kas õpetaja oskab ära tunda ja aidata väärkoheldud last?

Kas õpetaja oskab ära tunda ja aidata väärkoheldud last?

Ruth Soonets

pediaater

TLÜ lektor

Tartu Laste Tugikeskuse konsultant

[email protected]

mailto:[email protected]

Kes on laps?

Alla 18aastane isik.

Lapse väärkohtlemine• Lapse väärkohtlemine on kompleksne

nähtus, mis hõlmab mitmeid, sageli omavahel läbipõimunud väärkohtlemise vorme. Lapse väärkohtlemine on mistahes käitumine lapse suhtes, mis alandab tema füüsilist ja psüühilist heaolu, seades ohtu lapse eakohase arengu ja tervisliku seisundi. Lapse väärkohtlemine esineb järgmistes vormides:

• füüsiline väärkohtlemine,• seksuaalne väärkohtlemine,• psühholoogiline väärkohtlemine,• hooletussejätmine.

Tartu Laste Tugikeskus 7 484 666

Peresisesed riskifaktorid:

Peret iseloomustavad faktorid:

• psühhiaatriline diagnoos

• VAP

• antisotsiaalse, kriminaalse käitumisega vanemad

• perevägivald (konfliktid peres)



• Äge kriis peres:

• tõsine haigestumine, hospitaliseerimine

• töötus

• lahutus

• vangi sattumine

• emigreerumine



• Elukondlikud probleemid peres:

• ülerahvastatus

• füüsilised ohud kodus

• hügieenireeglid

• kodutus


Sotsiaalsed riskifaktorid

• negatiivne mõju sõpradelt

• naabruskonnast: kriminaalsus, alkohol, narkootikumid, prostitutsioon

• puudulikud teenistused:

• haridus, huviringid

• tervis

• sotsiaalsfäär

Epidemioloogiline uuring laste väärkohtlemisest 2000

N = 874 õpilast, vanuses 14-16, üle Eesti

Emotsionaalne vk 79%

Füüsiline vk 37 %

Seksuaalne vk 3,2%

Hooletussejätmine 36%

(Kadri & Indrek Soo, 2000)

Lapse põhivajadused

• Õhk

• Vesi

• Toit

• Uni

• Füüsiline kaitstus

• Peavari

Emotsionaalsed vajadused

• Armastuse vajadus – hellitamine sõnades, tegudes, huvitatus

• Vajadus tunda end soovituna – ära pahanda, ära ignoreeri!

• Vajadus saada positiivset kogemust – toeta uudishimu, usu, kiida!

• Kaitstuse vajadus – tunnustamine, aita leida sõpru!

• Juhendamise, õpetamise vajadus – “kuidas asjad käivad”

Emotsionaalsed vajadused

Vajadus vabaduse järele, et õppida– Iseseisvat tegutsemist – Vastutustundlikkust (ülehoolitsetud)– Teiste soovidega arvestama– Mõistma piiranguid

• Vajadus lugupidamise järele – Et ei tunneks, et on vähem väärt kui täiskasvanu

• Vajadus olla seotud täiskasvanuga– Hirm saada maha jäetud, hüljatud (lastesõime minek)

• Vajadus optimismi, huumori järele

Psühholoogiline väärkohtlemine

• Alandamine – häbistamine, karistusega ähvardamine, teiste ees alandamine

• Terroriseerimine – eluohtlikud teod, lapse hirmutamine, ebarealistlikud nõuded karistuse hirmuga, lemmikloomale haiget tegemine

• Ekspluateerimine, korrumpeerimine – ebakohaste maneeride õpetamine, nt kerjamine; antisotsiaalse käitumise nõudmine (varastamine)

Psühholoogiline väärkohtlemine

• Emotsioonide puudumine - ei reageeri lapse tunnetele, ei väljenda rõõmu, hoolt, armastust

• Tõrjumine – väldib last või lükkab eemale• Perevägivalla tunnistajaks olemine• Isoleerimine – liikumise ja vabaduse piiramine• Hooldamatus – usaldusväärse hoolduse

puudumine, vastukäivad käsud, keelud• Vaimsete, meditsiiniliste, hariduslike vajaduste

hooletusse jätmine


Füüsiline väärkohtlemine

on lapse väärkohtlemise liik, mille käigus asetatakse laps tahtlikult füüsilise ja psüühilise ebamugavuse seisundisse, tekitades talle tahtlikult kehavigastus või ei väldita selle tekkimise võimalust.


