kehtna valla konsolideerimisgrupi 2015.a. … · 2016. 12. 22. · kehtna valla 2015.a....

KEHTNA VALLA KONSOLIDEERIMISGRUPI

2015.a. MAJANDUSAASTA ARUANNE

Majandusaasta algus: 01.jaanuar 2015 Majandusaasta lõpp: 31.detsember 2015 Omavalitsus: Kehtna Vald Registrikood: 75021729 Tänava ja maja number: Pargi 2 Vald: Kehtna vald Postisihtnumber: 79001 Maakond: Raplamaa Telefon: 372 489 8820 Faks: 372 489 8822 Elektronpost: [email protected] [email protected] Kodulehekülg: www.kehtna.ee Audiitor: E-Audit OÜ

Kehtna Valla 2015.a. majandusaasta konsolideeritud aruanne

2

SISUKORD

TEGEVUSARUANNE .............................................................................................................. 3

Üldiseloomustus ..................................................................................................................... 3

Ülevaade majanduskeskkonnast ............................................................................................. 4

Olulised tegevused, sündmused majandusaastal .................................................................... 6

Ülevaade arengukavast 2015................................................................................................ 11

Tähtsamad finantsnäitajad .................................................................................................... 13

OÜ Kehtna Elamu tegevusaruanne ...................................................................................... 14

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE......................................................................... 18

Bilanss (konsolideeritud)...................................................................................................... 18

Tulemiaruanne (konsolideeritud) ......................................................................................... 19

Rahavoogude aruanne (konsolideeritud).............................................................................. 20

Netovarade muutuste aruanne (konsolideeritud).................................................................. 21

Raamatupidamise aastaaruande lisad ................................................................................... 21

Lisa 1 Kasutatud arvestuspõhimõtted.............................................................................. 21

Lisa 2 Raha ja selle ekvivalendid .................................................................................... 25

Lisa 3 Nõuded ja kohustused avaliku sektori, sidusüksuste ja teiste isikutega ............... 25

Lisa 4 Maksud.................................................................................................................. 26

Lisa 5 Nõuded ja ettemaksed........................................................................................... 26

Lisa 6 Osalus tütarettevõttes ............................................................................................ 27

Lisa7 Muud osalused ....................................................................................................... 27

Lisa 8 Kinnisvarainvesteeringud ..................................................................................... 27

Lisa 9 Materiaalne põhivara ............................................................................................ 28

Lisa 10 Immateriaalne põhivara ...................................................................................... 29

Lisa 11 Saadud toetused .................................................................................................. 29

Lisa 12 Muud kohustused ja saadud ettemaksed ............................................................. 30

Lisa 13 Laenu- ja kapitalirendikohustused ...................................................................... 30

Lisa 14 Kaupade ja teenuste müük .................................................................................. 31

Lisa 15 Muud tulud.......................................................................................................... 31

Lisa 16 Tööjõukulud........................................................................................................ 33

Lisa 17 Majandamiskulud................................................................................................ 34

Lisa 18 Antud toetused .................................................................................................... 35

Lisa 19 Maksu- ja lõivukulud .......................................................................................... 36

Lisa 20 Tegevuskulude jaotus tegevusalade järgi ........................................................... 36

Lisa 21 Tehingud seotud osapooltega.............................................................................. 36

Lisa 22 Kehtna Valla konsolideerimata bilanss............................................................... 37

Lisa 23 Kehtna Valla konsolideerimata tulemiaruanne................................................... 38

Lisa 24 Kehtna Valla konsolideerimata rahavoogude aruanne ....................................... 39

Lisa 25 Kehtna Valla konsolideerimata netovara muutuste aruanne............................... 40

2015.a. eelarve täitmine........................................................................................................ 41

2015.a. reservfondi kasutamine............................................................................................ 44

ALLKIRI MAJANDUSAASTA ARUANDELE .................................................................... 45


3

TEGEVUSARUANNE

1. Üldiseloomustus 2. Ülevaade majanduskeskkonnast 3. Olulised tegevused, sündmused majandusaastal 4. Ülevaade arengukava täitmisest 5. Ülevaade eeldatavatest arengusuundadest 2016.a. 6. Kehtna valla konsolideerimisgrupi koosseis 7. Ülevaade tähtsamatest finantsnäitajatest

8. Kehtna Elamu OÜ tegevusaruanne

Üldiseloomustus

Kehtna vallale anti omavalitsuse staatus 14.veebruaril 1991.a.

Kehtna Vallavolikogu otsusega 07.11.2013.a. nr 4 moodustati valla tegevuse korraldamiseks 7 komisjoni. Volikogu komisjone juhivad volikogu liikmed, liikmeteks kuni pool võivad olla valla kodanikud. Erandiks on revisjonikomisjon, kuhu võivad kuuluda üksnes volikogu liikmed. Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele, mis määratleb ära kohaliku volikogu ainupädevuse, on järgmised : * otsustab vallaeelarve formeerimise, maksude kehtestamise, laenude võtmise ja munitsipaalvaraga seotud küsimused * muuta omavalitsusüksuse piire ning moodustada osavaldasid * võtta vastu valla põhimäärus ning arengukava * valida või vabastada ametist vallavolikogu esimees, vallavanem * kehtestada teenistujate palgamäärad * moodustada ja likvideerida volikogu komisjone

Ülaltoodud õiguste täitmiseks on vallavolikogu 2015.aastal kehtestanud 16 määrust ning andnud välja 40 otsust. Olulisemad teemad: valla koolide arengukavade kinnitamine, valla arengukava tegevuskava muutmine, kinnitamine, valla jäätmekava kinnitamine aastateks 2015-2020, toimetuleku toetuste määramise aluste kehtestamine, esmakordselt on lisatud 2015.a. eelarvesse valla territooriumil tegutsevate MTÜ-de tegevuse toetuseks vahendid ning on loodud tegevuse toetuse andmise kord. Eelarveläbirääkimistel riigi Valitsuskomisjoniga esindab omavalitsusi Omavalitsusliitude Koostöökogu. Läbirääkimiste põhieesmärk on kohalikele omavalitsustele stabiilse, seadustele ning Euroopa kohaliku omavalitsuse hartale põhineva tulubaasi kindlustamine, mis tagaks pandud ülesannete täitmiseks vajaliku tulubaasi ning võimaldaks kohalikuks arenguks vajalikud investeeringud ning omavalitsuse jätkusuutliku arengu. Valitsus kui omavalitsuse täitev ja korraldav organ, mis viib praktilise tegevusega ellu volikogu määrustes ja otsustes sätestatud ülesandeid, organiseerib vallavara valdamist, kasutamist ja käsutamist, koostab valla eelarve projekte ja korraldab eelarve täitmist. Nimetatud ülesannete täitmiseks on volikogu otsusega 07.11.2013 nr 3 kinnitatud valitsus välja andnud 2015.a. 1 määruse ja 365 korraldust. Seaduse alusel võib vald volitada oma ülesandeid täitma ka näiteks erafirma või mittetulundusühingu. Lisaks võib omavalitsus moodustada teenuste osutamiseks asutusi, olla vastavate äriühingute aktsionäriks või osanikuks ning sihtasutuste või mittetulundusühingute liikmeks. Vajadusel saavad


4

omavalitsuse elanikud kasutada ka teistes omavalitsustes pakutavaid teenuseid. Nende eest tasub teenuse kasutaja elukohajärgne omavalitsus. 2015.a. on Kehtna vald ostnud koolitusteenust teistelt omavalitsustelt järgmiselt: alushariduse kuludes osalemine 26 530€; põhikooli, gümnaasiumi haridusteenuste osalemise kulud 138 613€; huvikooli kuludes osalemine 9 052€;

Ülevaade majanduskeskkonnast

Rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt on Eesti sisemajanduse koguprodukti kasv planeeritud 2015.a. algul 1,7%. Arvestades Eesti jaoks oluliste kaubanduspartnerite -Soome ja Venemaa- oodatust kehvemad majandusarengud, võib see aeglustada meie majanduse kasvutempot. Töötajate palgatulu kasv jääb 2015.aastal eelmise aastaga võrreldes mõnevõrra aeglasemaks, kuna keskmise palga kasvutempo aeglustub, kuid tööga hõivatute arvu kasv jätkub.2015.a. on vähenenud investeeringute maht ja seda just ELi struktuurivahendite uue perioodi rakendumisega. Maksu- ja Tolliameti andmetel töötab Kehtna valla rahvastikuregistris registreeritud inimesi vabariigi ulatuses 1289 ettevõttes, firmas, neist 30 ettevõttes, firmas jne. arvuga 16- 170 valla kodanikku. Ebausaldusväärsete andmete alusel on valla territooriumil registrisse kantud 71 ettevõtet, firmat või FIE-t. Maksu- ja Tolliameti andmete alusel laekub isikutulu 37 poolt. Suurim tööandja 172 töötajaga on Kehtna Vallavalitsus. Oluliselt on mõjutanud maksutulude laekumist AS Rey ja OÜ Rey seakasvatus pankrot, mille läbi on töö kaotanud 56 inimest. Töötajate arv oli selline 01.01.2015.a.

Suuremad tööandjad valla kodanikele Maksu- Ja Tolliamet andmete alusel tehtud

väljamaksed

Nimi Arv AKZO NOBEL BALTICS AS 16 EESTI TÕULOOMAKASVATAJATE ÜHISTU 20 KEHTNA MÕISA OÜ 34 O-I PRODUCTION ESTONIA AS 19 PAE FARMER, OÜ 29 RAPLA TARBIJATE ÜHISTU 34 SAARIOINEN EESTI OÜ 21 VINDOR, OÜ 29 EESTI HAIGEKASSA 85 EESTI TÖÖTUKASSA 60 KEHTNA MAJANDUS- JA TEHNOLOOGIAKOOL 40 KEHTNA VALLAVALITSUS 172 POLITSEI- JA PIIRIVALVEAMET 20 PÄÄSTEAMET 21 RAPLA VALLAVALITSUS 51 SOTSIAALKINDLUSTUSAMET 57 ELUPUU, MITTETULUNDUSÜHING 17 SIHTASUTUS RAPLAMAA HAIGLA 29


5

Maksumaksjad ja keskmine sissetulek aastatel 2002-2015 Rahandusministeeriumi andmete alusel

Aastad Maksumaksjad Keskmine sissetulek

2002 2017 337 2003 2045 363 2004 2102 407 2005 2155 461 2006 2228 541 2007 2315 657 2008 2252 756 2009 2080 717 2010 2057 696 2011 2059 733 2012 2066 772 2013 2055 836 2014 2124 896 2015 2121 936

Omavalitsuse jätkusuutlikus väljendub tema rahvastiku püsimises.2012.a. moodustas Kehtna valla rahvastik 12,9% Raplamaa elanikest.2015 .a. lõpul on suhe 12,85%.Rahvastiku arvu vähenemine on kahel viimasel aastal peatunud ning loodetavasti jääb samale tasemel ka 2016.a.

