kasvualade edenemise uuring...ettevõte kuulub valdkondlikku ühendusse (sh startup estonia...

KASVUALADE EDENEMISE UURING

Tehniline lisa: kasvuniššide ettevõtluse majanduslik areng

Uuringu tellis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, uuringu eest tasumiseks kasutati

perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse tehnilise abi vahendeid.

UURINGU TEGID: Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE,

Tallinna Tehnikaülikooli Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut,

Technopolis Group Eesti OÜ.

UURINGU AUTORID: Siim Espenberg, Tartu Ülikool

Kaidi Nõmmela, Tartu Ülikool

Erkki Karo, Tallinna Tehnikaülikool

Egert Juuse, Tallinna Tehnikaülikool

Kadri Lees, Tartu Ülikool

Veiko Sepp, Tartu Ülikool

Sille Vahaste-Pruul, Tartu Ülikool

Jari Romanainen, Technopolis Group Eesti OÜ

KVALITEEDIEKSPERT: Meelis Kitsing, Estonian Business Schooli professor ning majandusteooria ja rahanduse õppetooli hoidja, nutika spetsialiseerumise ekspert

VIITAMINE: Espenberg, S., Nõmmela, K., Karo, E., Juuse, E., Lees, K., Sepp, V., Vahaste-Pruul, S.,

Romanainen, J. (2018). Kasvualade edenemise uuring. Tehniline lisa: kasvuniššide

ettevõtluse majanduslik areng. Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool ja Technopolis

Group Eesti OÜ.

KONTAKTANDMED: Siim Espenberg

+372 5901 0758

[email protected]

http://skytte.ut.ee/et/rake

ISBN:

Kasvualade edenemise uuring Tehniline lisa: Sisukord 3

Sisukord

1.Kasvuniššide ettevõtluse majanduslik areng ....................................................................................... 4

1.1 Kvantitatiivse analüüsi metoodika .......................................................................................... 4

1.2 Ettevõtluse majanduslik areng kasvuniššide kaupa ................................................................ 6

1.2.1 Andmeanalüüs ja infohaldus ........................................................................................... 6

1.2.2 Infoturve ja küberkaitse ................................................................................................ 11

1.2.3 Tootmise automatiseerimine, robootika, sardsüsteemid............................................. 16

1.2.4 Vahendid ja metoodikad tarkvaraarenduses ................................................................ 21

1.2.5 E-tervis .......................................................................................................................... 27

1.2.6 Punane biotehnoloogia ................................................................................................. 32

1.2.7 Energia- ja ressursitõhusus ehitusel ja ehitistes ........................................................... 37

1.2.8 Puidu väärindamine: puit ehituses ............................................................................... 43

1.2.9 Nano- ja pinnakattetehnoloogiad ................................................................................. 48

1.2.10 Maavarade väärindamine: põlevkivi keemiatööstuses ................................................ 52

1.2.11 Toidutoorme väärindamine: tervist toetav toit ............................................................ 56

Lisad ...................................................................................................................................................... 62

Lisa 1. Kasvuniššide suurimad ettevõtted töötajate arvu, müügitulu ja ekspordi näitajate alusel .. 62

Lisa 2. TA-asutustega koostööd teinud ja selleks potentsiaali omavad suurimad ettevõtted

kasvuniššide kaupa töötajate arvu, müügitulu ja ekspordi näitajate alusel ..................................... 68

Kasvualade edenemise uuring Tehniline lisa: Kasvuniššide ettevõtluse majanduslik areng 4

1. Kasvuniššide ettevõtluse majanduslik areng

1.1 Kvantitatiivse analüüsi metoodika

Kasvualade ettevõtluse kvantitatiivsel analüüsimisel kasutati Äriregistri andmeid, mis põhinevad

ettevõtete majandusaasta aruannetel. Analüüsi sisendiks oli uuringu eelmiste tegevuste käigus

kaardistatud kasvuniššide ettevõtted, kuid kvantitatiivsesse analüüsi valiti vaid need ettevõtteid,

kellel oli vähemalt üks töötaja (tegemist on täisajale taandatud töötajatega) ning müügitulu.

Kvantitatiivse analüüs hõlmas ettevõtete järgmisi majandusnäitajaid: keskmine töötajate arv,

müügitulu, keskmine lisandväärtus töötaja kohta, tööjõukulud, ekspordimaht ja peamised sihtturud,

materiaalsete ja immateriaalsete investeeringute maht ja muutus, sihtinvesteeringud,

kapitalistruktuur ja mahud (oma- ja laenukapital).

Lisandväärtuse arvutamisel kasutati järgmist valemit:

Lisandunud ettevõtete hulka kuuluvad need ettevõtted, mis olid asutatud aastatel 2013–2016.

TA-asutustega koostööd teinud ja koostööks kõrget potentsiaali omavate ettevõtete (edaspidi

lühendatult TA-asutustega koostööd teinud ettevõtted) hulka kuuluvad ettevõtted, mis on

lisandunud kasvuniššide nimekirja järgmiste tunnuste alusel:

ettevõte kuulub valdkondlikku ühendusse (sh Startup Estonia ettevõtted, v.a Eesti toiduliidu

ja Tartu Biotehnoloogia Pargi ettevõtted, kuna nendesse kuulumine ei tähenda otseselt

koostöö tegemist);

ettevõte on teinud koostööd TA-asutustega;

ettevõte on osalenud rahvusvahelises projektis;

ettevõte on saanud toetust nutika spetsialiseerumise toetusmeetmest;

ettevõte omab patendi taotlust nutika spetsialiseerumise valdkondades.

Põlevkivi keemiatööstuses nišis arvestati lisaks veel koostöö määramisel ekspertide arvamusega.

Andmeanalüüsil tekkis andmete kvaliteedist tulenevat mitmeid piiranguid, millega tuleb uuringu

aruannet lugedes arvestada.

Ettevõtetel, mis kasutavad tulemi arvestamisel kasumiaruande skeemi 2, puudusid Registrite

ja Infosüsteemide Keskuse (RIK) edastatud andmetabelis tööjõukulud, kuivõrd tööjõukulude

info tuleb kasumiaruandest. Skeem 2 korral aga tööjõukulusid kasumiaruandes eraldi välja ei

tooda.

Keskmise tööjõukulu arvestamisel kaasati analüüsi vaid need ettevõtted, mille kohta oli

tööjõukulude info kättesaadav.

Ettevõtetel, mis kasutasid tulemi arvestamise kasumiaruande skeemi 2, kasutati

tööjõukulude hindamiseks kasvuniši keskmist tööjõukulu töötaja kohta.

RIKi andmetabelites oli mõnede ettevõtete kohta välja toodud andmed ühel aastal

konsolideeritud aruandest, teisel aastal mitte. See tekitas olukorra, kus ühel aastal oli

ettevõttel märgitud töötajate arv ning teisel mitte. Selleks, et ettevõtted, millel oli töötajate

arv puudu, analüüsist välja ei jääks, vaadati üle iga niši 15 suurema ettevõtte töötajate arv,

müügitulu ning ekspordimaht ning lisati andmetesse informatsioon töötajate arvu kohta. Kui


töötajate arv tuli konsolideeritud aruannetest, siis vaadati üle ka ettevõtete müügitulu,

ärikasumi, tööjõukulud ning põhivara kulum ning väärtuse langus, mille käigus täiendati RIKi

andmetabelit.

Sihtfinantseeringuid saanud ettevõtteid oli vähe, mistõttu on see näitaja ebastabiilne.

Ekspordiandmed tulevad samuti ettevõtete majandusaasta aruannetest ning seega on

müügitulu jaotus sihtriikide kaupa välja toodud nii detailselt nagu ettevõtted on

majandusaasta aruannetes andmed esitanud. See tähendab, et paljud ettevõtted on

sihtriikide määramisel kasutanud jaotusi „muud riigid“, „müük väljaspool Euroopa Liidu riike,

muud“ ning „müük Euroopa Liidu riikidele, muud“.

Ekspordi ja lisandväärtuse näitajate langus mõnedes niššides võib olla tingitud asjaolust, et

niši ettevõtetes on toimunud muudatused, sh näiteks ettevõtete restruktureerimised,

mistõttu kuulus ettevõte ühel aastal kvantitatiivse andmeanalüüsi valmisse ning teisel mitte

(näiteks Eesti Energia Õlitööstus AS).

Aruandes ei kajastu kasvuniššide koondtulemused (summeerituna), kuna kasvuniššides esineb

korduvaid ettevõtteid (nt Cybernetica AS esineb viies kasvunišis, Quretec OÜ neljas kasvunišis,

aktsiaselts Proekspert kolmes kasvunišis, aktsiaselts Viljandi Aken ja Uks kahes kasvunišis, VKG OIL

AS kahes kasvunišis jmt), mille majandustulemuste mitmekordistamine (eelkõige suuremate

ettevõtete puhul) oleks eksitav ja moonutaks tulemusi. Samuti ei ole võimalik korduvaid ettevõtteid

arvestada vaid ühel korral, kuna ettevõtete majandustulemusi on võimatu jagada erinevate

kasvuniššide vahel (seda eriti IKT kasvuniššide puhul), sest ettevõtted ise neid selliselt ei erista. Kõiki

tulemusi on võrreldud sama perioodi Eesti kõikide ettevõtete näitajatega (mille kohta oli andmed

RIKi edastatud tabelis). Eesti ettevõtete koondtulemused on esitatud alljärgnevas tabelis (tabel 1).

Tabel 1. Kogu Eesti ettevõtete majandustulemuste näitajad aastatel 2012 ja 2016

KOGU EESTI 2012 2016 muutus, %

Ettevõtete arv analüüsis 47 445 55 981

TÖÖTAJATE ARV

Töötajate arv 373 451 399 949 7

Keskmine töötajate arv ühes ettevõttes 8 7 -10

MÜÜGITULU

Müügitulu (miljon eurot) 43 500 46 900 8

Keskmine müügitulu ühe ettevõtte kohta 0,91 0,83 -9

LISANDVÄÄRTUS

Lisandväärtus töötaja kohta 22 841 24 603 8

TÖÖJÕUKULUD

Tööjõukulud kuus inimese kohta 916 1 142 25

MATERIAALSETE JA IMMATERIAALSETE INVESTEERINGUTE MAHT JA VOOD

Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel (miljon eurot) 1 900 1 360 -28

Materiaalne põhivara kokku 13 600 15 900 17

Immateriaalne põhivara kokku 735 689 -6

KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL

Omakapital osa passivas (%) 55 55

Kohustuste osa passivas (%) 45 45

Lühiajaliste kohustuste osakaal (%) 57 57

Pikaajaliste kohustuste osakaal (%) 30 30


KOGU EESTI 2012 2016 muutus, %

SIHTFINANTSEERIMINE

Lühiajaline sihtfinantseerimine 59 645 111 27 247 700 -54

Pikaajaline sihtfinantseerimine 213 826 507 100 425 519 -53

EKSPORT

Ekspordimaht (miljon eurot) 12 700 14 000 10

Allikas: Äriregister, autorite arvutused

1.2 Ettevõtluse majanduslik areng kasvuniššide kaupa

1.2.1 Andmeanalüüs ja infohaldus

Andmeanalüüsi ja infohalduse niši ettevõtete analüüsi oli 2012. aastal kaasatud kokku 114 ettevõtet

ja 2016. aastal 184 ettevõtet. Kokku töötas selle niši ettevõtetes 2012. aastal 3732 töötajat, 2016.

aastaks oli niši töötajate arv kasvanud 24% (kokku 4612 töötajat), kuid keskmine töötajate arv igas

ettevõttes uuritud aastate võrdluses langes, 2012. aastal oli keskmine töötajate arv 33 ja 2016.

aastal 25 töötajat. Kümnes kõige suurema töötaja arvuga ettevõttes töötas kokku vastavalt 84,1%

(3138 töötajat) ja 71,5% (3298 töötajat), mis viitab, et nišis tegutsevad mõned suuremad ettevõtted,

kuhu on koondatud suurem osa kõikidest niši töötajatest. Kõikidest Eesti ettevõtete töötajatest

moodustasid andmeanalüüsi ja infohalduse ettevõtete töötajad vastavalt 1,0% ja 1,2%.

Nendes ettevõtetes, kes olid teinud koostööd TA-asutustega, töötas kokku ligikaudu pool niši

kõikidest töötajatest. Kuivõrd neid ettevõtteid, mis tegid mingis vormis koostööd, oli kogu niši

ettevõtetest vastavalt 24% ja 20%, siis võib eeldada, et koostööd TA-asutustega teevad pigem

suuremad ettevõtted. Viimase nelja aasta jooksul niši sisenenud ettevõtetes1 töötas 2016. aastal

kogu niši töötajatest 6%.

Eksportivate ettevõtete osakaal on vähenenud: 2012. aastal eksportisid 50% niši ettevõtetest, 2016.

aastal 40,2%. Ekspordiga tegelevad peamiselt ilmselt suuremad ettevõtted, kuivõrd eksportivates

ettevõtetes töötas vastavalt aastale 92,1% ja 86,5%.

Tabel 2. Andmeanalüüsi ja infohalduse kasvuniši ettevõtete töötajate arv 2012 ja 2016

Töötajate arv Kogu nišš Koostöö TA-asutustega Lisandunud ettevõtted

Eksportivad ettevõtted

2012 2016 muutus,

% 2012 2016

muutus, %

2016 2012 2016 muutus,

%

Ettevõtete arv analüüsis

114 184 61,4 27 37 37,0 61 57 74 29,8

Niši töötajate arv 3 732 4 612 24% 2585 3059 18 348 3437 3989 16,1

Keskmine töötajate arv ühes ettevõttes

33 25 -24% 96 83 -14 6 60 54 -10,0

Niši töötajate osakaal kõikide Eesti ettevõtete töötajatest (%)*

1,0 1,2

53 54

6 92,1 86,5

10 suurema töötajate arvuga ettevõtte

3 138 3 298 5% 2465 2796 13 264 3076 3256 5,9

1 2013. aastal sisenes nišši 26 ettevõtet, 2014. aastal 16, 2015. aastal 11 ja 2016. aastal 8 ettevõtet.




2012 2016 muutus,

% 2012 2016

muutus, %

2016 2012 2016 muutus,

%

töötajad

10 suurema töötajate arvuga ettevõtete töötajate osakaal kogu niši töötajatest (%)

84,1 71,5

66 61

6 89,5 81,6

*Koostöö, lisandunud ettevõtete ja ekspordi korral osakaal nišist tervikuna


Niši ettevõtete tööjõukulud kuus ühe inimese kohta kasvasid vaadeldaval ajaperioodil 13% (Joonis

1). 2012. aastal oli tööjõukulu kuus ühe inimese kohta 2680 eurot ning 2016. aastal 3030 eurot.

Võrreldes kogu Eesti keskmisega olid andmeanalüüsi ja infohalduse niši ettevõtete tööjõukulud

suuremad. 2012. aastal oli Eesti ettevõtetes keskmine tööjõukulu 916 eurot kuus ning 2016. aastal

1142 eurot. Samas aga kasvasid kõikide Eesti ettevõtete tööjõukulud keskmiselt rohkem (25%). TA-

asutustega koostööd teinud ettevõtetes on tööjõukulud inimese kohta mõlemal aastal suuremad kui

nišis tervikuna. Eksportivate ettevõtete tööjõukulud olid suuremad nii nišist tervikuna kui ka TA-

asutustega koostööd tegevate ettevõtete omast. Uute nišši sisenenud ettevõtete tööjõukulud

inimese kohta on väiksemad nii koostööd tegevate ettevõtete omast kui ka niši keskmisest.

Joonis 1. Andmeanalüüsi ja infohalduse kasvuniši ettevõtete tööjõukulud 2012 ja 2016


Andmeanalüüsi ja infohalduse niši ettevõtete müügitulu kasvas võrreldes 2012. aastaga 30% võrra

(tabel 3). 2016. aastal oli kogu niši müügitulu kokku 576 miljonit eurot. Keskmine müügitulu

ettevõtte kohta oli 2012. aastal 3,9 miljonit eurot ning 2016. aastal 3,1 miljonit eurot. Samal

perioodil oli Eesti kõikide ettevõtete müügitulu kogusumma kasv 8%. Niši müügitulu moodustas

kõikide Eesti ettevõtete müügitulust 2012. aastal 1% ning 2016. aastal 1,2%. Kümne suurema

ettevõtte müügitulu moodustas kogu niši müügitulust vastavalt 90,7% (402 miljonit eurot) ja 83,2%

(479 miljonit eurot), järelikult on niši müügitulu koondunud peamiselt suurematesse ettevõtetesse.

Ettevõtetes, mis on mingis vormis teinud koostööd TA-asutustega, kasvas müügitulu samal perioodil

25%, nende ettevõtete müügitulu moodustas kogu niši müügitulust vastavalt 81% ja 78%. Uute

tulijate müügitulu moodustas kogu niši omast 4%. Eksportivate ettevõtete müügitulu kasvas perioodi

2 680 2713 2 732

916

3 030 3086 3 158

1 142

1 896

0

500

1 000

1 500

2 000

2 500

3 000

3 500

Kogu niši ettevõtted

TA asutustega koostööd

teinud ettevõtted


Kogu Eesti Lisandunud ettevõtted

2012

2016


jooksul 22% ning nende ettevõtete müügitulu moodustas kogu nišist vastavalt aastale 94,7% ja

88,8%.

Tabel 3. Andmeanalüüsi ja infohalduse kasvuniši ettevõtete müügitulu 2012 ja 2016

MÜÜGITULU Kogu nišš Koostöö TA-asutustega

Lisandunud ettevõtted


2012 2016 muutus, % 2012 2016 muutus, % 2016 2012 2016 muutus,%

Ettevõtete arv analüüsis 114 184 61,4 27 37 37,0 61 57 74 29,8

Niši müügitulu (miljon eurot)

443 576 30% 359 448 25 21 418 510 22,0

Keskmine müügitulu ühe ettevõtte kohta

3,9 3,1 -21% 13 12,1 -7 0,3 7,30 6,9 -5,5

Niši müügitulu osakaal kogu Eesti ettevõtete müügitulust (%)*

1,0 1,2

81 78 -4 4 94 89

10 suurema müügituluga ettevõtte müügitulu kokku

402 479 19% 352 430 22 17 396 453 14,4

10 suurema müügituluga ettevõtete müügitulu osakaal kogu niši müügitulust (%)

90,7 83,2

98 96

81 94,7 88,8



Andmeanalüüsi ja infohalduse ettevõtetes moodustuv lisandväärtus töötaja kohta on võrreldes

2012. aastaga kasvanud ligikaudu 18% (joonis 2), võrreldes tulemust kogu Eesti keskmisega (8%), on

kasv olnud kiirem. Lisaks on niši keskmine lisandväärtus töötaja kohta üle kahe korra suurem Eesti

keskmisest. Ettevõtetes, kus on tehtud koostööd TA-asutustega, on loodav lisandväärtus töötaja

kohta suurem niši keskmisest, kuid lisandväärtus töötaja kohta on kasvanud vähem (14%) kui nišis

tervikuna samal perioodil. Viimasel neljal aastal nišši sisenenud ettevõtete poolt loodud

lisandväärtus töötaja kohta on väiksem ka Eesti keskmisest.

Joonis 2. kasvuniši ettevõtete lisandväärtus töötaja kohta 2012 ja 2016


Andmeanalüüsi ja infohalduse niši ettevõtete ekspordimaht kasvas ligikaudu 6% (tabel 4). Kõikide

Eesti ettevõtete ekspordimaht kasvas samal perioodil 10%. Niši ettevõtete eksport moodustas kogu

51

71

5

59

96

1

53

53

5

22

86

8

61

14

5

68

65

0

65

43

0

24

62

8

23

50

7

0

10 000

20 000

30 000

40 000

50 000

60 000

70 000



teinud ettevõtted



2012

2016


Eesti ekspordist 2012. aastal 1,3% ning 2016. aastal 1,2%. Peaaegu kogu niši ekspordi maht

moodustus kümne suurema eksportööri tulemustest. TA-asutustega koostööd tegevate ettevõtete

ekspordimahud moodustasid kogu niši ekspordist vastavalt aastale 8,1% ja 8,3%. Uute tulijate

ekspordimaht on tagasihoidlik ning tõenäoliselt oli lisandunud ettevõtete esmane tegevus suunatud

koduturule, kuivõrd eksport moodustas müügitulust 9,5%.

Tabel 4. Andmeanalüüsi ja infohalduse kasvuniši ettevõtete eksport 2012 ja 2016

EKSPORT Kogu nišš

Koostöö TA-asutustega


2012 2016 2012 2016 2016

Ettevõtete arv analüüsis 114 184 27 37 61

Niši ekspordi maht kokku (miljon eurot) 161 170 118 112 2

Niši ekspordi osakaal kõikide Eesti ettevõtete ekspordist (%)* 1,3 1,2 8,1 8,3 0,2

10 suurema ekspordimahuga ettevõtte eksport kokku 152 147 118 110 2,0

10 suurema ekspordimahuga ettevõtte ekspordi osakaal kogu niši ekspordist (%)

94,4 86,5 8,1 8,1 0,1

Ekspordi osakaal müügitulust (%) 36,4 29,4 32,9 31,2 9,5



Niši ettevõtete suurim ekspordipartner oli Ameerika Ühendriigid, kuid sinna müüdud kaupade

osakaal kogu ekspordist on vähenenud. Kasvanud on eksport Soome, muudele ELi riikidele ning

Rootsi (joonis 3).

Joonis 3. Andmeanalüüsi ja infohalduse kasvuniši ettevõtete (ilma Ericsson Eesti AS-ita) eksport sihtriikide kaupa (%-des) 2012 ja 2016


Andmeanalüüsi ja infohalduse niši ettevõtetes on materiaalsete ja immateriaalsete põhivarasid

soetatud 2012. aastal kokku 46 miljoni euro ja 2016. aastal 47 miljoni euro eest (muutus oli 2%).

Vaatlusalusel perioodil vähenesid kõikides Eesti ettevõtetes kokku kulud materiaalse ja

immateriaalse põhivara soetamiseks 28%. Niši ettevõtetes on materiaalne põhivara kokku kasvanud

39% võrra ning immateriaalne põhivara 116%. Ettevõtetel, mis tegid koostööd TA-asutustega

34,5

17,8

10,4

5,2

4,9

4,2

3,2

3,1

2,5

28,8

16,9

3,8

8,0

13,6

3,8

5,3

0 5 10 15 20 25 30 35 40

Ameerika Ühendriigid

Muud riigid

Venemaa

Müük Euroopa Liidu riikidele, muud

Läti

Ukraina

Soome

Müük väljaspool Euroopa Liidu riike, muud

Rootsi

2012

2016


kasvasid vaatlusalusel perioodil nii kulud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamiseks kui ka

materiaalse ja immateriaalse põhivara maht. Nende näitajate kasv võib viidata, et nelja aasta jooksul

on niši ettevõtted investeerinud oma ettevõtete materiaalsetesse ja immateriaalsetesse varadesse.

Eksportivat ettevõtted panustasid nelja aasta jooksul suhteliselt kõige rohkem ettevõtte

materiaalsetesse ja immateriaalsetesse varadesse.

Tabel 5. Andmeanalüüsi ja infohalduse kasvuniši ettevõtete materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad 2012 ja 2016

MATERIAALSETE JA

IMMATERIAALSETE

INVESTEERINGUTE MAHT

JA VOOD

Kogu nišš Koostöö TA-asutustega Lisandunud ettevõtted



Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel (miljon eurot)

46 47 2 43 46 7 0,4 37,9 46,4 22,4

Materiaalne põhivara kokku 128 178 39 124 172 39 0,4 124 176 41,9

Immateriaalne põhivara kokku

19 41 116 17 37 118 2,9 12,3 37,1 201,6


Sihtfinantseerimisi on nišis olnud kokku 2012. aastal 8 030 529 eurot ning 2016. aastal 1 074 407

eurot. Sealjuures moodustasid 2012. aastal suurema osa (99%; 7 988 760 eurot) pikaajalised

sihtfinantseeringud. 2016. aastal oli olukord vastupidine – lühiajaliste sihtfinantseeringute osakaal

moodustas kogu sihtfinantseeringust 88% (947 657 eurot). Sihtfinantseeringuid on saanud peamiselt

ettevõtted, kes on teinud koostööd TA-asutustega. Samuti on lühiajaliste sihtfinantseeringute maht

suur uute nišši sisenenud ettevõtete seas. Kõikides teistes Eesti ettevõtetes on mõlemal aastal olnud

pikaajaliste sihtfinantseeringute osakaal suurem – vastavalt 78,2% ja 78,6%. Sihtfinantseeringute

kogumaht on kõikides Eesti ettevõtetes kokku vähenenud 53%.

