K E E M I K U T E P Ä E V A K SIga aasta maikuu viimasel pü­

hapäeval tähistatakse keemikute päeva. Sel puhul esitasime anorgaanilise keemia kateedri rahvale mõningad küsimused kateedri töödest ja tegemistest.

Meie vestluskaaslasteks olid kateedrijuhataja dotsent Hein­rich Yilbok ning dotsentide ko- hustetäitjad Edgar Arumeel ja Vambola Kallast.

* Milliste erialade üliõpi­lastele tuleb teil õpetada keemiat?

Keemia kursus on peaaegu kõigi instituudis õpetatavate erialade Õppeplaanides. Erandid on ainult erialad TP — tööstuse planeerim ine ja T V — mate­r iaa ltehn ilise varustamise öko­noomika ja organiseerimine. K a ­teedril tuleb seega suure arvu erineva eriala üliõpilastega te ­gelda ja õpetada nendele kee­m iat vastavuses nende tulevase erialaga. Mehaanikutele loetavas kursuses pööratakse erilist tä ­helepanu metallidele, sulamitele ja korrosiooni probleem idele. Ehitajatele loetavas kursuses on pearõhk asetatud ehitusmaterja­lidele, nende tootm isele ja püsi­vusele korrosiooni seisukohast. Elektrikutele loetavas kursuses on peamine tähelepanu antud elektrokeemiale, ülipuhaste ma­terjalide, kõrgmolekulaarsete ühendite — dielektrikute — tootmisele ja kasutamisele. K õ i­gile erialadele ühiseks problee­miks on aine ehitus, m illele ba­seerub erialane keemiakursus. Öeldust selgub, et kateedri üles­anne pole sugugi kerge: Raske­maks teeb olukorra veel asjaolu, et m itte kõik esimese kursuse üliõpilased ei taha mõista, et keemiat läheb neilg i vaja tu le ­vasel erialal töötamisel. Neile olgu veelkord allakriipsutatud fakt, et pole harvad need ju h u ­sed, kus oma erialal töötavad spetsialistid (kas ehitajad, m a­sinaehitajad, elektrikud, soojus- -tehnikud jt.) pöörduvad konsul­tatsioonide saamiseks kateedri poole nende töös esinevate kee- miateadmisi vajavate prob leem i­de lahendamiseks.

* Eelnev on nagu võib aru saada, seotud kee­mia õpetamisega mitte- keemikutele. Milline on kateedri osa tulevaste keemiainseneride ette­valmistamisel?

Keemiateaduskonna ü liõp ila ­sed on kateedriga seotud kahe esimese õppeaasta vältel, kus õpetatakse ja õpitakse anorgaa­n ilist ja analüütilist keemiat. IV kursusel ühe semestri jooksul lisandub veel erikursus analüü­tilises keemias. Keemiateadus-

D. I. Mendeleievi nim. Üle­liidulise Keemia Seltsi ja TPI keemiateaduskonna korraldu­sel toimus- aulas keemikute päevale pühendatud koos­olek. Ettekandega «Eesti NSV keemiatööstuse ja rah­vamajanduse kemiseerimise arengu probleeme» esines dotsent Peeter Lageda.

konna üliõpilased on seega enam kui 40% instituudis õppimise ajast seotud kateedriga. S iit jä ­reldus, et keemiainseneride e tte ­valmistuses, nendele keemia-probleemides alusmüüri loo ­mises on kateedril ü lim altvastutusrikkad kohustused.Endistest aegadest võb tuua ar­vukalt näiteid, kus analüütilise keemia kursuse lõpetanud on siirdunud tööle laboratoorium i­desse instituuti lõpetamata ja töötavad seal edukalt tänapäeva­ni. Tehnoloogilistel aladel tööta­miseks on va ja lik pealisehitus — erikursused. Ka siin saab pealisehitus kujuneda vunda­mendile vastav.

TPI on andnud rahvamajan­dusele 1223 keemiainseneri.

Praegu õpib keemiateadus- konnas 582 üliõpilast.

* Dotsent Leevi Mölder ni­metas kaks aastat tagasi keemikute päeva puhul «Polütehnikus» avalda­tud artiklis teaduskonna feminiseerimist «otse se­letamatusena?»

Kateeder on põhiliselt dots. Leev i M öldri toodud seisukohta­dega nõus. Eelkõige selles osas,

analüüsi meetodite v ä l ja t ö ö ta ­mine.

Korrosioon i suund, m illis e s kasutatakse põhiliselt a n a lü ü t i ­lisi, elektrokeem ilisi u u r im is m e e _ todeid, on tingitud p r a k t ik a va­jadustest. Esiteks u u r ita k s e kor­rosiooni ja saastum isprotsesside mehhanismi ja k e m is m i

to lm põlevk ivi küttel tö ö ta v a te s katelagregaatides. T e is e k s u u ri­takse mitmesuguste k o n s t r ü k t - sioonmetallide-sidamite Jcorro- sioonikindlust ag ress iivse tes la - hutes. Näiteks, m illist m a te r ja l i tuleks kasutada r e a k to r i t e va l­mistamiseks põlevk iv i k e ro g e e - nist dikäbroonhapete to o tm is e l. Teises suunas — a n a lü ü s im e e to - te väljatöötam ine lis a n d e le m e n - tide määramiseks k e e m ilis e lt puhastes ainetes — u u r ita k s e polarograafilisi ja õ h u k e s i kihi krom atograafilisi m e e to d e id . Loeme perspektiivseks e r i t i v i i ­mast, kuna see v õ im a ld a b ühe­aegselt eraldada ja m ä ä r a ta nii kvalitatiivselt кщ ka k v a n t i ta ­tiivselt üksikuid k o m p o n e n te mitmekomponendüisest süstee­mist. Aparatuur töö te o s ta m i­seks saadi Inglism aalt j a se ll да tegelevad kateedri a s p ira n d id M . Põldme ja P . R a u d s e p p .

Ü liõ p ila s ed M a r ik a A in s o — K Ü -2 1 (va sak u l), T iin a R ä tsn ik _K Ü -2 1 ja K a r in T a ju r — K A -2 1 te e va d analüüse.

et keemiku — keemiainseneri elukutse on võrreldes teiste e r i­alade inseneridega võrra tu lt raskem juhul, kui nad töötavad insener-tehnoloogidena tehastes — tsehhides. Ja seda peamiselt te rv ist kahjustavate ainetega — aurudega kokkupuutumise tõ t ­tu. Sellele töölõigu le naised tõesti hästi ei sobi (põhjused on selged, pole vaja siin kom m en­teerida). Erialadel K Ü ja К О ei näe me aga m ing it seleta­m atut probleem i fem in iseerum i- ses ja ka juhu l, kui e riti tragid naised töötavad tehaste d irekto­ritena, peainseneridena.

* Millistes suundades te­hakse kateedris uurimis­tööd?

Kateedri uurim istöö kulgeb kahes suunas. Esiteks — korro ­siooni suund, n ii kõrgetem pera- tuuriline kui ka lahustes to i­muv. Teine suund on keemiliselt puhastes ainetes lisandelementide

* Kas kateedri ju u re s töö­tavad üliõpilase^ ÜTE) liinis?

Iga eksperimentaalne töö ' on seotud analüüsiga j a e t teise kursuse üliõpilased õ p iv a d , alles analüüsi meetodeid, s iis e k s p e r i­mentaalseid töid■ k a te e d r i ju u ­res Ü T Ü liin is ei t e h t a . K ü ll oleks see võim alik I V Jczirsusel kus üliõpilased teos ta va d füüsi- kalis-keemüiste analü iis ir ru 2etodi'- te praktikum i. Kuid l v kursuse üliõpilased loevad end jx ib a eri- alainimesteks ja k a s u ta v a d ana­lüütilise keemia p r a h t : kurn idessaadud teadm isi-kogerrtrts i e r i­alaga seotud p rob leem id e lahen­damiseks eria laka teed rite nuurps

Len in liku a rve stu se

su u n a d ja tö ö k o rd15. m a il to im us E L K N Ü T P I K o m ite e V p leen um , kus o li a ru ­

tu se l len in lik u arvestu se lä b iv i im in e T P I ü liõp ilaskon n as . Len in ., l ik u a rvestu se lä b iv iim is e suunad ja tö ö k o rd a ru ta ti lä b i j a k in ­n ita ti. •

Leninliku arvestuse eesmärgid.1. J ä rgn ev aasta on tõ s in e a ru p id a m ise aasta ig a le nõukogude

noorele — kuidas vn a k s e e llu ja k u id a s tem a ise v õ ta b osa V . I. L e n in i ju h tm õ te te e llu v iim is e s t m e ie m aal. L en in lik u s t k ä s it lu » sest se lgu b , e t m õõdupuuks p ro g re s s ile m e ie noorsoo te g e vu ses saab o lla a in u lt tänaste edu sam m ude k õ rv u ta m in e hom se v a ja d u s te g a ja e ta loon iks te g e lik töö. Ü t le s ju V . I. L en in , e t n o orte s t saavad tu lev ik u ü h iskon n a li ik m e d sel ju h u l, k u i nad om a igapäevases töös su u davad saavu tad a p ra k t il is t edu, k u i igaüks küsib enda lt, kas o len te in u d kõik , e t o lla o rga n is e e r itu d ia tead lik tö ö ta ja ?

