5. detsember 2014

www.tallinn.ee/kesklinn

Raekoja platsil on taas jõuludReedel, 21. novembril kell 16.50 kuulutasid Kesklinna vanem Alar Nääme ja jõuluturu korraldaja Diana Harusoo Raekoja platsil avatuks Tallinna jõuluturu 2014.

Uue kujundusega laval astuvad üles kümned kollektiivid. Foto Sergei Zjuganov

Kesklinna Sõnumid

Väljaandja Tallinna Kesklinna Valitsus, tel 6457 229, e-post kesklinnasonumid@tallinnlv.ee. Trükki toimetanud Meedium OÜ

Vaata ka...Kesklinna vaateakende jõulu-kujunduse konkurss: lk 2Noortelehekülg: lk 4Käisime ja kogesime: lk 5Hopneri Maja tegemised: lk 8Jõuluaja jumalateenistused: lk 10

Sel aastal kõrgub keset Rae-koja platsi eriti kaunis kuuse-puu: see on 23 meetri pikkune Pahkla külast pärit hiiglane, mis kaunistatud erakordselt uhkete ehetega.

Tallinna Kesklinna vanema Alar Nääme sõnul on jõuluturg aastatega kasvanud üheks Tal-linna sümbolürituseks, mida tunnustavad ja ootavad nii linlased kui ka meie külalised kõikjalt maailmast. “Jõuluturg pole pelgalt kauplemise koht, vaid turu avamisega saabub meile too imeline rahuaeg, mil soovid saavad teoks, unistu-sed täituvad ja kellade helinal jõuab kaugelt põhjamaalt ko-hale punase kuuega vana, kaa-sas mahukas kingikott,” lisas Nääme.

Raekoja platsi jõuluturu korraldaja Diana Harusoo kinni-tas, et jõuluturul on ka sel aastal lähtutud põhimõttest eelistada kaupu, mida suurtest kauban-

duskeskustest ei leia. “Meie eesmärgiks on pakkuda kordu-matut kodumaist käsitööd, ma-hekaupu ja talutoodangut ning muidugi kuhjaviisi jõulurõõmu,” selgitas Harusoo. Kaubavalikus on lisaks tavapärasele palju põnevat ja üllatuslikku, näiteks pakutakse suitsutatud koprasa-basid ja – kas tõesti – roostes tööriistu?

“Need on šokolaadist,” mui-gas Diana Harusoo, nentides, et tõepoolest on tegemist väga elutruude maiustustega. “Jõulu-turg pakub elamusi igale vanu-sele,” lubas Harusoo. Mudila-sed ja nende vanemad saavad lugeda salmi jõuluvanale, kellel on igaühe jaoks varuks magus kingitus ja pikk pai. Turuplat-sile püstitatud põhjapõtrade aedikus on end sisse seadnud tegus põdrapere, kelle toimeta-mistele saavad huvilised kaasa elada. Nädalalõppudel toimub suurel laval kultuuriprogramm,

kus kaalukas osa kuulub jõulu-teemalistele etteastetele.

Pühapäeviti süüdatakse siin advendiküünlad, esinevad vaimulikud muusikakollektiivid.

Kolmapäeval, 24. detsemb-ril kuulutab linnapea Edgar Savi-saar välja jõulurahu.

Jõuluturule on põhjust tul-la ka aastavahetuseks. 23.30 astub üles kabareetrupp Flash kavaga Moulin Rouge. 00.10–02.00 saab nautida meeleolu-kat muusikat ning soovi korral ka jalga keerutada.

Jõuluturg on avatud iga päev kell 10.00–19.00, kuumi jooke pakutakse kuni 22.00. Kultuuriprogramm toimub ree-del 16.00–18.00, laupäeval kell 17.00–19.00 ja pühapäe-val 12.00–14.00. Jõuluvana ootab alates 30. novembrist oma majas lapsi iga päev kell 12.00–18.00.

Jõuluturg on avatud 10. jaa-nuarini 2015.

Ettevõtjate jõulualleeTallinna Kesklinna Valitsuse eestvedamisel ja eraettevõtjate abiga on käesoleval aastal Tallinna kesklinna kaunistamas “Ettevõtjate jõuluallee”.

Tegemist on Tallinna Kesklinna Valitsuse ja ettevõtjate ühise jõuluvalgustuse projektiga, mis muudab tänavad valgemaks ja turvalisemaks ning sümboliseerib linnaosavalitsuse ja ettevõtete koos-töövalmidust. Sel aastal on valguskettidega kau-nistatud Rävala puiestee äärsed püramiidjalakad. Valgusallee rõõmustab inimesi kuni 15 veebruarini 2015.

Projektis osalevate ettevõtjate ja Tallinna Kesk-linna Valitsuse vahel allkirjastati 3. detsembril 2014. aastal pidulikult Hea Tahte Koostöökokkulepe.

Hea Tahte Koostöökokkuleppe osalised on: AS LHV Pank, Olympic Casino Eesti AS, Tahe Kayaks OÜ, AS Pindi Kinnisvara, Tallinna Kaubamaja Kin-nisvara AS, Pagaripoisid OÜ, OÜ Starmaker, OÜ Esperan, OÜ Wiedemanni Tõlkebüroo, 5+ Capital OÜ, MK Illumination Baltic AS, AS KH Energia-Kon-sult, AS Adam Bd, Tallinna Kesklinna Valitsus.

Projektis osalevad ettevõtjad toetavad kõik ühe puu kaunistamist. Lisaks alleepuudele kaunistatak-se AS Adam Bd poolt üks teistest dekoreeritavatest puudest pisut eemal asuv huvitava võraga tamme-puu.

Kõigi projektis osalejate nimed ja logod tuuakse välja Rävala puiesteele paigaldataval ajutisel rek-laamkandjal ning läheduses asuvatel püsireklaam-kandjatel.

Valgusdekoratsiooniketid jäävad projektis osa-lenud firmade omandusse. Valgusdekoratsioonide müüja ja kujunduslahenduse väljatöötanud ettevõte MK Illumination Baltic AS pakub ettevõtjatele nende tasuta ladustamist ja hoiustamist. Osaledes samas projektis ka järgnevatel aastatel, on kuluks vaid de-koratsioonide paigaldamine ja demonteerimine.

Linnaosavalitsus tagab elektriühenduse, tasub elektrienergia eest ning koordineerib kogu projekti elluviimist.

Projekt on planeeritud kestma kolm aastat, soovi ja huviliste jätkumisel kindlasti pikemalt. Projekt on avatud jooksvalt uutele liituda soovijatele nii käes-oleval advendiajal kui ka järgnevateks hooaegadeks.

Karussell toob sära silma pere pisematele.

Põnevad kaubad – šokolaadist poldid ja mutrid.

Naeratavad müüjatarid on jõuluturu visiitkaardiks.

2 Kesklinna Sõnumid 5. detsember 2014

Alar Nääme

Tallinna Kesklinna vanem

30. novembril algas advendiaeg. Sõna advent on laen ladinakeel-sest adventusest, mis tähendab tulemist. Religioosses tähenduses mõeldakse siin Kristuse tulekut, laiemalt aga jõulurahu saabumist.

Adventi hakati tähistama juba V sajandil, ent siis oli jõuluootu-se aeg nädala võrra pikem ning hõlmas viit pühapäeva. Üleminek neljanädalasele advendile toimus paavst Gregorius VII reformide ajal 1073–1085. Kirikuaasta alguseks hakati esimest advendipü-hapäeva pidama aga XVI sajandil.

Vanadel eestlastel puudusid erilised advendikombed. Pandi end puhtamalt riidesse ja käidi kirikus, kus lauldi pühadelaule. Uuemal ajal lisandus tava riputada üles jõulusokke, kuhu siis kä-bedad päkapikud öösel maiustusi tassisid. Pajatuse päkapikkudest ja kombe jõulude ajal kingitusi teha mõtlesid tõenäoliselt välja nu-pukad kaupmehed, kelle jaoks on jõulud muutunud üheks aasta peamiseks kasumiteenimise ajaks. Kaunis müüt maailma lunasta-jaks sündinud väikesest lapsest on ajapikku üha enam asendunud kaupluste jõuluakende säraga ning pidude toidurohkusega. Eestis on kaks tähtpäeva, mil erilise tähenduse omandab toitude all loo-kas laud – jõulud ja jaanipäev.

Ent advendi ja jõulude tõeline väärtus seisneb siiski selle sü-damliku aja empaatias ja rahus. Advendiajal süüvime enestesse ja eeldame kaaslastelt inimlikku headust. Vanad vihamehedki ei vibu-ta tänaval kohtudes rusikat. Unustatakse vaenud, võlad ja arusaa-matused. Advent ja jõulud on rahu, mõistmise ja naeratuste aeg. Just see viimane tundubki kõige olulisem, sest liialt vähe kohtame tänavatel naeratavaid inimesi, liiga tagasihoidlikud oleme kaaslas-tele oma rõõmu näitama. Muidugi võib elu tunduda ülekohtuselt raske, palk väike, lapsed sõnakuulmatud, abikaasa rahulolematu, korter pisike ja üür kõrge, ent mornitsedes ei muuda me olukorda paremaks. Seepärast julgegem rohkem naeratada, kasvõi võhi-võõrastelegi, oma pereliikmetest ja tuttavatest rääkimata. Lausa kohustuslik on aga naeratus klientidele teenindajate poolt. Ka see hea tava, et müüa poes ostjale naeratab, kipub meil kahjuks unu-nema. Jah, võib ju öelda, et sageli üle mõistuse madalat palka saavatelt müüjatelt oleks kohatu naeratust nõuda, ent kas see on ikka päris õige. Ei saa ju kõike taandada vaid materiaalsele. Hoolit-sema peab ka hinge eest ja mis võib hingepuhastuseks olla parem kui jõuluvalgusest inspireeritud naeratus! Ärgem laskem kaamosel end maadligi suruda, vaid olgem põhjamaisest hämarusest üle!

Jõuluaeg lubab meil olla suuremeelne. Minu siiras soov on, et see suuremeelsus laieneks ka poliitikutele. Pole arukas pidada end eksimatuks, arvata ilmatargaks, kelle järgi peaks koonduma kogu maa ja rahvas. Hinnakem tõekspidamiste paljusust, ausa väitluse eesmärgipärasust, austagem vastast! On valus, kui ka advendinä-dalatel peavad õhtusöögilauda kogunenud pered ehmuma jõhk-rusest, millega vuhisevad ühe uljalt maanteed mõõtva vanderselli selja tagant välja tapamasinad. Vähemalt jõulude ajal võiksime saada rahu poliitikute poolt üleskruvitud hirmudest, sest kaitstus ei tähenda üksnes väsimatut sõjatrummide põristamist. Kõige algus on armastus, parim relv vägivalla ja meeletuse vastu.

Saabunud advendiaja rahu häirib paratamatult võitlus, mida peetakse selle nimel, et saavutada 1. märtsi valimistel parim posit-sioon. Paljud vaatlejad on ennustanud, et neile valimistele eelneb ägedaim ja räpaseim kampaania, kus põhirõhk on vastase poriga loopimisel, mitte ideedel Eesti edasiviimiseks. Ma ei tahaks seda uskuda. Me oleme ju eelkõige inimesed, ka need, kes märtsi vali-mistel riigikokku kandideerivad. Kuidas saaksime peale advendiaja ja jõulude valge rahu möödumist alustada taas üksteise tümita-mist? Me ju teame, mis on hea, mis paha, eetiline ja ebaeetiline. Käitugem siis sellele teadmisele vastavalt!

Jõuluaja sõnum on imeline – üks laps on sündinud ja tema osaks saab lunastada maailm. Ma sooviksin, et kasvava välisohu, keerulise majandusolukorra ja pead tõstva ülemaailmse terrorismi olukorras oskaksime siin Eestimaal hoida heitunud mesilasperena ühte ja säilitada jõulunaeratuse ka keerulistel aegadel. Häid jõule!

TÄHTSAD TEEMAD

Eriline aeg

Mihhail Korb

Riigikogu liigeKeskerakond

Uuest aastast tõstetakse lapsetoe-tus 45 eurole, mis on kahtlemata vajalik samm, kuna lapsetoetust pole tõstetud viimased kümme aastat! Kui me vaatame aga tervik-pilti, siis on lapsetoetuse tõstmise näol tegemist ühele kitsaskohale leevenduse leidmisega. Väidan seega endiselt, et valitsus tegeleb üksikute probleemide lahendamise ja tule kustutamisega, selmet välja töötada korralik tegevusprogramm, mis näeks valdkonda tervikuna.

Praegu pöörab ühiskond roh-kem tähelepanu pensionäridele ja nende toimetulekule kui üksikva-nematele. Paraku on nii, et pensio-närid saavad Eestis tihti paremini hakkama kui üksikema, kes oma lastele nende isalt elatisraha välja peab manguma.

Eestis on ligi 50 000 üksikvane-mat ja viiendik lastest kasvab üksin-da last kasvatava vanema hoole all. Nende drastiliste näitajatega oleme Euroopas kahjuks esirinnas. 2012. aastal elas suhtelises vaesuses 41

Rongaisadelt peaks elatisraha välja nõudma riik

protsenti ja absoluutses vaesuses 23 protsenti üksikvanematest.

Sotsiaalhoolekande osakonda-de spetsialistide sõnul on nende tavapärane klient üksikema, kes ei suuda üksi oma eluga toime tulla ja vajab toimetulekutoetust. Kui lisa-me siia naiste madalamad palgad võrreldes meestega ehk Euroopa suurima palgalõhe, mida Eestis pigem naeruvääristatakse, siis ei olegi midagi imestada.

Riik peaks üksikvanemaid toe-tama ja esimeseks sammuks võiks olla vastav elatisrahafond, mis mak-saks üksikemale toetust juhul, kui isa kohtu poolt välja mõistetud ela-tisraha mingil põhjusel ei maksa. Ema avalduse põhjal tekib isal riigi ees võlg, mis hakkab kajastuma võlaregistrites. Seni, kuni isa ela-tisraha ei maksa, tasub emale ela-tisraha riik. Riigi ülesandeks jääb maksmata elatisraha kohtutäiturite kaudu isalt välja nõuda.

Sarnased fondid on loodud näi-teks Soomes ja Lätis. Lätis alustas elatise tagamise fond 2004. aastal ja see toimib väga edukalt. Fondist oli väga suur abi majanduskriisi ajal, kui 45 euroni kuus ulatuvad toetus-summad aitasid üksikvanematel ka kriisiga paremini toime tulla.

Me võime maksta kui tahes palju lapsetoetusi, kuid ilma teise poole toetuseta on üksikvanemal keeruline toime tulla. Justiitsmi-nisteerium pani hiljuti muuhulgas ette, et tulevikus võiks kohus elatise mõjuva põhjuseta tasumata jätmise

korral peatada võlgniku autojuhiloa kehtivuse. Kohtutäiturite ametiko-gu hinnangul sellel meetmel olulist mõju ei ole ja tegemist on pooliku lahendusega, sest see puudutab vaid neid, kellel on auto. Kui inime-ne kasutab autot tööks, siis tekib omakorda küsimus, kuidas saab ta elatisraha maksta, kui temalt oluline töövahend käest ära võetakse.

Eestis maksab riik elatisabi kuni 90 päeva eest nende laste eest, kelle vanem ei täida ülalpi-damiskohustust või ei tee seda nõutavas ulatuses. Elatisabi maks-takse vanemale, kes taotleb kohtult elatise väljamõistmist. Summa ei ole suur – kolmandik lapsetoetuse määrast päevas, mis 2015. aastal on kokku kõigest 3,2 eurot päevas. Lihtne arvutus näitab, et riigi abi kohtus käivale vanemale on lapse kohta umbes 30 eurot kuus, mida makstakse umbes kolm kuud.

Antud lahendus arvestab po-sitiivset stsenaariumit. Kuid mis saab siis, kui elatisraha ei hakka üksikvanema kontole laekuma või kui puudub (ametlik) sissetulek, millelt elatisraha määrata?

Eestis elab hinnanguliselt 25 000 last, kes ei saa pere juurest lahkunud vanemalt elatisraha. Olu-korda, kus kohus on elatisraha väl-ja mõistnud, kuid vanem reaalselt elatisraha ei maksa, peab riik sek-kuma senisest jõulisemalt. Halve-mal juhul tekib absurdne olukord, kus vanem ei saa nii elatisraha kui ka vajaminevat sotsiaaltoetust,

sest ametlikult on üksikvanema sissetulek elatisraha võrra suurem, mis võib ta välistada näiteks toime-tulekutoetuste saajate nimekirjast.

Elatisraha fondi eesmärk on pa-randada üksikvanemate majandus-likku olukorda ajal, mil vanemad vaidlevad elatisraha üle ja elatisra-ha reaalselt üksikvanemale ei lae-ku. Probleem on eriti tõsine, kui ar-vestada, et paljud vanemad, kes peaksid maksma elatisraha, võivad suunduda tööle mõnda teise riiki. Kuidas peaks näiteks kahe lapse-ga üksikema, kel on raskusi oma ja laste toimetulekuga, otsima taga Põhja-Soome suuremat õnne otsi-ma läinud isa?

Üksikvanemate peredes kasva-vad lapsed ei saa tihti elada täis-väärtuslikku elu. Neil puudub või-malus toituda tervislikult ja käia hu-viringides. Võin vaid elavalt ette ku-jutada, mida tunneb ema, kelle last on kutsutud klassikaaslase sünni-päevale, kuid kes vaatab oma raha-kotti ja näeb, et võimalusi kingitust osta lihtsalt ei ole. Me kindlasti ei taha, et need lapsed satuksid ühis-konnas tõrjutute hulka.

Riik peab astuma otsustavaid samme ja looma elatisrahafondi, ai-tamaks eelkõige üksikvanemaid, kes praegu on riigi ja ühiskonna tähele-panu alt välja jäänud. Veelgi tähtsam oleks minna sammuke veel kauge-male ja luua ühtne programm, mis käsitleks perepoliitika kõiki problee-me ja suunaks perepoliitika arengut tervikuna.

