivne palgatõus. 2012. aasta jaanuarist kasvasid Vene ohvitseride palgad ametlikult ligi kaks korda ja nooremleitnandi kesk-miseks töötasuks peaks nüüdseks olema ligikaudu 50 000 rubla kuus (ca 1300 eurot). Palgatõus peaks vähendama korruptsiooni ning suurendama ohvitseri-de motivatsiooni ja võimalusi kvaliteetse kaadri vär-bamiseks.

26

Har

itud

sõdu

r

Kaitse Kodu! 3/2012

kindralstaabi luure peavalitsusele (Generalnoje razvedovatelnoje upravlenije, GRU). Väeliikide staa-pide pädevusse Moskvas jäävad ainult väljaõppe, varustamise, tehnikaarenduse jms küsimused. Kriisi- või sõjaolukorras allutatakse strateegilisele ühendväejuhatusele ka tema vastutusalal paikne-vad piirivalveüksused, Föderaalse Julgeolekutee-nistuse (Federalnaja služba besopasnosti, FSB) ja siseministeeriumi üksused, erakorraliste olukor-dade ministeeriumi jõud jne.

Valdav osa personalikärbetest on tehtud

Personali osas kavatseti kärpida Vene relvajõudude üldist suurust aastaks 2012 ühe miljoni inimeseni (2008. aastal oli relvajõudude ametlikuks suuru-seks 1,13 miljonit inimest). Personalikärped olid kavas peamiselt ohvitseride arvelt: ohvitseride hulka vähendada 350 000 inimeselt (aastal 2008) ligikaudu 150 000ni (aastal 2012). Ohvitserkoos-seisu vähendamine oli kavas saavutada ennekõike osaliselt mehitatud väeosade likvideerimise abil, lisaks kärpida tunduvalt kindralstaabi ja kaitsemi-nisteeriumi keskaparaadi koosseise. Enim oli kavas vähendada polkovnikute ja alampolkovnikute auastmes ohvitseride arvu, suurad kärped pidid tabama ka kindralkoosseisu. Valdav osa personali-kärbetest on praeguseks väidetavalt teostatud.

Samas teatas kaitseminister Serdjukov 2011. aasta märtsis varasemate reformiplaanide revideerimi-sest: ohvitseride uueks ülempiiriks ja koguarvuks Vene relvajõududes pidi tema sõnutsi saama 220 000. Serdjukovi väitel tulenes vajalike ohvit-seride piirarvu suurendamine 70 000 võrra plaani-dest formeerida uusi väeliike ja üksusi. Seejuures ei võetavat kaitseministri sõnutsi teenistusse tagasi vahepeal juba vallandatud inimesi, vaid palgatavat ja õpetatatavat välja uued, professionaalsemad ohvitserid.

Teise olulise personali ja isikkoosseisu puudutava muudatusena on reformi käigus loobutud katse-test Vene relvajõude n-ö professionaliseerida ehk komplekteerida teatav hulk üksusi alaliselt lepin-guliste sõduritega (nn kontraktniki). 2002. aastal käivitatud relvajõudude professionaliseerimise föderaalse sihtprogrammi raames eesmärgiks

võetud ca 150 000 lepingulise kaadrisõduri värbamiseni pole tegelikkuses kunagi jõutud. Praeguste kavade kohaselt jääb lepinguliste kaadrisõdurite ja -seersantide arv relvajõududes vahemikku 90 000–105 000. Kõik nn alalises valmisolekus olevad brigaadid (ka elitaa-rseks peetavad õhudessant-vägede diviisid) on praegu

60–70% ulatuses mehitatud ajateenijatega, kelle teenistusaja pikkuseks on alates 2008. aasta algu-sest 12 kuud.

2011. aasta märtsis peetud Vene sõjaväekollee-giumi1 istungil räägiti aga taas võimalusest järsult suurendada lepinguliste sõdurite arvu relvajõudu-des – seekord isegi 425 000 meheni.

Lahinguvõimes murrangut näha ei ole

Vastavalt Venemaa 2011.–2013. aasta eelarvele, mis kinnitati oktoobris 2010, pidid Venemaa kulu-tused riigikaitsele suurenema 2010. aastal 1276,8 miljardilt rublalt (30,2 miljardit eurot, 2,84% sise-maisest kogutoodangust (SKT)) 1517,1 miljardile rublale 2011. aastal (35,8 miljardit eurot, 3,07% SKTst). 2013. aastal peaksid riigikaitsele tehtavad kulutused suurenema juba 2098,6 miljardi rublani (49,65 miljardit eurot, 3,39% SKTst). Sõjaväelaste palgad pidid 2011. aasta aprillist tõusma 6,5%, mis enam-vähem katab infl atsioonist tekkiva vahe.

Üldise elatustasemega võrreldes endiselt mada-lad palgad, reformiga kaasnenud massilised vallandamised ning väeosade kolimiste ja ümber-paiknemistega kaasnenud kaadrisõjaväelaste elu segipaiskamine (paljudel ohvitseridel on tulnud lühikese etteteatamistähtajaga kolida väeosa uude teenistuskohta – viimased on aga reeglina suurtest asulatest eemal, mistõttu ohvitseride abikaasadele ei leidu tihti tööd ega lastele lasteaia- ja koolikohti) tekitasid Vene relvajõududes üleüldise rahulolema-tuse ja ebastabiilsuse õhkkonna. Viimane omakorda viis moraali languseni väeosades ning kaitsemi-nistri ja kindralstaabi ülema armeekindral Nikolai Makarovi vastu suunatud avalike väljaastumisteni. Nii kaitseminister Serdjukov kui kindral Makarov on relvajõududes ülimalt ebapopulaarsed. Sestap võib olla tõenäoline, et vahetatakse välja nii Serdju-kov kui ka kindral Makarov. Venemaal 2011. aasta lõpul Riigiduuma valimised ja 2012. aasta kevadel

Nii kaitse-minister Serdjukov

kui kindral Makarov on relvajõududes ülimalt ebapopulaar-sed.

1 Kõrgetasemeline ametlik aruteluformaat, mis koondab nii kindralstaabi, presidendi, kaitseministeeriumi kui ka Riigiduuma esindajaid.

VEN

E KA

ITSE

MIN

ISTE

ERIU

M

Vene Föderatsioo-ni kaitseminister

Anatoli Serdjukov Hiina-visiidil 2010.

aasta sügisel

27

Har

itud

sõdu

r

Kaitse Kodu! 3/2012

presidendivalimised mõjutavad Venemaal pea-aegu kõiki olulisi otsuseid. Serdjukovi ja Makarovi ebapopulaarsuses võib Putini-Medvedevi tandem näha potentsiaalset poliitilist ja maineprobleemi ning nendest vabanemine aitaks seega vältida riski, mille kohaselt praeguste ja erusõjaväelaste frust-ratsioon kanaliseerub poliitilisse aktiivsusesse.

Võimalikud muudatused riigikaitse tippjuhtkonnas aga ei mõjuta ega pööra tagasi 2008. aastal alanud armeereformi. 2011. aastal ei olnud ette näha murrangulisi muutusi Vene relvajõu-dude üldises lahinguvõimes, tulenevalt põhjalikest struktuurimuudatustest ja ümberkorraldustest pidi see jääma endiselt veidi madalam reformieelse perioodi omast. Jätkuma pidi uue, brigaadipõhise struktuuri ja strateegilistel väejuhatustel põhineva juhtimissüsteemi (command and control) sissetöö-tamine ja nn peenhäälestamine. Tõenäoliselt järg-neb presidendivalimistele aga sõjaväereformi uus etapp, mille käigus üritatakse korrigeerida seni reformiplaanides ilmnenud puudujääke.

Ka jätkub Vene maavä-

gede ööoperat-sioonide võime parendamine.

Maavägi sai 2011. aastal uut varustust ja relvas-tust viimase kolme-nelja aasta mahtudega suuresti kattuvas tempos: neli-viis pataljonikomplekti soo-mukeid ja tanke aastas. Nii said näiteks Vene maa-väed 2010. aastal 61 uut tanki T-90 ja 78 jalaväe lahingumasinat BMP-3. Tõsi, viimaseid oli sõja-tööstuselt tellitud ja plaanitud relvastusse võtta 151. Ka jätkub Vene maavägede ööoperatsioonide võime parendamine: sel eesmärgil jätkatakse tan-kidele ja soomukitele moodsate öönägemissead-mete-soojuskaamerate Catherine FC paigaldamist. Viimased on toodetud Venemaal Prantsuse fi rma Th ales litsentsi alusel ja prantslastega koostöös. Venemaal alustatakse ka Itaalia fi rma Iveco lit-sentsi alusel kergete soomusmasinate Iveco LMV tootmist. Ühtlasi hakkasid maaväkke jõudma digi-taalsete side- ja juhtimissüsteemide proovipartiid, sest Vene relvajõudude ametlikuks eesmärgiks on minna 2012. aasta lõpuks täielikult üle digitaalsele sidele, vastava riikliku programmi maksumuseks hinnatakse ca 10 miljardit USA dollarit.

Õhuvägi saab kokku vähemalt 16 uut lahingu-lennukit: kaks hävitajat Su-35S, kuus ründepom-mitajat Su-34 ning kaheksa hävitajat Su-27SM3.

Vene brigaadide lõplik struktuur on veel lahtine ja muutub enam kui tõenäoliselt. Skeemil on 2009. aastal kehtestatud Vene maavägede motolaskurbrigaadide „vahepealne“ standardstruktuur

Allikas: www.armyrecognition.com

X

MI

EW

motolaskurbrigaad

brigaadi staap

juhtimis-kompanii

tankipataljon

4x tanki-kompanii

motolaskur-pataljon

3x motolas-kurkompanii

miinipilduja-patarei

motolaskur-pataljon

3x motolas-kurkompanii

miinipilduja-patarei

motolaskur-pataljon

3x motolas-kurkompanii

miinipilduja-patarei

juhtimis- ja luure-patarei (suurtüki-väe ülem)

liikursuurtüki-pataljon

3x liikursuur-tükipatarei

liikursuurtüki-pataljon

3x liikursuur-tükipatarei

raketiheitja-pataljon

3x raketi-heitjapatarei

tankitõrje-pataljon

tankitõrjepatarei (tankitõrjeraketid)

tankitõrjepatarei (tankitõrjekahurid)

juhtimis- ja rada-rirühm (õhukaitse ülem)

õhukaitseraketi-pataljon

3x õhukaitse-raketipatarei

maaväe õhukait-seraketipatarei

2x õhukaitse-raketipatarei

maaväe õhukaitserake-tipatarei

pioneeri-pataljon

sapööri-kompanii

ehitus-kompanii

tehno-kompanii

silla(ehitus)-kompanii

sidepataljon

staabi- ja sidekompanii

sidekompanii

sidekeskus

logistikapataljon

5x logistika-kompanii

materjaliteenis-tuspataljon

3x transpordi-kompanii

toetus-kompanii

luurekompanii

TBK-kaitse kompanii

elektoonilise sõja kompanii

meditsiini-kompanii

juhtimisrühm (luureülem)

snaiprirühm

28

Har

itud

sõdu

r

Kaitse Kodu! 3/2012

Ligikaudu sama palju uusi lahingu-lennukeid jõudis Vene õhuväkke ka aasta varem. 2011. aastal pidi valmima järjekorras kolmas uue, nn viienda põlvkonna hävitaja PAK FA (T-50) kat-seeksemplar.

Märgatavat lisa uue varustuse ja rel-vastuse kujul pidi aga saama 2011. aastal armeelennuvägi: relvastusse pidi lisanduma 15 ründekopterit Mi-28N, kümme ründekopterit Ka-52, kaks ründekopterit Mi-35M ning enam kui 60 transpordikopteri Mi-8 erinevat versiooni. Ligilähedaselt samas tempos saabus armeelennuväkke uut teh-nikat ka aasta varem: 15 ründekopterit Mi-28N, neli ründekopterit Ka-52 ja 34 transpordikopterit Mi-8. Valdav osa uutest ründekopteritest on seni saadetud täienduseks Põhja-Kaukaasia piirkonnas asuvatesse õhuväebaasidesse.