PIIRKOND

Elanike arv

2012 2013 2014 2015 2016

- 37 48 48 47 46 EIDAPERE 642 618 601 590 595 INGLISTE 392 384 368 365 360 KAEREPERE 846 843 868 870 867 KEAVA 519 508 513 506 506 KEHTNA 1670 1665 1635 1618 1609 LELLE 506 499 472 463 477 KOKKU 4612 4565 4505 4459 4460

Järgnevalt analüüs tööhõivest: Maksumaksjad tööealistest Rahandusministeeriumi andmete alusel

Tööealised Maksumaksjad % 2015 2886 2121 73,49 2014 2910 2124 72,99 2013 2997 2055 68,57 2012 3105 2066 66,54 2011 3125 2059 65,89


6

Valla eelarve tulubaasis on isikutulu mahukam tululiik. 2011.a. moodustas isikutulu kogu tulude mahust 52,25%,2015.a. 54,30%.Tulu ühe elaniku kohta isikutulu laekumisest 2011.a. 429€, 2015.a. 602,78€.

Olulised tegevused, sündmused majandusaastal

Alusharidus 2015.a. oli valla lasteaedades 255 last, üksikud vabad kohad Kehtna La Siller Lelle ja Ingliste rühmades. Esmakordselt oli vald sunnitud ostma lapsehoiuteenust Rapla eralastehoiust, et lapsevanemad saaksid minna tööle, sest puudus on just sõimekohtadest. Analüüside põhjal võib väita, et 1.septembriks olukord laheneb. Teiste omavalitsuste lasteaedades käib erinevatel põhjustel 12 last. Elukoha tõttu Järvakandi ümbruse küladest 5 last Järvakandi lasteaias, ülejäänute puhul on põhjuseks vanemate elukoha vahetuse tõttu jäetud muutmata laste elukoha andmed. Alustati Kehtna La Siller köögi renoveerimisega, Ingliste rühma küttesüsteemi renoveerimise planeerimisega- mõlemad tööd teostatakse lõplikult 2016.aastal. Valtu La mänguväljakule ehitati üle 7 000€ maksev madalseiklusrada, Eidapere La mänguväljak täienes sponsorite abil uute atraktsioonidega. Üldharidus Valla põhikoolides õppis seisuga 31.12.2015 356 õpilast. Eidapere kool 57 õpilast Kehtna Põhikool 173 õpilast Valtu Põhikool 126 õpilast. Teiste omavalitsuste haridusasutustes on põhihariduse õpilasi 83, gümnaasiumides 86 õpilast. Kokku üldhariduse õpilasi mujal 181. Teiste omavalitsuste õpilasi valla koolides 28. 01.spetember 2015 avati Valtu Põhikoolis väikeklass õpilastele, kes õpivad kohandatud õppekava alusel. Eelmisest õppeaastast alates töötab väikeklass ka Kehtna Põhikoolis. 47 837€ maksumusega vahetati Valtu Põhikooli katus. 2015.a. lõppes Kehtna rahvaraamatukogu ruumide väljaehitamine Kehtna Põhikooli hoonesse. Rahvaraamatukogu ruumide väljaehitamise käigus rekonstrueeriti põhikooli võimla riietus- ja duširuumid, põhjalik uuendusremont tehti aulas. Sisustati uue mööbliga kooli fuajee, garderoob, käsitööklass. Huviharidus Kunstide koolis õpib 87 õpilast -klaveriõppes 21, laulustuudios 21, kunstiõppes 10 ja kitarriõppes 7 õpilast. 2015.a. täiendati kunstiklassi keraamika õppevahenditega, soetati juurde muusika eriala õppeks muusikariistu. Kunstide kool on jätkuvalt korraldanud iga-aastast valla laste lauluvõistlust "Laulukarusell" ,maakondlikku kunstikonkursi "Oma silmaga". Mõlematel üritustel on valla lapsed saavutanud häid tulemusi. Vändra muusikakoolis õpib 2 valla last akordioni erialal. Rapla muusikakoolis 5 last, erialadeks löökpillid, viiul, flööt. Üritused, tegevused millede korraldamiseks on kasutada eelarvelisi vahendeid:


7

Haridusüritused Vallavalitsuse korralduste, otsuste alusel tehti 2015.a. järgmist: Ürituse korraldamise kulud (lilled) 13 FIE Ilona Emberg ürituse kulu 24 Vabariigi aastapäeva lipud 31 Mitmete ürituste kulu-lilled 9 Virtuaalne esitus valla koolide La õpetajate austamise üritusel 600 Lilled La Kelluke juubeliks 9 Õpetajate tunnustamise ürituse lilled, toitlustamine 71 Kunstide kool-Muusikute täiendõppe keskus 150 VV. korraldus 73 17,03.2015. kunstide kool - Kunsti- ja muusikakonkursi korraldamiseks 510 VV korraldus nr 84 31.03 Valtu Pk sportlaste majutus 297 VV korrald. nr 146 Kehtna La- koolieelikute tantsupeo transport 311 Raplamaa Laulukarussell osalustasu 90 Ürituse korrald. kulu-sepis Puraviku Tuuleveski OÜ 41 Projekti "Minu riik" õpilaste transport Tallinna 360 VV korraldus- Kreuz majutus 80 Nõupidamise kulu 8 Õpetajate päev 534 Kunstide kooli VV korrald. Nr 318 27.10.2015 246 Õpetajate koolitus MTÜ Seiklus 30 Ürituste lilled 87 Muud kulud 607 Kokku eraldati eelarvest valla haridusüritusteks 4 108€. Kultuur, sport, noorsootöö Kultuur Kultuuriliste ürituste läbiviimiseks ,korraldamiseks on tehtud järgmised kulutused: Maakonna arengufond 11 83700 Ürituse korraldamise kulud-lilled 87 Kultuurijuhtide seminar 23 Valla aastapäeva korraldamise nõupidamine 29 Valla aastapäeva auhinnad-OÜ Puravik 350 Rapla MK raamatukogude töötajate nõupidamine 20 Valla aastapäeva kutsete paber 26 Lilled Kaerepere Eakad 21 Valla raamatu "Lau küla " esitluse kulu 96 Valla aastapäeva üritus 3 932 Vabariigi aastapäeva kulu 53 Lilled mitmesugustel üritustel 24 Meesteklubi vastlapäeva toitlustamine 65 VV korrald. 72 17.03.2015 Eidapere rahvariiete soetus 150 Valla kirjanduspäevad 200 VV korrald. 76 17.03.2015 Valtu Seltsimaja rahvariiete soetus 300


8

Ürituse "Aasta Ema" osavõtutasu VV korrald. 35 Maakonna Memme-Taadi peo osalustasu 62 Memme-Taadi peo transport Eidapere 150 Memme-Taadi peo transport Lelle 47 Mälestustule teekond-üritus 10 Helitehnika rent Kehtna ohutuspäeval 150 Sportlik suvi Eidaperes VV korrald.162 02.06 200 VV korrald. nr 382 11.11.2014 raamatu trüki toetus 200 Rahvamajade suvekool-osavõtutasu 320 Kredor OÜ Kehtna valla DVD 480 Transport POP koori laulupeole -Kehtna klubi VV korrald. nr 202 400 VV korrald nr. 204 26.06..2015 toetus Umbsõlg 400 Vallavanema kk -õppereis Lätti -päevaraha ( raamatukogud) 201 Ürituse lilled, kunstnike näituse avamine 28 VV korrald. 15.11.2014 EELK Rapla kogudus 200 Selver AS kinkepiletid 100 Ürituse lilled (TÕN jne) 107 Valtu näitering 95.a. lilled 19 Nõupidamise kulu 5 Nõupidamiste korrald. kulud 67 Ürituste lilled, muud kulud 30 Valtu Külateater 95-helitehnika 150 Rahvatantsurühm "Kadritajad" 5.aastapäeva korraldamiseks 24 Eidapere Kooli juubeli trükised VV korrald. 500 Kokku on eelarvest kultuuriüritusteks suunatud 21 957 €. 2015.a. tehti sihtotstarbeline eraldus 25 000€ Kehtna kultuuriseltsile Kehtna laululava ehitamiseks. Vallas töötab 6 raamatukogu- töötajaid arvuliselt 8. Raamatukogudele eraldati eelarvest 125 149€. Parim, mis üldse toimus 2015.a., oli suursündmus- Kehtna rahvaraamatukogu kolimine uutesse ruumidesse. See oli rõõmustav lõpplahendus diskussioonile aastast 2004 raamatukogu ruumidest. Kultuurilist tegevust on võimalik harrastada 4 kultuuriasutuses-Lelle rahvamaja, Eidapere rahvamaja, Valtu seltsimaja, Kehtna klubi. Kokku eelarveline kulu 156 721€, sealhulgas majandamiskulud 74 504€ ehk 47,5%, personalikulud 82 217€ ehk 52,46%. Eraldi arvestus peetakse sissetulnud projekti rahade osas. 2015.a. teostati 21 projekti summas 12 355€. Toetust projektidele on eraldanud kultuurkapital, rahvakultuurikeskus, rahvatantsu ja rahvamuusika keskus, kooriühing. Eraldatud rahadest on tasutud ürituste kulusid, soetatud rahvariideid. 2015.a. anti välja 11 korda valla ajalehte "Valla Vaatleja" maksumusega 8 680€. Sport Lepingute ja korralduste alusel eraldati spordiklubidele 2015.a. 8 592€. Rapla Korvpallikool 800 MTÜ Raplamaa Jalgpallikool 1 400 Maadlusklubi Hammerlock 2 100 MTÜ Raplamaa Rattaklubi 200 MTÜ Rapla Hokiklubi 1 800 Paluküla klubi 1 100 Väätsa Spordiklubi (jahilaskmine)VV korraldus 500