Eestis puudub läbimõeldud perepoliitikaprogramm, mis hõlmaks kõiki peredega seonduvaid probleeme. Nii on luubi alt täiesti välja jäänud üksikvanemad, kellel on endiselt majanduslikult väga raske toime tulla ja kelle probleemid on ühiskonna silmis nii tavapärased, et ka meedia neist ei kirjuta.

Järgmine Kesklinna Sõnumite number ilmub 30. detsembril.

Traditsiooniliselt korraldab Tallin-na Kesklinna Valitsus ka sel talvel vaateakende jõulukujunduse kon- kursi, mille eesmärk on tunnusta-da kaupluste ja kohvikute oma-nikke, kes oma vaateakendel tal-ve- ja pühademeeleolu huvitaval ja meeldejääval viisil edasi anna-vad ning teistele eeskujuks on.

Konkursile võib esitada vaate-

Kesklinna vaateakende jõulukujunduse konkurssakende kujundusi, hoonete fassaadi-de lahendusi või kinnistute, sh pii-rete, puude, haljasalade jms kujun-duslahendusi.

Konkursile saavad pilkupüüd-vaid vaateaknaid ja jõuluehtes fas-saade esitada nii äriühingud ise kui ka jõuluilu hindavad linnako-danikud. Fotosid kaunitest Kesklin-na äride vaateakendest ootame

kuni 22. detsembrini 2014 e-posti aadressile kesklinnasonumid@tal-linnlv.ee.

Konkursi auhinnafond on 640 eurot.

Fotod avaldatakse Tallinna Kesk-linna Valitsuse Facebooki lehekül-jel, kus kõik soovijad saavad kuni 5. jaanuarini 2015 hääletada oma lemmikvaateakna poolt.

Konkursi võitjad otsustatakse hiljemalt 30. jaanuaril 2015, nende nimed avalikustatakse Tallinna vee-bilehel, Tallinna Kesklinna Valitsuse Facebooki lehel ja ajakirjanduses.

Fotode saatjate vahel ja oma lemmiku(te)le hääle andnute va-hel loositakse välja maitsvaid au-hindu!

Tallinna Kesklinna Valitsus

Hea Kesklinna elanik!

Taaskord on üks aasta jõudnud lõpu-sirgele ning saabumas uus. Loodame, et pühadeaeg toob meile kõigile hoolivust,

armastust, sõprust ning hingerahu. Soovime Teile ja Teie lähedastele

südamlikke jõulupühi, meeldejäävat aasta-vahetust ning parimat uut aastat!

Rein Ratas ja Jüri Ratas

3Kesklinna Sõnumid5. detsember 2014

TÄHTSAD TEEMAD

On alanud XXXIV Tallinna Vanalinna Päevade ideekavandite vastuvõtmineXXXIV Tallinna Vanalinna Päevad 30. mai – 6. juuni 2015 “Meistrid läbi sajandite”. Tallinna Vanalinna Päevad keskendu-vad seekord vanalinna omaaegsetele ning praegustele meist-ritele.

Tallinn on alati olnud tuntud oma meistrite poolest. Kõik, mis meie hea linna eriliseks muudab – martsipanist kõrgustesse siru-tuva Oleviste tornini – on oma tööd armastavate meistrite looming.

Lisainfo ideekavandite esitamise kohta www.vanalinnapaevad.ee, marje.jyrgenson@tallinnlv.ee, tel 6457 219, 6457 220.

Tallinna Kesklinn ja Valga linn sõlmisid koostööleppe6. novembril sõlmisid Valga Linnavalitsust külastanud Tallin-na Kesklinna vanem Alar Nääme ja Valga linnapea Kalev Härk koostööleppe, mis näeb ette tihedaid kontakte pealinna kesk-seima asumi ja Lõuna-Eestis suurima arengupotentsiaaliga linna vahel.

Alar Nääme sõnul on olukorras, kus Riigikontrolli aastaaru-andes tõdetakse, et liialt paljudes valdkondades on võtnud maad otsustamatusest tulenev paigalseis, eriti tähtis arendada koostööd Eesti erinevate regioonide omavalitsuste vahel.

“Olen seda meelt, et saame oma riigi heale käekäigule kaasa aidata vastastikku kogemusi jagades. Tallinna Kesklinna Valitsus on äärmiselt huvitatud Valga kogemusest, mida tabavalt väljendab linna tunnuslause “Üks linn, kaks riiki”, samuti on Valgal märki-misväärsed tulemused hariduses, sotsiaaltöös ja kultuurivallas. Ka Tallinna Kesklinnal on rida tugevaid teemasid, millega tutvumine aitab valgalastel hõlpsamalt oma elu korraldada. Me rikastame tei-neteist vastastikku ning seeläbi muutume tugevamaks,” selgitas Nääme koostööleppe vajalikkust.

Leppes nähakse ette kogemuste vahetamist haridusasutuste töö ja haridussüsteemi arendusküsimustes, samuti sotsiaalhoole-kandes ja lastekaitsetöös, linna heakorra ja kogukondliku turvalisu-se teemadel; soovitakse aidata kaasa suhete tugevdamisele ja aren-damisele kultuuriorganisatsioonide ning loomekollektiivide vahel ja spordis. Tallinna Kesklinn ja Valga aitavad ühise tegutsemisega kaasa turismi arengule ja reklaamivad laiemat huvi pakkuvaid ko-halikke üritusi. Ühiselt loodetakse edendada ettevõtlust, tutvustades vastastikku kohalike ettevõtete toodangut ning teenuseid.

Koostöökokkulepe jõustus allakirjutamise hetkest ning selle kehtivusaega pole ajaliselt piiratud.

Kohtumise järel tutvustasid valgalased Tallinna delegatsiooni-le oma tähtsamaid ja ka Tallinnas tutvustamist väärivaid asutusi, näiteks Eesti suurimat põhikooli – Valga Põhikooli, Valga Militaar-teemaparki ning Valga Kultuuri- ja Huvialakeskust.

Oma kõnes rõhutas Tallinna Kesk-linna vanem Alar Nääme, et kuigi kodanikupäeval valitakse üle Eesti vaid üks aukodanik, siis on kõik ko-haletulnud seda aunimetust väärt.

“Ma tean, kui raske on teie töö, kui palju peate te igapäevaselt pa-nustama sellesse nii oma aega kui ka iseennast,” ütles Alar Nääme ning tõi näite, et perearstil käies saab nii mõnigi hädaline rohkem abi perearsti toetavast sõnast kui retseptiravimist.

Seejärel andis kaunis lauljatar Sandra Nurmsalu oma ansambliga ligi tunnipikkuse südamliku kont-serdi ning õhtu lõppes vaba vest-lusega suupistete ja maitsva tordi seltsis.

Kodanikupäeva vastuvõtt Õpetajate MajasNeljapäeval, 27. novembril korraldas Tallinna Kesklinna Valitsus kodanikupäeva puhul Õpetajate Majas tänuvastuvõtu Kesklinna perearstidele, politseinikele ja päästjatele.

Vaade saali.

Kesklinna vanem Alar Nääme tänas politseinikke, perearste ja päästjaid. Sandra Nurmsalu oma ansambliga.

Vanalinnapäevad tulevad jälle.

Pidulikul avatseremoonial tunnus-tati Kesklinna parimaid noorteühin-guid, huvikoole, huvijuhte ja õpila-sesindusi, autasustati fotokonkursi “Minu kesklinn” parimate fotode autoreid ja avati näitus konkursile laekunud parimatest töödest.

Kell 16 algas noorteprog-ramm. Keskuses tegutsevad noor-teorganisatsioonid – MTÜ AIESEC Eesti, MTÜ Tegusad Eesti Noored, MTÜ Sild Ettevõtlike Noorte Tule-vikku ja MTÜ Tallinna Õpilasesin-dus – tutvustasid oma tegevusi läbi mänguliste ja harivate töötu-bade.

Õhtul oli aeg nautida meelela-hutuslikku programmi: kuulata Batu-cada trumme ja DJ muusikavalikut ning vaadata tantsukooli JJ Street tantsulahingut. Õhtu lõpetas võimas tuleshow.

Kesklinna noortekeskus pakub noortele vanuses 16–26 eluaastat väärtuslikke isetegemise ja mitte-formaalse õppe võimalusi. Kesku-ses toimuvad mitmed koolitused, seminarid, külalis- ja kultuuriõhtud,

Kesklinna noortekeskus sai ametliku avalöögi14. novembril avati aadressil Raua 23, Raua Sauna 2. korrusel, Kesklinna noortekeskus. Keskuse avamisüritusele “Avalöök” olid oodatud kõik, kel huvi tutvuda noortekeskuse võimalustega.

koos käib filmiklubi, korraldatakse palju erinevaid sündmusi.

“Julgen väita, et Kesklinna noor-

tekeskus on linna kõige kaasaaeg-sem keskus, sest siin keskendu-takse noorte omaalgatusele, mitte-formaalsele õppele ja kaasamiseprogrammidele. Noortekeskus pole lihtsalt koht, kus olla – see on koht,

kus areneda,” ütles Kesklinna va-nem Alar Nääme.

“Avalöögi” korraldasid Kesklin-na noortekeskus ja Tallinna Kesk-linna Valitsus, koostööpartner oli Sound of Noize.

“Avalöögi” külalistel oli Kesklinna noortekeskuse jaoks palju häid soove. Esimesena riputas oma kaunid sõnad soovide puu otsa Tallinna Spordi- ja Noorsooameti juhataja Rein Ilves.

Kalev Härk ja Alar Nääme allkirjastasid Tallinna Kesklinna ja Valga vahelise koostööleppe

4 Kesklinna Sõnumid 5. detsember 2014

NOORED

Kõik finalistid pälvisid Tulevikutalen-di žürii poolt finalisti tiitli koos 450-eurose stipendiumiga, mis maks-takse välja ühekordsete 50-euros-te maksetena selle õppeaasta jook-sul. Kokku jagati Maxima Eesti poolt välja pandud Tulevikutalendi sti-pendiumid novembri alguses Õpe-tajate Majas peetud auhinnagalal välja 25 kooliõpilasele, kogusum-mas 12 000 eurot – iga kategooria võitjale 600 ning kategooria neljale finalistile 450 eurot.

Muusikakategooria, mis oli laekunud avalduste hulgalt spordi järel populaarsuselt teine, finalisti-de hulka pääsenud GAG-i 8. klassis käiv Angelika Anette Aasmäe on varasemalt õppinud Nõmme Muu-sikakoolis tšellot ning alanud sügi-sest jätkab ta oma muusikaõpinguid Lembi Metsa juures Georg Otsa ni-melises Tallinna Muusikakoolis. Ta on mänginud tšellistina koos süm-fooniaorkestriga ka mitmetel välis-reisidel erinevates Euroopa riikides.

GAG-i muusikaõpetaja Mooni-ka Toomingu sõnul on Angelika multitalendist tütarlaps, kes eristub selgelt oma eakaaslastest mitme-külgsete saavutuste ja tegevuste, arukuse, väga hea kriitilis-analüütili-se mõtlemise ja muusikalise kuulmi-se poolest. “2014. aastal tunnustati Angelikat noore juhendaja eripree-miaga üleriigilisel Johann Valentin Mederi Kvintettide konkursil, kus ta juhendas erilise pühendumuse ja in-nukusega enda eakaaslastest koos-nevat instrumentaalkvintetti, män-gides ise samal ajal tšellot,” sõnas Tooming. “Lisaks muusikale on ta andekas ka muudes õpivaldkonda-des. Ta osaleb kooli õpilasesinduse töös, lõpetas kevadel hiina keele va-likkursuse ning on saavutanud koo-livoorus häid tulemusi erinevatel reaalainete olümpiaadidel,” kirjeldas Moonika Tooming.

Angelika soovib oma stipen-diumi kasutada 150-aastase tšello renoveerimiseks.

Teadusekategooria finalist Joo-nas Jürgen Kisel on saavutanud silmapaistvaid tulemusi reaalaine-te olümpiaadidel. Oma parimateks

Tulevikutalendi stipendiumi pälvis kolm Kesklinna õpilastTänavu järjekorras juba neljandat aastat toimunud Tulevikutalendi stipendiumi-konkursil saatis edu ka Tallinna Kesklinna koolide õpilasi – finalistide sekka pääsesid Joonas Jürgen Kisel Vanalinna Haridusgümnaasiumist, ühiskondlike tegevuste kategoorias Jaagup Tuisk GAG-ist ning muusikaalal Angelika Anette Antsmäe samuti GAG-ist.

Kesklinna noortekeskuse detsembri kava 5.12 k 17 Kultuuriõhtu – jõulu eri! Sel õhtul tutvustavad noored erinevatest maadest oma koduriikide jõulutraditsioone. Kultuuriõh-tu toimub koostöös AIESECi ja YFU Eestiga. Lisainfo: tiiu@tallin-nanoored.ee.12.12 k 16 Kesklinna noortekeskuse vabatahtlike klubi koosolek, kus arutletakse, mis võimalused on uuel aastal. Kõik 14–26-aas-tased noored on oodatud klubiga liituma! Lisainfo: alexander@tallinnanoored.ee.13.12 k 13 Robineride Päev! Kõik Robin Packaleni fännid on ooda-tud Kesklinna noortekeskust vallutama! Teeme koos Robinile jõulu-kingiks ühisvideo ja grupipildi. Võtke kaasa hea tuju ja selga midagi punast või Robini merchi! Lisainfo: kadri@tallinnanoored.ee.

Kesklinna noortekeskus Kristiines detsembri kavaJõuluhommik algklassidele. Kutsume algklasside õpilasi koos õpetajaga vahvale jõuluteemalisele hommikule Kesklinna noorte-keskuses Kristiines. Pakume meelelahutuslikku jõuluprogrammi noortele vanuses 7–10 eluaastat. Jõuluhommikul saab iga noor meisterdada omanäolise jõuluehte ning küpsetada piparkooke.

Noortekeskuse seintel on peidus jõululuuletused, millest iga-üks saab leida enda lemmiku jõuluvanale lugemiseks.

Programmi pikkus on orienteeruvalt 1,5 tundi ning kogu tege-vus on tasuta. Jõuluhommikud toimuvad 1.–12. detsembrini. Prog-rammi algus vastavalt soovile kas kell 12.00 või 12.30. Lisainfo ja eelregistreerimine: siret@taninfo.ee või tel 5556 7783.3.12 kell 16.00 Loomingutuba. Avatud töötuba, mille käigus meis-terdatakse vahvaid lumehelbeid, millega muudetakse noortekes-kus jõuluteemalisemaks. Tegevus on suunatud eelkõige noortele vanuses 7–12 eluaastat. Lisainfo: noorsootöötaja Siret Rätsep, siret@taninfo.ee.4.12 kell 16.00 Tervis käib kõhu kaudu. Kokanduse töötuba, mil-le käigus valmistatakse üheskoos tervislik ning kodune kõhutäis. Töötoa käigus räägitakse isevalmistatud ja tervisliku toidu täht-susest meie elus. Lisainfo: noorsootöötaja Siret Rätsep, siret@taninfo.ee.9.12 kell 16.00 Kuldvillak. Populaarsel telesaatel põhinev mälu-mäng. Mängus osalemine annab mitmekülgseid teadmisi ja või-maluse enda vaimuvara proovilepanekuks. Tegevus on suunatud noortele vanuses 10–14 eluaastat. Lisainfo: noorsootöötaja Kadi Arras, kadi.arras@taninfo.ee.10.12 kell 16.00 Loomingutuba. Avatud töötuba, kus meisterdatak-se küünlaid. Tegevus on suunatud eelkõige noortele vanuses 10–14 eluaastat. Lisainfo: noorsootöötaja Siret Rätsep, siret@taninfo.ee.17.12 kell 16.00 Loomingutuba. Avatud töötuba, kus meisterda-takse jõulude eel kingikarpe ja kinkelipse, karpide kaunistamiseks. Tegevus on suunatud eelkõige noortele vanuses 12–15 eluaastat.Lisainfo: noorsootöötaja Siret Rätsep, siret@taninfo.ee.18.12 kell 16.00 Tervis käib kõhu kaudu. Kokanduse töötuba, mille käigus valmistatakse üheskoos tervislik ning kodune kõhu-täis. Töötoa käigus räägitakse isevalmistatud ja tervisliku toidu tähtsusest meie elus ning arutletakse, kuidas planeerida soodsalt kõhusõbralikku lõunat alternatiivina ebatervislikele kiirnuudlitele.Lisainfo: noorsootöötaja Kadi Arras, kadi.arras@taninfo.ee.19.12 kell 17.00 Tähelepanu, valmis olla, jõulusport! Jõulud on aeg, kus kõik istuvad ohtralt erinevate toidulaudade taga ja söövad head, paremat. Selleks, et liigne söömine liiga ei teeks ja tervis kor-ras püsiks, korraldab Kristiine noortekeskus jõulupeo sportlikult. Noorsootöötajad võistlevad koos noortega erinevatel jõuludest inspireeritud sportlikel võistlustel. Enamus programmis olevaid võistlusi on ise väljamõeldud, lustlikud ja lõbusad. Võistluse ees-märk on aidata veeta mingigi osa jõuludest tervislikult ja tutvusta-da erinevaid Jõuludega seotud traditsioone. Osalema ootame kõiki 7–17-aastaseid noori, kellele meeldib lõbutseda, lustida ja nalja teha. Lisainfo: noorsootöötaja Erko Sõrmus, erko@taninfo.ee. 23.12 kell 17.00 Mälumäng. Interaktiivne mälumäng, mille käigus saab uusi huvitavaid teadmisi ja eduelamuse vanade heade tar-kuste kasutamisel. Mälumängus tuleb vaadata pilte, avada ruute, kuulata heliklippe ja mõistatada. Olemas on ka vanad head fakti-küsimused. Mängu loomisel on inspiratsiooni saadud mitmest eri-nevast tuntud telemälumängust. Äratundmisrõõmu peaks leiduma kõigile. Võistlus toimub gruppidena. Grupid moodustatakse kes-kuses kohapeal. Vanusepiirangut ei ole. Oodatud on kõik noored. Lisainfo: noorsootöötaja Erko Sõrmus, erko@taninfo.ee.30.12 kell 17.30 Filmiõhtu. Vaadatakse filmi, mis lahutab nii noo-remate kui ka vanemate meelt. Tähistatakse aasta lõppu mõnusa istumisega, soovi korral võid kaasa haarata ka näksimist filmi kõr-vale ning loomulikult võta kaasa sõber. Lisainfo: noorsootöötaja Siret Rätsep, siret@taninfo.ee.