2. M a rk s ism i- len in ism i o m a n d a m in e läh edas s idem es k u ts ea la » se vä lja õ p p ega .

V . I. L e n in i se isu koh tadest tu len eb , e t k om m u n ism i saab e h i­tada a in u lt see, kes on suutnud ise läbi mõelda, m is on k om m u ­nism : kes on v õ im e lin e ra k en d a m a k om m u n ism i ü ld p r in ts iip e lo o va lt oma erialal, n in g seda n ü ü d isaegse h a rid u se ja teaduse v iim ase sõn a seisukoha lt.

3. K og em u ste om an d am in e juh t iv a k s o rgan isa ts ioon ilisek s , p o ­liit ilis ek s ja p ed agoog ilis ek s te ge vu sek s a k tiiv s e kaasa lööm isegak õrgem a k o o li k o l le k t i iv i m itm ep a lg e lis e s elus.

* * *

P le e n u m il rõh u ta ti, e t le n in liu a rves tu se põh iküs im us e i o le v o rm i uudsuses, v a id mõttesügavuses, m ille g a m e n e id tö id ja te-' gem is i teostam e, m id a m e o lem e aasta -aas ta lt te in u d , n en d e v i i - , m ises m ee ld iv a en n a s ta ren d a va k oh u stu sen a iga üliõpilaseni.

Leninliku arvestuse läbiviimine.T egevu ssu u n ad V o rm (

1. Õ p p ed is ts ip liin i. õppeedukuse tõstrm in e, o savõ tt Ü T Ü -s t , Ü K B töös t In d iv id u a a ln e kohustus

2. M a rk s ism i- len in ism i tu n d m a õ p p im i- , . ne. A k t i iv n e o sa võ tt k on veren ts id es t,konkurss idest, s em in a rõpp u stes t In d iv id u a a ln e ja rü h m a-üh iskon n ateadu slik est d is ts ip liin id es , v iis i l in e kohustus _ .

3. O savõ tt ü h isk on d lik u lt kasu l ik u s t tööst. i(E Ü E , S Ü T ) In d iv id u a a ln e kohustus

4. T öö ta m in e ü h iskon d lik e o rg a n is a t­s ioon id e v a lita v a te l am etik o h ta d e l,k ordsete ü lesan n ete tä itm in e . In d iv id u a a ln e kohustus

5. O savõ tt spord itegevu sest, k u n stilises tisetegevu sest. In d iv id u a a ln e kohustus

M ärkus: v iim ases t k o lm es t tegevu ssu u n ast p eab ig a ü liõ p ila se tegevu s h aa ram a v ä h em a lt k ah t a la le n in lik u a rvestu se saam i­seks.

Leninliku arvestuse läbiviimise kord.L e n in lik arvestus v iia k se läb i e ta p p id e kaupa. I e ta p p lõpeb

se lle õppesem estriga . I e ta p il on v a ja l ik v i ia lä b i k õ ik id es õ p p e - ' rü hm ades la ien d a tu d k om som o li k ooso lek u d le n in lik u a rvestu se lä b iv iim is e koh ta. K o m so m o lik o o s o lek u te l v õ t ta vas tu in d iv id u a a l­sed ja rü h m a v iis ilis ed koh u stu sed , m ä ä ra ta k on k re e tsed v o rm id osavõ tuks ühest v õ i te ises t tegevu ssu u n ast. L ä b iv iim is e ees t v a s ­tu ta va d õpperü h m ade k om so rg id ja ku rsusebürood . K u rsu seb ü -. rood es ita vad aru an d eid k o o s o lek u te lä b iv iim is e k oh ta tead u s­kon n a b ü roo le ja teadu skon n a b ü ro o d k oon d aru an d ed E L K N Ü T P I K o m ite e le . Õ p perü h m ade le an tak se ab iks p leen u m i m a te r ja ­lid ja p ro to k o ll i vo rm .

П etapp lõp eb 1969. a. ok toob ris , Ü L K N Ü 51. aastapäevaks .S e l p e r io o d il on v a ja õpp e rü h m a d es lä b i v i ia k om som o lik oos -

o lekud , kus teh a k o k k u võ tted jo o k s va s t õppeedukusest, ku u la ta ä ra a ruan ded üh iskon ,na teaduste-a laste r e fe ra a t iiv s e te tö ö d e e tte ­va lm is tam ises t, osavõ tust s u v e p e r io o d il ü h isk o n d lik u lt k asu liku st tööst, ü h iskon d lik e o rga n isa ts io o n id e a k t iv is t id e tegevu ses t, sp o rd i- te gevu ses t jn e. p erson aa lse lt iga ü liõ p ila s e osas. T eo s ta d a ü liõ p i­las te a tes tee rim in e v a s ta v a lt T P I - s s issev iidu d k o rra le . Sam as kan da p ro to k o lli ka võe tu d kohu stuste tä itm is e o lu kord .

III etapp lõpeb a p r illis 1970. a.1970. a. v e e b ru a r ik u u s 'te o s ta d a õp p erü h m ad e sisene k o k k u v õ ­

te te te g em in e ig a ü liõ p ila s e o sa võ tu k oh ta len in lik u s t arvestu sest õpperü h m ade a ru a n d e-va lim isk o oso lek u te l. S ea l k u u la ta ä ra k a in d iv id u aa lsed v õ i k o lle k t iiv s e d r e fe ra t i iv s e d tööd ü h isk on n a tea ­duste a la lt, soov itades n e is t p a rem a d e ttek an d m isek s k u rsu se- kooso leku tele . ,

Õ pperü h m ade s iseste le k oo so lek u te le h aa ra ta kaasa k a rü h m a- ju h en d a jad õpp e jõu d , ü h iskon n a teadu ste õ p p e jõu d jne.

1970. a. m ärts iku us v i ia lä b i k u rsu s te a ru a n d e -va lim isk o oso le - kud, kus o tsustatakse lõ p lik u lt ig a ku rsu se ü liõ p ila s e le n in lik u arvestu se soo ritam ise küsim us ja tu le v a d e ttek an d m ise le p a rim ad re fe ra t iiv s e d tööd õpperüh m adest. M a te r ja l id om a õpp erü h m a ü li­õp ila ste kohustuste tä itm ise k oh ta k an n ab e tte ku rsu sekooso leku l õpp erü h m a kom sorg . P a r im a d r e fe r a t i iv s e d tööd k u rsu s te lt suu­natakse T P I Ü T Ü ju u b e lik o n v e ren ts ile .

K u rsu sek ooso lek u te o tsustes tu le b ä ra m ä rk id a k a see, m ik s üks v õ i te in e ü liõ p ila n e e i s o o r ita n u d le n in lik k u a rves tu s t

K u rsu se l va s tu võetu d otsused .k in n ita ta k se tead u sk on d ad e a ru ­a n d e -va lim isk o oso lek u te l 1970. a. m ä rts ik u u s ja n en de otsuste a lu ­sel teh ak se lõ p lik k o k k u v õ te TPI k om so m o lio rga n isa ts io o n i le n in ­liku arvestu se soo ritam ise k oh ta TPI 'k om som o lio rgan isa ts ioon i XVIII aru a n d e -va lim fsk o n ve ren ts il 1970. a. ap rillis . , i

ELKNÜ TPI KOMITEE

U I U töid sooTivciucs, k d -teedri juures jääb s e e p a {JTÜ liin is ü liõpilastel võ im a lzcs irnnvnlöömiseks re fe ra tiiv se te töödeteostamisel. Selles osas võiksüliõpilaste aktiivsust j a 7сд fca_ teedri abi tööde teos ta rr ii^ o i geda rahuldavaks. L

Ü l i õ p i l a s k o o r H e l s in g i s tHomme saabub Tallinna Helsingi Ü likoo li Lõuna-Soom e Osa­

konna segakoor «Eteläsuomalaisen Osakunnan La u la ja t» (EOLK K oor tuleb Eestisse Tallinna ÜliÕpilassegakoori kutsel ning an ­nab siin kaks kontserti — 25. m ail Tartu R iik liku Ü likoo li aulas ja esmaspäeval, 26. mail kell 19.30 Tallinna Polütehnilise Insti­tuudi aulas.

EO L tähistas 1966. a. märtsis oma tegevuse 35. aastapäeva. K oori dirigent on Ilkka Kuusisto, Soome noorema põlve muusikuid. K oor on esinenud paljudes riikides. A inuüksi mõne viimase aasta jooksul on ta jõudnud ära käia Ungaris, Itaalias ja ka Tallinnas (1965. a. sügisel).