Tabel 6. Andmeanalüüsi ja infohalduse kasvuniši ettevõtete sihtfinantseeringud 2012 ja 2016

SIHTFINANTSEERIMINE Kogu nišš Koostöö TA-asutustega



2012 2016 muutus,

% 2012 2016

muutus, %

2016 2012 2016 muutus,

%

Lühiajaline sihtfinantseerimine (miljon eurot)

0,04 0,95 2169 0,1 0,9 -99 0,57 0,02 0,37 1633,8

Pikaajaline sihtfinantseerimine (miljon eurot)

7,99 0,13 -98 7,85 0,13 -98 0 0,59 0,07

4 -87,3


Andmeanalüüsi ja infohalduse niši ettevõtete passiva osa moodustavad peamiselt kohustused, sh on

kohustuste osakaal kasvanud. Kohustustes omakorda moodustavad enamuse lühiajalised

kohustused ning ka nende osakaal on kasvanud. Ettevõtetes, mis on teinud koostööd TA-asutustega,

oli omakapitali osa passivas suurem, kohustustes moodustavad enamuse aga sarnaselt kogu nišile

lühiajalised kohustused. Ka eksportivates ettevõtetes on passivas ülekaalus omakapital. Võrreldes

niši ettevõtete passiva struktuuri kõikide Eesti ettevõtetega kokku, siis kõikides Eesti ettevõtetes

kokku moodustavad suurema osa passivast omakapital (55%) ning see osakaal on püsinud

muutumatuna. Kohustustes moodustuvad enamuse pikaajalise kohustused (57%) ning ka see

osakaal on jäänud samaks.


Tabel 7. Andmeanalüüsi ja infohalduse kasvuniši ettevõtete kohustused ja omakapital 2012 ja 2016

KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL Kogu nišš




2012 2016 2012 2016 2016 2012 2016

Omakapital osa passivas (%) 45 40 51 27 27 53 71

Kohustuste osa passivas (%) 56 60 49 73 73 47 29

Lühiajaliste kohustuste osakaal (%)

84 97 94 67 67 92 95

Pikaajaliste kohustuste osakaal (%)

14 2 3 27 27 5 3


Kokkuvõtvalt on andmeanalüüsi ja infohalduse nišš kasvanud, arvestades nii töötajate arvu kui ka

müügitulu, samas on mõlemad näitajad ühe ettevõtte kohta uuritud ajavahemikul langenud. Niši

töötajad on koondunud peamiselt kümnesse suuremasse ettevõttesse ning ettevõtete tööjõukulud

on kasvanud, kasv oli küll väiksem kui Eesti ettevõtetes keskmiselt, kuid niši ettevõtetes tööjõukulud

ületasid Eesti keskmist mitu korda. Niši ettevõtete poolt loodud lisandväärtus on kasvanud Eesti

keskmisest pisut kiiremini.

1.2.2 Infoturve ja küberkaitse

Infoturbe ja küberkaitse niši ettevõtete analüüsi oli kaasatud kokku 2012. aastal 14 ettevõtet ning

2016. aastal 23 ettevõtet. Kokku töötas selle niši ettevõtetes 2012. aastal 845 töötajat, 2016. aastal

töötas niši ettevõtetes kokku 868 töötajat, seega kasvas töötajate arv 3%. Keskmine töötajate arv oli

2012. aastal 60 ning 2016. aastal 38. Infoturbe ja küberkaitse niši ettevõtete töötajad moodustasid

mõlemal aastal kõikide Eesti ettevõtete töötajatest 0,2%. Kuivõrd tegemist on üsna väikese nišiga,

siis ootuspäraselt töötasid kümnes suuremas ettevõttes peaaegu kõik niši töötajad: vastavalt aastale

99,2% ja 93,7% kogu niši töötajatest. Nendes ettevõtetes, kes olid teinud koostööd TA-asutustega,

töötas kokku vastavalt aastale 14,1% ja 26,5% kõikidest niši töötajatest, neid ettevõtteid, kes olid

koostööd teadusasutustega teinud, oli ka võrdlemisi vähe. Nelja aasta jooksul nišši lisandunud

ettevõtetes2 töötas kokku 13,9% kogu niši töötajatest. Enamik niši töötajatest töötas ka

eksportivates ettevõtetes (vastavalt aastale 96,3% ja 91,1%).

Tabel 8. Infoturbe ja küberkaitse kasvuniši ettevõtete töötajate arv 2012 ja 2016

Töötajate arv Kogu nišš Koostöö TA-asutustega




Ettevõtete arv analüüsis 14 23 64,3 4 10 150 7 8 14 75

Niši töötajate arv 845 868 3 119 230 93 32 814 791 -2,8


60 38 -37 30 23 -23 4,6 102 57 -44,1

Niši töötajate osakaal kõikidest Eesti ettevõtete töötajatest (%) *Koostöö ja uute tulijate korral osakaal nišist tervikuna

0,2 0,2

14,1 26,5

13,9 96,3 91,1

10 suurema töötajate 838 813 -3 119 230 93,3 32 814 775 -4,8

2 2013. aastal lisandus nišši kolm ettevõtet, 2014. aastal üks ettevõte, 2015. aastal kolm ettevõtet, 2016. aastal üks ettevõte.






arvuga ettevõtte töötajad


99,2 93,7

100 100

100,0 100,0 98,0



Niši ettevõtete tööjõukulud kuus ühe inimese kohta kasvasid võrreldes 2012. aastaga 28%. 2012.

aastal oli tööjõukulu kuus ühe inimese kohta 3060 eurot ning 2016. aastal 3907 eurot. Võrreldes

kogu Eesti keskmisega, olid infoturbe ja küberkaitse niši ettevõtete tööjõukulud märkimisväärselt

suuremad. 2012. aastal oli Eesti ettevõtetes keskmine tööjõukulu 916 eurot kuus ning 2016. aastal

1142 eurot. Seega kasvasid ka Eesti ettevõtetes tervikuna tööjõukulud enam-vähem sama tempoga

(25%). TA-asutustega koostööd teinud ettevõtetes olid tööjõukulud inimese kohta mõlemal aastal

väiksemad kui nišis tervikuna, eksportivates ettevõtetes aga olid tööjõukulud niši keskmisest

suuremad.

Joonis 4. Infoturbe ja küberkaitse kasvuniši ettevõtete tööjõukulud 2012 ja 2016


Infoturbe ja küberkaitse niši ettevõtete müügitulu kokku oli 2012. aastal 66 miljonit eurot, 2016.

aastaks oli see kasvanud 33% (88 miljonit eurot). Keskmine müügitulu ettevõtte kohta aga vähenes

19%. Niši ettevõtete müügitulu moodustas kõikide Eesti ettevõtete müügitulust mõlemal aastal

umbes 0,2%. Kuivõrd tegemist on ettevõtete arvu poolest väikese nišiga, on ka suurem osa

müügitulust koondunud kümnesse suuremasse ettevõttesse. Ettevõtetes, mis on mingis vormis

teinud koostööd TA-asutustega, kasvas müügitulu samal perioodil 181%, nende ettevõtete

müügitulu moodustas kogu niši müügitulust vastavalt 13,2% ja 22,7%. Uute tulijate müügitulu

moodustas kogu niši omast 3,8%. Eksportivates ettevõtetes oli müügitulu ettevõtte kohta niši

keskmisest suurem ning samuti moodustasid eksportivad ettevõtted suurema osa kogu niši

müügitulust (vastavalt aastale 97% ja 90%).

3 060

2 374

3 125

916

3 907

3 115

4 090

1 142

2 792

0

500

1 000

1 500

2 000

2 500

3 000

3 500

4 000

4 500



teinud ettevõtted



2012

2016


Tabel 9. Infoturbe ja küberkaitse kasvuniši ettevõtete müügitulu 2012 ja 2016





Ettevõtete arv analüüsis 14 23 64,3 4 10 150 7 8 14 75


66 88 33 8,7 20 181 3,3 64,2 79 23,1


4,7 3,8 -19 2,2 2 -6 0,5 8,00 5,6 -30,0

Niši müügitulu osakaal kogu Eesti ettevõtete müügitulust (%)

0,2 0,2

13,2 22,7

3,8 97 90


65 84 29 8,7 20 180 3,3 64 79 22,4


98,9 95,5

100 100

100 100,0 99,5



Infoturbe ja küberkaitse niši ettevõtete poolt loodud lisandväärtus töötaja kohta on suurem kui Eesti

ettevõtete poolt loodud keskmine lisandväärtus töötaja kohta. Võrreldes 2012. aastaga on

lisandväärtus kasvanud ligikaudu 66%. Eesti keskmine on samal perioodil aga kasvanud ligikaudu 8%.

TA-asutustega koostööd tegevate ettevõtete poolt loodud lisandväärtus on olnud mõlemal aastal

väiksem kui nišis tervikuna. Uute lisandunud ettevõtete poolt loodud lisandväärtus jääb aga alla nii

TA-asutustega koostööd tegevatele ettevõtetele kui ka niši keskmisele. Eksportivate ettevõtete

lisandväärtus töötaja kohta on kasvanud rohkem kui nišis tervikuna (70%) ning 2016. aastal oli

keskmine loodud lisandväärtus ka suurem kui nišis tervikuna.

Joonis 5. Infoturbe ja küberkaitse kasvuniši ettevõtete lisandväärtus töötaja kohta 2012 ja 2016


Infoturbe ja küberkaitse niši ettevõtete ekspordimaht kasvas võrreldes 2012. aastaga 30%. Kõikide

Eesti ettevõtete ekspordimaht on samal perioodil kasvanud 10%. Niši ettevõtete eksport moodustas

35

85

8

41

94

8

36

48

6

22

86

8

59

56

2

49

56

5

61

94

7

24

62

8

35

10

0

0

10 000

20 000

30 000

40 000

50 000

60 000

70 000



teinud ettevõtted



2012

2016


kogu Eesti ekspordist mõlemal aastal 0,3%. Sarnaselt teistele näitajatele, moodustab ka ekspordi

näitajas pea kogu ekspordi maht kümne suurema eksportööri tulemustest. Ekspordi osa müügitulust

oli mõlemal aastal umbes pool. TA-asutustega koostööd tegevate ettevõtete ekspordimahud

moodustasid kogu niši ekspordist vastavalt aastale 10,9% ja 22,9%. Üle poole kaupadest ja

teenustest müüakse koduturule. Uute lisandunud ettevõtete ekspordimahud jäävad

tagasihoidlikuks.

Tabel 10. Infoturbe ja küberkaitse kasvuniši ettevõtete eksport 2012 ja 2016

EKSPORT Kogu nišš


Uued tulijad

2012 2016 2012 2016 2016


Niši ekspordi maht kokku (miljon eurot) 33 43 3 9 2

Ekspordi osakaal kogu niši ekspordist 0,3 0,3 0,2 0,7 0,2

10 suurema ekspordimahuga ettevõtte eksport kokku 33 42,9 3 9 2


100 99,8 100,0 100,0 99,5



Kõige suurema ekspordimahuga muud riigid kokku. Samuti müüakse palju kaupu ja teenuseid ka Briti

Neitsisaartele ja Indoneesiasse, kuhu eksport on käivitunud alles 2016. aastaks. Uuritud perioodi

võrdluses on eksport vähenenud muudesse riikidesse ning uutena on lisandunud lisaks Briti

Neitsisaartele ja Indoneesiale ja müük muudele Euroopa Liidu riikidele ja väljaspool Euroopa Liidu

riikidele.

Joonis 6. Infoturbe ja küberkaitse kasvuniši ettevõtete eksport sihtriikide kaupa (%-des) 2012 ja 2016


Infoturbe ja küberkaitse niši ettevõtetes on materiaalsete ja immateriaalsete põhivarasid soetatud

mõlemal aastal umbes ühe miljoni eurot eest. Võrreldes tulemusi kõikide Eesti ettevõtete

keskmisega, siis vaatlusalusel perioodil vähenesid kõikides Eesti ettevõtetes kokku kulud materiaalse

ja immateriaalse põhivara soetamiseks 28%. Niši ettevõtetes on materiaalne põhivara kokku

86,8

5,3

1,6

1,0

0,8

68,6

0,9

7,9

9,1

3,5

5,3

0 20 40 60 80 100

Muud riigid

Müük väljaspool Euroopa …

Müük Euroopa Liidu …

Briti Neitsisaared

Soome

Aserbaidžaan

Leedu

Indoneesia

Ekspordi osakaal (2012)



kahanenud 32% võrra ning immateriaalne põhivara kasvanud kahekordseks. Ettevõtetel, mis tegid

koostööd TA-asutustega kasvasid vaatlusalusel perioodil nii materiaalse kui ka immateriaalse

põhivara maht. Nende näitajate kasv võib viidata, et nelja aasta jooksul on niši ettevõtted

investeerinud oma ettevõtete materiaalsetesse ja immateriaalsetesse varadesse.

Tabel 11. Infoturbe ja küberkaitse kasvuniši ettevõtete materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad 2012 ja 2016

MATERIAALSETE JA

IMMATERIAALSETE

INVESTEERINGUTE MAHT

JA VOOD





1 1 -38 1 0,5 -50 0,4 1,3 0,5 -61,5

Materiaalne põhivara kokku 1 2 21 0,7 1 43 0,07 1,3 1,3 0,0


2 4 126 1,4 4 200 0,9 1,9 4 110,5


Sihtfinantseerimisi 2012. aastal nišis polnud. 2016. aastal oli pikaajalisi sihtfinantseeringuid 86 250

euro eest. Uutel tulijatel oli sihtfinantseeringuid 2016. aastal 12000 eurot. Kõikides teistes Eesti

ettevõtetes on mõlemal aastal olnud pikaajaliste sihtfinantseeringute osakaal suurem – vastavalt

78,2% ja 78,6%. Sihtfinantseeringute kogumaht on kõikides Eesti ettevõtetes kokku vähenenud 53%.

Infoturbe ja küberkaitse niši ettevõtete passiva osa moodustasid 2012. aastal peamiselt kohustused,

kuid kohustuste osakaal on vähenenud. Kohustustes omakorda moodustavad enamuse lühiajalised

kohustused ning nende osakaal on kasvanud. Ettevõtetes, mis on teinud koostööd TA-asutustega, oli

omakapitali osa passivas suurem, kohustused moodustavad enamuse aga sarnaselt kogu nišile

lühiajalised kohustused. Võrreldes niši ettevõtete passiva struktuuri kõikide Eesti ettevõtetega

kokku, siis kõikides Eesti ettevõtetes kokku moodustavad suurema osa passivast omakapital (55%)

ning see osakaal on püsinud muutumatuna. Kohustustes moodustuvad enamuse pikaajalised

kohustused (57%) ning ka see osakaal on jäänud samaks.

Tabel 12. Infoturbe ja küberkaitse kasvuniši ettevõtete kohustused ja omakapital 2012 ja 2016





2012 2016 2012 2016 2016 2012 2016



Lühiajaliste kohustuste osakaal (%)

65 83 100 75 89 65 82

Pikaajaliste kohustuste osakaal (%)

35 16 0,0 23 10 35 17


Kokkuvõtvalt on infoturbe ja küberkaitse nišš kasvanud arvestades töötajate arvu. Niši töötajad on koondunud peamiselt kümnesse suuremasse ettevõttesse ning ettevõtete tööjõukulud on samuti kasvanud samas tempos kui Eesti ettevõtetes keskmiselt, kuid niši ettevõtetes tööjõukulud ületasid Eesti keskmist mitu korda. Töötajate keskmine arv ühe ettevõtte kohta on uuritud perioodil langenud. Niši ettevõtete müügitulu on samuti vähenenud. Niši ettevõtete poolt loodud lisandväärtus on kasvanud rohkem kui Eesti ettevõtetes keskmiselt ning lisandväärtus töötaja kohta on olnud oluliselt suurem kui Eesti ettevõtetes keskmiselt.


1.2.3 Tootmise automatiseerimine, robootika, sardsüsteemid

Tootmise automatiseerimise, robootika, sardsüsteemid nišis oli analüüsi kaasatud 2012. aastast 41

ettevõtet ning 2016. aastast 43 ettevõtet. Niši ettevõtetes töötas 2012. aastal kokku 3295 töötajat,

2016. aastaks see näitaja kasvas 14% võrra (3767 töötajat). Samuti kasvas uuritud perioodil

ettevõtete keskmine töötajate arv, mis oli 2012. aastal 80 ja 2016. aastal 89. Niši töötajad

moodustasid kõikidest Eesti ettevõtete töötajatest vastavalt 0,88% ja 0,94%. Kümnes suuremas

ettevõttes töötas ligi 90% kogu niši töötajatest. Võrreldes kõikide Eesti ettevõtetega on tootmise

automatiseerimise niši ettevõtted pigem suuremad – Eesti ettevõtetes keskmiselt töötas vaadeldaval

ajaperioodil 8 või 7 inimest. Nendes ettevõtetes, kes olid teinud koostööd TA-asutustega, töötas

kokku vastavalt aastale 94,9% ja 93,5% kogu niši töötajatest. Viimase nelja aasta jooksul niši

sisenenud ettevõtetes3 töötas kogu niši töötajatest 2%, seega võib eeldada, et lisandunud ettevõtted

on töötajate arvu poolest pigem väikesed. Eksportivates ettevõtetes töötas mõlemal aastal üle 90%

kogu niši töötajatest ning need ettevõtted on keskmise töötajate arvu poolest (vastavalt aastale 101

ja 104 töötajat) ka suuremad kui nišis keskmiselt.

Tabel 13. Tootmise automatiseerimise, robootika, sardsüsteemide kasvuniši ettevõtete töötajate arv 2012 ja 2016

TÖÖTAJATE ARV Kogu nišš Koostöö TA-asutustega



2012 2016 muutu

s, % 2012 2016

muutus, %

2016 2012 2016 muutus,

%


Niši töötajate arv 3 295 3 767 14 2565 2670 4 75 3122 3642 16,7


80 89 11 83 81 -2 5 101 104 3,0

Niši töötajate osakaal kõikidest Eesti ettevõtete töötajatest (%)

0,88 0,94

77,8 70,9

94,7 96,7

10 suurema töötajate arvuga ettevõtte töötajad

2 944 3 347 14 2434 2497 2,6 75 2911 3331 14,4


89,4 88,9

94,9 93,5

100 93,2 91,5





kogu Eesti keskmisega, on andmeanalüüsi ja infohalduse niši ettevõtete tööjõukulud suuremad.

2012. aastal oli Eesti ettevõtetes keskmine tööjõukulu 916 eurot kuus ning 2016. aastal 1142 eurot.

Eesti ettevõtetes kasvasid tööjõukulud ka vähem (25%). TA-asutustega koostööd teinud ettevõtetes

oli tööjõukulud inimese kohta mõlemal aastal väiksemad kui nišis tervikuna. Nišši lisandunud

ettevõtete tööjõukulud inimese kohta olid suuremad nii koostööd tegevate ettevõtete omast kui ka

niši keskmisest. Eksportivate ettevõtete tööjõukulud olid niši keskmisest pisut väiksemad.

3 2013. aastal sisenes nišši 2 ettevõtet, 2014. aastal 1, 2015. aastal 1 ja 2016. aastal 1 ettevõte.


Joonis 7. Tootmise automatiseerimise, robootika, sardsüsteemide kasvuniši ettevõtete tööjõukulud 2012 ja 2016


Tootmise automatiseerimise, robootika, sardsüsteemid niši ettevõtete müügitulu oli 2012. aastal

1480 miljonit eurot, 2016. aastaks see kahanes 3% (1430 miljonit eurot). Keskmine müügitulu

ettevõtte kohta on samuti vähenenud 14% võrra, 2012. aastal oli see näitaja 36 miljonit eurot ning

2016. aastal 31 miljonit eurot. Niši ettevõtete müügitulu moodustas kogu Eesti ettevõtete

müügitulust 2012. aastal kokku 3,4% ning 2016. aastal 3,0%. Suurem osa müügitulust on koondunud

kümnesse suuremasse ettevõttesse. Neis ettevõtetes moodustus vastavalt 98,4% ja 97,3% kogu niši

müügitulust. Ettevõtetes, mis on mingis vormis teinud koostööd TA-asutustega, vähenes müügitulu

samal perioodil 6%, nende ettevõtete müügitulu moodustas kogu niši müügitulust vastavalt 99,8% ja

99%. Uute nišši sisenenud ettevõtete müügitulu moodustas kogu niši omast 0,8%. Eksportivate

ettevõtete müügitulu moodustas kogu niši omast vastavalt aastale 99% ja 98,5%.

Tabel 14. Tootmise automatiseerimise, robootika, sardsüsteemide kasvuniši ettevõtete müügitulu 2012 ja 2016




2012 2016 muutus,

% 2012 2016

muutus, %

2016 2012 2016 muutus,

%



1 480 1 430 -3 1430 1350 -6 11,3 1470 1410 -4,1


36,0 31,0 -14 46,2 41,0 -11 2,3 47,3 40,3 -14,8


3,4 3,0

96,6 94,4

0,8 99 99


1 457 1 392 -4 1427 1337 -6 11,3 1456 1389 -4,6


98,4 97,3

99,8 99,0

100 99,0 98,5


1 630 1 408

1 610

916

2 237 1 932

2 184

1 142

3 363

0

500

1 000

1 500

2 000

2 500

3 000

3 500

4 000



teinud ettevõtted



2012

2016



Tootmise automatiseerimise, robootika, sardsüsteemid ettevõtetes moodustuv lisandväärtus töötaja

kohta on vaadeldaval perioodil kasvanud ligikaudu 6%, võrreldes tulemust kogu Eesti keskmisega

(8%), on kasv väiksem. Siiski on niši keskmine lisandväärtus töötaja kohta üle oluliselt suurem Eesti

keskmisest. Ettevõtetes, kus on tehtud koostööd TA-asutustega on loodav lisandväärtus samal

tasemel niši keskmisega. Uute nišši lisandunud ettevõtete poolt loodud lisandväärtus töötaja kohta

on suurem ka niši keskmisest ning koostöö kogemusega ettevõtete poolt loodud lisandväärtusest.

Joonis 8. Tootmise automatiseerimise, robootika, sardsüsteemide kasvuniši ettevõtete lisandväärtus töötaja kohta 2012 ja 2016


Tootmise automatiseerimise, robootika, sardsüsteemid niši ettevõtete ekspordimaht oli 2012. aastal

1410 miljonit eurot, 2016. aastaks vähenes see 6%. Niši ettevõtete ekspordimahud moodustasid

kõikide Eesti ettevõtete ekspordist vastavalt 11,1% ja 9,5% Kui jätta analüüsist välja Ericsson Eesti

AS, siis oli niši ettevõtete ekspordimaht 2012. aastal kokku 109 miljonit eurot, 2016. aastaks oli see

kasvanud 35% (147 miljonit eurot). Suurem osa ekspordimahust on koondunud kümne suurema

eksportööri kätte. Kui analüüsi on kaasatud ka Ericsson Eesti AS, siis moodustas eksport kogu niši

müügitulust üle 90%, jättes aga Ericsson Eesti analüüsist välja, moodustas eksport 2012. aastal 76%

niši müügitulust, 2016. aastal aga oli ekspordi osakaal müügitulust vähenenud 69%ni.