Kõik tegevused on tasuta! Oled igati oodatud tegevuste planee-rimisel ja läbiviimisel kaasa aitama!

saavutusteks peab ta üleriigilisel matemaatikaolümpiaadil saavuta-tud teist kohta, Tallinna matemaa-tikaolümpiaadi esikohta ning füüsi-kaolümpiaadi 2.–3. kohta. Samuti on Joonas Jürgen, kelle onupoeg Rasmus Kisel pälvis Tulevikutalen-di stipendiumi 2011. aastal, käes-oleva 2014. aasta Eesti absoluutne meister ristsõnade lahendamises.

16-aastane Joonas Jürgen on enda sõnul kindel, et tulevikus hak-kab ta tegelema teadusega, kuid kindlat eriala, millele keskenduda, pole noormees veel leidnud. “Loo-dan, et stipendiumi toel suudan veidi selgemaks saada, millisesse paljude huvipakkuvate teadusvaldkondade hulgast tulevikus rohkem süveneda,” kirjeldas Vanalinna Haridusgümnaa-siumi 10. klassi õpilane ise.

Ühiskondlike tegevuste finalist, 13-aastane Jaagup Tuisk on filmi-huviline ja selle alaga tegelenud kolm aastat. Noorele eale vaata-mata on tal aga selged juba pal-jud ametid. Igapäevaselt täidab ta režissööri, produtsendi, operaatori, castingumänedžeri, valgustaja, he-lioperaatori ning ka monteerija rolli. Lisaks filmindusele on tema elus olulisel kohal ka muusika, tal on oma helistuudio Jaks Studios, mil-le asutas 12-aastasena.

“Ma mängin ise pillid sisse, salvestan vokaali ja monteerin loo kokku. Sel suvel salvestasin fono-sid kahele noortemuusikalile, kok-ku 27 lugu,” kirjeldas Jaagup. Noor-meest võib näha ka 2015. aasta kevadel uues muusikalis “Billy El-liot”.

Tulevikutalendi stipendiumi soo-vib GAG-is 7. klassis õppiv Jaagup kasutada enese arendamiseks, osa-ledes foto- ja videokursustel, soe-tada filmi- ja salvestustehnikat ning osaleda erinevates meedialaagri-tes.

Konkursi žüriis hindasid õpilas-te avaldusi Ene Ergma juhtimisel Märt Hunt (muusika), kirjanik Jan Kaus (humanitaarteadused), AHHAA teaduskeskuse juht Andres Juur (teadus), iluuisutreener Anna Le-vandi (sport) ning Eesti Õpetajate Liidu juhatuse liige Mihkel Kõrbe (ühiskondlikud tegevused). Kokku on nelja aastaga Tulevikutalendi sti-pendiumi pälvinud 100 Eesti 5.–12. klasside õpilast.

Ty LehtmäeMaxima Eesti

Ühiskondlike tegevuste kategooria finalist Jaagup Tuisk GAG-ist.

Teaduse kategooria finalistid – paremalt esimene Joonas Jürgen Kisel Vanalinna Haridusgümnaasiumist.

Muusikakategooria finalist Angelika Anette Antsmäe GAG-st ja sama kategooria võitja Arko Narits Nõmme Muusikakeskkoolist.

15. novembril toimus KUMU-s noorte moepäev. Noorte moepäe-val said noored kuulda lühiloen-guid moeteemadel erinevate oma ala tegijate poolt.

Moeblogimise ABC-st andsid ülevaate Stella K. Wadowsky ning Meisi Volt, kes teevad koos moe-blogi stellaarium.blogspot.com. Moeshowde korraldamisest rääkis Eva Liisa Kubiny, kes korraldab Tartus moeshowd Mood-Perfor-mance-Tants.

Oma brändi loomisest andis in-nustava ülevaate nahakunstnik Stella

Noorte moepäev KUMU-sSoomlais ning PÖFF-i 2014. aasta moefilmidest Helen Saluveer.

Lisaks toimus moepäeval kõrg-koolide ümarlaud, kus osalesid eri-nevad moeharidust andvad kõrg-koolid Eestis – Eesti Kunstiakadee-mia, Tallinna Tehnikakõrgkool, Tal-linna Tööstushariduskeskus ning Tartu Kõrgem Kunstikool.

Suur aitäh kõikidele osalejatele, esinejatele ja toetajatele – Froosh Eesti, Cha tee, Ajakiri MOOD, PÖFF, Reval Cafe ja Vitamin Well.

Kesklinna noortekeskusMeisi Volt ja Stella K. Wadowsky moepäeval.

Alice Järvet

vabakutseline fotograaf ja toimetaja

Ma poleks osanud iial unistadagi sellest, et ühel hetkel võiksin elada privaatses, romantilise siseõuega kaunis Kesklinna korteris. Ent nüüd naudin kesklinlase elu juba üle poo-le aasta. Põldude ja metsade vahelt tulnuna olin harjunud vaikuse ja ra-huga. Suure loodusesõbrana elasin küll aastaid Nõmme mändide all, kindlust meenutavas vanas majas, aga vaikust seal polnud. Küll panid seal seinu väristama öised reisi- ja kaubarongid, sama tegid ka paraja sagedusega toimunud Nõmme ke-vad- või sügispäevade kontserdid, mis otse mu magamistoa akna all aset leidsid. Aga inimene harjub kõigega.

Kõige raskem on tagasi harju-da. Just selle vaikusega, mis lapse-põlvest meenub ja mille ma linnasü-damesse elama asudes taas leidsin. Ei ulatu mu koju autode müra ja majaseinadki püsivad paigal. See tuleb ehk sellest, et uued, hellitavalt “porganditeks” kutsutavad uhked

5Kesklinna Sõnumid5. detsember 2014

MINU KODU ON KESKLINN / KÄISIME JA KOGESIME / EILE JA TÄNA

Tänapäeval ilmuvad esimesed talvised pühadekuulutajad – Tal-linna paremate poodide jõuludekoratsioonid – välja juba oktoobri lõpus. Vanas Tallinnas algas tõsisem jõuluootus alles esimesest advendipühapäevast ehk neli nädalat enne Kristuse sünnipäeva.

Kas teadsid, et...…Tallinna parimad pojad – Mustpeade vennaskonna noorhärrad – alustasid oma jõuluettevalmistustega reedel enne Püha Lucia päeva ehk luutsipäeva, 13. detsembrit. Nimetatud reedeks (2014. aastal lan-geks see päev 12. detsembrile) tuli jõulušafferitel ehk peokorraldajatel kokku otsida ja vennaskonna majja koguda Liivimaa parimad õlled. Et ka kõige piredam mustpeavend hiljem jõululauas joogipoolise nigeluse pärast nurinat ei saaks tõsta, korraldatigi nüüd pidulik õllemaitsmine. Parima märjukese väljavalimise au sai osaks raehärradele, kes tsere-moonia läbiviimise õhtuks Mustpeade Majja külla olid palutud. Õlleva-lija amet oli kahtlemata üsna vastutusrikas, sest parimaks tunnistatud õlut tuli mustpeadel tarvitada terve pika, vähemalt nädal-paar kestnud jõuluaja.

Seekordne rubriik “Käisime ja kogesime” peaks kandma pigem pealkirja “Käisime ja lugesime”. Nimelt jäi Kesklinna Sõnumite toimetusele silma üks põnev raamat, millest kuidagi mööda ei saa ning mida kohe kindlasti lugeda tuleks! Ja mida muud ongi ühel pimedal talveõhtul teha, kui võtta kätte üks rõõmus raamat ja seda mõnusalt diivanil lösutades lugeda.

Kõik me tahame saada heaks ja edukaks. Mõned meist võtavad sel-leks ette pikad rännakud kaugetele maadele, lootes leida ülimat tõde, mida järgida. Teised jälle leiavad, et kõige targem on teha lihtsalt seda, mida peab, ning püüavad kodumai-sel murukamaral hakkama saada. See raamat siin suunab lugeja üht-aegu nii lähedale kui ka kaugele, eel-kõige väga sügavale, iseenda sisse.

ÄRA KASVA SUUREKSKUIDAS OLLA õNNELIK JA TÄITA OMA UNISTUSED?Christian BlondVäljaandja: Blond Books / Blond Finance OÜ, 2014

Ära kasva suureks – rõõmus raamat talveõhtuksMe kõik tuleme oma lapsepõl-

vest. Sõltumata sellest, millised olid meie materiaalsed võimalused või vanemlik armastus – me mäleta-me seda uudishimu ja elevust, mis meid valdasid, kui kohtasime uusi asju. Kui palju rõõmu võis valmista-da uue auto või nukuga mängimine, kui kauaks pakkus lõbu jalgratas või suur karp värvilisi viltpliiatseid!

Lapsena unistasime, et suu-reks kasvades võime teha kõike. Paraku unustame me selle unistu-se kiiresti. Täiskasvanuna on meil kõigil kohustused ja teadmised reeglitest, mida tohib ja mida mit-te. Käime kuulekalt ühiskondlikult aktsepteeritud radu ja kurvastame, kui need ei toogi õnne õuele, vaid seovad meid igavese oravaratta-ga “tööle-poodi-koju-voodi” ning halvemal juhul ka retseptiravimite maailmaga.

Nagu raamatu sissejuhatuses-ki on öeldud ei tähenda nõuanne “Ära kasva suureks” lapsikut ning teisi häirivat käitumist, vaid hõlmab vaimset hoiakut ja ellusuhtumist, soovitusi kuulata oma sisemise lap-se häält. Selle raamatu kaante vahel

on tehtud nii-öelda puust ja puna-seks, mille poolest erinevad lapsed ja täiskasvanud, on võrreldud suh-tumist naeru, jonni, rahulolusse, ar-mastusse, tegutsemisse jm. Lisaks on hulgaliselt näiteid tuntud inimes-test, nagu Pablo Picasso, Mahatma

Gandhi, Margaret Tatcher, Walt Dis-ney, Charlie Chaplin, Neil Armstrong ja teised, kelle edu aluseks on olnud just siiras rõõm millegi tegemisest, mitte püüd iga hinna eest teiste sil-mis eeskujulik olla.

See raamat sobib lugemiseks ja mõtisklemiseks kõigile. Tõe-näoliselt on noorematel inimestel seda raamatut lihtsam lugeda, sest mälestused oma lapsepõlvest, tol-lastest unistustest ja usust nende realiseerumisse on neil veel värs-ked ja enesekindlus tulevikus oma sisemist häält järgida tekib kerge-mini. Aga ka vanematele inimestele on siin palju põnevat. Siit leiab nii üllatavat äratundmisrõõmu kui ka eeldusi mõista edaspidi paremini ennast ja oma järeltulevat põlve.

Raamatu teeb eriti huvitavaks asjaolu, et varjunime Christian Blond taha peitub täiesti puhast Eesti verd noormees, kes seda-sama lapselikku mõtlemist juba aastaid kasutanud, mõnede ette-võtmistega kõrbenud ja teistega päris edukaks saanud ning jagab praegu kodu armastatud abikaasa ja väikese tütrega.

Kesklinnas olen leidnud rahu

rongid ei teegi müra. Aga võib-olla sõidavad nad minust kaugel? Või käin mina lihtsalt teist teed?

Oma teed on siin kõigil, ka mi-nul. Vaid mõne kuuga on mul siin tekkinud oma kodupoed ja kodu-kohvikud, oma lemmikpargid ning isegi lemmikspordiklubi, mis asub mu kodust vaid mõnesaja meetri kaugusel.

Elu Tallinna kesklinnas pole su-gugi kallim kui mõnes teises lin-naosas elades. Teeb enam-vähem sama välja. Aga plusse on palju-palju rohkem.

Mis mind siin Kesklinnas ela-des eriti õnnelikuks teeb, on see, et kohtun oma sõpradega palju ti-hemini kui varem, Nõmmel elades. On ju Kesklinn alati olnud suure-

mate sündmuste keskpunkt ning ka kaugemalt tulijate kohtumispaik, just siit saavad alguse Tallinna teed ja tänavad.

Keset linna elades pole ka au-tot enam tarvis. Liigun päris hea meelega jalgsi või ühistranspordis rohelist kaarti piiksutades. Valmis-tab palju rõõmu ja ei maksa mida-gi! Aga elus pidigi ju nii olema, et kõige õnnelikumaks muutvad asjad tulevadki või ilmuvadki meie ellu nii, et nende eest maksma ei pea. Nii ka “roheline kaart”, mis päris green card just ei ole, aga rõõmu teeb ikka!

Ja muidugi kõikvõimalikud sünd-mused, mis kesklinnas toimuvad, tunduvad nüüd lausa käeulatuses, viitsi end vaid toast välja ajada! Eks sama oleks ka kusagil kaugemal elades, sest vahemaa millegi saa-miseks, mida ihkad, on ikka vaid tahtmises kinni, mitte kauguses. Kesklinnas elades tundub vaid ole-vat lihtsam oma tahtmisi ja soove realiseerida.

Jah, tundub uskumatu, et keset seda mürglit võid leida oma rahu.

Alice Järvet teab Kesklinnas elamise plusse.

Fotomäng

Eelmise fotomängu pilt oli tehtud 1950ndatel aastatel praegu-ses Toompargis Snelli tiigi ääres. Äratundmist kergendas kind-lasti praeguse Stenbocki maja fassaad Toompea nõlval.

Stalini kuju autor oli N. Tomski. Sama skulptor valmistas ka selle Lenini kuju, mis seisis tollal Tallinnas praegusel Islandi välja-kul välisministeeriumi ees. Kuju valati varem Keila lähedal seisnud Martin Lutheri ausamba metallist ning püstitati 20. juulil 1950. aas-tal Balti jaama lähedale parki just seetõttu, et see oleks üks esimesi asju, mida Tallinna saabuja rongist maha astudes näeks.

Kuigi Stalin suri juba mõne aasta pärast, 5. märtsil 1953, seisis kuju veel mitu aastat oma kohal. Kuju mahavõtmise aja kohta on erinevaid andmeid. Võib arvata, et kuju ei eemaldatud oma kohalt 23. oktoobril 1954, nagu mõnel pool väidetakse, sest stalinism kestis veel edasi. 1956. aastal toimunud NLKP XX kongressil räägiti küll juba Stalini isikukultusest ja kuritegudest, ent reaalse “destali-niseerimiseni” jõuti alles 1960ndate algul – tuli ju nõukogude ajal peaaegu igal aastal uusi, eelmistele vastukäivaid korraldusi ja sea-dusi ning targem oli “isakese” kuju mahavõtmisega pisut oodata, kuni Moskvast vastav käsk saabub.

Vanemad tallinlased mäletavad Stalini kuju Snelli tiigi lähedal seismas veel aastatel 1960–1961. On teada, et Tallinna TSN Täi-tevkomitee otsusega 5. novembrist 1961 nimetati Stalini väljak üm-ber Keskväljakuks (alates 1970. aastast kannab plats Viru väljaku nime) ja sama aasta 17. novembril Stalingradi väljak nime kandnud park taas Tornide väljakuks. Stalini kujust tollastes otsustes juttu pole ja arvata võib, et see oli juba varem vaikselt maha võetud – ööpimeduses, nagu skandaalsete monumentide puhul ikka kom-beks on olnud.

Praegu asub kuju Eesti Ajaloomuuseumi Maarjamäe lossi taga-õuel, oodates koos teiste siiani säilinud nõukogudeaegsete monu-mentidega aega, mil siia rajatakse monumentaalskulptuuride park.

Suur aitäh kõigile vastajaile! Auhinna – Tallinna Kesklinna Valit-suse logoga tumesinise vihmavarju – saab loosi tahtel Tiina Rah-kama. Palju õnne! Võitjaga võetakse ühendust!

Kus on see foto pildistatud?Kus on see foto pildistatud? Vastuseid ootame 19. detsembrini e-posti aadressil kesklinnasonumid@tallinnlv.ee või Kesklinna Sõnumid, Nunne 18, 15058 Tallinn.

…jõulupidustused algasid keskaegses Tallinnas alles teisel jõulu-pühal, 26. detsembril ehk Püha Stephanuse päeval ehk tabanipäeval. Jõululaupäev, 24. detsember oli keskajal paastupäev, kus hea-parema all lookas laudade taga istumine ja pummeldamine ei tulnud kõne alla-gi. Esimesel jõulupühal, 25. detsembril, tuli aga kõigil korralikel koda-nikel koguneda kodukihelkonna kirikusse missale. Seetõttu saigi pidu ja pillerkaar alata alles päevakene hiljem.

PS! Kui tahad keskaegse Tallinna jõulukommetest rohkem teada, tule kuula ka:

• Jüri Kuuskemaa loengut “Keskaegsed jõulupidustused nigula-päevast kolme kuningani” sarjast “Lood vanast Tallinnast”. Venekeelne loeng E 15.12.2014 kell 18.00 ja eestikeelne loeng K 17.12.2014 kell 18.00 Hopneri Maja dieles (sissepääs Vanaturu kael 3). Pilet 5 €. Eel-registreerimine: info@hopnerimaja.eu;

• Hopneri Maja Ajalookooli loengut “Nigulast toomani ehk jõuaks, jõuaks jõulud tulla” T 09.12 kell 17.00 Hopneri Maja dieles (sissepääs Vanaturu kael 3). Pilet üle 19-aastastele 3 eurot, noorematele tasuta. Eelregistreerimine: angela.randmets@hopnerimaja.eu.

6 Kesklinna Sõnumid 5. detsember 2014

SEENIORID / KESKLINN PILDIS

Kesklinna Sotsiaal-keskuse detsembri-kuu üritusedK 3.12 k 11 JÕULUNÄITUS-LAAT. Kesklinna Sotsiaalkes-kuse klaasimaali- ja käsitööring eksponeerivad oma töid, soovijatel on võimalik neid osta.

E 8.12 k 11 JÕULUTERVITUS ja KOHTUMINE RIIGIKOGU ASESPIIKER JÜRI RATASEGA. Palume eelnevalt registree-rida keskuse infolauas või telefonil 6466 123.