Füüsilised tunnused

• seletamatult tekkinud hematoomid (erinevates paranemisstaadiumites),vorbid, hammustuse jäljend

• seletamatud põletused• eriti sigariotsa põletused, kinda-

sokikujulised põletused• seletamatud fraktuurid, marrastused,

rebimishaavad


Käitumuslikud tunnused

• ennast-kahjustav käitumine• erakordselt enesesse tõmbunud või

agressiivne• väldib füüsilist kontakti• kardab minna koju• jookseb kodunt ära• kõndimine valulik• kannab keha varjavat, ilmastikule

mittevastavat riietust


Lapse hooletussejätmine

• on lapse väärkohtlemise liik, mille puhul asetatakse psüühilise või füüsilise ebamugavuse seisundisse, kuna tema esmased vajadused jäetakse vanemate poolt rahuldamata

Hooletussejätmise liigid

• Füüsiline

• Emotsionaalne

• Tervise

• Hariduslik

• Järelvalvetus

Kuidas hooletussejäetud last ära tunda?

• Arengus maha jäänud• Kaaluiive negatiivne• Väsinud, passiivne• Endassetõmbunud, ei suhtle• Ripub täiskasvanu küljes• Üksi kodus• Pesemata, riided määrdunud• Vaktsineerimata• Sageli juhuslikke vigastusi (õnnetused)• Hilineb või puudub


Füüsilised tunnused

• hülgamine

• järelevalvetus

• pidev näljatunne, halb hügieen, ilmastikule mittevastav riietus, täitanud

• kõhnunud

• vaevatud ilme


Käitumuslikud tunnused

• pidevalt sõnakuulmatu

• uinub tundide ajal

• varastab toitu, küsib süüa võõrastelt

• on sageli mõtetes "ära"

• sageli hilineb või puudub koolist

• ennast-kahjustav käitumine

• langeb koolist välja

Väikelapse normaalne seksuaalne areng

0-2aastane

• Kujuneb usaldus.• Uurib üksipulgi maailma, puudutab kõiki kehaosi (suuga,

kätega)• 2 a. märkab sugude erinevust, suguelundeid, arutleb

nende üle;pissi-kaka asjad huvitavad, mäkerdamine pakub huvi, veemängud;

• Õpetame: kõikide kehaosade jaoks on head nimed;on võimalik saada rahustavaid puudutusi ja lähedust;

enda puudutamine on lubatud, kuid kõiki kohti ei saa igas olukorras puudutada.

2-3aastane

• Kontrollib pissimist, kakamist. Uudishimu T, P erinevuse üle.

• Puudutab oma alakeha sageli kätega.• 3-4 aastane Armub isasse, emasse. Lubab

nendega abielluda.• Armastab oma keha puudutada, kui otsib

lohutust, peletab igavust.• Õpetame: Paljunemist selgita lihtsalt. Keha,

seemnevabrikud ja beebi kodu.• On õigus öelda EI! T ja P, naised ja mehed on

ühtemoodi head.

4-6aastane

• Oma suguelundite puudutamine rahustab. Arstimängud, uurimismängud.– Teiste kehasid uuritakse. Seksuaalsust töötatakse

läbi joonistuste, juttude, mängude.– Huvi TK voodiasjade ja beebi sündimise suhtes.

• Õpetame: Õige sõnavara kehaga seonduvale.• Suguelundite erinevused. Sobivuse reeglid: privaatsus,

kõike ei näidata kõigile, kõike pole kombeks teha kõigi nähes.

• Hinnangukasvatus: igaühe keha on enda oma• Turvalisusekasvatus: kes on need TK, kellele võib

kõigest rääkida. Head puudutused.

6-8aastane

• T tüdrukutega, P poistega. On üks parim sõber, õpitakse koos usaldust, sõprust

• Huvi: Teise käest küsib kuuldud sõnade kohta. Sõprade juurde jäädakse ööseks.

• Õpetame: Erinevuste aktsepteerimine. Sõpruse reeglid. On olemas haigeid inimesi, kes soovivad last seksuaalselt puudutada.

• Halbadest kogemustest julgusta rääkima. Saladuste hoidmise kohustusi pole.

Lapse seksuaalne väärkohtlemine

on arenguliselt küpsema isiku, enamasti TK poolt toime pandud sex sisuga füüsiline, emotsionaalne, verbaalne tegevus lapse kui arenguliselt ebaküpse isiku vastu, sooviga rahuldada oma sex vajadusi, ning mis kahjustab lapse füüsilist ja psüühilist arengut

Seksuaalne VK on

• Sex sisuga mängud lastega• Sex sisuga halvustavate kirjade kirjutamine• Lapsest pornopiltide, fotode tegemine• Lapsele erootiliste piltide, videote näitamine• Lapse lahtiriietamine, piilumine vanni, magamistoas• Suguelundite hellitamine, puudutamine• Oma suguelundite demonstreerimine lapsele• Sõrmega suguühte matkimine, masturbeerimine• Vaginaalne, anaalne või oraalne suguühe lapsega

Inglismaal 1987. a. uurimus:kes on ohvrid?