Tabel 15. Tootmise automatiseerimise, robootika, sardsüsteemide kasvuniši ettevõtete (koos ja ilma Ericsson Eesti AS-ita) eksport 2012 ja 2016

EKSPORT 2012 2012 (v.a Ericsson

Eesti AS) 2016

2016 (v.a Ericsson Eesti AS)


Niši ekspordi maht kokku (miljon eurot) 1410 109 1330 147

Niši ekspordi osakaal kõikide Eesti ettevõtete ekspordist (%)

11,1 0,90 9,5 1,05

10 suurema ekspordimahuga ettevõtte eksport kokku 1407 106 1321 143


99,76 97,2 99,3 97,3

Ekspordi osakaal müügitulust (%) 96 75 93 69,4


34

29

4

34

54

2

34

91

4

22

86

8 3

6 3

68

34

64

4

35

69

5

24

62

8

48

20

4

0

5 000

10 000

15 000

20 000

25 000

30 000

35 000

40 000

45 000

50 000



teinud ettevõtted



2012

2016


TA-asutustega koostööd tegevate ettevõtete ekspordimahud moodustasid kogu niši ekspordist

vastavalt aastale 0,6% ja 1%.. Samas on näha, et kogu eksport moodustus kümne suurema

eksportööri tulemustest. Uute nišši lisandunud ettevõtete ekspordimahud jäävad tagasihoidlikuks

ning tõenäoliselt oli uute tulijate esmane tegevus suunatud koduturule, kuivõrd eksport moodustas

müügitulust 1,2%.

Tabel 16. Tootmise automatiseerimise, robootika, sardsüsteemide kasvuniši TA-asutustega koostööd teinud ettevõtete ja lisandunud ettevõtete eksport 2012 ja 2016

EKSPORT

TA-asutustega koostööd teinud ettevõtted


2012 2016 2016

Ettevõtete arv analüüsis 31 33 5

Niši ekspordi maht kokku (miljon eurot) 1390 1280 0,1

Ekspordi osakaal kogu niši ekspordist 98,6 96,2 0,0001

10 suurema ekspordimahuga ettevõtte eksport kokku 1390 1280 0,1


100 100 100,0

Ekspordi osakaal müügitulust (%) 97,2 94,8 1,2


Kui analüüsi on kaasatud Ericsson Eesti AS, siis on sarnaselt eelmiste kasvuniššide selgelt ülekaalus

eksport Rootsi ning eksport teistesse riikidesse oli tagasihoidlik. Kui eksport Rootsi on uuritud

perioodil vähenenud, siis eksport muudesse Euroopa Liidu riikidesse ja Soome on samas kasvanud.

Joonis 9. Tootmise automatiseerimise, robootika, sardsüsteemide kasvuniši ettevõtete (koos Ericsson Eesti AS-iga) eksport sihtriikide kaupa (%-des) 2012 ja 2016


Jättes Ericsson Eesti AS-i analüüsist välja, väheneb eksport Rootsi märgatavalt ning niši kõige suurem

ekspordi sihtriik oli Soome. Kui analüüsi oli kaasatud Ericsson Eesti AS, siis eksport Rootsi vähenes,

samas, kui ettevõte analüüsist välja jätta, on näha, et ülejäänute ettevõtete eksport Rootsi on

uuritud perioodil hoopis kasvanud. Uute turgudena on 2016. aastal võrreldes 2012. aastaga

88,3

2,4

2,1

1,6

1,3

83,9

2,8

1,0

7,6

0,7

0 20 40 60 80 100

Rootsi

Soome

Hiina

Müük Euroopa Liidu riikidele, muud

Müük väljaspool Euroopa Liidu riike, muud




lisandunud Hiina ning sihtriikide seast on samal aastal välja jäänud Saksamaa, Ameerika Ühendriigid

ja Hispaania.

Joonis 10. Tootmise automatiseerimise, robootika, sardsüsteemide kasvuniši ettevõtete (ilma Ericsson Eesti AS-ita) eksport sihtriikide kaupa (%-des) 2012 ja 2016


Tootmise automatiseerimise, robootika, sardsüsteemid niši ettevõtetes on materiaalsete ja

immateriaalsete põhivarasid soetatud 2012. aastal kokku 14 miljoni euro ja 2016. aastal 20 miljoni

euro eest (muutus oli 43%). Võrreldes tulemusi kõikide Eesti ettevõtete keskmisega, siis

vaatlusalusel perioodil vähenesid kõikides Eesti ettevõtetes kokku kulud materiaalse ja

immateriaalse põhivara soetamiseks 28%. Niši ettevõtetes on materiaalne põhivara kokku

vähenenud 15% võrra ning immateriaalne põhivara kasvanud 30%. Ettevõtetel, mis tegid koostööd

TA-asutustega vähenesid vaatlusalusel perioodil nii kulud materiaalse ja immateriaalse põhivara

soetamiseks kui ka materiaalse põhivara maht.

Tabel 17. Tootmise automatiseerimise, robootika, sardsüsteemide kasvuniši ettevõtete materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad 2012 ja 2016

MATERIAALSETE JA

IMMATERIAALSETE

INVESTEERINGUTE

MAHT JA VOOD

Kogu nišš TA-asutustega koostööd

teinud ettevõtted Lisandunud ettevõtted


2012 2016 muutus,

% 2012 2016

muutus, %

2016 2012 2016 muutus,

%


14 20 43 13,5 6,7 -50 0,6 13,7 19,9 45,3

Materiaalne põhivara kokku

37 32 -15 35,5 28,8 -19 0,2 35,7 29,6 -17,1


8 10 30 4,7 19,5 315 0,5 6,9 9,4 36,2


Sihtfinantseerimisi on nišis olnud kokku 2012. aastal 1 347 366 eurot ning 2016. aastal 323 829

eurot. Sealjuures moodustasid 2012. aastal suurema osa pikaajalised sihtfinantseeringud. 2016.

aastal oli olukord vastupidine – lühiajaliste sihtfinantseeringute osakaal moodustas kogu

12,8

30,4

8,0

2,7

9,4

9,3

8,7

3,6

2,8

2,4

20,9

27,2

5,0

6,5

2,1

10,6

7,6

7,4

0 5 10 15 20 25 30 35

Rootsi

Soome

Hiina

Müük Euroopa Liidu riikidele, …

Müük väljaspool Euroopa Liidu …

Prantsusmaa

Läti

Itaalia

Saksamaa


Hispaania




sihtfinantseeringust 88%. Sihtfinantseeringuid on saanud peamiselt ettevõtted, kes on teinud

koostööd TA-asutustega. Kõikides teistes Eesti ettevõtetes on mõlemal aastal olnud pikaajaliste

sihtfinantseeringute osakaal suurem – vastavalt 78,2% ja 78,6%. Sihtfinantseeringute kogumaht on

kõikides Eesti ettevõtetes kokku vähenenud 53%.

Tabel 18. Tootmise automatiseerimise, robootika, sardsüsteemide kasvuniši ettevõtete sihtfinantseeringud 2012 ja 2016




2012 2016 muutus,

% 2012 2016

muutus, %

2016 2012 2016 muutus,

%


0,092 0,3 223 0,092 0,3 223 0 0,09 0,3 223


1,26 0,028 -98 0,13 0,028 -98 0 0,33 0,028 -92


Tootmise automatiseerimise, robootika, sardsüsteemid niši ettevõtete passiva osa moodustavad

peamiselt kohustused ning passiva struktuur on ka samaks jäänud. Kohustustes omakorda

moodustavad enamuse lühiajalised kohustused ning nende osakaal on kasvanud. Võrreldes niši

ettevõtete passiva struktuuri kõikide Eesti ettevõtetega kokku, siis kõikides Eesti ettevõtetes kokku

moodustavad suurema osa passivast omakapital (55%) ning see osakaal on püsinud muutumatuna.

Kohustustes moodustuvad enamuse pikaajalise kohustused (57%) ning ka see osakaal on jäänud

samaks.

Tabel 19. Tootmise automatiseerimise, robootika, sardsüsteemide kasvuniši ettevõtete kohustused ja omakapital 2012 ja 2016





2012 2016 2012 2016 2016 2012 2016



Lühiajaliste kohustuste osakaal (%) 76 98 76 99 99 76 98

Pikaajaliste kohustuste osakaal (%) 24 2 23 1 1 24 1


Kokkuvõtvalt on tootmise automatiseerimise, robootika, sardsüsteemid nišš kasvanud arvestades töötajate arvu, sh on kasvanud töötajate arv ühe ettevõtte kohta, mis enamikes teistes niššides on langenud. Niši töötajad on koondunud peamiselt kümnesse suuremasse ettevõttesse ning ettevõtete tööjõukulud on kasvanud kiiremini kui Eesti ettevõtetes keskmiselt. Niši ettevõtete poolt loodud lisandväärtus on kasvanud Eesti keskmisest vähem, kuid lisandväärtus töötaja kohta oli niši ettevõtetes märkimisväärselt suurem kui Eesti ettevõtetes keskmiselt. Niši ettevõtete ekspordimaht on vähenenud, kuid see on tõenäoliselt seotud niši suurima eksportööri Ericsson Eesti ASi ekspordimahu vähenemisega, kuivõrd ilma Ericsson Eesti ASita on niši ekspordimaht kasvanud.

1.2.4 Vahendid ja metoodikad tarkvaraarenduses

Vahendid ja metoodikad tarkvaraarenduses niši ettevõtete analüüsi oli kaasatud 2012. aastal 471

ettevõtet ning 2016. aastal 844 ettevõtet, seega on võrreldes 2012. aastaga ettevõtete arv selles

nišis märkimisväärselt kasvanud. Niši ettevõtetes töötas 2012. aastal kokku 3845 töötajat, kuid 2016.

aastal juba 6285 töötajat, töötajate arv kasvas 63% võrra. Samal perioodil kasvas kõikide Eesti


ettevõtete töötajate arv 7%. Töötajate arvu poolest on niši ettevõtted pigem väikesed – keskmine

töötajate arv ühes ettevõttes oli 2012. aastal 8 ning 2016. aastal 7. Niši ettevõtete töötajad

moodustasid kõikide Eesti ettevõtete töötajatest vastavalt aastale 1,03% ja 1,57%. Niši kümnes

suuremas ettevõttes töötas 2012. aastal 1861 töötajat (48,4% kogu niši töötajatest) ning 2016. aastal

2167 töötajat (34,5% kogu niši töötajatest). Ka see näitab, et pigem on tegemist töötajate arvu

poolest väikeste ettevõtetega. Nendes ettevõtetes, kes olid teinud koostööd TA-asutustega, töötas

2012. aastal 26,1% kogu niši töötajaskonnast, 2016. aastaks aga 15,9%. TA-asutustega koostööd

tegevaid ettevõtteid on võrdlemisi vähe, arvestades, et nišis tegutseb üsna palju ettevõtteid. Viimase

nelja aasta jooksul niši sisenenud ettevõtetes4 töötab kogu niši töötajatest 15,2%. Nelja aasta jooksul

lisandus nišši ka palju ettevõtteid – kokku 312. Eksportivates ettevõtetest töötas 2012. aastal 61,1%

kogu niši töötajatest, 2016. aastaks oli see osakaal 47%.

Tabel 20. Vahendid ja metoodikad tarkvaraarenduses kasvuniši ettevõtete töötajate arv 2012 ja 2016

TÖÖTAJATE ARV Kogu nišš Koostöö TA-asutustega



2012 2016 muutus,

% 2012 2016

muutus, %

2016 2012 2016 muutus,

%


471 844 79,2 19 28 47,4 312 201 276 37,3

Niši töötajate arv 3 845 6 285 63 1 005 1 001 0 958 2 974 4 492 51,0


8 7 -13 53 36 -32 3 15 16 6,7


1,03 1,57

26,1 15,9

15,2 77,3 71,5


1 861 2 167 16 968 844 -12,8 304 1 816 2 112 16,3


48,4 34,5

96,3 84,3

31,7 61,1 47,0



Niši ettevõtete tööjõukulud kuus ühe inimese kohta kasvasid vaadeldaval ajaperioodil 21%. 2012.


kogu Eesti keskmisega, olid tarkvaraarenduse ettevõtete tööjõukulud suuremad. 2012. aastal oli

Eesti ettevõtetes keskmine tööjõukulu 916 eurot kuus ning 2016. aastal 1142 eurot. Samas aga

kasvasid kõikide Eesti ettevõtete tööjõukulud keskmiselt rohkem (25%). TA-asutustega koostööd

teinud ettevõtetes on tööjõukulud inimese kohta mõlemal aastal suuremad kui nišis tervikuna ning

ka eksportivate ettevõtete tööjõukulud on suuremad niši keskmisest. Uute nišši sisenenud

ettevõtete tööjõukulud inimese kohta on väiksemad nii koostööd tegevate ettevõtete omast kui ka

niši keskmisest.



Joonis 11. Vahendid ja metoodikad tarkvaraarenduses kasvuniši ettevõtete tööjõukulud 2012 ja 2016


Niši müügitulu on ajaperioodil kasvanud 98%, see on tingitud ka ettevõtete koguarvu suurenemisest.

2012. aastal oli niši ettevõtete müügitulu kokku 215 miljonit eurot, 2016. aastal 426 miljonit eurot.

Keskmine müügitulu on aga kasvanud 9% – 2012. aastal oli see 0,46 miljonit eurot, 2016. aastal 0,5

miljonit eurot. Tarkvaraarenduse vahendite niši ettevõtete müügitul moodustas kõikide Eesti

ettevõtete müügitulust 2012. aastal 0,5% ning 2016. aastal 0,9%. Niši kümne suurema ettevõtte

müügitulu moodustas 2012. aastal 49,8% ja 2016. aastal 39,9% kogu niši müügitulust, seega on niši

müügitulu jaotunud ühtlasemalt, kui mõnes teises eelpool kirjeldatud nišis. Ettevõtetes, mis on

mingis vormis teinud koostööd TA-asutustega, kasvas müügitulu samal perioodil 28%, nende

ettevõtete müügitulu moodustas kogu niši müügitulust vastavalt 28,4% ja 20,3%. Lisandunud

ettevõtete müügitulu moodustas kogu niši omast 13,4%. Eksportivad ettevõtete müügitulu aga

moodustab kogu niši müügitulust üsna suure osa – vastavalt aastale 70% ja 73%.

Tabel 21. Vahendid ja metoodikad tarkvaraarenduses kasvuniši ettevõtete müügitulu 2012 ja 2016




2012 2016 muutus,

% 2012 2016

muutus, %

2016 2012 2016 muutus,

%


471 844 79,2 19 28 47,4 312 201 276 37,3


215 426 98 61,1 86,5 42 57 170 310 82,4


0,46 0,50 9 3,2 3,1 -3 0,2 0,80 1,1 37,5


0,5 0,9

28,4 20,3

13,4 79 73


107 170 59 59,8 79,9 34 11,3 104 154 48,1


49,8 39,9

97,9 92,4

19,8 61,2 49,7

2 3

83

2 8

97

2 6

09

91

6

2 8

75

3 6

55

3 1

61

1 1

42

2 2

72

0

500

1 000

1 500

2 000

2 500

3 000

3 500

4 000



teinud ettevõtted



2012

2016




Vahendid ja metoodikad tarkvaraarenduses niši ettevõtetes moodustuv lisandväärtus töötaja kohta

on võrreldes 2012. aastaga kasvanud ligikaudu 27%, võrreldes tulemust kogu Eesti keskmisega (8%),

on kasv oluliselt suurem ning niši ettevõtete poolt loodud lisandväärtus on suurem Eesti keskmisest.

Ettevõtetes, kus on tehtud koostööd TA-asutustega on loodav lisandväärtus töötaja kohta suurem

niši keskmisest, sh on lisandväärtus töötaja kohta kasvanud rohkem (66%) kui nišis tervikuna samal

perioodil. Eksportivate ettevõtete lisandväärtus ületab niši keskmist. Lisandunud ettevõtete poolt

loodud lisandväärtus töötaja kohta on küll väiksem kui nišis tervikuna, kuid ületab samuti Eesti

keskmist.

Joonis 12. Vahendid ja metoodikad tarkvaraarenduses kasvuniši ettevõtete lisandväärtus töötaja kohta 2012 ja 2016


Vahendid ja metoodikad tarkvaraarenduses niši ettevõtete ekspordimahud on kasvanud võrreldes

2012. aastaga pea kahekordseks (muutus oli 98%.) 2012. aastal oli kogu ekspordimaht 108 miljonit

eurot, 2016. aastal juba 214 miljonit eurot. Kõikide Eesti ettevõtete ekspordist moodustas niši

ettevõtete eksport vastavalt aastale 0,9% ja 1,5%. Samal perioodil kasvas kõikide Eesti ettevõtete

ekspordimaht 10%. Kümne suurema eksportööri ekspordimaht moodustas 2016. aastal kogu niši

omast 57,9% ning see näitaja on võrreldes 2012. aastaga vähenenud. Niši ettevõtete müügitulust

moodustab eksport ligikaudu poole. TA-asutustega koostööd tegevate ettevõtete ekspordimahud

moodustasid kogu niši ekspordist vastavalt aastale 32,1% ja 18,4%. Kogu eksport moodustus kümne

suurema eksportööri tulemustest. Ekspordi osakaal kogu müügitulust moodustas ligikaudu poole.

Lisandunud ettevõtete ekspordimahud moodustasid kogu niši ekspordist ligikaudu 10%, nende

ettevõtete tegevus oli pigem suunatud koduturule, kuna eksport moodustas 37,9% kogu

müügitulust.

34

33

0

33

43

3

36

65

1

22

86

8

43

43

7 55

54

4

45

19

1

24

62

8 35

90

8

0

10 000

20 000

30 000

40 000

50 000

60 000



teinud ettevõtted



2012

2016


Tabel 22. Vahendid ja metoodikad tarkvaraarenduses kasvuniši ettevõtete eksport 2012 ja 2016

EKSPORT Kogu niši

ettevõtted TA-asutustega koostööd

teinud ettevõtted Lisandunud ettevõtted

2012 2016 2012 2016 2016


Niši ekspordi maht kokku (miljon eurot) 108 214 34,7 39 21,6

Niši ekspordi osakaal kõikide Eesti ettevõtete ekspordist (%)

0,9 1,5 32,1 18,4 10,1

10 suurema ekspordimahuga ettevõtte eksport kokku 72 124 34,5 38,9 14,6


66,7 57,9 99,4 98,7 67,6




Kõige rohkem müüdi kaupu ja teenuseid muudesse riikidesse ning Euroopa Liidu riikidest väljapoole

(ligikaudu pool kogu ekspordist). Oluliselt on kasvanud eksport Ameerika Ühendriikidesse: kui 2012.

aastal moodustas eksport sellele sihtturule 6,6% kogu niši ekspordist, siis 2016. aastaks oli see

näitaja juba 15,7%. Sihtriikide seast on aastaks 2016 välja langenud Taani.

Joonis 13. Vahendid ja metoodikad tarkvaraarenduses kasvuniši ettevõtete eksport sihtriikide kaupa (%-des) 2012 ja 2016


Vahendid ja metoodikad tarkvaraarenduses niši ettevõtetes soetati materiaalseid ja immateriaalseid

põhivarasid 2012. aastal kokku 8 miljoni euro ja 2016. aastal 11 miljoni euro eest (muutus oli 38%).

Võrreldes tulemusi kõikide Eesti ettevõtete keskmisega, siis vaatlusalusel perioodil vähenesid

kõikides Eesti ettevõtetes kokku kulud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamiseks 28%. Niši

ettevõtetes on materiaalne põhivara kokku kasvanud 119% võrra ning immateriaalne põhivara

183%. Ettevõtetel, mis tegid koostööd TA-asutustega kasvasid vaatlusalusel perioodil nii kulud

materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamiseks kui ka materiaalse ja immateriaalse põhivara

26,6

18,6

9,5

7,0

6,6

5,7

5,3

4,0

3,0

2,2

13,8

18,3

9,8

4,8

15,7

3,9

4,0

4,9

3,5

0 5 10 15 20 25 30

Muud riigid


Soome

Briti Neitsisaared


Rootsi

Saksamaa


Taani

Suurbritannia




maht. Nende näitajate kasv võib viidata, et nelja aasta jooksul on niši ettevõtted investeerinud oma

ettevõtete materiaalsetesse ja immateriaalsetesse varadesse.

Tabel 23. Vahendid ja metoodikad tarkvaraarenduses kasvuniši ettevõtete materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad 2012 ja 2016

MATERIAALSETE JA

IMMATERIAALSETE

INVESTEERINGUTE

MAHT JA VOOD



2012 2016 muutus,

% 2012 2016

muutus, %

2016 2012 2016 muutus,

%


8 11 38 2,1 4,4 110 1,3 5,8 9,4 62,1


11 25 119 1,9 3,2 68 2,9 7,3 16,4 124,7


11 32 183 1,2 1,4 17 7,9 9,1 25,9 184,6


Sihtfinantseerimisi on nišis olnud kokku 2012. aastal 681 235 eurot ning 2016. aastal 1 975 790

eurot. Sealjuures moodustasid mõlemal aastal enamuse lühiajalised sihtfinantseeringut, kuigi ka

pikaajaliste sihtfinantseeringute osakaal on oluliselt kasvanud. Sihtfinantseeringuid on saanud

peamiselt ettevõtted, kes on teinud koostööd TA-asutustega. Samuti on lühiajaliste

sihtfinantseeringute maht suur uute sisenenud ettevõtete seas. Kõikides teistes Eesti ettevõtetes on

mõlemal aastal olnud pikaajaliste sihtfinantseeringute osakaal suurem – vastavalt 78,2% ja 78,6%.

Sihtfinantseeringute kogumaht on kõikides Eesti ettevõtetes kokku vähenenud 53%.

Tabel 24. Vahendid ja metoodikad tarkvaraarenduses kasvuniši ettevõtete sihtfinantseeringud 2012 ja 2016




2012 2016 muutus,

% 2012 2016

muutus, %

2016 2012 2016 muutus,

%


0,66 1 54 0,66 0,32 -48,7 0,26 0,031 0,48 1501,9


0,025 0,97 3826 0 0,71 - 0,13 0,013 0,84 6577,7


Vahendid ja metoodikad tarkvaraarenduses niši ettevõtete passiva osa moodustas peamiselt

omakapital, sh on omakapitali osakaal kasvanud. Kohustustes omakorda moodustasid enamuse

lühiajalised kohustused ning nende osakaal on kasvanud. Ettevõtetes, mis on teinud koostööd TA-

asutustega, oli omakapitali osa passivas suurem, kohustustes moodustavad enamuse aga sarnaselt

kogu nišile lühiajalised kohustused. Võrreldes niši ettevõtete passiva struktuuri kõikide Eesti

ettevõtetega kokku, siis kõikides Eesti ettevõtetes kokku moodustavad suurema osa passivast

omakapital (55%) ning see osakaal on püsinud muutumatuna. Kohustustes moodustuvad enamuse

pikaajalise kohustused (57%) ning ka see osakaal on jäänud samaks.


Tabel 25. Vahendid ja metoodikad tarkvaraarenduses kasvuniši ettevõtete kohustused ja omakapital 2012 ja 2016





2012 2016 2012 2016 2016 2012 2016






Kokkuvõtvalt on vahendid ja metoodikad tarkvaraarenduses nišš kasvanud arvestades nii töötajate arvu kui ka müügitulu. See on ilmselt seotud niši ettevõtete arvu suurenemisega. Niši ettevõtete tööjõukulud on kasvanud samas tempos Eesti keskmisega, kuid niši ettevõtetes tööjõukulud ületasid Eesti keskmist üle kahe korda. Niši ettevõtete poolt loodud lisandväärtus on kasvanud rohkem kui Eesti ettevõtetes keskmiselt. Niši ekspordimaht on kasvanud pea kahekordseks.

1.2.5 E-tervis

E-tervise niši ettevõtetest oli 2012. aastal analüüsi kaasatud 29 ettevõtet ning 2016. aastal 38

ettevõtet. Niši töötajate arv võrreldes 2012. aastaga enam-vähem samaks jäänud: 2012. aastal

töötas niši ettevõtetes kokku 1514 töötajat, 2016. aastal 1508, samas on keskmine töötajate arv

vähenenud 52 töötajalt 40le. Kõikide Eesti ettevõtete töötajate arv on samal ajal kasvanud 7% võrra.