E 8.12 k 15 PIDULIK JÕULULÕUNA (kutsete alusel). Kut-sed väljastab Kesklinna Sotsiaalhoolekande osakond (Pär-nu mnt 9).

T 9.12 k 17.30 JÕULUKONTSERT KAARLI KIRIKUS “JÕU-LUDE OOTEL”. Esinevad: Vaike Sarna laulukollektiivid Mi-raaž, Vanaisad, Videvik, instrumentaaltrio koosseisus Aare Pehka (flööt), August Sarrap (kontrabass), Vaike Sarn (kla-ver). Solistid Kristiina Õunapuu, Helle Hint ja Laine Aus. Kontsert on tasuta!

K 10.12 k 15 PIDULIK JÕULULÕUNA (kutsete alusel). Kut-sed väljastab Kesklinna Sotsiaalhoolekande osakond (Pär-nu mnt 9).

R 12.12 k 15 JÕULUKONTSERT RAHVARINDE MUUSEU-MIS (Vabaduse väljak 9). Jõululaule laulavad vokaalan-samblid Vanaisad ja Miraaž.

E 15.12 k 14 PÕHJA PREFEKTUURI ja PÕHJA PÄÄSTE-KESKUSE TEABEPÄEV EAKATELE.

R 19.12 k 11.30 JÕULUTERVITUS. Jõululaule ja -tantse esitavad Luha lasteaia lapsed.

P 21.12 k 13 IV ADVENDIKÜÜNLA SÜÜTAMINE. KONT-SERT ”VÄIKE KÜÜNAL SÄRA”. Hopneri majas, Raekoja plats 18. Esinevad vokaalansamblid Miraaž ja Vanaisad, Liivabänd, instrumentaaltrio koosseisus Vaike Sarn (kla-ver), Aare Pehka (flööt) ja August Sarrap (kontrabass). So-list Kristiina Õunapuu. Kontsert on tasuta! E 22.12 k 16 HUVIRINGIDE JÕULUPIDU. Registreerimine infolauas kuni 18.12.2013. Osavõtutasu 2 eurot.

Kolmapäeviti k 11 KEPIKÕND. Kepid kohapeal. Kogune-mine sotsiaalkeskuse juures. Kolmapäeviti k 13–15 KESKLINNA PENSIONÄRIDE ÜHEN-DUSE ESINAISE PR M. SUME VASTUVÕTT.

Neljapäeviti k 11–14 toimub meditsiiniline nõustamine ja vererõhu mõõtmine.

Esmaspäeviti k 14–17 toimub MTÜ Murtud Rukkilille Ühing juriidiline, sotsiaalne ja meditsiiniline nõustamine repressee-ritutele.

Iga kuu esimesel esmaspäeval k 14 EESTI RINDEMEES-TE KLUBI KOOSVIIBIMISED.

Iga kuu teisel ja neljandal esmaspäeval k 14.30 SOO-MEPOISTE LESKEDE KLUBI KOOSVIIBIMISED.

Lisaks tegutsevad mitmed RINGID, KURSUSED ja AN-SAMBLID.

Tööd jätkab ja uusi hoolealuseid ootab ka EAKATE PÄE-VAHOID. AVATUD: E–R k 9–17Päevahoid avatud E–R k 7–19AADRESS: Liivalaia 32 (sissepääs maja sisehoovist) INFO: tel 6466 123 JUUKSUR, MANIKÜÜR ja PEDIKÜÜR: tel 6459 029 e-post: info@kesotskeskus.ee KODULEHEKÜLG: www.kesotskeskus.ee

Konkursile saadeti 56 fotot 23 auto-ri poolt. Žürii valis välja viis parimat fotot, mis pääsesid Kesklinna 2015. aasta kalendrisse ja Kesklinna noor-tekeskuses avatavale näitusele.

Kesklinna noortekeskuse ava-peol autasustati järgnevate fotode autoreid: “Ümmargune maailm” – Tiiu Niglas, “Öine Balti jaam” – San-der Vill, “Trepp rohelusse” – Oliver Vijar, “Vanalinn” – Jaanus Jagomägi, “Tramm #2” – Jaanus Jagomägi.

Lisaks leidis äramärkimist kuus paremat fotot, mis samuti näitusele kaasati. Facebooki hääletuse põh-jal valiti rahva lemmikfotoks “Ime-line Tallinn”, autor Ketrin Molotov.

Žürii koosseisu kuulusid Marje Jürgenson, Kerttu Rakke, Alexander Arabkin, Helen Lausma-Saar, Anne Velt ja Kristjan Saar.

Parimad fotod avaldatakse Kesk-linna kalendris, mis ilmub koos Kesk-linna Sõnumitega 30. detsembril.

Palju õnne!

Fotokonkurss “Minu kesklinn”Kesklinna noortekeskus korraldas 17. oktoobrist kuni 7. novembrini fotokonkursi “Minu kesklinn”, kuhu oodati Tallinna kesklinnaga seotud fotosid.

Ümmargune maailm. Foto Tiiu Niglas

Topeltilus. Foto Tiiu NiglasÖine Balti jaam. Foto Sander Vill

Valgus Viru tänavas. Foto Ivo Nagel

Aleksander Roog ............................................... 29.11.1914Aliise Aru .............................................................. 7.11.1918Anatoly Fefelov .................................................. 22.11.1918Gatia Magdejeva ................................................. 5.11.1919Saara Vilbok ........................................................ 7.11.1919Riselda Moissejeva ........................................... 13.11.1919Veera Kantijevskaja ............................................. 1.11.1920Valdine Rõbnikova .............................................. 4.11.1920Ganna Tikhomirova ........................................... 25.11.1920Erna Arendi ........................................................ 28.11.1920Erna Liin ............................................................. 30.11.1920Salme-Aliise Karner .......................................... 12.11.1921Marta Kiviselg .................................................... 15.11.1921Ekaterina Vereshchagina .................................. 19.11.1921Elsa Korberg ...................................................... 10.11.1922Leili Muuga ........................................................ 14.11.1922Valentina Filimonova ........................................ 16.11.1922

Heino Niidas ...................................................... 17.11.1922Helmi-Elisabeth Eller ........................................ 22.11.1922Ekaterina Reshavskaya .................................... 22.11.1922Laine Nahkur ....................................................... 4.11.1923Voldemar Pähn .................................................... 4.11.1923Mikhail Ryazantsev ........................................... 14.11.1923Ressi Kaera ....................................................... 15.11.1923Jevgenia Boitsova ............................................. 16.11.1923Vilma Hein .......................................................... 20.11.1923Jevgenia Erti ...................................................... 29.11.1923Alice Kikajoon ..................................................... 1.11.1924Maria Lopatina .................................................. 13.11.1924Zinovija Sinkel ................................................... 14.11.1924Leida Artel .......................................................... 22.11.1924Nikolay Malyshev .............................................. 23.11.1924Aleksandra Kolesnik ......................................... 24.11.1924

7Kesklinna Sõnumid5. detsember 2014

NõUANNE / KUHU MINNA

Küsimusi ootame aadressil: Kesklinna Sõnumid, Nunne 18, 15058 Tallinn või kesklinnasonumid@tallinnlv.ee

Kätri Sarapuu

Tallinna Kesklinna Valitsuse jurist

Soovime kaasomandis olevale pin-nale määrata kasutuskorda. Küm-nest omanikust on 70% jagami-sega nõus. 1) Kui palju läheks hagi esitamine maksma? Kaas-omand on plaanis jagada kõigi korteriomanike vahel. Jagatava kaasomandi kogupind on umbes 500 m2 ja väärtus on päris suur. 2) Kellel oleks kõige mõttekam hagi esitada? Kas a) ühiselt need korteriomanikud, kes jagamist soo-vivad, b) KÜ või c) üks korteri-omanik iseseisvalt?

Tsiviilkohtumenetluse seadus-tiku (edaspidi TsMS) § 475 lg 1 p 13 kohaselt on korteriomandi ja kaasomandi asjad hagita asjad. Ko-hus lahendab hagita menetluses ka

Jurist annab nõu: Kasutusõiguse määraminekinnisasja, mille oluliseks osaks on elamu, kaasomanike vaidlused TsMS § 613 lg 1 nimetatud küsimustes, mis on seotud kaasomandi ese-meks olevate eluruumide või ühis-kasutuses olevate ruumide või maa kasutamisega või valitsemisega või kaasomanike otsustega (TsMS § 613 lg 2). Kuna tegemist on hagita asjaga, siis TsMS § 122 lg 3 koha-selt on hind hagita asjas avalduse-ga taotletu või kohtu omal algatusel tehtud toimingu harilik väärtus.

Riigilõivuseaduse § 57 lg 4 kohaselt tasutakse avalduse või kaebuse esitamisel hagita menet-luse korras läbivaadatavas asjas, samuti enne hagi esitamist esita-tud kohtualluvuse kindlaksmäära-mise avalduse esitamisel riigilõivu 50 eurot. Riigilõivu tasub avalduse esitaja. Kui avalduse esitaja(d) võ-tab endale esindaja, võivad lisaks riigilõivu kulule lisanduda ka esin-daja kulud.

Kulude osas peab arvestama, et TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et

menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õig-lane, muu hulgas siis, kui see me-netlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Seega näiteks kui kohus leiab, et vaidlus oli põhjustatud kõigi kaasomanike huvidest, võib kohus menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

Asjaõigusseaduse § 72 lg 5 kohaselt on kaasomanikul õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaas-omanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõt-test, eelkõige hoiduma teiste kaas-omanike õiguste kahjustamisest.

Seega avalduse kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramiseks peaks esitama kas üks korterioma-nik iseseisvalt või ühiselt need kor-teriomanikud, kes jagamist soovi-vad. Korteriühistu ei ole kaasoma-nik, seega korteriühistu ei saa ni-metatud avaldust esitada. Seda, kas kohtule esitab avalduse üks korteriomanik või ühiselt need kor-teriomanikud, kes jagamist soovi-

vad, tuleb teil endal otsustada ning leida sobivaim lahendus.

Tuleb ka meeles pidada, et ha-gita menetluses on kohtul TsMS § 198 lg 1 p 2 ja § 477 alusel kohus-tus kaasata menetlusse kõik asjast puudutatud isikud. Kõikide kaas-omanike kaasamine võimaldab muuhulgas välja selgitada kaasomanike enamuse seisukoha vaidlusaluses küsimuses AÕS § 72 lg 1 järgi, seejuures tuleb välja selgitada ka vähemuse huvid, mis võivad erand-juhtudel olla eelistatud enamuse hu-videle. Seega juhul, kui kaasomani-ke enamus oleks nõus avalduse ra-huldamisega, ei tähenda nimetatud asjaolud automaatselt seda, et see tooks vältimatult kaasa avalduse rahuldamise.

Samuti on Riigikohus lahendi nr 3-2-1-93-12 p-s 12 märkinud, et kohtul on kasutuskorra üle ot-sustades lai diskretsiooniõigus, st lähtuda tuleb hea usu ja mõistlik-kuse põhimõttest ning arvestada mh kõigi kaasomanike ühiste hu-vide, kaasomandi mõtteliste osa-de suuruse, senise kasutuskorra, pooltevaheliste suhete jm oluliste asjaoludega.

Arst annab nõu: Vitamiinid – poolt või vastu

Vladimir Afanasjev

onkoloog, üldkirurg

Oma praksises kuulen patsientidelt tihti küsimusi vitamiinide kasulik-kuse ja kahjulikkuse kohta.

Vitamiinid on inimese normaal-seks ainevahetuseks hädavajalikud. Vaid D-vitamiini on inimorganism päikesekiirguse toimel võimeline ise sünteesima, teisi aga tuleb normaal-seks elutegevuse tööshoidmiseks lisaks manustada, soovitavalt koos toiduga.

Ajalooliselt on seostatud vita-miinipuudust järgmiste haigustega: skorbuut, pellagra, aneemia, rahhiit, hüpovitaminoosi erinevad vormid jne. Selle kohta, et need on põh-justatud just ühe või teise vitamiini puudusest, on leidnud tõendeid nii

teoreetilised kui ka praktilised uuri-mused. Seetõttu on sünteetiliste vi-tamiinide ja mineraalide tarvitamine haiguste ennetamiseks väga laiaula-tuslikult kasvanud. Viimasel ajal on aga arstid oma suhtumist vitamiini-desse kõvasti muutnud.

Tänapäeva meditsiinis peetak-se vitamiine tõelisteks ravimiteks, mida kasutatakse hüpovitaminoosi (vitamiinipuudulikkuse) raviks. Muid näidustusi, sh haiguste vältimine, vitamiinidel ei ole. Leitakse, et tava-pärastes sotsiaalsetes tingimustes ja normaalse toitumise korral saab terve inimene toidust piisavalt vita-miine, et olla terve. Haigele inime-sele, näiteks ainevahetushäirete või mõne aine omastamisraskuse kor-ral, samuti seedeelundkonna ope-ratsiooni järgselt, antakse vitamiine ravimina. Terved inimesed süntee-tilisi vitamiine võimalike haiguste ennetamiseks võtma ei pea.

Vitamiinid pole mitte ainult ka-sutud, nad võivad olla ka kahjulikud. Näiteks on teada, et nägemisprot-sess on tihedalt seotud retinooli ja A-vitamiiniga. Arstid uskusid kaua, et see aitab ravida kaed ja paranda-

da nägemist. Kahjuks on ilmnenud, et A-vitamiin ei mõjuta kae tekkimist ning selle tarvitamisel võivad olla väga tõsised kõrvaltoimed.

Ühest uurimusest selgus, et katsealuste hulgas, kes tarbisid suu-remas koguses beetakaroteeni (vita-miin A üks komponente), tõusis olu-liselt kopsuvähki haigestunute arv. Nii mõistsid arstid, et beetakaroteeni seostatakse kopsuvähki suremuse suurenemisega suitsetajate seas. Hästi on tuntud ka A-vitamiini kõr-valtoimeid lootele (laps võib sündida defektne). Vanematel naistel suuren-dab A-vitamiin osteoporoosi riski.

Kõigi poolt armastatud C-vi-tamiini leidub suurtes kogustes puu- ja köögiviljades. See on vajalik immuunsüsteemi stimuleerimiseks, sidekoe ehitamiseks ja mängib suurt rolli paranemisprotsessides. Arvatakse, et C-vitamiiniga saab en-netada külmetushaigusi, uuringud sel teemal pole veel lõplikud. Siiski puudub C-vitamiinil igasugune efekt vähktõve ennetamisel, nagu paljud arvavad. Ka südameveresoonkonna haiguste ennetamisel pole C-vita-miinist kahjuks kasu.

Arstid räägivad palju antioksü-dantidest, eriti aga E-vitamiinist, ja soovitavad seda vähi, südame-ve-resoonkonna haiguste ja infektsioo-nide ennetamiseks. Uuringud on aga näidanud veenvalt, et suurtes annustes E-vitamiini tarbimine võib lõppeda surmaga kõikidel eelpool loetletud põhjustel.

B-grupi vitamiine, mis on mei-le eluliselt vajalikud, leidub piimas, lihas, munades, rohelises köögivil-jas, lehtedes, banaanides, pähklites, kartulites ja kõikides köögiviljades. Et sünteetilised B-vitamiinid võiksid vähendada erinevate haiguste riski, pole aga kinnitust leidnud.

Teema vitamiinide mõjust inim-organismile on nii suur, et lühike-ses ajaleheartiklis ei sobi sellest anda isegi mitte põgusat ülevaadet. Seepärast jätkame selle küsimuse-ga järgmises Kesklinna Sõnumite numbris.

Kokkuvõttes võiks meelde jät-ta, et terved inimesed, kes söövad tasakaalustatud toitu, mis meil Eestis kättesaadav, ei pea lisaks võtma sünteetilisi vitamiine.

Olge terved!

Indrek Hirs

Päästeameti Põhja päästekeskus

Käesoleva aasta jooksul on üle vabariigi põlevast küünlast alguse saanud tulekahjudes hukkunud juba kuus inimest. Varsti jõuab kät-te küünalde põletamise tippaeg. Et peoõhtust ei saaks algust traagiline tuleõnnetus, peame me kõik järgi-ma mõningaid lihtsaid reegleid.

Põhja päästekeskuse juhi ase-täitja tuleohutusjärelevalve alal Ants Aguraiuja meenutas, et ostes poest küünlapakki, on pakil kirjas küünalde

Rahvarinde Muuseumi jõulunädalRahvarinde Muuseumi jõulunädal toimub 10.–14. detsembrini. Kõik üritused on tasuta.

• 10. detsember kell 15.00 “Traditsiooniliste jõuluehete valmista-mine”. Meisterdamise vahendid kohapeal tasuta. Vajalik eelregist-reerimine: rrmuuseum@tallinnlv.ee, tel 6448 193.• 11. detsember kell 15.00 filmiõhtu. Vaatame auhindadega pär-jatud Michel Hazanaviciuse väärtfilmi “Artist” (2011). Kaasajal valminud mustvalge tummfilm jutustab loo filmistaarist, kes peab kurvastusega silmitsi seisma helifilmide uue maailmaga. Film si-saldab korraga nii komöödia, romantilise filmi kui ka melodraama elemente ning laseb meil talvises meelerahus nautida suurepärast muusikat ja vaadelda kõrgetasemelist näitlejatööd.• 12. detsember kell 15.00 jõulukontsert. Esinevad orkester Lii-vabänd ja meesansambel Vanaisad.• 13. detsember kell 15.00 lauamänguõhtu. Mängime üheskoos Eesti-teemalisi lauamänge. Võitjatele auhinnad! Vajalik eelregist-reerimine: rrmuuseum@tallinnlv.ee, tel 6448 193.• 14. detsember kell 15.00 Tallinna Muusikakooli laste jõulukontsert.

Tasuta filmiõhtud Rahvarinde MuuseumisVarakult läheb pimedaks ja õues on külm. Pime aeg on rusuv, kuid annab suurepärase võimaluse tubasteks tegevusteks, mil-lega valgel ja soojal ajal tegeleda pole mahti.