Mereväe puhul on alanud Musta mere laevastiku tugevdamine. Musta mere laevastiku koosseisu on kavas anda Balti mere lae-vastiku ridades teenivad Neustrašimõi-klassi (projekt 11540) fregatid Neustraši-mõi ja Jaroslav Mudrõi. Et Balti mere laevastik esialgu asendusaluseid ei saa, nõr-geneb ajutiselt selle lahinguvõime. Kaliningradi laevatehas valmistab Musta mere laevastiku tar-beks kolm Talwar-klassi fregatti (projekt 1135.6), laevad peaksid rivvi asuma alates aastast 2013.

Balti laevastik saab lisaks praegusele ühele Ste-reguštši-klassi korvetile (projekt 20380) ka teise sama klassi aluse. Musta mere ja Balti laevastikule ehitatakse ka kolm Kilo-klassi (projekt 636.3) diiselallveelaeva. Alused peaksid relvastusse võe-tama aastatel 2013–2014. Põhjalaevastik tugev-neb uue põlvkonna Jasen-klassi (projekt 885) tuumakütusel ründeallveelaeva Severodvinsk võrra. Tõenäoliselt võetakse ametlikult relvas-tusse ka uue põlvkonna Borõi-klassi (projekt 955) strateegiline tuumaallveelaev Juri Dolgoruki ja algavad teise selle klassi aluse Aleksandr Nevski käigukatsetused.

2011. aasta sügisel või lõpus pidid katsetuste eduka kulgemise korral jõudma lõpuks relvastusse ka Borõi-klassi aluste relvastamiseks mõeldud uued kontinentidevahelised tuumaraketid Bulava. Kui Moskval ja Pariisil õnnestub tehingu tingimus-tes kokkuleppele jõuda, algab Prantsusmaal Vene

mereväele mõeldud suure Mistral-klassi dessant-laeva ehitus.

Vene strateegiliste tuumajõudude lahingupotent-siaal jätkab kahanemist tulenevalt oma eksplua-tatsiooniaja ära elanud maismaal baseeruvate stra-teegiliste tuumarakettide mahakandmisest. Samas algab Vene strateegiliste tuumavägede ümber-relvastamine kontinentidevaheliste ballistiliste tuumarakettidega RS-24 Jars (raketi RS-12M2 Topol-M variant mitme eralduva ja isesihituva lõh-kepeaga). 2011. aastal pidid Vene relvajõud saama tõenäoliselt 8–12 raketti RS-24 Jars.

Viimased aastad on olnud Venemaa relvajõududele drastiliste kõikehõlmavate muutuste aeg. Kuigi reforme on osalt läbi viidud katse-eksituse meeto-dil ning muudatusi on jõustatud järsult ja jõuliselt, piltlikult öeldes šokiteraapia vormis, on nende peamine eesmärk – uus struktuur, uus käsuliin, isikkoosseisu vähendamine ja ümberkorraldamine – suures osas saavutatud. Vene sõjavägi astus seega 2011.–2012. aastal stabiliseerumise, hingetõmbe ja senitehtu hindamise ajajärku, kindlustades, lih-vides ja kohandades reformi tulemusi. Põhirõhk on lahinguvõime kindlustamisel ning uue struktuuri ja strateegilise vähejuhatuse süsteemi reaalsel ja tõhusal toimimisel.

Kuid Vene armeereform pole veel kaugeltki läbi. Aastaid 2008–2011 võib tinglikult pidada reformi esimeseks faasiks. Teine faas on algamas ilmselt 2012. aasta kevadel või suvel, st pärast presiden-divalimisi ja uute poliitiliste jõuvahekordade selgi-tamist.

Käesolev kirjutis põhineb Kaarel Kaasi artiklil „Rus-sian Military“ (ilmunud: Tüür, Karmo (ed.). Russian Federation 2011: Short-term Prognosis. Politica: Pub-lications of the Department of Political Science, vol. 10. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus 2011, lk 38–44; võrguaadress http://www.ut.ee/ABVKeskus/sisu/prognoosid/2011/en/pdf/RF2011.pdf).

Vene sõjavägi astus seega 2011.— 2012.

aastal stabiliseeru-mise, hingetõmbe ja senitehtu hindamise ajajärku.

Viimase kahe aasta jooksul on Vene relvajõudude reforme läbi

viidud jõuliselt ja järsult, piltlikult öeldes šokiteraapia vormis

AR

MY

REC

OGN

ITIO

N

33

Har

itud

sõdu

r

Kaitse Kodu! 3/2012

Juhid — kas geeniused või talendid?

Kui geeniused sünnivad ja tippspetsialistiks õpitakse, siis talendid — nagu ütleb Navarra deklaratsioon — kasvavad.

KRISTJAN KASKMAN

Aleksander Suur, Gaius Julius Caesar, Karl Suur, Napoleon I Bonaparte ja Carl von Clausewitz on ainult vähesed suuri tegusid

teinud ja ajalukku läinud väejuhtidest. Kahjuks pole kõik lood suurtest juhtidest olnud õnneliku lõpuga, kuid neis alati leidnud midagi, mis on toonud edu ja aidanud kaasa sõjateaduse ja sõja-pidamise arengule. Neid ühendab silmapaistev ajastule mittekohane taktikaline lähenemine ülesandele ja strateegilise pildi nägemine. See on

ka tõestuseks, et igaüks ei sobi kandma marssali-kepikest, kuigi ta seda võib-olla väga tahab. Aja-lugu on kohanud ka marssalikepikesega juhte, kes strateegilist olukorda nägemata või mõistmata on üritanud võita sõda taktikalisel tasandil juhtides.

Milliseid juhte vajab tänapäeva sõjavägi muutunud vaenlasepildiga maailmas? Kas sõjaväelised juhid on ikka nii erinevad tsiviilvaldkonna juhtidest? Võib-olla on erinevus ainult keskkonnas, mitte juhtimises eneses?

Aeg nõuab spetsialiseerumist

Juhtide aastakümneid püsinud tähendus ja roll organisatsioonis on hakanud varisema nagu

PAU

L D

ELA

ROCH

E’I M

AA

L “N

APO

LEO

N A

LPE

ÜL E

TAM

AS”

34

Har

itud

sõdu

r

Kaitse Kodu! 3/2012

Rooma riigi alustalad meie ajaarvamise esimestel sajanditel. Tehnoloogia ja keskkond üleilmses mõttes mõjutavad järjest rohkem juhtide ülesan-deid ja rolli. Kui Leonardo da Vinci võis omas ajas olla mitmes valdkonnas hiilgav teadlane ja seda kahtlemata ka oli, siis tänapäeval tuleb tipus püsi-miseks kas keskenduda väga kitsale valdkonnale või vallata midagi erakordset. Universaalse sõduri etalon, kes suudab kõike ja kõikjal, on tehnoloogia arenguga muutumas ulmekangelaseks, kes pakub leiba ennekõike meelelahutustööstusele. Inimese infotöötlemisvõime on piiratud ja järjest rohkem küünitatakse tehnoloogia poole, mis peaks raskest olukorrast välja aitama.

Ajalugu on näidanud ka suure ja toore jõu võidukäiku, kuid kõiki on köitnud olukorrad, kus situatsiooni eeliste ära-kasutamine on toonud võidu arvukuselt märkimisväärselt allajäävale osapoolele. Miks ei suutnud kuulsad Rooma leegionid impeeriumi lõpu-aastatel panna vastu barba-ritele? Miks sai võimas Preisi armee 19. sajandil lüüa arvu-kuselt väiksemalt Napoleoni

sõjaväelt? Ajalugu on näidanud, et suurearvulisel ja hästi relvastatud armeel ei ole alati eeliseid mobiilse, keskkonna ja olukorraga kohaneva vähe-muses oleva üksuse ees.

Eesti kaitseväe varustus hakkab tasemelt järele jõudma maailma parimatele sõjavägedele ning kohati on meie sõduritel käes paremgi relvastus ja tehnika, millest suurriigid võivad mõnedki aastad veel unistada. Siiski ei võida lahinguid varustus, vaid inimene, kelle oskused leiavad kasutust olukorrast lähtuvalt. Järjest rohkem vajab juht

erialaspetsialistide tuge ja nõu, et tulla toime nüüdisaegsete relvade ja relvasüsteemide eelistega ülesannete täitmisel. Kui paarkümmend aastat tagasi võis jalaväekompanii ülem kergesti toime tulla sideseadmete käsitsemise (ka seadistamise) ja kaudtuletoetuse korraldamisega ning samas edukalt juhtida kompaniid, siis tänapäeval pole see kaugeltki mõeldav tehniliste abivahendite ja vastava valdkonna spetsialistideta.

Ülesandekeskne juhtimine (Auftragstaktik) juba iseenesest nõuab, et kompaniile korraldab tule-toetuse tuletoetusvõimekusega allüksus ja side-seadmetega kantseldab sideväelane. Uuenenud varustus nõuab kuudepikkust õppimist ja prakti-kat. Universaalse sõduri koolitamiseks ei pruugi tõenäoliselt olla aega ega tegelikult võimalustki, sest inimvõimetel on piir.

Seega tuleb teha valik kvaliteedi ja kvantiteedi vahel: kas sõdur oskab kõike natuke või oskab ta vähemaid asju, ent põhjalikumalt? Juba Aleksan-der Suur mõistis, et edu saladus on paindlik ja oma valdkonna tundjatest kokku pandud armee. Oma võidukäikudel oli tema ülesandeks need „spetsia-listid“ ainult koos tööle panna – lahingusse viia ning kasutada taktikaliselt ja strateegiliselt ees-märgipäraselt.

Kogu eelneva ja järgneva jutu aluseks on üks minu kätte sattunud dokument, mis pani mind mõt-lema ja küsima: „Kas selline juht ei peaks ma ise olema?“

Talenti saab arendada

2009. aastal vastu võetud Navarra talentide deklaratsioon (Th e Navarra Declaration on Talent) defi neerib talendi olemuse ja vajaduse hoopis

Ajalugu on näida-nud ka suure ja toore jõu või-

dukäiku, kuid kõiki on köitnud olukorrad, kus situatsiooni eeliste ära-kasutamine on toonud võidu arvukuselt märki-misväärselt allajäävale osapoolele.

Kas piits või präänik? Mõt-teainet pakub

näiteks seersant Hartmani tege-laskuju Stanley Kubricu fi lmist

„Full Metal Jacket“

35

Har

itud

sõdu

r

Kaitse Kodu! 3/2012

uuest vaatenurgast, millisena see võiks pakkuda huvi ka sõjaväelistele juhtidele. Loomulikult on talendil mitmeid defi nitsioone, kuid see doku-ment keskendub õppimisele ja ühiskonnale, tuues välja need omadused, mida on võimalik õppida ja eneses arendada. Mille poolest erineb talent täna-päevases mõistes geeniusest ja kvalifi tseeritud spetsialistist? Võib-olla vajab kaitsevägigi talendi kirjeldusega juhte, mitte suurt hulka geeniusi ja spetsialiste? Deklaratsiooni kohaselt on talendil järgmised tahud: tehniline – matemaatiline ja keeleline intelli-

gentsus, probleemi lahendamise (metoodiline) suutlikkus, sh võime näha suurt pilti;

innovaatiline – loovus ja koostöövalmidus; ettevõtlik – soodumus ette näha ja juhtida

riske; sotsiaalne – omada võimet lõimuda ühiskonda

ning suhelda ja tegutseda koos kaaskodani-kega;

eetiline – humanistlike väärtushinnangute edendamine ja sallivus teiste kultuuride suhtes;

emotsionaalne – võime suunata enda ja kaas-inimeste tundeid ning samas säilitada seadus-kuulekas käitumine.