9

MTÜ FC Lelle VV korraldus 30.12.2014 nr417 480 VV korrald. 74 17.03.2015 MTÜ Märjamaa 100 VV korrald. Nr 327 07.10.2014 Rapla Spordiveteranide koondis 112 Spordiürituste korraldamiseks 4 725€. Ürituse korraldamise kulu 8 Valdade talimängud 452 Valla sportlaste vastuvõtt 30 MTÜ FC Lelle VV korrald.417 30.12.2014 100 Talvespordi üritus Kaereperes 111 Valla sportlaste tunnustamine 166 Üritus "Sportlik perenaine" 40 Lauamängude võistluse korralduskulud 41 Lastekaitsepäeva ürituse kulud 77 Suvemängud-transport Kaiu 114 Suvemängud- teenendamine 173 Ürituse Rattaralli auhinnad 13 Kehtna valla spordi-lusti päev (külad) 543 Maanteejoks 100 Vabariiklike laskevõistlustel esinemise kulud R. Velleste 261 Ürituse kulud Adograafi plakatid 18 Saalihoki treeningu vahendid Riekts ja Kajandi 115 Valla ujumispäeva transport Eidapere 168 Raamat "Raplamaa spordilugu" 15 Skatepargi remondiks, ürituste kuluks 2 180 2015.aastal anti maadlusmaja null rendiga maadlusklubile "Hammerlock". Lepingu tingimuste alusel kaetakse valla eelarvest ruumide ülalpidamiskulud 4 000€ ulatuses igal eelarveaastal. Spordi- ja puhke objekti Paluküla korrashoiuks on eelarveline kulu 7 634€. Valtu Spordimaja tulu oli 2015.a. 199 018€, tegevuskulud kokku 366 731€. 14 251€ investeeringuga tehti korda jalgpallistaadioni tribüünid koos valgustusega. Laenukohustus valvekaamerate kapitalirendiks oli 2015.a. 7 856€. MTÜ Paluküla klubi on võtnud kasutuslepingu alusel Paluküla Reevimäe sportlike ürituste korraldamiseks nii lastele kui ka täiskasvanutele. Noorsootöö

Läbi valla noortekeskuse korraldatakse noortega seotud tegevusi, üritusi, mitmesuguseid ettevõtmisi. Küllalt aktiivselt kasutatakse mitmete projektide rahalisi vahendeid.2015.a. 5 projekti 7 943€, lisaks omaosalus noortekeskuse eelarvest. Meditsiin Tegevusala Tervishoid kulud 2015.a. suunati psühholoogiliste teenuste eest tasumiseks, logopeedilise abi osutamiseks. 2015.aastal Rapla maakonna psühholoogiateenistuses nõustatud valla elanikke 33 juhtumi puhul, neist esmakordsed pöördumised 25. Nõustamisel on käinud 47 valla inimest: 21 last-noort,26 täiskasvanut. Viidi läbi õpetajate supervisioon Kehtna Põhikoolis. Kliente, kes soovivad või suudavad ise maksta nõustamisteenuse eest, on väga vähe. 2015.aastal Kehtna vallast neid ei olnud.


10

2015.a. eelarve tervishoiualasteks tegevusteks 33 549€- kulu 25 828€. Kasutamata eelarve jääk suunati 2016.a. kulude katteks. Sotsiaalhoolekanne

Sotsiaalhoolekande põhiülesanded on määratletud sotsiaalhoolkande seadusega. Isikule või perekonnale toimetulekuraskuste kõrvaldamiseks on valla sotsiaalteenistusel kasutada nii eelarvelised kui riigilt eraldused. 2015.a. sotsiaalse abi toiminguteks oli kokku 614 761 €, sellest 387 096€ ehk 62,97% riiklike vahendite edastamine abivajajatele. Kõik sotsiaalhoolekande riiklikud rahad on sihtotstarbelised ja kasutamine määratud tingimuste alusel. 2015.a. toimetulekuks abisaamiseks uusi pöördumisi 89. Suvel, kui kütte kulusid ei ole, taotlusi 70 pere piires ühes kuus. Talvel, kui kommunaalkulud suuremad, pöördumisi ühes kuus keskmiselt 130. Valla sotsiaalkeskus toimetab töötuks jäänud inimestega, püüdes aidata neil toime tulla igapäeva tegemistes, ühtlasi tehakse pidevalt koostööd Raplamaa töötukassaga. Oluline on raske ja sügava puudega lastega peredele teenuste arendamine ja kättesaadavus, kulud kaetakse valla eelarvest. Sotsiaalteenistus peab oluliseks abiks suunata pere rehabilitatsiooniplaani koostamisele ning läbi selle saada rehabilitatsiooni plaani alusel riiklikku teenust. Vallas töötab õpetajana sotsiaalpedagoog, kes omab ühtlasi kvalifikatsiooni töötada põhitöö kõrval pereterapeudina. Tugiisikuna laste osas töötab viis inimest. Koduhoolduses on 5 täiskohaga töötajat, lisaks abistajatena peredes ühekordsete töövõtulepingutega 4 töötajat. Hooldusasutustesse on paigutatud 34 isikut, valla osalus hoolduskulude tasumisel 2015.a. 81 812€. Sünnitoetusi on makstud kokku 10 390€,s.h. sünnitoetuse I osa `a 160€ 43 lapsele, II osa 2014.a. sündinud lastele `a 90€ 39 lapsele. Võimaluste piires püütakse parendada sotsiaalkortereid (eelkõige vahetatakse aknad). Neid töid on tehtud 1 716€ eest, jätkatakse 2016.a. Majandus Majandustegevust juhivad majandusnõunik, maakorralduse vanemspetsialist, keskkonna-spetsialist, ehitusspetsialist, haljastusspetsialist. Majandusosakond on vastu võtnud 33 ehitusprojekti taotlust, kontrollinud, teinud vastavad analüüsid ning läbi vallavalitsuse korralduste on antud kooskõlastused. Väljaantud 41 ehitusluba ning 11 kasutusluba. Majandusosakonna korraldada on ka hajaasustuse programmi koordineerimine, kooskõlastamine. 2015.a. esitati 13 taotlust, millest vastava komisjoni otsusega rahuldati 7. Rahaliste vahendite nappuse tõttu jäid ootele 6 taotlust. Riigi osalus 10 000€, vald 10 000€ ja sama palju ka kodanik. 2015.a. lõpetati veel 2014.a. projekte. Jäätmekäitlus 2015.a. valla territooriumil korraldas jäätmevedu AS Keskkonnateenused. Jäätmekäitluses on oluline osa Kehtna jäätmejaamal, kuhu saab ära anda tasuta mitmesuguseid jäätmeid, nimistu on antud valla koduleheküljel. Jäätmejaama ülalpidamise kulud, kaasaarvatud konteinerite tühjendamiskulud- 17 025€.Tühjendatud on ehitus-lammutusjäätme konteinereid 6 korral aastas summas 3 526€, paberikonteinereid 12 korral 2 639€. Prügikonteinereid on paigutatud erinevatesse kohtadesse vallas.


11

Valla teed, tänavad Üldjuhul on hooldustööde teostamise aluseks volikogu poolt kinnitatud teehoiu kava. Riigilt eraldus valla teede, tänavate korrashoiuks 164 500€, kogu eelarve 208 723€, kulutati 197 389€. Kulutamata jääk suunati 2016.a. kulude katteks. Teostatud tööd: lumetõrje- 44 135€; teede pindamine, greideritööd- 59 414€; eeltööd Kaerepere kergliiklustee rajamisega seoses 81 836€ ja muud tööd. Tänavavalgustuse süsteemide hooldustööd teostab OÜ Triger-E. Kõik tööd mahtusid kinnitatud eelarvesse. Kogu kuludest elektrile (valgustus) 42,99%, 57,01% tänavavalgustuse seadmete remondile. Maakorralduse suureks tööks 2015.a. aadressandmete korrastamine, maareformiga seotud toimingud. Põhiliselt riigiomandis oleva maade korrastamine, munitsipaalomandisse taotletavate maade vajalikkuse selgitamine. Valmistumine maareformi lõpuleviimiseks 2018.aastaks. Majanduse eelarvest moodustab 12,86% kulud haljastusele, avalike veekogude, parkide hooldusele. Kaerepere piirkonnas osutab haljastuse teenust OÜ Tarmo & Ebbe, Eidapere- Lokuta piirkonnas OÜ Medarbalt vastavalt lepingule. Vallas osutavad kaugkütte teenust 3 ettevõtet, küttehinnad koos käibemaksuga 1mWh: SW Energia Kehtnas 61,98€ Trakmets OÜ Eidaperes 80,4€ N.R.Energy Kaereperes kokkuleppe hind 78€, kuid ettevõte ei nõustu sellega, vaid konkurentsiameti põhjal 97,63€. Püütakse leida lahendusi. Nõuete kohase veega varustamise ja reovee ärajuhtimisega tegeleb Kehtna, Eidapere, Ingliste, Lokuta, Lelle, Keava, Hertu piirkonnas vastutab vee-ettevõtja OÜ Kehtna Elamu, Kaereperes Tarmo&Ebe. Arengukava näeb ette alates 2016.a. Kaereperes võtab kohustused üle OÜ Kehtna Elamu . OÜ Kehtna Elamu kuulub aastaaruande esitamisel konsolideerimisgruppi ning tegevusaruande esitamisel tuuakse ära ka ettevõte laiemad tegevused.

Ülevaade arengukavast 2015

Kehtna Lasteaia köögi renoveerimine- projekteerimine, rahade taotlus 2015 tehtud, tegelik ehitustöö 2016.a. suvel. Valtu Põhikooli katus- tehtud. Eidapere kooli viimine tuleohutuse ja evakuatsiooninõuetega vastavusse-tööde hinnapakkumised 2015.a., teostus 2016.a. I pool. Keava raamatukogu tualettruumide väljaehitus tehtud. Eidapere kultuurikeskuse katusekatte vahetus, Lelle rahvamaja saali akustika parandamine- lükkub edasi 2016.a. Kaerepere kergliiklustee projekt olemas. Kehtna mõisapargi rekonstrueerimise järgnevad etapid lükkuvad edasi 2016 või 2017.a. Kaerepere keskväljaku üldhaljastuse ja taristu projekteerimine alustatud, lõpetatakse 2016.a. Mukri vaatlustorn anti üle RMK haldusalasse, kes selle rekonstrueerimisega tegeleb. Kinnitatud on ÜVK arengukava aastateks 2016-2027. 2015.a. analüüsiti tehtut ja uues arengukavas viidi sisse olulised muudatused. ÜVK realiseerimine on OÜ Kehtna Elamu esimene prioriteet. Olulisemate tegevuste kava arengukavas nimetatud eesmärkide saavutamiseks 2015 (lahutamatu osa arengukava juurde)

Valla haridusasutuste renoveerimiskava on teostamisel.