14. novembril panime aluse Rahvarinde Muuseumi filmiõh-tutele. Vaatasime Rahvarinde 25. aastapäevaks valminud filmi “Tõusuvesi” (2013). See oli tore õhtu meeldivas seltskonnas. Filmi vaatamine viis meid pooleteiseks tunniks veerandsajandi ta-gusesse aega. Meenutasime laulva revolutsiooni suursündmusi ja inimesi, tänu kellele Eesti Vabariik taasiseseisvus.

Filmiõhtul osalenutelt saime tagasisidet, et taolisi ettevõtmisi võiks meie muuseumis toimuda ka tulevikus. Filmivaatajad pakkusid välja mitmeid filme, mida võiksime lähiajal Rahvarinde Muuseumis vaadata. Plaanime järgnevate kuude jooksul meieni jõudnud filmis-oovidega arvestada. Samas ootame ka edaspidi külastajatelt mõt-teid, milliseid filme võiksime filmiõhtute raames vaadata.

Järgmine filmiõhtu toimub Rahvarinde Muuseumi Jõulunädala raames 11. detsembril kell 15.00.

“Balti kett 25” aastalõpusündmus!17. detsembril jõuab Rahvarinde Muuseumi Riia Rahvarinde (Tautas fronte) Muuseumi Balti keti näitus “Balti tee – inimkett vabaduse nimel” (Baltijas ceļš – akcija brīvības vārdā / The Bal-tic Way – a human chain in the name of freedom). Näitust saab muuseumis vaadata 17. detsembrist 2014 kuni 1. märtsini 2015.

Meenutus! Kahtepidi märgiline on võtta detsembris kokku Bal-ti keti aastapäeva sündmused. Ühelt poolt saab läbi aasta 2014, mil möödus Balti ketist 25 aastat, teisalt just 24. detsembril 1989 saavutasid Baltimaade saadikud Nõukogude Liidu rahvasaadikute kongressil Molotovi-Ribbentropi pakti salaprotokollide õigustühi-seks tunnistamise. Balti kett oli täitnud oma eesmärgi – maailm nägi Baltimaade rahvaste tahet elada vaba rahvana vabal maal ning omas kindlasti rolli 24. detsembri otsuste vastuvõtmist Moskvas.

Rahvarinde Muuseum asub Vabaduse väljak 9, täpselt suure ekraani all.

Loodusmuusemi Öökulli akadeemia loodusõhtud11. detsembril kell 18.00 esineb Aleksei Turovski teemal “Loo-made käitumine ja ajatunnetus”.

Sissepääs muuseumipiletiga – täiskasvanud 3, õpilased ja pensionärid 2 eurot. Eesti Loodusmuuseum asub vanalinnas, aad-ressil Lai 29a. Lisainfo: www.loodusmuuseum.ee.

Päästeametnik annab nõu: Ettevaatust, elav tuli!kasutamiseks ohutusreeglid või pik-togrammid. “Nendega peaks enne küünalde süütamist tutvuma, sest mõne nüansi peale ei pruugigi kohe tulla. Näiteks n-ö teeküünlaid ei tohi mitmekaupa lähestikku süüdata, sest temperatuur võib minna liiga kõrgeks ja parafiin võib süttida,” ütles Agu-raiuja. Samuti on omad reeglid õue-küünalde põletamisel.

Kindlasti ei tohi ühtegi põlevat küünalt jätta järelvalveta. Enne ko-dust lahkumist või kasvõi magama heitmist tuleb veenduda, et küünlad elamises on kustutatud. Tundub

lihtne, ometi saab igal aastal algu-se palju põlenguid just järelvalveta jäetud küünlast. Põlevaid küünlaid ei jäeta ka laste valvata, nemad tihtipeale ei teadvusta endale veel kõiki lahtise tulega seotud ohtusid. Jälgida tuleks ka, et pere karvane lemmik, olgu selleks siis kass või koer, ei jääks süüdatud küünlaga tuppa kahekesi, sest mängutuhinas võib see kergesti ümber kukkuda ning pahandus ongi käes.

Süüdatud küünal tuleb panna tulekindlale alusele, kindlasti peab süüdatud küünal olema kaugel iga-

sugustest süttivatest materjalidest. Küünal aknal on küll visuaalselt kena, aga enne selle süütamist tu-leb veenduda, et lähedal pole näi-teks kardinaid. Kardinad süttivad hetkega ning tuleõnnetus ongi käes. Tihti pannakse pika küünla ümber pärgasid või muid kaunistusi. Seda tegelikult teha ei tohi, sest küünla lühikeseks põledes võivad kaunistu-sed väga kergesti süttida.

Tasub mõelda, kas põlevad küünlad kuusel on ikka õige lahen-dus? Tegelikult on turvalisem need asendada näiteks elektriküünaldega.

8 Kesklinna Sõnumid 5. detsember 2014

KUHU MINNA

Detsembrikuu loengud lastevanemate koolis keskenduvad lapseva-nemate ja laste õigustele ja kohustustele ning seda ka olukorras, kus tegemist on vanemate lahutusega.

1. detsembril kell 19.00 loeng “Lapsevanema ja lapse õigused ja kohustused”. 15. detsembril k 19.00 loeng “Abielulahutuse õiguslik as-pekt”. Detsembrikuu loengud saavad teoks koostöös Lastekaitse Liiduga ja nendel teemadel tuleb rääkima van-deadvokaat Ene Ahas.

Tekstiilikunstnik Ljudmila Swarczewskaja näitus on Hopneri majas avatud 26. novembrist.

Igapäevaselt Pärnus elav ja töötav kunstnik eksponeerib Tallinnas oma töid, mis jõudsid jõulude eel Eestisse tagasi Itaaliast, Ferrarast VII Rahvusvaheliselt kunstitriennaalilt.

Ljudmila Swarczewskaja on Eesti kunstnik, kelle kunst on kujune-nud Baltimaade gobeläänikooli traditsioonides ning keda eristab kõrge käsitöökultuur ja julge novaatorlus. Gobelään on üsna töömahukas kunstižanr ja iga teose loomiseks on vajalikud mitte ainult professio-naalsed oskused, vaid ka aeg ja kannatlikkus. Ljudmila Swarczewska-ja teostab kõiki enda kompositsioone oma kätega, mis annab nendele juurde absoluutset ainulaadsust ja väärtust. Selleks, et kunstnik saaks vabalt oma individuaalsust väljendada, peab ta tundma kiudude eripära ja oskama seda meisterlikult kasutada. Et kombineerida kudumisköit-mist, peab teadma käsitöö saladusi. Iga juhuslik leid võib muutuda seaduspärasuseks, aga selle jaoks on tarvis aega ja tahte pingutust. See arusaam võimaldas Ljudmila Swarczewskajal luua oma originaal-se tehnika, kus ühendatakse kudumist koos ažuurpunumisega. Tule-

Hopneri Maja lastevanemate koolis räägitakse lapsevanema ja lapse õigustest

Ene Ahas on hea koostööpartner Lastekaitse Liidule, ta olnud seo-tud Eesti Advokatuuri ja Lastekaitse Liidu heategevusliku projektiga “Hea nõu lastega peredele” projekti algusest peale, so 2010. aasta suvest. Lisaks on ta advokatuuri esindajana osalenud Lastekaitse Liidu poolt kokku kutsutud ümarlaudadel, mille teemaks oli “Laps perevägi-valla ohvrina”. Ta on aktiivselt nõustanud vabatahtlikuna abivajajaid nii Lastekaitse Liidu büroos Tallinnas kui ka Skype’i teel Hiiumaal, seda nii eesti kui ka vene keeles.

Sel aastal pälvis Ene Ahas aasta advokaadi tiitli aktiivse ühiskond-liku ja vabatahtliku tegevuse eest.

Ene Ahas on liitunud ka Naiskodukaitsega.

Hopneri Maja suurt saali kaunistavad jõulukuul gobeläänvaibad

musena tekivad kanga pinnal keerulised reljeefid ning õhulised vormid lähevad üle vaiba piiride.

Ljudmila Swarczewskaja on Eesti Kunstnike Liidu ja Eesti Teks-tiilikunstnike Liidu liige. Ta on lõpetanud 1977 Eesti Kunstiakadeemiaja töötanud Pärnu Linakombinaadis, Läti Rahvusooperis lavastuse konsul-tandina, Kreenholmi Manufaktuuris ja õppejõuna Euroülikoolis ning EKA Ra-kenduskunsti Kolledžis. Alates 2005. aastast tegutseb vabakutselise tekstii-likunstnikuna. 2014. aastal osales gru-pinäitustel: II Kaasaegse gobelääni Triennale; Tsaritsyno Muuseum, Mosk-va, Venemaa; VII Rahvusvaheline Kuns-titriennale. Ferrara, Itaalia. 2013. aastal personaalnäitus “Helid ja hääled”, Pär-nu Linnaraamatukogu Galerii

Näitus on avatud kuni 15. jaanuarini 2015 ürituste külastajatele.

Tekstiilikunstnik Ljudmila Swarczewskaja.

Kesklinna Seenioride Ülikooli eestikeelsed loengud detsembrisPSÜHHOLOOGIA. 4. detsember k 12.00–13.30 “Dementsus – kelle mure?”. Lektor Jelena Leibur, arst ja Diakooniahaigla juhataja

TALLINNA AJALUGU JA KULTUUR. 11. det-sember k 12.00–13.30 Lektor Marju Kõivupuu, Eesti filoloog ja folklorist

TERVIS. 18. detsember k 12.00–13.30 “Inimese pikaealisusest ja vananemisest geenide tasemel”. Lektor Riin Tamm, Tartu Ülikooli Geenivaramu teadur

Loengud toimuvad Hopneri Maja (Raekoja plats 18) kontserdi- ja teatrisaalis IV korrusel. Regist-reerimine: huvi@hopnerimaja.eu, tel 6455 321.

9Kesklinna Sõnumid5. detsember 2014

KUHU MINNA

2014 jõulueelsed üritused Adamson-Ericu muuseumis• 09.12 Teistmoodi teisipäev. Täiskasvanute kunstikursusel juhen-dab klaasikunstnik Maret Sarapu klaaspildi sulatamist. Osalustasu: 12 €. Eelregistreerimine: liis.kibuspuu@ekm.ee või tel 6445 838.• 14.12 Perepäev. Ootame peresid osa saama muuseumiprog-rammist “Päike naeratab ka külmal talvel”. Jutustame loo kunstni-kust, kes rasketel aegadel leidis enda seest nii palju päikest, et see lausa kiirgas välja tema loomingust. Töötoas valmib igal osalejal kahhelplaadike päikesega, mille saab jõuluajal sõbrale kinkida hel-geks meenutuseks, et päike on alati pilve taga olemas. Osalustasu: 5 € pere kohta. Vajalik eelregistreerimine: liis.kibuspuu@ekm.ee või tel 6445 838.• 18.12 Kitarriõhtu. Koostöös Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiaga toimuval kontsertsarjal tutvustavad end Heiki Mätliku kitarriklas-si üliõpilased. 18. detsembril esinevad Mirjam Kivisild, Svjatoslav Bortsov ja Paul Stahl. Kaasa musitseerivad viiuldaja Helerin Oksa ja flötist Aneta Randlepp. Osalemine muuseumipiletiga: 2,50/1,50 €.

Keraamika avahoidla17. detsembril avab Tallinna Linnamuuseum oma Vene 17 pea-hoone keldris uut tüüpi ekspositsioonipinna – avatud keraami-kahoidla.

Tegemist on ühtlasi muuseumi tööruumiga, kus on hoiustatud linnamuuseumi keraamikakogusse kuuluvad ligi 2000 portselan- ja fajansseset Eestist, Euroopast, Hiinast ja Jaapanist. Lisaks on ajutise näitusena eksponeeritud koobaltmaalingutega ahjukahlid ja Madalmaadest pärit keraamilised seinaplaadid.

Keraamika avahoidla on avatud kolmapäevast pühapäevani kell 12–16. Detsembri lõpuni on keldri külastamine tasuta!

Uurijad muuseumisTallinna Linnamuuseum alustas septembris 2014 ettekannete sarjaga “Peidetud ajalugu. Uurija muuseumis”. Ettekannetega esinevad oma ala tuntud teadlased (ajaloolased, arheoloogid, kunstiteadlased jt), kes on kasutanud oma uurimustes muuseu-mi kogusid.

Loengusarja neljas loeng “Oleviste kiriku antependium ja selle kinkija Lutke van Oyten” (Ivar Leimus, Eesti Ajaloomuu-seum) leiab aset 13. detsembril algusega kell 14.00 Tallinna Lin-namuuseumis, Vene tn 17.

Loengu illustreerimiseks on eksponeeritud ka haruldane kiriku-tekstiil – Oleviste kiriku 16. sajandi keskpaigast pärinev altarikate/antependium.

Loengusarja toetab haridus- ja teadusministeerium. Sissepääs vaba! Eelregistreerimine: tel 6104 171, 6155 193, pia.ehasalu@linnamuseum.ee. Infot loengute kohta vt www.linnamuuseum.ee/linnamuuseum/loengud.

Talveöö unenäguTallinna Linnateatri festivali Talveöö unenägu 2014: Tõsised mängud kuraatoriks on Paavo Piik

8.–13. detsembrini toimuv fes-tival toob Tallinnasse värsket teat-rit Saksamaalt, Prantsusmaalt, Soomest ja USA-st. Alapealkirja

“Tõsised mängud” alla on Piik koondanud neli lavastust, mis põ-hinevad uudsel ja mängulisel dramaturgial, käsitledes samal ajal tõsiseid teemasid, alates elust tehnokraatias kuni naiste õigusteni.

“Kõik lavastused kompavad omal moel piiri, kust lõpeb mäng ja kust algab tegelik elu,” selgitab Paavo Piik. “Tõsised on mängud sellepärast, et teemad, millest räägitakse, on tõsised: elu tehnok-raatias, naiste õigused, identiteet, ise- ja endaksolemine laval ja päriselus. Kõik lavastused koputavad ka uksele uue dramaturgia-ga, kasutades tekstidena ära erinevaid viise, kuidas mööda min-na traditsioonilisest näitekirjandusest, luua uus ja tänapäevane draamatekst. Eluterve mängulisus ja (enese)iroonia on omane nii festivalile kui ka inimestele, kes seda korraldavad, ma arvan. Ala-pealkiri “Tõsised mängud” ei ole lihtsalt Haneke filmi parafraas, see on elu metafoor, elu on tõsine ja ta on mäng.”

Festivalil osalevad lavastused: teatrisõpradele hästi tuntud saksa trupi Rimini Protokoll “Remote Tallinn” on tehnoloogiline jalutuskäik läbi talvise Tallinna, mis paneb mõtisklema meie su-hete üle tehnoloogiaga, samuti grupi ja indiviidi vahel. Prantsuse koreograafi ja lavastaja Jérôme Beli “Cédric Andrieux” on sooja huumoriga jutustatud sissevaade ühe tantsija ellu. Muuhulgas saab lavastusest teada, mismoodi on elu maailmakuulsa koreo-graafi Merce Cunninghami tantsutrupis. Noore soome lavastaja ja näitekirjaniku Antti Mikkola “Kuningannamängud” räägib kolme soome naise – pereema, tipp-poliitiku ja suusataja – tõestisündi-nud lood ja tõstatab küsimuse, kas naiste ja nende tehtud vigade üle mõistetakse meie ühiskonnas kohut teistmoodi kui meeste üle. USA noort näitekirjanikku Julien Schwabi on võrreldud Tom Stoppardiga. Tallinnas näeb tema tekstil “Rogerandtom” põhinevat lavastust “Nic Cotzilt”, mis on hea näide kaasaegse dramaturgia vaimukusest, ootamatust ja mängulisest loomusest, mis kombib reaalsuse piiri nii laval kui ka elus.

Kõrvalprogrammis on festivali 13. Detsembril kell 22 Hobu-veskis lõpetav stand-up sürreaalselt USA karakterkoomikult Will Frankenilt (koostöös Komeediklubiga) ning festivaliõhtutel toimu-vad kohtumised tegijatega, mida viib läbi Paavo Piik.

Kõikidel festivali etendustel on tõlge eesti keelde, “Cédric Andrieux” etendustel ka tõlge vene keelde. Kaks “Remote Tallinn” etendust on ka inglise keeles: 11. detsembril kell 19.30 ja 13. det-sembril kell 16. Festivali piletid on müügil Piletilevis ja Tallinna Lin-nateatri kassas (tel 6650 800). Rohkem infot festivali kohta leiab koduleheküljelt www.linnateater.ee/festival.

Kord kahe aasta jooksul toimuv Talveöö unenägu on Eestis rahvusvahelist teatrit tutvustanud juba aastast 2000; selle juhti-de hulka on kuulunud näiteks Jaanus Rohumaa, Jaan. J. Leppik, Andres Laasik ja Laur Kaunissaare. Aastal 2014 saab sündmus omamoodi uue alguse täiesti värske festivalimeeskonnaga, kuhu kuulub lisaks Linnateatri noorema põlvkonna dramaturg-lavastaja-le Paavo Piigile ka produtsendina tema vend Paul Piik – seega võib öelda, et tegu on tõeliselt vennaliku festivaliga.

Ekskursioonid Kristiine ajalootoas TondilMTÜ Tondi SK Ajalooklubi korraldab heategevuslikke ekskur-sioone Kristiine linnaosa ajalootoas ja renoveeritud Tondi ka-sarmutes.

Ekskursioonid toimuvad neljapäeviti ala- tes k 17–19 siseruumides. Ühe ekskursioo-nirühma suurus on kuni 25 inimest.

Kogunemine ja ekskursiooni algus Tal-linna Ülikooli hoones Tondi tänav 55 tuba 101 (Kristiine linnaosa ajalootuba). Kohalesaab 23. autobussiga, Marsi peatus. Autoga tulijaile on tasuta parkla Tondi 55 ees.

Ekskursioon on tasuta, kuid saab annetada Memoriaali püs-titamiseks Tondi Sõjakooli 1770 lõpetajatele, kes hukkusid Eesti isamaa eest võideldes ja repressioonides.

Registreerimine tel 5568 2883 või e-post jaak.haud@smail.ee.Tondi SK Ajalooklubi kogub mälestusi, ajaloolisi fotosid ja säi-

likuid Tondi kohta.