Esmapilgul ei seostu sõjaväeline juht küll millegi poolest talendiga, kuid siin tulevadki mängu talendi määratlus ja sissejuhatuses loetletu roll. Tõelised juhid suudavad mõelda ja näha olukorda väljaspool traditsioonilist mõttemaailma ja aru-saamu (thinking out of box), tuginedes kogemusele. Kõik suured juhid ei ole saanud kuulsaks tradit-sioonilisi põhimõtteid efektiivselt kasutades, vaid uudsete lahenduste leidmisega nüüd ja praegu ning nende kasutamisega lahingus kindlas olukorras, eirates traditsioonilisi käitumismudeleid. Küsimus pole mitte märksõnas, vaid selle defi nitsioonis. Igal sõjaväelisel juhil peab olema tehniline anne Navarra deklaratsiooni mõistes. Ta peab suutma lugeda ja koostada käske, leidma endale olulise informatsiooni kõrgema ülema käsust. Allüksuse või üksuse ülem leiab sealt väga palju informat-siooni: mis on otseselt suunatud talle ja tema allüksu-

sele või üksusele ning on talle oluline; mis on otseselt suunatud teistele ja temale eba-

oluline; mis on otseselt suunatud teistele ja võib mõju-

tada tema tegevust.

Kõige selle leidmine ehk terade eraldamine sõkal-dest on sõjaväelise juhi igapäevane ülesanne. Kui ta sellega toime ei tule, kaotab ta lahingu. Juba käsku

saades üritab juht selekteerida välja endale olulise info ja peamise ülesande (probleemi), mis tuleb täita (lahendada). Hiljem teeb ta loomulikult saadud käsu põhjalikuma analüüsi ja planeerib täitmise.

Kuid mis juhtub siis, kui juht ei näe tegelikku üles-annet, vaid hakkab tegelema teisejärguliste prob-leemide lahendamisega? Parimal juhul näeb vastav allüksus suuri raskusi lahingus ja näruseid päevi koos suurte kaotustega. Kehvimal juhul kannatab terve üksus, mille koosseisus allüksus tegutseb, ning olukord päädib kogu üksuse langemisega.

Samas peab iga probleemi lahen-dus olema taktikalist olukorda arvestav. Lahinguplaani ei hin-nata mitte selle geniaalsuse, vaid lahingu tulemuse järgi. Kui pärast lahingut on kompanii isik-koosseisust alles 10%, polnud see võidust hoolimata geniaalne plaan.

Sõjaväeline juht peab olema suuteline oma tahet käsuna väljendama, et ka teised teda mõistaksid. Eks igaüks meist ole vähemalt korra puutunud kokku lohakalt sõnastatud käsuga, mille sisu on mitmeti mõistetav või lausa arusaamatu. Sellise käsu alusel lahingusse minek ei tõota head.

Kõike seda ei õpita koolipingis faktiteadmiste baasil ega omandata nn emapiimaga. Seoste nägemine ja leidmine on õpitav ja heaks näiteks on reaalained, kus tihti pole oluline tulemus, vaid ratsionaalne teekond läbi valemite rägastiku tulemuseni.

Väiksed trikid, väiksed nipid

Taktika ainetes räägitakse alati teatud teguritest, mis tagavad edu või annavad vähemalt olulise eelise lahingus. Tipptehnoloogia ega arvuline ülekaal pole olnud alati edu garantiiks. Üllatusmoment, keskkonna eeliste ärakasutamine ja initsiatiivi haaramine lahingus on klassikalised tegurid, mis aitavad kaasa edu saavutamisele. See on ka põhjus, miks peaks sõjaväeline juht olema innovaatiline.

Juhtimine looduses: haned rännul

SXC.

HU

, TH

ERM

OS

Aleksander Suur mõistis, et edu saladus

on paindlik ja oma valdkonna tundja-test kokku pandud armee.

36

Har

itud

sõdu

r

Kaitse Kodu! 3/2012

Väga harva lähevad üksused lahingusse tabel-struktuuri ja -varustusega. Alati teevad ülesanne ja reaalne lahing juurdeantud allüksuste ning kao-tustega oma korrektuuri, mistõttu ei saa kunagi mitut ülesannet täita ühe ja sama mudeli järgi. Alati tuleb leida midagi uut ja kordumatut, et oma võimalusi optimaalselt ära kasutada. Innovatiivsus ei tähenda ainult uute lahenduste leidmist problee-mile, tihti tuleb leida „komm“, et inimesed kiiresti koos tööle panna.

Pärast pikki lahinguid, mille ajal sõduritel pole olnud võimalik korralikult puhata, tekib alati tagasilööke, mis võivad kätte maksta vigade või suure ajaku-luga. Sellises olukorras peab juht leidma innustava mehhanismi, et kannustada inimesi viimaseks, tihti otsustavaks lahinguks, mis võib tuua pikalt oodatud puhkuse. Selleks ei pea olema isamaaline kõne ega ähvardused. Piisab väikesest taktikalisest trikist, mille abil reakoosseis mõistab, et „me suudame“.

Juht peab olema lootustandev tuluke kogu oma tegevuses. Vaevalt motiveerib alluvaid virisev ja probleemidest halav ülem. Võtame kas või iga-päevateenistuse, kus kohati kipuvad ülesanded kuhjuma ja tähtajad lähenema. Nüüd tuleb esile juhi roll, kes peab muutma (struktuuri)üksuse tegevust, et inimesed suudaksid keskenduda oluli-simale ja ülesanded täita.

Tihti ongi probleemide tekkimise taga rutiin, mil-lest ei suudeta vabaneda. Uute ja mittestandardsete lahendusvõimaluste leidmine ning rakendamine

Suuri juhte on kunstnikud sageli kujutanud ühesugu-sel viisil: näol ülev ilme, pilk suunatud kaugusesse. Carl von Clausewitzit on jäädvustanud Karl Wilhelm Wach, Aleksander Suure portree pärineb mosaiikpildilt Pompeis, Julius Caesarit maalis Peter Paul Rubens

Julius Caesar

Aleksander Suur

37

Har

itud

sõdu

r

Kaitse Kodu! 3/2012

Mis tagab talendile ettevõtlikkuse? Kabinetis või telgis istudes käske jagades ja nende täitmise ette-kandeid oodates ei pruugi saada loodetud tulemusi. Ei tohi segamini ajada kahte mõistet: käsutamine ja juhtimine. Juhid ei käsuta, vaid juhivad allüksusi maastikul siin ja praegu. See on sotsiaalse aspekti mõju. Allüksus peab nägema, et juht on nende jaoks olemas, mitte vastupidi.

Juht ei ole pelgalt käsu andja, vaid tema käsk peab olema alluvale ellujäämise garantii lahingus. Mida vähemate kaotustega üksus lahin-guid võidab, seda efektiivsemalt seda juhitakse. Efektiivselt juhib ainult see juht, kes näeb ennast üksuse liikmena, mõistab selgelt oma rolli ja mõju üksusele. Kabinetis või telgis vihaselt käske jagav ja tegelikust olukorrast ainult kaardipilti omav juht ei ole osa üksusest, sest teda ei nähta. Juht ei ole pelgalt käskude andja, ta on midagi enamat. Juht määrab üksuse näo.

Kui juht distantseerub alluvatest, siis distantsee-ruvad alluvad ka juhist. Sellises olukorras on need juhid, kes arvavad, et üksus on olemas tänu temale ja tema peamiseks ülesandeks on käsutada. Just nimelt käsutada. Juhtimisest saab rääkida alles siis, kui juht mõistab, et tema on oma ametipostil ainult tänu üksusele. Tema ülesandeks on luua eeldused (ressursid, käsud, toetused jne), et üksus saaks oma ülesannet täita. Need juhid mõistavad oma rolli ja mõju üksuses tervikuna ning nende üksused tunneb enamasti ära just tulemuste poolest. Nemad mõistavad, et üksus on täpselt oma juhi nägu.

loovad eeldused edukaks juhtimiseks kriisisituat-sioonides. Juht ei pea alati teed ette näitama, vaid piisab juhiste andmisest, et alluval tekiks ahhaa-efekt iseseisvalt lahenduse leidmiseks.

Algatus on seotud riskidega

Innovatiivsust ei saa vaadelda lahus ettevõtlik-kusest. Ettevõtlikkus ei tähenda ande ja sõjaväe mõistes ärivaistu ega fi rma asutamise soovi. Lahingud on tihti ootamatud ja ettearvamatud. Igapäevases teenistuseski kohtab olukordi, mis segavad teisi tegevusi. Üks variant on konstatee-rida probleemi, kanda sellest kellelegi ette, lootes et keegi leiab lahenduse. Kui lahendust ei tule, siis on hea kellelegi näpuga näidata: „Me tegime ette-kande, kuid vastust ei saanud.“

Mida tähendab selline näpuga näitamine lahin-guväljal? Paneb mõtlema. Ülesande täitmisele minekul katkise silla juurde jõudes peab juht lan-getama otsuse, mida ta edasi teeb, sest üleanne ja tähtaeg suruvad peale. Kõige lihtsam on kanda ette ja oodata juhiseid, mis ei pruugigi tulla, sest seda õnnetut silda ei peeta ülesande täitmisel pii-savaks takistuseks. Nii venib aeg ja ülesanne jääb täitmata. Veelgi kurioossem, kui seetõttu surevad inimesed, kes ootasid toetust. Teisel juhul leitakse probleemile lahendus silla parandamise, ajutise ülemineku rajamise või uue marsruudi valimisega ning kõrgemale poole kantakse lihtsalt ette, et sild pole kasutatav, ja teatatakse oma otsus edasise tegevuse kohta.

Algatusvõime aitab tihti kokku hoida aega, mida on niigi vähe. Samas toob iga algatus kaasa ka tea-tavad riskid. Silla parandamine nõuab aega, mida ei pruugi olla piisavalt. Uue marsruudi kasuks otsustamine ilma teeolusid tundmata võib saata üksuse uue takistuse juurde, mille ületamine või kõrvaldamine nõuab taas lisaaega.

Risk ei tähenda alati kaotust, vaid vajadust teatud tingimustel rohkem panustada ja eesmärgi saavu-tamise nimel kiiresti tegutseda. Taktika üheks põhitõeks ja võidu aluseks on üllatusmoment ja initsiatiiv lahingus. Iga lahing on seotud riski-dega, kuid need peavad olema õigustatud. Ilma ettevõtlikkuseta ei täida juht oma tegevuses neid nõudeid, vaid ta on lihtsalt käsu täitja, kes üritab minimaalse pingutusega (ajakulu) ülesannet täita, arvestamata kaotusi. Lihtsalt vaenlase tegevusele reageerides ninani kaevikus istudes lahingut ei võideta.

Siiski tähendab ettevõtlikkus teatavat vastutust ja julgust võtta vastu otsuseid, mis ei pruugi antud olukorras olla populaarsed ja näida ratsionaalse-tena, kuid on pikemas perspektiivis hädavajalikud. Talendist juht ei istu tänases ega eilses päevas, tema eesmärgiks on võtta olukorrast maksimum, et homme oleks parem.

Olen veen-dunud, et kõik sõja-

väelised juhid on teataval määral talendid.

Carl von Clausewitz

38

Har

itud

sõdu

r

Kaitse Kodu! 3/2012

Kui üksus tuleb toime saadud ülesannetega, on juhi tegevus efektiivne. Kui tulemused on vastupi-dised, tuleb otsida probleemi ennekõike juhis, kes ei mõista oma rolli üksuses. Teine maailmasõda nägi palju „juhte“, kes leiti lahinguväljalt, kuul kuklas, ja laskemoon klappis oma üksuste omaga. Kui juht ei austa alluvaid, ei saa ta nõuda ka alluva-telt lugupidamist ja lojaalsust. Sõdur võib jaoülema korraldustele käsuõigusest tulenevalt alluda, kuid ta ei ole valmis jaoülema eest surema, kui olukord seda nõuab.

Juhil peab olema alati aega alluva vastuvõtmiseks ning tema probleemide ja ettepanekute ärakuula-miseks. Ülem on juht alles siis, kui alluv on saanud tema juurest ära minnes kindlustunde, et ta saab ise probleemi lahendatud või aitab teda ülem.

Piits või präänik?

Nüüd olen otsapidi jõudnud juhtimises tihti kasu-tatavat väljendini: „Juhtida tuleb piitsa ja prääni-kuga.“ Kas see ikka on alati nii? Piitsa ja prääniku metafoori võib kasutada ja tõlgendada erinevalt. Juhtimisteooriadki lähevad siinkohal lahku, kui hakatakse arutlema piitsa ja prääniku efektiivsuse üle. Sama lugu on juhtidega. Mõned moti-veerivad alluvaid karistuste, probleemide või lisaülesanne-tega hirmutades. Teised juhid püüavad alluvaid toetada ja iga tulemust vääriliselt tun-nustada. Lõppkokkuvõttes taandub kõik väärtushinnangutele, mida talendi konventsioon võtab kokku eetilisusena.