Seekordseteks kontsertideks Eestis on koor ette valmistanud ka­va, mis sisaldab vana klassikat (Pa lestrina, M onteverdi, Hassler), soome vanemat koorilaulu (Sibelius, Kuula , Madetoja) ja kaas­aegset koorimuusikat. Meie kuulajaile pakuvad kindlasti suurt huvi Soome praeguse aja ühe tuntum a helilooja Bengt Johanssoni ((Saalomoni laulud» ja Ernst Toch i omapärane «Geograafiline fuuga». Kava lõpuks kõlab W. A. M ozarti «T e D eum ». r

J a ' ju tu lõpuks on vist sobiv meelde tuletada, et E O L annab Tallinnas ainult ühe kontserdi! M. JÄRV

KU S P E I T U B VIGA ?. «.u > h i i. if . n 1 i u nui

l U i ( I I IJ ' t ! 1 J xl ' l i l l i l A ,/'Ui;, " / ■ n , laut',*i >, (t*i! „saada. Pandi ühiselamusse va~V 'uitA< Hoi n l n opo t ih ' t*ii m ji p j r>ü I lai Ai, r ~pp "miVan r >e j p* , < mm t ?< i ! m» a olevat loll — kes siis esime­sel kursusel Õppivat.

Ha,i <i ninalt) a i A u<</ i >üt Ih, vai l » >i h f 1 i n A u

t I lii l j 'udiülr U> . l e u s nn >n,tah h l t !l m u

npplou, fmufi jn < iJeh <i laAruttu pakkida ja siit ära koi da.

nad" ~ft yii ; Ai h, ai p‘ *ri/pptt <dl i H>i ( ’ m ,inil { fi Pti1 i l ,i ,ta>( n nt ,d J ! iuu h . lut f f. >_ 11 ih t K

. . • Ega ma ise TPI-sse tulla femdi j, ü ■, i a , maa , u < <au ra i " p i ka ü,ha . >n AJ i» i h J ‘<rist'u oi o t a i ii a le n i ­su ,ar,n ‘ 1 u t u .iv u> idl * d i i" r! Ca I a K 'U 1 Off O Jt < I U lilmii! I i n icu u 1 h k im t t j , ’ ,

kl oti ?-« 1 Õ thO I 1 a/Ž 1’?» J v a l.eUoi (,, jaamu/ , i

t i hata A t , i n. <oh A i 'o i i >(>! h ih' a i r ,aa > ( / k u u i n i !i‘■‘ -uh n* i

. f 1 1 f n • u ,1*, i f j t t j ^ da p . sutr u A , j A i p p o'J a ,>n a i s . > I xpCu » , in/rj ' on,uid ujil iv i ir j i,j

tw >mia lUtiirlngi i iuüf- v >d tiic ii m1i> J f -t vruKcC ig i aid elas

ja m u oo nt ul anautami —t U 1 Ü A r>i n i õ

Ä r g e » .UI õpp ija il nr uirtikluu p A es t ’ U i u u it muu gA i U ,u V n l'U il / m* i i t k uii Uu - j il j U J l ohU&Jdt t 31 A Uuntdl sc* look* A la d e s_ 5 ntif t deuöc ku.s Iiihiiiuudia õpim gu o i aiiiiUt m iu m ia a iu ii tcgüituA J j Iili eumuiruiln: d filotn onidel e

tea dm i; A uga i jhapA uu ile , IVadm ictu c.m.iiiciumue teater

on Cppnnme.S iit kil.s'rrmg — 1'uut ;,aada õp.

pemater jaü? lJaljud*!a õppi a ine­tes kaotab õppejõud, suurt p rog ­ramm t tõi ui kon takti ü liõpilaste” ga ~~ tuckng muutub rm hauniü- eeka iaekiiju taja lcr. Ai\a oleles t ispekfe. Suani o iea

x> uu i i ii iiikt * fi L 'naa' u; mi i i J nudi i jut )k'*n j mi", i i a i . d ) k i« m m-U'1 õ '* aines. Siin on ka, palju vastu­olul. i d ii 1 { l 1 1 k i n >m* iartikkel « T P » 0, numbris), kuid • j u o j t i .1 o m i i i' i i>> sibid lülitil - onpi. / h nrindm-j* i *'jn

Arvestuste a ja l peam e loengu­te l käima, m is raskendab õppe- 'õueudt. . rm «n u u ‘d n u p uKnJU’ 1* , i *• Viiimun II) )U Tp lj\ i i j mpi i vk An l f nuitdi i-iti,itl p i, t i lum i 1 o, u nn im oi iv md aul' kiin ,Y< tiid, 1 hui vui ; i i uu dp uu * 11 aci A lm niidu > i irõ u nu i 4ot, i,i >-jeleti võ i laboratoorsete tööde ls U IL lc, ” lu u iu I fülnp lld ! im i< f,-S, i*ih' i t i i i f l i , i n UuS

u* ' as » u Ubm i’ .)bfw m r I - vum t liin i' v. i ,aii*i msuu tn(u.l iil iu < 1 dp i m i d P a lm -

d tl J oi iu 11 iõ-i luutu m u • h ugu ,<t * A luu vib i .

\õd - im mu: id i 1 jb u lk 'õpj nu iv ,.murdani n- uk n t u n il l dl I, 5 f I n u t i - Vrd t m «-dl',»k u i *i na nui ’va f idini-sü koni '*dii i uadu J l \ n il t d .Ll f l i ' k l M u dhir | ' k b 1 t u ipaima tm n iüdt ui i ud 1 d’o’ i Imi i.u u n u t ta > v <nil j j “ H 1 (la /, A u d Uot* l j dl t l l id mu „ - »m wjcU i i punu Ju, tood k i iuud, L r urnil n u ie lood i vaa.

Pr iLfmu </ok toimuda tk 1a jo t ti v a i ) a p h 1 t oi, r i järid ii 31 on uul ka uu m. iia u ia mr,1 i la l, ! “ , i i i uio> j;C >nSoa~.iiUttu > 1 I f c u l l l] 1 Õ j d ü k . d i

kasuks,.[J 'P e t cit.ii' / .rttluU!"lat ÕpDl-

iiiis v iin puie m ip a ii n -d lucl- nud. Võ.b-ok il kocdis kmgt- ei 1 - ae\ti rukeudamL-mi pa!jup i tu- dcitgiüm si lom on tiian t, xtncla muidupj tiidorp ü tuha. To P i­isab nulli :oi'urast ikka semestri algul palju magada ja kergeisläbi ajada, semestri lõpul agaõüd lisaks võtta,

e w õis*j rs EK-81

Enamik m eie vabariigi masi- iehasie d irektoreid , pea insene­re, peakonstruktoreid ja teisi peaspetsialiste on T P I lõpetanud mehaanikainsenerid.

I*

Mehaanikainseneride kõrval­harrastuste hulka kuuluvad all-

veesport, jaht, mandus, post­markide, müntide ja isegi su- veniirpvdelte kogumine, peo~

i tants, raadioamatörism, foto­graafia ja muud hobbyd.

*

h P Tn on u ( a o dan ionna tu d e n - t ui loovad \aa$a igal pool — I j ihqeb i lUaduhhkus Ü nõutu > fJu. 1 fhnnda^m h h i i u s ,, i ,t i u< )t r , punh.>, 11 M h t tr h ajalehe >< i n n . a i r ja mujalgi.

*

I T P I frnJtcumuMieaduskonna t nlpe c v oo la j -' on l n m d ,I *■v <rh I oneiuni hkunütee I mkn j Akt < h m 'm a a ja « M t m o l j St, Kaametd.x reporter Jaak EO dar.

Teii Veenil,, siir ‘■nber Man!Tuiu me tv na maiusi pilvede-

hallist,sõbrale uuele anrifu m urn — mõtteianiaasia mk aima n i. d mehepoeg Maalt pean, nh nmn.

V A LUVrJunuhi on • % n ü ' hu nn cu . ,Ta h m u i T i i u t aed ih i ja tõae Tõ d e ei sa id ,k v s I me n , k rn - np n Je r n e a b inda - - r i luti'-! ]c h if m sa i Tõ d e o ,i se a l, k u s tugevad > nad ta lit le v a d

tapjate vastuja nipni.lL ■.v\<,Sõbra msi,kes alati, alati sinuga, ka valus, mida üksi ei talu,-

3 i J ." p õ u ’ mi j - J i

M ch intdii iu di t io trM ubV oli juuti i c i r i ko rd u kükis r k isingi Teh fulnnilih ooh f i l rm U v ö i opP-- gatsionn ~ klubi iutiaiase eüi- rtiees M arkku Tasinuta, r ih a tn - sc Uige Raimo S a lm im n , lat irvr I rm a Grundstrhm, tchm huUL-

i kõnd üliõpilaskonna aseesimees } Ilkkü Suv i ja iiLioiJümhon oo j petme 'i i n npo n u iv luo.emi, j iv?/// l<i t> I imbisid i c meie ko l- i mapaevasei k lub iõhm l, kus nä­

gime kolme nende poolt kaasa I toodud lüh if i lm i. H u v ipakku -

I*-ai aasiul toimavad F .ied rü h JdAk-mi üülmojb .fenus Johan­nes Beeherilc puhendzind kui- kmripiiC%4d, iknavused — jä r ­jekorras viienda»! — algasid L&mmtrkotttrerüjga, Üritus kes­tab Biielal aega ja stli.-» aja k&m te j esinevad kõik iil kooli i*.elr- se vusruhmad.