Eesti Kunstimuuseumi üritused detsembrisKumu • 06.12 Elava klassikuga näitusel: Ilmar Kruusamäe• 07.12 Kumu perehommikud: Täpi kutsub peole• 09.12 USA saatkond esitleb: Vestes Ameerika lugusid. Fantaasia• 13.12 Marina Skulskaja raamatu “Mood. Kõige inimlikum kuns-tiliik” esitlus (vene keeles)• 14.12 Kumu perehommikud: Täpi kutsub peole• 17.12 Pikad kolmapäevad Kadriorus: Kuraatoriekskursioon• 18.12 Anu Samarüütli moejoonistuse töötuba• 19.12 Ekskursioon 60+: Tartu sõpruskond ja Ülo Sooster• 21.12 Loengusari “Alma mater: Eesti kunstnike õpingud Prant-susmaal”Kadrioru kunstimuuseum• 07.12 Lossimuusika: Jõulukontsert• 10.12 Pikad kolmapäevad Kadriorus: Ühe teose lugu• 13.12 Laupäevaakadeemia: Itaalia fenomen• 14.12 Lossimuusika: Jõulukontsert• 20.12 Perehommik: Jõulupööris• 21.12 Helisevad šedöövrid KadriorusAdamson-Ericu muuseum• 09.12 Teistmoodi teisipäev• 18.12 KitarriõhtuRätsepmeister Bach

Alates 16. detsembrist 2014 kuni novembri lõpuni 2015 on Tal- linna Linnamuuseumi peamajas Vene tn 17 avatud aastanäitus “Rätsepmeister Mihkel Bach Pikalt tänavalt”.

Näitus on koostatud Mihkel Bachi (1882–1953) isiklikest ese-metest ning tema Pikk tänav 7 asunud rätsepatöökoja originaal-sisustusest ja töövahenditest. Li-

saks sissevaatele 1930–1940ndate aastate rätsepatöökotta saab näituse külastaja aimu ka toonase rätsepatöö väljaõppe keerukusest.

Näituse kuraator Urve Mankin, kunstnik Anne Järvpõld.

Kodulinna Maja detsembrikuu kavaNäitused:• 13xValter. Edgar Valteri 13 toredat pilti, tutvumiseks raamat, mis koostatud samade piltide põhjal kirjutatud juttudest.• Jalutuskäik piki linnamüüri. Ulme- ja pärispilte, ulme- ja pärisjutte.• Varjust valgusesse. Sirje Maris Horma restaureeritud maalid.• Puulane ja Tohtlane, vol 2. Esemeid Toomas Õunapuu erakogust.

Tähtpäevad:• Kodulinna Maja tähistab koos salongiga Allee (Pikk 34) ja koh-vikuga Maiasmokk (Pikk 16) meie kuulsate kunstnike sünniaas-tapäevi.• P 7. dets Täna on Lepo Mikko sünniaastapäev. Tema töid soovi-tame vaadata KUMU-s.• P 14. dets Täna on Aino Bachi sünniaastapäev. Salongis Allee on vaatamiseks mõned kunstniku tööd.

Kontserdid:• P 14. dets k 14 Head tuju tulevasse aastasse. Ansambel Piibar ja sõbrad.• N 18. dets k 18 Trio Romance.• R 19. dets k 17 Jõuluõhtu tähesäras. Laulab Hopneri kammer-koor. Dirigent Katrin Rööp, klaveril Helen Aun.

• E–T, R–P kl 11–16 Nunnatorni kaudu pääs linnamüürile. Võima-lik jalutada mõnisada meetrit vanal linnamüüril ja ronida katuseni välja Nunna-, Sauna- ja Kuldjala tornis. Pääse 0.50–1.50 €.• Esmaspäeviti kell 16–18 Õpime kuduma kaltsuvaipa.• Reedeti kell 14–16 Õpime tegema lihtsamat puutööd. • Võimalik mängida lauatennist ja koroonat iga päev kl 12–17.Kodulinna Maja, Gümnaasiumi 3, tel 44 9867 ja 50 79 565.

ERIVAJADUSEGA INIMESTE KÄSITöö JõULUMüüKErivajadusega inimeste käsitöö jõulumüükK 17.12 k 12.30–15.00 Astangu Kutsereha-bilitatsiooni Keskuses (Astangu 27, Tallinn). Puidutooted, keraamika, klaasimaal, õmmel-dud ja vilditud esemed ning muud põnevat!

NB! Ostmine toimub sularahas. Lisainfo 687 7238 või koidu.moor@astangu.ee.

10 Kesklinna Sõnumid 5. detsember 2014

KUHU MINNA / DETAILPLANEERINGUD

Detailplaneeringutest Tallinna Kesklinna linnaosasTallinna Linnavalitsus otsustas 5. novembri 2014 istungil:4. korraldusega nr 1684-k: algatada Tartu mnt 84b kinnistu detailpla-neeringu koostamine. Kesklinnas asuva planeeritava maa-ala suurus on 0,33 ha. Detailplaneering koostatakse eesmärgil määrata ehitusõigus Tartu mnt 84b kinnistule kuni 8 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega kauplustega büroohoone ehitamiseks ning krundi kasutamise tingimu-sed.5. korraldusega nr 1685-k: võtta vastu Kesklinnas asuva 0,28 ha suuruse maa-ala kohta koostatud Piima tn 4 kinnistu detailplaneering, Arhitektuuribüroo Lokomotiiv OÜ töö nr 0114. Detailplaneeringu koosta-mise eesmärk on muuta ehitusõigust Piima tn 4 kinnistule kavandatud 4 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega parkimismaja asemel kuni 6 maa-pealse ja 2 maa-aluse korrusega parkimismaja ehitamiseks ja krundi kasutamise tingimused.Tallinna Linnavalitsus otsustas 26. novembri 2014 istungil:1. korraldusega nr 1802-k: algatada Pärnu mnt 129b kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamine. Kesklinnas asuva planeeritava maa-ala suurus on 0,32 ha. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on jagada Pärnu mnt 129b kinnistu kolmeks krundiks, muuta Pärnu mnt 129b kin-nistu sihtotstarve kuni 10% äri- ja vähemalt 90% elamumaaks, määrata ehitusõigus krundile ühe kuni 5 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega äriruumidega mitme korteriga elamu ehitamiseks ja määrata kahe teise moodustatava krundi, millele kummalegi jääb osa kõnniteest, sihtots-tarbeks transpordimaa, ning kõigi kruntide kasutamise tingimused.2. korraldusega nr 1803-k: võtta vastu Kesklinnas asuva 5,57 ha suu-ruse maa-ala kohta koostatud Nafta tn 1 // Petrooleumi tn 6 kinnistu, Petrooleumi tn 8 kinnistu, Bensiini tn 9 kinnistu, Bensiini tn 9a kinnistu ja lähiala detailplaneering, AS-i K-Projekt töö nr 08226. Detailplaneering on koostatud eesmärgil moodustada krundipiiride muutmise teel vähe-malt 95% ulatuses äri- ja kuni 5% ulatuses elamumaa sihtotstarbega krunt, tootmismaa sihtotstarbega krunt ja transpordimaa sihtotstarbe-ga krunt ning määrata ehitusõigus moodustatavale äri- ja elamumaa sihtotstarbega krundile kuni 4 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega eluruumidega äri- ja vabaajakeskuse, kuni 5 korruselise ärihoone ja kuni 5-korruselise mitme korteriga elamu ehitamiseks, moodustatavale

tootmismaa sihtotstarbega krundile alajaama ehitamiseks ning kruntide kasutamise tingimused.2.1 Detailplaneeringus on tehtud ettepanek muuta Tallinna Linnavo-likogu 9. detsembri 2004 määrusega nr 54 kehtestatud “Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringus” Bensiini tänava, Narva maantee, Filmi tänava, Petrooleumi tänava ja Põhjaväila vahelise ala (ala nr 4) osa juhtotstarvet, hoonestusviisi ja lubatud täisehituse protsenti.3. korraldusega nr 1804-k: võtta vastu Kesklinnas 0,59 ha suuruse maa-ala kohta koostatud Pärnu mnt 44 // Tõnismägi 11a kinnistu ja Pärnu mnt 46 // Tõnismägi 13 kinnistu detailplaneering, OÜ PLEASART STUUDIO töö nr 02DP 2011. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on muuta Pärnu mnt 44 // Tõnismägi 11a kinnistu elamumaa maakasutuse sihtotstarve kuni 60% elamu- ja vähemalt 40% ärimaaks ning määrata ehitusõigus kuni 7 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega äriruumidega korterelamu ehitamiseks, muuta Pärnu mnt 46 // Tõnismägi 13 80% elamu- ja 20% ärimaa sihtotstarve kuni 60% elamu- ja vähemalt 40% ärimaaks ning määrata ehitusõigus kuni 6 maapealse ja 2 maa aluse korrusega äriruumidega korterelamu ehitamiseks ning mõlema krundi kasutamise tingimused.Detailplaneeringutega saab tutvuda Tallinna planeeringute registris http://tpr.tallinn.ee/tpr.

Tallinna Kesklinna Valitsus ja Tallinna Linnaplaneerimise Amet avali-kustavad ajavahemikul 1.12–17.12.2014 Tallinna Linnavalitsuse 22. oktoobri 2014 korraldusega nr 1591-k vastuvõetud Luite tn 29 krundi detailplaneeringu. Planeeritava maa ala suurus on 0,49 ha. Detailplaneering on koostatud eesmärgil jagada Luite tn 29 kinnistu kaheks elamumaa sihtotstarbega krundiks ning määrata ehitusõigus moodustatavale krundile ühe kuni 2 maapealse ja ühe maa-aluse korrusega kahe korteriga elamu ja kolme 1-korruselise abihoone ehi-tamiseks. Planeeritud alal olevat üksikelamut ja abihooneid on lubatud rekonstrueerida või asendada uutega. Detailplaneeringu materjalidega saab ülalnimetatud ajavahemikul tutvuda tööpäeviti Tallinna Kesklinna Valitsuses Nunne tn 18 hoovimajas toas 32 ning Tallinna Linnavalit-suse I korruse infosaalis asukohaga Vabaduse väljak 7 esmaspäeval

k 8.15–18.00, teisipäevast neljapäevani k 8.15–17.00 ning reedel k 8.15–16.00. Detailplaneeringu jooniste ja seletuskirjaga saab tutvuda ka Tallinna planeeringute registris veebiaadressil http://tpr.tallinn.ee/tpr.Tallinna Kesklinna Valitsus ja Tallinna Linnaplaneerimise Amet ava-likustavad ajavahemikul 10.12–31.12.2014 Tallinna Linnavalitsuse 29. oktoobri 2014 korraldusega nr 1626-k vastuvõetud Raua tn 28 ja 30 kinnistute detailplaneeringu. Planeeritava maa ala suurus on 0,23 ha. Detailplaneering on koostatud eesmärgil muuta Raua tn 26, Raua tn 28 ja Raua tn 30 kinnistute piire, määrata Raua tn 28 kinnistu sihtots-tarbeks kuni 20% äri- ja vähemalt 80% elamumaa, määrata ehitusõigus Raua tn 28 krundile kuni 5 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega äriruu-midega mitme korteriga elamu ehitamiseks, Raua tn 30 krundile sellel oleva rekonstrueeritud elamu järgi ja garaažide rekonstrueerimiseks ning Raua tn 30a krundile sellel oleva garaaži rekonstrueerimiseks ning määrata kruntide kasutamise tingimused. Detailplaneeringu materjali-dega saab ülalnimetatud ajavahemikul tutvuda tööpäeviti Tallinna Kesk-linna Valitsuses Nunne tn 18 hoovimajas toas 32 ning Tallinna Linnava-litsuse I korruse infosaalis asukohaga Vabaduse väljak 7 esmaspäeval k 8.15–18.00, teisipäevast neljapäevani k 8.15–17.00 ning reedel k 8.15–16.00. Detailplaneeringu jooniste ja seletuskirjaga saab tutvuda ka Tallinna planeeringute registris veebiaadressil http://tpr.tallinn.ee/tpr.Tallinna Kesklinna Valitsus ja Tallinna Linnaplaneerimise Amet ava-likustavad ajavahemikul 1.12–29.12.2014 Tallinna Linnavalitsuse 19. detsembri 2012 korraldusega nr 1735-k vastuvõetud Jakobso-ni tn 7, 9, 11, ja 13 kinnistute detailplaneeringu ainult Jakobsoni tn 13 kinnistule planeeritud osas. Jakobsoni tn 7, 9 ja 11 kinnistute osas kehtestatakse detailplaneering eraldiseisvana. Detailplaneering on koostatud eesmärgil muuta C. R. Jakobsoni tn 13 kinnistu sihtotstarve 90% ulatuses elamu- ja 10% ulatuses ärimaaks ning määrata krundi kasutamise tingimused ehitusõigus ühe maa-aluse ja kuni kuue maa-pealse korrusega äriruumidega elamu ehitamiseks. Ühtlasi määrata krundi kasutamise tingimused ja lahendada heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsude, parkimise ja tehnovõrkudega varustamisega seondu-vad küsimused. Detailplaneeringu materjalidega saab ülalnimetatud ajavahemikul tutvuda tööpäeviti Tallinna Kesklinna Valitsuses Nunne tn

18 hoovimajas toas 32 ning Tallinna Linnavalitsuse I korruse infosaalis asukohaga Vabaduse väljak 7 esmaspäeval k 8.15–18.00, teisipäevast neljapäevani k 8.15–17.00 ning reedel k 8.15–16.00. Detailplaneeringu jooniste ja seletuskirjaga saab tutvuda ka Tallinna planeeringute registris veebiaadressil http://tpr.tallinn.ee/tpr.Tallinna Kesklinna Valitsus ja Tallinna Linnapla-neerimise Amet ava-likustavad ajavahemikul 5.12–18.12.2014 Tallinna Linnavalitsuse 5. novembri 2014 korraldusega nr 1685-k vastuvõetud Piima 4 krundi detailplaneeringu. Planeeritava maa ala suurus on 0,28 ha. Detailpla-neeringu koostamise eesmärk on muuta ehitusõigust Piima tn 4 kinnis-tule kavandatud 4 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega parkimismaja asemel kuni 6 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega parkimismaja ehi-tamiseks ja krundi kasutamise tingimused. Detailplaneeringu materjali-dega saab ülalnimetatud ajavahemikul tutvuda tööpäeviti Tallinna Kesk-linna Valitsuses Nunne tn 18 hoovimajas toas 32 ning Tallinna Linnava-litsuse I korruse infosaalis asukohaga Vabaduse väljak 7 esmaspäeval k 8.15–18.00, teisipäevast neljapäevani k 8.15–17.00 ning reedel k 8.15–16.00. Detailplaneeringu jooniste ja seletuskirjaga saab tutvuda ka Tallinna planeeringute registris veebiaadressil http://tpr.tallinn.ee/tpr.Tallinna Kesklinna Valitsus teatab, et 8.01–14.01.2015 on Tallin-na Kesklinna Valitsuses võimalik tutvuda Tallinna Linnavalitsuse 5.11.2014 korraldusega 1684-k algatatud Tartu mnt 84b kinnistu detailplaneeringu eskiisiga. Kesklinnas asuva planeeritava maa-ala suurus on 0,33 ha. Detailplaneering koostatakse eesmärgil määrata ehi-tusõigus Tartu mnt 84b kinnistule kuni 8 maapealse ja 2 maa-aluse kor-rusega kauplustega büroohoone ehitamiseks ning krundi kasutamise tingimused. Detailplaneeringu eskiisi avalik arutelu toimub 15.01.2014 kell 14.00 Nunne 18 suures saalis. Detailplaneeringu materjalidega saab ülalnimetatud ajavahemikul tutvuda tööpäeviti Tallinna Kesklinna Valitsuses Nunne tn 18 hoovimajas toas 32 esmaspäeval k 8.15–18.00, teisipäevast neljapäevani k 8.15–17.00 ning reedel k 8.15–16.00. De-tailplaneeringu materjalidega on võimalik tutvuda ka Tallinna linna pla-neeringute registris http://tpr.tallinn.ee/tpr/.