Kümnes suuremas ettevõttes töötajate arvu poolest töötas vastavalt aastale 89,6% ja 85,5%

kõikidest niši töötajatest. Nendes ettevõtetes, kes olid teinud koostööd TA-asutustega, töötas kokku

üle poole kõikidest niši töötajatest. Viimase nelja aasta jooksul niši sisenenud ettevõtetes5 töötas

kogu niši töötajatest 2,5%. Eksportivates ettevõtetes aga töötas 2016. aastal 87,9% kogu niši

töötajatest ning see osakaal on võrreldes 2012. aastaga ka kasvanud.

Tabel 26. E-tervise kasvuniši ettevõtete töötajate arv 2012 ja 2016




2012 2016 muutus,

% 2012 2016

muutus, %

2016 2012 2016 muutus,

%


29 38 31,0 16 14 -12,5 9 15 24 60

Niši töötajate arv 1 514 1 508 0 1 084 913 -16 38 1 230 1 326 7,8


52 40 -23 68 65 -4 4 82 55 -32,9


0,41 0,38

71,6 60,5

2,5 81,2 87,9


1 356 1 289 -5 1 052 888 -15,6 38 1 209 1 235 2,2


89,56 85,48

97,0 97,3

100,0 98,3 93,1







kogu Eesti keskmisega, olid e-tervise niši ettevõtete tööjõukulud suuremad. 2012. aastal oli Eesti

ettevõtetes keskmine tööjõukulu 916 eurot kuus ning 2016. aastal 1142 eurot. Tööjõukulude kasv oli

Eesti ettevõtetes keskmiselt sarnane niši ettevõtete tööjõukulude kasvule (25%). TA-asutustega

koostööd teinud ettevõtetes on tööjõukulud inimese kohta mõlemal aastal suuremad kui nišis

tervikuna. Uute nišši sisenenud ettevõtete tööjõukulud inimese kohta on väiksemad nii koostööd

tegevate ettevõtete omast kui ka niši keskmisest. Eksportivate ettevõtete tööjõukulud olid mõlemal

aastal samuti suuremad niši keskmisest.

Joonis 14. E-tervise kasvuniši ettevõtete tööjõukulud 2012 ja 2016


E-tervise niši ettevõtete müügitulu kasvas võrreldes 2012. aastaga 27%. Kasvutempo oli kiirem kui

Eesti ettevõtetes keskmiselt. 2012. aastal oli kogu niši müügitulu 84 miljonit eurot ning 2016. aastal

107 miljonit eurot. Keskmine müügitulu ettevõtte kohta on jäänud samale tasemele – 2,9 ja 2,8

miljonit eurot. Niši ettevõtete müügitulu moodustas kogu Eesti müügitulust mõlemal aastal 0,2%.

Suurem osa niši müügitulust moodustati kümne suurema ettevõtte poolt – 2012. aastal 90,5% ning

2016. aastal 92,5%. Ettevõtetes, mis on mingis vormis teinud koostööd TA-asutustega, kasvas

müügitulu samal perioodil 18%, nende ettevõtete müügitulu moodustas kogu niši müügitulust

vastavalt 79,9% ja 74%. Eksportivate ettevõtete müügitulu on kasvanud 31,4% ning 2016. aastal

moodustas eksportivate ettevõtete müügitulu kogu niši omast 93%. Sellest võib järeldada, et TA-

asutustega on koostööd teinud müügitulu mõttes pigem niši suuremad ettevõtted. Lisandunud

ettevõtete müügitulu moodustas kogu niši omast 1,1%.

2 7

05

2 9

77

2 8

18

91

6

3 4

26

3 7

88

3 5

09

1 1

42

24

92

0

500

1 000

1 500

2 000

2 500

3 000

3 500

4 000



teinud ettevõtted



2012

2016


Tabel 27. E-tervise kasvuniši ettevõtete müügitulu 2012 ja 2016





Ettevõtete arv analüüsis 29 38 31,0 16 14 -12,5 9 15 24 60


84 107 27 67,1 79,2 18 1,2 76,1 100 31,4


2,9 2,8 -3 4,2 5,7 36 0,1 5,10 4,2 -17,6


0,2 0,2

79,9 74,0

1,1 91 93


76 99 30 65,0 78,0 20 1,2 75 96 28,0


90,5 92,5

96,9 98,5

100 98,6 96,0



E-tervise niši ettevõtetes moodustuv lisandväärtus töötaja kohta on võrreldes 2012. aastaga

kasvanud ligikaudu 52%, võrreldes tulemust kogu Eesti keskmisega (8%), on kasv olnud palju kiirem.

Lisaks oli niši keskmine lisandväärtus töötaja 2016. aastal kohta üle kahe korra suurem Eesti

keskmisest. Ettevõtetes, kus on tehtud koostööd TA-asutustega on loodav lisandväärtus töötaja

kohta suurem niši keskmisest, sh on lisandväärtus töötaja kohta kasvanud rohkem (66%) kui nišis

tervikuna samal perioodil. Viimase nelja aasta jooksul nišši lisandunud ettevõtete poolt loodud

lisandväärtus töötaja kohta on väiksem kui nišis tervikuna. Eksportivate ettevõtete lisandväärtus on

kasvanud samas tempos niši keskmisega ning on enam-vähem samas suurusjärgus kui niši keskmine.

Joonis 15. E-tervise kasvuniši ettevõtete lisandväärtus töötaja kohta 2012 ja 2016


E-tervise niši ettevõtete ekspordimahud on kasvanud nelja aastaga 35%. 2012. aastal oli kogu

ekspordimaht 44 miljonit eurot, 2016. aastal juba 60 miljonit eurot. Kõikide Eesti ettevõtete

ekspordist moodustas niši ettevõtete eksport vastavalt aastale 0,3% ja 0,4%. Samal perioodil kasvas

32

69

5

35

14

8

33

41

5

22

86

8

49

80

1

58

26

9

50

98

0

24

62

8 36

98

6

0

10 000

20 000

30 000

40 000

50 000

60 000



teinud ettevõtted



2012

2016


kõikide Eesti ettevõtete ekspordimaht 10%. Kümne suurema eksportööri ekspordimaht moodustas

mõlemal aastal pea kogu niši ekspordimahu. Niši ettevõtete müügitulust moodustas eksport 2012.

aastal 52,5% ning 2016. aastal 55,8%. TA-asutustega koostööd tegevate ettevõtete ekspordimahud

moodustasid kogu niši ekspordist vastavalt aastale 78,2% ja 72,5%, see näitab, et koostööd on teinud

peamiselt niši suuremad eksportöörid. TA-asutustega koostööd teinud ettevõtete eksport

moodustus kümne suurema eksportööri tulemustest. Uute tulijate ekspordimahud jäävad

tagasihoidlikuks ning tõenäoliselt oli uute tulijate esmane tegevus suunatud koduturule, kuivõrd

eksport moodustas müügitulust 5,8%.

Tabel 28. E-tervise kasvuniši ettevõtete eksport 2012 ja 2016

EKSPORT Kogu niši ettevõtted

TA-asutustega koostööd teinud

ettevõtted


2012 2016 2012 2016 2016


Niši ekspordi maht kokku (miljon eurot) 44 60 34,5 44 0,1

Niši ekspordi osakaal kõikide Eesti ettevõtete ekspordist (%) *Koostöö ja uute tulijate korral osakaal nišist tervikuna

0,3 0,4 78,2 73 0,1

10 suurema ekspordimahuga ettevõtte eksport kokku 44 59 34,5 43,6 0,1


99,8 99,5 100,0 100,0 100,0



Kõige rohkem müüakse kaupu ja teenuseid muudesse riikidesse kokku (2016. aastal ligikaudu pool

kogu ekspordist). Samas on muude riikide osakaal vähenenud ning kasvanud on eksport nii Soome,

Ameerika Ühendriikidesse, Rootsi ja Šveitsi. Uute sihtturgudena on uuritud aastate võrdluses 2016.

aastaks lisandunud Indoneesia, Prantsusmaa, Norra ja Saksamaa, kuhu 2012. aastal eksporti ei

olnud.

Joonis 16. E-tervise kasvuniši ettevõtete eksport sihtriikide kaupa (%-des) 2012 ja 2016


65,0

16,8

4,3

3,8

2,4

1,8

1,6

0,7

0,6

0,5

49,4

18,1

4,6

5,5

2,8

1,4

3,8

3,1

2,9

2,5

0,0 20,0 40,0 60,0 80,0

Muud riigid

Soome


Rootsi

Leedu

Šveits

Läti

Aserbaidžaan

Suurbritannia

Indoneesia

Prantsusmaa

Norra

Saksamaa




E-tervise niši ettevõtetes soetati materiaalseid ja immateriaalseid põhivarasid 2012. aastal kokku 1,5

miljoni euro ja 2016. aastal 0,9 miljoni euro eest (muutus oli -39%). Võrreldes tulemusi kõikide Eesti

ettevõtete keskmisega, siis vaatlusalusel perioodil vähenesid kõikides Eesti ettevõtetes kokku kulud

materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamiseks 28%. Niši ettevõtetes on materiaalne põhivara

kokku vähenenud 8% võrra ning immateriaalne põhivara kasvanud 73%. Ettevõtetel, mis tegid

koostööd TA-asutustega vähenesid vaatlusalusel perioodil nii kulud materiaalse ja immateriaalse

põhivara soetamiseks kui ka materiaalse ja immateriaalse põhivara maht.

Tabel 29. E-tervise kasvuniši ettevõtete materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad 2012 ja 2016

MATERIAALSETE JA

IMMATERIAALSETE

INVESTEERINGUTE

MAHT JA VOOD



2012 2016 muutus,

% 2012 2016

muutus, %

2016 2012 2016 muutus,

%


1,5 0,9 -39 0,88 0,5 -43 0,09 0,9 0,7 -22,2


5,2 4,8 -8 4,2 4,1 -2 2,9 1,5 1,2 -20,0


2,0 3,5 73 1,3 0,2 -85 1,8 1,4 1,9 35,7


Sihtfinantseerimisi on nišis olnud kokku 2012. aastal 1 274 196 eurot ning 2016. aastal 940 814



sihtfinantseeringust enamiku. Kõikides teistes Eesti ettevõtetes on mõlemal aastal olnud pikaajaliste



Tabel 30. E-tervise kasvuniši ettevõtete sihtfinantseeringud 2012 ja 2016




2012 2016 muutus,

% 2012 2016

muutus, %

2016 2012 2016 muutus,

%


0,6 0,68 13 0,06 0,074 22,69 0,57 0 0,1 -


0,67 0,26 -61

0,64 0,005 -99,1587 0,005 0 0,054 -


E-tervise niši ettevõtete passiva osa moodustasid 2012. aastal peamiselt kohustused, 2016. aastaks

oli olukord vastupidine. Kohustustes omakorda moodustavad enamuse lühiajalised kohustused ning

nende osakaal on kasvanud. Ettevõtetes, mis on teinud koostööd TA-asutustega, oli kohustuste osa

passivas suurem, kohustustes moodustavad enamuse aga sarnaselt kogu nišile lühiajalised

kohustused. Võrreldes niši ettevõtete passiva struktuuri kõikide Eesti ettevõtetega kokku, siis

kõikides Eesti ettevõtetes kokku moodustavad suurema osa passivast omakapital (55%) ning see

osakaal on püsinud muutumatuna. Kohustustes moodustuvad enamuse pikaajalise kohustused

(57%) ning ka see osakaal on jäänud samaks.


Tabel 31. E-tervise kasvuniši ettevõtete kohustused ja omakapital 2012 ja 2016





2012 2016 2012 2016 2016 2012 2016






Kokkuvõtvalt on e-tervise nišš kasvanud arvestades müügitulu, töötajate arv on jäänud enam-vähem samale tasemele. Niši töötajad on koondunud peamiselt kümnesse suuremasse ettevõttesse ning ettevõtete tööjõukulud on kasvanud samas tempos Eesti keskmisega, kuid niši ettevõtetes tööjõukulud ületasid Eesti keskmist mitu korda. Niši ettevõtete poolt loodud lisandväärtus on kasvanud oluliselt kiiremini kui Eesti ettevõtetes keskmiselt. Niši ettevõtete ekspordimahud on samuti kasvanud ning kasv on olnud suurem kui Eesti ettevõtetes keskmiselt.

1.2.6 Punane biotehnoloogia

Punase biotehnoloogia niši ettevõtete analüüsi oli kaasatud 2012. aastal 96 ja 2016. aastal 102

ettevõtet. Niši ettevõtete töötajate arv vähenes nelja aasta jooksul 2%: 1329 töötajalt 1296

töötajani. Niši ettevõtete töötajate keskmine arv on suurem kui Eesti ettevõtetes keskmiselt: 2012.

aastal 14 töötajat (Eestis keskmiselt 8) ja 2016. aastal 13 töötajat (Eesti keskmiselt 7). Punase

biotehnoloogia niši ettevõtete töötajad moodustasid kõikidest Eesti ettevõtete töötajatest vastavalt

aastalt 0,4% ja 0,3%. Kümnes suuremas töötaja arvuga niši ettevõttes töötas 2012. aastal 51,2% kogu

niši töötajatest. 2016. aastaks oli see näitaja 53%. Nendes ettevõtetes, mis olid teinud koostööd TA-

asutustega, töötas kokku enamik niši töötajatest, vastavalt aastale 82,4% ja 80,6% kogu niši

töötajatest. Viimase nelja aasta jooksul niši sisenenud ettevõtetes6 töötab kogu niši töötajatest 5,6%,

seega võib eeldada, et lisandunud ettevõtted on töötajate arvu poolest pigem väikesed. Eksportivate

ettevõtete töötajate arv on nelja aasta jooksul kasvanud 15,5% ning neis töötas vastavalt aastale

54,4% ja 64,5% kogu niši töötajatest.

Tabel 32. Punase biotehnoloogia kasvuniši ettevõtete töötajate arv 2012 ja 2016




2012 2016 muutus,

% 2012 2016

muutus, %

2016 2012 2016 muutus,

%


96 102 6,3 64 66 3,1 17 51 57 11,8

Niši töötajate arv 1 329 1 296 -2% 1 095 1 044 -4,7 73 724 836 15,5


14 13 -7% 17 16 -5,9 4,3 14 15 7,1


0,4 0,3

82,4 80,6

5,6 54,5 64,5


681 687 1% 652 662 1,5 65 441 508 15,2






2012 2016 muutus,

% 2012 2016

muutus, %

2016 2012 2016 muutus,

%


51,2 53,0

59,5 63,4

60,9 60,8





kogu Eesti keskmisega, on punase biotehnoloogia niši ettevõtete tööjõukulud suuremad. 2012.

aastal oli Eesti ettevõtetes keskmine tööjõukulu 916 eurot kuus ning 2016. aastal 1142 eurot. Eesti

ettevõtetes kasvasid tööjõukulud aga rohkem (25%). TA-asutustega koostööd teinud ettevõtetes oli

tööjõukulud inimese kohta mõlemal aastal väiksemad kui nišis tervikuna. Uute nišši sisenenud

ettevõtete tööjõukulud inimese kohta olid väiksemad nii koostööd tegevate ettevõtete omast kui ka

niši keskmisest. Eksportivate ettevõtete tööjõukulud olid samal tasemel niši keskmisega.


Joonis 17. Punase biotehnoloogia kasvuniši ettevõtete tööjõukulud 2012 ja 2016


Niši ettevõtete müügitulu kasvas võrreldes 2012. aastaga 9%, seda on rohkem kui Eesti ettevõtetes

keskmiselt (7%). Niši ettevõtete müügitulu kokku oli 2012. aastal 123 ja 2016. aastal 134 miljonit

eurot. Keskmine müügitulu ühe ettevõtte kohta oli mõlemal aastal samal tasemel: 1,3 miljonit eurot,

mida on rohkem kui Eesti ettevõtetes keskmiselt. Punase biotehnoloogia ettevõtete müügitulu

moodustas kõikide Eesti ettevõtete müügitulust mõlemal aastal 0,3%. Kümnes suurema müügituluga

ettevõttes kujunes ligikaudu 70% kogu niši müügitulust. TA-asutustega koostööd teinud ettevõtetes

kujunes 2016. aastal 77,6% kogu niši müügitulust ning see osakaal nelja aasta jooksul ka kasvanud.

1 9

31

1 8

23

2 0

67

91

6

2 2

57

2 0

96

2 5

22

1 1

42

1 5

56

0

500

1 000

1 500

2 000

2 500

3 000



teinud ettevõtted



2012

2016


Tabel 33. Punase biotehnoloogia kasvuniši ettevõtete müügitulu 2012 ja 2016




2012 2016 muutus,

% 2012 2016

muutus, %

2016 2012 2016 muutus,

%


96 102 6,3 64 66 3,1 17 51 57 11,8


123 134 9% 92,7 104 12,2 4,3 97,1 112 15,3


1,3 1,3 2% 1,4 1,6 14,3 0,3 1,90 2 5,3


0,3 0,3

75,4 77,6

3,2 79 84


87 95 9% 71,8 83,3 16,0 4,1 80 89 11,3


70,7 70,9

77,5 80,1

82,4 79,5



Punase biotehnoloogia ettevõtetes moodustuv lisandväärtus töötaja kohta on võrreldes 2012.

aastaga kasvanud ligikaudu 38%, võrreldes tulemust kogu Eesti keskmisega (8%), on kasv oluliselt

suurem ning 2016. aastal oli niši ettevõtete poolt loodud lisandväärtus töötaja kohta ka Eesti

keskmisest märkimisväärselt suurem. Ettevõtetes, kus on tehtud koostööd TA-asutustega, on loodav

lisandväärtus töötaja kohta suurem niši keskmisest. Lisandunud ettevõtete poolt loodud

lisandväärtus töötaja kohta on väiksem nii nišist tervikuna kui ka Eesti ettevõtetest keskmiselt.

Ekspordiga tegelevates ettevõtetes oli keskmine lisandväärtus töötaja kohta suurem nii niši

keskmisest kui ka TA-asutustega koostööd teinud ettevõtete omast.


Joonis 18. Punase biotehnoloogia kasvuniši ettevõtete lisandväärtus töötaja kohta 2012 ja 2016


Punase biotehnoloogia niši ettevõtete eksport kasvas võrreldes 2012. aastaga 22%, kasv oli suurem

kui Eesti ettevõtetes keskmiselt (10%). Niši ettevõtete eksport moodustas kogu ekspordist üsna

väikese osa - vastavalt aastale 0,4% ja 0,5%. Enamus niši ekspordist moodustus kümne suurema

eksportööri poolt, siiski on kümne suurema ettevõtte panus kogu niši eksporti vähenenud. 2012.

aastal eksportisid suuremad eksportöörid 87,7% kogu niši eksporditavatest kaupadest, kuid 2016.

aastal 82,2%. Ekspordi osa niši müügitulust on kasvanud 2016. aastaks 47,7%ni. TA-asutustega

koostööd tegevate ettevõtete ekspordimahud moodustasid suurema osa kogu niši ekspordist,

vastavalt aastale 89,5% ja 86,1%. Ekspordi osa kogu müügitulust moodustas ligikaudu poole. Uute

lisandunud ettevõtete ekspordimahud jäävad tagasihoidlikuks.

Tabel 34. Punase biotehnoloogia kasvuniši ettevõtete eksport 2012 ja 2016



ettevõtted


2012 2016 2012 2016 2016


Niši ekspordi maht kokku (miljon eurot) 52 64 47 55 1,6


0,4 0,5 89,5 86,1 2,5



87,7 82,2 84,5 79,8 2,5



2012. aastal oli niši ettevõtete suurimateks ekspordi sihtriikideks Holland (16,2%), müük väljapoole

Euroopa Liidu liikmesriike (15,5%), Iirimaa (14,6%) ja Suurbritannia (13,1%). 2016. aastaks kasvas

eksport oluliselt Suurbritanniasse ja Hollandisse, millest said suurimad ekspordi sihtriigid, vastavalt

19,8% ja 19%ga. Uute sihtturgudena on esile tõusnud muud Euroopa Liidu liikmesriigid, Belgia ja

Venemaa.

31

60

3

29

68

0

36

87

8

22

86

8

43

67

3

44

63

6

54

06

7

24

62

8

11

83

6

0

10 000

20 000

30 000

40 000

50 000

60 000



teinud ettevõtted



2012

2016


Joonis 19. Punase biotehnoloogia kasvuniši ettevõtete eksport sihtriikide kaupa (%-des) 2012 ja 2016


Punase biotehnoloogia niši ettevõtetes on materiaalseid ja immateriaalseid põhivarasid soetatud

2012. aastal kokku 5,2 miljoni euro ja 2016. aastal 2,5 miljoni euro eest (muutus oli -52%). Võrreldes

tulemusi kõikide Eesti ettevõtete keskmisega, siis vaatlusalusel perioodil vähenesid kõikides Eesti

ettevõtetes kokku kulud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamiseks 28%. Niši ettevõtetes on

materiaalne põhivara kokku vähenenud 3% võrra ning immateriaalne põhivara kasvanud 60%.

Ettevõtetel, mis tegid koostööd TA-asutustega vähenesid vaatlusalusel perioodil kulud materiaalse ja

immateriaalse põhivara soetamiseks, kuid materiaalse ja immateriaalse põhivara maht on kasvanud.

Nende näitajate kasv võib viidata, et nelja aasta jooksul on niši ettevõtted investeerinud oma

ettevõtete materiaalsetesse ja immateriaalsetesse varadesse.

Tabel 35. Punase biotehnoloogia kasvuniši ettevõtete materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad 2012 ja 2016

MATERIAALSETE JA

IMMATERIAALSETE

INVESTEERINGUTE MAHT JA

VOOD



2012 2016 muutus,

% 2012 2016

muutus, %

2016 2012 2016 muutus

,%


5,2 2,5 -52% 3,6 2,2 -38,9 0,3 3,8 1,9 -50,0

Materiaalne põhivara kokku 20,0 19,5 -3% 11,3 12,3 8,8 1,1 10,3 10,7 3,9


13,7 21,9 60% 12,6 21,1 67,5 0,3 9,8 19,4 98,0


Sihtfinantseerimisi on nišis olnud kokku 2012. aastal 3 840816 eurot ning 2016. aastal 1 393 977



sihtfinantseeringust 69%. Sihtfinantseeringuid on saanud peamiselt ettevõtted, kes on teinud

koostööd TA-asutustega. Kõikides teistes Eesti ettevõtetes on mõlemal aastal olnud pikaajaliste



16,2

15,5

14,6

13,1

7,2

4,8

4,3

4,2

3,8

3,0

19,0

10,9

19,8

4,7

6,0

6,5

2,9

10,0

4,1

3,2

0 10 20 30

Holland

Müük väljaspool …

Iirimaa

Suurbritannia

Šveits


Leedu

Saksamaa

Poola

Rootsi

Müük Euroopa Liidu …

Belgia

Venemaa




Tabel 36. Punase biotehnoloogia kasvuniši ettevõtete sihtfinantseeringud 2012 ja 2016




2012 2016 muutus,

% 2012 2016

muutus, %

2016 2012 2016 muutus,

%


0,56 0,96 71% 0,54 0,96 79 0,000 0,25 0,96 283


3,28 0,43 -87% 3,28 0,43 -87 0,003 0,91 0,43 -53


Punase biotehnoloogia niši ettevõtete passiva osa moodustas peamiselt omakapital ning passiva

struktuur on ka samaks jäänud. Kohustustes omakorda moodustavad enamuse lühiajalised

kohustused ning nende osakaal on vähenenud. Ettevõtetes, mis on teinud koostööd TA-asutustega,

oli omakapitali osa passivas suurem, kohustustes moodustavad enamuse aga sarnaselt kogu nišile

lühiajalised kohustused. Võrreldes niši ettevõtete passiva struktuuri kõikide Eesti ettevõtetega

kokku, siis kõikides Eesti ettevõtetes kokku moodustavad suurema osa passivast omakapital (55%)

ning see osakaal on püsinud muutumatuna. Kohustustes moodustuvad enamuse pikaajalise

kohustused (57%) ning ka see osakaal on jäänud samaks.