♦ * *

J. juunil üdiuui) Saksu iü igi- ooptiv /ipoiü>-?ap)is Bern ii ui 5 f’õm'Yi Kuperi t Ot obem jn En- ip diktn> etendus. La va kumm nniegüa-M an Ikm i Et ;let i niin.Saksa M imsikaülikcüli iiliõp il.l--n-cl j;» liinabo ld ii tiiifeoob E rasi-ui» rm anu-M everi i nraHib^t

A * tSt pteiiabrss või ib F» sedrich

Sch illeri tlik tio l ü !*õpi'auv „d u uuele iv ia li fe — äkonoo- railise küberneetika erialale,

.# * *Berliin is toimusid järjekord -

see! C liopini päevad, ürituse kor­raldajailus olid Saksa ChopiniSelts Ja Hans E isleii nim. Mnti- sikaiilikool.

Külalised lahe põhjakaldalt

'.endest oli TL Katajeste ivjoii,i «Puükindlus», kus näidati

< ori ja nende suhteid ai ah, usega. Väga tabav oli ka P. von B-achi *tJõulukuu» saate­tekst.

Reedel oli meie ki noki ula. IUK- fnetel võhnadk näha suundun iv nelja Ifl-mm nhniUndile tehtud IiihifUini, milit.ii parim ulj knici- Iosti J PaLicasnirta «Elagu nuo- rus/\ «Moi iinn$i‘> firmamärki kainhs R. Iarva «Kõrgem tehni- kaku3l'/i

Meie pi<o!t oli roomlastch iml- ja piik viud oaga läic a geime, programm, mis vaatamata hal­vale ilmale küllaga ellu viidi. Nii tutvuti meie õppectuinuoi ja vanalinnaga, käidi vaitiwel, L°aii i i ( s ia Voh n'uh visioonis, t mähiti <fTaUm > }/lm1» dnl,um -n- taai jt) dm> hiuti nmt-'in-ringt} m> h> instituudi h jiuso- inoluzüraitues, iiuvidi < üiru, iud-i/ * * iu i Lf iui Tmlthimua „ ,<i j .

Filmiklubi ihionifuiöi tegut­seb juba "Je ih aaun. Alguses <>h ta filmitegijate klubi. thl on tema rirludcrg poril pt a< gv ju­ba tuntud re iCäüör R. Jurva, hele fiimAesi nn mei' ekraani­del jcolismul Töömehe oa tuik», Praiq,’ vaatab klubi 562 li iget aastas tähi d0—4ü jilmi, mllle hulgas on nii kaasaja tuntuma­te filmimeeste loomingut kui ka arhnvifihnc.

Septembri!: uus sõidab meie kinolzlubi delegatsioon vastukü­laskäigule Soome.

J. LAMP

Anorgaanilise keemia kateed­ris oa üheks uurimistöö suu­naks ■ kõrgetemperatuurilise kor­rosiooni protsessi mehhanismi la kineetika uurimine- Töö ees­märgiks on uurida teraste kor­rosiooni põlevlciviküttel tööta­vates katlaseadmetes. Uudse momendina on selles töös ra­kendatud korrosiooni mehha­nismi uurimiseks elektrokeemi- list meetodit. Nimetatud mee­

todi kohaselt määratakse korro­siooni statsionaarne potentsiaal, Galvanostaatüiselt saadud po- larisatsioonikõverad võimalda­vad hinnata korrodeeruval elektroodil toimuvaid protsesse sõltuvalt keskkonnast ja terase koostisest.

Anorgaanilise keemia kateed­ri assistent Ellen Tal ime ts uuri­

mistööd teostamas,

Käisime

trükikoja «köögipoolel»

Nii juhtub vahel eksaminäda-laM.

Riia P I a ja lehest « J aun ais i n z e a le r s »

Kõne all on ÜET reporterite ringi järjekordne, kokkutulek,mis seekord viis ttdvuma « Rahva Hääle» trükikoja « Kommunisti> « köögipoolega

Sellele, kes oli enne tegelnud fotoasjandusega, ei tundunud niisugused operatsioonid nagu ilmutamine, kinnitamine ja kui­vatamineuudsena. Nende mõis­tetega oldi ennegi kokku puutu­tud. Muidugi, paari meetri kõr­gused seadmed jätsid siiski so­liidse mulje.

Järgnevalt käidi rciušeeriinis- osakonnas. Nägime oma silmaga, kuidas üks selle osakonna töö­taja tegi kiirelt rulükesega eda- si-iagasi paar liigutust, järgnes masinal kerge kangile va ju tu s ja lehekesele ilmusid kümned embleemid.

Seni olime ainult filmis näi­nud kiirelt-kiirelt töötavaid trükimasinaid, mis üksteise jä­

rel otse tuhandete viisi loobivad ajalehti välja. Asjaolu, et enne masstoodangu trükkimise algust tuleb teha oma 8—9 tundi kõva tööd, meile pettumusi ei val­mistanud. Alles südaööl läheb kogu tehnika täie võimsusega käiku.

Tutvuti ka küljendaja töögi. Paneb ju tema ajalehes artiklid ja pildid nende õigetele kohta­dele ja annab lehele seega ka oma näo, Veendult, ct ka täh­tedel on erineu paksus: harilik ja poolpaks. Haruldusena on võimalik teha gooti kirja.

Üldise tähelepanu keskpunkti sattusid aga mitte niivõrd mat- riitsid, vaid küsimuse mic mater­jalist nad ikka tehtud on. Meie naispere uudistas matriitse nagu uusi kevadisi kübaramoode. Jah, see peab ikka kõva papp küll olema, mis mitu korda sula tina välja kannatab.

I Prantsuse šansonett Edith» P ia f aitas n ii m õndagi lau lja t> saavutada edu.> «M illeks ta end ohverdab nei­ule võõrastele inimestele?» küsiti> temalt kord.I «Üsna lih tsa lt,» naeratas ta,> «kes on kord üleval, peab tõstu- Cki jä lle alla saatma selleks, et >ka teised tõusta võ iksid ,»

Peale «Rahva Hääle» trüki­takse «Kommunistis» veel «Spor- düehie» ja «Kodumaad»,

Võib loota, ei mõne aja pä­rast on trükikojal võimalus ü le kolida uude ja soliidsesse hoo­nesse Pärnu maanteele. Uus ma­ja, uued seadmed —■ siis peaks ka ajalehtede kvaliteet tõusma. Vana hoone koos seadmestikuga on kavas jätta raamatute trük­kimiseks.

Saabus kätte aeg, mil pidime trükikojaga sel õhtul hüvasti jätma. Seekordne tu tvum isre is oli esmakordne, kõik me aga loo­dame, et ei jää viimaseks,

ILMAR REISELj ED-81

fwoaaint t, vete valivate >aa- i c i^ w u ilv h loodus rilnmähtanalf r',nmsa maks ja hel lemaks. K ij.'4,< p] i päike jahtub palam a ‘ tohaoai i okei ti si, siis ra ilKahuu ui ,ftrirnnp lanne , ct üm bnl- J 0 vnindin ori lõpmatu lita

k i i l e ,

t\ ii uu lx-} $ t( nii aga ori4' h ,1» aioie oi <,tiu kaasu uidata, , 1 maailm nlc ks Uus alati? 'd e au op 'm e suhtlem ises te in e in - m e.teqa — m i oma igavam a ,ir k uaslasteqa kui ),a nõoi raiega - kenadel,' sarnasea'. Kas ra *

oina käitum isega u nausla wct inmmõtsfithr j h vavnu larlm - irml ning karvu, <ra ,,,• k tiv a i- rch ausad? Vist m u l , ula /

■luhtnt) ja uhtl vc-tj cdmei? päevi, Knr, ärkame — kas halva t ti enao võ i teab mitte pärast, oa ha Im juga. Astume siis veel j uh u ,ii kult « vasaku jalaga voo­di g vä lja » ja me ilm urne kaas- kic.li soh ka m orni pilgu ning pa_ nn in jaga. Mem igavleva ? jn. ligedast ilm es i nunntcl a lum ,e pahandused. Ecpmo/rPse ■ 1 evi” fri ;r: oleme •nauu <<nvurn. n me n iu^ iä ». Selte vs< rwl, et on.t Kidadele ja Lm»' la n»U> aa, ra iu.,1 i oi n>nim oomid v õun na i ta cli oina aUlu mrsoi imvü tm! kinhp n it vi i l ida urnide in n a « sen ja 'ooviclt n vm me no ,, t pdav j t ro r ara laenuga arm lcgi unu ,-ikl , a.