Ma ei taha hakata lahkama väärtushinnanguid, nende defi nitsiooni ja mõju. Siiski pean märkima, et väärtushinnangud on igas kogukonnas kokku-leppelised väärtused, kuid mitte alati ei ole need kõigil kogukonna liikmetel ühesugused. Juhtide puhul tuleb rääkida juhi enda väärtushinnangutest ja allüksuse sotsiaalsetest väärtushinnangutest. Meeskonnas töötades, mida juhtimine sisuliselt on, tuleb omaks võtta meeskonnas aktsepteeritud või väljakujunenud väärtushinnangud.

Piitsa ja prääniku juurde tagasi tulles tekib alati konfl ikt, kui juhil ja üksusel on täiesti erinev väär-tushinnangute kogum. Kui uus juht on viljelnud piitsa metoodikat ja allüksus on saavutanud häid tulemusi ainult tänu präänikule, tekivad lahkne-vused. Esimese puhul rõhutakse hirmule ja teisel juhul tugineb tegevus eduelamusele (ka tagasilöök on eduelamus, kui sellest õppust võetakse).

Nüüd peab juht langetama otsuse, kas ta seab isiklikud väärtushinnangud kõrgemaks allüksuses levinud väärtushinnangutest või kohaneb. Sõltu-mata oma otsusest peab ta aktsepteerima üksuse

väärtushinnanguid, kuid saab neid mõjutama hakata, kui selleks peaks tekkima vajadus (kui need on vastuolus organisatsiooni üldiste väärtus-hinnangutega). Küsimus on ennekõike eetilises, mitte juriidilises korrektsuses. Juhina võib mul olla õigus midagi teha, kuid inimlikust seisukohast ei saa ma teha seda kohustuseks. Mitte kõik ei ole lahendatav terminiga JOKK (juriidiliselt on kõik korrektne).

Altvedamine on eetika küsimus

Kui vaadata väejuhtide portreesid ja fotosid, on nad alati tõsised ja nende pilk on kaugusesse suunatud. Ei ühtegi üleliigset emotsiooni, kuigi nemadki on inimesed. Kes sooviks igal hommikul näha tööle tulles ja õhtul koju minnes morni, räsitud ja vihapunaste silmadega ülemat? Palju meeldivam on kuulda rõõmsalt ülemalt hommikutervitust. Emotsionaalsus ja sellega manipuleerimine teeb ülemast juhi, seades teda ennastki raskesse olu-korda.

Emotsionaalsus on otseselt seotud eetilisusega. Kriitiline olukord toob esile juhi tegelikud väärtus-hinnangud ja emotsionaalsuse. Ebaedu korral allu-vaid sõimama ja hädaldama hakkav juht pole juht, sest kogu süü veeretatakse alluvatele väljendeid valimata. Tulemuse võib igaüks endale ise silme ette manada.

Mis oleks aga olukorras, kus probleemist ja tagajär-gedest räägib rahulikult ja tasakaalukalt juht, kes üritab leida tegelikke põhjusi ja teha nendest ka positiivseid järeldusi? See pole vaid oma tunnete ja emotsioonide kontrollimine, siin on tegemist juba empaatiavõimega. Empaatiavõime nõuab rohkem pingutust, seda ei omandata üleöö. Juhina tean ise, kui raske on toibuda ja minna edasi raskest tagasilöögist. Sama olukord on alluvalgi, keda juht peab soojade sõnadega viima sellisele emotsionaal-sele tasemele, et ta suudaks edasi ülesandeid täita. Kui jätan juhina alluvad emotsioonide keerisesse, ei tule ka tulemusi, mida vajan.

Muidugi on olukordi, kus pai tegemine ja naeratus enam ei aita. Palju efektiivsemaks võib osutuda kuri sõna või valjem kõnetoon, kuid… Piiravateks teguriteks on eetilisus ja juriidiline õigus. Juhina ei tohi ma kunagi alluvat solvata, veel vähem füü-siliselt karistada, kui alluv ei saanud ülesandega korrektselt hakkama, sest tal puudusid vajalikud teadmised ja oskused. Selles pole süüdi tema. Mina juhina pean teadma, mida alluv teab ja oskab, ning selle alusel jagama ülesandeid.

Siingi on erandeid. Kui alluv teadis, et tal puudu-vad vajalikud oskused ja võimed, juba ülesannet saades, ent vaikis selle maha, ei ole tegemist mitte emotsioonide, vaid eetika küsimusega. Altveda-mine, ärapanemine jne on eetika küsimus, sest need peegeldavad väärtushinnanguid.

Väga harva lähevad

üksused lahin-gusse tabel-struktuuri ja -varustusega.

39

Har

itud

sõdu

r

Kaitse Kodu! 3/2012

Olen veendunud, et kõik sõjaväelised juhid on teataval määral talendid ja seda kas looduse poolt või arenenud selleks õppides. Juhi pilt on küll sajandite jooksul muutunud, kuid edukaimad väejuhid läbi ajaloo on vastanud just nendele kri-teeriumidele. Suured, kuid põrunud väejuhid on ebaõnnestunud just sellepärast, et üks või enam annetest on puudu olnud. Kui geeniused sünnivad ja tippspetsialistiks õpitakse, siis talendid – nagu ütleb Navarra deklaratsioon – kasvavad. Kasvavad nagu kõik juhid koos oma allüksusega raskusi üle-tades ja rõõme jagades.

Ka sõjaväelised juhid saab talentideks kasvatada ilma suurema kunstita. Selleks tuleb õpetada prob-leemi nägemist ja käskude mõistmist, arendada innovaatilist mõtlemist ja ettevõtlikkust, näidata neile, kuidas tulla toime sotsiaalses keskkonnas, ja neist saavad juhid, mitte lihtsalt ülemad. Olulised pole ained ja nende sisu, määravaks on protsess, kuidas õpetatakse.

Küsimus on ka inimeste suhtumises ja julguses. Tuleb lihtsalt lahti öelda vanadest metafooridest ja väljakujunenud stampidest. Vaevalt oleks Eesti vabariik 1918. aastal välja kuulutatud, kui too-nastel poliitikutel poleks olnud algatusvõimet. Vaevalt oleks Eesti lapsekingades sõjavägi suutnud vastu astuda Nõukogude Venemaa arvukale sõja-väele, kui kõrged ohvitserid oleksid kabinettides hädaldanud kehva varustuse ja rahapuuduse üle ning teinud lõputuid analüüse, kuidas olukorrast

välja tulla. Oli vaja võtta vastu otsuseid ja leida lahendusi nüüd ja praegu just sellise isikkoosseisu, varustuse ja võimetega. Nad tegid seda ja tulemusi võime nautida meie.

Ajaloolased on spekuleerinud palju ka Eesti oku-peerimise teemal, kui eestlastel jäi puudu otsus-tavusest. Kui 20 aastat hiljem oleksid juhtivad poliitikud ja ohvitserid olnud sama otsusekindlad kui vabariigi loomisel ja Vabadussõjas, oleks aja-lugu olnud võib-olla teistsugune. Kuid talendid ei spekuleeri, vaid lähevad vastu katsumustele ole-masoleva isikkoosseisu, varustuse ja toetusega, et saavutada edu. Edu, mille saavutamise tagab suure pildi nägemine, innovaatilisus, algatusvõime, allu-vate nägemine ja (õige) tunnustamine, eetilisus ja emotsionaalsus. Juht jääb juhiks igas olukorras, sest ta on inimene ja tema eesmärgiks ei ole isik-lik heaolu, vaid kogukonna heaolu. Kui allüksusel läheb hästi, läheb hästi ka juhil. Hoidkem ja toeta-gem oma alluvaid, sest nendest sõltub meie – juh-tide – edu.

Allikad

Skills and Human Capital. In: The Lisbon Counsil (http://www.lisboncouncil.com/initiatives/human-capital.html).

Viik, Linnar. Talendid ja haridussüsteem. Ettekanne Eesti Infotehnoloogia Sihtasutuse e-Õppe Arenduskeskuse konverentsil „E-õpe — tõsine mäng“ 14.—16. aprillil 2010 Tallinnas (http://conference2010.e-uni.ee/ve_data/File/2010%20konverents/15.aprill/Viik_talendid.pdf).

Kom

men

taar KAITSELIIDU KOOLI INIMRESSURSI ARENDAMISE ÕPPESUUNA JUHATAJA KOHUSETÄITJA

JUHAN AUS:

Kõnealuses artiklis on autor puudutanud huvitavat teemat. Tulebki uskuma jääda, et juhi puhul on tegemist tõesti nii ta-lendi kui ka geeniusega. Nagu Kristjan, nii on ka paljud selle uurimisvaldkonnaga tegelevad teadlased (näiteks Soome ko-lonelleitnant Vesa Nissinen ja militaarpedagoog Jarmo Toiskal-lio) toonud välja, et tänapäevane sõjapidamine vajab nn uut tüüpi juhte, kes ei opereeri mitte niivõrd eksperdi, kuivõrd juhi rollis. Selleks aga tuleb tõesti juhtide õppel keskenduda eks-pertteadmiste ja -oskuste kõrval üha enam põhikompetentsi-de arendamisele. Viimaseid aga, nagu Kristjan Kaskman mai-nib, ei saa õpetada, keskendudes ainult sisule. Määravaks on siinkohal õpetamisviis, metoodika ja põhimõtted. Austraallane kolonel Bill (William) Monfries on käsitlenud sama küsimust ja rõhutanud, et lisaks konkreetsete oskuste drillimisele on vaja tegeleda kaasnevate väärtuste ja kompetentside arendamise-ga, selleks tuleb aga muuta õppimisprotsess õppijakeskseks (grupitööd, juhtumianalüüsid, treeningud jms).

Mulle isiklikult tundub alati selliseid artikleid ja uuringuid luge-des, et ma ju tean ja rakendan seda kõike, kuid kõrvaltvaatajaid kuulates tuleb tihti välja, et arenguruumi on kõvasti. Seega lisaks hoidmisele ja toetamisele kutsun ma ennast ja teisi veel õppima ja lugema. Aitäh Kristjanile mõtteavalduse eest!

LisalugemistToiskallio, Jarmo 2003. Ethics, Military Pedagogy, and Action Competence, lk 97—119 (http://www.bmlv.gv.at/wissen-forschung/publikationen/beitrag.php?id=563).

Monfries, William 2007. Initial Offi cer Training in the Australian Army. In: Pedagogy for the Long War: Teaching Irre-gular Warfare, lk 84—85 (http://www.airforce.forces.gc.ca/CFAWC/Contemporary_Studies/2008/2008-Mar/2008-03-05_Pedagogy_for_the_Long_War-Teaching_Irregular_Warfare.pdf).

Nissinen, Vesa 2006. Deep Leadership. Helsinki: Talentum.

40

Kaits

etah

e

Kaitse Kodu! 3/2012

Läänerindel mõnuga

Lääne maleva vabatahtlik fotograaf Madis Mintel püüdis kinni hetked õppuselt Kiltsi lennuväljal. Kahepäevase õppuse teemadeks olid jao liikumisviisid ja käemärgid ning ettevalmistamata rünnak. Õppuse läbiviimisele aitas palju kaasa missioonikogemusega vabatahtlik veebel Jaanus Tameri.

Näidissooritus tehti paukmoona-ga ja tempokalt

Jagu harjutab liikumisviise

41

Kaits

etah

e

Kaitse Kodu! 3/2012

Pärast näidissooritust läks kõht tühjaks

Jagu harjutab liikumist oma tule toel

Jagu hakkab liikuma

42

Välja

õpe

Kaitse Kodu! 3/2012

RIINA PILLAIKaitseliidu peastaabi personaliosakonna spetsialist

Arendamine ja karjääri planeerimine on mitme osapoole koostöö, kuid kõige suurem roll on vahetul juhil, kes suunab ja julgustab

erinevatest võimalustest kinni haarama. Arenda-des pealikku, areneb terve üksus.

