Kalade tunnused

VII klass

Koostas Hille Arumäe

VG 2012012

Kalade mitmekesisus

1. Sõõrsuud – silmud ja sutid

2. Kõhrkalad – haid ja raid

3. Luukalad – karpkala, ahven

95% kalaliikidest on luukalad

Kala kohastumised eluks vees

• Uimed – ujumiseks• Luulised soomused ja lima - kaitseks• Lõpused – hingamiseks• Voolujooneline keha – kergem liikuda• Küljejoon – meeleelund vee võngete tajumiseks• Ujupõis – gaasidega täisetud elund ujuvuse

reguleerimiseks• Kaitsevärvus – selg tume, kõht hele

Kala välisehitus

soomused

PEA KERE

Röövkalad

• Koha• Põhitoiduks on kalad• Suured lõualuud ja teravad hambad• Haug

Lepiskalad • Särg, latikas• Põhitoiduks selgrootud veeloomad ja

veetaimed• Torujas suu ja hambad väikesed• Roosärje põhitoiduks on ainult veetaimed

Mageveekalad • Säga võib kasvada kuni 3 m pikkuseks ja kaaluda

kuni 300 kg.• Röövkalana sööb ta endast väiksemaid kalu,

konni, tigusid ja vahel ka liigikaaslasi.• Kudemiseks ehitab säga tagasihoidliku pesa

veetaimede vahele, mida isane kuni väikeste vastsele koorumiseni valvab

• Eriti ohustatud liigina kuulub säga I kaitse-kategooriasse, kelle kohta Eestis kehtib täielik püügikeeld. Kahju hüvitamise määr ühe isendi kohta on 192 eurot.

Säga(Silurus glanis)

Hispaania vetest püütud säga kaalus 34kg

Merekalad

• Lesta võib leida kogu Eesti rannikuvetest. Lest elutseb kuni 40 m sügavuses, liivasel või savisel põhjal.

• Lest elab üksikult ning on küllaltki liikuva eluviisiga, toitub limustest ja väikestest kaladest.

• Kehapikkus on 10...30 cm, suurim Eestis püütud lest on olnud 51 cm pikk ja 1,305 kg raske.

• Lesta liha on väga maitsev ning seda suitsutatakse, kuivatatakse või praetakse.

Lest e kammeljasPlatichthys flesus trachurus

• Ei kuulu kooduskaitse alla. Püük on keelatud 1. veebruarist 30. juunini.

Siirdekalad • Angerja emaskalad kasvavad Eestis kuni 1 m pikkuseks ja

paarikiloseks, isased jäävad aga pea poole väiksemaks. • Kudemine toimub sügaval, 500...1000 meetri sügavusel Sargasso

meres. Angerjad koevad vaid üks kord elus.• 75 mm pikkused vastsed triivivad 2,5...3 aastaga Euroopa

läänerannikule kus moonduvad klaasangerjateks.• Suguküpseiks saavad isased 5...7, emased 7...12 aastase magevee-

elu järel. Läänemeres elavad peamiselt emased angerjad.• Angerjad on rangelt öise eluviisiga. Kogu valge aja veedavad nad

veekogu põhjamudas. • Angerjas on röövtoiduline, toitudes vastavalt oma suurusele

jõukohasest saagist: veeputukate vastsetest, ussidest, väikestest kaladest.

Angerjas Anguilla anguilla (L.)

• Pole looduskaitsealune liik • Alammõõt angerjate püüdmisel merest on

45 cm, siseveekogudest 60 cm.

Riimveekalad

• Riimvesi on vähesoolane merevesi, kus elavad

• ahven, haug, hõbekoger

Kalade elu mõjutavad vee omadused

• Vee soolsus• Vee voolukiirus• Veekogu põhjastruktuur• Veetaimestik• Vee temperatuur• Vee hapnikusisaldus

Kalade tähtsus

• Lüliks toiduahelas.• Inimesele toiduks.• Suurendavad looduslikku mitmekesisust.• Kalarasv ravimitööstuses – vajalik närvisüsteemi,

aju ja nägemise arenguks, väldib veresoonkonna ning liigesehaigusi.

• Tööstuslik tooraine liimi, väetiste, loomasööda tootmiseks.

• Teaduslike katsete läbiviimiseks.• Ilukalad akvaariumis.

Kalastikku ohustavad

• Ülemäärane väljapüük.• Püük valel ajal.• Võõrliigid – liigid, kes on sattunud elama

väljaspoole oma looduslikku levilat,

nt Eestis Kaug-Ida unimudil

Foto Tiit Hunt

Kalakaitse

tegeleb ohustatud kalaliikide kaitsega ja kalavaru kaitsega.•Alammõõt – püüda lubatud kala lühim pikkus.•Looduskaitse•Püüginormid e kalapüügikvoodid•Reostus (veeõitseng, raskmetallid)•Tõkked jõgedel (paisud) – kalatrepid

Ahvena alammõõt on 16 cm

Pildil on Pärnu jõel olev kalatrepp. foto: Henn Soodla, Pärnu Postimees

Ohustatud kalaliikide kaitse

• Kalakaitseseadus• Kehtestab lubatud püügiviisi ja püüginormi.• Antakse välja püügilubasid.• Käsiõngega võivad kala püüda kõik.• Spinningupüügiks on vaja püügiluba, mis

väljastatakse pärast vastava eksami sooritamist.

Kasutatud allikad• A. Tuvike, 2011. Bioloogia 7. klassile, ptk 7-8. AS BIT 2011• Kalade alammõõdud

http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=257328/Kalade+alammoodud2009.pdf

• Kalapüügi eeskirjad, 2010. Kalastusinfo.ee http://www.kalastusinfo.ee/sisu/harrastuspyyk/kalapyygieeskiri.php

Fotod:Looduskalender.ee http://www.looduskalender.ee/node/7188 Krissu7 http://www.kalale.ee/sisu/Nyw3NDkzODUsMyxLcmlzc3U3LDE/ veeloom http://www.kalale.ee/sisu/Nyw3MjE2OTAsMCwwLDE/ Jagdhof fishing www.jagdhof.ee http://www.pealinn.ee/?pid=95&nid=2109&lang=5