12

Kehtna Lasteaia hoone rekonstrueerimiskava ei ole alustatud. Raske ja sügava puudega lastele teenuste arendamine: tugiisiku teenus, isikliku abistaja teenus, intervallhooldus- kõik teenused on kättesaadavad. Põhjendatud vajaduse korral koostöös sotsiaalteenistusega lahendatakse rehabilitatsiooni plaani koostamine ning vastava riikliku teenuse saamine. Perede nõustamise teenust rahastatakse vajadusel eelarvest, ka vallas on olemas võimalus saada abi nimetatud küsimustes pereterapeudi kvalifikatsiooni omavalt sotsiaalpedagoogilt. Tugiisiku teenuse saamine on võimaldatud 5 perele. Koduhooldusteenus on kättesaadav, töötab 5 koduhooldajat põhikohaga ja lisaks 4 töövõtulepinguga. Kultuurivaldkonnas oli eesmärgiks ühendada Ingliste piirkonna kultuuritöö Valtu Seltsimajaga ja see toimib. Vähe on jõutud edasi virtuaalmuuseumi loomisega ja valla ajaloo- ja kultuuripärandi kogumise ja hoidmisega. Rahvamajade ja raamatukogude arengukava on jätkuvalt koostamisel. Valtu Spordimajast sihtasutuse loomine peaks kajastuma nende uues arengukavas, mis oleks pidanud juba kinnitatud olema. Valla maadlusmaja on üleantud spordiklubile Hammerlock rendile, kusjuures lepingu alusel kaetakse eelarvest hoone ülalpidamiskulud igal eelarveaastal 4000€. Paluküla spordi- ja puhkekeskuse arendamiseks on tehtud projektitoetuse taotlus, mis ka rahuldati 2016.a. algul. Põhilised ülesanded 2016.aastaks Kehtna lasteaia köögi renoveerimine Kehtna lasteaia Ingliste rühma küttesüsteemi rekonstrueerimine Lasteaedade mänguväljakute uuendamine Valtu, Kehtna, Eidapere koolide hoonete rekonstrueerimisekavad, vajaduste täpsustamised. Peaks jätkuma kunstide kooli hoone rekonstrueerimine. Noorsootöös leida võimalusi noortejuhtide tööle võtmiseks piirkondades. Paluküla projekti edasiarendamine Remondivajaduste kaardistamine raamatukogude, kultuuriasutuste ruumide osas. Valla sotsiaalpindade parendamine, sotsiaaltransporditeenuse osutamise võimaluste lahendused. Kaerepere üldhaljastuse ja taristu rekonstrueerimine vastavalt projektile Tänavavalgustuse arengukava See on lühikokkuvõte eesseisvatest ülesannetest. 2016.a oktoobriks koostatakse ülevaade arengukavast, siis kinnitatakse ka täiendavad arengusuunad. Kaerepere- Kumma jalgratta- ja jalgtee rajamine Keava-Kehtna kergliiklustee rajamine, rahastuse otsus olemas


13

Tähtsamad finantsnäitajad

Laenud Laenude põhiosa tagasimaksed aastate lõikes:


14

Sõlmitud lepingud Rendimakse Lõpp- 2015.a. +käibemaks Kindlustus Intress Kokkku tähtaeg

1. Haljastuse auto Citroen Berlingo III Van 1 069 AS SEB liising 214

1 283 389 144 1 816 15.10.2018 2. Vallavanema arvuti 58 3 72 23.02.2015

12 69

3. Sotsiaalteenistuse auto Citroen Berlingo 862 BMK

Rendileping AS Silber Auto 2 061 04.11.2019

4. Ehitusosakonna arvuti 133 7 166 23.04.2015 27

160 5. Haljastus hooldusniiduk 3 296 158 3 455 15.07.2017

(kapitalirent) AS SEB liising

6. Valtu Spordimaja 18 325 724 19 049 20.05.2015 soojuspump

7. Valtu Spordimaja 3 950 736 4 686 01.07.2016 kaamerad

8. Valtu Spordimaja maa rendileping Miitsar OÜ 20 000 31.12.2015

9. Geodata Arendus OÜ andmekogu, alusmaterjalid 1 446 tähtajatu

OÜ Kehtna Elamu tegevusaruanne

2015. aastal jätkus Kehtna Elamu OÜ tegevus endistes valdkondades: 24 korterelamu elamuhooldus ja remont, prügiveo ja keskkütte vahendamine, vee-ettevõttena piirkonna varustamine külma vee ja kanalisatsiooniga Kehtna, Keava, Lelle, Eidapere alevikes ja Lokuta, Ingliste ja Hertu külades, Kaiu alevikus ja Kuimetsa külas. 2015 aastal ei moodustatud ühtegi ühistut Kehtna Elamu OÜ poolt hallatavates elamutes. 2015 aasta suuremad remondifondist tehtud tööd olid:

1. Ingliste 3 korstnad 4 328€ 2. Kooli 5 soojussõlm 3 978€ 3. Kooli 9 soojussõlm 3 886€ 4. Kooli 5 üldelektri rek. 2 500€ 5. Eidapere, Tiigi 3 välisuks 1 444€


15

Remondifondist tehtud tööd kokku 22 549,06€ 2015 aasta suuremad teenustööd :

1. KÜ Kehtna Nulg kanalisatsioon, vesi 9 834€ 2. Kehtna Mõisa OÜ mahuti paigaldus 3 599€ 3. Kehtna VV Ingliste küla hüdrant 3 580€

Teostatud teenustööde summa kokku 50921,53€ 2015. aastal jätkasime raamatupidamise programmi kohaldamist tegevusvaldkondade lõikes. 2015 soetasime liisinguga ratastraktori TYM koos lisaseadmetega, millele on rakendus fekaaliveol, niitmis- ja lumelükkamise teenuse teostamisel. 2015 lõpetati Keskkonna Investeeringute Keskuse (KIK) kaasrahastamisega Hertu küla veekvaliteedi parandamise ja- kindlustamise projekt. 2015 korraldasime Eidapere aleviku ühisveevärgi ja- kanalisatsiooni rekonstrueerimise I etapi projektile hanke, ehitustööde lõpuks on planeeritud veebruar 2016. 2015 alustasime Kehtna aleviku I etapi vee- ja kanalisatsiooni välisvõrkude ning Eidapere aleviku- Lokuta küla II etapi projekteerimistöödega, kuhu kaasasime projekteerijana Hekaprojekt OÜ, et jõuda eelprojektid ja kaasrahastamise taotlused valmis KIK-i keskkonnaprogrammi esimeseks vooruks, mille tähtaeg on 17.02.2016. Jätkuva probleemina on üleval õigeaegne rahaliste vahendite laekumine, mis on tingitud pereliikmete väikesest sissetulekust, jätkuvast töötusest või klientuuri hoolimatusest arvete tasumata jätmisel. 2015 aastal on lõpetatud 27 toimikut summas 24 888€, millest 21 toimikut täitevameti kaudu ja 6 toimikut maksekokkuleppena. 2015. aastal on vormistatud 19 täitevmenetluse toimikut summas 16 698€ ja maksekokku-leppeid 12 toimikut summas 3 508€. Seisuga 31.12.2015 on täitevmenetluses kokku 66 toimikut summas 78 596€. 2015 aastal oli üks pankrotimenetlus summas 11 639€. Jätkame oma eesmärgiks seatut - teostada tööd kiiremini ja kvaliteetsemalt ning selle kaudu laiendada teenustööde osakaalu. Loodame 2016 aastal olla remondifondist tehtavate ehitustööde hinnapakkumistega konkurentsis ning oma oskusi ja kvalifikatsiooni arvestades anda meie valdkonnas võimalikult vähe tööd välja, tagades sellega oma meeskondadele järjepideva töö. 2015 alustasime töökoja töö-, pesu- ja puhkeruumide remondiga. Oleme täitnud 2015 aastaks püstitatud eesmärgi, seada üles oma server ja dokumendi varundus, sisse on viidud ja ühildatud laoprogramm brigaadide kasutusse antud tahvel-arvutitega teostatud tööde aktide digitaalseks vormistamiseks. Oleme alustanud EVEL-i poolt vee-ettevõtjatele mõeldud pilootprojekti baasil Amphora dokumendihalduse sisestamist ja jätkame tegevust ka 2016 aastal. 2016. aastal jätkub Kehtna Elamu OÜ tegevus samades valdkondades lähtudes juhatuse, nõukogu ja Kehtna valla otsustest ja arengukavadest. Aivo Tuurma Kehtna Elamu OÜ juhatuse esimees


16

Raamatupidamise korraldus Valla allasutuste raamatupidamisandmed on koondatud valla ühtsesse andmebaasi, tagades sellega andmete turvalisuse ning võimaldades andmeid paremini jälgida ning kiiremini analüüsida, samuti töötajate operatiivse asendamise vajaduse korral. Andmete sisestamine toimub valla kolmes asulas. Kasutusel on raamatupidamisprogramm PMEN. Konsolideerimisgrupi tähtsamad finantsnäitajad tuhandetes eurodes

2015 2014 2013 2012 2011 Bilansi näitajad

Varad aasta lõpus 13 284 13 206 12 428 11 917 8 566 Käibevara 1 291 1 220 895 832 530 Põhivara 11 993 11 986 11 533 11 085 8 036

Kohustused aasta lõpus 2 388 2 323 1 594 1 748 1 409 Lühiajalised kohustused 1 159 916 909 967 959

Netovara aasta lõpus 10 896 10 883 10 834 10 169 7 157 Tulemiaruande näitajad Tegevustulud 5 706 5 415 5 654 6 571 4 243

Tegevuskulud 5 684 5 304 4 943 5 036 4 382 Tegevustulem 22 111 711 1 535 -139 Muud näitajad

Kohustuste osakaal varadest % 17,98 17,59 12,83 14,67 16,45 Võlakordaja 0,18 0,18 0,13 0,15 0,16 Likviidsuskordaja 1,11 1,33 0,98 0,86 0,55

Tegevustulem = Põhitegevuse tulud – Põhitegevuse kulud Kohustuste osakaal varadest = (Kohustused aasta lõpus*100) / Varad aasta lõpus Võlakordaja = Kohustused aasta lõpus / Varad aasta lõpus Näitab mitu protsenti valla varast on finantseeritud (krediteeritud) võlgadega ehk teisisõnu, võlakordaja näitab koguvõlgnevuste osakaalu bilansis. Pikaajalise maksevõime seisukohast on valla positsioon seda parem, mida madalam on võlakordaja. Likviidsuskordaja = Käibevarad / Lühiajalised kohustused Likviidsuskordaja määrab valla võime tasuda lühiajalisi kohustusi, kasutades ainult kõige likviidsemaid vahendid. Likviidsuskordaja näitab mitme euro ulatuses on olemas kõrge likviidsusega varasid ühe euro lühiajaliste kohustuste tagamiseks.