Malevatest saadud kommentaare kokku võttes võib öelda, et koolitusvestlusi peetakse vabataht-like pealike heaks töövahendiks. Koolitusvestlused annavad võimaluse arutada vabas õhkkonnas ning pingevabalt läbi pealiku arenguplaanid. Pealikud on endale teadvustanud koolitusplaanide koostamise vajalikkust ja näinud, et kõrgemal tasemel olev pealik motiveerib oma eeskujuga ka teisi koolitusi planeerima ja vestlema. Koolitusvestlused annavad kiire ülevaate oma malevlaste koolitamise seisust ja hõlbustavad personalipealikul suunata Kaitseliidu Kooli kursuste pakkumised õigele sihtgrupile.

Koolitusplaanid 2009—2011Koolitusplaanide kasulikkuse mõistmine on igal aastal kasvanud ja üha enam on leitud selle juures häid aspekte.

Üle-eelmise aasta (2010) aruandes toodi vestluse vormis välja koolitusplaanide täitmise lisaväärtus-tena mitmed nüansid: vabatahtlikele pealikele selge ülevaate andmine

nende ametikohal tegutsemiseks vajalikust väljaõppest ja võimalustest saada vastavat väl-jaõpet;

vabatahtlikele karjäärivõimaluste selgitamise kaudu ülevaate andmine järgnevatele, kõrge-mate pealike ametikohtadele kehtestatud koo-litusmudelitest;

vabatahtlike pealike motivatsiooni ja tulevi-kuplaanide väljaselgitamine, sellest tulenevalt võimalus vajadusel pealikele järelkasvu planee-rida.

„Arendus- ja koolitusjaoskond on alati valmis tee-makohastele küsimustele vastama ning malevatele ja/või allüksustele soovi korral külla minema,“ kin-nitab Kaitseliidu peastaabi personaliosakonna aren-dus- ja koolitusjaoskonna juhataja Triin Tõnsing.

Kõikide kaitseliitlaste ettepanekud protsessi ladu-samaks korraldamiseks on oodatud e-posti aadres-sil koolitus@kaitseliit.ee.

Koolitusplaanide koostamine aastatel 2009—2011

JAOPEALIK RÜHMAPEALIK KOMPANIIPEALIKMALEVKONNA/ÜK-SIKKOMPANII/ÜK-SIKRÜHMA PEALIK

PEALIKE ABID KOKKU

2009 2010 2011 2009 2010 2011 2009 2010 2011 2009 2010 2011 2009 2010 2011 2009 2010 2011

Alutaguse 6 13 3 2 3 13 6 4 3 4 4 4 11 4 10 29 28 33

Harju 6 23 32 5 19 20 9 8 9 4 4 4 6 11 17 30 65 82

Jõgeva 20 31 34 13 14 12 2 4 1 1 1 4 12 17 14 48 67 65

Järva 0 2 7 0 3 15 4 0 4 1 0 3 5 5 29

Lääne 17 27 19 7 9 12 3 4 5 2 3 3 7 7 10 36 50 49

Pärnumaa 0 24 32 9 15 20 1 2 2 3 4 2 6 16 43 61

Põlva 6 19 30 9 8 12 4 4 3 1 1 2 0 0 0 20 32 47

Rapla 29 38 46 11 9 11 2 6 0 4 4 7 14 15 49 71 76

Sakala 3 5 17 10 3 10 0 0 1 2 2 3 2 2 7 17 12 38

Saaremaa 0 3 8 0 7 4 0 2 2 0 4 5 0 16 19

Tartu 13 12 27 6 9 13 3 1 4 2 0 4 8 3 10 32 25 58

Tallinna 12 13 19 6 5 7 0 2 1 6 1 7 3 1 5 27 22 39

Valgamaa 27 9 40 6 5 8 2 1 0 3 4 3 1 4 38 19 56

Viru 9 13 13 18 3 17 1 0 1 4 3 0 1 0 29 21 33

Võrumaa 2 12 22 2 17 12 0 3 3 3 3 3 0 0 5 7 35 45

KOKKU 150 244 349 104 129 186 33 37 30 32 34 54 64 67 111 383 511 730

Protsent 63% 43% 24% 44% 12% -19% 6% 58% 4% 66% 33% 43%

Koolitusplaanide esitamise võrdlustabel on koostatud kolme aasta kohta, mille jooksul on Kaitseliidus vabatahtlike pealikega vestlusi läbi viidud. Tabelist on näha tulemused nii aastate kui ka erinevate tasemete pealike kaupa. Kolme aasta jooksul on ainsana kahanenud kompaniipealike ja kõige rohkem on kasvanud malevkonna, üksikkompanii ja üksikrühma pealike abide koolitusplaanide esitamise hulk. Üldine suund on kasv, st igal aastal on suurenenud planeeringute hulk

43

Kaits

eliid

u sõ

brad

Kaitse Kodu! 3/2012

Pärast pikka ja külma talve on alati mõistlik üle vaadata kõik küttekolded ja -kehad, sest õnne-tus ei hüüa tulles. Kaitseliitlasi abistab selle

juures tuleohutusalase nõuga Kahjuennetuse OÜ.

„Meie ettevõtte kõik eksperdid on lõpetanud Sise-kaitse Akadeemia Päästekolledži ja olnud kaitseväe päästekompaniides üleajateenijad,“ tutvustas Kah-juennetuse tuleohutuse ekspert Aivar Põdra oma fi rma töötajaid. „Kui inimene on juba päästeeriala valinud, ei loe ta ainult raha, vaid tahab anda natuke rohkem, kui ise vastu saab. Sama kehtib ka Kaitselii-dus olemise kohta. Tänapäeval on levinud arusaam, et küll NATO tuleb ja kaitseb meid, kui meil peaks abi vaja minema. Selge on see, et peame ise tegema esimesed sammud ja näitama eeskuju oma kodu-maa – Eesti – iseseisvuse kaitsmisel,“ jätkas Põdra selgitamist, miks nad toetavad Kaitseliitu, lisades: „Kahjuennetus aitab tagada tuleohutust.“

Peale tuleohutusalase nõu pakub Kahjuennetus evakuatsiooni- ja keemikaaliohutusega seotud

Tuleõnnetus ei hüüa tulles

Fakt

id KAHJUENNETUSE OÜ

Tuleohutus, evakuatsioon, kemikaaliohutus, kontroll ja hooldus. Lisaks veel palju tooteid ja teenuseid. Kait-seliitlastele tulekustutite kontroll -30%, tulekustutid -20% letihinnast. Ülejäänu kokkuleppel.

Täpsem info www.kahjuennetus.ee

NA

ISKO

DU

KAIT

SE

teenuseid ning teeb tulekustutite, voolikute ja hüdrantide kontrolli. Nende kaudu saab soetada muud tuleohutuse tagamisega seotud varustust, nagu suitsuandurid, tuletekid ja esmaabikomplek-tid. Seda kõike mõistliku hinna eest.

„Loomulikult on meil parimad hinnad ja soodus-tused Kaitseliidule,“ lubab Põdra lahkelt ning täpsustab, kuidas soodustust küsida: „Parool on Kaitseliit.“ Meie usume, et kui inimene ütleb selle parooli, siis ta ei valeta. Liikmepiletit pole vaja.“

44

Nai

skod

ukai

tse

Kaitse Kodu! 3/2012

LIINA LAURIKAINENnaiskodukaitsja

Terve sügisese ellujäämiskursuse tiksus mu peas mõte: „Naised pole nannipunnid.“ Ja nüüd, sõites autokastis mööda lumist teed

metsade vahel juba talvisele ellujäämiskursusele, surus see mõte end järjest tugevamalt mu kõrvade vahele.

Katsumused tulevalves

Märtsi esimesel nädalavahetusel osales seitse Jõgeva ringkonna naist talvisel ellujäämiskursu-sel. Et olime juba ühe ellujäämiskursuse sügisel läbi teinud, võisime aimata, mis meid ees ootab. Kui kogunemiskohta jõudsime, oli väljas juba pime ja piisavalt külm, et esitada endale küsimus, kas ma olen ikka ilmastikule vastavalt riides. Pikema jututa olime jaotatud kaheks grupiks ja meid juhatati laagripaikadesse, kus pidime ehitama varjualuse, süütama tulepulgaga tule ja hoolitsema küttepuude varumise eest.

Sügisest oli meeles, kuidas varjualuse ehitamine käib, ning see läks meil seetõttu üllatavalt kiiresti, kuigi lumises metsas on ehitus- ja küttematerjali märksa raskem koguda. Ka tule saime kergesti üles. Tule elus hoidmine enam nii lihtne ei olnud: puud olid õhuniiskusest läbi vettinud ning hak-kasid lõkkes vinduma. Tuul keerutas vänget halli tossu nii silma kui ka kurku. Et me esimesel õhtul lausa nälga ei sureks, saime kehakinnituseks veidi aedvilju, mõru šokolaadi, sidruneid ja konserve.

Jaotasime öised valvekorrad lõkke passimiseks ja kes sai, see magas. Enne laagrisse tulekut unistasin, kuidas istun üksinda lõkkevalves, olen fredjüssili-kult fi losoofi line ja panen kokku mitu raamatutäit maailmatarku mõtteid. Kuid kogu oma tulevalve aja pidin pingutama, et mitte tukkuma jääda. Ja mõtlema, et kui see juhtuma peaks, kuidas vältida siis nägupidi lõkkesse kukkumist. Fred Jüssi on ilmselgelt vintskem sell kui mina.

Lusikavestmise saladused

Hommikul pikka pidu ei olnud: kell kuus oli äratus. Enne toimetama asumist jõime kuuma teed ja sõime. Hommikusel kogunemisel anti meile toores loomasüda, mida võisime toiduks tarvitada.

Naised pole nannipunnidMõtteid Jõgeva naiskodukaitjate ellujäämiskursuselt

Minul, jahimehe tütrel, hüppas mu hing liha nähes rõõmust, kuid kapsast ja porgandit vaadates jättis paar lööki vahele. Meie rühma oli aga õnnistatud suurepärase kokaga, kes suutis kätteantud toorai-nest teha roa, mis maitses hästi nii taimetoitlastele kui ka lihasööjatele.

Külm, magamatus ja niiskus tegid vahepeal oma töö – meie laagriplats meenutas külateatrit, kus tõsist sõna kuulda ei olnud ja naerda sai kõige üle. Laagri mõte oli ju ellu jääda ja naer on peaaegu kõige vastu parim ravim. Seda saab ilma retseptita ja üledoos teeb halvimal juhul vaid kõhulihased valusaks. Nii et tarbisime julgelt suurtes kogustes.

Sel päeval oli kavas põnev õpituba, kus katsetasime instruktori juhendamisel puulusika meisterda-mist. Saime selgeks noateritamise ja puuvestmise põhitõed. Poole voolimise ajal hakkas mu puuhalg kangesti setude viljakusjumalat Pekot meenutama. Tuli langetada otsus, kas teen Peko, kes mulle suvel head viljaõnne annaks, või lusika, millega ma ennast kohe reaalselt toita saan. Valisin siiski lusika, kuigi lõpptulemus meenutas väikest kulpi, millega sai mugavalt õhtusööki segada. Peko oleks ehk kuumas pajas veidi pahandanud.

Hetked iseendaga

Lõuna ajal üllatati meid veel ühe lihatükiga, mida lõkke ääres vinnutama pidime. Ja tunnistan ausalt, et pole tükil ajal saanud midagi nii head kui need õhukesed lõkkesuitsused ja mõnusalt soolased liharibad. Sellist rooga võib olenemata aastaajast lõkke ääres valmistada, ja mitte ainult ellujäämis-kursusel.

Päev saigi õhtusse ja kuu tõusis, läbi puuvõrade oli näha tähti ja kui metsast välja jõudsime, nägime, kuidas lumi kuupaistel sädeles. Sel ööl tuli külma. Sellised hetked panevad mõtlema, kui väeti ini-mene ikkagi looduse kõrval on. Ellujäämise kriitili-simad hetked polegi nälg ja magamatus, vaid need, kui oled vastamisi iseendaga. Pead analüüsima oma kohanemis-, empaatia- ja ellujäämisvõimet. Kuidas olla parem kaaslane raskes olukorras, kuidas neelata alla kibe sõna, mis pingest tingituna

Ellujäämise kriitilisimad hetked po-

legi nälg ja maga-matus, vaid need, kui oled vastamisi iseendaga.