AH lg i oici ahelreaktsioon, i h n r m a ,ga kolmas, •kellega ■me sõbralikult ei käitu, võiab ■asja veidigi südamesse ja m uu­tub pahaseks. Tema, kohi iides jä lle oma tuttavatega, rikub neil « söögiisu» jne.

rikutud. Edasi see levib ja levib. On iciw lloh, tO ilud, et halb t u j u suurendan h ikh s õ n n e tu s te arvu j a ei Lalin . i>< iu puhul tööv il­jakus g e da iile 10%.Süte io ( iji>h mõelda!

ca >. i n i , " rl , j m ise r õ õ m s a l v a lm is ta g e m ka teiste ü hõ l ­

ma /"Jm täna, nüüd leon ! Kus 'meie um ber e i vaja keegi toe­tusi ju tuge? Vajab, V a ja b m eie abi, m inu naeratusi.

J a m eil e i maksa karta, selle saa m e h iljem tu h a n d e k o r d s e lt

L K u i vahel harvu e i,aot i, — H l o n s i is n a e ra tu s e s ti a o h i i oleme ju ise oma j a oma 1 1 ' tterta ön/r»- "epeid. Rea u i n n a e ra tu s m õnne aluseks ning need a e le v a d tavaliselt va ljem in i I t õu id.

mu. i u w D

Kolmapäeva õhtul tuli kokkuaü !Jh« l.i i tekke 1 tn io

At otei unu r i >< e in oi ! mj1! i i te nu i uu on , > r itta tööde läbiviimisega, määrati konkreetsed objektid ja vaadati j ' ii s te in t e " ci'ai. o T in b märkida õpperühmade ükskõik-su * u iiö k isunn^_ n 7i ~ip nii'i' .uinute u ttüOi/ i*t_ tn , ie- tasemelist tegevust küsimusef f t< c tet teö <n d f j.j i hnn *i Ste uõLu ku u ts tean p l iu f '1teo> tdfl uiii um ‘teijuaiti-wt lahe 1

üi 4 ilu e suunaina-d piu tt m«< ‘ ete nriidt iudte/1-i'.rttL'Ci.da*at1 j -cM mu rnir^teue iärt-m T« all ära oh eküü äi lüüamd.I oUii fuiüitii õppurünmataacml.

TP I staadion,LP-41, AT-47, KP-41, MM-41

ja TR-21.TP I majandusosakond.J ui li 1 pool:

A.tette, KA-27 ja MÖ-41.i ute I I pool:TV-27 ja T A -21.

Augusti I pool:TR -47 ja TF-41.

Augusti II pool:TP-21 ja T I-41.V astuvõtukomisjon Juuli I pool:MÕ-21 ja L I-41.Juuli II pool:TT-41, TT-2J ja TM-SL Augusti f pool: lvfN-21 ja TL-2L äi teo ii II nool*MN-21 ri JlVitete Asremlcr Filtri :so õ,E.A-41 j - IvlP-te.

T G z mruptiäkogu. klOtel ju Mid—U.

N ii võib tekkida pisiasjade tõ ttu ühe päeva jooksul suur hulk pahaseid inim esi. See­pärast on eriti kasulik lugeda ■enne kümneni, kui keel k i­pub kellelegi m idagi « mühata­ma».,

Kas siis tõesti peame pä ev - päeva lt võim a eeskuju tuumade lagunemise ahelreaktsioonist, sellest, m is on aluseks kõige hirmsamale ja « kaelamurdva­male» re lva le , mida inimesed seni on avastanud?

M e ile ju m eeld ib , e i ■meist lt i­pi oeetakse, m eid läidetakse, au ih naeratakse. Kas siis m e il, i in a fü e v a kõige progressivserra sh i ->1 onnci 1 ii km e te l, ou e la n ii udu võ i o lem e ise veel n ii- j t e l m adalal ühiskondliku

i' oi u tasem el, ef e i suuda ela osa v õ tlik u lt teiste m u -

i te-m e ja rõõm udesse, sõpru va - U“ i m ee ld iva lt ü lla tada, p is ipa -

Uiltiis jaoskond, J uuli:L 1-41, LA -41 , KO-21, M M -48 ja TM -21.

T P I K looga spordibaas.*KP-61 .Ta llin n a Ehitiistrust,J'P1 I a ’:tw ti 1 ogu ui säte K ir -

tlite -JJuuli lviFvi,-47. MET-47, TR-41

jn iW-JV.Aiu ute: TM -47 ja TI-27. iJum .) ob jek t;ted ib SEJ ja Ehitusm aterjalide

korn jinaat)mul/ AL-47 , AO-21, LI-41 ja

LJ(-te iAugust: « ' . - j 7, AL-27, ÄV-41

ja L A -47."ä r.t te I I J . i l idt i h I1U' * u v d

oi I IU ä«i r i p u /II ü fc SÜ r i , tu il L il.n »em i to ll

E‘ r Pu ll/Toioornd '' -anmisdKs võ im a lik goiiL !utte < luk-m< tc iVtet» < te i «te, ( M lVi - 1 i j, L i l ia S o lov jova , (AT-41), M ihhail Gussevi (TM -47 ), Enno T re tja k i

V e llo Toom iku (LA -61 ) M t1'1 m ei M aran i (LK-61, sektori

i poole. Nende - vastu on iga l - kolm apäeval

k e ll 18— 19 T P I kom som ölikom i-

R iihm ad, i.-e? alustavad töö 'juuli algul, tõ iv a d ölänevalt eksam lte lõ p ic m it e t J u ta d tou kokku leppel te t i ti u ui ja te'va rem a lt kuni 4. ju u lit

Juu li I I 'vahetus alustab t ö ö l 21. ju u lil, augusti I vahetus 4. au -gustil ja augusti TI vahetu ­is . .augustil.T öö kestvus ‘ nrull 1 cl ob jc r im e ' 4 nädeteat, tasuta objte:fJJo! k nä­dalat.

_ TaHkm a Ehhustrusü jn. No/va ob iek idn rusumise aegade tip su s - Tcimisehs j talume nende rühmadn kom sorgidelt (võ i rühma esnida- laudl) pöörduda Ühiskondlike Tööde Sektorisse küsimuse täp--■'ILSlnm ic nks.

E I«K N Ü T P I K om itee SÖ T sektor

n ii m eri, a iuvAk ;i m eie izunnes ühiselamus elul t.gu iile 2UOO üliõpilase.

M iks oga r l j ü r itu s i veel liigu vähe? S iin pe itub v iga m eis en­dis, ikka ei ole m e veel stm taud kom plekteerida tä isanm tts i k lu ­bi nõukogu. Lood am e , et sügisel algaval u u e l hooa ja l ilm utavad tudengid ise rohkem aktiivsust klub i ü ritus te korra ldam isel.

S uu r tän u tahaksin öelda n eK le, kes aitasid m eie õh tu id h u -

28 Mrjutatnd Itihireferaadlst valis ž ir ii välja 12 -paremat tiö€. Märgusõnaga ümbrikut® avami­sel selgusid üliõpilased, kes lõpp­voorus konkureerivad parima poliitökonoomia tundja nimele, Need on;

Xeelg Mart EK-61

Maran, Mihkel LK-61Neudorf, Aare EK-lilPajur, Urinas 1Plaks, Toomas M -SiPskoviti, Jevgenia TR-41

Päss, Anu TI-41Smlt, J'aak

Zelinski, Vaino TM-41Tooming, Tõnu L l - i l

Tosso, IIen.11 LA-61Weskvju, JiJd KP-61

LÕ PPVO O R toimub TEISI­PÄE V A L, 27. M A IL kell 177»' PIKO-s.

Ps. Preemiapunkte referaadi eest ei saanud fik.As .mnknrrälosavõtja.

M. OTS, i i r l i lig e

Masinaelementide .kateedri dotsent Ilmar Kleis naasis vlie- kuiselt täiendusreisilt SaksaTM-L Ta tõotas Stiittgardi Ü li­koolis prof. K, Wellingeri juures ja uuris löökkulumisega seotud probleeme, Nagu Ilmar Kleis märkis, kulges töö viljakalt ja kaasatoodud teaduslik materjal leiab kasutamist llih.em.ai ajal plaanitsetavas doktoriväitekirjas.

Lisaks tööle ülikooli juures külastas Ilmar Kleis mitmeid linnu, ülikoole, näitusi ja f ir ­masid, Suurtest linnadest olid meeldejäävamad, kunsti- ja olümpialmu München, Euroopa suurimaid sadamalinnu Ham­burg, äri- ja panganduskeskus Frankfurt, aristokräatlk Nord- hein-Westfaleni pealinn. Düssel­dorf ja «tüliõun» Berliin.. Väi­kestest turismilümadest nimetas Ilrnar Kleis nn, romantilisel

Karlsruhe Ülikooli keemia teaduskonna uued hooned.