• Poiste tüdrukute suhe on P: T - 1:4• Kõige sagedamini olid ohvrid 3-5aastased• Puudega lastel on suurem oht sattuda seks. VK ohvriks• Poistel vähem vigastusi genitaalidel (sinikaid, eesnaha

kida vigastusi, põletusi munanditel, peenisel)• Poisid tunnistasid harvemini juhtunut• Täiskasvanud kahtlustavad poiste ohvriks osutumist

harvem• TK ei kuula hoolikalt, peavad alla 5aastase juttu

fantaasiaks või valetamiseks

Milles seisnes seks? VK?

• Genitaalide puudutamine

• Penetreerimine sõrme või peenisega

• Penetreerimine anusesse

• Oraalne

• Masturbeerimine

• Lapse peale ejakuleerimine

• Porno tegemine

Meditsiiniliselt

• Kas kardab läbivaatust või lamab ükskõikselt, kangestunult

• Suguelundid, anus ja suu vajavad kontrolli• (kas leiad vigastuse, infektsiooni või mõlemad)• Vigastuse tunnused: valu pissimisel või kakamisel,

kipitus, turse, veritsus• Näha on (ema, õpetaja): punetus, sinikad, tursunud

veresooned• Anuse dilatatsioon (3% P ja 13 % T leitud)• Laps kõnnib valulikult• Oraalselt: kurgus punetus, kipitus, või normaalkaalu

langus või kaalutõus viimasel ajal

Käitumuslikult

• Laps on hirmunud, mures, rahutu• Kardab mähkimist (iga TK võib valu teha)• Ei taha minna vanni või duši alla (kardab teatud

isikuga minna)• Allapissimine (kui ka eelnevalt oli kuiv)• Nad on lootusetud, vaikivad, sügavais mõtteis• Halvad unenäod• Lakkamatult masturbeerivad

Lapse selgitus, mis juhtus

• 2aT: Issi lõikas minu peput noaga• 3aT: Issi uss hammustas minu peput• 3aT: võtab anatoomilise nuku noku suhu, teeb grimasse

ja ütleb, et sel on paha maitse • Eelkooliealine ei suuda kirjeldada, mis juhtus, sest tal

PUUDUB SÕNAVARA ega saa aru, mis toimus• Kui lapse käitumine on seksualiseeritud, see ei tähenda,

et ta otsib seksuaalkontakt

Miks on vaja varakult sekkuda?

• Väldib eluaegseid tagajärgi• Eelkooliealine jääb usalduse ja kaitseta

vanemate poolt• Väärastunud inimsuhted väljenduvad

seksualiseeritud käitumises teiste suhtes (topib kätt TK suguelundite vastu)

• Last vaevab süütunne (ta ei saa aru toimunust, pole süüdi)

• Kujuneb agressiivsus, kontrollimatu käitumine• Ennastkahjustav käitumine (taob pead, katkub

juukseid, näpistab)

Eesti Kohtuarstlikus Ekspertiisibüroos

0-18 aasta vanustel lastel läbiviidud 155 günekoloogilist ekspertiisi (keskmine vanus15)

36,1 % vaginaalne suguühe Intsest 13,6 %

Laps tundis vägivalla teostajat 35,5%

Väärkohtlemise tunnused

• Hirm mähkimise ees

• Iseäralik nutt

• Pea peksmine, küünte närimine

• Juuste väljatõmbamine

• Potil istumise hirm

• Hirm täiskasvanu ees

Väärkohtlemise mõju kiindumusvõime kujunemisele

• Usaldamatus

• Reetmise hirm

• Vähene empaatia

• Vältiv käitumine

2.-6.a. lapse käitumine, mille korral vajatakse abi

• Nõuab eakaaslaselt või täiskasvanult seks.kontakti

• Topib esemeid genitaalidesse

• Matkib seks.akti

• Seksuaalne käitumine, mis häirib teisi

• Seks.käitumine pidev, ei allu vanema keeldudele

Vajatakse abi…

• Lastevahelised seks.mängud, kui vanusevahe üle 4a

• Seks.mängude varieerimine iga päev• Seks.käitumine, millele järgneb füüsiline valu• Seks.käitumine, millele lisandub agressiivsus• Sundimine seks.käitumiseks/mänguks• Seks käitumine pidev, laps muutub vihaseks,

meeletuks

K. Soo (2002)

• 62% teismelistest tütarlastest

• 51% poistest on kogenud seksuaalset väärkohtlemist

Kes on väärkohtleja?