Tabel 37. Punase biotehnoloogia kasvuniši ettevõtete kohustused ja omakapital 2012 ja 2016





2012 2016 2012 2016 2016 2012 2016






Kokkuvõtvalt on punase biotehnoloogia nišš kasvanud arvestades müügitulu, töötajate arv on mõnevõrra vähenenud. Niši ettevõtete tööjõukulud on kasvanud, kasv oli küll väiksem kui Eesti ettevõtetes keskmiselt, kuid niši ettevõtetes tööjõukulud ületasid Eesti keskmist. Niši ettevõtete poolt loodud lisandväärtus on kasvanud oluliselt kiiremini kui Eesti ettevõtetes keskmiselt. Niši ettevõtete ekspordimaht on samuti oluliselt kasvanud.

1.2.7 Energia- ja ressursitõhusus ehitusel ja ehitistes

Energia- ja ressursitõhusus ehitusel ja ehitistes niši ettevõtete analüüsi oli kaasatud 2012. aastal 56

ettevõtet ning 2016. aastal 71 ettevõtet. Niši ettevõtetes töötajate arv vähenes nelja aasta jooksul

15%. 2012. aastal töötas niši ettevõtetes kokku 11 119 töötajat, 2016. aastal aga 9468. Keskmine

töötajate arv ettevõtte kohta oli märkimisväärselt suurem kui Eesti ettevõtetes keskmiselt: 2012.

aastal 199 ja 2016. aastal 134 töötajat (Eesti ettevõtetes keskmiselt samal perioodil 8 ja 7 töötajat),

kuid samas on see uuritud perioodil oluliselt langenud (-33%). Kümne suurema töötajate arvuga

ettevõtetes töötas suurem osa kogu niši töötajatest – 2012. aastal 92,1% ja 2016. aastal 91,1%.

Kõikidest Eesti ettevõtete töötajatest moodustasid niši töötajad vastavalt aastale 3% ja 2,4%. Nendes

ettevõtetes, kes olid teinud koostööd TA-asutustega, töötas enamik niši töötajatest, mis on ka


ootuspärane, kuna suurem osa niši ettevõtetest on teinud koostööd TA-asutustega. Viimase nelja

aasta jooksul niši sisenenud ettevõtetes7 töötab kogu niši töötajatest 1,6%. Eksportivate ettevõtetes

töötavad pea kõik niši töötajad, vastavalt aastale 97,6% ja 96,1%. Eksportivate ettevõtete keskmine

töötajate arv oli suurem kui nišis keskmiselt, vastavalt aastale 311 ja 240 töötajat.

Tabel 38. Energia- ja ressursitõhusus ehitusel ja ehitistes kasvuniši ettevõtete töötajate arv 2012 ja 2016




2012 2016 muutus,

% 2012 2016

muutus, %

2016 2012 2016 muutus,

%


Niši töötajate arv 11 119

9 484 -15% 11

019 9 350 -15 63

10 856

9 114 -16,0


199 134 -33% 245 180 -27 6 311 240 -22,8


3,0 2,4

99,1 98,6

0,7 97,6 96,1


10 239

8 644 -16% 10

134 8 644 -14,7 62

10 239

8 603 -16,0


92,1 91,1

92,0 92,4

98,4 94,3 94,4





kogu Eesti keskmisega, olid energia ja ressursitõhususe niši ettevõtete tööjõukulud suuremad. 2012.

aastal oli Eesti ettevõtetes keskmine tööjõukulu 916 eurot kuus ning 2016. aastal 1142 eurot.

Tööjõukulude kasv oli Eesti ettevõtetes keskmiselt väiksem niši ettevõtete tööjõukulude kasvust

(25%). TA-asutustega koostööd teinud ning eksportivates ettevõtetes on tööjõukulud inimese kohta

samad kui nišis tervikuna. Uute nišši sisenenud ettevõtete tööjõukulud inimese kohta on väiksemad

niši keskmisest.

7 2013. aastal sisenes nišši 2 ettevõtet, 2014. aastal 6, 2015. aastal 3 ettevõtet, 2016. aastal 0 ettevõtet.


Joonis 20. Energia- ja ressursitõhusus ehitusel ja ehitistes kasvuniši ettevõtete tööjõukulud 2012 ja 2016


Energia- ja ressursitõhusus ehitusel ja ehitistes niši ettevõtete müügitulu kasvas võrreldes 2012.

aastaga 5%. 2012. aastal oli kogu niši müügitulu kokku 1350 miljonit eurot, mis moodustas 3,1%

kogu Eesti ettevõtete müügitulust. 2016. aastal oli müügitulu kokku 1420 miljonit eurot, mis

moodustas 3% kõikide Eesti ettevõtete müügitulust. Suurem osa niši müügitulust moodustus kümne

suurema ettevõtte poolt, vastavalt aastale 95,5% ja 94%. Ettevõtetes, mis on mingis vormis teinud

koostööd TA-asutustega, kasvas müügitulu samal perioodil samuti 5%, nende ettevõtete müügitulu

moodustas mõlemal aastal kogu niši müügitulust 99,3%. Viimase nelja aasta jooksul lisandunud

ettevõtete müügitulu moodustas kogu niši omast 0,9%. Eksportivate ettevõtete müügitulu andis

vastavalt aastale 96% ja 94% kogu niši müügitulust.

Tabel 39. Energia- ja ressursitõhusus ehitusel ja ehitistes kasvuniši ettevõtete müügitulu 2012 ja 2016




2012 2016 muutus,

% 2012 2016

muutus, %

2016 2012 2016 muutus,

%


56 71 26,8 45 52 15,6 11 35 38 8,6


1 350 1 420 5% 1 340 1 410 5 12,2 1 290 1 330 3,1


24,1 20,0 -17% 29,9 27,1 -9 1,1 36,90 34,9 -5,4


3,10 3,03

99,3 99,3

0,9 96 94


1 289 1 335 4% 1 273 1 335 5 12,1 1 269 1 287 1,4


95,5 94,0

95,0 94,7

99,2 98,4 96,8



1 5

93

1 5

91

1 5

97

91

6

1 9

19

1 9

17

1 9

18

1 1

42

1 3

71

0

200

400

600

800

1 000

1 200

1 400

1 600

1 800

2 000



teinud ettevõtted



2012

2016


Energia- ja ressursitõhusus ehitusel ja ehitistes niši ettevõtetes moodustuv lisandväärtus töötaja

kohta on võrreldes 2012. aastaga kasvanud ligikaudu 20%, võrreldes tulemust kogu Eesti keskmisega

(8%), on kasv olnud palju kiirem. Lisaks oli niši keskmine lisandväärtus töötaja 2016. aastal kohta

oluliselt suurem Eesti keskmisest. Ettevõtetes, kus on tehtud koostööd TA-asutustega, on loodav

lisandväärtus töötaja kohta pisut suurem niši keskmisest, sh on lisandväärtus töötaja kohta kasvanud

samas tempos (20%) kui nišis tervikuna samal perioodil. Viimase nelja aasta jooksul nišši lisandunud

ettevõtete poolt loodud lisandväärtus töötaja kohta on väiksem kui nišis tervikuna. Eksportivate

ettevõtete poole loodud lisandväärtus on kasvanud nelja aasta jooksul pisut vähem kui niši kokku

(18%).

Joonis 21. Energia- ja ressursitõhusus ehitusel ja ehitistes kasvuniši ettevõtete lisandväärtus töötaja kohta 2012 ja 2016


Energia- ja ressursitõhusus ehitusel ja ehitistes niši ettevõtete ekspordimahud on vähenenud nelja

aastaga 8%. 2012. aastal oli kogu ekspordimaht 275 miljonit eurot, 2016. aastal aga 252 miljonit

eurot. Kõikide Eesti ettevõtete ekspordist moodustas niši ettevõtete eksport vastavalt aastale 2,2%

ja 1,8%. Samal perioodil kasvas kõikide Eesti ettevõtete ekspordimaht 10%. Kümne suurema

eksportööri ekspordimaht moodustas mõlemal aastal pea kogu niši ekspordimahu. Niši ettevõtete

müügitulust moodustas eksport 2012. aastal 20% ning 2016. aastal 18%. See näitab, et peamiselt on

niši ettevõtete tegevus suunatud koduturule. TA-asutustega koostööd tegevate ettevõtete

ekspordimahud moodustasid pea kogu niši ekspordi. TA-asutustega koostööd teinud ettevõtete

eksport moodustus kümne suurema eksportööri tulemustest. Uute tulijate ekspordimahud jäävad

tagasihoidlikuks ning tõenäoliselt oli uute tulijate esmane tegevus suunatud koduturule, kuivõrd

eksport moodustas müügitulust 0,4%.

Tabel 40. Energia- ja ressursitõhusus ehitusel ja ehitistes kasvuniši ettevõtete eksport 2012 ja 2016



ettevõtted


2012 2016 2012 2016 2016



54

69

6

54

96

0

55

25

3

22

86

8

65

37

3

65

98

9

64

95

5

24

62

8

24

52

0

0

10 000

20 000

30 000

40 000

50 000

60 000

70 000



teinud ettevõtted



2012

2016




ettevõtted


2012 2016 2012 2016 2016

Niši ekspordi osakaal kõikide Eesti ettevõtete ekspordist (%) 2,2 1,8 98,9 98,8 0,02



96,7 96,8 97,1 98,0 100,0




2012. aastal olid suurimad ekspordi sihtriigid muud riigid kokku (25,4%), Läti (21,8%) ja Leedu

(19,7%). 2016. aastaks oli peamisteks sihtturgudeks Läti (23,3%) ja muud Euroopa Liidu liikmesriigid

(21,9%). Uute sihtturgudena tõusid 2016. aastal esile Euroopa Liidu muud liikmesriigid ja riigid

väljaspool Euroopa Liidu liikmesriike.

Joonis 22. Energia- ja ressursitõhusus ehitusel ja ehitistes kasvuniši ettevõtete eksport sihtriikide kaupa (%-des) 2012 ja 2016


Energia- ja ressursitõhusus ehitusel ja ehitistes niši ettevõtetes soetati materiaalseid ja

immateriaalseid põhivarasid 2012. aastal kokku 510 miljoni euro ja 2016. aastal 178 miljoni euro eest

(muutus oli -65%). Võrreldes tulemusi kõikide Eesti ettevõtete keskmisega, siis vaatlusalusel

perioodil vähenesid kõikides Eesti ettevõtetes kokku kulud materiaalse ja immateriaalse põhivara

soetamiseks 28%. Niši ettevõtetes on materiaalne põhivara kokku suurenenud 31% võrra ning

immateriaalne põhivara vähenenud 40%.

25,3

21,7

19,6

10,7

8,8

6,0

3,2

3,0

0,3

0,3

3,0

23,2

12,2

6,0

10,1

6,7

7,3

21,9

6,9

0 5 10 15 20 25 30

Muud riigid

Läti

Leedu

Norra

Soome

Rootsi

Suurbritannia

Taani

Austria

Venemaa






Tabel 41. Energia- ja ressursitõhusus ehitusel ja ehitistes kasvuniši ettevõtete materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad 2012 ja 2016

MATERIAALSETE JA

IMMATERIAALSETE

INVESTEERINGUTE

MAHT JA VOOD



2012 2016 muutus,

% 2012 2016

muutus, %

2016 2012 2016 muutus,

%


510 178 -65% 509 178 -65 0 506 156 -69,2


2 610 3 420 31% 2 610 3 420 31 0,2 2 580 3 270 26,7


95,2 56,9 -40% 95 56,6 -40 0,5 71,8 55,3 -23,0


Sihtfinantseerimisi on nišis olnud kokku 2012. aastal ligi 16,8 miljonit eurot ning 2016. aastal veidi

üle poole miljoni euro. Sealjuures moodustasid mõlemal aastal suurema osa pikaajalised

sihtfinantseeringud. Kõikides teistes Eesti ettevõtetes on mõlemal aastal olnud pikaajaliste



Tabel 42. Energia- ja ressursitõhusus ehitusel ja ehitistes kasvuniši ettevõtete sihtfinantseeringud 2012 ja 2016




2012 2016 muutus,

% 2012 2016

muutus, %

2016 2012 2016 muutus,

%


0,31 0,11 -63% 0,31 0,11 -63,1 0 0,27 0,11 -58,1


16,5 0,47 -97% 16,2 0 -100,0 2 879,0 15,5 0,017 -99,9


Energia- ja ressursitõhusus ehitusel ja ehitistes niši ettevõtete passiva osa moodustas 2012. aastal

peamiselt omakapital, 2016. aastaks jäi passiva struktuur samaks. Kohustustes omakorda

moodustavad enamuse pikaajalised kohustused ning nende osakaal on kasvanud. Ettevõtetes, mis

on teinud koostööd TA-asutustega, oli kohustuste osa passivas struktuur niši keskmisega sarnane.

Võrreldes niši ettevõtete passiva struktuuri kõikide Eesti ettevõtetega kokku, siis kõikides Eesti

ettevõtetes kokku moodustavad suurema osa passivast omakapital (55%) ning see osakaal on

püsinud muutumatuna. Kohustustes moodustuvad enamuse pikaajalise kohustused (57%) ning ka

see osakaal on jäänud samaks.

Tabel 43. Energia- ja ressursitõhusus ehitusel ja ehitistes kasvuniši ettevõtete kohustused ja omakapital 2012 ja 2016





2012 2016 2012 2016 2016 2012 2016







Kokkuvõtvalt on energia- ja ressursitõhusus ehitusel ja ehitistes nišš kahanenud arvestades töötajate arvu, see on seotud Eesti Energia kui niši suurima ettevõtte töötajate arvu vähenemisega. Müügitulu aga on niši ettevõtetes kokku kasvanud. Niši töötajad on koondunud peamiselt kümnesse suuremasse ettevõttesse ning ettevõtete tööjõukulud on kasvanud, kasv oli küll väiksem kui Eesti ettevõtetes keskmiselt, kuid niši ettevõtetes tööjõukulud ületasid Eesti keskmist. Niši ettevõtete poolt loodud lisandväärtus on kasvanud Eesti keskmisest kiiremini. Niši ettevõtete ekspordimaht on vähenenud, kuid see võib olla seotud Eesti Energia ASi ekspordimahu vähenemisega.

1.2.8 Puidu väärindamine: puit ehituses

Puit ehituses niši ettevõtteid oli 2012. aastal analüüsi kaasatud 432 ning 2016. aastal 542. Niši

ettevõtete töötajate arv on nelja aastaga kasvanud 22%. 2012. aastal töötas niši ettevõtetes kokku

10 847 töötajat, mis moodustas kõikide Eesti ettevõtete töötajatest 2,9%, 2016. aastal oli töötajate

arv 13 250, see oli 3,3% kõikidest Eesti ettevõtete töötajatest. Niši töötajatest ligikaudu 35% töötas

mõlemal aastal kümnes kõige suurema töötajate arvuga ettevõttes. Nendes ettevõtetes, mis olid

teinud koostööd TA-asutustega, töötas 2016. aastal kokku 28,1% kogu niši töötajatest, neid

ettevõtteid, kes on koostööd teinud TA-asutustega on niši suurust arvestades üsna vähe. Viimase

nelja aasta jooksul niši sisenenud ettevõtetes8 töötab kogu niši töötajatest 5,1%. Eksportivates

ettevõtetes töötas 2016. aastal 74,1% kõikidest niši töötajatest.

Tabel 44. Puidu väärindamine: puit ehituses kasvuniši ettevõtete töötajate arv 2012 ja 2016



2012 2016 muutus,

% 2012 2016

muutus, %

2016 2012 2016 muutus,

%


432 542 25,5 38 41 7,9 82 208 231 11,1

Niši töötajate arv 10 847

13 250

22 2 834 3 722 31 674 7 946 9 821 23,6


25 24 -4 75 91 21 8 38 43 13,2


2,9 3,3

26,1 28,1

5,1 73,3 74,1


3 900 4 523 16 2 230 2 972 33,3 448 3 239 3 947 21,9


36,0 34,1

78,7 79,8

66,5 40,8 40,2





kogu Eesti keskmisega, olid puidu väärindamise niši ettevõtete tööjõukulud suuremad. 2012. aastal



oli Eesti ettevõtetes keskmine tööjõukulu 916 eurot kuus ning 2016. aastal 1142 eurot. Tööjõukulude

kasv oli Eesti ettevõtetes keskmiselt väiksem niši ettevõtete tööjõukulude kasvust (25%). TA-


nišis tervikuna. Uute nišši sisenenud ettevõtete tööjõukulud inimese kohta on väiksemad nii

koostööd tegevate ettevõtete omast kui ka niši keskmisest. Eksportivate ettevõtete tööjõukulud

inimese kohta ületasid 2016. aastal lisaks niši keskmisele ka TA-asutustega koostööd teinud

ettevõtete tööjõukulusid.

Joonis 23. Puidu väärindamine: puit ehituses kasvuniši ettevõtete tööjõukulud 2012 ja 2016


Puit ehituses niši ettevõtete müügitulu kasvas võrreldes 2012. aastaga 49%, samal ajal kasvas Eesti

ettevõtete müügitulu kokku 8%. Niši ettevõtete müügitulu kokku oli 2012. aastal 1080 miljonit eurot,

mis moodustas kõikide Eesti ettevõtete müügitulust 2,5%, 2016. aastaks kasvas müügitulu 1610

miljoni euroni ja see moodustas kogu Eesti ettevõtete müügitulust 3,4%. Niši keskmine müügitulu

ettevõtte kohta kasvas samal perioodil 20% 2,5 miljonilt eurolt 3,4 miljoni euroni. Kümne suurima

ettevõtte panus kogu niši müügitulusse vähenes nelja aastaga ligikaudu nelja protsendipunkti võrra.

Ettevõtetes, mis on mingis vormis teinud koostööd TA-asutustega, kasvas müügitulu samal perioodil

77%, nende ettevõtete müügitulu moodustas kogu niši müügitulust vastavalt 22,8% ja 27%. Viimase

nelja aasta jooksul lisandunud ettevõtete müügitulu moodustas kogu niši omast 4,4%. Eksportivate

ettevõtete müügitulu aga moodustas 2016. aastaks juba 79% kogu niši müügitulust.

Tabel 45. Puidu väärindamine: puit ehituses kasvuniši ettevõtete müügitulu 2012 ja 2016

MÜÜGITULU Kogu nišš Koostöö TA-asutustega Lisandunud ettevõtted


2012 2016 muutus,

% 2012 2016

muutus, %

2016 2012 2016 muutus,

%



1 080 1 610 49 246,0 435 77 71,4 836 1 270 51,9


2,5 3,0 20 6,5 10,6 63 0,9 4,00 5,5 37,5


2,5 3,4

22,8 27,0

4,4 77 79

1 1

52

1 2

50

1 2

10

91

6

1 5

30

1 7

67

1 5

93

1 1

42

1 3

52

0

200

400

600

800

1 000

1 200

1 400

1 600

1 800



teinud ettevõtted



2012

2016




2012 2016 muutus,

% 2012 2016

muutus, %

2016 2012 2016 muutus,

%


492 667 36 203,0 357,0 76 59,8 434 620 42,9


45,6 41,4

82,5 82,1

83,8 51,9 48,8



Puit ehituses niši ettevõtetes moodustuv lisandväärtus töötaja kohta on kasvas võrreldes 2012.

aastaga ligikaudu 33%, võrreldes tulemust kogu Eesti keskmisega (8%), on kasv olnud kiirem ning niši

ettevõtete poolt loodav lisandväärtus on ka pisut suurem kui Eesti ettevõtete keskmine. Ettevõtetes,

kus on tehtud koostööd TA-asutustega on loodav lisandväärtus töötaja kohta suurem niši

keskmisest, sh on lisandväärtus töötaja kohta kasvanud pisut rohkem (34%) kui nišis tervikuna samal

perioodil. Viimase nelja aasta jooksul nišši lisandunud ettevõtete poolt loodud lisandväärtus töötaja

kohta on väiksem kui nišis tervikuna. Eksportivate ettevõtete poolt loodud lisandväärtus on pisut

suurem niši keskmisest.

Joonis 24. Puidu väärindamine: puit ehituses kasvuniši ettevõtete lisandväärtus töötaja kohta 2012 ja 2016


Puit ehituses niši ettevõtete ekspordimahud on kasvanud võrreldes 2012. aastaga 52%. 2012. aastal

oli kogu ekspordimaht 575 miljonit eurot, 2016. aastal juba 874 miljonit eurot. Kõikide Eesti

ettevõtete ekspordist moodustas niši ettevõtete eksport vastavalt aastale 4,5% ja 6,2%. Samal

perioodil kasvas kõikide Eesti ettevõtete ekspordimaht 10%. Kümne suurema eksportööri

ekspordimaht moodustas mõlemal aastal ligikaudu 60% niši ekspordimahust. Niši ettevõtete

müügitulust moodustas eksport mõlemal aastal üle poole. TA-asutustega koostööd tegevate

ettevõtete ekspordimahud moodustasid kogu niši ekspordist vastavalt aastale 33% ja 40%. TA-

asutustega koostööd teinud ettevõtete eksport moodustus peamiselt kümne suurema eksportööri

tulemustest ning nende ettevõtete müügitulust moodustab eksport enamuse.

23

78

5

23

00

6

25

42

2

22

86

8 29

13

2

30

89

7

30

95

4

24

62

8

21

36

5

0

5 000

10 000

15 000

20 000

25 000

30 000

35 000



teinud ettevõtted



2012

2016


Tabel 46. Puidu väärindamine: puit ehituses kasvuniši ettevõtete eksport 2012 ja 2016



ettevõtted


2012 2016 2012 2016 2016




4,5 6,2 33,0 40,0 3,63



60,2 62,1 93,7 90,3 97,8



Niši ettevõtete ekspordi peamisteks sihtriikideks on muud Euroopa Liidu riigid, kuhu eksporditi 2016.

aastal 20,8% kogu niši ekspordist. Suurema kasvu osakaalude võrdluses on teinud Rootsi, kuhu

eksport on kasvanud 5,8%-lt 12,6%-ni Üldiselt on sihtriikide osakaalud olnud mõlemal aastal

sarnased, uue turuna on esile tõusnud 2016. aastal Austraalia ning sihtriikide seast on välja jäänud

Läti.

Joonis 25. Puidu väärindamine: puit ehituses kasvuniši ettevõtete eksport sihtriikide kaupa (%-des)2012 ja 2016


Puit ehituses niši ettevõtetes soetati materiaalseid ja immateriaalseid põhivarasid 2012. aastal kokku

42,2 miljoni euro ja 2016. aastal 69,5 miljoni euro eest (muutus oli 65%). Võrreldes tulemusi kõikide

Eesti ettevõtete keskmisega, siis vaatlusalusel perioodil vähenesid kõikides Eesti ettevõtetes kokku

kulud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamiseks 28%. Niši ettevõtetes on materiaalne

põhivara kokku kasvanud 51% võrra. Ettevõtetel, mis tegid koostööd TA-asutustega kasvasid

võrreldes 2012. aastaga nii kulud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamiseks kui ka

materiaalse põhivara maht.

18,7

15,3

8,4

7,3

6,1

5,8

5,6

5,1

4,2

3,7

20,8

13,7

9,1

7,4

9,8

12,6

4,2

2,5

3,0

3,0

0 5 10 15 20 25


Norra

Soome

Saksamaa


Rootsi

Jaapan

Läti

Taani

Suurbritannia

Austraalia




Tabel 47. Puidu väärindamine: puit ehituses kasvuniši ettevõtete materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad 2012 ja 2016

MATERIAALSETE JA

IMMATERIAALSETE

INVESTEERINGUTE

MAHT JA VOOD



2012 2016 muutus,

% 2012 2016

muutus, %

2016 2012 2016 muutus,

%


42,2 69,5 65% 7,3 8,1 11 1,4 35,7 51,5 44,3


258,0 389,0 51% 57,4 69,4 21 14,4 201 286 42,3


2,1 17,2 719% 1,1 1,9 73 0,2 0,8 3,4 325,0



eurot. Sealjuures moodustasid mõlemal aastal suurema osa pikaajalised sihtfinantseeringud.