TPI TELEFONIDKohtumiseni sügisel!

v ila v a lt sisustada: p ro f. H L e ­piksonile, dots. U. Liivile, ü liõp . T . Saarem äele, tu n tu d a ja k ir ­ja n ik u le ja televisioonireporte-r ile Va ldo Pandile, õ h tu te m ee­le la h u tu s liku osa eest hoolitses ja andis seega suure panuse m eie õh tu te heaks kordam ine­kuks ansambel « R e ta k o rd » .

Tänusõnu tahaksin öelda ka ü liõp ilaste le A la r Ilvesele ja Tõnis M ä e le , kes aitas-id õhtu id organiseerida, sam uti k lub i kunstnkule M a r i La idnale (E E - 21) ja k o rra v a lv u r eile Madis Tu u le le (EE-41) ja A n t i Kaan­soole (TA -21).

Lõpuks soovin m eie tub lidele kaastöölistele ja kogu k lu b i kü­lastajaskonnale p a lju jõu d u ek­samite edukaks sooritam iseks!

K oh tu m isen i sügisel taas 1 P IK O -k lu b is !

J A A N R Ä Ä B IS ,PIKO president

Laupäeva l to im us P IK O -k lu U selle hooaja v iim a n e üritus. V a a ­tam ata s e l l e le e t ü liõp ilas te l on kõigil praegu k ibek iired paevad, o li k lu b i v iim ase võim a lusen i täis.

On saanud kombeks teha h oo ­a ja lõpu l kokkuvõtte id m ööd u ­nust kordam inekutest ja p u u ­dustest, öelda tänusõnu neije, kes andsid om a osa untuse heaks kordam inekuks. Teem e se­da s iinkoha l m eiegi.

Ü ldse to im u s , P IK O -s lig i 40 m itm esugust ü r itu s t, neist P IK Ö - klubi korraldusel 8 üritust. Se­da on muidugi vähe, ku i silmas pidada seda, et h u v i P IK O -k iu - b i ürituste vastu ou fudow§ite seas suur. Seda tõendasid ka täissaalid ig a l ü ritu se l ja see, et osa soov ija id tüli vahel isegi u k ­se taha jä tta . S iit selgub ka kurb tõsiasi, e t P lK O -k lu b i ru u m id jäävad pa ra ta m a tu lt kitsaks. Nad m ahutavad m aksim aalselt 120

M U S T A M Ä E A B M iiV IS T R A T IIV K Õ R P ü S B S R ek to r 532-053Õ p p ep ro rek to r 532-064Teadusala pro rek to r 532-066H a ld u sp ro rek to r . . 532-356P a rte ik om itee 532-272Teadusliku uurim ise sektor 532-367R e k to r i kan tse lei 532-446Tootm ispraktika juhataja 532-444öp p eosa k on d 532-444õppeosakon n a juhataja 532-441K aadriosafcond 532-465P earaam atu p id a ja S32-535R aam atup idam ine 532-572A u la op eraa tor 532-643V a lve lau d 532-452S öök la juhataja. 532-575T ead u s lik sekretär, juriskonsuW 532-36#A sp iran tu u ri ju h a ta ja _ 532-367

E L E K T R O T E H N IK A T E A D U S K O N D ,Ö P P E K O R P U S 2D ekanaat 532-089

D ekaan ' 532-088Füüsika ka teed er 532-067

K a teed r i juhataja 532-014G rav im eetr ia ja a m - 523-295Teadusliku uurim ise sektor 532-08731 õppekorpuse kamandati! 532-002A rvutu skeskus 532-119

Arvu tu skeskuse juhata ja 532-292Informatsioonitehnika kateeder 532-135

K a te ed r i ju hata ja 532-136Tööstu se lek troon ika kateeder 532-598

K a te e d r i ju hata ja 532-462A u tom aa tika ka teed er 532-435

K a te ed r i ju hata ja 532-427Tootm isprotsesside automatiseerimise

probleem laboratoorium 532-463Raadiotehnika kateeder 032-119

K a te e d ri ju h a t a ja 53*2- 33<lT e le v is ioon £ ke s k u s 532-3 s 1K in o - fo lo la bo rat oor iu m 3 3 2 - 3 1 0

Arvutusmatemaatika kateeder 532-9‘D

EH1TUSTEADUSKOND, GPPEKOHPUS 8Dekanaat 332-31.1

Dekaan 332-743Sanitaartehnika kateeder 362-218Ehitus tehnoloog ta kateeder 532-21?Ehituskonstruktsioonide kateeder 5 82-216Bhitusmebaanika kateeder ra*2-'J76

(asi) 532-6ibAutoteede kateeder 58J-21'1Graafika kateeder 532-211Arhitektuuri kateeder K i-öV

Kateedri juhataja üd-uteÜliõpilaste Teaduslik ühing 532-821

KEEMIATEADUSKOND, ÕPPEKOHEUS ! Dekanaat 532-947

Dekaan 532-073 ■Anorgaanilise keemia kateeder s v - i i iToiduainete tehnoloogia kateeder 532- u>Orgaanilise keemia kateeder 572-113Keemiatööstuse protsesside ja

aparaatide kateeder 3JJ-U5Fermentide laboratoorium 522-11"Õppeosakonna dispetšerid 332-945Ametiühingukomitee 532-34'.'

MEHAANIKATEADUSK.ÖN1J. ÕPPEKÖI.I US >

Dekanaat 532-355Dekaan ■ 523-2B3

Masuiaeiemeiuide kateeder 582-if2Masinaehituse tehnoloogia kateeder üki-KW

Kateedri juhataja 532-633'vi ai «maatika kateeder rcs-LdMetallide tehnoloogia kateeder 532-158

Kateedri juhataja C,g-U'>'lTeoreetilise mehaanika kateeder r.ü-‘. t

Kateedri juhataja 3! 2-tMMasinaehUustööstuse automati­

seerimise kateeder 522-461"ÖLKNÜ T P I Komitee 532-831<,Tallinna Polütehnikum toimetus -vj2-723

handusi enda t udu hoida, nae­ratada, ü h ti na-ncdotui jne.

Kevad ■— see on 1 õõmu jaärevus: aeg. ö , i aja/ leiavad tniitpüida sõprus ja armastus, LV/aü sõnade taga on sisu, m ille penn 1 r>fh 7 f, uh ü i J 7 \rgem ola^r >1',» ne' • r / -11 M lõhu­vad -m 1 < d i dv ttf 11 alusta­vad esial­gu a, rl p, m s,[( (- vrb

Mxadah ji <i 1 ttei, r meie e lu t1 i u i uhien Keskel, min 1 sealon kasvõi nk~ ar^n «patuoi­nas», kes ,gu reeg­le id » ( on terve Kouekviivi tuju

tra ss il asetse vaid Rofbextbuxgi ja Nördlingeui, mis 011 täieiikult säilitanud oma feeskaegse ilme,

Külastatud firmadest väärivad märkimist Duisburgi lähedal asuv masinateltas «Fried. Krapp GmBH» ja Kölni juures paiknev pruunsöe tootmiskompleksi

Vabal ajal sõlmiti sõprusside­meid saksa ja teiste välisriikide teadlaste ja üliõpilastega. Eriti häid võimalusi pakkus selleks rahvusvaheline talispordilaager Inzellis Baieri-Älpides, kus muu­hulgas võeti ühiselt vastu ka Aasta 1969.

Teaduslikke kontakte saksa teadlastega 011 kavatsus jätkata, ka edaspidi, kusjuures huvi 011 vastastikune, ' Pole võimatu, et mõned saksa teadlased-kulumis- uurijad teevad vastukülaskäigu ■ka Tallinna,

LUGEJATE SOOVIL

i i u - i n < m t ö u n a - E e s t i s : kui, P i a ■ uina ( 1 0 km Suur-

Munamäelt).ml ]t I tui s <r noosi juLrti 1. -

Im { i l o r u n i ü i 1 if j i ii i 0 i (sõnniku ümberlaadimise plats,H*Ü J kOI t { IL V l < MM k,~na u i ,

% a iiudo suhu.Otm i f)u* Vmn (. I °m Tb.oos~

i hm! i; t 11 i u. i /) i • O1 <. Tun­du. Kat i inõHmd j c < n ROA ; (i nii, ' > ' " ' 1 ' * c,~n 1 1 ' a ' -ca -hoon üvxcum m ind u)A'nd<r U - l ortei mo M u u ) i i.nd mant

lUniu ,c,. rtihia,OI j i d M j i i i o o . iv d m fc i f -

X!11j ]cs M o o o i r i h , ]Jeo n o - n v - ! " Jgi.l J .