17

Kehtna Vallavolikogu ja Kehtna Vallavalitsuse liikmetele aruandeaastal makstud tasud ja hüvitised eurodes

Volikogu esimehe tasu 4 320

Volikogu aseesimehe tasu 294

Vallavanema tasu 24 486

Vallavalitsuse liikmete hüvitis (4 liiget) 3552

Volikogu liikmete tasud 2 935

Ülaltoodud tasud on arvestatud ilma sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakseteta. Muid täiendavaid olulisi soodustusi pole tegevjuhtkonna ega kõrgema juhtkonna liikmetele aruandeaastal arvestatud.


18

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE

Bilanss (konsolideeritud)

tuhandetes eurodes Lisa 31.12.2015 31.12.2014

Varad

Käibevara Raha ja pangakontod 2 657 757 Maksunõuded ja maksude ettemaksed 3,4a 291 270 Nõuded ostjate vastu 3 113 115 Muud nõuded ja ettemaksed 3,5 226 74

Varud 0 4

Käibevara kokku 1 287 1 220

Põhivara Muud osalused 7 1 504 1 493 Kinnisvarainvesteeringud 8 485 493 Materiaalne põhivara 9 9 937 9 911 Immateriaalne põhivara 10 67 89

Põhivara kokku 11 993 11 986 Varad kokku 13 280 13 206 Kohustused Lühiajalised kohustused Võlad tarnijatele 252 116 Võlad töövõtjatele 264 240 Muud kohustused ja saadud ettemaksed 12 362 298 Laenukohustused 13 248 233 Kapitalirendikohustused 13 30 29 Lühiajalised kohustused kokku 1 156 916 Pikaajalised kohustused Laenukohustused 13 1 152 1 360 Kapitalirendikohustused 13 77 47 Pikaajalised kohustused kokku 1 229 1 407 Kohustused kokku 2 385 2 323 Netovara Reservid 16 16 Aruandeaasta tulem 8 48 Akumuleeritud ülejääk 10 871 10 819 Netovara kokku 10 895 10 883 Kohustused ja netovara kokku 13 280 13 206


19

Tulemiaruanne (konsolideeritud)

tuhandetes eurodes

Lisa 2015 2014

Tegevustulud

Maksud 4 2 909 2 770

Saadud toetused 11 1 818 1 609

Kaupade ja teenuste müük 14 936 962

Riigilõiv 14 8 5

Muud tulud 15 35 69

Tegevustulud kokku 5 706 5 415

Tegevuskulud

Tööjõukulud

Töötasu 16 -1 931 -1 742

Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 16 -656 -592

Erisoodustused 16 -3 -4

Kokku tööjõukulud 16, 20 -2 590 -2 338

Majandamiskulud 17, 20 -1 851 -1 764

Antud toetused 18, 20 -500 -381

Maksu- ja lõivukulud 19, 20 -226 -344 Põhivara amortisatsioon 8, 9, 10; 20 -517 -477 Tegevuskulud kokku 20 -5 684 -5 304 Tegevustulem 22 111 Finantstulud ja -kulud Intressikulu -24 -17 Tulem osaluselt 11 -45 Muud finantstulud ja -kulud 0 -1 Finantstulud ja -kulud kokku -13 -63 Aruandeperioodi tulem 9 48


20

Rahavoogude aruanne (konsolideeritud)

tuhandetes eurodes 2015 2014

Rahavood põhitegevusest

Tegevustulem 22 110

Korrigeerimised: 8, 9, 10

Põhivara amortisatsioon 517 477

Käibemaksukulu põhivara soetuseks 31 166

Kasum põhivara müügist -8 -16

Saadud sihtfinantseerimine põhivara soetamiseks -299 -93

Antud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 25 0

Kokku korrigeeritud tegevustulem 288 644

Käibevarade netomuutus -26 0

Kohustuste netomuutus 70 60

Kokku rahavood põhitegevusest 332 704

Rahavood investeerimistegevusest

Tasutud põhivara soetamisel -93 -1 162

Laekunud põhivara müügist 15 41

Laekunud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks -69 35

Makstud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks -25 0

Rahavood investeerimistegevusest kokku -172 -1 086 Rahavood finantseerimistegevusest Laekunud laenud 39 962 Laenude tagasimaksed -233 -161 Kapitalirendi tagasimaksed -43 -42 Makstud intressid -24 -17 Makstud muud finantskulud 0 -1 Rahavood finantseerimistegevusest kokku -261 741 Puhas rahavoog -100 359 Raha ja selle ekvivalendid perioodi algul 757 397 Raha ja selle ekvivalentide muutus -100 360

Raha ja selle ekvivalendid perioodi lõpul 657 757


21

Netovarade muutuste aruanne (konsolideeritud)

tuhandetes eurodes Reserv Akumuleeritud tulem Netovara kokku Saldo seisuga 31.12.2014

16

10 867 10 883

Korrigeerimine -10 4

Aruandeperioodi tulem 22 8 Saldo seisuga 31.12.2015 16 10 879 10 895

Majandusaasta aruande koosseisu kuuluv raamatupidamise aastaaruandele kohaliku oma-valitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse peatükk 5 §29 lõige 4 kohaselt lisatud eelarve täitmise aruanne on kassapõhised.

Raamatupidamise aastaaruande lisad

Lisa 1 Kasutatud arvestuspõhimõtted

Käesolev raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti hea raamatu-pidamistavaga tuginevalt rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuspõhimõtetele, mille põhinõuded on kehtestatud Raamatupidamise seaduses ning täiendatud Riigi raamatupidamise üldeeskirja ja Raamatupidamise Toimkonna juhenditega (RTJ). Konsolideerimine Käesolev raamatupidamise aastaaruanne on esitatud rida-realt konsolideerituna koos valitseva mõju all olevate üksustega. Valitseva mõju all olevad üksused Valitseva mõju all olevateks üksusteks on loetud äriühingud, milles Kehtna Vallavalitsus omab mõjuvõimu määrata investeeringuobjekti finants- ja tegevuspoliitikat. Äriühingute puhul eeldatakse valitseva mõju olemasolu tavaliselt siis, kui grupi osalus ühingus on üle 50%. Valitseva mõju all olevate üksuste tegevus kajastub konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes alates valitseva mõju tekkimisest kuni selle katkemiseni. Valitseva mõju all olevate üksuste finantsnäitajad on konsolideeritud rida-realt. Grupisisesed nõuded, kohustused, tulud ja kulud on elimineeritud. Kehtna Vallavalitsuse konsolideerimata aruandes on osalused valitseva mõju all olevates üksustes kajastatud soetusmaksumuses. Varade ja kohustuste jaotus lühi-ja pikaajalisteks Varad ja kohustused on bilansis jaotatud lühi- ja pikaajalisteks lähtudes sellest, kas vara või kohustuse eeldatav valdamine kestab kuni üks aasta või kauem arvestatuna bilansipäevast. Raha ja raha ekvivalendid Bilansis kajastatakse raha ja pangakontode kirjel kassas olevat sularaha, arvelduskontode jääke ja raha teel.


22

Nõuded Nõuded on bilansis kajastatud korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Nõudeid kajastatakse bilansis nõudeõiguse tekkimise momendil ning hinnatakse lähtuvalt tõenäoliselt laekuvatest summadest. Võimaluse korral hinnatakse iga konkreetse kliendi laekumata nõudeid eraldi, arvestades teadaolevat informatsiooni kliendi maksevõime kohta. Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded on bilansis tõenäoliselt laekuva summani alla hinnatud. Varud Varud võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja muudest soetamisega seotud otsestest kuludest. Pikaajalised finantsinvesteeringud Pikaajaliselt hoitavaid investeeringud aktsiatesse ja muudesse omakapitaliinstrumentidesse kajastatakse õiglases väärtuses. Juhul kui puudub informatsioon õiglase väärtuse kohta, kajastatakse neid soetusmaksumuses, korrigeerides seda allahindlustega. Kui soetusmaksumus ei ole teada, kajastatakse neid nullväärtuses. Osalused tütarettevõtetes Tütarettevõtjat loetakse kontrolli all olevaks, kui aruandekohustuslane omab üle 50% tütar-ettevõtja osadega esindatud häältest. Konsolideerimata aruandes kajastatakse osalust tütarettevõtjates tuletatud soetusmaksumuses, korrigeerides seda vajadusel allahindlusega. Tuletatud soetusmaksumuseks loetakse osalust tütarettevõtja netovaras seisuga 31.12.2003. Seotud osapooled Osapooled on seotud juhul, kui üks osapool omab kas kontrolli teise osapoole üle või olulist mõju teise osapoole ärilistele otsustele. Kehtna Vallavalitsus käsitleb seotud osapooltena tütarettevõtjat. Kinnisvarainvesteeringud Kinnisvarainvesteeringutena kajastatakse kinnisvaraobjekte, mida hoitakse väljarentimise eesmärgil ja mida aruandekohustuslane ega ükski avaliku sektori üksus ei kasuta oma põhitegevuses. Kinnisvarainvesteeringute kajastamisel bilansis lähtutakse soetusmaksumuse printsiibist, mille kohaselt võetakse investeering algselt arvele soetusmaksumuses ning amortiseeritakse kuludesse selle eeldatavalt kasulikust elueast lähtudes. Hilisemate parendustega seotud kulud lisatakse kinnisvarainvesteeringu soetusmaksumusele ainult juhul, kui need tulevikus tõenäoliselt osalevad majandusliku kasu tekitamisel. Jooksva hoolduse ja remondiga kaasnevad kulud kajastatakse perioodikuludes. Kinnisvarainvesteeringu objekti mõne komponendi väljavahetamisel kantakse asendatava komponendi jääkmaksumus bilansist maha ning uue komponendi soetusmaksumus lisatakse objekti soetusmaksumusele. Kinnisvarainvesteeringute kulumi norm oli aruandeaastal 2%, mida arvestati lineaarselt. Materiaalne põhivara Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid soetusmaksumusega alates 2 000 eurost. Varad, mille soetusmaksumus on alla 2 000 euro, kantakse kulusse kasutusele võtmise hetkel. Kuludesse kantud väheväärtusliku inventari arvestust peetakse bilansivälisel kontol.