• Mees – 83% poistel– 98% tütarlastel (Finkelhor, 1990)

• Naine 5-15% (Svedin 2001)• Ohvrist vanem, võõras, lihtsalt tuttav või

sõber (Rosenthal & Tilk 1999, Soo 2002)• 4% juhtudel väärkohtleja ohvri pereliige või

sugulane (Soo 2002)

KES?

• Enamasti mees

• 13% naine (põhiliselt poiste väärkohtleja)

• 17-23 aastane

• 57% tundis väärkohtlejat

• 28% VÕÕRAS

• 9% peretuttav või sõber

Miks laps ei räägi?

• Ei usuta

• Pole kes kuulaks

• Häbi (“Mina üksi olen selline”)

• Süütunne

• Puuduvad sõnad, et rääkida

• Vanemate vihastamine

• Lubadused “meie saladused”

• Hirm, mis saab edasi

Seksuaalse väärkohtlemise ohver, toime

• Lühiajaline: depressioon, süü-ärevustunne, alaväärsus, viha, üldine vaenulikkus

• Pikaajaline: alkohol, uimastid, ennasthävitav käitumine, usaldamatus, lootusetus tuleviku suhtes, enesehinnangu langus, seks.käitumishäired (frigiidsus, düsorgasmia (Auväärt, 1997))

• Raskused kohanemisel koolikk-ga (Toth Hennessy, 1995)

• Prostitutsioonile kaldumine, kodunt ärajooksmine (Greydanus, Shearin, 1990)

• Kriminaalsus

VK mõju lapse aju arengule

Aju areng

• 10-12 rasedusnädalast algab lootel neuraaltoru areng, kus rakud paljunevad hämmastava kiirusega. Paljunemiskiirus 250 000 rakku minutis.

• Juba rasedusaegsed kahjustused võivad mõjutavad aju:– Ema alkoholi, ravimite, narkootikumide

kasutamine– Tugev stress (kas säilitan raseduse?)

“Me ei saa suurt midagi teha, et muuta enne sündi toimuvat arengut, kuid saame mõjutada asjade käiku peale sündimist”.

(Dr Harry Chugan, lasteneuroloog)

• Loote aju toodab palju rohkem neuroneid e. närvirakke, kui tal neid vaja on, liigsed rakud kõrvaldatakse.

• Sünnijärgselt toimub massiivne neuronite üleproduktsioon ja nendevaheliste sünapside kujunemine – sünaptogenees.

• Loote kesknärvisüsteem ei ole täiskasvanu aju miniatuuris.

• Neuraaltorus toodetud rakud peavad “emigreeruma” ja panema paika ühendusteed, mis seovad aju üht osa teisega.

• Sünaptogeneesi ajastus ja ulatus on aju regioonide vahel erinev.

• Stimuleeriva keskkonna puudumine kahjustab lapse aju.

• Nende laste aju, kes palju ei mängi ja kellega ollakse harva kontaktis, on 20% kuni 30% väiksem kui see oleks vastav nende vanusele.

• Rikkalikud kogemused kujundavad rohkete sünapsidega aju.

• Vanem, kes leiab aega, et last sülle võtta, temaga rääkida, mängida, tegeleda, saab stimuleerida aju arengut.

• Esimesed sünapsid, mida aju rajab, on need, mis valitsevad tundeid e. emotsioone.

• Kahekuiselt hakkab vastsündinute tunnetatud hirm ja rahulolu edasi arenema komplekssemaiks tundeiks: rõõm ja kurbus, kadedus ja empaatia, uhkus ja häbi.

Stiimulid sünapside tekkeks

• Sensoorsed mõjud (valgus, puudutus, lõhn, hääl)

• Imiku ja täiskasvanu vaheline suhtlemine• Pereliikmete omavahelised suhted, samuti

sotsiaalne keskkond, kus pere elab• Ema ja lapse igapäevane käitumismuster

kinnistab kordumise teel ajus erinevates piirkondades kujunevad sünapsid

Väärkohtlemine

• Kolm tegurit, mis otseselt mõjutavad aju arengut:

• Hooletusse jätmine

• Füüsiline väärkohtlemine

• Stress

• Aju on väga plastiline ja traumast mõjutatav

• Aju struktuuri kujunemist mõjutab lapse kogemus

• Traumatiseeritud lapse kogemuseks on hirm ja stress

• Hirmule ja stressile vallanduvad neurokeemilised ained on ajustruktuuri võimsad arhitektid