T ü i t t - a l i f t f w r o a t a O a M u Y u t -

V uuhi kUü. 1 rird-<- .av'r«)0.) 12

u i l toi >g , M m n , . E L ' r V a i p . b ior.Jm ta "h ‘u d )

Moo ,ic rüüni.Ohu kiid. s m n o r g ji,,oIs, iru-

u .raoh uehrip ladu.P e f i r ü h m M bnt P õ lv a s u .i L i e M - P i h t L u -' ia1u. ’0 V J U -

siOJCu iiy a in v a j a l j a u d o o

i k J O F M E H E D ’f c ü E J õ 'm j - l * e s t i

rcaioopi ins ea t r TÖNP SOKIL

7< t 1 i j u i armi, x d u i ta n t cd s >r/< i i au ih >j ‘ i i a . <M 1 b , jt-o rui < ,t t ikursusest kaasaegses aatomi- füüsikas, mis laks eetrisse' ‘‘7 ’ <■ , 1 ,-0 ' xi r ( , < m) m pihi1 ( ( I h oiü' bl l m <pr oi t i * M uh 1 * „ h u i<■1 r c * >P t r j i i'j.i 1 ori 'uid uini ui c id ui m -j i . >ih M < u i > ih ma i l u , h. iu te .u aiu mud i i,i jI L , U i h , k |f> „ )i. i < I _ Jc IV t HMi itc, JU , ' F p h 1

t . MM , l!Uk ! ' li <<0(j M ii' 'Uae ijp s jlco i ' t*SO o ,t u j i nalui r|* Iaci uh pikPi |c r uuc i<

i it ooteI nnu jii iv^ a » ka­huri cU ’ fjS.auif i p i - e* kiotleii < p h i 'iiUit in muut. audi-

11,01 UiU I iH n r ( ( 1iT!i i vaidpõ-

h>i imi uhu lafkloormmi,lipp n a •unu*laiu i i tuuu-

rifm toor "d lo* rrus r mrinof ■»-JUirii" aur/r d tcme kraam d ' Tuievtaor mi oim iionnuumka.- ~l I «luvmhi- jr!, i; I I >1 Irtnn p l - jenriurvnh-ndid mu uair-a^Xxd t.-iia t-eusrd i.t piira uur, Telt- -kraauir] loirxiddvod dornwui 1 rat-iooru-ij imasi Mi*nvüraamt- «'anne ‘ttflecrn lõiimtkl th kuri­st d («aidata i.aisptd ja scj k i- elu) vahetult IM «oratooriumid- tk ihökoiladed m umjaii Teleek­raani abu -aah naidata vadx-i rL-taile, pooljulirL-admuid, la- knteid ja noontusH elutult. Tt— LeeurLitfitrumm on otHaroaKa-j L,l>s viia prahtikurinde :,icie u- hdltKmtu liCiteuiil, ef itdvtntu- ■ ta 1 boohtic id nntiut k grupile kotraga kkomnidf ko^utdrnisk dutaiIide jontnu i luaampittiu-

mist). Igaüks näeks tööprotses­si peensusteni.

3 jr ii ,j£. ,r .MU I i i -v ~suuruse ja päirtoluga tasapinna­lise pildimaterjali (jooniste, o c muul h im k, ' i uh ahn­ele) näitamiseks, Graafikute, jooniste ja skeemide staatika ' õ“ m d i ,< midiu > i et«d-mi i ) \n > i •< - r it abini p d-ii r\i ii n , r, djg t rij ]) i

P'U T i,H,i i n n u l d>'i r t Uil iLru ju 'u rn e ma ja kauem -Hr* n iiiu «ic kui 10-mi-

xiutiline jutt sõnades.1 1 i v u “ i n c .iu sama-

r- «ui 3 1 u ix m i mu tahvli-ekraa- id sõl-

iiij, VUi UiUillVC,t ’> i r r ! 1 1 V " h J l d 1 i -I ic

mahakirj utamiseks määratudn o b p Fi ! jonui i i s u ; asfridn cd murrud, r > /, ta Irr-jrMdftU hudijsud nl m * oui

L’eJel uiuü i i k *mL' <n<

piniHäe või jilitun, u miu clMiion i.xpn, rn VujfnsU* j<i iraiiv-u- Piuu i.dudn natlnu'!''- t eli.u id i 1111X0 i is H ih-Ijüuik 'ü-fciLkf j MS «Taümru. Poliiteii- t i U , k anr njrg).

Kuigi Ud<- loemai! yilf. ivad uiiOHrssoit püljud põik mlHuui'., adref-coiitud i-aurc!e aud'io»i- riuimle. vaid jksiSiisikMltk* võivriiLesleia rurjuiOfieic Lüh-oo-j ddiiv er rab kihoulc- uuca nõuded Tr muncirb leibur. vaa4aja rnrdu' L rjHmc L.,,nõuab, tn ieJrtor vaalaks s aa- mera.-sM : . 1 male vesüu.-. .aa.t- Irtacle ot.-e ; ilma, vau aml leo ■- ra* võilu vaamja ae*_n a,lvu.ls ÜLr kor.tr'ülckraan osad iekifM ees.

Tckobjel:ti)(.‘ an nagu nrd:-

r< koop, n l .ui raj <l'ü *ga t i - i 'h M ü i I g a ' w d u i .õu i | . ii jr , 1,3 /.»,i . c-dl A lil 1>( ,IMceurooud 1 Kinda' . oeücpjjiase t u r o - n o i i k kt | u v i c b k õ u e t u - xairtv ' l i > j . fmrmxtabh&t t ins - dn i ,i j oiu ja li h u n t - r ' o o m C m i* ! i m i i i h c j j m m fktfvn, o> muu ) j "ev vrti.end

a u P im , iM.mii&alc .u - oa i tn i n n h a w a h 4.- juurenda- ■« ii* i^m’ buid . j >nõte v ä l -

I naa1' 1 ur ‘innu uju'1 au =■ kl Ml 1 . /i'£ h-‘ I i < fli)d‘U ;ll i

it '< i’o U p l i m m pluxUl ' U ' l , I i l i d 4 hu. f i M i i a l p 1 M U n

tab lektor üliõpilase ette pilgu­ga, seejärel väljendab oma mõtte sõnades.

E e l teadusi m i i dur, M ki _ < mf 'j u vaip o hi vi hoocUt. gj' r .1 id a v~[Muldab uu e id Ki i' j ' u iu ii t a v m " M c i i o aman ta m m iiu t jiuorn alsio u i b i i i ' d u , a mi _ ' u ime i n''HsM k i t v £ij j. u e eit M m p õ h j a l 1 imri i " l u i o i i a r m T)» alu tka u, i h u , 11 p j Mc - i e l Moen usOli i\u i H M ' 1 Ls H[pOc l t r Mf -nilise lahenduse klassikaline nr ci>id r t im u u > u 5r a i e . i g k ü h m un i l uonuu, lehundu'lu|i|j' j j ! 1 u , h L n " u j u t r u g - X i i n 3,1' I k uru piudidim-

i’i‘ , m i d t o M M T u ulm miervks U’ |M ,t jn j ti 'Klvparm >d htiv if fihillu iil luu Ml te. Md VM tl.

' 0 jih' u • 1 h.,i d dWcitv a ‘-i immr ‘ ■'i utja d rn, > i*jai> pf u n i i j i c u ' l u u iu' iJLse1 da- anu n ui iM ao m ü «oat n H !C 1 c g 1 1 Ilad* M

-'Oüin Ju u a Didi« ov 'T <’t linud . * k +urj |C( <!i ]c,

! cl ' T t n u lal tf ' V li Ml, t l , v it­ku ta m 1 a u r u n i . i j uiu. ai ’Mli v I m u ’ "> Jl 1 . L ' . f ! K , t i l i

l i . 4C.

l u e 1 i mu r u nn ju 1 n/alise iociifcu^i vasiuvout bUituo suurel • Mai il torm ii.tnuH i < k iilist, i iu t m vald il ' u i l u u u u m o no ­toonsust. TavMnel lo -x.gm loob rütmi lõppe]õu iiikuxmne audi­tooriumis, konspekti lehitsemi­sel tekkivad pausid*' üliõpilaste

Silmaring ja muud

dakse, et. vahel eksin mõne käi- tumisreegli vastu. Aga eks se­dagi juhtub rohkem stipipäeval, kui hingelt on raputatud suu­rem koorem muret. Nojah, siis räigitakse veel, et silmaring na ahtake — ei tea,, mis näitustel v iljas ja kontserdil kavas, et meil nüüd suur aula — ' k iigu jähe- mait sealgi Kõik see- v 5 H> ju õige .olla. Kuid'kui sa näed loen­gutel ja peale loenguid, igasugu­seid. vmnkrattaid ja mind kruts­keid, mis ühele tehnikamehele tarvis, kuidas sa siis veel oma isalikust ajast neid 'vaatama' lä­hed! Ei, teinekord peab ini­mene ikka puhkama ka, sest ööseti ’ ei tule sellest nagu-nii tuhkagi'v ilja , kes siis sinu eest

’ piirrlngi ■ «roberaft». ■ teeb.. No­jah, ■ uus. aula kae-jala juures,

kiud smiI ka puha noorem uih- vfiS. *1 ei nt kord. kui haiikab .sin­na pörajinikseiisi vooiini.'* tuleb soost need Lüli võivad .QJUa. Ins- 4■tituudi(peal saad veelgi aru, kui näru hirm pt-aie et ei tea rnn nad meeste uksest sisse lä­hevad, muul juhul on see aga omaette number.

reageerimine loengule jne. Te~ leloengu rütm sõltub lektori, ja ülejäänud pildimaterjali vahel­dumisest, plaanide (üld~, kesk- ja suur plaan, detail) kombi­natsioonist jne.