Sihtfinantseeringuid on saanud peamiselt need ettevõtted, kes on teinud koostööd TA-asutustega.

Kõikides teistes Eesti ettevõtetes on mõlemal aastal olnud pikaajaliste sihtfinantseeringute osakaal

suurem – vastavalt 78,2% ja 78,6%. Sihtfinantseeringute kogumaht on kõikides Eesti ettevõtetes

kokku vähenenud 53%.

Tabel 48. Puidu väärindamine: puit ehituses kasvuniši ettevõtete sihtfinantseeringud 2012 ja 2016




2012 2016 muutus,

% 2012 2016

muutus, %

2016 2012 2016 muutus,

%


0,33 0,81 147% 0,069 0,31 360,0 0,009 0,25 0,47 89,0


2,23 2,21 -1% 0,51 0,84 65,6 0,002 1,4 0,92 -34,0


Puit ehituses niši ettevõtete passiva osa moodustas mõlemal aastal peamiselt omakapital.

Kohustustes omakorda moodustavad enamuse lühiajalised kohustused ning nende osakaal on

kasvanud. Võrreldes niši ettevõtete passiva struktuuri kõikide Eesti ettevõtetega kokku, siis kõikides

Eesti ettevõtetes kokku moodustavad suurema osa passivast omakapital (55%) ning see osakaal on



Tabel 49. Puidu väärindamine: puit ehituses kasvuniši ettevõtete kohustused ja omakapital 2012 ja 2016





2012 2016 2012 2016 2016 2012 2016







Kokkuvõtvalt on puit ehituses nišš kasvanud arvestades nii töötajate arvu kui ka müügitulu, kuid mõlemad näitajad on ettevõtete keskmistena langenud. Niši ettevõtete tööjõukulud on uuritud perioodil kasvanud ning seejuures on kasv olnud suurem kui Eesti ettevõtetes keskmiselt. Niši ettevõtete poolt loodud lisandväärtus on samuti kasvanud oluliselt kiiremini kui Eesti ettevõtetes keskmiselt. Niši ettevõtete ekspordimaht on samuti oluliselt kasvanud, kuid sihtturgude osakaalud on jäänud valdavalt samaks.

1.2.9 Nano- ja pinnakattetehnoloogiad

Nano- ja pinnakattetehnoloogiate niši ettevõtetest oli 2012. aastal analüüsi kaasatud 90 ja 2016.

aastal 92 ettevõtet. Niši ettevõtete töötajate arv jäi võrreldes 2012. aastaga enam-vähem samale

tasemele. 2012. aastal töötas niši ettevõtetes kokku 8081 töötajat, mis moodustas 2,2% kõikide Eesti

ettevõtete töötajatest. 2016. aastaks oli töötajate arv 8023, mis moodustas 2% kõikide Eesti

ettevõtete töötajatest. Nanotehnoloogia ettevõtete keskmine töötajate arv vähenes nelja aastaga 90

töötajalt 87 töötajani (Eesti ettevõtete keskmine töötajate arv oli samal perioodil vastavalt 8 ja 7).

Kümnes suuremas ettevõttes töötas mõlemal aastal üle 60% kõikidest niši töötajatest. Nendes

ettevõtetes, kes olid teinud koostööd TA-asutustega, töötas üle 75% kogu niši töötajatest, mis on

ootuspärane, sest TA-asutustega koostööd teinud ettevõtete arv on niši üldist ettevõtete arvu

arvestades üsna suur. Viimasel neljal aastal sisenes nišši vaid kaks ettevõtet. Kuna vaatluste arv on

väga väike, siis ei esitata eraldi tulemusi lisandunud ettevõtete kohta. Eksportivates ettevõtetes

töötas üle 80% kogu niši ettevõtetest.

Tabel 50. Nano- ja pinnakattetehnoloogiate kasvuniši ettevõtete töötajate arv 2012 ja 2016

Töötajate arv Kogu nišš Koostöö TA-asutustega Eksportivad ettevõtted

2012 2016 muutus,

% 2012 2016

muutus, %

2012 2016 muutus,

%

Ettevõtete arv analüüsis 90 92 2,2 67 69 3,0 70 67 -4,3

Niši töötajate arv 8 081 8 023 -1 6 203 6 299 2 7 055 6 814 -3,4


90 87 -3 93 91 -2 101 102 1,0


2,16 2,01

76,8 78,5

87,3 84,9


5 226 5 062 -3 4 805 4 730 -1,6 4 699 1 399 -70,2


64,67 63,09

77,5 75,1

66,6 20,5

*Koostöö ja ekspordi korral osakaal nišist tervikuna




kogu Eesti keskmisega, olid nanotehnoloogiate niši ettevõtete tööjõukulud suuremad. 2012. aastal

oli Eesti ettevõtetes keskmine tööjõukulu 916 eurot kuus ning 2016. aastal 1142 eurot. Tööjõukulude

kasv oli Eesti ettevõtetes keskmiselt sarnane niši ettevõtete tööjõukulude kasvule (25%). TA-


nišis tervikuna. Eksportivates ettevõtetes on tööjõukulud samal tasemel kogu nišiga.


Joonis 26. Nano- ja pinnakattetehnoloogiate kasvuniši ettevõtete tööjõukulud 2012 ja 2016


Nano- ja pinnakattetehnoloogiate niši ettevõtete müügitulu vähenes võrreldes 2012. aastaga 23%

võrra. 2012. aastal oli niši ettevõtete müügitulu kokku 1130 miljonit eurot, mis moodustas kõikide

Eesti ettevõtete müügitulust 2,6%. 2016. aastal oli kogu müügitulu 871 miljonit eurot, selle osakaal

kõikide Eesti ettevõtete müügitulust oli 1,9%. Kümne suurema ettevõtte müügitulu moodustas kogu

niši müügitulust 2012. aastal 78,7% ning 2016. aastal 71,2%. Ettevõtetes, mis on mingis vormis

teinud koostööd TA-asutustega, vähenes müügitulu samal perioodil 21%, nende ettevõtete

müügitulu moodustas kogu niši müügitulust vastavalt 77,1% ja 78,6%. Eksportivate ettevõtete

müügitulu vähenes nelja aastaga 28,1%. Nende ettevõtete müügitulu moodustas kogu niši

müügitulust vastavalt 95% ja 88%.

Tabel 51. Nano- ja pinnakattetehnoloogiate kasvuniši ettevõtete müügitulu 2012 ja 2016

MÜÜGITULU Kogu nišš Koostöö TA-asutustega Eksportivad ettevõtted

2012 2016 muutus,

% 2012 2016

muutus, %

2012 2016 muutus,

%

Ettevõtete arv analüüsis 90 92 2,2 67 69 3,0 70 67 -4,3


1 130 871 -23 910,0 739 -19 1 070 769 -28,1


12,6 9,5 -25 13,6 10,7 -21 15,20 11,5 -24,3


2,6 1,9

80,5 84,8

95 88


889 620 -30 778 601 -23 862 581 -32,6


78,7 71,2

85,5 81,3

80,6 75,6

*Koostöö ja ekspordi korral osakaal nišist tervikuna


Nano- ja pinnakattetehnoloogiate niši ettevõtetes moodustuv lisandväärtus töötaja kohta on

vaadeldaval perioodil vähenenud ligikaudu 14%, siiski oli niši keskmine lisandväärtus töötaja 2016.

1 5

07

1 6

58

1 5

30

91

6

1 8

27

2 0

04

1 8

24

1 1

42

0

500

1 000

1 500

2 000

2 500


TA asutustega koostööd teinud

ettevõtted


Kogu Eesti

2012

2016


aastal kohta suurem Eesti keskmisest. Lisandväärtuse vähenemine võib olla tingitud kõrge

lisandväärtusega ettevõtete mitte kaasamisest analüüsi (näiteks Eesti Energia Õlitööstuse AS oli

kustutatud ning Estonian Cell ASi kohta puudus informatsioon 2016. aastal). Ettevõtetes, kus on

tehtud koostööd TA-asutustega, on loodav lisandväärtus töötaja kohta suurem niši keskmisest.

Eksportivate ettevõtete poolt loodud lisandväärtus on sarnane kogu niši omale.

Joonis 27. Nano- ja pinnakattetehnoloogiate kasvuniši ettevõtete lisandväärtus töötaja kohta 2012 ja 2016


Nano- ja pinnakattetehnoloogiate niši ettevõtete ekspordimaht vähenes võrreldes 2012. aastaga

19%. 2012. aastal oli kõikide nanotehnoloogia niši ettevõtete eksport kokku 734 miljonit eurot, mis

moodustas 5,8% kõikide Eesti ettevõtete ekspordist. 2016. aastal aga 595 miljonit eurot, mis

moodustas 4,3% kogu ekspordist. Kümne suurema niši eksportööri poolt moodustus ligi 85% kogu

niši ekspordist. Niši ettevõtete müügitulust moodustas müük välisriikidesse üle 60%. TA-asutustega

koostööd tegevate ettevõtete ekspordimahud moodustasid kogu niši ekspordist vastavalt aastale

74,4% ja 85,5%.

Tabel 52. Nano- ja pinnakattetehnoloogiate kasvuniši ettevõtete eksport 2012 ja 2016


TA-asutustega koostööd teinud ettevõtted

2012 2016 2012 2016


Niši ekspordi maht kokku (miljon eurot) 734 595 546 509


5,8 4,3 74,4 85,5

10 suurema ekspordimahuga ettevõtte eksport kokku 626 492 500 460


85,3 82,7 91,6 90,4

Ekspordi osakaal müügitulust (%) 65,0 68,3 60,1 68,9


Nano- ja pinnakattetehnoloogiate niši suurim ekspordi sihtriik on mõlemal uuritud aastal olnud

Soome, mille osakaal koguekspordist on kasvanud 22,2%-lt 25,2%-ni. Võrreldes 2012. aastaga on

eksport kasvanud ka Rootsi, Taani, Saksamaale ja muudesse Euroopa Liidu liikmesriikidesse. Uute

40

21

8

48

04

1

42

52

3

22

86

8

34

52

6

38

41

9

35

95

5

24

62

8

0

5 000

10 000

15 000

20 000

25 000

30 000

35 000

40 000

45 000

50 000



ettevõtted


Kogu Eesti

2012

2016


sihtturgudena on 2016. aastal esile kerkinud müük väljapoole Euroopa Liidu liikmesriike, Itaalia ja

India. Võrreldes 2012. aastaga on sihtturgude seast välja jäänud Šveits, Venemaa, Prantsusmaa ja

Küpros.

Joonis 28. Nano- ja pinnakattetehnoloogiate kasvuniši ettevõtete eksport sihtriikide kaupa (%-des) 2012 ja 2016


Nano- ja pinnakattetehnoloogiate niši ettevõtetes soetati materiaalseid ja immateriaalseid

põhivarasid 2012. aastal kokku 159 miljoni euro ja 2016. aastal 31 miljoni euro eest (muutus oli -

80%). Võrreldes tulemusi kõikide Eesti ettevõtete keskmisega, siis vaatlusalusel perioodil vähenesid


ettevõtetes on materiaalne põhivara kokku vähenenud 34% võrra ning immateriaalne põhivara

kasvanud 121%. Ettevõtetel, mis tegid koostööd TA-asutustega vähenes vaatlusalusel perioodil

materiaalse põhivara maht, kuid kasvas immateriaalne põhivara.

Tabel 53. Nano- ja pinnakattetehnoloogiate kasvuniši ettevõtete materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad 2012 ja 2016

MATERIAALSETE JA

IMMATERIAALSETE

INVESTEERINGUTE

MAHT JA VOOD

Kogu nišš Koostöö TA-asutustega Eksportivad ettevõtted

2012 2016 muutus,

% 2012 2016

muutus, %

2012 2016 muutus,

%


159,0 31,1 -80 13,6 27,5 102 155 30,3 -80,5


662,0 437,0 -34% 521 370 -29 642 406 -36,8


4,4 9,7 121% 2,3 8 248 3,5 8,6 145,7



eurot. Sealjuures moodustasid mõlemal aastal enamuse pikaajalised finantsinvesteeringud. Kõikides

teistes Eesti ettevõtetes on mõlemal aastal olnud pikaajaliste sihtfinantseeringute osakaal suurem –

22,2

7,9

7,9

7,7

6,3

6,0

3,8

3,8

3,5

3,4

25,2

10,2

8,4

5,8

10,3

5,6

4,5

2,8

2,5

0 5 10 15 20 25 30

Soome

Šveits

Saksamaa

Rootsi


Venemaa

Prantsusmaa


Küpros

Taani


Itaalia

India




vastavalt 78,2% ja 78,6%. Sihtfinantseeringute kogumaht on kõikides Eesti ettevõtetes kokku

vähenenud 53%.

Tabel 54. Nano- ja pinnakattetehnoloogiate kasvuniši ettevõtete sihtfinantseeringud 2012 ja 2016

SIHTFINANTSEERIMINE Kogu nišš Koostöö TA-asutustega Eksportivad ettevõtted

2012 2016 muutus,

% 2012 2016

muutus, %

2012 2016 muutus,%


0,87 0,48 -45 0,16 0,48 204,9 0,84 0,33 -60,5


2,68 2,2 -18 1,6 2 25,8 2,68 1,76 -34,6


Nano- ja pinnakattetehnoloogiate niši ettevõtete passiva osa moodustas mõlemal aastal peamiselt.

Kohustustes omakorda moodustavad enamuse lühiajalised kohustused ning nende osakaal on

kasvanud. Ettevõtetes, mis on teinud koostööd TA-asutustega, passiva struktuur sarnane nišile

tervikuna. Võrreldes niši ettevõtete passiva struktuuri kõikide Eesti ettevõtetega kokku, siis kõikides

Eesti ettevõtetes kokku moodustavad suurema osa passivast omakapital (55%) ning see osakaal on



Tabel 55. Nano- ja pinnakattetehnoloogiate kasvuniši ettevõtete kohustused ja omakapital 2012 ja 2016

KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL Kogu nišš Koostöö TA-asutustega Eksportivad ettevõtted

2012 2016 2012 2016 2012 2016

Omakapital osa passivas (%) 58 57 58 57 58 57

Kohustuste osa passivas (%) 42 43 42 43 51 43

Lühiajaliste kohustuste osakaal (%) 79 54 86 55 81 52

Pikaajaliste kohustuste osakaal (%) 19 41 14 12 21 26


Kokkuvõtvalt on nano- ja pinnakattetehnoloogiate nišš kahanenud arvestades müügitulu ning töötajate arvu. Niši ettevõtete tööjõukulud on kasvanud samas tempos Eesti keskmisega ning tööjõukulud ületasid Eesti keskmist. Niši ettevõtete poolt loodud lisandväärtus on perioodi jooksul vähenenud ning ka ekspordimaht on vähenenud. Niši majandustulemuste langust võivad põhjustada suurte ettevõtete mitte arvestamine analüüsis, mis omakorda on seotud niššide nimekirja koostamise metoodikaga.

1.2.10 Maavarade väärindamine: põlevkivi keemiatööstuses

Põlevkivi keemiatööstuses niši ettevõtetest oli kaasatud analüüsi 2012. aastal üheksa ja 2016. aastal

kümme ettevõtet. Siinkohal on oluline märkida, et Eesti Energia ASi andmed tulevad ettevõtte

konsolideeritud bilansist, kuid tegelikkuses on nišis olulisemad Eesti Energia ASi tütarettevõtted,

millest kuulusid niši ettevõtete nimekirja Eesti Energia Õlitööstus AS, mis läks arvesse vaid 2012.

aastal, kuivõrd 10.01.2017 see ettevõtet kustutati ning lisaks kuulus niši ettevõtete nimekirja ka

Enefit Kaevandused AS.

Põlevkivi keemiatööstuses niši ettevõtete töötajate arv vähenes võrreldes 2012. aastaga 24%. 2012.

aastal töötas niši ettevõtetes kokku 9122 töötajat (2,44% kõikide Eesti ettevõtete töötajatest), kuid

2016. aastal oli töötajate arv vähenenud 6891ni, mis moodustas kõikide Eesti ettevõtete töötajatest

1,7%. Kuivõrd nišis on vähe ettevõtteid, mõjutab ühe ettevõtte muutus tulemustes oluliselt ka niši


tulemusi. Töötajate arvu vähenemine on eelkõige tingitust Eesti Energia töötajate arvu

vähenemisest, kuna Eesti Energia on ka niši suurim ettevõte. Sel perioodil vähenes Eesti Energia ASi

töötajate arv 21%. Selles nišis ei tooda eraldi välja tulemusi TA-asutustega koostööd teinud

ettevõtete lõikes, kuna maavarade väärindamise nišis oli kõigil ettevõtetel olemas koostöö kogemus.

Samuti ei tooda välja eraldi tulemusi uute sisenenud ettevõtete järgi, kuna nelja aasta jooksul

sisenes nišši vaid üks ettevõte. Pea kõik ettevõtted tegelesid ka ekspordiga ning seega töötasid ka

enamik niši töötajatest eksportivates ettevõtetes.

Tabel 56. Maavarade väärindamine: põlevkivi keemiatööstuses kasvuniši ettevõtete töötajate arv 2012 ja 2016

Töötajate arv Kogu nišš Eksportivad ettevõtted

2012 2016 muutus, % 2012 2016 muutus,

%

Ettevõtete arv analüüsis 9 10 11,1 8 6 -25,0

Niši töötajate arv 9 122 6 891 -24 9 107 6 873 -24,5

Keskmine töötajate arv ühes ettevõttes 1 014 689 -32 1 138 1 146 0,7

Niši töötajate osakaal kõikidest Eesti ettevõtete töötajatest (%)*

2,44 1,72

99,8 99,7

10 suurema töötajate arvuga ettevõtte töötajad 9 122 6 891 -24 9 107 6 873 -24,5


100,00 100,00

100,0 100,0

*Eksportivate ettevõtete korral osakaal kogu nišist


Niši ettevõtete tööjõukulud inimese kohta kasvasid nelja aastaga 12%, samal perioodil kasvasid Eesti

ettevõtete keskmine tööjõukulu töötaja kohta 25%. Siiski on niši ettevõtet tööjõukulud töötaja kohta

suuremad kui Eestis keskmiselt. 2012. aastal oli niši ettevõtete keskmine tööjõukulu töötaja kohta

1603 eurot ja 2016. aastal 1801 eurot. Eksportivate ettevõtete tööjõukulud olid sama tasemel.

Põlevkivi keemiatööstuses niši ettevõtete müügitulu vähenes võrreldes 2012. aastaga 18%. 2012.

aastal oli niši ettevõtete müügitulu kokku 1080 miljonit eurot, mis moodustas kõikide Eesti

ettevõtete müügitulust kokku 2,5%. 2016. aastal oli niši ettevõtete müügitulu kokku 885 miljonit

eurot (1,9% kõikide Eesti ettevõtete müügitulust).

Tabel 57. Maavarade väärindamine: põlevkivi keemiatööstuses kasvuniši ettevõtete müügitulu 2012 ja 2016

MÜÜGITULU Kogu nišš Eksportivad ettevõtted

2012 2016 muutus, % 2012 2016 muutus,

%

Ettevõtete arv analüüsis 9 10 11,1 8 6 -25,0

Niši müügitulu (miljon eurot) 1 080 885 -18 1 080 875 -19,0

Keskmine müügitulu ühe ettevõtte kohta 120,0 88,5 -26 135,00 146 8,1

Niši müügitulu osakaal kogu Eesti ettevõtete müügitulust (%)*

2,5 1,9

100 99


1 080 885 -18 1 080 875 -19,0


100 100

100 100

*Eksportivate ettevõtete korral osakaal kogu nišist


Niši lisandväärtus töötaja kohta kasvas võrreldes 2012. aastaga 25% (kogu Eestis keskmiselt 8%).

Maavarade väärindamise niši ettevõtetes loodud lisandväärtus töötaja kohta on oluliselt suurem

Eesti keskmisest.


Joonis 29. Maavarade väärindamine: põlevkivi keemiatööstuses kasvuniši ettevõtete lisandväärtus töötaja kohta 2012 ja 2016


Põlevkivi keemiatööstuses niši ettevõtete ekspordimaht vähenes nelja aasta jooksul 46%. 2012.

aastal oli kõikide maavarade väärindamise niši ettevõtete eksport kokku 338 miljonit eurot, mis

moodustas 2,8% kõikide Eesti ettevõtete ekspordist, ning 2016. aastal 183 miljonit eurot, mis

moodustas 1,4% kogu ekspordist.

Tabel 58. Maavarade väärindamine: põlevkivi keemiatööstuses kasvuniši ettevõtete eksport 2012 ja 2016


2012 2016

Ettevõtete arv analüüsis 9 10

Niši ekspordi maht kokku (miljon eurot) 338 183

Niši ekspordi osakaal kõikide Eesti ettevõtete ekspordist (%) 2,8 1,4

10 suurema ekspordimahuga ettevõtte eksport kokku 338 183


100,0 100,0

Ekspordi osakaal müügitulust (%) 31,3 20,7


Põlevkivi keemiatööstuses kasvuniši ettevõtete peamisteks ekspordi sihtriikideks 2016. aastal on olnud naaberriigid: Läti, Leedu ja Venemaa. 2012. aastal oli suurima ekspordi sihtriigiks muud riigid, mis moodustasid 60,6% kogu ekspordist. 2016. aastaks oli suurimaks partneriks kerkinud Läti, kuhu eksporditi 82,6% kogu niši kaupadest ja teenustest.

58

21

1

58

30

7

22

86

8

72

84

9

72

60

3

24

62

8

0

10 000

20 000

30 000

40 000

50 000

60 000

70 000

80 000

Kogu niši ettevõtted Eksportivad ettevõtted

Kogu Eesti

2012

2016


Joonis 30. Maavarade väärindamine: põlevkivi keemiatööstuses kasvuniši ettevõtete eksport sihtriikide kaupa (%-des) 2012 ja 2016

Põlevkivi keemiatööstuses niši ettevõtetes soetati materiaalseid ja immateriaalseid põhivarasid 2012.

aastal kokku 521 miljoni euro ja 2016. aastal 135 miljoni euro eest (näitaja väärtus vähenes 74%).




vähenenud 23%.

Tabel 59. Maavarade väärindamine: põlevkivi keemiatööstuses kasvuniši ettevõtete materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad 2012 ja 2016

MATERIAALSETE JA IMMATERIAALSETE

INVESTEERINGUTE MAHT JA VOOD

Kogu nišš Eksportivad ettevõtted

2012 2016 muutus, % 2012 2016 muutus,%


521,0 135,0 -74 520 135 -74,0

Materiaalne põhivara kokku 2 170 2 710 25 2 170 2 710 24,9

Immateriaalne põhivara kokku 58,9 45,2 -23 58,9 45,2 -23,3


Sihtfinantseerimisi on nišis olnud vaid 2012. aastal kokku 645 377 eurot. Kõik sihtfinantseeringute

saajad olid ka eksportivad ettevõtted. Sealjuures moodustasid enamuse sihtfinantseeringutest

pikaajalised sihtfinantseeringud (vastavalt 77%). Kõikides teistes Eesti ettevõtetes on mõlemal aastal

olnud pikaajaliste sihtfinantseeringute osakaal suurem – vastavalt 78,2% ja 78,6%.

Sihtfinantseeringute kogumaht on kõikides Eesti ettevõtetes kokku vähenenud 53%.

Põlevkivi keemiatööstuses niši ettevõtete passiva osa moodustas 2012. aastal peamiselt omakapital,

mille osakaal oli 61%. 2016. aastal oli passivas ülekaalus samuti omakapital (54%) . Kohustustes

omakorda moodustasid enamuse pikaajalised kohustused ning nende osakaal on samaks jäänud.