23

Põhivara rekonstrueerimisväljaminekud, mis vastavad materiaalse põhivara mõistele ja vara bilansis kajastamise kriteeriumitele, kapitaliseeritakse ning lisatakse põhivara maksumusele. Põhivarasid kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Kulumi arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Kulumi norm määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust elueast. Põhivara eeldatav kasulik eluiga aastates on gruppide lõikes alljärgnev:

Põhivara grupp Kasulik eluiga (a) Kulumi norm (%)

Hooned ja rajatised 20-50 2-5

Masinad ja seadmed 6,7-10 10-15

Infotehnoloogilised seadmed ja arvutustehnika 4-5 20-25

Muu inventar, tööriistad ja sisseseade 5-6,7 15-20

Maad ja raamatufonde ei amortiseerita. Finantskohustused Kõik finantskohustused (võlad tarnijatele, laenud ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustused) võetakse arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Finantskohustustelt arvestatud intresse kajastatakse tulemiaruandes kuluna. Kapitali- ja kasutusrendid Renditehingut käsitatakse kapitalirendina, kui kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Üldjuhul kajastatakse kapitalirendina kõik lepingud, kus on täidetud vähemalt üks järgnevatest tingimustest:

•••• renditava vara omandiõigus läheb rendiperioodi lõpul üle rentnikule; •••• rentnikul on optsioon osta renditavat vara oluliselt madalama hinnaga selle õiglasest

väärtusest ning on kindel, et rentnik seda kasutab; •••• lepinguperiood katab üle 75% renditava vara majanduslikust elueast; •••• rendi jõustumise hetkel on rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtus üle 90%

renditava vara õiglasest väärtusest; •••• renditud vara on nii spetsiifiline, et vaid rentnik saab seda ilma muutmata kasutada.

Kapitalirendi tingimuste kohaselt renditud põhivara kajastatakse rendi jõustumise hetkel bilansis põhivara ja kohustusena vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses, olenevalt sellest, kumb on madalam. Rendileandjale makstavad renditasud jagunevad põhiosa tagasimakseteks ja finantskuluks. Finantskulu jaotub kogu rendiperioodile. Kapitalirendi tingimuste kohaselt renditavat põhivara amortiseeritakse samade põhimõtete alusel nagu muud sama tüüpi soetatud vara. Kui rendiperioodi lõppedes tagastatakse vara rendile andjale, siis amortiseeritakse vara lähtudes rendiperioodi pikkusest või vara kasulikust elueast, olenevalt sellest, kumb on lühem.


24

Ülejäänud renditehingud kajastatakse kasutusrendina. Kasutusrendi perioodil tasutavad maksed kajastatakse kuluna ühtlaselt kogu rendiperioodi jooksul isegi siis, kui lepingujärgsed rendimaksed ei ole võrdsed. Rentide kajastamine rendileandja raamatupidamises. Kapitalirendi korras välja renditud vara kajastatakse bilansis nõudena kapitalirenti tehtud netoinvesteeringu summas. Rentnikult saadavad rendimaksed jagunevad kapitalirendinõude põhiosa tagasimakseks ja finantstuluks. Finantstulu jaotub kogu rendiperioodile. Sihtfinantseerimine Sihtfinantseerimine jaotatakse tegevuskulude ja põhivara sihtfinantseerimiseks. Põhivara sihtfinantseerimise põhitingimuseks on, et selle saaja peab ostma, ehitama või muul viisil soetama teatud põhivara. Sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna tegevuskulude tegemise või põhivara soetamise perioodil, kui sihtfinantseerimise tingimustega ei kaasne sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk. Kui eksisteerib sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna vastava riski kadumisel. Toetust kajastatakse bilansis esmakordselt raha ülekandmisel või laekumisel või sihtfinantseerimisega seotud nõuete, kohustuste, tulude ja kulude arvelevõtmise kuupäeval. Sihtfinantseerimise kajastamisel rakendatakse brutomeetodit, mille järgi kajastatakse tulemiaruandes kompenseeritavat kulu ja saadud toetust mõlemaid eraldi. Kui sihtfinantseerimine on küll laekunud, kuid selle arvel ei ole veel kulutusi tehtud, kajastatakse saadud vahendid ettemaksena. Kui sihtfinantseerimise saamisega seotud kulutused on tehtud ja puudub sisuline toetuse laekumata jäämise risk, kuid toetus on veel laekumata, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna ja nõudena. Mittesihtotstarbelist finantseerimist kajastatakse sihtfinantseerimise saaja poolt tuluna ja sihtfinantseerimise andja poolt kuluna hetkel, kui toetus on laekunud. Mitterahalist sihtfinantseerimist kajastatakse saadud kaupade ja teenuste õiglases väärtuses. Kui sihtfinantseerimisena saadud kaupade ja teenuste õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata, selle kohta raamatupidamiskandeid ei tehta. Kui mitterahaline sihtfinantseerimine seisneb selles, et toetuse andja või vahendaja kannab raha otse toetuse saaja tarnijale, võetakse sihtfinantseerimine arvele toetuse andja või vahendaja teatise alusel nii, nagu see toimuks siis, kui raha liiguks läbi toetuse saaja tarnijale (välja arvatud pangakonto liikumise kajastamine, selle asemel sulgeb toetuse saaja maksepäeval võla tarnijale ja nõude toetuse andjale või vahendajale või saadud ettemakse toetuse andjat või vahendajat). Maksude arvestus Kehtna Vallavalitsuse poolt tasutud mittetagastatavad maksud ja lõivud on kajastatud soetamishetkel kuluna ning neid ei kajastata varade soetusmaksumuse koosseisus. Äriühingute poolt tasutud käibemaksu arvestuses lähtutakse soetatud kauba ja ostetud teenuse kasutamise osatähtsusest maksustatava käibe tarbeks. Dividendide tulumaksu kajastatakse tulumaksukuluna kasumiaruandes samal perioodil, kui dividendid välja kuulutatakse, sõltumata sellest, mis perioodi eest need on välja kuulutatud või millal need tegelikult välja makstakse. Tulevase dividendi tulumaksu suhtes ei moodustata eraldist enne dividendide väljakuulutamist, kuid info selle kohta avalikustatakse lisades.


25

Tulude arvestus Kogutud maksude, lõivude ja trahvide tulu võetakse arvele tekkepõhiselt vastavalt tulu tekkimist kajastavatele dokumentidele. Varade müügist tulenevat tulu kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle ostjale ning müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav. Tulu teenuste müügist kajastatakse teenuse osutamisel, lähtudes valmidusastme meetodist. Juhul, kui teenus osutatakse lühikese ajaperioodi jooksul ning tulu periodiseerimise mõju on ebaoluline, kajastatakse tulu kohe pärast teenuse osutamist. Tulemiaruandes kajastatud tulude arvestusmeetod on tekkepõhine. Rahavoogude aruanne Rahavoogude aruande koostamisel rühmitatakse laekumised ja väljamaksed nende eesmärgi järgi põhitegevuse, investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse rahavoogudeks. Põhitegevuse rahavoogude kajastamisel kasutatakse kaudset meetodit, mille puhul korrigeeritakse põhitegevuse rahavoogude leidmiseks tegevustulemit, elimineerides mitterahaliste majandustehingute mõju, põhitegevusega seotud varade ning kohustuste saldode muutused ning investeerimis- ja finantseerimistegevusega seotud tulud ja kulud. Investeerimis- ja finantseerimistegevusest tulenevad rahavood kajastatakse otsemeetodil. Bilansipäevajärgsed sündmused Pärast bilansipäeva, kuid enne aastaaruande kinnitamist toimunud sündmuste kajastamine aastaaruandes sõltub sellest, kas tegemist on korrigeeriva või mittekorrigeeriva sündmusega. Korrigeeriv bilansipäevajärgne sündmus on sündmus, mis kinnitab bilansipäeval eksisteerinud asjaolusid. Sellise sündmuse mõju on kajastatud lõppenud aasta bilansis ja tulemiaruandes. Mittekorrigeeriv bilansipäevajärgne sündmus on sündmus, mis ei anna tunnistust bilansipäeval eksisteerinud asjaoludest. Sellise sündmuse mõju ei kajastata lõppenud aasta bilansis ja tulemiaruandes. Kui mõju on oluline, avaldatakse see lisades.

Lisa 2 Raha ja selle ekvivalendid

tuhandetes eurodes 31.12.2015 31.12.2014

Kassa 3 3 SEB Pank 543 668 Swedbank 111 86

Raha ja pangakontod kokku 657 757

Lisa 3 Nõuded ja kohustused avaliku sektori, sidusüksuste ja teiste isikutega


Maksu- ja Tolliamet 4a 291 270 Nõuded ostjate vastu, sh: 153 154 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded -36 -39

Nõuded ostjate vastu kokku 5 117 115

Muud nõuded ja ettemaksed 5 226 74

Nõuded kokku 634 459


26

Nõuded kohalikele omavalitustele kajastuvad kirjel Nõuded ostjate vastu ning on seotud peamiselt koolide ja lasteaedade kohatasude nõuetega ,sh ka lapsevanematele.

Lisa 4 Maksud

tuhandetes eurodes

Nõue Aruandeperioodi tulu Nõue

a) maksutulud ja -nõuded Lisa 31.12.2015 arvestatud laekunud 31.12.2014

Tulumaks 288 2 709 2 688 267

Maamaks 0 200 200 0 Loodusressursside tasu 3 0 0 3

Kokku 3 291 2 909 2 888 270

31.12.2015 31.12.2014 b) maksuvõlad ja ettemaksed Ettemaks Kohustus Ettemaks Kohustus

Sotsiaalmaks 0 75 0 71

Füüsilise isiku tulumaks 0 38 0 37 Töötuskindlustusmaksed 0 5 0 6 Kogumispensioni maksed 0 3 0 3 Käibemaks 29 1 9 4 Loodusressursside tasu 0 3 0 4

Kokku 12 29 125 9 125

Lisa 5 Nõuded ja ettemaksed


Nõuded ostjate vastu, sh: 149 154 ebatõenäoliselt laekuvad nõuded -36 -39

Nõuded ostjate vastu kokku 3 113 115 Saamata sihtfinantseerimine 164 21 Töö- ja puhkusetasu ettemaksed 0 41

Muud ettemakstud tulevaste perioodide kulud 32 3 Käibemaksu ettemaks 4 28 9

Muud nõuded ja ettemaksed kokku 3 224 74

Kokku nõuded ja ettemaksed 337 189


27

Lisa 6 Osalus tütarettevõttes

Kehtna Vallavalitsus valitseva mõju all on Kehtna Elamu OÜ, mis on asutatud 27.11.1997 Kehtna Vallavalitsuse 100% osalusega. Osaühingu tegevusaladeks on: a) tsentraalse kütte, veevarustuse, kanalisatsiooni ja puhastusseadmete töö tagamine, teenuste osutamine füüsilisele ja juriidilistele isikutele; b) elamute ja nende ümbruse korrashoid, prügivedu, elamute remontide korraldamine; c) elanikkonna elukondlik teenindamine d) ehitusmaterjalide ja tööstuskaupade jae- ja hulgikaubandus, vahendus; e) transporditeenused; f) vallas- ja kinnisvaratehingud. Valla kinnisvarainvesteeringute igapäevase haldamise korraldamine on lepinguga üle antud Kehtna Elamu OÜ-le.