Nõukogude Liidus pooldatak­se arvamust, et üliõpilase kogu. tähelepanu teleloengu jälgimisel, peab olema keskendunud püü­dele aru saada. Sellisel juhul, aga ei iää tal aeea konsnektee- ’ v iiu M j j > u [ j a . , tuleks ■‘UU - lUx’ H Ui 0'u iMd uu.c, . ai jac.ju'M tr 1 j l t n 1 jtr u 1 lul 1 n

on kirjas valemid, definitsioo- md, jouuuseu. -] - m k, kisrnu- ud ui 1 oti", jd uks 1 id 1 TÜl {-

aun au j"alafuu - 1 liurnanl-- u u , aoudc un j miud ftnu 1 ru a lu k c k ° iiifceM. Uli juh m iuivub sek 1 lu n jcLLg i m bj kuriu ] i ifiuiMü ma jta 1 c nad

ihau ühele UI torilc kam iel- i 1 r 1 on uef v Mm Lumiu-1 vahel uk j f u , v ä o v I ru v la r r u Lorite 1 n Lk im L < luimns suu­reneb...

lut/ ikdo uJr a u i ü l t Mxliest rsa 1 cK 'o e u g i in\ Tialuslest.iupvjõufi, 1 e nao l 11!ii' tt vad.

ega nõiidui 1 u/cMUVcf 1 ' mileaun kaim lttudijMiomu y.iht ndk mi 1 od iv jo Tiiu. une baas ! aLvtcUuAe' s m TiT- olemas. Mklim Mlgl.lU. ö ÕppCJJiiast VÕJO l< lelOoUgtud 1 Oi J aldada liunu-al uh edu n.a'er uuditoo- 1 tuini1 Tohmlmc tccnindamine- un Tivf Raadiu ja Tele1 tuudiof. f.! 1

On rnõeMav, M s ,ja võima- laH kasum md nutio ainult fiuisikaka leedri õppeiõud, ker- leovad selleks ettevalmistusi j ti­ba terve aasta. Ka teiste ainete lektorid võiksid ette valmista­da mõningaid loenguid, miile juures televisioonikanali kasu­tamisest tundub olulist abi ole­vat. Abimaterjalide näitamise) on lektorile abiks teleoperaa­tor,

J. K R A A V J, VA1TMAA

Üldse jääb niisugune mulje, etmeil on siin nagu vanuste paa­beli Üks osa juba vanemad tõ­sisemad mehed — naisemehed, veel pealegi. Samas kõrval na­gu üheksas Mass, mitte ei üt­leks, et käib kõrgemas koolis. Kuid ühte otsa pld! oleme me küll sarnased —•** suitsu tõmba­me ■ nagu korstnad ja ikka seal, kus juhtub,.

Jutule nüüd punkti pannes, . ■ pean ikka nõustuma küll, et rohkem peaks meis soliidsust ja galantsust olema ja ega poleks paha, kui silmaringid sutsu ava-, ram oleks.

Lugupidamisegadiplomand ALBERT

TPI TELEFONID3S.3LKP a ja loo k a teed er ' ' 533-817

k a teed r i ju h a ta ja .. .

A S S S S S lS laPoliitilise 'ökonoomia kateeder - - 532-056

* * * * ” s sKehalise'kasvatu se kateeder ' I 1?!'??

kateedri' juhataja T48-M

A M E T IR U U M ID Ü H IS E L A M U S NR. 2.

H aldus p ro rek to r j ab S 32-314Varustusosakcmd 532-311Osakonna juhataja 532-386R aam atu p ida ja 532-381Kapitaalehituse osakond S32-301Ehitus jaoskond. 532-958Spordiklubi 532-307Majandusosakonna dispetšer 532-312"Ühiselamu nr, 1 komandant . 532-401Ü h ise lam u nr 1 valvelaud S32-408Ühiselamu nr. 2 komandant 532-403Ü hise lam u nr. 2 valvelaud • 532-370Ühiselamu nr. 3 valvelaud (ajutiselt) 532-168

Ö PPEKO RPU S HR. 6* K A L IN IN I 101

Rektoraadi vastuvõturuum 743-42õhtu- ja kaugõppe pr or ekt or 742-17Majandusteaduskonna dekanaat 743-18Xlekam 734—78Tootm ise ökonoomika ja orgau

raseerim ise kateeder 741-13K ateedri juhataja 740-75Tootm ise ökonoomika ja organiseeri*

mi.se k a teed ri -õppekabinet- 740-88Rahvam ajanduse p laneerim ise kateeder . ' m -5 4Ehituse ökonoomika ja organiseeri­

mise kateeder 742-50Kateedri juhataja • . 742-01

Statistika ja raamatupidamise kateeder ■ 743-09Kateedri juhataja 740-53

T ö ö j.a ju h tim ise teadu sliku organi­seerimise laboratoorium 74Q~*5Kaugõppeteaduskonna dekaan 743-23

K au gõppeteadu skonna dekanaat 742-04Kehalise kasvatus ekateeder K i- m

Kateedri juhataja 743-92Ehitusmaterjalide prob leem labora toorium 743-80 Eksperimentaattöökoja juhataja 74i-84Eksperimentaaltöökoda 743-41.Varustusosakonna ladu 742-66A rh iiv 741-82Komandant 141-01Sanitaartehnika laboratoorium 742-58Füüsikalise keemia kateeder 743-35

ÕPPEKORPUSE NR.9, K A L IN IN I 82.

Energeetikateaduskonna dekanaat 404-61Elektrisüsteemide kateeder 749-09

Kateedri juhataja 404-63Laeva jõu sead m ete kateeder 424-13

M äek ateeder 480-74Elektrimasinate kateeder 480-30E lek tra jam ite kateeder 480-29

Õ PPE K O R P U S NR. 1, K A L I N I N I 116

Autotranspordi kateeder 748-68Soojustehnika kateeder 744-32

Kateedri ..juhataja. 740-95Dppelaborataorium 743-66

M eid ■'"kutsuvad varsti matkateeä. Hmnjarriaale, Koola poolsaare f ' järvedele, Karpaatidesse, Kaukaasiasse, Pam iiri ja veelgi kauge­male , , , See matkarühm ruttab edasi Kaukaasia mägiteedel.

Kõik spordipäevaleta ■'

K olm apäeval, .28., mail kell 16. toimub TPI staadionil õppeasutuse- spordipäev.

' K a v a s õp- ma^ävoimlemine, sportvõim lem ise dem onstrat­sioon, batuudiliüpped. teate­jooksud, san gpom m i tõstm i­ne, köievedu ja ragby. N o r­m atiivide täitmisel iga le o s a ­võtja le vä rv i l in e embleem.

T P I k eh alise k asvatu se k a te e d e r T P I Sp o rd ik lu b i

SIIT J A S E A L TEneline ÜSA, president Lyndon

Johnson müüs hiljuti' o.rna'1 .me­muaarid. ühele Mrjaštusele..Esi­mese kolme köite eest sai ta poolteist miljonit dollarit.

. . .. . . . 4». 'Ühes Pariisi ajalehes ilm us

kuulutus:« Tahan suitsetamise maha jät­

ta. Sellepärast soovin asuda töö­le bensiinijaamas või mujal tu­leohtlikus kohas.»

Vast, toimetaja V, KALPU S

OpraH naprKOMa, peKropara, kq* MHTeta JIKCM3 m npocj)KOMa Taiw jiKHCKoro nojiHTexHHHecKoro mhctkh Tyra rasetw «TaruiKHCKMft nonwrex* « H M » . .

Oskad sa nüüd kosta, milline «on see inimese mõttekäik.. Siiani räägiti kolmedest, kas need on “ ikka nood oiged' numbrid, mis tudengit ■ peavad rahuldama, 'Vahepeal ■ jõuti juba mingisugu­seid «vigu» taga ajada, ja puha. Nüüd, olge lahked, räägime ühe meie' üliõpilase • 'palgest — sel-

S l p5 e ? M % tS n * iim ä d i' veel anatoomia riigieksamini välja jõuda. Öelge nüüd ise, missugu­ne mees oskab ennast sajaprot­sendilise täpsusega kirjeldada nii, et ise Jääks rahule ja teis­tel poleks ka ütlemist. Mina näiteks küll nii kõva ei oie, ol­gugi et iga päev oma "pooj tundi ' peeglisse vahin. Iseasi kui õel-

välised vead

„ h M S I I M A

Hind 2 kop. Trükikoda «Ühiselu», Tallinn,

Pikk tn, 40/42,Tellimise nr. 1695

M B-04865