Võrreldes niši ettevõtete passiva struktuuri kõikide Eesti ettevõtetega kokku, siis kõikides Eesti

ettevõtetes kokku moodustavad suurema osa passivast omakapital (55%) ning see osakaal on

60,6

16,7

13,4

4,9

2,6

10,2

82,6

3,5

0,01

2,8

0 20 40 60 80 100

Muud riigid

Läti

Leedu

Venemaa

Suurbritannia






Tabel 60. Maavarade väärindamine: põlevkivi keemiatööstuses kasvuniši ettevõtete kohustused ja omakapital 2012 ja 2016

KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL Kogu nišš Eksportivad ettevõtted

2012 2016 2012 2016

Omakapital osa passivas (%) 61 54 61 54

Kohustuste osa passivas (%) 39 46 39 46

Lühiajaliste kohustuste osakaal (%) 21 18 21 18

Pikaajaliste kohustuste osakaal (%) 80 80 80 71


Kokkuvõtvalt on põlevkivi keemiatööstuses nišš kahanenud nii müügitulu kui ka töötajate arvu arvestades. Niši ettevõtete tööjõukulud on kasvanud, kasv oli küll aeglasem kui Eesti ettevõtetes tervikuna, kuid niši ettevõtete tööjõukulud ületasid Eesti keskmist. Niši ettevõtete poolt loodud lisandväärtus on kasvanud oluliselt kiiremini kui Eesti ettevõtetes keskmiselt. Niši ettevõtete ekspordimahud on vähenenud. Niši ettevõtete tulemusi on mõjutanud oluliselt Eesti Energia ASi majandustulemused. Vaatlusalusel perioodil vähenes nii Eesti Energia ASi müügitulu, ekspordimaht kui ka töötajate arv.

1.2.11 Toidutoorme väärindamine: tervist toetav toit

Tervist toetava toidu niši ettevõtteid oli 2012. aastal analüüsi kaasatud 348 ning 2016. aastal 460.

Niši ettevõtete töötajate arv on nelja aasta jooksul kasvanud 8%. 2012. aastal töötas niši ettevõtetes

kokku 13 197 töötajat, mis moodustas kõikide Eesti ettevõtete töötajatest 3,5%, 2016. aastal oli

töötajate arv 14 249, see oli 3,6% kõikidest Eesti ettevõtete töötajatest. Niši töötajatest töötas

ligikaudu 28% 2012. aastal ja 32,6% 2016. aastal kümnes suurema töötajate arvuga ettevõttes.

Nendes ettevõtetes, kes olid teinud koostööd TA-asutustega, töötas ligikaudu veerand niši

töötajatest, vastavalt aastale 24,9% ja 22,4% kogu niši töötajatest. Viimase nelja aasta jooksul niši

sisenenud ettevõtetes9 töötab kogu niši töötajatest 2,8%, seega võib eeldada, et lisandunud

ettevõtted on töötajate arvu poolest pigem väikesed, seda näitab ka niši keskmisest väiksem

keskmine töötajate arv. Eksportivate ettevõtete töötajate arv kasvas nelja aasta jooksul 19,1% ning

nendes ettevõtetes töötas vastavalt aastale 63,8% ja 70,4% kogu niši töötajatest.

Tabel 61. Toidutoorme väärindamine: tervist toetava toidu kasvuniši ettevõtete töötajate arv 2012 ja 2016




2012 2016 muutus,

% 2012 2016

muutus, %

2016 2012 2016 muutus,

%


348 460 32,2 62 77 24,2 99 147 169 15,0

Niši töötajate arv 13 197 14 249 8% 3 291 3 186 -3 396 8 426 10 036 19,1


38 31 -18% 53 41 -23 4 57 59 3,5


3,5 3,6

24,9 22,4

2,8 63,8 70,4






2012 2016 muutus,

% 2012 2016

muutus, %

2016 2012 2016 muutus,

%


3 737 4 642 24% 2 100 1 926 -8,3 205 2 698 3 889 44,1


28,3 32,6

63,8 60,5

51,8 32,0 38,8





kogu Eesti keskmisega, olid tervist toetava toidu niši ettevõtete tööjõukulud suuremad. 2012. aastal

oli Eesti ettevõtetes keskmine tööjõukulu 916 eurot kuus ning 2016. aastal 1142 eurot. Eesti

ettevõtetes kasvasid tööjõukulud aga rohkem (25%). TA-asutustega koostööd teinud ettevõtetes oli

tööjõukulud inimese kohta mõlemal aastal suuremad kui nišis tervikuna. Uute nišši sisenenud

ettevõtete tööjõukulud inimese kohta olid väiksemad nii koostööd tegevate ettevõtete omast kui ka

niši keskmisest. Eksportivate ettevõtete tööjõukulud on suuremad niši keskmisest.

Joonis 31. Toidutoorme väärindamine: tervist toetava toidu kasvuniši ettevõtete tööjõukulud 2012 ja 2016


Tervist toetava toidu niši ettevõtete müügitulu kasvas võrreldes 2012. aastaga 3%, samal ajal kasvas

Eesti ettevõtete müügitulu kokku 8%. Niši ettevõtete müügitulu kokku oli 2012. aastal 1680 miljonit

eurot, mis moodustas kõikide Eesti ettevõtete müügitulust 3,9%, 2016. aastaks kasvas müügitulu

1730 miljoni euroni ja see moodustas kogu Eesti ettevõtete müügitulust 3,7%. Kümne suurima

ettevõtte panus kogu niši müügitulusse jäi nelja aasta jooksul samale tasemele – ligikaudu 45%. TA-

asutustega koostööd teinud ettevõtetes oli keskmine müügitulu ettevõtte kohta suurem kui nišis

keskmiselt, kui nende ettevõtete müügitulu moodustas niši müügitulust ligikaudu veerandi. Nišši

1 0

40

1 1

67

1 0

93

91

6

1 3

66

1 4

19

1 4

28

1 1

42

1 3

52

0

200

400

600

800

1 000

1 200

1 400



ettevõtted



2012

2016


lisandunud ettevõtete müügitulu moodustas kogu niši müügitulust 1,3%. Eksportivate ettevõtete

müügitulu on kasvanud 30,7% ning nende ettevõtete müügitulu moodustas kogu niši müügitulust

76% ja see osakaal on nelja aasta jooksul kasvanud.

Tabel 62. Toidutoorme väärindamine: tervist toetava toidu kasvuniši ettevõtete müügitulu 2012 ja 2016



2012 2016 muutus,

% 2012 2016

muutus, %

2016 2012 2016 muutus,

%


348 460 32,2 62 77 24,2 99 147 169 15,0


1 680 1 730 3% 447 390 -13 22,9 1 010 1 320 30,7


4,8 3,8 -21% 7,2 5,1 -29 0,2 6,90 7,8 13,0


3,9 3,7

26,6 22,5

1,3 60 76


754 778 3% 340 315 -7 16 419 598 42,7


44,9 45,0

76,1 80,8

69,9 41,5 45,3



Tervist toetava toidu niši ettevõtetes moodustuv lisandväärtus töötaja kohta on võrreldes 2012.

aastaga kasvanud ligikaudu 14%, võrreldes tulemust kogu Eesti keskmisega (8%), on kasv suurem.

TA-asutustega koostööd teinud ettevõtete poolt loodav lisandväärtus on sarnane niši keskmisele.

Lisandunud ettevõtete lisandväärtus töötaja kohta oli aga märkimisväärselt madalam nii niši

keskmisest kui ka Eesti keskmisest. See on tõenäoliselt tingutud asjaolust, et 2016. aastal olid mitme

sisenenud suurema ettevõtte kogu lisandväärtus negatiivne, mis omakorda oli tingitud suurest

ärikahjumist.


Joonis 32. Toidutoorme väärindamine: tervist toetava toidu kasvuniši ettevõtete lisandväärtus töötaja kohta 2012 ja 2016


Tervist toetava toidu niši ettevõtete ekspordimahud kasvasid võrreldes 2012. aastaga 29%. 2012.

aastal oli kogu niši eksport 361 miljonit eurot ning 2016. aastaks suurenes see 105 miljoni euro

võrra. Kümme suuremat niši eksportööri annavad üle poole kogu niši ekspordist: 2012. aastal 58,2%

ja 2016. aastal 55,2%. Ettevõtete müügitulus on ekspordi osa nelja aasta jooksul kasvanud ning 2016.

aastal moodustas eksport 26,9% kogu niši müügitulust. TA-asutustega koostööd tegevate ettevõtete

eksport moodustasid alla poole kogu niši ekspordist, vastavalt aastale 46,8% ja 39,1%. Uute

sisenenud ettevõtete ekspordimahud jäävad tagasihoidlikuks.

Tabel 63. Toidutoorme väärindamine: tervist toetava toidu kasvuniši ettevõtete eksport 2012 ja 2016



ettevõtted


2012 2016 2012 2016 2016




2,8 3,3 46,8 39,1 1,09



58,2 55,2 94,1 94,0 99,0



Niši ettevõtete peamisteks sihtriikideks olid Soome, Läti ja Leedu ning nende riikide osakaalud kogu

ekspordist on olnud enam-vähem samal tasemel. Uuritud perioodil on kasvanud müük muudele

Euroopa Liidu liikmesriikidele, mis 2016. aastaks on osakaalu järgi jõudnud suuruselt teiseks

sihtriigiks (19,5%-ga). Uute turgudena on tervist toetava toidu niši esile tõusnud Norra ja Iisrael ning

sihtriikide seast on välja jäänud Saksamaa ja müük väljapoole Euroopa Liidu riike.

23

33

9

26

67

9

23

85

5

22

86

8

26

52

8

26

93

0

28

59

7

24

62

8

10

01

0

5 000

10 000

15 000

20 000

25 000

30 000



teinud ettevõtted



2012

2016


Joonis 33. Toidutoorme väärindamine: tervist toetava toidu kasvuniši ettevõtete eksport sihtriikide kaupa (%-des) 2012 ja 2016


Tervist toetava toidu niši ettevõtetes soetati materiaalseid ja immateriaalseid põhivarasid 2012.

aastal kokku 65,9 miljoni euro ja 2016. aastal 56,6 miljoni euro eest (näitaja väärtus vähenes 14%).




vähenenud 34%.

Tabel 64. Toidutoorme väärindamine: tervist toetava toidu kasvuniši ettevõtete materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad 2012 ja 2016

MATERIAALSETE JA

IMMATERIAALSETE

INVESTEERINGUTE

MAHT JA VOOD



2012 2016 muutus,

% 2012 2016

muutus, %

2016 2012 2016 muutus,

%


65,9 56,6 -14 21,4 12,7 -41 2,8 55,6 44,9 -19,2


498,0 569,0 14 163 166 2 13,5 325 424 30,5


165,0 109,0 -34 62,5 19,9 -68 0,6 313 108 -65,5


Niši sihtfinantseeringute maht on vähenenud. Mõlemal aastal moodustasid enamuse pikaajalised

sihtfinantseeringud. Kõikides teistes Eesti ettevõtetes on mõlemal aastal olnud pikaajaliste



23,1

13,8

12,0

9,2

7,3

6,5

4,9

4,1

3,7

2,6

23,1

15,3

13,5

19,5

11,7

2,4

3,5

2,2

1,6

0,9

0 5 10 15 20 25

Soome

Läti

Leedu


Rootsi

Venemaa

Taani

Saksamaa


Hiina

Norra

Iisrael




Tabel 65. Toidutoorme väärindamine: tervist toetava toidu kasvuniši ettevõtete sihtfinantseeringud 2012 ja 2016




2012 2016 muutus,

% 2012 2016

muutus, %

2016 2012 2016 muutus,%


1,86 2,49 34 0,63 1,37 117,3 0 0,76 1,13 49,7


18 8,8 -51 4,01 3,27 -19,5 0,02 12,24 5,93 -51,5


Tervist toetava toidu niši ettevõtete passiva osa moodustas peamiselt omakapital ning passiva

struktuur on ka samaks jäänud. Kohustustes moodustasid 2012. aastal enamuse lühiajalised

kohustused, kuid 2016. aastaks oli olukord vastupidine. Võrreldes niši ettevõtete passiva struktuuri

kõikide Eesti ettevõtetega kokku, siis kõikides Eesti ettevõtetes kokku moodustavad suurema osa

passivast omakapital (55%) ning see osakaal on püsinud muutumatuna. Kohustustes moodustuvad

enamuse pikaajalise kohustused (57%) ning ka see osakaal on jäänud samaks.

Tabel 66. Toidutoorme väärindamine: tervist toetava toidu kasvuniši ettevõtete kohustused ja omakapital 2012 ja 2016





2012 2016 2012 2016 2016 2012 2016






Kokkuvõtvalt on tervist toetava toidu nišš kasvanud arvestades nii töötajate arvu kui ka müügitulu, samas on mõlemad näitajad langenud ühe ettevõtte kohta. Niši ettevõtete tööjõukulud on uuritud perioodil kasvanud, kuid kasv oli väiksem kui Eesti ettevõtetes keskmiselt. Niši ettevõtete poolt loodud lisandväärtus on kasvanud kiiremini kui Eesti ettevõtetes keskmiselt. Samuti on kasvanud ettevõtete ekspordimaht.

Kasvualade edenemise uuring Tehniline lisa: Lisad 62

Lisad

Lisa 1. Kasvuniššide suurimad ettevõtted töötajate arvu, müügitulu ja ekspordi näitajate alusel

1. ANDMEANALÜÜS JA INFOHALDUS

Töötajate arv Müügitulu Eksport

2012 2016 2012 2016 2012 2016

Elion Ettevõtted AS Telia Eesti AS Elion Ettevõtted AS Telia Eesti AS Skype Technologies OÜ Skype Technologies OÜ

Nortal AS Nortal AS Osaühing Top Connect Nortal AS Osaühing Top Connect Nortal AS

Skype Technologies OÜ Skype Technologies OÜ Skype Technologies OÜ Skype Technologies OÜ Nortal AS Telia Eesti AS

aktsiaselts Proekspert aktsiaselts Proekspert Nortal AS FORTUMO OÜ FORTUMO OÜ Zeroturnaround AS

Osaühing Top Connect Cybernetica AS FORTUMO OÜ Osaühing Top Connect Elion Ettevõtted AS Osaühing Top Connect

AS Reach-U AKTSIASELTS TELEGRUPP AKTSIASELTS TELEGRUPP Zeroturnaround AS FastVPS Eesti OÜ aktsiaselts Proekspert

Cybernetica AS Support Services AS aktsiaselts Pristis AKTSIASELTS TELEGRUPP aktsiaselts Proekspert FastVPS Eesti OÜ

AKTSIASELTS TELEGRUPP Aktsiaselts Datel Aktsiaselts Datel aktsiaselts Proekspert AS Reach-U Ridango AS

Aktsiaselts Datel Osaühing Top Connect aktsiaselts Proekspert Aktsiaselts Datel Guardtime AS Guardtime AS

aktsiaselts Pristis Saule IT Services OÜ AS Reach-U Cybernetica AS Cybernetica AS Cybernetica AS

2. INFOTURVE JA KÜBERKAITSE


2012 2016 2012 2016 2012 2016

Nortal AS Nortal AS Nortal AS Nortal AS Nortal AS Nortal AS

Cybernetica AS Cybernetica AS Santa Monica Networks AS Santa Monica Networks AS Guardtime AS Guardtime AS

Nixor EE AS Nixor EE AS Cybernetica AS Cybernetica AS Cybernetica AS Cybernetica AS

SK ID Solutions AS Guardtime AS SK ID Solutions AS SK ID Solutions AS Santa Monica Networks AS Messente Communications OÜ

Santa Monica Networks AS SK ID Solutions AS Nixor EE AS Nixor EE AS SK ID Solutions AS BHC Laboratory

Osaühing ASA Quality Services

Santa Monica Networks AS Stallion AS Guardtime AS Clarified Security OÜ Santa Monica Networks AS


Guardtime AS AgileWorks AS Guardtime AS Messente Communications OÜ

Nixor EE AS Osaühing ASA Quality Services

Stallion AS Osaühing ASA Quality Services

Osaühing ASA Quality Services

Stallion AS Stallion AS SK ID Solutions AS

Security Software OÜ Clarified Security OÜ Security Software OÜ BHC Laboratory Clarified Security OÜ

Clarified Security OÜ Messente Communications OÜ

Clarified Security OÜ Security Software OÜ AgileWorks AS

3. TOOTMISE AUTOMATISEERIMINE, ROBOOTIKA, SARDSÜSTEEMID


2012 2016 2012 2016 2012 2016

Ericsson Eesti AS Ericsson Eesti AS Ericsson Eesti AS Ericsson Eesti AS Ericsson Eesti AS Ericsson Eesti AS

Enics Eesti Aktsiaselts Enics Eesti Aktsiaselts Enics Eesti Aktsiaselts Enics Eesti Aktsiaselts Enics Eesti Aktsiaselts Enics Eesti Aktsiaselts

Aktsiaselts Fujitsu Estonia Aktsiaselts Fujitsu Estonia AKTSIASELTS HELMES AKTSIASELTS HELMES Aktsiaselts Fujitsu Estonia AKTSIASELTS HELMES

aktsiaselts Proekspert Tieto Estonia Aktsiaselts Aktsiaselts Fujitsu Estonia Aktsiaselts Fujitsu Estonia Tieto Estonia Aktsiaselts Aktsiaselts Fujitsu Estonia

AS CGI Eesti AS CGI Eesti aktsiaselts Proekspert Tieto Estonia Aktsiaselts Cleveron AS Tieto Estonia Aktsiaselts

AKTSIASELTS HELMES AKTSIASELTS HELMES Tieto Estonia Aktsiaselts aktsiaselts Proekspert aktsiaselts Proekspert aktsiaselts Proekspert

Cybernetica AS aktsiaselts Proekspert AS CGI Eesti AS CGI Eesti AS CGI Eesti AS CGI Eesti

ELIKO Tehnoloogia Arenduskeskus OÜ

Cybernetica AS Osaühing Net Group Cybernetica AS AKTSIASELTS HELMES Cybernetica AS

Osaühing Net Group Osaühing Net Group Cybernetica AS Starship Technologies OÜ MASSI MILIANO OÜ Cleveron AS

MASSI MILIANO OÜ Cleveron AS Cleveron AS Milrem AS Cybernetica AS OÜ Massi Miliano

4. VAHENDID JA METOODIKAD TARKVARAARENDUSES


2012 2016 2012 2016 2012 2016

Nortal AS osaühing Playtech Estonia Nortal AS Nortal AS Nortal AS Nortal AS

osaühing Playtech Estonia Nortal AS osaühing Playtech Estonia osaühing Playtech Estonia osaühing Playtech Estonia osaühing Playtech Estonia

aktsiaselts Proekspert Tieto Estonia Aktsiaselts AKTSIASELTS HELMES AKTSIASELTS HELMES osaühing VideoB Zeroturnaround AS

osaühing VideoB AS CGI Eesti Aktsiaselts Datel Zeroturnaround AS Titanium Systems OÜ Pipedrive OÜ

AS CGI Eesti Pipedrive OÜ aktsiaselts Proekspert Tieto Estonia Aktsiaselts Tieto Estonia Aktsiaselts Tieto Estonia Aktsiaselts

AKTSIASELTS HELMES AKTSIASELTS HELMES osaühing VideoB Pipedrive OÜ aktsiaselts Proekspert aktsiaselts Proekspert

AS Reach-U aktsiaselts Proekspert EuroPark Estonia OÜ aktsiaselts Proekspert Hireright Estonia Aktsiaselts AS CGI Eesti

Cybernetica AS Cybernetica AS AS Reach-U AS CGI Eesti AS CGI Eesti osaühing VideoB

Hireright Estonia Aktsiaselts Hireright Estonia Aktsiaselts Tieto Estonia Aktsiaselts Aktsiaselts Datel AKTSIASELTS HELMES Hireright Estonia Aktsiaselts

Industry62 OÜ osaühing VideoB AS CGI Eesti Cybernetica AS AS Reach-U


5. E-TERVIS


2012 2016 2012 2016 2012 2016

Nortal AS Nortal AS Aktsiaselts Fujitsu Estonia Nortal AS Nortal AS Nortal AS

Aktsiaselts Fujitsu Estonia Aktsiaselts Fujitsu Estonia aktsiaselts Gennet Lab AKTSIASELTS HELMES Aktsiaselts Fujitsu Estonia AKTSIASELTS HELMES

AKTSIASELTS HELMES AKTSIASELTS HELMES AKTSIASELTS HELMES Aktsiaselts Fujitsu Estonia AKTSIASELTS HELMES Aktsiaselts Fujitsu Estonia

Cybernetica AS Cybernetica AS aktsiaselts MEDISOFT Cybernetica AS Cybernetica AS Cybernetica AS

Eliko Tehnoloogia Arenduskeskus OÜ

Industry62 OÜ Bait Partner OÜ Industry62 OÜ Raintree Estonia OÜ Raintree Estonia OÜ

Industry62 OÜ OÜ Pintmann Grupp Bind Creative OÜ Raintree Estonia OÜ Industry62 OÜ Industry62 OÜ

Tarkvara Tehnoloogia Arenduskeskus OÜ

Raintree Estonia OÜ Celsius Healthcare OÜ aktsiaselts MEDISOFT Bait Partner OÜ Ignite OÜ

OÜ Pintmann Grupp aktsiaselts MEDISOFT Connected OÜ OÜ Pintmann Grupp Ignite OÜ Bait Partner OÜ

aktsiaselts MEDISOFT Ignite OÜ Cybernetica AS Ignite OÜ OÜ Quretec Opus Online OÜ

Raintree Estonia OÜ Tarkvara Tehnoloogia Arenduskeskus OÜ


Opus Online OÜ Esecom International OÜ Eliko Tehnoloogia Arenduskeskus OÜ

6. PUNANE BIOTEHNOLOOGIA


2012 2016 2012 2016 2012 2016

Aktsiaselts Fertilitas Synlab Eesti OÜ GlaxoSmithKline Eesti OÜ GlaxoSmithKline Eesti OÜ GlaxoSmithKline Eesti OÜ Interchemie Werken De Adelaar Eesti AS

Synlab Eesti OÜ Aktsiaselts Fertilitas Interchemie Werken De Adelaar Eesti AS

Interchemie Werken De Adelaar Eesti AS


GlaxoSmithKline Eesti OÜ



Hansa Medical OÜ Synlab Eesti OÜ Merck Sharp & Dohme OÜ Bayer OÜ

Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskus AS

AS Kliinik Elite Synlab Eesti OÜ Hansa Medical OÜ Bayer OÜ Synlab Eesti OÜ


Toidu- Ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus AS

Quantum Eesti AS Aktsiaselts Fertilitas Mikromasch Eesti Osaühing IQVIA RDS Estonia OÜ

AS Kliinik Elite Tallinna Farmaatsiatehase AS

Tallinna Farmaatsiatehase AS

Quantum Eesti AS aktsiaselts Egeen Kevelt AS

Tallinna Farmaatsiatehase AS

GlaxoSmithKline Eesti OÜ Aktsiaselts Fertilitas Tallinna Farmaatsiatehase AS

Ldiamon AS aktsiaselts Egeen

GlaxoSmithKline Eesti OÜ BioCC OÜ Merck Sharp & Dohme OÜ Bayer OÜ AS Biotech Group Ldiamon AS

Toidu- Ja IQVIA RDS Estonia OÜ Bayer OÜ IQVIA RDS Estonia OÜ AS Cambrex Tallinn Merck Sharp & Dohme OÜ


Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus AS

IQVIA RDS Estonia OÜ Kevelt AS IQVIA RDS Estonia OÜ

Kevelt AS Solis Biodyne OÜ AS Cambrex Tallinn

7. ENERGIA- JA RESSURSITÕHUSUS EHITUSEL JA EHITISTES


2012 2016 2012 2016 2012 2016

Eesti Energia AS Eesti Energia AS Eesti Energia AS Eesti Energia AS Eesti Energia AS Eesti Energia AS

VILJANDI AKEN JA UKS AS aktsiaselts Viljandi Aken ja Uks

Nordecon AS Nordecon AS VILJANDI AKEN JA UKS AS aktsiaselts Viljandi Aken ja Uks

Kiviõli Keemiatööstuse OÜ Nordecon AS Elering AS Elering AS Elering AS Elering AS

Nordecon AS E-BETOONELEMENT AS VILJANDI AKEN JA UKS AS aktsiaselts Viljandi Aken ja Uks

Seve Ehituse AS Maru Ehitus AS

E-BETOONELEMENT AS Elering AS Adven Eesti AS Maru Ehitus AS Matek AS E-BETOONELEMENT AS