45

Nai

skod

ukai

tse

Kaitse Kodu! 3/2012

ehk liiga lihtsalt üle huulte võib lip-sata?

Ja möödus ka see pikk öö, millele järgnesid hommikusöök, laagri kokkupanek, platsi koristamine ja jalgsimatk. Tagasiteel autokastis istudes tõstsin nina päikese poole ja vaatasin praegusel aastaajal nii sinimustvalget Eestit. Ilus oli olla ja tuul tõmbas. Hoolimata külmast, niiskusest ja pisukesest ebamuga-vusest jõudis juba tekkida mõte, et homme läheksin jälle.

Ellujäämiskursus on minu silmis nagu hambaarstil käimine. Enne reaalset sündmust jõuan ette kuju-tada kõikvõimalikke õudusi ja astun üle kabineti läve, hirmuhigi otsaees. Kohal olles võib olla ju veidi ebamu-gav, vahel isegi valus. Kuid lahkudes on hea tunne: ära tegin. Paari tunni pärast on valu unustatud ja tekib mõte, et mida ma kartsin. Miks ma kartsin? Ma jäin ju ellu! Meil olid suurepärased instruktorid ja täius-likud kaaslased. Tänan kõiki jaga-tud naeru ja hoolivuse eest! Teiega oli tore. Me oleme ellujääjad..

LIIN

A L

AU

RIK

AIN

ENLiina soovitab ka ellujäämisolukorras parima ravimina naeru: seda saab ilma retseptita ja üledoos teeb halvimal juhul vaid kõhulihased valusaks

46

Nai

skod

ukai

tse

Kaitse Kodu! 3/2012

Tordivalmistamise õpituba: tõeliselt magus päev

KÜLLIKI TREPPHarju ringkonna Keila jaoskonna naiskodukaitsja

Harju ringkonna kaheksa magusasõpra said kokku 18. märtsil, et õppida valmistama kooke, mis kõditaksid nii maits-mis- kui ka nägemismeelt. Õpitoa juhendajaks oli meie toitlustusgrupi liige Heli Jürisson. Heli juhendamisel valmis-tasime sefi iri ja suhkrumassi, voolisime suhkrumassist lilleõisi ja küpsetasime kolme sorti kooki. Et kõik osalejad kookide tegemisel kätt proovida saaksid ja seda kätetööd pärast nautimiseks jaguks, küpsetati kokku kuus kooki, igast sordist kaks.

Küpsetamise ajal oli kogu maja sellist hõrgutavat lõhna täis, et mõnigi metsast õppustelt tulnud kaitseliitlane oli huvitatud, kuidas oleks võimalik magusameistrite õpitoaga liituda. Enamikul naistest oli söödavate lillede valmista-mine esmakordne, kuid hoolimata sellest tulid õied väga ilusad ja nendega kaunistatud koogid olid isuäratavad. Tänu õpitoale hakkavad nüüd nii mõnegi kodu peolaudu kaunistama ahvatlevad tordid, mis on otsast lõpuni tehtud oma kätega.

Ka doonor on riigikaitsja

HELEN ALLASHarju ringkonna Viimsi jaoskonna naiskodukaitsja

Viimsi ja Männiku jaoskonna naiskodu-kaitsjad käisid 15. märtsil doonorina verd andmas. Oli neid, kes on seda juba mõned aastad teinud, kuid ka neid, kes esimest korda verd loovutasid.

„Doonorlus sai minu silmis uue tähenduse. Ma polnud kunagi mõelnud, et see on ju täiesti hädapärane asi. See on ju odavaim heategevus,“ kirjeldas Reinika Tatter oma esmakordset vereloovutuse kogemust. Esimest korda verd andnule antakse selle eest tänukiri ja iga doonor saab valida endale tänutäheks meene. Reinika valis kruusi, millel oli kiri: „Doonor on riigikaitsja.“ Kas pole tabav?

Doonorlus on ohutu ja lihtne ega võta palju aega, samas on see nii hädavajalik ja elutähtis. Verd ei saa toota kunstli-kult. Tasub mõelda, et verd võib vajada ootamatult ka meie lähedane. Või koguni keegi meist endist. Jään lootma, et kunagi elame ühiskonnas, kus kõik terved ja doonoriks sobivad inimesed käivad verd loovutamas. Viimsi ja Männiku naiskodukaitsjate järgmine ühine vereloovutus on kavas juunis.

Torditegu täies hoos

47

Noo

red

Kaitse Kodu! 3/2012

AN

NEL

I LEH

T

Kadrina talilaager pakkus nii õpetlikku kui ka pidulikku

JANELY PAPPE, REELIKA TALPAS, SIIM VIDEVIK, MARIO PRINS

Veebruari lõpul õppis Kadrina rühm Neeruti talvelaagris metsatarkusi. Laagripaika Neeruti mägedesse tuli jõuda matkates. Kohale jõudsime juba kell 10, kui oli paras aeg süüa hommikust ja juua kuuma teed. Et ka lõunasöök välja teenida, panime üles suure, 20 inimesele mõeldud telgi, ka telgiplatsi tegime ise puhtaks.

Meid jagati kolme rühma. Esimese ülesandena õpetas Lembit, kuidas valmistada metsas varjualune, kui peaksime metsa eksima ja seal öö üle elama. Varjualustega ühele poole jõudnud, pani Anneli meid mängima. Kõige lõbusam mäng oli „Kro-kodill püüab oma saba“. Seejärel algas Aleksei korraldatud pildijaht koos orienteerumisega. Metsas pidime kas kaardi või fotode järgi üles leidma kohad, kus asub järgmine vihje. Kui fi nišisse jõudsime, ootas veel aardejaht.

Õhtul istusime lõkke ääres, grillisime, ajasime juttu ja tegime ettevalmistusi öövalveks. Kõik järgimööda valvasid tund aega öösel nii lõket kui ka telgiahju. Järgmisel päeval võistlesime kelgutõmbamises ja vaatasime, kellel õnnestus saada kõige pi-kem liug. Sõitsime suure kelguga, kuhu mahtus mitu sõitjat korraga. Lõpurivistus oli pidulik: võtsime organisatsiooni vastu kolm uut kodutütart ja aktiivsed noored said tänukirja.

Tarkuste kogumise vahel sai laagris ka nalja, kõige lõbusam mäng oli „Krokodill püüab oma saba“

Hiiumaa kaitseliitlike noorte read täienesid

HERGO TASUJANoorte Kotkaste Hiiumaa malevkonna pealik

Veebruaris kogunes 73 Hiiumaa nooremat noorkotkast ja kodutütart Käina koolimajja tradit-sioonilisse talvisesse spordilaagrisse. Et osalejate seas oli neidki, kes ööbisid esmakordselt kaitseliitlikus laagris, tuletasid noored muude põhiliste teadmiste seas meelde sõlmede tegemist, morsekoodi ja salakirja, aga õppisid ka toiduaineid tundma.

Et väljas paukus vali pakane, tuli hommikul võimelda koolimajas sees. Õnneks on Käina güm-naasiumi hoone nii suur, et seitsmekümnekesigi pole probleem rivis joosta. Ikka trepist üles ja alla, ühest hoone otsast teise, nii et terve koolimaja oli justkui lõppematu lastekolonniga täidetud. Seejärel korrati üle esimesel päeval õpitu ja hakati valmistuma kõige pidulikumaks osaks — uute liikmete vastuvõtuks. Malevkonna noorteorganisatsioonid said juurde 13 uut liiget.

Kui aasta alguses vaadati liikmete read kriitilise pilguga üle ning mitteaktiivsed, kohe-kohe täisealised ja noorkaitseliitlased arvati välja, siis nüüd liigume liikmete lisandumisega taas kord sinnapoole, et meil oleks sada kodutütart ja sama palju noorkotkaid.

48

Noo

red

Kaitse Kodu! 3/2012

EGLE KÕVASK

Nagu enamik laagreid, sai ka seekordne alguse juba reede õhtul. Esimene õhtu oli laagripaigaks olevas Hargla koolimajas tut-

vumisõhtu, sest sel korral oli laagrist võimalus osa võtta ka organisatsiooni mittekuuluvatel noortel. Tutvumisele aitas kaasa avadisko.

Julgelt uutele olukordadele vastu

Järgmine päev sai aga usina alguse. Kohe pärast hommikusööki algasid õpitoad. Tegevust leidus nii koolimajas sees kui ka õues. Valikuvõimalusi jagus. Üks populaarseimaid õpitube oli peotantsuõpe, mis on noortele juba varasematel kordadel meeldi-nud ja mida ikka uuesti oodatakse. Seekord lisan-dus sellele võimlemiskava. Morset said noored aga laagris esmakordselt õppida, lisatud olid ka noor-kotkaste ja kodutütarde järgukatsed.

Mis aga samaks jäi, oli esmaabiõpe. See on noor-tele alati meelekohane olnud. „Sain uskumatult

Hargla laagris igavleda ei saanudMärtsikuu esimesel nädalavahetusel korraldati Valgamaal Harglas kodutütarde ja noorkotkaste talilaager, kus eelkõige omandati teadmisi, kuid ei puudunud ka meelelahutus.

palju uusi kogemusi. Positiivne oli see, et toodi väga loomutruid näiteid. Saadud teadmisi kasu-tades tuli praktilise õppusena abistada metsas „kannatanuid“, kellel oli peavigastus ja käeluu-murd. Huvitavad oli meeskonnakaaslaste mõtted ja olukord, kuidas kõik välja nägi. Kõige raskem oli gru-pikaaslasi ühtse mees-konnana tööle panna. Leidus neid, kes olid vastu ja ei tahtnud koostööd teha. Esmaabiülesanne tundus mulle väga vajalik, sest alati võin elus samasugusesse olukorda sattuda ja nüüd on vähemalt mõningaid kogemusi, mida sel juhul teha,“ jutustas viiendat korda laagrist osa võtnud Pille-Riin Vessin.

Kõigel on seos

Palju põnevust pakkusid ka ajakirjandustund ja fotojaht. Seekordses ajakirjandustunnis olid noored nii intervjueerijad kui ka intervjueeritavad. Kõige paremini said intervjuu koostamisega hak-kama Madli Lehes ja Pille-Riin Vessin, neile järgnes Sander Ööbik. Noorem vanuseaste aga jutustas kaaslasele enda omadustest ja teine pidi jutusta-

Kõige raskem oli grupi-kaaslasi üht-

se meeskonnana tööle panna.

Fotojahi ajal hakkasid

noored autode läheduses

väga kummali-selt käituma

49

Noo

red

Kaitse Kodu! 3/2012

jast samal ajal võimalikult täpse pildi joonistama. Ka see pakkus palju põnevust.

Hiljem suunduti välja fotojahile. Noortele anti kätte umbkaudsed vihjed, kuidas tuleb midagi teha. Väljendusviis jäi aga juba tegija otsustada. Ülesandeks oli teha inimpüramiid Eesti lipu taus-tal, mängida autovargaid autoparklas, jäljendada suusamaratoni, teha pilt direktoriga, samuti kokapilt köögis, mõelda, mida tähendab vanaisa grupikallipilt, ning pilt kiisuga mängimisest. Kõigel oli mingi seos.

Nende tegevuste kõrval õpiti sõlmi. Poistel oli kavas ka riviõpe. Õpiti rühmas marssimist ja rütmist kinnipidamist. Seda tuli korduvalt uuesti ja uuesti harjutada, et rütmis mitte eksida. See on noormeestele kaitseväeteenistuses vajalik oskus. Õpiti ka, kuidas sammudega asukohta mää-rata.

Pärast lühikest puhkust algas esmaabi ja sammu-dega asukoha määramise praktiline harjutus, et kontrollida, kui palju õpetatust kasu oli. Laagri-listele anti teada umbkaudne kannatanu asukoht, kust nad pidid kannatanu tagasi alguspunkti toi-metama.