EKNK TooMPEA KogUDUS,Toompea 3K 24.12 k 16 Jõululaupäeva ju-malateenistus. Jutlustab Ago Lil-leorg

TALLINNA PIISKoPLIK TooMKIRIK, Toom-Kooli 6L 13.12 k 13 Ungarikeelne ju-malateenistus kiriku käärkamb-risP 14.12 k 11 3. advendipühapäe-va missaP 21.12 k 11 4. advendipüha-päeva/Toomapäeva peremissa. K 24.12 k 17 Jõuluõhtu jumala-teenistus. Jutlustab õpetaja Ur-mas ViilmaN 25.12 k 11 Jõulupüha missa. Jutlustab piiskop Einar SooneR 26.12 k 12 2. jõulupüha juma-lateenistus P 28.12 k 11 1. pühapäev pärast jõulupüha. Missa K 31.12 k 17 Vana-aasta õhtu missa

TALLINNA JAANI KIRIK, Vabaduse väljak 1P 7.12 k 10 II advendipühapäe-va jumalateenistus armulauaga T 9.12 k 17.30 Tooma palvus (kiriku keldrisaalis) N 11.12 k 12 Armulauaga palvus. P 14.12 k 10 III advendipüha-päeva jumalateenistus armulaua-ga. Peale jumalateenistust kohvi-laud ja käsitööesemete annetus-müükN 18.12 k 12 Armulauaga palvus. P 21.12 k 10 IV advendipüha-päeva jumalateenistus armulauaga K 24.12 k 16 Püha Jõuluõhtu liturgiline jumalateenistus. Jutlus-tab Jaan Tammsalu K 24.12 k 18 Püha Jõuluõhtu liturgiline jumalateenistus. Jutlus-tab Arne Hiob N 25.12 k 10 I Jõulupüha juma-lateenistus

N 25.12 k 12 I Jõulupüha armu-lauaga palvus R 26.12 k 13 II Jõulupüha pere-jumalateenistus R 26.12 k 15 Jõulupühade ju-malateenistus Sutlepa kabelis. P 28.12 k 10 Jumalateenistus armulauaga P 28.12 k 17 Tooma missa – ju-malateenistus armulauagaK 31.12 k 17 Vana-aasta õhtu jumalateenistus armulauaga

oLEVISTE KIRIK, Lai 50L 20.12 k 12 Kontsert-jumala-teenistus kodututele ja vähekind-lustatud inimesteleK 24.12 k 17 Jõuluõhtu jumala-teenistusN 25.12 k 12 I jõulupüha juma-lateenistus

KAARLI KIRIK, Toompuiestee 4P 7.12 k 10 Missa/jumalatee-nistus armulauagaE 8.12 k 13 Missa/jumalateenis-tus armulauagaP 14.12 k 10 Missa/jumalatee-nistus armulauagaE 15.12 k 13 Missa/jumalatee-nistus armulauagaP 21.12 k 10 Missa/jumalatee-nistus armulauagaE 22.12 k 13 Missa/jumalatee-nistus armulauagaK 24.12 k 13 Jõululaupäeva pe-rejumalateenistus armulauagaK 24.12 k 16 JumalateenistusK 24.12 k 18 Jumalateenistus K 24.12 k 22 MissaN 25.12 k 10 Esimese jõulupü-ha jumalateenistus armulauagaR 26.12 k 12 Teise jõulupüha ju-malateenistus armulauagaP 28.12 k 10 Missa/jumalatee-nistus armulauagaE 29.12 k 13 Missa/jumalatee-nistus armulauagaK 31.12 k 15 Missa/jumalatee-nistus armulauaga

TALLINNA PÜHA SIIMEoNI JA NAISPRoHVET HANNA KATED-RAALKIRIK, Ahtri 7/Paadi 2K 24.12 k 16 Jõuluõhtuteenistus ja liturgia

RooTSI-MIHKLI KIRIK, Rüütli 9 P 7.12 k 10 II Advent Jumalan-palvelus / soomekeelne jumala-teenistusP 7.12 k 12 II Advent Gudstjänst/ Rootsikeelne jumalateenistusK 10.12 k 18 Õhtumissa / Kvälls-mässaL 13.12 k 18 Lucia firandet / Lu-ciapäeva tähistamineP 14.12 k 10 III Advent Jumalan-palvelus / soomekeelne jumala-teenistusP 14.12 k 12 IIIAdvent Gudst-jänst / rootsikeelne jumalateenistusP 14.12 k 15 IIIAdvent Gottes-dienst/ Saksakeelne jumalatee-nistusK 17.12 k 18 Õhtumissa / Kvälls-mässaN 18.12 k 19 Soome kooli jõulu-jumalateenistusP 21.12 k 10 IV Advent Jumalan-palvelus/Soome jumalateenistusP 21.12 k 12 IV Advent Gudst-jänst / rootsikeelne jumalateenistusK 24.12 k 15 Jõuluõhtu palvus soome keelesK 24.12 k 23 Internationell Jul-nattsmässa / rahvusvaheline jõu-luöömissaN 25.12 k 10 Jumalanpalveus/soomekeelne lõulupüha jumala-teenistusN 25.12 k 12 I Juldagens hög-mässa/ rootsikeelne jõulujumala-teenistusN 25.12 k 15 Gottesdienst/ Sak-sakeelne Jõulupüha jumalateenis-tusP 28.12 k 12 Gudstjänst / Root-sikeelne jumalateenistus P 28.12 k 15 Gottesdienst / Sak-sakeelne jumalateenistus

Jõuluaja jumalateenistused Tallinna kesklinna kirikutes

TALLINNA KESKLINNAS ELAb 57 891 INIMESTTallinna Kesklinnas elab 57 891 inimest.

Oktoobris kasvas elanike arv 232 inimese ja novembris 160 inimese võrra.

Allikas: Rahvastikuregister, 01.12 2014.

RAUA SAUNA LAHTIOLEKUAJAD PüHADE AJAL24.–26.12 suletud; 31.12 avatud kella 18-ni (pileteid saab osta kella 16-ni); 1.1.15 sule-tud. Teistel aegadel saun avatud vastavalt graafikule. Iga kuu 1. ja 3. esmaspäeval saun suletud sanitaarpäevaks.

TEADEAlates 1. septembrist 2014 hooldab Kesk-linna kõrvaltänavaid Teehoolduse OÜ.

Kõrvaltänavate hooldusega seotud prob-leemide kiireks lahendamiseks palume helis-tada Teehoolduse OÜ ööpäev läbi töötavale infotelefonile 6217 740 või edastada teade e-posti aadressile info@teho.ee.

11Kesklinna Sõnumid5 декабря 2014

Алар Няэме

Старейшина таллиннского района Кесклинн

30 ноября началось время адвента. Слово адвент происходит от латинского слова adventus, что означает пришествие. В религиозном значении под этим понимается пришествие Христа, а в более широком смысле – наступление рождественского мира.

Адвент начали отмечать уже в V столетии, но тогда время рождественского ожидания было на неделю длиннее и охватывало пять воскресений. Переход на четырёхнедельный ад-вент произошёл во времена реформ папы Григория VII в 1073-1085 годах. А начало церковного года стали вести с первого адвентского воскресенья в XVI веке.

У древних эстонцев не было особых адвентских обычаев. Надевали чистую одежду и ходили в церковь, где пели праздничные песнопения. В новейшее время добавился обычай вешать рож-дественские носки, куда проворные гномы по ночам клали сладости. Истории о гномах и обы-чай делать подарки во время рождества, очевидно, придумали башковитые купцы, для которых рождество стало одним из главных периодов зарабатывания прибыли в году. Прекрасный миф о родившемся спасителем мира маленьком ребёнке со временем стал всё больше заменяться бле-ском витрин магазинов и праздниками с обильным застольем. В Эстонии две даты, когда особое значение приобретает ломящийся от еды стол – Рождество и Яанипяэв (Иванов день).

Впрочем, действительная ценность Адвента и Рождества всё же состоит в эмпатии и мире этого сердечного времени. Во время Адвента мы погружаемся в себя и ожидаем от окружаю-щих человеческой доброты. Затаившие старую озлобленность неприятели не размахивают ку-лаками при встрече на улице. Забываются неприязнь, долги и недоразумения. Адвент и Рож-дество – это время мира, понимания и улыбок. Именно это последнее кажется самым важ-ным, поскольку слишком мало встречается на улице улыбающихся людей, мы слишком за-стенчивы, чтобы показать окружающим свою радость. Конечно, жизнь может казаться неспра-ведливо трудной, зарплата – маленькой, дети – непослушными, супруг – недовольным, квар-тира – маленькой, а плата за неё – высокой, но угрюмостью мы не исправим нашу ситуацию. Поэтому давайте больше улыбаться, будь то незнакомцу, членам своей семьи или соседям! Со-вершенно обязательна также улыбка при обслуживании клиентов. Добрая традиция, когда продавец в магазине улыбается покупателю, к сожалению, стала забываться. Конечно, мож-но сказать, что зачастую неуместно требовать улыбки от получающей невероятно низкую зар-плату продавщицы, но разве это правильно? Ведь нельзя всё сводить только к материально-му! Следует позаботиться и о духовном, и что может быть лучше для очищения души, чем на-веянная рождественским светом улыбка! Не позволим зимнему каамосу придавить себя, бу-дем выше северных сумерек!

Рождественское время позволяет нам быть великодушными. Я искренне желаю, чтобы это великодушие распространялось и на политиков. Неразумно считать себя непогрешимым умни-ком, за которым должны объединиться весь мир и весь народ. Давайте будем ценить множе-ственность убеждений, целенаправленность честной дискуссии, будем уважать противника! Больно видеть, когда во время адвентских недель собравшиеся за столом на ужин семьи вынуж-дены ужасаться циничности, с которой из-за спины идущего по дороге путника лихо проносятся по шоссе машины-убийцы. По меньшей мере, во время Рождества мы могли бы избавиться от накрученных политиками страхов, потому что защищённость – это не только неустанное битьё в барабаны. Началом всего является любовь, лучшее оружие против насилия и ярости.

Мир наступившего адвентского времени неизбежно нарушает борьба, которая ведётся во имя того, чтобы добиться лучшей позиции на выборах 1 марта. Многие наблюдатели предска-зывают, что этим выборам будет предшествовать самая острая и грязная кампания, где основ-ной упор делается на обливание грязью противника, а не на идеях продвижения Эстонии впе-рёд. Не хочется верить в это. Все мы, прежде всего, люди, в том числе те, кто баллотируется на выборах в марте в Рийгикогу. Как мы сможем после окончания адвентского времени и светло-го мира Рождества снова начать обрабатывать друг друга? Ведь мы знаем, что хорошо, а что – плохо, что этично и неэтично. Давайте же вести себя в соответствии с этим знанием!

Рождественское послание замечательно: родился ребёнок, участь которого – спасение мира. Я хотел бы, чтобы в обстановке растущей внешней опасности, сложного экономического положения и поднимающего голову мирового терроризма мы сумели бы здесь, в Эстонии, сбе-речь единство по примеру испуганной пчелиной семьи и сохранить рождественские улыбки и в эти трудные времена. Счастливого Рождества!

Особое время

На Ратушной площади – вновь Рождество! В пятницу 21 ноября в 16.50 старейшина таллиннского района Кесклинн Алар Няэме и распорядитель рождест-венского базара Диана Харусоо объявили об открытии на Ратушной площади Таллиннского Рождественского базара 2014.В этом году посреди Ратушной площади возвышается особенно красивая ель: эта громадина высотой 23 метра и родом из села Пахкла наряжена поистине шикар-ными украшениями.

По словам старейшины района Ке-склинн Алара Няэме, рождественский базар с годами стал одним из символи-ческих мероприятий Таллинна, которое признают и ожидают как горожане, так и наши гости со всего мира. «Рождествен-ский базар – это не просто место торгов-ли, а с открытием базара к нам приходит то чудесное умиротворение, когда жела-ния исполняются, мечты сбываются, и под звон колокольчиков к нам приезжа-ет из далёкой северной страны старик в красном халате, неся за спиной вмести-тельный мешок», – добавил Няэме.

Распорядитель рождественского ба-зара на Ратушной площади Диана Хару-соо заверила, что при организации рож-дественского базара и в этом году исхо-дили из принципа предпочтения това-ров, которые невозможно найти в круп-ных торговых центрах. Наша цель – пред-ложить неповторимые местные предме-ты рукоделия, экологически чистые то-вары и хуторскую продукцию, и, конеч-но же, большое количество рождествен-ских радостей», – пояснила Харусоо. В ас-сортименте товаров, помимо обычных,

много интересных и неожиданных, на-пример, предлагаются копчёные хвосты бобров и – действительно – ржавые ин-струменты?

«Они из шоколада», – усмехается Ди-ана Харусоо, констатируя, что в действи-тельности мы имеем дело с похожими на настоящие предметы сладостями. «Рож-дественский базар предлагает впечатле-ния для любого возраста», – обещает Ха-русоо. Малыши и взрослые могут про-честь стихи Деду Морозу, у которого для

каждого припасены сладкий подарок и благодарственные слова. В установлен-ном на базарной площади загоне для се-верных оленей поселилась активная се-мья оленей, за действиями которой инте-ресующиеся могут наблюдать вблизи. По выходным на большой сцене будет пред-ставлена культурная программа, весомая часть которой посвящена выступлениям на рождественскую тематику.

По воскресеньям здесь зажигаются адвентские свечи, выступают коллективы духовной музыки.

В среду 24 декабря мэр города Эдгар Сависаар объявит Рождественский мир.

На рождественский базар стоит прий-ти и в Новый год. В 23.30 на сцену выйдет труппа кабаре Flash с программой Moulin Rouge. С 00.10 до 02.00 можно насладить-ся приятной музыкой и, при желании, по-танцевать самим.

Рождественский базар открыт еже-дневно с 10.00 до 19.00, горячие напитки предлагаются до 22.00.

Культурная программа проводится в пятницу с 16.00 до 18.00, в субботу с 17.00 до 19.00 и в воскресенье с 12.00 до 14.00. Дед Мороз ждёт детей в своём домике, начиная с 30 ноября, ежедневно с 12.00 до 18.00.

Рождественский базар будет открыт до 10 января 2015 года.

На сцене с новым оформлением выступят десятки коллективов.

Карусель – веселье для самых маленьких.

Интересные товары.

В Кесклиннаском молодёжном центре прошло официальное открытие14 ноября был открыт Кесклиннаский молодёжный центр по адресу Рауа 23, на втором этаже бани Рауа. На мероприятие открытия Центра «Avalöök» были приглашены все, кому было интересно ознакомиться с возможностями молодёжного центра.

На торжественной церемонии открытия были отмечены лучшие молодёжные объединения района Кесклинн, школы по интересам, руководители по интересам и ученические представительства, были премированы авторы лучших работ фотоконкурса «Наш район» и от-крыта выставка лучших работ, представленных на конкурс.

В 16 часов началась молодёжная программа. Действующие в Центре молодёжные организации – НКО AIESEC Eesti, НКО Tegusad Eesti Noored, НКО Sild Ettevõtlike Noorte Tulevikku и НКО Tallinna Õpilasesindus – познакомили со своей деятельностью посредством игровых и просветительских мастерских.

Вечером пришло время насладиться развлекательной про-граммой: послушать барабаны Batucada и музыкальную подборку ди-джея, а также посмотреть танцевальное сражение школы танцев JJ-Street. Вечер завершился мощным шоу огня.

Кесклиннаский молодёжный центр предлагает молодёжи в воз-расте от 16 до 26 лет возможности качественной самореализации и неформального обучения. В Центре проводятся многочисленные за-нятия, семинары, гостевые вечера и вечера культуры, здесь работа-ет киноклуб, организуется много различных событий.

«Осмелюсь утверждать, что Кесклиннаский молодёжный центр является самым современным молодёжным центром в городе, по-скольку здесь всё сосредоточено на самодеятельности молодёжи, неформальном обучении и вовлечении в программы. Молодёжный центр – это не просто место, где можно находиться, здесь можно и развиваться», – сказал старейшина района Кесклинн Алар Няэме.

«Avalöök» был организован Кесклиннаским молодёжным центром и Кесклиннаской Управой, партнёром по сотрудничеству был Sound of noize, который обеспечил звуко- и светотехнические решения.

Дорогой житель Таллинна!

Старый год подходит к концу и вот-вот наступит новый. Надеемся, что праздники

будут наполнены любовью, заботой, дружбой и душевным спокойствием.

Желаем Вам и Вашим близким счастливого Рождества и Нового года!

Рейн Ратас и Юри Ратас

12 Kesklinna Sõnumid 5 декабря 2014

Важные темы

Алименты с беглых папаш должно взыскивать государствоВ Эстонии нет осмысленной программы в области семейной политики, которая охватывала бы все связанные с семьей проблемы. И пол-ностью оказались вне поля зрения родители-одиночки, которым по-прежнему чрезвычайно трудно материально, но чьи проблемы в глазах общества настолько тривиальны, что и прессе не до них.

Михаил Корб

член Рийгикогу Центристская партия

В Эстонии нет осмысленной про-граммы в области семейной полити-ки, которая охватывала бы все свя-занные с семьей проблемы. И пол-ностью оказались вне поля зрения родители-одиночки, которым по-прежнему чрезвычайно трудно ма-териально, но чьи проблемы в гла-зах общества настолько тривиаль-ны, что и прессе не до них.

С нового года детское пособие будет доведено до 45 евро. Это, бес-спорно, шаг необходимый, посколь-ку детское пособие не повышалось десять лет! Но если мы взглянем на целостную картину, то обнаружим, что повышение детского пособия – это некое смягчение лишь одной из многих вопиющих проблем. Поэто-му я по-прежнему утверждаю, что правительство занимается толь-ко решением отдельных проблем, гася лишь уже загоревшийся пожар, вместо того, чтобы задуматься над их предупреждением, разработав нормальную программу действий, охватывающую эту сферу в целом.

Сейчас общество больше внимания уделяет пенсионерам, чем родителям-одиночкам. И получается, что пенсио-неры в Эстонии зачастую обеспечены лучше, чем матери-одиночки, которые должны вымаливать на своих детей алименты у у их отцов. В Эстонии более 50 тысяч родите-лей-одиночек, и каждого пятого ре-бенка опекает только один из роди-телей.

По этим не очень веселым пока-зателям мы в Европе, к сожалению, – в «передовиках». В 2012 году в от-носительной бедности жили 41 про-цент и в абсолютной – 23 процента родителей-одиночек.

Как говорят специалисты отде-лов социального обеспечения, их обычным клиентом является мать-одиночка, которая не в состоянии сама обеспечить семью и нужда-ется в прожиточном пособии. Если еще добавить сюда более низкие, чем у мужчин, заработки женщин – самый большой в Европе разрыв в оплате их труда, что в Эстонии в основном подвергается лишь осме-янию, - то удивляться нечему.

Государство обязано оказывать-поддержку родителям-одиночкам, и первым шагом здесь мог бы стать-соответствующий фонд, из которо-говыплачивались бы алименты ма-терям-одиночкам в случае, если взысканные с отца судом деньги почему-то не поступают. На основа-нии заявления матери у отца возни-кает долг перед государством, кото-рый находит отражение в регистре задолженностей. До тех пор, пока отец не уплатит алименты, их вы-плачивает матери государство. А за-дачей государства остается уже взы-скание этих денег с отца с помощью судебного исполнителя.

Такие фонды уже существуют, к примеру, в Финляндии и Латвии. В Латвии Фонд обеспечения али-ментов действует с 2004 года, при-чем, очень успешно. Очень большую роль сыграл фонд во время эконо-мического кризиса, когда достигав-шие 45 евро в месяц суммы помога-ли родителям-одиночкам выстоять и в кризисных условиях.

Мы можем выплачивать сколь-ко угодно детских пособий, но без поддержки второго родителя вос-питывать детей чрезвычайно труд-но. Министерство юстиции недав-но, среди прочего, предложило, что-

бы суд в будущем мог в случае неу-платы алиментов без уважительной причины приостанавливать дей-ствительность водительских прав должника. По оценке профессио-нальной палаты судебных исполни-телей, существенного влияния такая мера не окажет, и речь идет о поло-винчатом решении, поскольку оно касается только тех, у кого есть ав-томобиль. А если человек использу-ет автомобиль для работы, то возни-кает, в свою очередь, вопрос, как он сможет платить алименты, если ли-шится важного средства производ-ства.