VKG Energia OÜ Maru Ehitus AS Kiviõli Keemiatööstuse OÜ VKG Energia OÜ E-BETOONELEMENT AS Nordecon AS

Maru Ehitus AS VKG Energia OÜ VKG Energia OÜ Oma Ehitaja AS Maru Ehitus AS Matek AS

Elering AS Eesti AGA AS Maru Ehitus AS E-BETOONELEMENT AS VKG Energia OÜ Seve Ehituse AS

Savekate OÜ Matek AS E-BETOONELEMENT AS Adven Eesti AS Nordecon AS Eesti AGA AS

Seve Ehituse AS Savekate OÜ Eesti AGA AS Eesti AGA AS Savekate OÜ BOLE OÜ

8. PUIDU VÄÄRINDAMINE: PUIT EHITUSES


2012 2016 2012 2016 2012 2016

JELD-WEN EESTI AS aktsiaselts Viljandi Aken ja Uks

Stora Enso Eesti AS Stora Enso Eesti AS Stora Enso Eesti AS Stora Enso Eesti AS

aktsiaselts Viljandi Aken ja Uks

JELD-WEN EESTI AS aktsiaselts Viljandi Aken ja Uks




Stora Enso Eesti AS Stora Enso Eesti AS JELD-WEN EESTI AS Harmet OÜ Kodumaja AS Kodumaja AS

Kodumaja AS Kodumaja AS aktsiaselts TOFTAN Kodumaja AS Palmako AS Harmet OÜ

OÜ Balti Spoon Palmako AS Kodumaja AS JELD-WEN EESTI AS aktsiaselts TOFTAN Palmako AS

Aktsiaselts REPO VABRIKUD Harmet OÜ Aktsiaselts REPO VABRIKUD Palmako AS Thermory AS OÜ Combiwood

Palmako AS OÜ Balti Spoon Palmako AS aktsiaselts TOFTAN OÜ Balti Spoon Thermory AS

osaühing Säästke osaühing Säästke aktsiaselts Viiratsi Saeveski aktsiaselts Barrus OÜ Combiwood osaühing Eesti Höövelliist

Harmet OÜ Aktsiaselts REPO VABRIKUD aktsiaselts Barrus OÜ Combiwood Harmet OÜ aktsiaselts TOFTAN

OÜ Ha Serv aktsiaselts Barrus aktsiaselts RAIT osaühing Eesti Höövelliist osaühing Eesti Höövelliist OÜ Balti Spoon


9. NANO- JA PINNAKATTETEHNOLOOGIA


2012 2016 2012 2016 2012 2016

ABB AS ABB AS VKG OIL AS ABB AS VKG OIL AS ABB AS

Norma AS Norma AS ABB AS VKG OIL AS ABB AS VKG OIL AS

JELD-WEN EESTI AS JELD-WEN EESTI AS GE Power Estonia AS JELD-WEN EESTI AS NPM Silmet OÜ Norma AS

VKG OIL AS VKG OIL AS Eesti Energia Õlitööstus AS Norma AS Norma AS NPM Silmet OÜ

NPM Silmet OÜ NPM Silmet OÜ NPM Silmet OÜ Metaprint AS Eesti Energia Õlitööstus AS Metaprint AS

GE Power Estonia AS GE Power Estonia AS Norma AS NPM Silmet OÜ Estonian Cell AS Thermory AS

EESTI ENERGIA ÕLITÖÖSTUS AS

Flexa Eesti AS Estonian Cell AS TATOLI AS Metaprint AS Eesti Höövelliist OÜ

Promens AS Promens AS JELD-WEN EESTI AS Eesti Höövelliist OÜ Thermory AS Flexa Eesti AS

Flexa Eesti AS Metaprint AS Metaprint AS Thermory AS (varem Brenstol OÜ)

Promens AS Promens AS

Harju Elekter Elektrotehnika AS

ETS NORD AS TATOLI AS Flexa Eesti AS Flexa Eesti AS ETS NORD AS

10. MAAVARADE VÄÄRINDAMINE: PÕLEVKIVI KEEMIATÖÖSTUSES


2012 2016 2012 2016 2012 2016


KIVIÕLI KEEMIATÖÖSTUSE OSAÜHING

VKG Oil AS VKG Oil AS VKG Oil AS VKG Oil AS VKG Oil AS

VKG Oil AS Aktsiaselts Kunda Nordic Tsement

Aktsiaselts Kunda Nordic Tsement





Osaühing T.R. TAMME AUTO KIVIÕLI KEEMIATÖÖSTUSE OSAÜHING



Osaühing T.R. TAMME AUTO

Osaühing T.R. TAMME AUTO AKTSIASELTS ENTEH ENGINEERING

Osaühing T.R. TAMME AUTO Osaühing T.R. TAMME AUTO Osaühing T.R. TAMME AUTO NV Trade OÜ

AKTSIASELTS ENTEH ENGINEERING

Osaühing AHTME KILLUSTIK AKTSIASELTS ENTEH ENGINEERING

AKTSIASELTS ENTEH ENGINEERING

NV Trade OÜ AKTSIASELTS ENTEH ENGINEERING

Osaühing AHTME KILLUSTIK BiotaTec OÜ Osaühing AHTME KILLUSTIK Osaühing AHTME KILLUSTIK AKTSIASELTS ENTEH ENGINEERING

BiotaTec OÜ NV Trade OÜ BiotaTec OÜ NV Trade OÜ BiotaTec OÜ

NV Trade OÜ KIVIÕLI KEEMIATÖÖSTUSE OSAÜHING

NV Trade OÜ BiotaTec OÜ


OÜ Oil Shale Institute OÜ Oil Shale Institute

11. TOIDUTOORME VÄÄRINDAMINE: TERVIST TOETAV TOIT


2012 2016 2012 2016 2012 2016

AS HKScan Estonia AS HKScan Estonia Tartu Mill AS Maag Grupp AS AS E-Piim Tootmine AS HKScan Estonia

Tere AS Maag Grupp AS AS HKScan Estonia AS HKScan Estonia Saue Production osaühing AS Scanola Baltic

Atria Eesti Aktsiaselts VALIO EESTI AKTSIASELTS Liviko AS VALIO EESTI AKTSIASELTS Aktsiaselts EBM Grupp Saue Production osaühing

Orkla Eesti AS Premia Tallinna Külmhoone AS

aktsiaselts A. Le Coq aktsiaselts A. Le Coq Aktsiaselts Santa Maria AKTSIASELTS SALUTAGUSE PÄRMITEHAS

AKTSIASELTS LEIBUR Orkla Eesti AS Tere AS AS Scanola Baltic Spratfil AS AS E-Piim Tootmine

aktsiaselts A. Le Coq aktsiaselts A. Le Coq Saku Õlletehase AS Saku Õlletehase AS Paljassaare Kalatööstus AS Aktsiaselts Santa Maria

Saku Õlletehase AS Saku Õlletehase AS VALIO EESTI AKTSIASELTS Premia Tallinna Külmhoone AS

AKTSIASELTS SALUTAGUSE PÄRMITEHAS

Premia Tallinna Külmhoone AS

Fazer Eesti AS Kulinaaria OÜ AS E-Piim Tootmine Orkla Eesti AS Osaühing Vettel Lantmännen Unibake Estonia AS

Kulinaaria OÜ Atria Eesti Aktsiaselts Aktsiaselts Farmi Piimatööstus

AS Eesti Pagar Saarek AS ESTIKO - PLASTAR AS

Tartu Mill AS Aktsiaselts Balbiino Maag Grupp AS Aktsiaselts Farmi Piimatööstus

AKTSIASELTS LEIBUR Saku Õlletehase AS

Allikas: Äriregistri andmed


Lisa 2. TA-asutustega koostööd teinud ja selleks potentsiaali omavad suurimad ettevõtted kasvuniššide kaupa töötajate arvu,

müügitulu ja ekspordi näitajate alusel

1. ANDMEANALÜÜS JA INFOHALDUS


2012 2016 2012 2016 2012 2016

Elion Ettevõtted AS Telia Eesti AS Elion Ettevõtted AS Telia Eesti AS Skype Technologies OÜ Skype Technologies OÜ

Skype Technologies OÜ Skype Technologies OÜ Osaühing Top Connect Skype Technologies OÜ Osaühing Top Connect Telia Eesti AS

aktsiaselts Proekspert aktsiaselts Proekspert Skype Technologies OÜ aktsiaselts Proekspert FORTUMO OÜ Zeroturnaround AS

Osaühing Top Connect Cybernetica AS FORTUMO OÜ Cybernetica AS Elion Ettevõtted AS Osaühing Top Connect

Cybernetica AS Aktsiaselts Datel aktsiaselts Pristis Aktsiaselts Datel aktsiaselts Proekspert aktsiaselts Proekspert

Aktsiaselts Datel Osaühing Top Connect Aktsiaselts Datel Osaühing Top Connect Cybernetica AS Cybernetica AS

aktsiaselts Pristis Zeroturnaround AS aktsiaselts Proekspert Zeroturnaround AS Defendec OÜ Realeyes OÜ

Osaühing Net Group Osaühing Net Group Osaühing Net Group Osaühing Net Group Eesti Innovatsiooni Instituut OÜ

Mooncascade OÜ

FORTUMO OÜ Mooncascade OÜ Cybernetica AS Mooncascade OÜ Aktsiaselts 7P Nordic Taxify OÜ

Aktsiaselts SPIN TEK FORTUMO OÜ Osaühing Artec Design FORTUMO OÜ Realeyes OÜ Aktsiaselts 7P Nordic

2. INFOTURVE JA KÜBERKAITSE


2012 2016 2012 2016 2012 2016

Cybernetica AS Cybernetica AS Cybernetica AS Cybernetica AS Guardtime AS Guardtime AS

SK ID Solutions AS Guardtime AS SK ID Solutions AS SK ID Solutions AS Cybernetica AS Cybernetica AS

Guardtime AS SK ID Solutions AS Guardtime AS Guardtime AS SK ID Solutions AS Messente Communications OÜ

Elixir OÜ Messente Communications OÜ

Elixir OÜ Messente Communications OÜ

SK ID Solutions AS

Thinnect OÜ Vequrity OÜ OSAÜHING HI KALA CONSULT

Veriff OÜ OSAÜHING HI KALA CONSULT

Vequrity OÜ

Vequrity OÜ Cybexer Technologies OÜ Thinnect OÜ

OSAÜHING HI KALA CONSULT

Thinnect OÜ Cybexer Technologies OÜ

Elixir OÜ Elixir OÜ


3. TOOTMISE AUTOMATISEERIMINE, ROBOOTIKA, SARDSÜSTEEMID


2012 2016 2012 2016 2012 2016

Ericsson Eesti AS Ericsson Eesti AS Ericsson Eesti AS Ericsson Eesti AS Ericsson Eesti AS Ericsson Eesti AS

Enics Eesti Aktsiaselts Enics Eesti Aktsiaselts Enics Eesti Aktsiaselts Enics Eesti Aktsiaselts Enics Eesti Aktsiaselts Enics Eesti Aktsiaselts

Cybernetica AS Cybernetica AS Cybernetica AS Cybernetica AS Cleveron AS Cybernetica AS


Cleveron AS Cleveron AS Starship Technologies OÜ MASSI MILIANO OÜ Cleveron AS

MASSI MILIANO OÜ MASSI MILIANO OÜ Aktsiaselts BCS Itera Milrem AS Cybernetica AS MASSI MILIANO OÜ

Aktsiaselts BCS Itera Aktsiaselts BCS Itera MASSI MILIANO OÜ Aktsiaselts BCS Itera Defendec OÜ Defendec OÜ

Cleveron AS ALEKON CARGO Osaühing Osaühing Artec Design Cleveron AS Eesti Innovatsiooni Instituut OÜ

Osaühing Artec Design

ALEKON CARGO Osaühing Milrem AS MARTEM AS MASSI MILIANO OÜ Elvior OÜ ALEKON CARGO Osaühing

Defendec OÜ Starship Technologies OÜ Tehnolabor OÜ Osaühing Artec Design Osaühing Artec Design MARTEM AS

MARTEM AS Defendec OÜ aktsiaselts Pakker Avio Defendec OÜ Aktsiaselts BCS Itera Flydog Solutions OÜ

4. VAHENDID JA METOODIKAD TARKVARAARENDUSES


2012 2016 2012 2016 2012 2016


AS Reach-U Cybernetica AS EuroPark Estonia OÜ Cybernetica AS AS Reach-U Cybernetica AS

Cybernetica AS AS Reach-U AS Reach-U EuroPark Estonia OÜ Cybernetica AS HashCoins OÜ


EuroPark Estonia OÜ Cybernetica AS Starship Technologies OÜ Defendec OÜ AS Reach-U

EuroPark Estonia OÜ Mobi Lab OÜ Artec Design OÜ Milrem AS Eesti Innovatsiooni Instituut OÜ

Advanced Sports Installations Europe AS

Telema AS Tarkvara Tehnoloogia Arenduskeskus OÜ

Telema AS Artec Design OÜ Artec Design OÜ Defendec OÜ

Defendec OÜ Telema AS Tarkvara Tehnoloogia Arenduskeskus OÜ

Defendec OÜ OÜ Quretec Artec Design OÜ

OÜ Quretec Milrem AS Defendec OÜ Telema AS OÜ Karuteened Mobi Lab OÜ

Eesti Innovatsiooni Instituut OÜ Starship Technologies OÜ Metallurg Engineering OÜ AS Reach-U OÜ TESTONICA LAB FLYDOG SOLUTIONS OÜ

Artec Design OÜ REGIO OÜ Eesti Innovatsiooni Instituut OÜ

Advanced Sports Installations Europe AS

Telema AS Telema AS


5. E-TERVIS


2012 2016 2012 2016 2012 2016


AKTSIASELTS HELMES AKTSIASELTS HELMES AKTSIASELTS HELMES AKTSIASELTS HELMES AKTSIASELTS HELMES AKTSIASELTS HELMES


Industry62 OÜ Industry62 OÜ Industry62 OÜ Industry62 OÜ Industry62 OÜ

Industry62 OÜ OÜ Pintmann Grupp aktsiaselts MEDISOFT aktsiaselts MEDISOFT Bait Partner OÜ Ignite OÜ


aktsiaselts MEDISOFT OÜ Pintmann Grupp OÜ Pintmann Grupp Ignite OÜ Bait Partner OÜ

OÜ Pintmann Grupp Ignite OÜ Bait Partner OÜ Ignite OÜ OÜ Quretec Eliko Tehnoloogia Arenduskeskus OÜ

aktsiaselts MEDISOFT Tarkvara Tehnoloogia Arenduskeskus OÜ


Bind Creative OÜ Esecom International OÜ Esecom International OÜ

Ignite OÜ Celsius Healthcare OÜ Esecom International OÜ Celsius Healthcare OÜ Trinidad Wiseman OÜ Celsius Healthcare OÜ

OÜ Quretec OÜ Quretec Ignite OÜ Esecom International OÜ Celsius Healthcare OÜ Bind Creative OÜ

Celsius Healthcare OÜ Eliko Tehnoloogia Arenduskeskus OÜ



Bind Creative OÜ OÜ Quretec

6. PUNANE BIOTEHNOLOOGIA


2012 2016 2012 2016 2012 2016

Aktsiaselts Fertilitas Synlab Eesti OÜ GlaxoSmithKline Eesti OÜ GlaxoSmithKline Eesti OÜ GlaxoSmithKline Eesti OÜ Interchemie Werken De Adelaar Eesti AS

Synlab Eesti OÜ Aktsiaselts Fertilitas Interchemie Werken De Adelaar Eesti AS



GlaxoSmithKline Eesti OÜ



Synlab Eesti OÜ Synlab Eesti OÜ Merck Sharp & Dohme OÜ Bayer OÜ

Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskus AS

AS Kliinik Elite Aktsiaselts Fertilitas Aktsiaselts Fertilitas Bayer OÜ Synlab Eesti OÜ


Toidu- Ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus AS

Merck Sharp & Dohme OÜ Bayer OÜ Mikromasch Eesti Osaühing Kevelt AS

AS Kliinik Elite GlaxoSmithKline Eesti OÜ Bayer OÜ Kevelt AS Ldiamon AS Ldiamon AS

GlaxoSmithKline Eesti OÜ BioCC OÜ Mikromasch Eesti Osaühing osaühing InBio AS Biotech Group Merck Sharp & Dohme OÜ

Toidu- Ja Fermentatsioonitehnoloogia

Kevelt AS AS Kliinik Elite AS Kliinik Elite AS Cambrex Tallinn AS Cambrex Tallinn


Arenduskeskus AS

Merck Sharp & Dohme OÜ AS Cambrex Tallinn Aktsiaselts CHEMI-PHARM Ldiamon AS Solis Biodyne OÜ Solis Biodyne OÜ

AS Biotech Group Tervisetehnoloogiate Arenduskeskus AS

osaühing InBio Merck Sharp & Dohme OÜ Osaühing Aquator Icosagen Cell Factory OÜ

7. ENERGIA- JA RESSURSITÕHUSUS EHITUSEL JA EHITISTES


2012 2016 2012 2016 2012 2016


VILJANDI AKEN JA UKS AS VILJANDI AKEN JA UKS AS Nordecon AS Nordecon AS VILJANDI AKEN JA UKS AS VILJANDI AKEN JA UKS AS

Kiviõli Keemiatööstuse OÜ Nordecon AS Elering AS Elering AS Elering AS Elering AS

Nordecon AS E-BETOONELEMENT AS VILJANDI AKEN JA UKS AS VILJANDI AKEN JA UKS AS Seve Ehituse AS Maru Ehitus AS

E-BETOONELEMENT AS Elering AS Adven Eesti AS Maru Ehitus AS Matek AS E-BETOONELEMENT AS

VKG Energia OÜ Maru Ehitus AS Kiviõli Keemiatööstuse OÜ VKG Energia OÜ E-BETOONELEMENT AS Nordecon AS

Maru Ehitus AS VKG Energia OÜ VKG Energia OÜ Oma Ehitaja AS Maru Ehitus AS Matek AS

Elering AS Eesti AGA AS Maru Ehitus AS E-BETOONELEMENT AS VKG Energia OÜ Seve Ehituse AS

Savekate OÜ Matek AS E-BETOONELEMENT AS Adven Eesti AS Nordecon AS Eesti AGA AS

Seve Ehituse AS Savekate OÜ Eesti AGA AS Eesti AGA AS Savekate OÜ BOLE OÜ

8. PUIDU VÄÄRINDAMINE: PUIT EHITUSES


2012 2016 2012 2016 2012 2016




Kodumaja AS Kodumaja AS Kodumaja AS Harmet OÜ Kodumaja AS Kodumaja AS

Palmako AS Palmako AS Palmako AS Kodumaja AS Palmako AS Harmet OÜ

Harmet OÜ Harmet OÜ Thermory AS Palmako AS Thermory AS Palmako AS

Viking Window AS Thermory AS Harmet OÜ Thermory AS Harmet OÜ Thermory AS

Thermory AS Aru Grupp AS Viking Window AS Astel OÜ AKSO-HAUS OÜ AKSO-HAUS OÜ

Aru Grupp AS Viking Window AS AKSO-HAUS OÜ Viking Window AS Viking Window AS Timbeco Woodhouse OÜ

Valmeco AS Saare Erek AS Aru Grupp AS AKSO-HAUS OÜ Tene Kaubandus OÜ Viking Window AS

Ritsu AS Matek AS Tene Kaubandus OÜ Aru Grupp AS Timbeco Woodhouse OÜ Tene Kaubandus OÜ

Tene Kaubandus OÜ Timbeco Woodhouse OÜ Valmeco AS Timbeco Woodhouse OÜ Greentec Houses OÜ Nordic Houses KT OÜ


9. NANO- JA PINNAKATTETEHNOLOOGIA


2012 2016 2012 2016 2012 2016

ABB AS ABB AS VKG OIL AS ABB AS VKG OIL AS ABB AS

Norma AS Norma AS ABB AS VKG OIL AS ABB AS VKG OIL AS

JELD-WEN EESTI AS JELD-WEN EESTI AS GE Power Estonia AS JELD-WEN EESTI AS Norma AS Norma AS

VKG OIL AS VKG OIL AS EESTI ENERGIA ÕLITÖÖSTUS AS

Norma AS EESTI ENERGIA ÕLITÖÖSTUS AS

Metaprint AS

GE Power Estonia AS GE Power Estonia AS Norma AS Metaprint AS Metaprint AS Thermory AS (varem Brenstol OÜ)

EESTI ENERGIA ÕLITÖÖSTUS AS

Flexa Eesti AS JELD-WEN EESTI AS TATOLI AS Thermory AS (varem Brenstol OÜ)

Eesti Höövelliist OÜ

Promens AS Promens AS Metaprint AS Eesti Höövelliist OÜ Promens AS Flexa Eesti AS

Flexa Eesti AS Metaprint AS TATOLI AS Thermory AS (varem Brenstol OÜ)

Flexa Eesti AS Promens AS


ETS NORD AS Harju Elekter Elektrotehnika AS

Flexa Eesti AS Eesti Höövelliist OÜ ETS NORD AS

Metaprint AS Eesti Höövelliist OÜ Thermory AS (varem Brenstol OÜ)

ETS NORD AS Harju Elekter Elektrotehnika AS


10. MAAVARADE VÄÄRINDAMINE: PÕLEVKIVI KEEMIATÖÖSTUSES*

11. TOIDUTOORME VÄÄRINDAMINE: TERVIST TOETAV TOIT


2012 2016 2012 2016 2012 2016

Tere AS Premia Tallinna Külmhoone AS

Tere AS Premia Tallinna Külmhoone AS

AS E-Piim Tootmine Saue Production osaühing

Orkla Eesti AS Orkla Eesti AS AS E-Piim Tootmine Orkla Eesti AS Saue Production osaühing AKTSIASELTS SALUTAGUSE PÄRMITEHAS


aktsiaselts PÕLTSAMAA FELIX

Orkla Eesti AS AS E-Piim Tootmine Aktsiaselts Santa Maria AS E-Piim Tootmine

AS E-Piim Tootmine AS E-Piim Tootmine Saue Production osaühing Saue Production osaühing Spratfil AS Aktsiaselts Santa Maria

Spratfil AS ESTIKO - PLASTAR AS Aktsiaselts Santa Maria Aktsiaselts Santa Maria AKTSIASELTS SALUTAGUSE PÄRMITEHAS


aktsiaselts PÕLTSAMAA FELIX

Aktsiaselts Santa Maria Premia Tallinna Külmhoone AS

AKTSIASELTS SALUTAGUSE PÄRMITEHAS

ESTIKO - PLASTAR AS ESTIKO - PLASTAR AS

Aktsiaselts Santa Maria AKTSIASELTS SALUTAGUSE ELPA i.e. OÜ ESTIKO - PLASTAR AS aktsiaselts PÕLTSAMAA aktsiaselts PÕLTSAMAA


PÄRMITEHAS FELIX FELIX

AS Saaremaa Piimatööstus Arke Lihatööstus AS Spratfil AS aktsiaselts PÕLTSAMAA FELIX


Orkla Eesti AS

ESTIKO - PLASTAR AS Saue Production osaühing ESTIKO - PLASTAR AS AS Saaremaa Piimatööstus Revala OÜ AS Solbritt

AS Eesti Leivatööstus AS Saaremaa Piimatööstus aktsiaselts PÕLTSAMAA FELIX

Arke Lihatööstus AS Orkla Eesti AS Revala OÜ

* Maavarade väärindamise: põlevkivi keemiatööstuses TA-asutustega koostööd teinud ja selleks potentsiaali omavad ettevõtted kattuvad kogu niši ettevõtetega, kuna

vastavas kasvunišis on vähe ettevõtteid ja kõik on tunnuste alusel teinud koostööd TA-asutustega. Kogu niši suurimad ettevõtted on toodud aruande eelmises lisas (lisa 1).

Allikas: Äriregistri andmed

kasvualade edenemise uuring...ettevõte kuulub valdkondlikku ühendusse (sh startup estonia...

Documents