Stressi mõju

Stress (vihane, kuri nägu, vihane hääl, vägivald – laks) tekitab sünapse neuronite vahel, mis kujundavad negatiivset erutust ja ärritust

Stressi mõju

• Ajus aktiveerub neurotransmitterite eritus– Noradrenaliin– Dopamiim– Serotoniin

• Nende toimel tekib lapsel ülepiiriline viha (spontaanne, kontrollimatu käitumine, ärevus)

Aju arengus peegeldub kogemus

• Trauma – stress, hirm, valu– Kortisooli mõjul

• Oimupiirkonnas ajukoor 20-30% võrra väiksem• Limbiline süsteem (emotsioonid, kiindumus)• Hipokampus väiksem (mälu)• Ajustruktuuride aktiivsuse tõus, mis mõjutab

unetust, ärrituvust

• Aju reaktiveerub, kui laps mõtleb, meenutab, näeb karistajat

Korduv negatiivne stress

0-3 aastani põhjustab – Hüperaktiivsust– Ärevust– Kontrollimatut käitumist– Agressiivsust

Lapsel on raskusiKeskendumisegaTähelepanugaEnesevalitsemisegaõppimisega

• Lapse hooldamise kvaliteet määrab varajases vanuses saadud kogemused, mis mõjutavad omakorda ajustruktuuri kujunemist ja lapse edasist arengut.

• Armastav, turvaline, stimuleeriv keskkond soodustab arengut ja krooniliselt hoolitsuseta, füüsiliselt ja emotsionaalselt väärkohtlev keskkond tekitab püsivat kahju aju arengule.

Väärkoheldud laste hinnang oma tunnetele

T P• Ärevus 21% 13%• Hirm 14% 3%• Masendus 24% 13%• Viha karistaja vastu 26% 17%• Soovib kätte maksta karistajale 10% 10%• Soovib kodunt ära minna 15% 8%• Tahab viha eakaaslastele 3% 2,7%

välja valadaTeismeliste väärkohtlemine Eestis. Riskid ja Tagajärjed. Kadri Soo ja Indrek Soo. Tartu 2002

Väärkohtlemise tagajärjed• Surm (1-5a)• Prostitutsioon• Alkoholism• Narkomaania• Koolist välja langemine• Antisotsiaalne käitumine• Kriminaalne käitumine• Psühhiaatrilised probleemid• Väärkohtlemise jätkamine järgmises

generatsioonis• Väärkoheldust saab väärkohtleja

Õpetaja saab märgata

• Hügieen, riietus

• Sinikad, haavad (kõrvatagused, juuksed)

• Seksualiseeritud joonistused, mängud

• Agressiivne, sõnakuulmatu

Abivajavast lapsest teatamine jaandmekaitse

Margit Sarv, Õiguskantsleri Kantselei

27.01.2012

Andmekaitse Inspektsiooni konverents

Igaühel on kohustus teatada abivajavast lapsest!

Andmekaitse ei ole takistuseks!

http://lasteombudsman.ee/

http://lasteombudsman.ee/

Preventsioon

• Perede harimine– Vanemaharidus – kuidas olla hea

lapsevanem.– Suhtlemisõpetus, pereplaneerimine (koolides,

noorpaaridele, rasedatele)– Noore pere toetuseks kuluta raha! Lapsed ei

saa oodata.

• Spetsialistide koolitus– Perearst, pediaater, lasteaiaõpetaja, kiirabi,

günekoloog, psühhiaater.

• Lasteaedadest ametlik protokoll kooli, mis kajastab lapse käitumist, vanemate koostöövalmidust.

Eesti riigi meetmed

Eestis peab tööandja enne õpetaja, lasteaiakasvataja jt lastega seotud ametisse kandideerija töölevõtmist karistusregistrist järele uurima, kas töölesoovijat pole karistatud lastevastaste seksuaalkuritegude eest. Lapsevanemal on õigus esitada karistusregistrile kirjalik päring, kontrollimaks lapsehoidja, treeneri jt inimeste tausta, kes tema lapsega tegelevad. (PM, 2007)

Heinrich Bauer, Eesti Haridusminister 1922

“Laps on rahva tulevik. Mida tervemad on üksikud rahva liikmed, seda tervem on ühiskond. Iga isiku moraalne kohus on hädaliste abistamine. Laps, kelle täna jätame hooletult halvasse ümbrusesse, õige kasvatuseta, võib muutuda aasta pärast meie ja terve ümbruskonna nuhtluseks.”

kas õpetaja oskab ära tunda ja aidata väärkoheldud last?

Documents