В Эстонии государство выплачи-вает пособие в течение до 90 дней на тех детей, один из родителей ко-торых не выполняет обязанность со-держания детей или выполняет в объеме, меньшем, чем требуемый. Такое замещение алиментов выпла-чивается родителю, который хода-тайствует перед судом о взыскании алиментов. Сумма невелика – треть детского пособия, которое в 2015 году будет составлять всего лишь 3,2 евро в день. Простой расчет пока-зывает, что помощь государства ро-дителю, который судится, на ребен-ка равна примерно 30 евро в месяц, выплачиваемым в течение не более трех месяцев.

Используемое сейчас решение предполагает сценарий со «счастли-вым» концом. А что будет, если али-менты так и не начнут поступать на счет родителя-одиночки, или если у второго родителя нет (официально-го) дохода, с которого можно али-менты назначить?

В Эстонии, по оценкам, живут 25 тысяч детей, не получающих али-ментов от покинувшего семью роди-теля. В ситуацию, когда суд назначил алименты, но родитель реально их не платит, государство должно вме-шиваться решительнее. В худшем случае вообще может возникнуть совершенно абсурдное положение,

когда родитель не получает ни али-ментов, ни столь необходимого со-циального пособия, потому что офи-циально алименты включены в до-ход родителя-одиночки, что может лишить его права числиться в списке получающих прожиточное пособие.

Цель фонда выплаты алимен-тов – улучшить материальное по-ложение родителей-одиночек в пе-риод, когда родители ведут спор об алиментах, а в реальности алимен-ты родителю, воспитывающему ре-бенка, не поступают. Особую серьез-ность проблема обретает с учетом того, что многие родители, которые должны были бы платить алимен-ты, могут отправиться на заработ-ки в какую-нибудь другую страну. Как, например, матери-одиночке с двумя детьми, у которой возникают трудности с содержанием себя и де-тей, искать их отца, отправившегося на поиски большего счастья в север-ную Финляндию?

Дети, растущие в семье с роди-телем-одиночкой, зачастую не име-ют возможности жить полноценной жизнью. Они не могут полноценно питаться, заниматься в кружках по интересам. Я могу представить себе, что испытывает мать, ребенок кото-рой приглашен на день рождения к однокласснику и которая, загляды-вая в свой кошелек, обнаружива-ет, что возможности купить пода-рок просто нет. Ведь мы наверняка не хотели бы, чтобы дети из таких се-мей пополняли ряды отверженных обществом.

Государство должно предпри-нять решительные шаги и создать фонд выплаты алиментов, чтобы помочь, прежде всего, родителям-одиночкам, которые сейчас выпа-ли из сферы внимания государства и общества. Еще важнее сделать еще шажок и создать единую програм-му, которая касалась бы всех про-блем семейной политики и опреде-ляла пути ее развития в целом.

Конкурс рождественского оформления витрин в районе КесклиннТрадиционно Кесклиннаская управа Таллинна организует и этой зимой конкурс рождественского оформления витрин, целью которого является поощрение собственников магазинов и кафе, которые передают в своих витринах зимнее и праздничное настроение интересным и запоминающимся способом и служат примером для других.

На конкурс можно предоставить такие работы: оформления ви-трин, фасадов домов или недвижимости, в том числе оград, дере-вьев и зеленых зон.

На конкурс могут представить притягивающие взгляд витрины как сами коммерческие объединения, так и ценящие рождествен-скую красоту горожане. Фотографии самых красивых витрин пред-приятий района Кесклинн мы ждём до 22 декабря 2014 года по адре-су электронной почты kesklinnasonumid@tallinnlv.ee.

Призовой фонд конкурса составляет 640 евро.Снимки будут опубликованы на домашней странице Facebook Кеск-

линнаской управы Таллинна, где все желающие смогут проголосо-вать до 5 января 2015 года за наиболее понравившиеся им витрины.

Победители конкурса будут объявлены не позднее 30 января 2015. Их имена будут опубликованы на страничке города Таллинна, на странице Фейсбук Районной управы Кесклинн и в прессе.

Между отправителями фотографий и отдавшими голос свое-му фавориту будут разыграны очень вкусные призы!

Подпись под фотографией: Гости «Avalöök» приготовили много добрых пожеланий Кесклиннаскому молодёжному центру. Первым свои прекрасные слова подвесил на дерево пожеланий руководитель Таллиннского департамента по делам молодёжи и спорта Рейн Ильвес.

13Kesklinna Sõnumid5 декабря 2014

СоВеты

Кэтри Сарапуу

Юрист Таллиннской Кесклиннаской управы

Желаем установить порядок поль-зования находящейся в сов-местной собственности площа-ди. Из 10 собственников 70% со-гласны с разделом.

1) Сколько придётся пла-тить за подачу иска? Планиру-ется разделить совместную соб-ственность между всеми кварти-рособственниками. Общая пло-щадь подлежащей разделу со-вместной собственности равна приблизительно 500 м2, и её сто-имость весьма велика.

2) Кому наиболее разумно подавать иск:

а) совместно собственникам квартир, желающим раздела,

б) квартирному товарище-ству,

в) каждому собственнику квар-тиры самостоятельно?

Согласно пункту 13 части 1 ста-тьи 475 Гражданского процессуаль-ного кодекса (в дальнейшем: ГПК) дела о квартирной собственности и совместной собственности – это без-

Место проведения Дом Хопнера большой зал (Ратушная площадь 18).

Владимир Афанасьев

Oнколог, общий хирург

Вопросы о пользе или вреде вита-минов в моей медицинской практи-ке приходится слышать от пациен-тов довольно часто.

Витамины – это вещества, жиз-ненно необходимые для нормаль-ного человеческогогo метаболизма. Поскольку витамины, за исключени-ем витамина D, не могут быть син-тезированы человеческим организ-мом самостоятельно, их необходи-мо получать для нормальной жиз-недеятельности извне чаще всего вместе с пищей.

Исторически хорошо известны болезни, связанные с дефицитом тех или иных витаминов: цинга, пелла-гра, пернициозная анемия, рахит, различные проявления гиповита-миноза и пр. Тому, что в их основе лежит именно недостаток того или иного витамина, есть множество те-

Врач советует: За и против витаминоворетических и экспериментальных доказательств. На их основании ста-ли щироко применять синтетиче-ские витамины, часто в сочетании с минералами, для профилактики за-болеваний. Но в настоящее время врачи немного пересмотрели свой подход к витаминам.

Современной медициной вита-мины рассматриваются и использу-ются как лекарства, реальное лекар-ство, которое требуется для борьбы с состоянием гиповитаминоза ( ви-наминной недостаточности). Дру-гих показаний,в том числе и в це-лях предупреждения болезней у ви-таминов нет. Сегодня считается, что при нормальных социальных усло-виях, в обычной, нормальной (с точ-ки зрения европейцев) диете содер-жится совершенно достаточное ко-личество витаминов для поддер-жания здоровья здорового чело-века. Если человек болен, страда-ет какими-либо обменными нару-шениями, нарушениями всасыва-ния, оперирован по поводу заболе-вания желудочно- кишечного трак-та, тогда витамины даются ему в ка-честве лекарства. Здоровым людям принимать какие-либо синтетиче-ские витамины в целях профилакти-ки не надо!

Витамины могут быть не про-сто бесполезны, но и вредны. На-

пример, известно, что процессы зре-ния тесно связаны с ретинолом и ви-тамином А. И врачи долгое время надеялись, что он поможет выле-чить катаракты и улучшить зрение. Однако выяснилось, что витамин А не только не предотвращает разви-тие катаракты, но и чреват очень се-рьезными побочными явлениями. При проведении исследования вы-яснилось, что случаев рака легких в группе лиц, которые получали бета- каротин (составляющая витамина А) стало значительно больше. С тех пор врачи понимают, что бета – каро-тин связан с увеличением смертно-сти от рака легких среди курильщи-ков. Также хорошо известно вред-ное воздействие витамина А на плод (ребенок рождается с дефектами). У пожилых женщин витамин А усили-вает остеопороз.

Любимый всеми витамин С со-держится в больших количествах во фруктах и овощах. Он необходим для стимуляции иммуной системы, для строительства соединительной тка-ни, участвует в процессе заживления. Полагается, что витамин С может пре-дотвратить простуду, исследования на эту тему ведутся до сих пор. Од-нако никакого эффекта на предупре-ждения рака, как считают некоторые, витамин С не оказывает. И в отноше-нии сердечно- сосудистых заболева-

ний витамин С тоже ничего позитив-ного, к сожалению, не дает.

Медики много говорят про анти-оксиданты, в частности про витамин Е, и рекомендуют его для предотвра-щения рака, сердечно-сосудистых за-болеваний, инфекции. Однако есть исследования, которые убедительно показали, что витамин Е в больших дозах увеличивает смертность от всех вышеперечисленных причин.

Витамины группы В, которые нам жизненно необходимы, нахо-дятся в молоке, мясе, яйцах, зеле-ных овощях, листьях, бананах, оре-хах, картошке, во всех овощах. Од-нако предположения, что синтези-рованные витамины группы В пони-жают риск развития различных за-болеваний также не подтвердились.

Тема влияния витаминов на ор-ганизм человека настолько обшир-на, что даже поверхностный ее об-зор не умещается в рамки одной га-зерной заметки. Я думаю, мы мо-жем продолжить обсуждение этой проблемы в следующем номере. А в заключение этой части еще раз на-помню, что здоровым людям, кото-рые полноценно питаются обычны-ми продуктами, доступными у нас в Эстонии, принимать какие-либо син-тетические витамины в целях про-филактики не надо.

Будьте здоровы!

ысковые дела. Суд решает также в безысковом производстве споры со-владельцев по поводу недвижимо-сти, важной частью которой явля-ется жилище, по названным в части 1 статьи 613 ГПК вопросам, связан-ным с пользованием или владени-ем являющихся предметом совла-дения жилых помещений или нахо-дящихся в совместном пользовании помещений или земли, или c реше-ниями совладельцев (часть 2 статьи 613 ГПК). Поскольку речь идёт о без-ысковом деле, то, согласно части 3 статьи 122 ГПК, цена для подавше-го заявление о безысковом деле или цена произведённого по собствен-ной инициативе суда действия име-ет обычный размер.

Согласно части 4 статьи 57 Зако-на о государственной пошлине, при подаче заявления или жалобы в рас-сматриваемом в порядке безыско-вого производства деле, а также при подаче заявления об определении подсудности до представления иска платится государственная пошлина в размере 50 евро. Государственную пошлину платит подающий заявле-ние. Если заявитель (заявители) бе-рут себе представителя, то, помимо государственной пошлины, к расхо-дам могут добавляться также расхо-ды на представителя.

что касается расходов, то здесь нужно учитывать, что, согласно ча-сти 1 статьи 172 ГПК, процедурные расходы в безысковом производ-стве несёт лицо, в интересах кото-рого принимается решение. Если в безысковом производстве участву-

ют несколько лиц, то суд может при-нять решение, чтобы процедурные расходы нёс частично или полно-стью некий участник процесса, если это справедливо с учётом обстоя-тельств, среди прочего, если этот участник процесса представил нео-боснованное ходатайство, утверж-дение или доказательство. Следо-вательно, например, если суд сочтёт, что спор был обоснован интереса-ми всех совладельцев, то суд мо-жет возложить несение процедур-ных расходов на самих участников процесса.

Согласно части 5 статьи 72 Зако-на о вещном праве, совладелец име-ет право требовать от других совла-дельцев, чтобы владение и поль-зование находящейся в совмест-ной собственности вещью произво-дилось в соответствии с интереса-ми всех совладельцев. Совладель-цы должны вести себя в отноше-нии друг друга, исходя из принци-па добросовестности, прежде всего, воздерживаться от нарушения прав других совладельцев.

Это значит, что заявление об установлении порядка пользования совместной собственностью дол-жен подать либо один квартирособ-ственник самостоятельно, либо со-вместно те квартирособственники, которые желают раздела. Квартир-ное товарищество не является со-владельцем, значит, квартирное то-варищество не может подать по-добное заявление. То, будет ли по-давать заявление в суд один квар-тирособственник или совместно же-

лающие раздела квартирособствен-ники, они должны решить самосто-ятельно и найти наиболее подходя-щее решение.

Следует также помнить, что в безысковом производстве суд на основании пункта 2 части 1 статьи 198 и статьи 477 ГПК обязан при-влечь к производству всех лиц, ко-торых касается дело. Привлечение всех совладельцев позволяет, среди прочего, выяснить позицию боль-шинства совладельцев в оспарива-емом вопросе согласно части 1 ста-тьи 72 Закона о вещном праве, при этом необходимо уяснить также ин-тересы меньшинства, которые могут быть в исключительных случаях бо-лее предпочтительны, чем интересы большинства. Следовательно, в слу-чае, если большинство совладель-цев согласно с тем, чтобы заявление было удовлетворено, названное об-стоятельство не означает автомати-чески того, что это неизбежно повле-чёт удовлетворение заявления.

Также Государственный суд в пункте 12 решения № 3-2-1-93-12 указал, что суду при принятии ре-шения по порядку пользования принадлежит широкое право дис-креции, то есть следует исходить из принципов добросовестности и це-лесообразности и учитывать, среди прочего, общие интересы всех со-владельцев, размеры мыслимых долей совместной собственности, прежний порядок пользования, от-ношения между сторонами и прочие важные обстоятельства.

ПсиХология. 4 декабря 14.00–15.30 «Память и воз-раст». лектор Елена Матвеева, психолог. истоРия и культуРа таллинна. 11 декабря 14.00–15.30 «Развлечения в средневековом Таллин-не». лектор Нина Воинова, педагог Таллиннского го-родского музея. ЗДоРовье. 18 декабря 14.00–15.30 «Проблемы пи-щеварения». лектор Андрей Борисов, семейный врач.

Университет для старшего поколения в Доме Хопнера. лекции на русском языке

Юрист советует: Определение порядка пользования площадью, находящейся в совместной собственности

Вопросы ждем по адресу: Kesklinna Sõnumid, нунне 18, 15058 таллинн или kesklinnasonumid@tallinnlv.ee

14 Kesklinna Sõnumid 5 декабря 2014

Рождественская аллея предпринимателейПод предводительством Таллиннской Кесклиннаской Упра-вы и с помощью частных предпринимателей в этом году в районе Кесклинн будет украшена «Рождественская аллея предпринимателей»

Речь идёт о совместном проекте Таллиннской Кесклиннаской Управы и предпринимателей рождественской иллюминации, кото-рая сделает улицы более светлыми и безопасными и будет симво-лизировать готовность управы части города и предпринимателей к сотрудничеству. В этом году световыми цепочками украсят пирами-дальные вязы вдоль бульвара Рявала. Световая аллея будет радо-вать людей до 15 февраля 2015.

3 декабря 2014 года участвующие в проекте предприниматели и Таллиннская Кесклиннаская Управа торжественно подписали Согла-шение о сотрудничестве Доброй воли.

Участниками Соглашения о сотрудничестве Доброй воли явля-ются: АО LHV Pank, АО Olympic Casino Eesti, ТОО Tahe Kayaks, АО Pindi Kinnisvara, АО Tallinna Kaubamaja Kinnisvara, ТОО Pagaripoisid, ТОО Starmaker, ТОО Esperan, ТОО Wiedemanni Tõlkebüroo, ТОО 5+ Capital, АО MK Illumination Baltic, АО KH Energia - Konsult, АО Adam Bd, Тал-линнская Кесклиннаская Управа

Все участвующие в проекте предприниматели субсидируют украшение одного дерева. Помимо деревьев аллеи, АО Adam Bd украсит одно из других декорируемых деревьев - стоящий чуть поо-даль дуб с интересной кроной.

Имена и логотипы всех участников проекта будут выставлены на устанавливаемом на бульваре Рявала временном рекламном щите и на находящихся поблизости постоянных рекламных щитах.

Цепочки световой декорации останутся в собственности уча-ствовавших в проекте фирм. Продавец световых декораций и раз-работавшее дизайнерское решение предприятие АО MK Illumination Baltic предлагает предпринимателям их бесплатное хранение и сбе-режение. При участии в том же проекте и в следующие годы придёт-ся потратиться только на установку и демонтаж декораций.

Управа части города обеспечивает электрическое подключение, заплатит за электроэнергию и будет координировать претворение всего проекта в жизнь.

Приём в Доме Учителя по случаю Дня гражданина В четверг 27 ноября Кесклиннаская Управа Таллинна организовала в Доме Учителя благодарственный приём для семейных врачей, полицейских и спасателей по случаю Дня гражданина.

Вид зала.

Старейшина района Кесклинн Алар Няэме поблагодарил кесклиннаских полицейских, семейных врачей и спасателей.

Сандра Нурмсалу со своим ансамблем.

В своей речи старейшина таллинн-ского района Кесклинн Алар Няэме подчеркнул, что, хотя в День граж-данина по всей Эстонии выбирает-ся только один почётный гражда-нин, этого почётного звания достой-ны все приглашённые.

«Я знаю, насколько тяжела ваша работа, сколько вы должны вкла-дывать в неё каждый день и своего времени, и своих сил», – сказал Алар Няэме и привёл пример, что при по-сещении семейного врача иной го-ремыка получает больше помощи от ободряющего слова семейного вра-ча, чем от рецептурного лекарства.

Затем прекрасная певица Сан-дра Нурмсалу со своим ансамблем дали душевный концерт продолжи-тельностью около часа, и вечер за-вершился свободной беседой в ком-пании закусок и вкусного торта.

Начиная с 1 сентября 2014 года переулки части города Ке-склинн обслуживает Teehoolduse OÜ. Для скорейшего решения связанных с обслуживанием переулков проблем просим звонить в Teehoolduse OÜ по круглосуточно работающему информационному телефону 621 7740 или передать сообщение на адрес электронной почты info@teho.ee.

Важные темы

15Kesklinna Sõnumid5. detsember 2014

16 Kesklinna Sõnumid 5. detsember 2014