Lisa7 Muud osalused

tuhandetes eurodes

Osaluse määr 31.12.2015 31.12.2014

Matsalu Veevärk AS 4,27%. 1 504 1 493

11 tuhat eurot on kasum finantsinvesteeringute ümberhindamisest.

Lisa 8 Kinnisvarainvesteeringud


Perioodi alguses:

Soetusmaksumus 608 619

Akumuleeritud kulum -115 -104

Jääkmaksumus 493 515

Aruandeperioodi liikumised:

Soetused 13 0 Müüdud -11 -2 Müüdud kinnisvarainvesteeringute jääkmaksumus -7 -9 Amortisatsioon -13 -13

Perioodi lõpus:

Soetusmaksumus 610 608

Akumuleeritud kulum -125 -115

Jääkmaksumus 485 493


28

Müüdud korterite müügihind oli 12 tuhat eurot. Rendile oli antud 45 korterit, s.h. 11 korterit (mitteeluruumi) juriidilistele isikutele. Kinnistute moodustamise ja müügiga seotud halduskulud on toodud lisas 17.

Lisa 9 Materiaalne põhivara

tuhandetes eurodes

Maa Hooned, rajatised

Masinad, seadmed Muu põhivara

Lõpet. tööd, ettemaksed Kokku

Seisuga 31.12.2013

Soetusmaksumus 58 11 085 804 179 380 12 506

Akumuleeritud kulum 0 -2 459 -559 -120 0 -3 138

Jääkmaksumus 58 8 626 245 59 380 9 368


soetused ja parendused 0 2 66 13 918 999

kulum ja allahindlus 0 -357 -65 -11 0 -433 jääkväärtuse mahakandmine 0 -16 0 0 -8 -24

ümberklassifitseerimine 0 915 58 0 -973 0

ümberhindlused 1 0 0 0 0 1

Seisuga 31.12.2014

Soetusmaksumus 59 11 982 901 190 317 13 449


Jääkmaksumus 59 9 170 304 61 317 9 911


soetused ja parendused 3 8 54 24 418 507

kulum ja allahindlus 0 -398 -64 -14 0 -476 jääkväärtuse mahakandmine 0 -6 0 0 0 -6

ümberklassifitseerimine 0 387 0 0 -387 0

ümberhindlused 1 0 0 0 0 1

Seisuga 31.12.2015

Soetusmaksumus 63 12 056 868 214 347 13 548


Jääkmaksumus 63 9 161 294 72 347 9 937

Amortisatsiooni jaotus tegevusalade järgi on esitatud lisas 20.


29

Lisa 10 Immateriaalne põhivara


Perioodi alguses: Soetusmaksumus 180 180 Akumuleeritud kulum -91 -69 Jääkmaksumus 89 111 Sissetulek 0 0 Aruandeperioodi amortisatsioon -22 -22 Perioodi lõpus: Soetusmaksumus 180 180 Akumuleeritud kulum -113 -91 Jääkmaksumus 67 89

Lisa 11 Saadud toetused


a) Saadud sihtfinantseerimine põhivara soetamiseks EAS Valtu PK katus 32 0 Kult. Ministeerium Valtu Spordimaja tribüünid 5 0 Siseministeerium Kehtna laululava 25 0 SA KIK Lokuta, Ingliste, Lelle pumbamajade, trasside uuendamine 226 89 Haridus-ja Tead. min Kehtna PK IT vahendid 0 3

Hajaasustuse veeprogramm 11 1

a) Kokku sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 299 93

b) Saadud sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Kultuuriministeeriumilt ürituste kuluks 1 1 Kultuuriministeeriumilt kokku 1 1

Puudega lapse lapsehoiuteenus 3 3 Põllumajanduse Reg. ja Inf. Ametilt koolipiima, -puuvilja toetuseks 3 2 MKM-lt teede renoveerimiseks 165 165 Õppelaenude kustutamine 5 7

Haridus- Teadusministeeriumilt õpilaskodu rahastamine 36 40

Haridus- Teadusministeeriumilt erakooli kulude katmine 3 0

Tegevuskuludeks teistelt ministeeriumidelt kokku 215 217

Rapla Maavalitsuselt II klassi õpilaste ujumise algõpetus 6 5 Rapla Vallavalitsuselt spordimaja tegevuse toetus 0 3 Rapla Vallavalitsuselt üleantud Kehtna Rmk-le raamatute ostuks 3 3

Rapla Maavalitsuselt Kehtna Noortekeskus 5 1

Teistelt KOV tegevuskuludeks kokku 14 12 SA KIK Kehtna ja Ingliste mõisapargi koristus, Kärpla küüni lammutamine, õppereis õpilastele 5 22


30

Eesti Kultuurkapital 3 3 SA Raplamaa Omavalitsuste Arengufond projektide järgi 2 2

Eesti Töötukassa 1 1

Valitsussektorisse kuuluvatelt isikutelt kokku 11 28

Rapla Keskraamatukogu, annetatud raamatud 3 4 Eesti Rahvakult. keskus; Eesti Kooriühing 3 3 Muusikakoolide Liit „Igale lapsele oma pill“ 2 0 Muud toetused 2 2 Muudelt residentidelt kokku 14 13

Kokku kodumaine sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 22 22 Euroopa Liidult koolipiima toetus 1 2

Kokku saadud välisabi tegevuskuludeks 1 2 b) Saadud sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 264 282 c) Saadud muud toetused 1 255 1 234 KOKKU OSA a+b+c 1 818 1 609

Vastavalt riigieelarveseadusele kantakse riigieelarvest kohalike omavalitsuste tasandusfondi hariduskuludeks, haridus- ja kultuuritöötajate palkadeks ning toimetulekutoetusteks kindlaks määratud summa, mille täpsemat kulutamist riik ei jälgi. Vastavalt üldeeskirjale liigitatakse nimetatud toetus mittesihtotstarbeliseks ning kajastatakse kassapõhiselt tuluna.

Lisa 12 Muud kohustused ja saadud ettemaksed

tuhandetes eurodes 31.12.2015 31.12.2014 Maksuvõlad ja saadud maksude ettemaksed 7 7 Saadud ettemaksed kaupade ja teenuste eest 223 152 Toetusteks saadud ettemaksed 10 13 Maksukohustused 125 126 Kokku 365 298

Lisa 13 Laenu- ja kapitalirendikohustused

tuhandetes eurodes Laenukohustus Kokku Lühiajaline Pikaajaline Tähtaeg Intress %

Käibekapitali laen (elamu) 24 24 0 2016 2,00%

Laen 2008 (vald) 127 51 76 2018 6 kuu EURIBOR + 0,50%


Laen 2013 (elamu) 51 12 39 2020 2,79%



Kokku laenud 1 400 248 1 152


31

Kapitalirendi kohustus Kokku Lühiajaline Pikaajaline Tähtaeg Intress %

Sõiduauto Volkswagen Passat (elamu)

1 1 0 2016 2,57%

Hooldusniiduk (vald) 5 4 1 2017 6 kuu EURIBOR + 1,50%

Laadur Case (elamu) 28 12 16 2018 1,06%

Traktor (elamu) 73 13 60 2021 2,80%

Kokku kapitalirendi kohustus 107 30 77

Kokku laenukohustused 1507 278 1229

Kohustuste jaotus järelejäänud tähtaja järgi

aastat kuni 1 1 kuni 2 2 kuni 3 3 kuni 4 üle 4 Kokku

Laenud 248 248 191 159 554 1400

Kapitalirent 30 29 27 21 0 107 Kokku 278 277 218 180 554 1507

Laenukohustustes toimunud liikumised ja intressikulu

2015 Intressikulu 2014 Intressikulu

Tagasi makstud pangalaenu 233 21 161 14

Makstud kapitalirendi makseid 43 3 42 2

276 24 203 16

Valla laenude tagatisteks on kogu eelarve.

Lisa 14 Kaupade ja teenuste müük


Tulud elamu- ja kommunaalalasest tegevusest 557 583 Tulud haridusalasest tegevusest 184 181 Tulud spordi- ja puhkealasest tegevusest 127 123 Tulud kultuuri- ja kunstialasest tegevusest 21 19 Üür ja rent 16 15 Tulud korrakaitsest 12 14 Muude toodete ja teenuste müük 15 23 Riigilõivud 8 5 Tulud sotsiaalalasest tegevusest 4 4

Kokku kaupade ja teenuste müük 944 967 Käesolevas lisas on välja toodud ka riigilõivu tulu.


32

Lisa 15 Muud tulud


Intressitulu 1 3 Kasum/ kahjum kinnisvarainvesteeringute müügist 5 -2 Kasum materiaalse põhivara müügist 3 18 Tulu loodusressursside kasutamisest 25 20 Muud trahvid ja varalised karistused 0 24 Muud tulud 1 6

Kokku muud tulud 35 69


33

Lisa 16 Tööjõukulud

tuhandetes eurodes Põhipalk ja Boonused Hüvitised ja Töövõtu- 2014 kokkulepitud tasud toetused lepinguga Kokku Ametnikud, sh: 149 11 0 0 160 valitavad ja ametisse nimet. 34 2 0 0 36 juhid 45 4 0 0 49 keskastme spetsialistid 70 5 0 0 75 Töötajad, sh: 1 469 55 4 0 1 528 juhid 231 7 0 0 238 tippspetsialistid 118 3 1 0 122 keskastme spetsialistid 306 14 1 0 321 õpetajad 553 22 1 0 576 töölised ja abiteenistujad 30 1 0 0 31

Ajutised töötajad 231 8 1 0 240 Kokku töötasukulud 0 0 0 54 54 1 618 66 4 54 1 742 Põhipalk ja Boonused Hüvitised ja Töövõtu- 2015 kokkulepitud tasud toetused lepinguga Kokku Ametnikud, sh: 155 17 0 0 172 valitavad ja ametisse nimet. 34 2 0 0 36 juhid 74 9 0 0 83 keskastme spetsialistid 47 6 0 0 53

Töötajad, sh: 1 653 59 6 1 1 719 juhid 251 9 0 0 260 tippspetsialistid 133 1 1 0 135 keskastme spetsialistid 334 15 1 0 350 õpetajad 650 28 2 1 681 tugispetsialistid 27 0 0 0 27 töölised ja abiteenistujad 258 6 2 0 266

Ajutised töötajad 0 0 0 40 40

Kokku töötasukulud 1 808 76 6 41 1 931 Tööjõukulude jaotus tegevusalade järgi on esitatud lisas 20. Juhtkonna hulka on loetud vallavanem ja vallasekretär. Täiendavaid erisoodustusi neile ei ole tehtud.