Mõttelend, kiirus ja teadmised

Õhtuse vaba aja jooksul tuli õppida ka tantsu. Rühmajuhid loosisid laulu ja hakkasid selle järgi rühmaga ette valmistama kolmeminutilist tantsu-kava, mille nad õhtul ette kandsid. Noored esitasid kuus kava ning lisaks neile astusid üles ka laagri läbiviijad, kelle esitlus osutus paljude lemmikuks ja keda kordushüüete saatel uuesti lavale paluti.

Viimane päev kujunes samuti tegevusrohkeks. Hommikupoolikul sai alguse umbes kolm tundi kestnud matkamäng, milles läbiti rajal olles või-malikult palju erinevaid ja põnevaid punkte. See osutus ka laagri viimaseks tegevusülesandeks.

Lõpurivistusel jagati kätte järgukatsete tunnustu-sed ja matkamängu võitjad sai auhinnaks maius-pala.

Ülesandeks oli teha inimpü-ramiid Eesti

lipu taustal, mängida autovargaid auto-parklas, jäljendada suusamaratoni, teha pilt direktoriga.

Õhtusesse programmi kuulusid kolmeminutilised tantsukavad

Sõlmesidumise töötuba

Esmaabi ei saa kunagi liiga palju harjutada

50

Noo

red

Kaitse Kodu! 3/2012

RIINA TIIMUS, REET TRUSSVasta rühma kodutütred

Märtsi esimesel nädalavahetusel võtsid Viru-Nigula kaitseliitlased, kodutütred, noorkotkad ja naiskodukaitsjad teist korda

osa Võsu-Oandu talvematkast, mille korraldasid riigimetsa majandamise keskus (RMK) ja Võsu vabatahtlik tuletõrjeühing. Valida oli kolme raja vahel.

Meie valisime pärandkultuuriraja, mis sai alguse Oandu looduskeskuse juurest. Igas punktis oli pärandkultuuriline objekt, mille kohta saime täp-semat infot nii giidilt kui ka objekti juures olevalt infopostilt. Kõige silmapaistvamad olid hundiaed, naeratav kivi ja 9,5-kilomeetrine kiviaed, mis kulgeb Oandult läbi metsa Sagadi suunas. Kiviaed rajati selleks, et pudulojused metsa noori puuvõsu-sid näksima ei pääseks. Metsarajal näidati meile ka vaigutatud kuusepuid, mille mustrid olid kaunid ja tüved üsna kandiliseks vormunud.

Oandus naeratavad isegi kivid

„Oandu matk oli tore. Mina tahaksin sinna veel minna. Sellel rajal, kus meie käisime, meeldisid mulle naeratav kivi ja hundiaed,“ ütles viienda klassi tüdruk Renate. „Järgmine kord võiksime ka koprarajal ära käia,“ lisas ta.

Finišis sai igaüks raja läbimise kohta käiva tunnis-tuse ja viktoriinilehe. Täidetud lehed läksid loo-sikasti. Saime kõvasti rõõmustada ja plaksutada, sest meie matkagrupp sai väga palju auhindu. Tuju püsis hea ka neil, kes loosiga ei võitnud. „Seal oli väga vahva! Metsas oli hea jalutada. Kahju, et ma loosiga ei võitnud, aga sellegipoolest oli tore. Tahaksin uuesti minna,“ kinnitas viienda klassi poiss Brian. Traditsiooniliselt oli ka tänavustel matkajatel võimalik ise endale puumedal meister-dada. Sel korral küll veidi teistmoodi – puuketas tuli ise oksa küljest saagida.

Viru ringkonna naiskodukaitsjad toitsid matkajaid hernesupi, tee ja moosisaiadega. Korraldati ka moosikonkurss, kus valiti parimad keedised. Kõige

51

Noo

red

Kaitse Kodu! 3/2012

3X A

NU

LA

IDIN

EN

Männitüved, millele vaigutami-sest on tekkinud kaunis muster

Matka lõpul sai igaüks endale ise medali teha: see tuli puuoksast saagida

Pikk kiviaed hoidis varemalt pudulojused metsast eemal

rohkem hääli said lõpuks metsmaasika toormoos ja muraka toormoos.

Tore on looduses aega veeta, meisterdada ja sil-maringi laiendada. Suured tänud giid Tiinale ning RMK ja Võsu vabatahtliku tuletõrjeühingu tegusatele inimestele. Matkarajast saab lähemalt lugeda internetist (http://www.rmk.ee/loodusegakoos/uritus#550).

52

Välja

õpe

Kaitse Kodu! 3/2012

Vändra Sprint treenib talvist rännakutVeebruari lõpul korraldati teist aastat talvine suusarännak nimega Vändra Sprint. Eelmisel aastal oli see vaid Vändra sisekaitsekompanii ettevõtmine, kuid tänavu sai korraldatud ülemalevaline jõukatsumine. Kohale tuli viis võistkonda.

„Vändra Sprint on korraldatud selleks, et saaksime kogeda talvist rännakut suuskadel, võistlusmomendi kõrval on tähtis ka niisuguse rännaku plaanimise õpetlik pool,“ sel-gitas Vändra Sprindi peakorraldaja Kristo Sinivee. Start anti südaöösel ja võistkonnad läksid teele pooletunnise vahega. Kümnest kontrollpunktist koosneva raja pikkuseks oli linnulennult 30–40 km, kuid aktiivse vastutegevuse tõttu venis distants paljudele võist-kondadele kindlasti pikemaks. Et suusatamine väga igavaks ei kujuneks, tuli võistlejatel kontrollpunktides lahendada ülesandeid, nagu sõlmede sidumine, mälutreening, köisraja läbimine, lõkke tegemine, laskmine, majutuse ettevalmistamine, söömine, leidlikkuse ilmutamine, jõe ületamine ja esmaabi. Ülesanded põhinesid tavateadmistel, militaarseid oskusi lahendused suurt ei nõudnud.

Eelmise aasta võitjanaiskond Vändra Tüdrukud pidi seekord rändkarika üle andma meestele, kuid õnneks jäi see kodualevisse. Võitjameeskonda kuulusid Mait Tiitus, Henri Noormets, Peedu Perner ja Kristen Sempelson.

53

Välja

õpe

Kaitse Kodu! 3/2012

5 X

KR

ISTJ

AN

PR

II

54

Aja

lugu

Kaitse Kodu! 3/2012

PRIIT SILLAKaitseliidu Sakala malev

Noor Jaak Kärner võttis sunniviisil osa Esi-mesest maailmasõjast ja seejärel vabataht-likuna Vabadussõjast. Pärast sõja võitmist

ei jõudnudki ta astuda sotside ja vasakpoolsete survel hääbunud Kaitseliitu, kuid ühines Õisu kütisalgaga, tõustes selle ülemaks. Teatavasti olid kütisalgad Kaitseliidu maskeeritud tegutsemisvor-miks, kus sai korraldada laskeharjutusi, käia jahil, hoolitseda ulukite eest ja säilitada võitlusvõime-liste meeste organisatsioon. Pärast kommunistide

Mõeldes maailmameistrileSõjaeelse Sakala maleva ja kogu Kaitseliidu üks tipplaskureid, laskmise maailmameister Jaak Kärner sündis 22. märtsil 1892 Viljandimaal Õisu vallas Liiva talus. Tänavu möödus tema sünnist 120 aastat, mis kohustab mehe teenetele tagasi vaatama.

mässukatset 1. detsembril 1924 taastatud Kaitse-liitu astus kohe ka Jaak Kärner koos enda asuta-tud Õisu kompaniiga. Sellest ajast peale sai Paistu malevkond tema teiseks koduks, esimene kodu – Liiva talu – nõudis Jaagu ja tema venna Märdi tööd ja hoolt ning andis leiba.

Malevas arenesid kiiresti Kärneri laskeoskused. Ta oli mitmekordne meister nii sõjaväepüssist, väikesekaliibrilisest püssist kui ka sõjaväepüstolist laskmises. Tollal leidus Sakala malevas palju häid laskureid. Nii sai üleriigi-listel Kaitseliidu meist-rivõistlustel viis meistri-tiitlit Jaak Kärner, kaks Aleksander Hüva, ühe Hugo Tedersoo, K. Lott, A. Torim ja J. Õunapuu. Samad mehed tõid kodu-malevale hulga esikohti mitmesugustelt võistlus-telt, nt 1931. aastal sai malev kolm meistrikohta: Kärner esiküti, Lott esilaskuri ja Hüva püstoliklas-sis. 1932. aastal jõudis Sakala malev Tallinna ja Järva maleva järel laskmises kolmandale kohale. Korduvalt võisteldi kohaliku garnisoni ning Järva ja Pärnu malevaga. Jaak Kärneril oli, kellega koos treenida ja end võrrelda.

Vabapüssi maailmarekord

Kohapeal saavutatud heade tulemuste kõrvale kerkis ka välisvõite, näiteks 1931. aastal esinesid Sakala laskurid edukalt Poola küttide liidu ja Eesti Kaitseliidu korrespondentsvõistlusel. Tulemuste põhjal luges Poola küttide liit klassilaskureiks ekstraklassis Jaak Kärneri (221 silma) ja I klassis A. Järvekülje (204 silma). Kärnerile annetati kuld-rinnamärk pärjaga, Järveküljele kuldrinnamärk.

1932. aastal tuli Kärner parimaks Eesti laskuriks võistluses Läti Aizsargi 10. polgu laskuritega. Lätlastega peetud võistlused kujunesid nii Cēsises kui ka Viljandis suureks naabrite sõpruse avaldu-seks. Mõlema maa Vabadussõja sammastele viidi lilli, peeti kõnesid ja vahetati meenekinke. Sakala malev võitis lätlasi tavaliselt ülekaalukalt. Lätlased arvasid eestlaste edu põhjuse peituvat sõjaväe täp-suspüssides, sest nemad lasksid harilikest sõjaväe-püssidest. Lätlaste soovi kohaselt võisteldi mõni aasta hiljem harilike sõjaväepüssidega. Tulemused

Ta oli mit-mekordne meister nii

sõjaväepüssist, väikesekaliibrili-sest püssist kui ka sõjaväepüstolist laskmises.

Kaitseliitlasest maailmameist-

ri kohta pole mõtet otsida teavet Eesti Nõukogude

Entsüklopee-dia lehekülge-

delt

55

Aja

lugu

Kaitse Kodu! 3/2012

olid tasavägisemad, kuid lõppesid siiski Sakala meeste võiduga.

1934. ja 1935. aasta karikavõistlused selgitasid, et Sakala maleva üldine keskmine lasketase oli Eesti malevate peres kõrgeim – oli jõutud esimesele kohale.

Jaak Kärneri tähetund saabus 1935. aasta sep-tembris Rooma ülemaa-ilmsetel laskevõistlustel. Ta tuli maailmameist-riks, lastes vabapüssist põlvelt 377 silma 400 võimalikust. Ühtlasi oli see tulemus ka vabapüs-sist laskmisel 300 meetri distantsi maailmarekord. Peale selle sai Kärner samadelt suurvõistlustelt veel neli auhinda. Kolmest asendist laskmise keskmises jäi ta kolmandaks. Eesti meeskond tuli täiskaliibrilisest vabapüssist laskmises tei-sele kohale. Kokku sai meeskond üle veerandsaja auhinna.

Tallinna tagasi saabunud võitjaid võeti jaamas vastu orkestriga. Peeti vaimustavaid tervituskõ-nesid ja naiskodukaitsjad kinkisid lilli. Järgnes vastuvõtt sõjavägede ülemjuhataja kindral Laido-neri juures. Viljandiski oli vastuvõtjaid rohkesti. Järgnes pidulik õhtu maleva kodus, kus ootasid ees kuulsad seltskonnategelased ja ajakirjanikud. Kärner oli Rooma muljete kirjeldamisel temale omaselt napisõnaline, mainides vaid, et võist-luste avapäeval ei teatud seal Eestist midagi. Alles nende võidud panid rahva küsima, kus see Eesti on. Itaalia kuningas surunud Kärneril kätt, kuid Mussolini tervitanud paari sammu kauguselt fašistliku käetõstmisega. Ajakirjanike küsimu-sele, kas võit tuli ootamatult, vastanud Kärner, et

umbes sama tagajärje oli ta saanud enne Roomat ka Tallinnas.