34

2015 2014

Erisoodustused, õppelaenude kustutamine 3 4

Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed, sh: 656 592 sotsiaalmaks töötasult 637 572 töötuskindlustusmaksed 15 17 sotsiaalmaks erisoodustuselt 2 2

tulumaks erisoodustuselt 2 1

2015 2014

Ametnike arv, sh: 11 12

valitavad ja ametisse nimetatavad 1 1 kõrgemad ametnikud 5 4 vanemametnikud 5 7

Töötajate arv, sh: 181 191 juhid 20 23 õpetajad 60 57 tugispetsialistid 3 4 tippspetsialistid 14 15 keskastme spetsialistid 49 51

töölised ja abiteenistujad 35 41

Lisa 17 Majandamiskulud

tuhandetes eurodes

2015 2014

Kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud 616 650

Õppevahendite ja koolituse kulud 265 252

Rajatiste majandamiskulud 185 187

Üürile ja rendile antud ruumide majandamiskulud 10 14

Sotsiaalteenused 84 81

Toitlustamine ja toitlustamisteenused 115 104

Mitmesugused majandamiskulud, transportteenused 61 65

Sõidukite ülalpidamine 91 82

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud 40 46

Kultuuri ja vabaaja sisustamise kulud 70 64

Töömasinate ja -seadmete majandamiskulud 23 21

Info ja PR teenused 9 9

Teavikud, raamatud raamatukogule 21 20

Inventari majandamiskulud 139 86

Oma töötajate koolituskulud, lähetuskulud 17 21 Bürootarbed, trükised, paljunduskulud 19 18 Sideteenused, postiteenused ja pangateenused 13 11


35

Tervishoiuteenused, meditsiinitarbed 12 12 Muud majandamiskulud 13 5 Muu erivarustus ja -materjal 20 4 Eri- ja vormiriietus 5 6 Juriidilised teenused 6 0 Arvestus- ja auditeerimisteenus 5 0 Esinduskulud ja kingitused 4 3 Muud administreerimisekulud 8 3

Kokku majandamiskulud Lisa 20 1 851 1 764

Lisa 18 Antud toetused

tuhandetes eurodes

2015 2014

Sotsiaaltoetused füüsilistele isikutele 409 328

Toimetulekutoetused 281 249

Toetused puudega inimestele 30 34

Õppetoetused, sh: 20 17

toitlustustoetused 6 12

muud toetused 14 5

Peretoetused, sh: 74 25

sünnitoetus 10 9

muud peretoetused 64 16

Muud sotsiaalabitoetused, sh: 4 3

matusetoetused 4 3

Sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 25 0

MTÜ Kehtna Kultuuriselts 25 0

Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 48 36

SA Raplamaa Omavalitsuste Arengufond 12 12

MTÜ Raplamaa Omavalitsuste Liit 2 2 Muud 34 22

Liikmemaksud 18 16 ROL-i aasta liikmemaks 9 7 MTÜ Kesk-Eesti Jäätmekäsitluskeskuse liikmemaks 4 5 EMOL-i aasta liikmemaks 5 4

Kokku antud toetused Lisa20 500 380


36

Lisa 19 Maksu- ja lõivukulud

tuhandetes eurodes

2015 2014

Käibemaksukulu kaupade ja teenuste, sh põhivara soetuselt 210 331 Muud maksukulud (maamaks, riigilõiv jms) 16 13

Kokku maksu- ja lõivukulud Lisa 20 226 344

Lisa 20 Tegevuskulude jaotus tegevusalade järgi

tuhandetes eurodes Tegevusala Tööjõu-

kulud Majanda- miskulud

Antud toetused

Maksu- ja lõivukulud

Põhivara amort. Kokku

Haridus 1 550 756 0 116 121 2 543 Vaba aeg, kultuur, religioon 388 356 51 23 111 929 Valitsussektori teenused 223 45 25 8 26 327 Sotsiaalne kaitse 92 103 409 4 11 619 Majandus 72 132 0 39 93 336 Keskkonnakaitse 22 41 4 10 49 126 Avalik kord ja julgeolek 36 9 0 2 3 50 Elamu- ja komm. majandus 207 401 11 24 103 746 Tervishoid 0 8 0 0 0 8

Kokku tegevuskulud 2 590 1 851 500 226 517 5 684

Lisa 16 17 18 19 8;9;10

Lisa 21 Tehingud seotud osapooltega

Kehtna Vallavalitsus loeb osapooli seotuks juhul, kui üks osapool üle või olulist mõju teise osapoole otsustele. Seotud osapooled on vallavolikogu ja vallavalitsuse liikmed ja eelnevalt kirjeldatud isikute lähisugulased ja nende poolt kontrollitavad või olulise mõju all olevad ettevõtted. tuhandetes eurodes

Üksus Tehingute sisu Müük Ost

OÜ Remfakt transporditeenused 0 47 Kehtna Mõisa OÜ garaaži rent, lumetõrje, toiduained 0 15 OÜ Keawa lumetõrje 0 13 SA Raplamaa OV Arengufond liikmemaks 0 12 OÜ Kehtna Lihatööstus toiduained 0 3

Pae Farmer OÜ traktoriga töö 0 1


37

Lisa 22 Kehtna Valla konsolideerimata bilanss


Varad

Käibevara

Raha ja pangakontod 510 635 Maksunõuded ja maksude ettemaksed 309 279

Nõuded ostjate vastu 33 32

Muud nõuded ja ettemaksed 1 406 43

Käibevara kokku 2 258 989

Põhivara Osalused tütarettevõtjates 6 287 312

Muud osalused 73 73

Kinnisvarainvesteeringud 8 485 493

Materiaalne põhivara 7 764 9 345 Immateriaalne põhivara 10 67 89

Põhivara kokku 8 676 10 312

Varad kokku 10 934 11 301 Kohustused Lühiajalised kohustused Võlad tarnijatele 52 59 Võlad töövõtjatele 243 222 Maksuvõlad ja saadud maksude ettemaksed 120 116 Muud kohustused ja saadud ettemaksed 10 14 Laenukohustused 13 216 236 Lühiajalised kohustused kokku 641 647 Pikaajalised kohustused Laenukohustused 13 1 115 1 331 Kohustused kokku 1 756 1 978 Netovara Reservid 16 16 Aruandeperioodi tulem -148 -15 Akumuleeritud ülejääk 9 310 9 322 Netovara kokku 9 178 9 323 Kohustused ja netovara kokku 10 934 11 301


38

Lisa 23 Kehtna Valla konsolideerimata tulemiaruanne

tuhandetes eurodes

Lisa 2015 2014

Tegevustulud

Maksud 2 909 2 770 Saadud toetused 1 591 1 521 Kaupade ja teenuste müük 385 384 Riigilõiv 14 8 5 Muud tulud 31 62 Tegevustulud kokku 4 924 4 742 Tegevuskulud Tööjõukulud Töötasu -1 784 -1 615

Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed -607 -549

Erisoodustused 16 -3 -4 Kokku tööjõukulud -2 394 -2 168 Majandamiskulud -1 513 -1 408 Antud toetused -505 -387 Maksu- ja lõivukulud -212 -333 Põhivara amortisatsioon -428 -445 Tegevuskulud kokku -5 052 -4 741 Tegevustulem -128 1 Finantstulud ja -kulud Intressikulu -20 -15 Muud finantskulud 0 -1 Finantstulud ja -kulud kokku -20 -16 Aruandeperioodi tulem -148 -15


39

Lisa 24 Kehtna Valla konsolideerimata rahavoogude aruanne


Rahavood põhitegevusest

Tegevustulem -128 1 Korrigeerimised: Põhivara amortisatsioon 428 445 Kasum/kahjum põhivara müügist -5 -12 Käibemaksukulu põhivara soetuseks 31 166 Saadud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks -72 -5 Antud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 30 0 Kokku korrigeeritud tegevustulem 284 595 Käibevarade netomuutus 6 -31 Kohustuste netomuutus 13 51 Kokku rahavood põhitegevusest 303 615 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud põhivara soetamisel -227 -1 101 Laekunud põhivara müügist 13 37

Laekunud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 72 0

Makstud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks -29 0

Rahavood investeerimistegevusest kokku -171 -1 064 Rahavood finantseerimistegevusest Laekunud laenud 0 950 Laenude tagasimaksed -225 -129 Kapitalirendi tagasimaksed -11 -24 Makstud intressid -21 -15 Makstud muud finantskulud 0 -1 Rahavood finantseerimistegevusest kokku -257 781 Puhas rahavoog -125 332 Raha ja selle ekvivalendid perioodi algul 635 303 Raha ja selle ekvivalentide muutus -125 332 Raha ja selle ekvivalendid perioodi lõpul 510 635


40

Lisa 25 Kehtna Valla konsolideerimata netovara muutuste aruanne

tuhandetes eurodes Saldo seisuga 31.12.2013 9 336

Aruandeperioodi tulem -15 Põhivara korrigeerimine 2 Saldo seisuga 31.12.2014 9 323 Aruandeperioodi tulem -148 Põhivara korrigeerimine 3 Saldo seisuga 31.12.2015 9 178


41

2015.a. eelarve täitmine


42


43


44

2015.a. reservfondi kasutamine

Vastavalt vallavolikogu määrusele "Eelarve reservfondi kasutamise kord" on vallavalitsus teinud reservfondist järgmised eraldused eurodes: OÜ Rey Seakasvatus sigade sööt 18 799€ Kehtna Lasteaia Siller köögipersonali riietusruumi ja rühmaruumi remont 11 887€ Paljulapselisele perele munitsipaalkorteri soetus 10 000€ Valla osalus "Hajaasustus" programmis 10 000€ Reservfondi eelarve kasutamata jääk 59 313€ suunati 2016.a. tuludesse.


45

ALLKIRI MAJANDUSAASTA ARUANDELE

Kehtna Valla 31.12.2015 lõppenud majandusaasta aruanne koosneb tegevusaruandest, raamatupidamise aastaaruandest ja sõltumatu vandeaudiitori aruandest. Vallavalitsus on koostanud majandusaasta aruande perioodi 01.01.2015-31.12.2015 kohta ja selle 07.06.2016 istungil läbi vaadanud ning Kehtna Vallavolikogule esitamiseks heaks kiitnud. Konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande on kinnitanud Kehtna Vallavolikogu oma 29.06.2016 otsusega nr 110. Indrek Kullam vallavanem /allkirjastatud digitaalselt/

kehtna valla konsolideerimisgrupi 2015.a. … · 2016. 12. 22. · kehtna valla 2015.a....

Documents