Üldse oli Kärneril laskespordis üle saja auhinna ja kõik Eesti laskurklassi märgid, lisaks sellele veel välismaa omi – kokku üle paarikümne. Teda oli autasustatud ka Kotkaristi ja Valgeristi ning mõnede välismaiste aumärkidega. Ent tema saavu-tused ei tulnud tuulest, vaid visa ja püsiva treeningu tulemusel. Looduse poolt olid talle kaasa antud kindel käsi ja selge silm, samuti tugev tahtejõud. Ilma harjutamata ei möödunud naljalt päevagi. Isatalus, kus tuli päevast päeva teha põllutööd, oli ta endale rajanud väikese lasketiiru, kus harjutas peaaegu iga päev mitu tundi. Sihtimist harjutas ta isegi toas.

Jaak Kärner kuulus peale kõige muu Kaitseliidu Saksala maleva Paistu malevkonna juhatusse. Ta oli saanud ka relvasepa ehk relvuri väljaõppe ja hoidis silma peal maleva relvadel. Ta oli tuntud tegija, sõnapidaja ja tõsise mehena.

Ootamatu kaotus

Nagu välk selgest taevast tabas Sakala malevat ja Eesti laskurite peret valus kaotus: 22. juulil 1937 suri Jaak Kärner lühikese raske haiguse tagajärjel, olles kõigest 45-aastane. Tema põrmuga jäeti hüvasti maleva staabi esindussaalis. Maailmameister maeti Paistu surnuaiale perekonna hauaplatsile.

Tubli nädal pärast Kärneri surma saavutas Eesti laskevõistkond, kuhu seekord ei kuulunud ühtegi Sakala maleva laskurit (võistkonda oli arvatud küll Alfons Rebane, tollane Sakala maleva instruktor, kes ei saanud aga minna juhusliku viirushaiguse tõttu), Helsingi suurvõistlustel hiigelvõidu, tuues ära üle 50% kõigist auhindadest, sh Argentina karika. Võistkonna vastuvõtt Tallinnas oli tormi-line, sadamas andis sõjalaev Sulev kahurist kümme aupauku, tähistamaks kümmet võidetud maailma-meistritiitlit. Nende paukude kõmin meenutas kuulajatele, et osa sellest aust saanuks kindlasti ka Jaak Kärner.

Jaak Kärneril kui poissmehel ei olnud järeltulijaid. Tema õed Anna ja Ella ning vend Märt küüditati 1949. aastal Siberisse. Jaak Kärnerist kui maa-ilmameistrist laskmises ei ole kirjutatud Eesti Nõukogude Entsüklopeedias ega hiljem ka Eesti Entsüklopeedias sõnagi.

Lätlased arvasid eestlaste edu põhjuse peituvat

sõjaväe täpsuspüssi-des, sest nemad lasksid harilikest sõjaväepüs-sidest.

Lisa

teav

e Sakala malev tahab oma kuulsa laskuri mälestuse raiuda kivisse. Mälestuskivi püstitatakse Paistu keskusse tänavu juu-lis-augustis. Kõik Kaitseliidu laskurid ja kütid, samuti Eesti Laskurliit on teretul-nud osalema selle rajamisel ja avamisel. Lisateavet saab telefonil 528 4734 või e-postiga priit.silla@mail.ee.

SXC.

HU

Jaak Kärneri tähetund saabus 1935. aasta septembris Roo-ma ülemaailmsetel laskevõistlustel, kus ta laskis vabapüssist välja maailmarekordi ja tuli maailmameistriks

56

Kas

sa te

adsi

d?

Kaitse Kodu! 3/2012

Tanel Lääne muuseuminurkAita talletada Kaitseliidu ajalugu! Jaga oma teadmisi museoloogiga telefonil 717 9109 või meili teel tanel.laan@kaitseliit.ee

Kaitseliidu Valga malev oli 1925. aastast jagunenud neljaks malevkonnaks: Valga linna, Helme, Sangaste ja Hargla. Tänapäeval on malevas Helme, Otepää ja Valga üksikkompanii. 1930. aastate Valga linna malevkonna juhtivkoosseisu kuulusid malevkonnapealik kpt Maurus Vahtrik, vaneminstruktor kpt Juhan Peterson, 1. kompanii pealik ja hilisem malevapealiku abi kpt Henrik Leiur (pildil), suurtükipatarei pealik ja Valga tuletõrjedivisjoni pealik Hugo Kruustük, raudteekompanii pealik Richard Mitt, ratsarühma pealik Friedrich Maasik, siderühma pealik Leo Reimann, gaasikaitserühma pealik Otto Arvilo ja propagandapealik Ants Meerits. Väljaõppele pandi Valga maleva pealiku kol-ltn Joann Hiobi juhtimisel tugev alus. Sporditegevust juhtis esimene eestlasest olümpiavõitja ja üheksakordne maailmameister tõstmises Alfred Neuland. Valga linna malevkonnast on võrsunud tuntud sportlased Arnold Viiding (kuulitõuge) ja Koit Annamaa (kuulitõuge ja kettaheide). Silmapaistvaid tulemusi laskmises saavutas Hugo Kruustük. Valga linna seltskondlikel üritustel esines aga alati malevkonna orkester Rudolf Kivimäe juhatamisel.

Naiskodukaitse esimesed ülemaalised suvepäevad peeti 1939. aastal Viljandis. Sellel üritusel osales ligikaudu poolteist tuhat naist, kes kahe päeva jooksul nautisid Naiskodukaitse laulukooride, rahvatantsu- ja võimlemisrühmade esinemist ning ühiseid istumisi lõkke ääres. Koidu seltsimajas oli üleval Naiskodukaitse näitus, mis esmakordselt andis ülevaate erialaosakondade tegevusest. Varustusala tähtsus oli aja jooksul aina kasvanud: naised valmistasid riideesemeid malevlastele, hankisid Kaitseliidu üksustele käesidemeid ja spordirõivaid, orkestriliikmeile vorme ja ratsaüksustele sadulatekke. Ka enamiku Kaitseliidu üksuste lippudest valmistasid naiskodukaitsjad. Viljandi suvepäevi valmistas ette Sakalamaa ringkond (esinaine Alide Tassa, 1939. aastast Minni Koik), eelkõige selle Viljandi linna jaoskond, mille eesotsas oli Rosalie Moks (pildil), kes oli olnud üks esimesi õpilasi Mari Raamoti (Naiskodukaitse esinaine 1927—1936) 1911. aastal Tartu lähedale Sahkapuu suurtallu rajatud tütarlaste kodumajanduskoolis. Seal omandatud tarkusi rakendas Moks edukalt Naiskodukaitses.

Esimese tegevusaasta (1931) lõpuks oli noorkotkaid juba kõigis Kaitseliidu malevates: vanemaid juhte oli 370 ja liikmete koguarv küündis 1667ni. Tallinna maleva Põhja malevkonnas oli noorkotkaste vanemaks Aleksander Lellep, vanema abiks August-Andreas Pitka (Johan Pitka poeg) ja pealikuks Viktor Neggo. Noorte Kotkaste Tallinna maleva vanem oli aastatel 1930—1940 linnapea Anton Uesson (pildil). 1931. aasta alguses kinnitati noorkotka vormikavand ja märgid, kindlaks olid määratud ka malevkondade lippude värvid: Nõmmel roheline, Koplil tumesinine, Lõunal oranž, Põhjal violett ja Ida malevkonnal Poola punane. Maleva 1932. aasta tähtsaimaks ettevõtmiseks kujunes laager, millest võttis osa 93 noorkotkast. Muljetavaldav oli juba kogu selle noortepere energiline sammumine mööda Paldiski maanteed Rannamõisa poole. Järgmisel suvel Viimsis korraldatud õppelaagrit külastas ka Noorte Kotkaste peavanem kindral Laidoner. Sel aastal oli Nõmme noorkotkastel õnnestunud lendama panna kirjatuvid, keda nad olid ise kasvatanud ja hooldanud.

57

Mat

ka a

abits

Kaitse Kodu! 3/2012

TÕNU JÜRGENSONKaitseliidu Tartu maleva Tamme malevkonna instruktor-matkajuht ja koolitaja (tonyjurgenson@gmail.com)

Olen mitmetelt lugejatelt saanud kirju küsi-mustega telkide kohta. Nüüd ongi järjekord selle teema juures. Suure tõenäosusega

ei raiska keegi meist puhkust kodus passides, vaid teeb ikka mõne käigu miljööväärtuslikku keskkonda vaatega veesilmale. Telk pole küll asi, milleta looduses olles Eestis hakkama ei saaks, aga mugavamaks ja võimalusterohkemaks muudab see olemise kindlasti.

Telgid jagunevad peamiselt kolme suu-remasse gruppi: profi -sari, harrastajate sari ja suvepäeva- ehk piknikusari. Võib tunduda veider, aga ühtviisi teatavas mõttes ebamugavaks pean ise nii profi telke kui ka suvepäevatelke. Profi telgid on tihti pööraselt kallid, nende hind võib olla isegi üle tuhande euro. Nende puhul tuleb arvestada spet-siifi kaga, milleks need loodud on. Arktilised telgid ja kõrgmäestikutelgid on väga spetsiifi lised ning nende potentsiaali ei kasuta Eesti tingimustes mitte kunagi ära. Ka võivad nad kaaluda ühe kasu-taja kohta ülearu palju. Selliste telkide puhul on arvestatud võimalusega, et ilmastikuolude tõttu

Kuidas valida telki

Lähete spordi- või matkatarvete poodi, küsite müüjalt nõu ja

lahkute juba mõne minuti pärast, telk kaenlas.

SXC.

HU

peavad kasutajad mõnikord pikka aega, st mitmeid päevi järjest telgis viibima.

Teine profi telkide omapära võib olla hoopis selles, et nende kaal on viidud miinimumini ja telgis on ruumi ainult hädapäraseks ööbimiseks, tihti mahu-vad telgi serva alla ainult saapad, seljakoti aga peab lageda taeva alla jätma. Selliseid telke kasutavad tavaliselt pikamaamatkajad, kes viibivad ränna-kutel nädala või isegi mitu. Selline telk võib aga osutuda askeetlikkuse tõttu ebamugavaks. Kõige äärmuslikum näide on 690 g kaaluv kahekohaline telk. Kergtelk võib sobida siiski ka kaitseliitlasele, sest sest püstitamine on lihtne ja kiire ning seda on mugav kaasas kanda.

Suvepäevatelgid on halvad seetõttu, et nende välis-katte veepidavus on nadi, aga põhja oma üsna hea. Sademed kogunevad kiiresti telgi põhja ja peagi selgub, et magatakse lombis. Üsna tavalised on ka probleemid telki koguneva kondensaadiga, sest sel-liste telkide ventilatsioon jätab tihti soovida. Sageli on häda lukkude, õmbluste teipide, kaartega. Selge on see, et odavalt asjalt ei tasu kvaliteeti oodata.

Kõige levinumad on harrastajatele mõeldud telgid. Needki jaotuvad vastavalt spetsiifi kale nagu profi -telgid. Õnneks on nende hinna ja kvaliteedi suhe enamasti paigas.

Enne telgi soetamist tuleb endale selgeks teha, millistes tingimustes te telki enamasti kasutate. Kui kasutusaeg on ainult suvi ja te ei pea telki jalg-simatkal kaasas tassima, on valimine väga kerge: lähete spordi- või matkatarvete poodi, küsite müü-jalt nõu ja lahkute juba mõne minuti pärast, telk kaenlas. Kui tahate telki kasutada kolmel hooajal ehk kevadel, suvel ja sügisel või koguni aasta läbi, on vaja telgi konstruktsioonide ja muu spetsiifi kaga kaasnevat infot. Siin tulevad mängu küsimused telgi kõrgusest, kõrvalruumidest, lumepõlledest, vaiadest jne.

58 Kaitse Kodu! 3/2012

MUID SOODUSTUSI NING KANDIDEERIMISE TINGIMUSIVAATA WWW.VK.KRA.EE

SAADA OMA CVE-KIRJAGA:VKINFO@KRA.EEVÕI HELISTA 717 0800

TÄHELEPANU!SCOUTSPATALJON PAKUB TÖÖDALLOHVITSERIDELE JA SÕDURITELE

HUVITAV AMET JA KINDELSISSETULEK TAGATUD.